TÜ Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogu

Igapäevane informatsioon uute õppematerjalide, kultuurisündmuste ja põnevate veebilehekülgede kohta Teenindame kultuuriakadeemia liikmeskonda, TÜ üliõpilasi ja õppejõude ja osutame piiratult avalikke raamatukoguteenuseid Viljandi linna ja maakonna lugejatele.

Raamatukogu eesmärgid on: tegutseda õpperaamatukoguna, toetades õppe- ja arendustööd kultuuriakadeemias ning võimaldades kasutada seda ühiskonna arengu huvides; aidata kaasa Eesti kultuuri säilimisele; edendada raamatukogu-, raamatu- ja infoteaduste alast arendustegevust

Operating as usual

rahvaraamat.ee

EESTI TALU. UUEM TALUARHITEKTUUR 1850-1950: Heiki Pärdi - Raamat | Rahva Raamat

Juba ilmunud! https://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-talu-uuem-taluarhitektuur-1850-1950/1453965/et?isbn=9789949690619

rahvaraamat.ee EESTI TALU. UUEM TALUARHITEKTUUR 1850-1950 [HEIKI PÄRDI] Rahva Raamatust. Kohaletoimetamine alates 24h ja tasuta. Käesolev raamat annab põhjaliku ...

rahvaraamat.ee

TEATRIARMASTAJAD. TEATRIHARRASTAMISEST EESTIS: Rait Avestik - Raamat | Rahva Raamat

Tasub silma peal hoida! Varsti nimelt ilmumas https://www.rahvaraamat.ee/p/teatriarmastajad-teatriharrastamisest-eestis/1462559/et?isbn=9789916402627

rahvaraamat.ee TEATRIARMASTAJAD. TEATRIHARRASTAMISEST EESTIS [RAIT AVESTIK] Rahva Raamatust. Kohaletoimetamine alates 24h ja tasuta. Eesti Harrastusteatrite Liit...

Teater.Muusika.Kino

Inspireerivat uut kultuuriaastat!

Teater. Muusika. Kino jaanuarinumbris uurib Alar Laats teoloogilisest vaatepunktist koomikat Anat Govi näidendis „Oh jumal”, Sakarias Jaan Leppik vaatleb tühjusekontseptsiooni Samuel Becketti „Lõppmängu” Rakvere teatri lavastuses, Karl Saks ja Eik Hermann vestlevad pühanaljast lavastuses „Planet Alexithymia”, Margus Mikomägi ja Priit Põldma mõtestavad pärandi ja pärimise tähendust, Urmas Lennuk peab kujuteldavat dialoogi Rakvere teatritrupiga KaRakTer ja Liina Jääts kirjutab Ivika Sillari suhetest teatriga.

Soome helilooja Paavo Heininen arutleb heliloomingu õpetatavuse üle, Talvi Nurgamaa analüüsib Georg Friedrich Haasi teost „in vain” Uue Muusika Ansambli esituses ja Mirje Mändla teeb tagasivaate eesti uue muusika maastikule sügisel 2020.

Rene Satsi visandab stsenaariumi tõsielulisele fantaasiafilmile „Oja-Pääru lähetamine”, Indrek Hargla reastab paremusjärjestusse viimase PÖFFi Balti võistlusprogrammi, jätkub Donald Tombergi vestlus Indrek Pargiga.

„Vastab” Arash Yazdani, „Persona grata” on Erik Põllumaa.

Koduleht: http://www.temuki.ee/
Tellimine: https://tellimine.ee/est/ajakirjad/teater-muusika-kino
E-ajakiri: http://kultuurileht.digiraamat.ee/

SIRP uuel aastal!

