TÜ ühiskonnateaduste instituut

TÜ ühiskonnateaduste instituut

Comments

TÜ ühiskonnateaduste instituut õppejõud Dagmar Narusson sai Eesti parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamisel esile tõstetud kui "aasta sotsiaalala uurimistöö autor" oma doktoritöö "Personaalset taastumist ja agentsust toetav klienditöö vaimse tervise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas: vaimse tervise raskustega inimeste ja spetsialistide perspektiivid" eest. Palju õnne, Dagmar, on olnud rõõm sinuga ülikoolis ja väljaspool seda kohtuda! :) Tunnustussündmust saab järelvaadata
Ilmunud on veebiajakirja Peegel värske number. Kirjutame nii valeuudistest, Tartu mikroettevõtjatest kui ka sellest, kuidas tulla toime eriolukorrast tingitud ebamugavustega. Head lugemist!
Meie armas Maio tõi meile eelviimase reporteritöö päeva puhul hulga komme:) Kumma järele haarab käsi, kas kommi või ajalehe...?
Suhtlemine on tähtis! Hea meel on teavitada algavast vajalikust TÜ e-kursusest. See on hea võimalus õppida ja arutleda vajalikul teemal just sulle sobivas kohas ja sobival ajal. Materjalid on õppekeskkonnas, kus on ka tegevuskava. Õppejõud juhib foorumiarutelusid, vastab, kommenteerib jne. SUHTLEMINE JA NÕUSTAMINE TÖÖKOHAL (e-kursus), 8. oktoober – 26. november Läbiviija: Karmel Tall (psühhoterapeut ja koolitaja) Sisu: Töökohal nõustamise põhioskused. Aktiivne kuulamine ja eneseavamist toetavad küsimused. Tunded ja mõtted ning välised märgid. Halbade uudiste edastamine. Kriisis inimese toetamine (igapäevane stress, aga ka leinas ja enesetapumõtetega töötaja). Agressiooni maandamine. Läbipõlemine ja nõustaja enesehoid. Info ja registreerumine: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4647269 #suhtlemine #nõustamine
И снова учиться!
Head tudengid ja kolleegid! Soovin kõigile meile suurepärast uut õppeaastat, mis on täis tarkust ja head seltskonda. Meil on rikkalik instituut: kuus eriala, mille koostöös sünnivad uued ideed ja algatused ning oma asja kirega ajavad õppejõud ja tudengid. Imeline asukoht ja väärikas maja loovad erilise õppimise koha, kus saab vaadata aknast välja Toomemäele ja enese sisse. Nautigem seda, olgem üksteise jaoks kohal, nii saame kõik targemaks ja paremaks. Jätkugu meil selleks ringiks jõudu ja rõõmu juuni lõpuni. Mõistame ühiskonda ja muudame maailma!

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis tegeletakse ajakirjanduse, kommunikatsiooni, infoteaduste, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitikaga.

1. jaanuaril 2014 ühinesid Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna alla kuuluvad ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituut ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ühiskonnateaduste instituudiks. Ühiskonnateaduste instituudis saab õppida: - rakenduskõrghariduse õppes: infokorraldus - bakalaureuseõppes kahel õppekaval: ajakirjandus ja kommunikatsioon ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika - magistriõppes viiel erialal: ajakirjandus, kommunikatsioonijuhtimine, organisatsiooni infotöö, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika ning sotsioloogia, - doktoriõppes kahel õppekaval: meedia ja kommunikatsioon ning sotsioloogia

Operating as usual

Reedel, 12. veebruaril kell 16.00 toimub Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolek "Milline oli Eesti ajakirjandus aastal 2020?" Koosolek toimub Lossi 36-215 ja BBB-s.

