UNPAZ MEDIA Center

UNPAZ MEDIA Center

Compartilhar

Media Page ne'e existe hodi hatan ba aktivididade Akademiku ne'ebé akontese iha UNPAZ liu-liu Prose

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 04/06/2026

LORON KORPU DE DEUS, FUNSIONÁRIU SIRA KONTINUA HALA’O SERVISU FÍZIKU BA PROTESAUN MORU IHA KAMPUS SENTRAL UNPAZ

Dili, 4 Juñu 2026 – Maski iha loron Korpu de Deus, funsionáriu sira husi Universidade da Paz (UNPAZ) kontinua hala’o atividade servisu físiku hodi apoiu dezenvolvimentu no hadi’a infraestrutura iha Kampus Sentral UNPAZ.

Atividade ne’e hanesan parte ida husi esforsu Universidade da Paz atu mantein limpeza, arranju no dezenvolvimentu infraestrutura kampus, hodi garante ambiente ne’ebé organizadu, seguru no favorável ba atividade akademika, administrativa no prosesu ensinamentu-aprendizajen.

Tuir observasaun iha terenu, atividade servisu físiku ne’e hetan partisipasaun husi funsionáriu sira husi unidade oioin. Ho espírito solidariedade, disiplinu no servisu hamutuk, partisipante sira kontribui ativamente ba hadi’a kondisaun moru kampus, hodi kria ambiente ne’ebé di’ak liután ba estudante, docente no komunidade universitária tomak.

Inisiativa ida-ne’e hatudu komitmentu no responsabilidade kolektiva husi funsionáriu sira atu apoia dezenvolvimentu institusionál no promove kampus ne’ebé limpu, organizadu no preparadu atu responde ba nesesidade atividade akademika sira iha futuru.




Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 04/06/2026

𝐔𝐍𝐏𝐀𝐙 𝐇𝐀𝐋𝐀'𝐎 𝐎𝐑𝐈𝐄𝐍𝐓𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐃𝐀𝐇𝐔𝐋𝐔𝐊 𝐁𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐔𝐃𝐀𝐍𝐓𝐄 𝐒𝐄𝐌𝐄𝐒𝐓𝐄𝐑 𝐕𝐈𝐈𝐈 𝐍𝐄'𝐄𝐁𝐄́ 𝐀𝐓𝐔 𝐓𝐔𝐈𝐑 𝐄𝐒𝐓𝐀́𝐉𝐈𝐔 𝐈𝐍𝐒𝐓𝐈𝐓𝐔𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀𝐋 𝐓𝐈𝐍𝐀𝐍 𝐀𝐊𝐀𝐃𝐄́𝐌𝐈𝐊𝐔 𝟐𝟎𝟐𝟔

Dili, 04 Juñu 2026 – Universidade da Paz (UNPAZ), liuhusi Komisaun Organizadora Programa Estájiu Institusional, hamutuk ho Magnífiku Reitór no Koordenador Munisípiu sira, realiza orientasaun loron dahuluk ba estudante Semester VII ne'ebé atu hala'o Estájiu Institusional Tinan Akadémiku 2026 iha munisípiu sira. Atividade ne'e realiza iha Salaun José Kasimiro UNPAZ.

Magnífiku Reitór UNPAZ, Dr. Adolmando Soares Amaral, Lic. Eco.MM., hatete katak dadus ne'ebé estudante sira rekolla no inventariza durante Programa Aprendizajen Kampu (PAK) iha Semester V, husi munisípiu to'o aldeia, sai nu'udar baze importante atu identifika rekursu no potensial sira iha komunidade. Rezultadu husi servisu ne'e depois lori mai universidade atu halo aprezentasaun no hetan avaliasaun, antes universidade organiza semináriu nasionál hodi aprezenta rezultadu PAK ne'ebé estudante sira rasik mak autor.

Nia esplika katak, Programa Estájiu Institusional ne'e fó oportunidade ba estudante sira atu fila fali ba munisípiu sira no halo konfirmasaun ba dadus no rezultadu ne'ebé antes identifika. Estudante sira sei partisipa iha aprezentasaun rezultadu sira ne'ebé mak sira rasik rekolla no analiza, tanba universidade sei hala'o semináriu iha munisípiu hotu-hotu hodi fahe informasaun ne'ebé hetan durante PAK.