Sirbi 2020. aasta laureaadid on Aveliina Helm, Eneli Kindsiko, Siim Lill ja Tõnis Saarts. Palju õnne!
Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg? AIRI Triisbergi intervjuu
Mis juhtub, kui teadlased ja kunstnikud koos aega veedavad? Brigita Reinert ja Kati Ilves vestlesid näituse „Murtud sümmeetriad“ kuraatorite Mónica Bello ja José-Carlos Mariáteguiga.
JAAK VILO: Teadusrahastus uute reformide ootel
JOOSEP SUSI: Suitsu nurk. Triin Paja „Öö on tume nagu õdede juuksed“
EERO EPNER: Karakterite teekond luhtumisse
EVI ARUJÄRV: Meenutades Jaan Räätsa
PANOS KOTZATHANASIS: Kas halb mees võib olla hea kunstnik?
TÕNU KARJATSE: Filmiajakirjanike valikud erakordsel filmiaastal
KASPAR KRUUP: Tark linn taskus ei päästa maailma
PRIIDU PÄRNA: Muinsuskaitses on vaja uut tasakaalupunkti
LEO LUKS: Eesti filosoofia uus algus
RAIVO SOOSAAR: Rail Balticu korralikku tasuvusanalüüsi võtta ei ole
KAAREL TARAND: Kliima sai mullu mitmekülgselt kasu
Arvustamisel
Liisi Ojamaa „Kahel lahtisel käel“ ja Jürgen Rooste „Sagittarius A*“
James Lovelocki „Novatseen. Saabuv üliintellekti ajalugu“
kogumik „Teatrielu 2019“
näitus „Murtud sümmeetriad“
festival „Beethoven“ ja Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Laulud“
mängufilm „Mank“

Raamatu-uudis!

Ilmus algupärane teos, mis aitab mõista ja mõtestada andmestunud maailma

Aina suurem osa igapäevaelulistest ja ühiskondlikest protsessidest
jätavad masinloetavaid jälgi, mis teisendatakse arvulisteks andmeteks,
mille põhjal tehakse rohkem ja vähem kaugeleulatuvaid otsuseid. Seda
andmerikkust ja andmepõhise otsustamise levikut nimetatakse maailma
andmestumiseks. See, kas andmestumine teeb elu tõhusamaks ja
turvalisemaks või ebaõiglasemaks ja ohtlikumaks sõltub suurel määral
andmetöö kvaliteedist. Just sellele on pühendanud Eesti tippteadlaste
ning professionaalsete andmetöötajate koostööna sündinud mahukas
raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht.“

Raamatul on kolm eesmärki: esiteks, avada andmestunud maailma
analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid; teiseks,
tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja rakendatud analüüsimeetodeid;
kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja
edasiarendamise vastu. Kogumik pakub välja uudse lähenemisviisi
andmestunud maailma uurimiseks ja esitab Eesti konteksti sobituvad
kümme postulaati, millest andmestunud maailma tõlgendamisel ja
mõistmisel lähtuda.

Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad
andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega
iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja
otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme
üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma
analüütilist repertuaari laiendada.

Raamatu autorid on 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmest teadus- ja arendusasutustest, eraettevõtetest ja välisülikoolidest.

Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste ütles, et kogumik on inforohke sissevaade digitaalse ühiskonna uuenenud analüüsivõimalustest. „Võiks teha kummarduse koostajatele, kes on eesti keeles loonud originaalkogumiku, mis võiks ehk olla ka inglise keeles konkurentsivõimeline. Hea meel on tõdeda, et meil on nii palju
kompetentseid uurijaid, kes interdistsiplinaarse autoriteringina oma
teadmisi ja kogemusi jagavad. Lisaväärtusena saab lugeja ka mitmekülgse pildi teemadest, millega eesti uurijad täna tegelevad,“
lisas ta.

„Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“, raamatu koostasid ja toimetasid Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool) ja Andra Siibak (Tartu Ülikool).

Tartu Ülikooli Kirjastus

Uudis näitekirjanduse sõpradele!

UUS RAAMAT sarjas "Maailmakirjanduse tõlkevaramu": Maurice Maeterlinck, "Näidendid (1889–1896)". Tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Maria Einman. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 616 lk.