Koosolekul ettekantavad teemad ja esinejad:

🔹Kohalike lehtede tegevusest aastal 2020
Sirli Homuha, Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja

🔹Üleriigiliste meediaväljaannete seis ja väljakutsed aastal 2020
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhatuse esimees

🔹Eesti telemaastik, vaadates tagasi aastale 2020
Jüri Pihel, Kanal 2 juhatuse esimees

Koosolekuga saab liituda veebis: https://button.ut.ee/b/sig-6fr-5qh-pak

yti.ut.ee

Kriisiajal on tõusnud tähelepanu keskpunkti kodu ja kooli suhtlus

Koroona-aastal laialdaselt kasutusele võetud kaugõppe käigus on kodu ja kooli suhtluse ning koostöö mustrid muutunud, selgus ühiskonnateaduste instituudi teadlaste eestvedamisel valminud uuringuaruandest. Suurema tähtsuse on omandanud mitteametlik suhtlus. Uue rutiini ja uute õpikeskkondadega kohanemiseks vajavad õpilased ning nende lähedased rohkem nõuandeid ja infot.

yti.ut.ee Koroona-aastal laialdaselt kasutusele võetud kaugõppe käigus on kodu ja kooli suhtluses suurema tähtsuse omandanud mitteametlik suhtlus. Uue rutiini ja uute õpikeskkondadega kohanemiseks vajavad õpilased ning nende lähedased rohkem nõuandeid ja infot.

err.ee

Marju Himma: kõneisikud vajavad kaitset avalike inforünnakute eest

Peame ühiskonnana kaitsma avalikkuses esinevaid inimesi kahjustavate inforünnakute eest, vastasel juhul kaotame oma eksperdid, ametnikud ja poliitikud, kes seni on olnud väga avatud suhtlejad nii ajakirjanike kui ka avalikkusega laiemalt, leiab meie ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma Vikerraadio päevakommentaaris.

err.ee Peame ühiskonnana kaitsma avalikkuses esinevaid inimesi kahjustavate inforünnakute eest, vastasel juhul kaotame oma eksperdid, ametnikud ja poliitikud, kes seni on olnud väga avatud suhtlejad nii ajakirjanike kui ka avalikkusega laiemalt, leiab Marju Himma Vikerraadio päevakommentaaris.

Ühiskonnateaduste instituudis on täiendusõppijana võimalik läbida üksikuid õppeaineid, mida saab valida nii päevases kui ka sessioonõppes toimuvate seast. Üksikute ainete võtmine on hea võimalus huvipakkuva õppevormi ja -koormusega tutvuda, varvas uude uurimisvaldkonda kasta või endas taasleida motivatsioon. Kuna kevadsemester algab õige pea, on viimane aeg sellele mõelda.

Kui täiendusõpe suurendab uudishimu mõne meie instituudi õppekava vastu, on nii riigieelarvelisele kohale kui ka eksternõppesse sisse astudes võimalik läbitud aine(d) VÕTA taotlusega üle kanda. Nii oletegi juba sammu lõpetamisele lähemale astunud. VÕTA abil saab täiendusõppijana läbitud ainepunkte kanda vabaaineks ka teiste Eesti kõrgkoolide õppekavadel.

Loe lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/oppimine/tasemeoppe-ained-taiendusoppijatele

novaator.err.ee

Pandeemiaga seotud väärinfo kahjustab inimesi vähemalt kuuel viisil

Koroonapandeemia algusest on teadlased mitmel puhul uurinud väärinfo levikut. Värskes teadustöös loodi aga esmakordselt laiapõhjalisem mudel väärinfoga seotud ohtude analüüsimiseks. Kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson rääkis, et seni polnud keegi välja pakkunud üldisemat käsitlust võimalike erinevate viiside kohta, kuidas pandeemiaga kaasnenud problemaatiline infokäitumine – mitte ainult väärinfo levitamine, vaid ka vaenu õhutamine ja petuskeemide kasutamine – võib inimesi haavatavaks muuta. Loe artiklist lähemalt.