“Estudante sira tenki ajuda autoridade sira atu buka no implementa solusaun ba problema sira iha aldeia, suku no postu administrativu, liuhusi semináriu Estájiu Institusional iha munisípiu. Tanba ne'e, estudante sira tenki ko'alia bazeia ba dadus no fó rekomendasaun tuir prinsipiu siénsia no teknologia ne'ebé aprende ona iha universidade,” hatete Reitór.

Tuir nia, durante PAK iha tinan kotuk, estudante sira servisu hamutuk ho komunidade, han no toba ho povu sira hodi komprende realidade lokal. Agora, liuhusi Estájiu Institusional, estudante sira sei hasoru lideransa lokal sira, hanesan xefe aldeia, xefe suku no autoridade postu administrativu, atu aprezenta rezultadu kona-ba rekursu no potensial ne'ebé identifika ona, no fó kontribuisaun ba prosesu rezolusaun problema komunidade.

“Programa Aprendizajen Kampu (PAK) mak atu inventariza rekursu no potensial sira, enkuantu Programa Estájiu Institusional (PEI) mak atu fó solusaun. Agora imi hanesan kandidatu lisensiatura, tenki hatudu diferensa entre servisu ne'ebé imi halo iha Semester V ho komunidade no servisu ne'ebé imi halo iha Semester VII ho lideransa no autoridade sira,” dehan tan Reitór.

Orientasaun loron dahuluk ne'e hetan prezensa husi Magnífiku Reitór UNPAZ, Prezidente Komisaun Organizadora, Koordenador Munisípiu sira, dosente sira, no estudante Semester VII husi fakuldade neen ne'ebé atualmente eziste iha UNPAZ.

-UNPAZ #

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 03/06/2026

𝐅𝐔𝐍𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐑𝐈𝐔 𝐒𝐈𝐑𝐀 𝐍𝐀𝐅𝐀𝐓𝐈𝐍 𝐊𝐎𝐍𝐓𝐈𝐍𝐔𝐀 𝐒𝐄𝐑𝐕𝐈𝐒𝐔 𝐏𝐑𝐎𝐓𝐄𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐌𝐎𝐑𝐔 𝐍𝐄'𝐄𝐁𝐄́ 𝐒𝐄𝐈𝐃𝐀𝐔𝐊 𝐅𝐈𝐍𝐀𝐋𝐈𝐙𝐀

Dili, 03 Juñu 2026 – Funsionáriu sira husi Unidade oioin iha Universidade da Paz (UNPAZ) nafatin kontinua hala'o sira-nia responsabilidade hodi kompleta servisu fíziku ba projetu protesaun moru ne'ebé seidauk finaliza iha kampus sentral.

Kontinuasaun servisu fíziku ida-ne'e realiza ho envolvimentu no komitmentu husi funsionáriu sira hotu iha UNPAZ, ne'ebé servisu hamutuk atu asegura progresu no remata di'ak atividade sira ne'ebé planeia ona.

Iha atividade servisu fíziku ba protesaun moru ne'e, partisipa mós estudante sira husi Fakuldade Enjeñaria, ne'ebé akompaña husi sira-nia Dosente sira. Estudante sira responsabiliza ba tarefa ne'ebé antes ne'e distribui ona, no servisu hamutuk ho funsionáriu sira hodi suporta implementasaun servisu ne'e.

Atividade ida-ne'e hatudu espírito servisu hamutuk, solidariedade no responsabilidade kolektiva husi komunidade akademika UNPAZ atu hadi'a no dezenvolve infraestrutura kampus ba benefísiu estudante no funsionáriu sira hotu.

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 03/06/2026

𝐔𝐍𝐏𝐀𝐙 𝐒𝐈𝐌𝐔 𝐕𝐈𝐙𝐈𝐓𝐀 𝐊𝐎𝐑𝐓𝐄𝐙𝐈𝐀 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐔𝐍𝐈𝐕𝐄𝐑𝐒𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐖𝐀𝐑𝐌𝐀𝐃𝐄𝐖𝐀

Dili, 03 Juñu 2026 – Universidade da Paz (UNPAZ) liuhosi Vise-Reitor ba Asuntu Kooperasaun, Vise-Reitor ba Asuntu Akadémiku no Dekanu Fakuldade Direitu, hamutuk ho estudante Programa Mestradu Siénsia Direitu, simu vizita kortezia husi delegasaun Universidade Warmadewa lidera husi Prof. Dr. Ni Luh Made Mahendrawati hamutuk ho ekipa, iha Salaun Prof. Dr. Lucas da Costa.