Maurice Maeterlinck (1862–1949) on Belgia tuntuimaid näitekirjanikke, luuletajaid ja mõtlejaid, keda peetakse sümbolistliku draama alusepanijaks. 1911. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia. Maeterlincki „esimeseks teatriks” nimetatakse tema esimest üheksat draamat, mis on kirjutatud ja avaldatud aastatel 1889–1896. Need erinevad hilisematest, 20. sajandil kirjutatud näitemängudest pessimistlikult sünge õhkkonna ning omapärase dramaturgia, tegelaste ja lavalise ruumi poolest. Neis avaldub kõige eredamalt ka sajandilõpu sümbolistliku draama olemus. 19. sajandi lõpu selgepiirilise ja -mõttelise teatri taustal tundusid vaikusel ja määramatusel põhinevad näidendid revolutsiooniliselt uuenduslikud. Need mõjutasid ja inspireerisid mitmeid 20. sajandi teatri- ja kirjandusinimesi.

Varem on nendest üheksast draamast eesti keelde tõlgitud vaid kaks („Pimedad” ning „Pelléas ja Mélisande“). Käesolevas tõlkekogumikus avaldatakse eesti keeles ülejäänud seitse draamat („Printsess Maleine”, „Kutsumata külaline”, „Seitse printsessi”, „Alladine ja Palomides”, „Sees”, „Tintagiles’i surm”, „Aglavaine ja Sélysette”), lisaks uustõlkes „Pimedad” ning „Pelléas ja Mélisande”. Samuti on kogumikku tõlgitud Maeterlincki essee „Argipäevane traagika”, mis annab lugejale kätte võtmed „esimese teatri” mõtestamiseks. „Argipäevases traagikas” arutleb Maeterlinck uue, „suurte seikluste” ja „vägivaldsete tegude” traagikale vastanduva teatri vajaduse üle, mis lubaks tajuda lihtsas jõudehetkes ja tavaelu vaikuses peituvat õudust, tuues vaataja ette mitte ainult tegelased, vaid ka nende hinged. Kõik Maeterlincki esimesed draamad rajanevad sisuliselt ja vormiliselt sellel filosoofial. See põhjendab ühtlasi vajaduse tõlkida uuesti „Pimedad” ja „Pelléasi ja Mélisande’i”: „esimene teater” moodustab polüfoonilise universumi ja isegi paari maailma väljajätmine rikuks selle terviklikkust ja harmooniat.

Väljaandele on lisatud tõlkija mahukas saatesõna „Kaotada piirid. Maurice Maeterlincki sümbolistlik draama Prantsusmaal ja Eestis”, samuti „„Esimese teatri” reisijuht”, kus vaadeldakse lähemalt kõiki näidendeid.

Tõlkija Maria Einman (s. 1988) on Tartu Ülikooli prantsuse kirjanduse ja Sorbonne Nouvelle’i ülikooli teatriteaduse doktor. Peale XIX sajandi prantsuse draama, millele on pühendatud tema väitekiri, ja Maurice Maeterlincki loomingu uurib ta ka kaasaegsemat prantsuse teatrit ja selle retseptsiooni. Teadustöö kõrval tegutseb ta tõlkijana. Ta on tõlkinud romaane, dokumentalistikat, teatritekste ja populaarteaduslikke teoseid.

https://www.tyk.ee/ilukirjandus/00000013065

Maire Forsel - Leisi Loomekoda

Head sõbrad! Nüüd on aeg sealmaal, et alustame oma uue raamatu „Unistajast ettevõtjaks” eelmüüki. Raamat tuleb trükist välja 18. jaanuaril, aga et oleks aega rahulikult tellimusi vormistada, alustame müügiga juba täna.
Kui soovid seda raamatut osta, siis toimi järgmiselt:
1. Kirjuta mulle siia FB postkasti mitut raamatut soovid.
2. Anna ka teada, kas soovid autogrammi.
3. Lisa kohe ka oma mobiiltelefoni number ja pakiautomaadi asukoht.
4. Kui sinu FB konto ei ole sinu nimega, siis lisa ka oma nimi.
5. Varu kannatust, sest kui tahtjaid on korraga palju, siis võtab kirjale vastamine veidi aega.
6. Mina vormistan arve ja panen selle sulle siia postkasti.
7. Alates 18. jaanuarist hakkan pakke postitama.