Sten Hansson selgitas teemat ka Vikerraadio teadussaates "Labor": https://vikerraadio.err.ee/1236259/labor-kahjulik-koroonainfo-kasulik-tsemenditolm

novaator.err.ee Covid-19 pandeemia ohjeldamisel mängib võtmerolli inimeste teadmised selle kohta, kuidas ennast viirusega seotud ohtude eest kaitsta. Väärinfo levitamine võib seevastu kaasa tuua kahjulikud tagajärjed nii inimeste tervisele kui ka varale, selgub Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korralda...

Dagmar Narusson pälvis silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest tunnustuse!

Täna toimus sotsiaalteaduste valdkonna arenguseminar, kus muuhulgas kuulutati välja kaheksa aktiivse ühiskondliku tegevuse preemia saajat ja ühisartikli kirjutamise konkursi tulemused.

Ühiskonnateaduste instituudist sai ühiskondlikult aktiivse töötaja preemia kogukonnatöö lektor ja sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson. Dagmar Narussoni sõnavõtud meedias 2020. aasta eriolukorra ajal aitasid ühiskonnal kriisiga paremini toime tulla. Lisaks väärib tunnustust tema tegevus erialaorganisatsioonides ja koolitajana ning ka suur töö ühiskonnateaduste instituudi uue magistriõppekava „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ arendamisel.

Loe lähemalt kodulehe uudisest: https://www.yti.ut.ee/et/uudised/dagmar-narusson-palvis-uhiskondlikult-aktiivse-tootaja-tiitli

epl.delfi.ee

Siirdeuurija: energiapööret ei saa teha talupojamõistuse abil

Meie tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger rääkis, et kliimasõbraliku ühiskonna jaoks ei piisa olemasoleva süsteemi kerge rohelise kastmega ülevalamisest. Loe intervjuust lähemalt.

Kas teadsid, et Tartu Ülikoolis käib viieaastane uuringuprogramm, mis uurib võimalusi kutsuda Eestis esile üleminek kestlikele ning õiglastele energia-, transpordi- ja sidesüsteemidele? Uuringu käigus valmib ülevaade kolme süsteemi ajaloolisest kujunemisest viimase 50–100 aasta jooksul. Samuti katsuvad teadlased mõõta, kas tööstusühiskondade alususkumustes, -normides ja -käitumisviisides on 120 aasta vältel toimunud mingeid olulisi murranguid. Projekti käigus on juba valminud kuue sekkumispunkti raamistik, mida kasutatakse nii Eesti kolme süsteemi praeguste kitsaskohtade kaardistamiseks kui ka võimalike tulevikulahenduste hindamiseks. Lähiajal plaanib uurimisrühm käivitada Delphi küsitluse, mis toob kokku ligi 300 eksperti eri valdkondadest, sh tehnoloogiaarendus, ettevõtlus, poliitika ja kogukonnad. Küsitluse eesmärk on saada teada, milliseid lahendusi Eesti energiasüsteemi muutmiseks eksperdid pooldavad.

epl.delfi.ee Kliimasõbraliku ühiskonna jaoks ei piisa olemasoleva süsteemi kerge rohelise kastmega ülevalamisest, rõhutab siirdeuurija Laur Kanger.

Aasta õppejõud 2020 Maria Murumaa-Mengel kutsub kõiki huvilisi koolitusele "Sotsiaalmeedias toimuv häbistamine – kiusamisest aktivismini". Koolituse eesmärk on anda osalejatele oskused ja teadmised, mida on vaja sotsiaalmeedias toimuva küberkiusamise ja häbistamiskampaaniate analüüsimiseks ning mõtestamiseks. Loe lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/oppimine/sotsiaalmeedias-toimuv-habistamine-kiusamisest-aktivismini

Ühiskonnateaduste instituut korraldab taaskord ECREA doktorantide talvekooli. Euroopa kommunikatsiooniuurijate ja -hariduse assotsiatsiooni (European Communication Researchers and Education Associationi, ECREA) doktorikool on üks tuntumaid ja pikaajalisemaid omataolisi, sest toimub juba 28. korda. Talvekool annab noorele teadlasele võimaluse saada oma teadustööle tagasisidet oma ala professionaalidelt.

