Viimsi Rannarahva Muuseumi Hariduskeskus

Hariduskeskuse eesmärk on pakkuda programme, muuseumitunde ja õpitubasid erinevatele vanusegruppidele Õppimine ja teadustöö on muuseumitegevuse igapäevane osa ja hariduskeskuse eesmärk on pakkuda programme, muuseumitunde ja õpitubasid erinevatele vanusegruppidele – eelkooliealised ja algkooli õpilased, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased ning täiskasvanud.

Operating as usual

13/09/2021

JÄTKU LEIBA!
Viimsi vabaõhumuuseumi peremees Raivo teab, kuidas vanasti viljaseeme mulda sai ja küpsenud viljateradest käsikiviga jahu jahvatati. Ja perenaine Tiiu küpsetab meil imehead leiba!
Tarkuseteri täis leivaprogrammid lasteaedadele ja koolidele toimuvad septembris ja oktoobris igal argipäeval.
Broneerige aeg: [email protected] või tel. 5332 9679

02/09/2021

Head uut õppeaastat soovides ootame teid osalema Rannarahva muuseumi ja Viimsi vabaõhumuuseumi meeleolukates haridusprogrammides ja muuseumitundides!

Head uut õppeaastat soovides ootame teid osalema Rannarahva muuseumi ja Viimsi vabaõhumuuseumi meeleolukates haridusprogrammides ja muuseumitundides!

Photos from Viimsi Rannarahva Muuseumi Hariduskeskus's post 07/06/2021

SUVISED HARIDUSPROGRAMMID VIIMSI VABAÕHUMUUSEUMIS ON TÄIES HOOS!

30/04/2021

TÄNA ON VOLBRILAUPÄEV!
Volbrilaupäev (30. aprillil) on tore sissejuhatus volbriööle ja sellele järgnevale volbripäevale (1. mail). Vanasti räägiti, et volbriööl pidutsesid ja käisid ringi nõiad, kes püüdsid meelitada enda hulka noori neide. Usuti, et sel ööl rääkisid kõik targad puud omavahel ning nendele viidi ohvreid – okstele seoti riideribasid, viidi ka toitu. Volbripäeva tähistatakse rahvakalendris kõikide tarkade, nõidade ja maagia päevana, ent seda on nimetatud ka esimeseks suvepäevaks. Maituli tähistaski vanasti talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel.
Muuseumirahvas talitab volbri ajal ikka vanade kommete kohaselt.
#viimsirannarahvamuuseum; #viimsiharidusaasta

23/04/2021

23. APRILL ON JÜRIPÄEV!
Eestlased teavad pühast Jürist üht muistset legendi. Muiste tekkinud maa sisse suur pragu, kust voolanud välja mürgiseid gaase, mis teinud inimeste ja loomade olu viletsaks ja ähvardanud kogu elu maailmas hävitada. Taud tapnud koledalt inimesi ja elajaid. Otsitud abimeest ligidalt ja kaugelt, aga pole leitud kuskilt. Viimaks ilmunud tugev mees Jüri. Suure vaevaga läinud tal korda maa pragu mullaga täita. Kohe lõppenud kihvtised gaasid ja surm jätnud lõikuse järele. Nii saanud Jüri rahva ärapäästjaks. Pärast hakatud teda pühaks pidama ja tema mälestuseks 23. aprillil jüripäeva pühitsema.