Iha enkontru ne'e, parte rua hato'o relatóriu kona-ba atividade sira ne'ebé implementa ona durante períodu kooperasaun entre instituisaun rua ne'e. Aleinde ne'e, sira halo avaliasaun ba progresu no rezultadu husi programa kooperasaun ne'ebé hala'o ona, hodi haree ba oportunidade no mudansa sira ne'ebé bele fó benefísiu ba parte rua iha futuru.

Kooperasaun entre UNPAZ no Universidade Warmadewa durante ne'e la limita de'it ba Fakuldade Direitu, maibé sei loke oportunidade ba fakuldade seluk sira ne'ebé eziste iha UNPAZ atu partisipa no benefisiu husi programa kooperasaun internasionál ne'e.

Vizita ne'e reflete komitmentu instituisaun rua atu kontinua hametin relasaun kooperasaun akademika, peskiza no dezenvolvimentu rekursu umanu, hodi hasa'e kualidade edukasaun superior iha rai rua.

Partisipa iha enkontru vizita kortezia ne'e mak, Vise-Reitór Asuntu Kooperasaun Interna & Externa, Luis Pereira Cardoso, Dip.,Cs.Lic.CSH,MA,Mcs.Vise-Reitor Asuntu Akadémiku, Joaninho Xavier Hei, Lic. CSH,., M. ED. Ph.D, Dekanu Fakuldade Direitu, Dr. Leonito Reibeiro, SH. MH. Estudate Mestradu Siensia Direitu UNPAZ, inklui Bainaka sira husi Warmadewa.

-UNPAZ #

03/06/2026

Teoria 4D no Futuru Timor-Leste: Análize Akademika kona-ba Sintoma Disorientasaun Estadu iha Meiu ka Instrumentu Desafiu Dezenvolvimentu Nasional

Carlos Soares Ribeiro, Lic.Eco., MM
Email and Blog: [email protected] || Universidade da Paz – Timor-Leste

Abstraktu

Timor-Leste hanesan nasaun foun ida ne’ebé restaura nia independénsia iha tinan 2002, konsege halo progresu importante iha konsolidasaun demokrasia, konstrusaun instituisaun estadu, no fortalesimentu identidade nasional. Maski nune’e, Timor-Leste kontinua enfrenta dezafiu estruturál hanesan dependénsia ekonomia ba reseita petróleo, limitasaun diversifikasaun ekonomia, dezempregu juventude, no efisiénsia servisu públiku ne’ebé seidauk ideal. Artigu ida-ne’e uza Teoria 4D—Disorientation, Distrust, Disobedience no Disintegration—hanesan estrutura analítika atu avalia se iha sintoma enfraquesimentu estadu iha Timor-Leste. Rezultadu análize hatudu katak Timor-Leste seidauk tama ba fase disintegrasaun, maibé hatudu indikasaun forte iha etapa inisiál, liu-liu iha aspetu disorientasaun dezenvolvimentu no aumentu la fiar públiku ba instituisaun estadu. Tanba ne’e, presiza reforma estrutural no reorientasaun politika nasional atu garante sustentabilidade no estabilidade nasaun iha futuru.

Liafuan Xave: Teoria 4D, Disorientasaun, Disintegrasaun, Timor-Leste, Dezenvolvimentu Nasional.
1. Introdusaun
Desde restaurasaun independénsia iha 20 Maiu 2002, Timor-Leste sai símbolu importante ida ba luta ba autodeterminasaun no soberania nasional. Durante dekada rua liubá, nasaun ida-ne’e konsege estabelese sistema governasaun demokrátika, hala’o eleisaun regulár, no fortifika instituisaun estadu.

Maibé, dezenvolvimentu nasional la’o ho dezafiu boot. Relatóriu hosi World Bank hatete katak Timor-Leste sei depende maka’as ba Petroleum Fund no enfrenta presáun atu muda hosi ekonomia dependente ba petróleo ba ekonomia ne’ebé produtivu no sustentável.

Pergunta importante ida mak: oinsá ita bele komprende sintoma sira ne’ebé bele lori estadu ida ba enfraquesimentu?