Algselt juulis 2020 toimuma pidanud ECREA doktorantide suvekool on küll pandeemiatingimustes veebi kolinud, kuid huvi doktorikoolis osalemise ja seal õpetamise vastu oli suurem kui kunagi varem: doktorikoolis osaleb 49 doktoranti ning neid nõustab üle 30 õppejõu, 24 riigist (lisaks erinevatele EU riikidele on osalejaid ka USAst, Brasiiliast, Austraaliast, Indiast, Saudi Araabiast, jne). Tegemist on kõige suurema doktorikooliga ECREA 28-aastases doktorikoolide korraldamise ajaloos.

Ühtlasi on tegemist ka kõige pikemat aega vältava doktorikooliga: esimene doktorantide ja õppejõudude kohtumine toimus 15. detsembril, kuid põnevaid (veebi)loenguid, ümarlaudu, töötube ning personaalseid tagasisidestamise sessioone jagub kuni veebruari keskpaigani.

Doktorikooli peakorraldaja on Andra Siibak. Ühiskonnateaduste instituudi poolt loovad veel õppejõududena kaasa Veronika Kalmus ja Maria Murumaa-Mengel, tehnilist ja administratiivtuge pakuvad Maria Kristiina Prass, Maiu Reinhold ja Regina Lapp.

Euroopa kommunikatsiooniuurijate ja -hariduse assotsiatsiooni on Euroopa kommunikatsiooniuurijate ja kõrghariduse arendajate vabatahtlik ühendus. ECREA doktorikooli eesmärk on arutleda nüüdisaja probleemide üle meedia, kommunikatsiooni ja kultuuriuuringutes. Samuti annab see doktorantidele võimaluse analüüsida oma teadustööd koos kogenud uurijatega.

peegel.ut.ee

Ivo Linna: ma tunnen, et olen eestlaste oma | Veebiajakiri Peegel

Uues Peegli numbris rääkis eestlaste poolt palavalt armastatud Ivo Linna, kuidas temalgi mõlkus mõtteis ajakirjanikuks saada. Miks see plaan aga luhta läks, loe juba intervjuust. Muide, kas teadsid, et Ivo Linna onu oli akadeemilisele ajakirjandusharidusele aluse pannud Juhan Peegel? Nii on.

peegel.ut.ee Veebiajakiri Peegel (peegel.ut.ee) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi bakalaureuse ja magistritaseme produktsioonikursuste väljund, ega pruugi kajastada Tartu Ülikooli ametlikke seisukohti.

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusetudengid teevad täna kella kolmeni raadiot. Kuulata saab siit: http://peegel.ut.ee:8000/stream

tai.ee

Laste heaolu eriolukorra ajal: praktikute ja uurijate vaade | Tervise Arengu Instituut

Mai Beilmann, Dagmar Kutsar, Kadri Soo ja Oliver Nahkur kirjutasid Sotsiaaltöö ajakirjas laste heaolust eriolukorra ajal. Kevadine eriolukord muutis kõigi inimeste senist harjumuspärast elurütmi üleöö. Uuteks elu kujundavateks märksõnadeks said ärevus, hirm, eraldatus, uute digioskuste omandamine, tihe elu kodukontor-koolis, distantsõpe ja distantssõprus. Loe artiklist juba lähemalt.

tai.ee Mai Beilmann, Dagmar Kutsar, Kadri Soo, Oliver NahkurTartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste heaolu uuringute rühm

Empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu on muuhulgas ka kogukonna eestvedaja Eesti kagupiiri ääres. Kogukonnaelus osalemine teeb Kairist ka parema sotsioloogi. „Ma saan küla heaks tegutsedes kokku inimestega, kellega ma muidu võib-olla ei suhtleks. Minu maailm oleks Leevakuta palju piiratum.“ Teda huvitab, kuidas teise inimese vaates elu paistab. Et mitte anda ühiskonnale hinnangut pelgalt andmete pealt. Et aidata ühiskonda mõista avaramalt. Et olla päriselt elus sees.