Raamatu hind on minult ostes 17.- eurot ja pakiautomaati saatmine 2,50. Saadan kõikidesse pakiautomaatidesse.

UUS RAAMAT Tallinna Ülikooli Kirjastuselt taas ILMUNUD!

UUS RAAMAT

„Ajalooteaduse uued suunad“ on koguteos, kus tuntud ajaloolased kaardistavad viimaste kümnendite olulisemaid uurimissuundi ajalooteaduses. Marek Tamme ja Peter Burke’i koostatud raamat sisaldab 12 peatükki, mis tutvustavad valdkondi globaalsest ja post-koloniaalsest ajaloost keskkonna-, asjade-, emotsioonide- ja digiajalooni. Igal peatükil on kaks autorit, üks on kirjutanud pikema ülevaate konkreetsest ajalooteaduslikust suunast, teine on sellele kirjutanud kommentaari, millele esimene autor omakorda vastab. Sel moel lubab raamat omandada ühele valdkonnale eri vaatenurki ja ergutab aktiivset hoiakut loetusse. Raamat ilmus inglise keeles („Debating New Approaches to History“) 2018. aasta sügisel mainekas Bloomsbury kirjastuses, see on pälvinud mitmel pool maailmas väga head vastuvõttu ja on tõlkimisel mitmesse keelde.

Tartu ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe kirjutab raamatu kaanetekstis, et kogumik näitab, kuidas ajalooteadus ei arene kaasajast isolatsioonis, vaid vastupidi, seda mõjutavad suuresti just tänapäevased ühiskondlikud protsessid, näiteks globaliseerumine, rändekriis või kliimamuutus. „Kas tuleviku ajalooteaduse keskmest nihkub välja inimene kui ratsionaalne tegutseja ja asemele astub bioloogiline olend vastasmõjus looduskeskkonnaga? Kas ajaloolase ajaskaalaks peaks olema geoloogilised või tsivilisatsioonilised ajastud või hoopis vahetult kogetav igapäev oma emotsioonide ja asjadega? Need on vaid mõned küsimused, millele raamatus otsivad vastust rahvusvaheliselt tunnustatud praktikud,“ ütleb ta ning lisab, et teose üheks vooruseks võib pidada ka uut väitlevat formaati, kus uudismaade raadajate entusiasmi tasakaalustavad skeptilisemad noodid.

Raamatu „Ajalooteduse uued suunad“ tõlkis inglise keelest Olavi Teppan ja see ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“.

[01/04/21]   Kuni kevadsemestri alguseni on raamatukogu avatud tööpäevadel 9-18,
laupäeval 10-15, pühapäeval suletud.
HEAD UUT AASTAT!

MTÜ Eesti Teatri- ja Draamahariduse Selts

Hei, draamaõpetajad ja juhendajad! Tervitan teid kõiki uue aasta hakul ja annan teada, et meie liikmel Maia Punakul ilmus eelmise aasta numbri sees näidendikogumik "Mängult ja päriselt". Palju õnne autorile! Raamatut saab Mauruse kirjastuse lehelt.
http://kirjastusmaurus.ee/oppematerjalid/mangult-ja-pariselt-naidendikogumik-11-16-aastastele/
NB! Ühtlasi ootame teid kõiksugu teavet draamakirjanduse kohta, mis kusagil ja kellelgi ilmub, on ilmunud või tähelepanu väärib. Palun saatke see info aadressil [email protected] märksõnaga 'Draamakirjandus'.