Artigu ida-ne’e propoin Teoria 4D hanesan modelu analítiku ida atu le’e dinamika ida-ne’e.

2. Enkuadramentu Teóriku: Teoria 4D
Iha literatura kona-ba Political Science, konsepitu state failure ka state fragility hatete katak enfraquesimentu estadu normalmenti la akontese derrepente, maibé liu hosi prosesu gradual (Rotberg, 2004).

Teoria 4D esplika prosesu ida-ne’e liu hosi etapa haat:
2.1 Disorientation (Disorientasaun)
Disorientasaun refere ba lakon diresaun estratéjika nasional. Governu no sosiedade la iha vizasaun kolektiva ne’ebé klaru.

Sintoma:
• Polítika la konsistente;
• Dependénsia ekonomia ba setór ida;
• Planeamentu longu prazu fraku.

Iha Timor-Leste, dependénsia boot ba Petroleum Fund of Timor-Leste mak indikadór importante ida. Fundu ne’e sei sustenta orsamentu estadu, maibé World Bank alerta katak fundu ne’e bele monu se la iha reforma fiskál urgente.

2.2 Distrust (La Fiar)
Distrust mak etapa bainhira sidadaun hahú lakon konfiansa ba instituisaun estadu.
Sintoma:
• Persepsaun korupsaun;
• Servisu públiku la efisiente;
• Legitimidade governu enfraquece.
Segundo Fukuyama (2014), konfiansa públika mak kapital sosial importante ba estabilidade estadu.

Iha Timor-Leste, instituisaun sira hanesan Anti-Corruption Commission of Timor-Leste iha papel importante, maibé dezafiu transparénsia no akuntabilidade sei mihis.

2.3 Disobedience (La Hakruuk ba Regra)
Etapa ida-ne’e akontese bainhira obedénsia ba lei no autoridade tun.
Sintoma:
• Konflitu sosial;
• La tuir regulamentu;
• Resisténsia ba polítika públika.
Agora, Timor-Leste seidauk hatudu padrão sistemátiku, maibé disputa rai no konflitu komunidade balu presiza atensaun.

2.4 Disintegration (Disintegrasaun)
Etapa ikus mak kolapsu estadu.
Sintoma:
• Fragmentasaun territóriu;
• Guerra sivíl;
• Instituisaun monu.
Exemplu istóriku:
• Yugoslavia
• Somalia
Timor-Leste seidauk iha etapa ida-ne’e.

3. Diskusaun: Relevánsia Teoria 4D ba Timor-Leste
a. Disorientasaun Ekonomia
Timor-Leste iha momentu kritiku ida. Produsaun Bayu-Undan remata ona, no ekonomia presiza transisaun ba modelu foun. Hanesan iha Opiniun ida nebe mak hau hakerek iha semana liu ba, konaba oinsa mak pensaun Vetranus konsumtivu transforma ba produktivu, ida ne hanesan opinun public ida hodi fanu kolega akademik sira hanoin lisuk, konseptu ida nebe mak hau prepara liu hosi hau nia peskiza nebe lao hela, konaba Sharing fund no inkubasaun negosio integradu, konseptu ida ne’e mak sei transforma fundu veteranus konsumtivu sai produktivu. Atu Evita sintoma hosi Teoria 4D, labele akontese iha ita nia nasaun doben ida ne’e, Governo tenki toma atense ba setor inportante hira nebemak inklina iha setor ekonomia.

b. Distrust Institusionál
Sidadaun presiza servisu públiku di’ak liu, transparénsia no meritokrasia.
c. Bonus Demográfiku
Numeru juventude boot bele sai oportunidade ka ameasa. Se la iha servisu no oportunidade, bele lori ba instabilidade sosial.
d. Kohezaun Nasional
Maski Timor-Leste enfrenta dezafiu ekonomia, sosial no polítika barak, nasaun ida-ne’e sei iha vantajen estratéjiku ida ne’ebé la fasil hetan iha nasaun seluk, mak kohezaun nasional.
Kohezaun nasional signifika kapasidade povu ida atu hamutuk, sente hanesan komunidade ida, no iha objetivu kolektivu ida.