Loe lähemalt: http://peegel.ut.ee/numbrid/nr-14/kairi-kasearu-mitu-palet

peegel.ut.ee

Lossi beebid: sain enne magistritöö kaitsmist teada, et pean oma diplomitööd kaitsma just selles ruumis, kus sündisin | Veebiajakiri Peegel

Lossi 36 aadressil asus alates 1843. aastast kuni 2008. aasta lõpuni Tartu ülikooli naistekliinik ja sünnitusmaja. 2012. aastal said operatsioonisaalidest ja sünnitustubadest auditooriumid ja seminariruumid. Palatitest said kabinetid ja tuvide pesitsuspaigast katuse all sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi auditooriumid ning arvutiklassid.

Peegel võttis nõuks tutvuda kolme persooniga, kelle elutee sai alguse Ingli- ja Kuradisilla vahel ja kes on sinna ühel või teisel põhjusel tagasi läinud. Selgus, et kaks neist on sündinud samal päeval ning kaks neist lausa samas toas.

peegel.ut.ee Veebiajakiri Peegel (peegel.ut.ee) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi bakalaureuse ja magistritaseme produktsioonikursuste väljund, ega pruugi kajastada Tartu Ülikooli ametlikke seisukohti.

leht.postimees.ee

Kristi Nero ja Kati Orru: nähtamatul eesliinil

Meie vanemteadur Kati Orru ja doktorant Kristi Nero uurisid, kuidas mõjutavad koroonapandeemia ja piirangud kodutute öömajasid, päevakeskuseid, sotsiaalmajutusüksusi ja supikööke.

leht.postimees.ee Koroonapandeemiast rääkides on sageli kasutusel väljend «eesliini töötajad». Need on inimesed, kes võitlevad nakatunute tervise eest haiglates, hoolitsevad eakate eest hooldekodudes, kannavad koolilaste distantsõppel topeltkoormust ja paljud teised. Üks grupp eesliini töötajaid on aga te...

dspace.ut.ee

Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil sai Sotsiaalministeeriumi eripreemia Olga Lupanova, kes lõpetas kevadel sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrikava. Tema töö pealkiri oli "Naiste roll üle 60-aastaste meeste sotsiaalses osalemises vanemate meeste, naiste ja sotsiaaltöötajate vaatest". Palju õnne!

Kõiki Tartu Ülikoolis kaitstud lõputöid on võimalik lugeda Dspace'ist.

dspace.ut.ee

novaator.err.ee

Karoliina Kruusmaa: personaalmeditsiini kampaanias võib märgata üleskiitmist

ETAGi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvis auhinnalise koha ka meie ajakirjanduse ja kommunikatsiooni vilistlane Karoliina Kruusmaa.

Sotsiaalteaduste valdkonna tihedas konkursis rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes pälvis kolmanda preemia Karoliina Kruusmaa lõputöö „Retoorilised raamistikud personaalmeditsiini arendustöö dokumentides ja meediakajastuses”. Kruusmaa juhendaja oli Külliki Seppel. Palju õnne!

Kruusmaa kirjutas mõnda aega tagasi ka Novaatoris oma lõputöö tulemustest. Loe lähemalt.

novaator.err.ee Personaalmeditsiini arendustööd võib pidada justkui pikaajaliseks Eesti geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi, leiab Karoliina Kruusmaa, kes uuris oma bakalaureu...

muurileht.ee

Alternatiivmeditsiin ja pluralistliku tervisevälja polariseerumine

Kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu kirjutas, et alternatiivravi suhtes naeruvääristav või väga kriitiline seisukoht võõrandab inimesi, kel endil või kelle lähedastel-tuttavatel on alternatiivraviga positiivne kogemus.

muurileht.ee Alternatiivsete ravimeetodite spekter on suur ja lai. Paraku pannakse Eestis liigagi tihti nõelravi vaktsiinivastasusega ühte patta ning häbimärgistatakse äärmuslike näidete varal kogu spektrit. Kaasneb polariseerumine, mis toetab teaduslikule meditsiinile vastanduvate hoiakute ja käitumisvi...

