11/08/2026
Miks valivad eksperdid vahel „arvamusvaikuse“ ning milline on selle hind ühiskonnale ja demokraatiale?
🎙️ Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadur Mari-Liisa Parder osales Arvamusfestivalil arutelus, kus võeti luubi alla ekspertide avaliku sõnavõtu võimalused ja ohud.
Tänapäeva infoühiskonnas võib eksperdi avalikust sõnavõtust saada kahe teraga mõõk: ühelt poolt ootame teadlastelt teadmisi ja lahendusi, teisalt võivad seisukohtade avaliku väljaütlemisega kaasneda surve ja isiklikud rünnakud.
Arutelust jäi kõlama põhimõte: kritiseeri argumenti, mitte inimest. Teadlased on oma töö tõttu argumentide kriitikaga harjunud, kuid avalikus arutelus kandub kriitika sageli üle inimesele, tema taustale või lähedastele. Kui eksperdid isiklike rünnakute tõttu vaikivad, ei kao küsimused avalikust arutelust. Küll aga võib kaotsi minna tõest infot esitavad hääled.
Samas ei pea teadlane avalikku arutellu astuma üksi. Abiks on teadlik kommunikatsioonistrateegia, kokkulepped ajakirjanikega ning võimalus valida, millises rollis ja millistes formaatides sõna võtta. Kuigi teadlaste ja ajakirjanike töörütmid võivad erineda, on nad avalikus arutelus partnerid. Koostöö ajakirjanikega tagab, et teadusel põhinevad seisukohad jõuaksid avalikkuseni.
Arvamusfestivali arutelu „Ekspert ekraanil, märklaud seljal – mis on ekspertarvamuse hind?“ korraldasid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences. Arutelus osalesid Eesti Maaülikooli professor ja teadusprorektor Kalle Olli, Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa, Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadur Mari-Liisa Parder ning Delfi valeinfo reporter Marta Vunš. Arutelu juhtis Tallinna Ülikooli õppejõud Mari-Liis Jakobson.