31/08/2026
Äratus. Telefon. Kohv. Tööd. Vastad. Teed. Kiirustad. Väsimus.
Palju sellest, mida päeva jooksul teeme, toimub harjumusest. Õhtul võib avastada, et päev sai läbi, aga sellest ei ole kuigi palju meeles.
Kas sulle on tuttav midagi sellist?
Ärkad ja haarad telefoni.
Keegi ütleb midagi ja Sa reageerid nii, nagu oled harjunud.
Tunned ebamugavust ja hakkad kohe midagi tegema.
Ütled „jah“, kuigi tegelikult tahtsid öelda „ei“.
Mõtled sama mõtet, mida oled mõelnud sada korda.
Oled väsinud ja võtad midagi näksida.
Tegelikult on meil on vedanud. Tänu harjumustele ei pea igal hommikul uuesti mõtlema, kuidas hambaid pesta või autot juhtida. Midagi ei ole valesti. Aju töötabki nii.
Harjumus ei ole probleem. Aga kui automaatne reaktsioon kandub ka sinna, kus tegelikult oleks vaja valida, siis võivad harjumused hakata meie eest otsustama.
Aastaid võib korrata samu mõtteid, reaktsioone ja valikuid lihtsalt sellepärast, et need on tuttavad.
Võime jääda suhetesse, mis meile enam ei sobi.
Ütleme ikka ja jälle „jah“, kui tahaksime öelda „ei“.
Lükkame puhkamist edasi, sest oleme harjunud kogu aeg tegutsema.
Reageerime samal viisil isegi siis, kui teame, et see meid kuhugi ei vii.
Siin tasub vaadata: kas harjumus aitab praegu või teeb lihtsalt seda, mida ta on alati teinud? Sest märkamise hetkel tekib midagi, mida enne ei olnud – võimalus valida.
Meditatsioon on märkamise oskuse harjutamine.
Mõte tuleb.
Sa lähed sellega kaasa.
Siis märkad seda.
Ja tuled tagasi.
Mida rohkem seda harjutad, seda lihtsam on ka igapäevaelus tähele panna hetke, mil oled jälle automaatselt toimimas. Märkamine loob võimaluse valida. 🌿
