Life Coach Sirje Press

Life Coach Sirje Press Lifecoach. Aitan Sind piiravate uskumuste ja blokeeringute leidmisel ning nende muutmisel, et parandada elukvaliteeti.

08/10/2026
Kas tunned, et oled oma elus justkui ummikus?Oled proovinud positiivselt mõelda, lugenud enesearenguraamatuid või seadnu...
08/10/2026

Kas tunned, et oled oma elus justkui ummikus?
Oled proovinud positiivselt mõelda, lugenud enesearenguraamatuid või seadnud endale uusi eesmärke, kuid ikka korduvad samad olukorrad, hirmud või kahtlused.
Sageli ei ole probleem tahtejõus. Meid juhivad alateadvuses peituvad uskumused, mis on kujunenud aastate jooksul ja mõjutavad meie valikuid rohkem, kui märkame.
SOOVIN PAKKUDA SULLE TASUTA 20-MINUTILIST TUTVUMIS- JA SELGUSE KÕNET.
Selle vestluse jooksul:
- kuulan, mis on sinu suurim väljakutse
- uurime, millised alateadlikud uskumused võivad sind tagasi hoida
- vaatame, milline võiks olla esimene samm soovitud muutuse suunas
- saad tunda, kas minu lähenemine on just see, mida praegu vajad
See kõne ei kohusta sind millekski. See on võimalus saada rohkem selgust ja kogeda toetavat, hinnangutevaba vestlust.
Kui tunned, et nüüd on aeg teha samm iseenda poole, kirjuta mulle kommentaaridesse või privaatsõnumisse "MUUTUS"ja lepime kokku sobiva aja.
Mõnikord piisab ühest vestlusest, et näha oma olukorda täiesti uue nurga alt.

08/10/2026

Kui inimene tunneb täiskasvanuna sageli, et „ma pole piisavalt hea“, „ma kardan teiste ees eksida“ või „ma pean pidevalt tõestama, et olen väärtuslik“, tasub vahel vaadata tagasi ka kooliaega ja küsida:
„Kas mind õpetati oma vigu parandama või õpetati mind oma vigade pärast häbenema?“

See küsimus võib avada väga olulise ukse lapsepõlves kujunenud ebapiisavuse mõistmiseks.

Keegi ei sünni tundega, et ta ei ole piisav. Väike laps usub loomupäraselt, et ta on armastust väärt. Ebapiisavuse tunne...
08/07/2026

Keegi ei sünni tundega, et ta ei ole piisav. Väike laps usub loomupäraselt, et ta on armastust väärt. Ebapiisavuse tunne kujuneb välja elu jooksul – sageli just lapsepõlves, kui hakkame looma arusaama iseendast ja maailmast.
Laps õpib vanemate, hooldajate, õpetajate ja lähedaste – kaudu, kes ta on. Kui laps kogeb tingimusteta armastust, turvatunnet ja toetust, kujuneb temas uskumus: "Ma olen väärtuslik. Ma olen piisav."

Kui aga armastus saamine sõltub saavutustest, käitumisest või teiste ootuste täitmisest, võib hakata kujunema vastupidine uskumus.

Paljud inimesed on kasvanud üles teadmisega, et neid kiidetakse siis, kui nad käituvad hästi, saavad häid hindeid või täidavad teiste ootusi. Sellisel juhul võib laps teha alateadliku järelduse:
"Mind armastatakse siis, kui olen tubli."
"Ma pean olema täiuslik."
"Kui eksin, ei ole ma piisavalt hea." Pean pingutama rohkem.
Täiskasvanuna võib see väljenduda pidevas vajaduses ennast tõestada, saavutada rohkem või otsida teiste tunnustust.

Kui laps kuuleb sageli lauseid nagu:
"Sa oleksid võinud paremini teha."
"Miks sa ei ole nagu su õde või vend?"
"Sinust ei saa kunagi asja.",siis hakkab ta neid sõnu tasapisi uskuma. Aja jooksul muutuvad need sisemiseks hääleks, mis saadab inimest ka täiskasvanueas.
Isegi siis, kui keegi teda enam ei kritiseeri, sageli ta ise alateadlikult jätkab enda kritiseerimist.

Lapse arengut võib tugevalt mõjutada pidev võrdlemine.
Näiteks:
"Vaata, kui hästi naabrilaps õpib."
"Sinu vend saab alati paremini hakkama."
"Miks sina ei võiks olla samasugune?"
Sellised võrdlused õpetavad last uskuma, et tema väärtus sõltub sellest, kas ta on kellestki parem või halvem. Selle asemel, et õppida tundma oma unikaalsust, hakkab ta kogu elu ennast teistega võrdlema.

Mõnikord ei ole probleemiks karmid sõnad, vaid nende puudumine.
Kui lapse tundeid ei märgata ning talle öeldakse:
"Ära nuta."
"Pole midagi juhtunud."
"Sa reageerid üle.",siis õpib laps oma emotsioone maha suruma. Ta võib hakata uskuma, et tema vajadused ja tunded ei ole olulised.
Täiskasvanuna on tal olla raske oma piire seada või abi küsida.