Iha Timor-Leste, kohezaun ida-ne’e la de’it bazeia ba lei ka instituisaun, maibé bazeia forte liu ba memória kolektiva luta libertasaun nasional.
1. Memória luta libertasaun hanesan “capital moral” nasional
Durante tinan barak, povu Timor-Leste hamutuk hasoru:
• Kolonializmu;
• Okupasaun;
• Violénsia;
• Sakrifísiu boot.

Eventu istóriku hanesan Restoration of Independence of Timor-Leste la’ós de’it data polítika, maibé sai fonte identidade nasional.
Memória ida-ne’e kria sentimentu:
• Ita hotu ida de'it.
• Ita luta hamutuk.
• Ita iha destinasaun ida.
Ne’e mak baze ba kohezaun nasional.
2. Identidade nasional ne’ebé liu hosi diferensa
Timor-Leste iha diversidade:
• Lian Barak (Tetun, Fataluku, Mambae, Makasae, Bunak no seluk tan);
• Kultura no tradisaun oioin;
• Diferensa jeográfika entre lorosa’e no loromonu.

Normalmente, diferensa hanesan ida-ne’e bele lori ba fragmentasaun.
Maibé iha Timor-Leste, diferensa hirak-ne’e konsege unifika liu hosi:
• Bandeira nasional Flag of Timor-Leste
• Hinu nasional Pátria
• Istória comum luta libertasaun.
Ne’e mak halo identidade nasional sai forte liu.

3. Solidariedade sosial sei aas
Iha kultura Timor-Leste, valór hanesan:
• Hamutuk
• Ajuda malu
• Fo liman ba malu
• Respeitu komunidade
Sei forte tebes.
Iha tempu krize, povu Timor-Leste normalmente responde ho solidariedade, la’ós individualizmu.
Exemplu:
• Durante krize 2006 East Timorese crisis, nasaun sofre boot, maibé la monu;
• Depois konflitu, povu fila fali ba unidade nasional.

Ida-ne’e hatudu reziliénsia sosial boot.
4. Maibé kohezaun nasional labele konsidera garantidu para sempre
Maski forte, kohezaun nasional bele enfraquece se:
• Desigualdade sosial aumenta;
• Juventude sente excluídu;
• Politika partidária divide povu;
• Memória luta libertasaun la transmite ba jerasaun foun.
Jerasaun foun balu la moris iha tempu luta, tanba ne’e sira bele la sente ligasaun emosional hanesan jerasaun ukun nain sira.
Ne’e risku ida: “historical memory gap”.
Se la jere di’ak, identidade nasional bele tun.

5. Oinsá hametin kohezaun nasional?
Presiza:
1. Integra istória libertasaun iha edukasaun nasional;
2. Promove patriotizmu sivíku, la’ós de’it patriotizmu emosional;
3. Asegura dezenvolvimentu inkluzivu (labele Dili de’it);
4. Envolve juventude iha projetu nasional;
5. Transforma valor luta ba ética servisu no dezenvolvimentu.
Signifika:
luta libertasaun tenke muda ba “luta dezenvolvimentu.”
4. Rekomendasaun Polítika
Atu prevene movimentu ba etapa ida tuir mai iha Teoria 4D, governu presiza:
1. Diversifika ekonomia nasional (agrikultura, turizmu, peska, manufatura);
2. Hametin instituisaun públika liu hosi reforma burokrásia;
3. Investe ba juventude liu hosi edukasaun vokasionál no empreendedorizmu;
4. Hametin unidade nasional liu hosi valór solidariedade no patriotizmu.
5. Konkluzaun
Teoria 4D oferese instrumentu analítiku ida ne’ebé útil atu komprende prosesu enfraquesimentu estadu.
Iha kontestu Timor-Leste, fase ne’ebé relevante liu mak:
• Disorientasaun, no
• Distrust.

Maibé, Timor-Leste seidauk iha fase Disintegration.
Signifika katak Timor-Leste sei iha oportunidade boot atu korrije nia dalan dezenvolvimentu no transforma independénsia polítika ba prosperidade ekonomika no justisa sosial.