SIRP

„Omal ajal oli meil Supilinna pööningukambris kogu aeg käepärast soome-ugri häälestuspakett, kuhu kuulusid raamatud, vinüülplaadid, aga ka mapid Kaljo Põllu piltidega. Tollal tundus, et mõned loojad ja mõtlejad tajuvad midagi, mis on kuskil teisel pool nõidusliku tundmise piiri, kuhu meie sõpradega alles teel olime. Ja nad suutsid seda kuidagi hoomatavalt väljendada.“ Loe Art Leete mõtteid Kaljo Põllu näitusest „Mütoloogiline muinasmaailm“.
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/soome-ugri-rahulik-raev/

SIRP

Epp Tamm: „„Rahvakultuur“ on üks sellistest mõistetest, mille üle arvatavasti väga palju ei mõelda, kuna selle sisu on justkui selge. Rahvakultuur on lihtne ja kodune, mitte midagi keerulist, mille üle peaks pead murdma. Kui aga üritada seda tuttavat tunnet sõnadesse panna, võib avastada, et ei oskagi defineerida.“
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/rahvakultuur-tanapaeval/

Rahvakalender

VANA-AASTA, 31. detsember
Vana-aasta ehk näärilaupäev märgib ühe aasta lõppu, uusaasta ehk näärid teise aasta algust. Rooma paavst Innocentius XII määras 1. jaanuari aasta alguspäevaks 1691. a. Vana-aasta õhtule on üle kandunud mitmed jõululaupäevased ended ja maagilised toimingud. Oluline koht oli tulevikuennustustel. Inimeste käekäigu ennustamisel oli tuntuim tinavalamine: mida rohkem säbrukesi või tinapudru, seda kirjum elu ja rohkem raha. Mitmesuguste võtetega püüti tulevast abikaasat unes näha. Kõige tähenduslikumaks ajaks peeti kesköötundi.

Soovi kõigile head vana aasta lõppu!
Küpseta korralik seapraad.
Öösel vala tina!
Kirjuta uue aasta lubadus kohe Facebooki.
Kui oled mees, too inimestele õnne, mine uuel aastal esimesena virtuaalselt külla!

Vaata vana- ja uus-aastast veel: http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/uusaasta

hortus semioticus

We are happy to announce that the 7th peer-reviewed issue of Hortus Semioticus, a zoosemiotics special issue, is now available, and the editorial team at Hortus Semioticus invites you to www.hortussemioticus.ut.ee where readers have open access to the issue’s content.

This publication presents the works of 6 authors and deals with a wide array of concerns, including human and non-human animal communication between herds and herders in Mongolia (Yekaterina Lukina), representation of foxes in literature (Jaanika Palm), non-human animal cognition (Rhea Colaso, Carlos H. Guzmán, and Siiri Tarrikas), and the position of animals within society (Mirko Cerrone).

We are also happy to present an interview between Pauline Delahaye’s and Timo Maran regarding Maran’s new book "Ecosemiotics. The Study of Signs in Changing Ecologies".

Everyone at Hortus Semioticus hopes this issue will engage and inspire your interest in zoosemiotics as much as it did for us, and we wish you happy readings.

Shortcut to the issue: https://www.hortussemioticus.ut.ee/hortus-semioticus-7-2020/

etera.ee

Mending the Breaks: Revival and Recovery in Southwest Alaska Mask-Making Tradition | ETERA

Maskide valmistamise traditsioonidest Alaskal. Doktoritöö

etera.ee | ETERA

skas.fi

DigiAMAF

📕Visa Immonen: Golden Moments: Artefacts of Precious Metals as Products of Luxury Consumption in Finland c. 1200–1600.
👉 Allalaetav veebis http://www.skas.fi/etusivu/amaf-sarja/digiamaf/

skas.fi Tältä sivulta löytyvät kootusti kaikki digitaalisessa muodossa julkaistut AMAF-sarjan julkaisut.