Õppeprogrammid | Keskkonnaharidus 01/04/2021

Õppeprogrammid | Keskkonnaharidus

RANNARAHVA MUUSEUMI VEEKESKONNAPROGRAMMIDE KIK TOETUSE TAOTLUSVOOR ON AVATUD ALATES 1.04!
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas haridusasutustele toetuse, et pakkuda lasteaedadele ja põhikoolidele võimalust osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides.
Rannarahva muuseumi veekeskkonnaprogrammid on väga populaarsed ja saanud ka Eesti Keskkonnahariduse Ühingu kvaliteedimärgise. See märgis näitab, et programm on igakülgselt läbi mõeldud ning õpilaste õppekäiguks hästi ette valmistatud.
Oma valiku saate teha keskkonnaharidus.ee lehel:

Õppeprogrammid | Keskkonnaharidus

25/03/2021

TÄNA TÄHISTAME MAARJAPÄEVA.
25. märtsil on rahvakalendris paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi. Kristlikus ajaarvamises on see päev olnud teistest tähtsam – see on päev, mil peaingel Gaabriel külastas Neitsi Maarjat, ilmutades, et talle sünnib üheksa kuu pärast poeg. Maarjapäeva tähistamise sisu tänapäeval seondubki eelkõige naise, ema ja abikaasarollidega ning selle tähistamisel osalevad ainult naised. Kombeks on nimetada emasid ja vanaemasid eesnime pidi, rääkida lugusid oma nimesaamisest, jutustada perepärimusjutte esiemadest ning jagada naiste kogutud ja kogetud elutarkusi.
Läbi aegade on maarjapäev olnud suur rõõmupüha, millega tähistati ka kevade algust. Rõõmustagem siis koos tänase päeva üle ja mõtelgem oma emade ja vanaemade peale ning meenutagem neilt saadud elutarkusi!
#viimsirannarahvamuuseum, #viimsiharidusaasta

TÄNA TÄHISTAME MAARJAPÄEVA.
25. märtsil on rahvakalendris paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi. Kristlikus ajaarvamises on see päev olnud teistest tähtsam – see on päev, mil peaingel Gaabriel külastas Neitsi Maarjat, ilmutades, et talle sünnib üheksa kuu pärast poeg. Maarjapäeva tähistamise sisu tänapäeval seondubki eelkõige naise, ema ja abikaasarollidega ning selle tähistamisel osalevad ainult naised. Kombeks on nimetada emasid ja vanaemasid eesnime pidi, rääkida lugusid oma nimesaamisest, jutustada perepärimusjutte esiemadest ning jagada naiste kogutud ja kogetud elutarkusi.
Läbi aegade on maarjapäev olnud suur rõõmupüha, millega tähistati ka kevade algust. Rõõmustagem siis koos tänase päeva üle ja mõtelgem oma emade ja vanaemade peale ning meenutagem neilt saadud elutarkusi!
#viimsirannarahvamuuseum, #viimsiharidusaasta

20/03/2021

KEVAD ON KÄES!
Täna on kevadine pööripäev, mil kogu Maal on päev ja öö sama pikad - 12 tundi!
Rõõmsameelset kevadet!

KEVAD ON KÄES!
Täna on kevadine pööripäev, mil kogu Maal on päev ja öö sama pikad - 12 tundi!
Rõõmsameelset kevadet!

14/03/2021

14. MÄRTS ON EMAKEELEPÄEV.
Emakeel on meie esimene õpitud keel, mis saab alguse kodust, suhtlemisel kõige lähedasematega – ema ja isaga. Eestis tähistatakse emakeelepäeva 14. märtsil seepärast, et see on luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, kes pööras tähelepanu eesti keelele, kui kirjanduskeelele. Eesti keelt õppivad välismaalased arvavad, et see keel on ilus, raske, muinasjutuline ja müstiline.
Soovitame tänaseks päevaks ka mõned lustakad keeleväänamise harjutused. Proovige neid öelda mitu korda järjest ja hästi kiiresti:
1. Vahetevahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel.
2. Sada pada pudi keedab, seda pudi tädi kiidab.
3. Säh, söö see soe sea saba siinsamas selle sooja soustiga!
4. Narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi.
5. Imeliselt imeline imelikult inimlik inimene.
Head emakeelepäeva!