Referénsia
Fukuyama, F. (2014). Political Order and Political Decay. New York: Farrar, Straus and Giroux.
Rotberg, R. I. (2004). When States Fail: Causes and Consequences. Princeton University Press.
World Bank – Timor-Leste Overview
World Bank – Timor-Leste Economic Reports
Banco Central de Timor-Leste – Petroleum Fund

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 03/06/2026

𝐅𝐀𝐌𝐈́𝐋𝐈𝐀 𝐁𝐎’𝐎𝐓 𝐔𝐍𝐏𝐀𝐙 𝐏𝐑𝐄𝐒𝐓𝐀 𝐎𝐌𝐄𝐍𝐀𝐉𝐄𝐍 𝐈𝐊𝐔𝐒 𝐁𝐀 𝐌𝐀𝐊𝐓𝐎𝐁𝐀𝐍 𝐙𝐄𝐑𝐃𝐄𝐌𝐈𝐋𝐎 𝐂𝐀𝐑𝐃𝐎𝐒𝐎

Fohorem, 02 Juñu 2026 – Família bo’ot Universidade da Paz (UNPAZ), liuhosi Diretor UNPAZ Covalima, Silvester Ferreira, Lic.Eco., MG.MM, hamutuk ho ekipa reprezentante sivitas akadémika UNPAZ Sentral, ho sentimentu laran triste no respeitu boot, presta omenajen ikus ba maktoban Zerdemilo Cardoso, estudante finalista husi Fakuldade Ekonomia.

Omenajen ikus ne’e realiza iha Postu Administrativu Fohorem, Munisípiu Covalima, ho partisipasaun husi Diretor UNPAZ Covalima, estudante sira, autoridade lokál, no membru komunidade sira seluk. Prezensa hotu-hotu ne’e nu’udar forma ida atu hatudu respeitu no solidariedade ba matebian ne’ebé durante ne’e hala’o nia estudu iha UNPAZ, iha Fakuldade Ekonomia, Departamentu Bankária.

Matebian iha ona iha Semester VII no prepara-an atu halo Exame Proposta, maibé destino determina atu nia fila uluk ba Mundu Seluk antes de atinge etapa importante ne’e iha nia percurso académiku.

Família bo’ot UNPAZ espresa nia solidariedade kle’an ba família enlutada no harohan atu Maromak simu matebian iha nia liman no fó deskansu eternu iha dame. Memória no kontribuisaun matebian durante nia moris sei nafatin hela iha lembransa família, kolega no komunidade akadémika UNPAZ.

Deskanse em Paz, Zerdemilo Cardoso.

-UNPAZ #

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 02/06/2026

𝐅𝐔𝐍𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐑𝐈𝐔 𝐒𝐈𝐑𝐀 𝐍𝐀𝐅𝐀𝐓𝐈𝐍 𝐑𝐄𝐒𝐏𝐎𝐍𝐒𝐀𝐁𝐈𝐋𝐈𝐙𝐀 𝐒𝐄𝐑𝐕𝐈𝐒𝐔 𝐍𝐄'𝐄𝐁𝐄́ 𝐒𝐄𝐈𝐃𝐀𝐔𝐊 𝐑𝐄𝐌𝐀𝐓𝐀

Dili, 02 Juñu 2026 – Funsionáriu sira husi unidade oioin iha Universidade da Paz (UNPAZ) nafatin halo responsabilidade ba servisu ne'ebé seidauk remata, liuliu servisu fiziku proteksaun moru iha kampus sentral.

Servisu moru ida ne'e realiza atu garante dezenvolvimentu infraestrutura ne'ebé di’ak, seguru no favorável ba prosesu aprendizajen no atividade akadémika sira iha Universidade da Paz.

Responsabilidade ba servisu ida ne'e envolve funsionáriu no dosente sira hotu iha Universidade da Paz. Maske nune'e, maioria fakuldade sira remata ona servisu fiziku ne'ebé antes ne'e aloka ba sira. Tanba ne'e, funsionáriu sira kontinua halo servisu sira ne'ebé seidauk finaliza atu asegura projetu ne'e bele remata tuir planu no objetivu instituisaun nian.

UNPAZ kontinua promove espírito servisu hamutuk, responsabilidade no komitmentu atu hadi'a ambiente kampus ne'ebé di'ak liután ba komunidade akadémika tomak.

-UNPAZ #

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 02/06/2026

AVIZU-BA ESTUDANTE SEMESTER VII

Informa ba Estudante Semester VII ne'ebé kompostu husi fakuldade neen, hahu aban bele mai foti ona atributu kona-ba Estajiu Profesional nian iha Unidade Logistika. keta haluha Lori ho Notas Pagamentu(Kwitansi Selu Estagiu Profesional nia) hahu ih Dia 03/06/2026.