err.ee

Mari-Liis Tikerperi: koolid vajavad ja väärivad selgemaid sõnumeid

Meie meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liis Tikerperi kirjutas, et haridusvaldkonna olulised teated ametkondadest peaks jõudma enne asjaosalistele ja alles siis avalikkuse ette. Koolitöötajad ei peaks lugema ajalehest või ministri Facebookist, et mõne päevaga tuleb kogu töö ringi teha, ning siis ootama vastuseid ministeeriumi Facebooki-lehelt. See on mõneti hea kanal, kuid ei saa olla esmaseks suhtlemisvormiks.

err.ee Üldhariduskoolid vajavad selgeid sõnumeid, mida nad saavad kõigile oma sihtgruppidele – õpilastest ja õpetajatest lapsevanemateni – võimalikult väikeste kadudeta edasi anda, leiab Mari-Liis Tikerperi. Ta toob välja kolm põhjust, miks on koolid koroonapiirangutega seotud kommunikatsiooni...

ajakiri.ut.ee

Hea arutelu põhitõed | ajakiri.ut.ee

Meie ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Liisi Rohtung kirjutas, kui oluline on, et inimestes püsiks harjumus asjade üle arutleda – päriselt, rahulikult ja õigetel alustel. Vastandumine lõhub, ühisosa otsimine aitab suhestuda.

ajakiri.ut.ee Ajal, kus sotsiaalmeedias moodustuvad filtrimullid ja kõlakambrid* ning me oleme lõhestunud mitmesse leeri pea kõikides olulisemates küsimustes (ei saa olla lihtsalt neutraalne!), on ülimalt oluline, et inimestes püsiks harjumus asjade üle arutleda – päriselt, rahulikult ja õigetel aluste...

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse (SJKK) uurimisrühma aastakonverents toimub täna veebis.

Konverents keskendub ajateenijatele ajateenistuses ja pakub vastuseid järgnevatele küsimustele:

🔹Kuidas ajateenijate profiil on muutunud aastatel 2016-2020?
🔹Milline on ajateenijate füüsiline võimekus ja kuidas see teenistuse jooksul muutub?
🔹Kuivõrd on võimalik ajateenijate spordiharjumisi toetada mobiilirakendusega?
🔹Kuidas said ajateenijad eriolukorras hakkama ning milline on teadlikkus erinevatest tugiteenustest?
🔹Kuivõrd oskab ajateenija tunda ära väärinfot ja mida arvab infomõjutustegevusest?
🔹Milline on ajateenijate kogemus riigikaitseõpetusega?

Konverents kestab kella 15ni.

Loe lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/uudised/tana-toimub-sjkk-aastakonverents

leht.postimees.ee

Dagmar Narusson: kogukonna arenemine ankurkogukonnaks võimaldab iseäranis laia haaret

Meie kogukonnatöö lektor Dagmar Narusson selgitab kogukonnatöö olulisi mõisteid.

"Kogukonnad tekivad ühiskonnas niikuinii ja on alati olnud. Ka siis, kui me ei ole neid nimetanud kogukondadeks. Mõelge kasvõi naabrite läbikäimisele ja vastastikusele abistamisele nõukaajal, kui võimaldati naabritel telefoni kasutada või laenati toiduaineid, tööriistu, tehti talguid," kirjutas Narusson.

leht.postimees.ee Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö lektor Dagmar Narusson selgitab kogukonnatöö olulisi mõisteid.

leht.postimees.ee

Millisest teadusest unistab eestlane?

Meie sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar ja ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma-Kadakas kirjutasid, et Eesti on üks väheseid riike, kus teadlased on iga päev meedias ning ajakirjandus on sedavõrd avatud teadusteemadele. See on kümmekonna aasta töö vili ja peegeldub ka inimeste ülisuures usalduses teaduse vastu. Siiski ei tasuks seda võtta iseenesestmõistetavana ning pidevalt tuleks seirata pinnast, millesse teadusseemet külvatakse.

leht.postimees.ee Eesti on üks väheseid riike, kus teadlased on iga päev meedias ning ajakirjandus on sedavõrd avatud teadusteemadele. See on kümmekonna aasta töö vili ja peegeldub ka inimeste ülisuures usalduses teaduse vastu. Siiski ei tasuks seda võtta iseenesestmõistetavana ning pidevalt tuleks seirata ...