Mõned lapsed pidid juba varakult olema "täiskasvanud" – hoolitsema õdede-vendade eest, olema vanemate emotsionaalseks toeks või võtma enda kanda vastutuse, mis ei olnud eakohane.
Selline laps õpib sageli, et tema väärtus seisneb selles, mida ta teiste heaks teeb, mitte selles, kes ta inimesena on.
Hiljem võib ta tunda süütunnet, kui seab iseenda vajadused esikohale.

Kui lapse kodu on ettearvamatu – palju tülisid, sõltuvusi, vägivalda või emotsionaalset ebastabiilsust –, hakkab laps otsima põhjust iseendast.
Lapse mõtlemine on sageli väga lihtne:
"Kui midagi on valesti, siis äkki on asi minus."
Nii sünnib uskumus:
"Ma ei ole piisavalt hea."
Tegelikult ei ole laps vastutav täiskasvanute probleemide eest, kuid lapse aju ei oska seda veel mõista.

Paljud perfektsionistid ei püüdle täiuslikkuse poole sellepärast, et nad tahavad olla parimad.
Sageli püüavad nad hoopis vältida tunnet, et nad ei ole piisavad.
Nad usuvad:
"Kui ma teen kõik ideaalselt, siis mind aktsepteeritakse."
"Kui ma ei eksi, ei saa keegi mind kritiseerida."
Selline mõtteviis tihti viib läbipõlemise, ärevuse ja pideva rahulolematuseni.

Hea uudis!
Kuigi lapsepõlves kujunenud uskumused võivad olla väga sügavad, ei ole need kivisse raiutud. Aju on võimeline õppima kogu elu ning ka alateadlikke uskumusi on võimalik muuta.

Esimene samm on märgata, et sisemine hääl, mis ütleb "Ma ei ole piisav", ei pruugi rääkida tõtt. Sageli kordab see lihtsalt vanu sõnumeid, mida inimene kunagi lapsena kuulis või tundis.
Kui õpime neid uskumusi teadvustama, nende päritolu mõistma ja neid kaastunde ning uute kogemustega ümber kujundama, saab sisemine dialoog tasapisi muutuda.

Selle asemel, et küsida: "Mis mul viga on?", võime küsima: "Mida ma lapsena kogesin, mis pani mind seda uskuma?"
Just sellised küsimused aitavad avada ukse tervenemisele jua muutumisele.

Lõppkokkuvõttes ei määra meie lapsepõlv seda, kes me oleme. See mõjutab meie uskumusi, kuid uskumused ei ole meie identiteet. Kui inimene julgeb oma sisemaailma uurida ja vanu haavu tervendada, võib ta avastada, et ta on olnud piisav kogu aeg – isegi siis, kui ta ise seda aastaid ei ole uskunud.

Kui Sind see kõnetas ja tahad rohkem enda uskumustega tegeleda kirjuta mulle ning leiame sobiva aja.

08/06/2026

Ebapiisavuse tunne ei ole midagi, millega inimene sünnib. See kujuneb elu jooksul ning enamasti on see seotud sellega, kuidas me tõlgendame oma kogemusi, mitte sellega, kes me tegelikult oleme.
Levinumad põhjused, miks inimene tunneb ebapiisavust, on:

Lapsepõlvekogemused.
Kui armastus või tunnustus sõltus saavutustest, käitumisest või teiste ootuste täitmisest, see kujundab uskumus: "Ma ei ole piisav sellisena, nagu olen."

Võrdlemine teistega.
Sotsiaalmeedia ja ühiskondlikud ootused ja normid panevad meid sageli võrdlema oma "telgitaguseid" teiste inimeste "tipphetkedega".

Kriitika ja tagasilükkamine.
Valusad kogemused võivad panna uskuma, et meie väärtus sõltub teiste arvamusest. Tihti nii juhtub, eriti, kui seda teeb inimene, keda peame autoriteediks enda jaoks.

Perfektsionism.
Kui usume, et peame olema veatud, tundub alati, et midagi jääb puudu.

Piiravad uskumused.
Mõtted nagu "Ma pole piisavalt tark", "Ma pole piisavalt ilus" või "Ma ei vääri edu" hakkavad aja jooksul tunduma tõena, kuigi need on vaid õpitud uskumused.

Mis tegelikult toimub?
Ebapiisavuse tunne tekib sageli siis, kui seome oma väärtuse millegi välisega:
saavutused,
raha,
välimus,
suhted,
teiste heakskiit. Kui need kõiguvad, kõigub ka enesehinnang.
Tegelikult ei sõltu inimese väärtus ühestki neist. Väärtus on kaasas juba inimeseks olemise tõttu. Enesehinnang muutub tugevamaks siis, kui inimene hakkab seda sisemiselt kogema, mitte ainult mõistusega teadma.

Märka, millal ütled endale: "Ma pole piisav."
Küsi: "Kas see on fakt või vana uskumus?"
Too tähelepanu sellele, mida oled juba saavutanud ja millised on sinu tugevused.
Harjuta enese vastu samasugust kaastunnet, nagu näitaksid oma heale sõbrale.

