TÜ ühiskonnateaduste instituut

Magistritööde kaitsmised ja kõik muud tegevused jäeti tunniks pooleli, et osaleda Ülikoolide hoiatusstreikil. #teadusematus

Postimehe köögipool: ajakirjandustudengite otseblogi

Meie ajakirjandustudengid/tudengite väljaande Neljas Dimensioon sisuloojad teevad otseülekannet meediaväljaande Postimees toimetusest. Küsimused juba naljalt küsimata ei jää. Kelleltki. (Vaata nt siia: https://tv.postimees.ee/6699936/otse-postimehest-postimehe-peatoimetaja-peeter-helme-annab-ajakirjandustudengile-aru)

Tudengite tegevusel saate silma peal hoida siin: https://www.postimees.ee/6699783/postimehe-koogipool-ajakirjandustudengite-otseblogi?fbclid=IwAR3R7qFuV53d3Y6ct28KUXIROoSSx6pp_-SJKbMMjLB0nyWJyA7ERkqFE9g

Jõudu tudengitele ja kogu toimetusele!

postimees.ee Postimehe 162. sünnipäeva vältel kajastavad Tartu Ülikooli ajakirjandustudengite väljaande Neljas Dimensioon noored ajakirjanikud seda, mis tavaliselt toimetuse uste tagant lugejateni ei jõua.

Kaitsmiste vahele mahub ka õppekäike. Eelmisel nädalal käisid aine "Poliitiline kultuur ja poliitiline kommunikatsioon" tudengid Riigikogu tööga lähemalt tutvumas.

Päev algas ekskursiooni ja Riigikogu infotunniga. Kohtuti Riigikogu aseesimehe Siim Kallasega, kes rääkis Eesti riigi poliitikast ja vastas tudengi küsimustele. Aine jooksul uurisid tudengid erakondade valimiskampaaniaid ning õppekäigu osana tutvustati valminud töid fraktsioonidele, kus poliitikud ja avalike suhete osakonna töötajad tagasisidet andsid. Päeva jooksul rääkis professor Marju Lauristin tudengitele huvitavaid lugusid Riigikogust. Külastus lõppes Riigikogu avalike suhete osakonna töö tutvustamise ja Riigikogu sööklas söömisega.

Just nii rõõmsad olid ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala lõpetajad peale bakalaureusetööde kaitsmist 🎉

Pildistas Kiur Kaasik.

Täna toimuvad selle kevade esimesed kaitsmised. Lõputööd ja protokollid on valmis, ootame veel kaitsjaid 👩‍🎓👨‍🎓

Presidendi roosiaias jagati headele inimestele "Lastega ja lastele" tunnustusauhindu

President tunnustas eile häid inimesi "Lastega ja lastele" auhindadega. Muutuste looja auhinna pälvis meie magistrant Mari-Liis Mänd, kes on üks lasteabitelefoni loojatest. Oleme tõeliselt uhked! 👏

menu.err.ee Lastekaitsepäeva pidulikul tähistamisel vabariigi presidendi roosiaias anti üle tunnustusauhinnad "Lastega ja lastele".

Käimas on kibekiire lõpetamiste periood ⏰ Sellel nädalal olid tähtajad nii bakalaureuse- kui magistritöödel ning kaitsmised toimuvad järgmisel nädalal. Soovime kõigile kaitsjatele külma närvi!
Pildil õppekorraldajad Nele ja Katrin ajakirjanduse ja kommunikatsiooni suuna lõputöödega.

Homme, 1. juunil kell 11 toimub Eesti Rahva Muuseumis raamatu “Laulupeod Postimehega” esitlus.

Laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks oli ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen.
Raamat kutsub lugejaid Papa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost. Ajas liikudes näeme, kuidas on muutunud laulupeod, aga ka meie keelepruuk, väljendusviis ja pildikeel – ning kui muutumatu on armastus laulupidude vastu.

Kutsume hea sõbra - Postimees Grupi - üritusele. Ürituse leiate siit: https://www.facebook.com/events/462103501215989/

Meie ajakirjandustudengite (bakalaureuseaste) rühm teeb
täna oma lõpuprojekti - uudistesaate, mis on "eetris" otse kell 15 siin 👉 http://peegel.ut.ee:8000/stream
Praegu valmistavad nad ÜTI stuudios ette saate formaati ja selle sisu - tekstuudiseid, intervjuusid, uudislugusid ja muud. Seekordne rühm on päris pisike - 4 tudengit - kuid saade tõotab tulla põnev.

Kaljulaid ja Aeg tunnustasid vägivallaennetuse auhinnaga kuut inimest

President tunnustas neid, kes oma tööga panustavad vägivalla ennetamisesse. Meil on väga hea meel, et kuuest tunnustatust 3 on meiega seotud - Anne Klaar on meie magistrant, Merle Purre doktorant ja Laura Mallene on vilistlane. Palju õnne, oleme teie üle uhked!

err.ee President Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Raivo Aeg tunnustasid reedel kolmandat korda tublisid inimesi, kes on andnud olulise panuse vägivalla ennetusse. Sel aastal sai auhinna kuus inimest, kellest mitu tegelevad perevägivalla ohvrite ja lastega.