Diretor Logistika Universidade da Paz, Abrão Ximenes. Lic. Eco.

Photos from UNPAZ MEDIA Center's post 02/06/2026

DIRETÓR UNPAZ-RAEOA OFISIALMENTE FO POSSE BA SENADU ESTUDANTIL KLASSE NORMAL-RAEOA NO REALIZA ATIVIDADE HAMETIN AMIZADE

RAEOA, 01 Juñu 2026 – Diretór UNPAZ Klasse Normal-RAEOA, Gilberto Suni Mota, Lic. Dir., M. Dir., hamutuk ho estrutura universidade, ofisialmente realiza serimónia Tomada de Posse Senadu Estudantil UNPAZ Klasse Normal-RAEOA ne’ebé eleitu ona husi estudante sira.

Iha nia diskursu abertura, Januario Colo hato’o agradeseimentu ba autoridade universitária, dosente no estudante sira ne’ebé fó apoiu tomak ba realizasaun atividade ne’e.

Nia hateten katak, prosesu eleisaun no tomada de posse Senadu Estudantil reflete valor demokrátiku no partisipasaun ativa estudante sira iha dezenvolvimentu vida akademika.

> “Senadu Estudantil tenke sai ponte entre estudante sira no instituisaun, atu nune’e bele lori aspirasaun estudante sira ho responsabilidade, transparénsia no espírito servisu,” dehan Januario Colo.

Iha nia intervensaun, Diretór UNPAZ-RAEOA, Gilberto Suni Mota, hato’o parabéns ba Senadu Estudantil foun no husu atu hala’o mandatu ho seriedade, disiplina no integridade.

Nia enfatiza katak lideransa estudante nian iha papel importante atu ajuda kria ambiente akademiku ne’ebé produtivu, harmoniozu no orientadu ba progresu.

> “Lideransa la’ós deit kona-ba pozisaun, maibé kona-ba servisu no responsabilidade. Hau hein katak Senadu Estudantil foun bele sai ezemplu di’ak ba estudante sira seluk no kontribui ba dezenvolvimentu UNPAZ-RAEOA,” hatete Gilberto Suni Mota.

Husi parte Senadu Estudantil ne’ebé simu pose, Marcos Tolan hato’o nia agradeseimentu ba konfiansa ne’ebé estudante sira fó ba nia no nia ekipa.

Nia afirma katak, Senadu Estudantil sei servisu ho kompromisu atu promove interese estudante sira, hametin kooperasaun entre estudante no administrasaun universidade, no dezenvolve atividade sira ne’ebé fó benefísiu ba komunidade akademika.

> “Konfiansa ne’e sai responsabilidade boot ida ba ami. Ami prontu atu servisu hamutuk ho estudante hotu-hotu no lideransa universidade hodi lori mudansa pozitivu no hametin qualidade vida akademika iha UNPAZ-RAEOA,” dehan Marcos Tolan.

Depois de serimónia tomada de posse, atividade kontinua ho programa “Been Akrap”, ne’ebé realiza atu hametin amizade, solidariedade no relasaun fraternidade entre estudante sira, dosente sira no estrutura universidade. Atividade ne’e hala’o ho ambiente nakonu ho entusiasmo, respeitu no espírito unidade.

Serimónia ne’e remata ho atmosfera ne’ebé positivu no inspiradór, ho esperansa katak Senadu Estudantil foun bele hala’o nia responsabilidade ho di’ak no sai força importante ida ba dezenvolvimentu akademiku, organizasional no sosial iha UNPAZ-RAEOA.

Atividade ne’e organiza husi komisaun organizadora ne’ebé lidera husi, Januario Colo, Lic. CSH, no hetan partisipasaun husi estudante, dosente no estrutura universidade sira.

02/06/2026

AVIZU BA ESTUDANTE SEMESTER VII KONA-BA ESTÁJIU INSTITUISIONAL

Dili, Juñu 2026 – Prezidenti Komisaun Organizadora Estajiu Instituisional, Joaninho Xavier Hei, Lic.CSH., M.Ed., PhD, informa katak programa Estajiu Instituisional ba estudante Semester VII sei hahú iha fulan ida ne’e.