Kui ebapiisavuse tunne on väga sügav, saab aidata teadlik töö oma alateadlike uskumustega, sest just seal on need mustrid sageli kinnistunud.
Üks mõte, mis aitab paljudel vaatenurka muuta, on:
"Ma ei pea midagi tõestama, et olla väärtuslik. Ma olen piisav juba täna ning saan samal ajal kasvada ja areneda."

Oluline on mõista, et ebapiisavuse tunne ei kirjelda seda, kes sa oled – see kirjeldab uskumust, mille oled mingil eluhetkel omaks võtnud. Uskumusi on võimalik märgata, ümber hinnata ja aja jooksul muuta.

08/03/2026

KUIDAS EBAPIISAVUS TUNNE MÕJUTAB MEIE IGAPÄEVAST ELU?

Ebapiisavus on sisemine uskumus: "Ma ei ole piisavalt hea." See ei ole fakt, vaid sageli lapsepõlves või hilisemate elukogemuste kaudu kujunenud tõlgendus iseendast.

Kui inimene usub, et ta pole piisav, hakkab see mõjutama tema mõtteid, tundeid, otsuseid ja käitumist.

Vaatame, kuidas see mõjutab meie elu erinevid valdkondi.

Alustan enesehinnanguga.
Pidev enesekriitika, omale tuhka pähe rapputamine. Kas tuleb tuttav ette?
Raske on märgata oma tugevusi. Muidugi ,tundub, et teised on alati paremad!!
Kiitust on raske vastu võtta. Samuti kompllimente. "Kleit on vana ja mis mina...".

Suhetes on vajadus saada pidevat kinnitust ja heakskiitu.
Hirm, et partner või lähedased jätavad maha või ei armasta piisavalt.
Raske seada terveid piiride, öelda EI, kui see meid kahjustab.
Soov teistele meeldida isegi oma vajaduste arvelt. Pidev kompromissede tegemine enda arvelt. Ajapikku tekitab selline seisund palju ärevust ja rahulolematust.

Töös ja ettevõtlus esineb palju pingutamist, ületöötamist, et tõestada oma väärtust, mis tihti viib läbipõlemiseni.
Oma teenuse või töö alahindamine, hirm küsida õiglast tasu.
Otsustamise edasilükkamine.
Kartus nähtav olla või oma ideid jagada, teistega võrdlemine. Raske öelda EI.

Raha puhul enamusel on uskumus, et küllust tuleb raske tööga välja teenida.
Süütunne raha vastu võttes.
Kalduvus oma oskusi odavalt pakkuda.
Hirm investeerida iseendasse.

Tervis on kõige parem idikaator ebapiisavuse testimisel.
Pidev stress ja pingeseisund, raske puhata, sest "pole veel piisavalt tehtud", emotsionaalne kurnatus.
Keha võib anda märku väsimuse või pinge kaudu ja lõpuks haigestuda.

Otsuseid on keeruline vastuvõtta, pidev kahtlemine.
Soov teha kõike täiuslikult. Hirm eksida.
Heade võimaluste kasutamata jätmine, liigne eneseanalüüsimine.

Kui see postitus sind kõnetas ja soovid mõista, kust need uskumused pärinevad ning kuidas neist teadlikumaks saada, võta minuga ühendust. Olen hea meelega sulle toeks ja aitan koos sinuga jõuda PIISAVUSSE tagasi.

Kirjta mulle messengeri Sirje Press ja leiaqme sulle sobiva aja.

07/31/2026

Kas tunned, et oled oma elus justkui ummikus?

Oled proovinud positiivselt mõelda, lugenud enesearenguraamatuid või seadnud endale uusi eesmärke, kuid ikka korduvad samad olukorrad, hirmud või kahtlused.

Sageli ei ole probleem tahtejõus. Meid juhivad alateadvuses peituvad uskumused, mis on kujunenud aastate jooksul ja mõjutavad meie valikuid rohkem, kui märkame.

SOOVIN PAKKUDA SULLE TASUTA 20-MINUTILIST TUTVUMIS- JA SELGUSE KÕNET.

Selle vestluse jooksul:
- kuulan, mis on sinu suurim väljakutse
- uurime, millised alateadlikud uskumused võivad sind tagasi hoida
- vaatame, milline võiks olla esimene samm soovitud muutuse suunas
- saad tunda, kas minu lähenemine on just see, mida praegu vajad

See kõne ei kohusta sind millekski. See on võimalus saada rohkem selgust ja kogeda toetavat, hinnangutevaba vestlust.

Kui tunned, et nüüd on aeg teha samm iseenda poole, kirjuta mulle kommentaaridesse või privaatsõnumisse "MUUTUS"ja lepime kokku sobiva aja.

Mõnikord piisab ühest vestlusest, et näha oma olukorda täiesti uue nurga alt.

Address

McHenry, IL

Telephone

+18474455742

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Life Coach Sirje Press posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The School

Send a message to Life Coach Sirje Press:

Shortcuts

Share

Category