Instituudist

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ühtehoidev ja sõbralik üksus, kus tegeletakse kõrgel tasemel nii teaduse kui õpetamisega. Meil tegeletakse ajakirjanduse, kommunikatsiooni, kogukondade arendamise, muutuste juhtimise ning info- ja teadmusjuhtimisega.

Meie teadlased on oma valdkondade tipptegijad ja jagavad teadmisi hea meelega ka tudengitega. Õppimine on eriti mõnus tänu üldisele toetavale suhtumisele ja läbimõeldud programmidele. Õppekavasid on kaheksa: - rakenduskõrghariduse õppes: infokorraldus - bakalaureuseõppes: ajakirjandus ja kommunikatsioon ning infoühiskond ja sotsiaalne heaolu - magistriõppes: ajakirjandus ja kommunikatsioon, ühiskonna ja infoprotsesside analüüs ning kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu - doktoriõppes: meedia ja kommunikatsioon ning sotsioloogia

Instituut sündis 1. jaanuaril 2014 kui ühinesid Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna alla kuuluvad ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituut ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Kollane meedia
Sõnavabadus vs kommenteerimisvabadus
Sõna- ja kommenteerimisvabadus
Kuidas valeuudist ära tunda?
Tudengid tunnustavad
Värske tegu
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
Uus näitus
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu

Location

Telephone

Address


Lossi 36
Tartu
51003
Other Tartu schools & colleges (show all)
EGEA-Tartu EGEA-Tartu
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Tartu Ülikooli NoorGeograafide Klubi

Loomenaudingurõõm Loomenaudingurõõm
Kastani 42, Tartu Budakoda
Tartu, 50410

Treeningud, kursused, loengud, õpitoad ja sündmused, mis toetavad isiklikku kasvu.

Pille Muusikatuba Pille Muusikatuba
Herne 28
Tartu, 51007

Pille Muusikatoas omandad tänapäevased laulmistehnikad soolo- või ansamblilaulu tundides. Lisaks sellele saad hulga positiivseid esinemiskogemusi!

BDCOL BDCOL
Tartu

Midrimaa Lasteaed Midrimaa Lasteaed
Vanemuise 28
Tartu, 51003

Tartu Lasteaia Midrimaa (Vanemuise 28) ametlik Facebooki leht.

3TeeKann 3TeeKann
Kalevi 13 - 11
Tartu, 51010

Loome 3D-õppemängukeskkonda lastele vanuses 2-7 aastat. http://www.facebook.com/Tinkido

Tartu tähetorn Tartu tähetorn
Uppsala 8
Tartu, 51003

Siit algab teekond maailmaruumi! Your journey to the stars begins here!

Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu Jaan Poska Gümnaasium
Vanemuise 35
Tartu, 51014

- perioodõppega puhas gümnaasium - ühiskonna-, humanitaar- ja reaalharu vaata lähemalt http://www.jpg.tartu.ee/

Tartu Tamme Gümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium
Nooruse 9
Tartu, 50411

* Õppesuunad: http://tammegymnaasium.ee/meie-kool-oppekorraldus-oppekava-oppesuunad/ *Juhendid: http://kkk.tammegymnaasium.ee

UT Economics Club UT Economics Club
Narva Maantee 18
Tartu, 51009

Tartu Ülikooli Majandusklubi on organisatsioon, mis tegeleb majandus- ning finantsmaailma tudengitele lähemale toomisega.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Lille 10
Tartu, 51010

Tartu loodusmaja, Lille 10 www.teec.ee

Norra Keele Keskus Norra Keele Keskus
Õnne 1-10
Tartu

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C