Tanba ne’e, Universidade da Paz (UNPAZ) fó avizu ba estudante Semester VII hotu-hotu ne’ebé sei partisipa iha programa Estajiu Instituisional atu aselera prosesu rejistu estajiu ho osan montante $75.00 dolar. Universidade mos sei realiza ensaiu ka pembekalan durante loron tolu, hahú iha Kinta, Sesta no Sabadu, loron 4 to’o 6 Juñu 2026.

Depois rejistu remata, dekanu fakuldade sira sei orienta estudante sira atu aprezenta relatoriu kona-ba dadus ne’ebé sira rekolla iha tinan kotuk. Apresentasaun seminar sira sei fahe tuir munisipiu ida-idak, ne’ebé sei koordena husi koordenador munisipiu no lidera husi dekanu sira.

Distribuisaun estudante sira sei kontinua tuir alokasaun munisipiu ne’ebé halo ona iha tinan kotuk. Maski dekanu ida koordena munisipiu rua, sira sei kontinua akompaña no orienta estudante sira atu servisu iha grupo sira hodi prepara material no prezentasaun ne’ebé sei realiza iha fulan ida ne’e.

Durante loron orientasaun sira, komisaun organizadora sei fó instrusaun no orientasaun ba estudante sira hodi prepara sira nia aprezentasaun. Iha semana tuir mai, estudante sira sei aprezenta rezultadu servisu sira ba komisaun avaliadora ne’ebé nomeia husi Magnífiku Reitor iha Salaun José Casemiro.

Kada munisipiu sei prepara no aprezenta slide prezentasaun ida. Painel avaliador sira sei halo análize ba matéria ne’ebé prepara ona. Karik matéria ne’e kompletu no loos, sei aprova direta; maibé karik iha aspetu ruma ne’ebé seidauk kompletu, painel sira sei fó rekomendasaun atu halo hadi’a.

Komisaun avaliadora mos sei hili vokál ka representante estudante sira, normalmente entre autor prinsipál na’in tolu, atu halo aprezentasaun ofisiál ba grupu ida-idak.

Programa Estajiu Instituisional ne’e iha kreditu 8 (walu) no importante tebes ba estudante sira ne’ebé hakarak remata estudu no gradua iha tinan ida ne’e. Estudante ne’ebé la tuir programa estajiu instituisional bele de’it tuir ezame proposta, maibé la sei hetan autorizasaun atu kontinua ba Obra Sientífika no la bele partisipa iha prosesu graduasaun iha tinan ida ne’e. Nune’e, sira presiza hein fali to’o tinan oin atu kompleta rekezitu refere.

Komisaun Organizadora reafirma katak orientasaun oficial sei hahú iha Kinta, Sesta no Sabadu, no osan rejistu programa Estajiu Instituisional makb USD 75 ba kada estudante.

Programa PAK no estajiu instituisional ne’e husi saudozu nia tempu kedas no hakerek iha kurikulum, PAK ne’e mak KKN no estajiu instituisional ne’e mak Magam ka Profesional tanba ne’e iha Mandatu Magnifiku Reitor atual nian la aumeta buat ruma no la inventa maibe modifika deit ninia naran konteudu ne’e oituan.

Estajiu instituisional ne’e rejistu 75 dolares ba programa Estajiu instituisional nian, sei iha dosente orientador sei orienta estudante sira iha terenu atu halo saida, depois sei desloka estudante ba terenu kada munisipiu ne’ebe sei desloka ba, iha tinan kotuk ba PAK agora sira desloka ba fali iha ne’eba atu mobiliza autoridade sira no komunidade sira atu tuir seminariu ne’ebe estajiadu no estajiada sira halo seminariu kada munisipi.

Ne’ebe orsamentu sira ne’e sei gastu hotu ba iha ne’eba nomos trasporte ba mai ba komisaun sira no osan administrasaun halo emprime ba iha dokumentus nomos kaus estajiadus sira nian molok sira desloka, no estudante sira nia osan 75 dolares ne’e gasta hotu ba programa estajiu instituisional ne’e rasik ne’ebe programa ne’e la’os buat foun no programa ne’e kada tinan halo ona.

Quer que o seu escola/colégio seja a primeira Escola/colégio em Dili?

Clique aqui para solicitar o seu anúncio patrocinado.

Localização

Categoria

Telefone

Endereço


Timor Leste
Dili