14. MÄRTS ON EMAKEELEPÄEV.
Emakeel on meie esimene õpitud keel, mis saab alguse kodust, suhtlemisel kõige lähedasematega – ema ja isaga. Eestis tähistatakse emakeelepäeva 14. märtsil seepärast, et see on luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, kes pööras tähelepanu eesti keelele, kui kirjanduskeelele. Eesti keelt õppivad välismaalased arvavad, et see keel on ilus, raske, muinasjutuline ja müstiline.
Soovitame tänaseks päevaks ka mõned lustakad keeleväänamise harjutused. Proovige neid öelda mitu korda järjest ja hästi kiiresti:
1. Vahetevahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel.
2. Sada pada pudi keedab, seda pudi tädi kiidab.
3. Säh, söö see soe sea saba siinsamas selle sooja soustiga!
4. Narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi.
5. Imeliselt imeline imelikult inimlik inimene.
Head emakeelepäeva!

01/03/2021

MÄRTSIKUUL ON MITU NIME.
Märts oli Vana-Rooma kalendri järgi aasta esimene kuu, mille algupärane nimi „martius“ on tuletatud sõjajumal Mars´i nimest. Eestlastel on rahvakeelsetes kuunimedes märtsi kohta palju teisigi tähendustega nimesid. Nii kutsuti märtsi veel: hangekuu – hanged püsivad ja neid tuleb juurdegi, urbekuu – urvad puhkevad, näljakuu ja kehvakuu – eelmisel aastal varutud toidutagavara on lõppemas, linnukuu – rändlinnud hakkavad saabuma, kassikuu – kassid kogunevad karjadesse. Märtsikuu ilmasid pandi hoolega tähele, sest need ennustasid eeloleva suve ilmasid ja saaki. Teati, et kui urbekuu on päikseline, tuleb suvel ilus kuiv heinaaeg. Endeid saabuvale suvele otsiti ka märtsikuu kevademärkidest. Lepaurbade rohkuse järgi ennustati rukkisaaki ja haavaurbade järgi kaerasaaki.
Vanarahval ei jäänud märkamata ka märtsikuine usside ärkamise aeg – maasügavuses peidus olnud ussid arvati täis olevat põhjapimeduse suurt jõudu ja väge, mis vaid kuni jüripäevani püsib. Et seda jõudu enese tarvis kasutada, oli oluline mõni uss kättegi saada. Ka meremeeste seas olid sellisel ajal püütud madude pead väga hinnas – nimelt uskusid nad, et kui kotike mao peadega laevamasti külge riputada, siis ongi tuul alati sobivas suunas ja erilise vedamise korral näitab seesama ussipaun ka merepõhja peidetud varanduse asukoha kätte.
#viimsiharidusaasta #viimsirannarahvamuuseum
📸 Vello Keppart, Loodusekalender.ee

MÄRTSIKUUL ON MITU NIME.
Märts oli Vana-Rooma kalendri järgi aasta esimene kuu, mille algupärane nimi „martius“ on tuletatud sõjajumal Mars´i nimest. Eestlastel on rahvakeelsetes kuunimedes märtsi kohta palju teisigi tähendustega nimesid. Nii kutsuti märtsi veel: hangekuu – hanged püsivad ja neid tuleb juurdegi, urbekuu – urvad puhkevad, näljakuu ja kehvakuu – eelmisel aastal varutud toidutagavara on lõppemas, linnukuu – rändlinnud hakkavad saabuma, kassikuu – kassid kogunevad karjadesse. Märtsikuu ilmasid pandi hoolega tähele, sest need ennustasid eeloleva suve ilmasid ja saaki. Teati, et kui urbekuu on päikseline, tuleb suvel ilus kuiv heinaaeg. Endeid saabuvale suvele otsiti ka märtsikuu kevademärkidest. Lepaurbade rohkuse järgi ennustati rukkisaaki ja haavaurbade järgi kaerasaaki.
Vanarahval ei jäänud märkamata ka märtsikuine usside ärkamise aeg – maasügavuses peidus olnud ussid arvati täis olevat põhjapimeduse suurt jõudu ja väge, mis vaid kuni jüripäevani püsib. Et seda jõudu enese tarvis kasutada, oli oluline mõni uss kättegi saada. Ka meremeeste seas olid sellisel ajal püütud madude pead väga hinnas – nimelt uskusid nad, et kui kotike mao peadega laevamasti külge riputada, siis ongi tuul alati sobivas suunas ja erilise vedamise korral näitab seesama ussipaun ka merepõhja peidetud varanduse asukoha kätte.
#viimsiharidusaasta #viimsirannarahvamuuseum
📸 Vello Keppart, Loodusekalender.ee