Semiootika sõpradele!

Jõuluime! 🔔 24.12. ilmus kaasautorluses John Hartley, Indrek Ibruse ja meie teaduri Maarja Ojamaa raamat "On the Digital Semiosphere. Culture, Media and Science for the Anthropocene". 🤩👏

Link raamatule Bloomsbury lehel:
https://www.bloomsbury.com/uk/on-the-digital-semiosphere-9781501369247/

📚 Developing their own reworked and updated model of Lotman's evolutionary and dynamic approach to the semiosphere or cultural universe, the authors offer a unique account of the world-scale mechanisms that shape media, meanings, creativity and change – both productive and destructive. In so doing, they re-examine the relations among the contributing sciences and disciplines that have emerged to explain these phenomena, seeking to close the gap between biosciences and humanities in an integrated 'cultural science' approach.

Our Story

Teenindame Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasi, õppejõude ja teenistujaid, Tartu Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude ja osutame piiratult raamatukoguteenuseid ka Viljandi linna ja maakonna lugejatele (akadeemia vilistlastele). Raamatukogu eesmärgid on: *tegutseda õpperaamatukoguna, toetades õppe- ja teadustööd kultuuriakadeemias ning võimaldades kasutada seda ühiskonna arengu huvides; *aidata kaasa Eesti kultuuri säilimisele;

Want your school to be the top-listed School/college in Viljandi?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Rahvusülikool 100

Location

Telephone

Address


Posti 1
Viljandi
71004

Opening Hours

Monday 09:00 - 18:00
Tuesday 09:00 - 18:00
Wednesday 09:00 - 18:00
Thursday 09:00 - 18:00
Friday 09:00 - 18:00
Saturday 10:00 - 15:00
Other Viljandi schools & colleges (show all)
Noorteleht Noorteleht
Viljandi, 71020

Viljandi Muusikakool Viljandi Muusikakool
Jakobsoni 16
Viljandi, 71004

Viljandi Kunstikool Viljandi Kunstikool
Posti 11
Viljandi, 71004

Eesti parim kunstikool

Viljandi Haridusmess 2012 Viljandi Haridusmess 2012
Vaksali 4
Viljandi, 71020

Viljandi Haridusmess 2012

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Üliõpilasesindus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Üliõpilasesindus
Posti 1
Viljandi, 71004

Siia ilmuvad värskemad ja mahlakamad uudised Kultuuriakadeemiast, Viljandist ja tudengielust üldse!

Viljandi Kesklinna Kooli kunstmuruväljak Viljandi Kesklinna Kooli kunstmuruväljak
C. R. Jakobsoni Tn.51
Viljandi, 71004

Hea Viljandlane! Ainult sinu häälega saame Kesklinna kooli staadionile kunstmuruväljaku! Loome üheskoos kvaliteetsed sportmisvõimalused!

August Pulsti õpistu August Pulsti õpistu
Tasuja Pst. 6
Viljandi

www.folk.ee/opistu

Tipu Looduskool MTÜ Tipu Looduskool MTÜ
Tipu Küla, Põhja-Sakala Vald
Viljandi, 71211

Tipu Looduskool on loodushariduskeskus Soomaa rahvuspargis. Viime läbi õppeprogramme, laagreid, koolitusi, korraldame matkasid.

Viljandi Gümnaasiumi Õpilasesindus Viljandi Gümnaasiumi Õpilasesindus
Hariduse 2
Viljandi, 71020

Viljandi Gümnaasiumi Õpilasesinduse Facebooki leht.

Viljandi Spordikool Viljandi Spordikool
Vaksali 4
Viljandi, 71020

Viljandi Spordikooli ametlik lehekülg Facebookis

Jaagu Lasteaed-Põhikool Jaagu Lasteaed-Põhikool
Kase Tee 2, Pärsti Vald
Viljandi, 71024

Jaagu Lasteaed Põhikool MTÜ Vileri

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C