17/02/2021

KUIDAS VANAL AJAL TUHKAPÄEVA TÄHISTATI.
Tuhkapäev on alati vastlapäevale järgneval kolmapäeval. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest tuleneb ka päeva nimetus ja mitmed kombed, mis väljendavad puhastamist ja kurja eemale peletamist.
Rahvalikes kommetes on tuhkapäeva kesksed tegelased tuhkapoiss ja tuhkatüdruk – hernehirmutise taolised tuhka täis topitud nukud, mis tuli salaja naabrite juurde toimetada, et oma perest halb ja laiskus kaoks.
Oluline toiming oli tubade puhastamine, nn. tuhkapussi välja peksmine.
Maagilistel põhjustel oli tuhkapäeval keelatud juuste kammimine, et need tuhkjaks ei muutuks või liialt vara halliks ei läheks. Hommikul ei tohtinud kaua põõnata, muidu oli oht jääda terveks aastaks tuhakotiks.
Vanarahvas alustas sel päeval pikka kevadpaastu. Tüüpilisemaid roogasid olid tuhkakoogid ehk lihtsalt pannkoogid.
Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest.
📸 Tiit Loim
#viimsirannarahvamuuseum; #viimsiharidusaasta; #tuhkapäev

KUIDAS VANAL AJAL TUHKAPÄEVA TÄHISTATI.
Tuhkapäev on alati vastlapäevale järgneval kolmapäeval. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest tuleneb ka päeva nimetus ja mitmed kombed, mis väljendavad puhastamist ja kurja eemale peletamist.
Rahvalikes kommetes on tuhkapäeva kesksed tegelased tuhkapoiss ja tuhkatüdruk – hernehirmutise taolised tuhka täis topitud nukud, mis tuli salaja naabrite juurde toimetada, et oma perest halb ja laiskus kaoks.
Oluline toiming oli tubade puhastamine, nn. tuhkapussi välja peksmine.
Maagilistel põhjustel oli tuhkapäeval keelatud juuste kammimine, et need tuhkjaks ei muutuks või liialt vara halliks ei läheks. Hommikul ei tohtinud kaua põõnata, muidu oli oht jääda terveks aastaks tuhakotiks.
Vanarahvas alustas sel päeval pikka kevadpaastu. Tüüpilisemaid roogasid olid tuhkakoogid ehk lihtsalt pannkoogid.
Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest.
📸 Tiit Loim
#viimsirannarahvamuuseum; #viimsiharidusaasta; #tuhkapäev

13/02/2021

Vanad vastlakombed

12/02/2021

Karussellkelk

Vastlatrallid on täies hoos!
Täna lustisime koos Tallinna 21. Kooli 5C klassiga.

Viimsi Rannarahva Muuseumi Hariduskeskus updated their phone number. 04/02/2021

Viimsi Rannarahva Muuseumi Hariduskeskus updated their phone number.

Viimsi Rannarahva Muuseumi Hariduskeskus updated their phone number.

04/02/2021

ERILINE EESTIMAA RANNARAHVA MUUSEUMIS
Peagi on vabariigi aastapäev. Selle väärikaks tähistamiseks soovitame lasteaialastele suunatud muuseumitundi „Eriline Eestimaa“. Tore slaidi- ja videoprogramm annab teadmisi meie loodusväärtustest, meie presidentidest ning riigi- ja rahvussümboolikast. Räägime Eestimaast ja rahvast, eestlaste ja eesti keele erilisusest. Teeme lõbusaid keeleväänamisharjutusi, mängime vanu rahvamänge, mekime kamamaiust ja meisterdame rahvuslinde.
Aja broneerimine: [email protected]
Lisainfo: rannarahvamuuseum.ee/haridus-ja-elamusprogrammid/eriline-eestimaa/
#viimsiharidusaasta
#viimsirannarahvamuuseum
#vabariigiaastapäev

ERILINE EESTIMAA RANNARAHVA MUUSEUMIS
Peagi on vabariigi aastapäev. Selle väärikaks tähistamiseks soovitame lasteaialastele suunatud muuseumitundi „Eriline Eestimaa“. Tore slaidi- ja videoprogramm annab teadmisi meie loodusväärtustest, meie presidentidest ning riigi- ja rahvussümboolikast. Räägime Eestimaast ja rahvast, eestlaste ja eesti keele erilisusest. Teeme lõbusaid keeleväänamisharjutusi, mängime vanu rahvamänge, mekime kamamaiust ja meisterdame rahvuslinde.
Aja broneerimine: [email protected]
Lisainfo: rannarahvamuuseum.ee/haridus-ja-elamusprogrammid/eriline-eestimaa/
#viimsiharidusaasta
#viimsirannarahvamuuseum
#vabariigiaastapäev

02/02/2021

2. VEEBRUAR ON KÜÜNLAPÄEV
Küünlapäev oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Vanarahvas teadis, et sel päeval murtakse talve selgroog, karu keerab teise külje ja inimesel on toiduvarud poole peal. Küünlapäeval söödi sealiha ja tanguputru. Mitmel pool nimetati seda päeva ka pudrupäevaks.
Küünlapäev oli esimene suurem naiste püha, naised käisid külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus majapidamistöid.
Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine. Usuti, et punane jook annab terveks aastaks kauni jume ja hea tervise ning peletab suvel eemale sääsed.
Tähtsaks peeti küünlapäeva ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Küünlapäeva päike lubas päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune küünlapäev tõotas aga vihmast suve. Kalamehed teadsid, et küünlapäevane lumesadu toob hea kalasaagi.
Küünlapäeval valmistati rasvaküünlaid - uskumuse kohaselt pidid sellel päeval tehtud küünlad eriti heledalt põlema.
#viimsirannarahvamuuseum
#küünlapäev

2. VEEBRUAR ON KÜÜNLAPÄEV
Küünlapäev oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Vanarahvas teadis, et sel päeval murtakse talve selgroog, karu keerab teise külje ja inimesel on toiduvarud poole peal. Küünlapäeval söödi sealiha ja tanguputru. Mitmel pool nimetati seda päeva ka pudrupäevaks.
Küünlapäev oli esimene suurem naiste püha, naised käisid külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus majapidamistöid.
Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine. Usuti, et punane jook annab terveks aastaks kauni jume ja hea tervise ning peletab suvel eemale sääsed.
Tähtsaks peeti küünlapäeva ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Küünlapäeva päike lubas päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune küünlapäev tõotas aga vihmast suve. Kalamehed teadsid, et küünlapäevane lumesadu toob hea kalasaagi.
Küünlapäeval valmistati rasvaküünlaid - uskumuse kohaselt pidid sellel päeval tehtud küünlad eriti heledalt põlema.
#viimsirannarahvamuuseum
#küünlapäev

26/01/2021

VANAAEGNE VASTLATRALL!
Tulge klassi või rühmaga Viimsi vabaõhumuuseumisse vanade kommete kohaselt vastlaid tähistama. Püüame vastlad kotti, ajame kada ja udjame „sead“ põllule, maitseme seajalga ja sööme vastlakuklit, meisterdame sääreluuvurre ning peame maha ühe vägeva vurritamisvõistluse.
Broneerige aeg: [email protected]
Lisainfo: rannarahvamuuseum.ee/haridus-ja-elamusprogrammid/vanaaegne-vastlatrall/
#viimsiharidusaasta
#viimsivabaõhumuuseum
#vastlapäev

VANAAEGNE VASTLATRALL!
Tulge klassi või rühmaga Viimsi vabaõhumuuseumisse vanade kommete kohaselt vastlaid tähistama. Püüame vastlad kotti, ajame kada ja udjame „sead“ põllule, maitseme seajalga ja sööme vastlakuklit, meisterdame sääreluuvurre ning peame maha ühe vägeva vurritamisvõistluse.
Broneerige aeg: [email protected]
Lisainfo: rannarahvamuuseum.ee/haridus-ja-elamusprogrammid/vanaaegne-vastlatrall/
#viimsiharidusaasta
#viimsivabaõhumuuseum
#vastlapäev

18/11/2020

JÕULUTOIMETUSED TALUS
Tulge ja veetke koos Kingu talu pererahvaga toredat jõuluootusaega Viimsi vabaõhumuuseumis – räägime toredaid jõulujutte, mängime vanaaegseid jõulumänge, meisterdame vahvaid kuuseehteid ja küpsetame maitsvaid piparkooke.
Vaata ka: https://rannarahvamuuseum.ee/harid.../joulutoimetused-talus/
Aja broneerimine: [email protected]

14/10/2020

Kolletamispäev Rannarahva Muuseum

14. oktoober on rahvakalendris kolletamispäev 🍂

09/10/2020

Oktoobrikuus on Kingu talu leiva lõhna täis. Perenaine Tiiu muudkui küpsetab ja küpsetab, sööjad aina kiidavad ja kiidavad.
#leivaprogramm #jätkuleiba

17/09/2020

Randvere kool

6.c, 6.h ja 6.s klassid käis Viimsi Rannarahva Muuseumis haridusprogrammi “Läänemeri olgu puhas!” raames Läänemere-teemalisel õppekäigul, et kinnistada õpitud teadmisi ja omandada uusi. Tutvuti Läänemere loomastiku, reostuse põhjustega, sorteeriti prügi ning tutvuti vanaaja kalapüügi vahenditega.🐟

Fotod: Alari Allika

#randvererohelinekool

Videos (show all)

Karussellkelk
Jätku leiba!
MARDID MUSTAD, KADRID VALGEDNovembris toimuvad Viimsi vabaõhumuuseumis meeleolukad mardi- ja kadripäevaga seotud rahvaka...
JÄTKU LEIBA!Septembris ja oktoobris ootame huvilisi muuseumitundi, kus räägime lähmalt rukkist, leivast ja rukkileiva ka...
Toreat uut kooliaastat!
Toredat uut kooliaastat!
Haridusprogrammid muuseumis
Haridusprogrammid muuseumis
Toredat uut kooliaastat! Rannarahva muuseumis ja Viimsi vabaõhumuuseumis toimub kogu õppeaastal meeleolukaid ja teadmist...
KIK programmide taotlusvoor kestab 15. märtsini!Rannarahva muuseumis ja Viimsi vabaõhumuuseumis toimuvate KIK poolt raha...

Location

Category

Telephone

Address


Nurme Tee 3
Viimsi
74011

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 17:00
Other Education in Viimsi (show all)
Viimsi Kooliteater Viimsi Kooliteater
Randvere Tee 8
Viimsi, 74001

Viimsi Kooliteater

Eralasteaed Pääsupoeg Eralasteaed Pääsupoeg
Pääsupoeg 1 Saare Tee 11 Ja Pääsupoeg 2 Suur Kaare Tee 66
Viimsi, 74011

Meie lasteaiad on kodused ja hubased, värvikad ja turvalised.

Plekk-Liisu Autokool Plekk-Liisu Autokool
Kaluri 3
Viimsi, 56382

www.plekkliisu.ee