SA Postimehe Fond kuulutab välja bakalaureuseõppe stipendiumi ja magistriõppe toetuse konkursid. Stipendiumi maksmise eesmärk on toetada ajakirjanduse eriala üliõpilastel erialase hariduse omandamist. Kandideerimine on avatud kuni 9.06.2019.
Rohkem infot 👉 postimeesgrupp.ee/stipendium

Otse kell 15: konverents Juhan Peegel 100

Suur pidupäev on kätte jõudnud! Konverentsi saab kaugelt jälgida ERR-i ja UTTV vahendusel.

err.ee Tartu Ülikool tähistab reedel ajakirjandusõppele aluse panija Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva juubelikonverentsiga, mida algusega kell 15 saab otseülekandes jälgida ka portaalis ERR.ee.

Juhan Peegli lapsed kirjutavad õpetajale kirju

«Ta õpetas meid lootuse ja tüdimuse vahelisel piiril balansseerima nii, et tüdimus kunagi päriselt lootust ei varjutanud. Ta õpetas meile ausust olukorras, kus petmine ja valskus oli norm. Ta õpetas meile kohanemist, nii et see polnud veel reetmine. Ta oskas oma vaatepunkti seada kõrgemale olupoliitikast ja ajastule iseloomulikust silmakirjalikkusest.» ütleb Kärt Hellerma.

tartu.postimees.ee Elus on väga palju asju, mis meist kuidagi ei sõltu. See, millal me sünnime ja millisesse aega satume. See, kes on meie vanemad ning kellest saavad me õpetajad. Õpetajaid, tõsi, on võimalik valida. Aga peab ka õnne olema.

Uuring tegevväelaste naiste elust: patriotism, iseseisvus ja privaatsuse hoidmine

Meie teadlased Tiia-Triin Truusa ja Kairi Kasearu uurisid, kuidas on olla tegevväelase elu- või abikaasa. Magistrandid vormisid selle populaarteaduslikuks artikliks. Põnev lugemine!

novaator.err.ee Eesti tegevväelaste abikaasad ja elukaaslased tunnevad uhkust partneri elukutse üle ja tähistavad uhkelt Eesti iseseisvusega seotud tähtpäevi. Samas peavad naised end rohkem tsiviilisikuks ja kaitseväega otsest seotust ei tunne.

Järjejutt. Juhan Peegel 100: Heinrich Dawid Rosenstrauch "Elumere laenetel" | Vikerraadio | ERR

Sel nädalal tähistame Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva. Soojenduseks saab kuulata Peegli sulest ilmunud järjejuttu "Elumere laenetel".

vikerraadio.err.ee Humoorika pajatuse, millel alapealkirjaks "Uudisjutt (ehk novella) Eesti elust 19. aastasaja kolmandamal veerandil", on H. D. Rosenstrauchi nimel pannud kirja Juhan Peegel, kelle 100. sünniaastapäev on 19. mail.

Mai Beilmann: kellele on vaja sotsiaalteadlasi?

Meie sotsioloogia teadur Mai Beilmann kirjutab Novaatoris sellest, miks sotsiaalteadlasi üldse vaja on. Igati mõtlemapanev lugemine teaduse mõjust ühiskonnale.

novaator.err.ee "Milleks seda uurida on vaja? Ma võin ilma uuringuta ka öelda, mida inimesed millestki arvavad!", "Sotsiaalteadused ei ole ikka päris teadus?", "Milleks teile üldse seda teadusraha vaja on? Inimeste küsitlemiseks on ainult paberit ja pastakat või arvutit vaja!" – Tegelikkus on mõnevõrra er...

Eelkaitsmisperiood on täies hoos. Juba mitmes päev tegelevad meie maja õppejõud-teadurid-professorid-õpetajad esitatud tööde analüüsimise ja tagasisidestamisega. Kui tudeng on välismaal, annab see põhjuse auditooriumi uusi vingeid lahendusi katsetada. Jõudu ja jaksu kõigile koerasaba ületamiseks!

Novaator

Meie tudengid tegid põnevaid eksperimente ja räägivad oma tulemustest homses "Huvitaja" saates.

Haarad väsimuse korral esimesena käe ühe kohvi järele? Tartu Ülikooli tudengid Kertu Punger ja Karl Gustav Adamsoo tegid eksperimendi, mis aitab neid paremini hakkama saada kuhjunud tähtaegade ja sellest tuleneva stressiga. Kertu ergutab end kohvi, energiajoogi ja kofeiinitablettidega. Karl Gustav proovis kofeiinisõltlasena hoopis hommikul ergutavat külma dušši ja pikki jalutuskäike. Kuidas eksperiment lõppes saad teada juba neljapäeval Vikerraadios "Huvitaja" saates.
Seni aga anna kommentaarides teada, kas sa oled tiim Karl Gustav või tiim Kertu!

Instituudi nõukogu ootab uusi tudengiesindajaid! Kui tahad kaasa rääkida instituudi juhtimises, aidata õppekavasid parandada ja näha lähemalt, kuidas ülikooli sisemised protsessid toimivad, kandideeri tyye.ut.ee/et/liitu

Arvamusfestivali eestvedaja

Arvamusfestival otsib eestvedajat!
Sind oodatakse kandideerima, kui sa:
- mõistad missioonitunde käivitavat energiat ning usud, et eesti arutelukultuuri peab ja saab arendada,
- näed muutustes alati uusi võimalusi ning julged ka ise muutusi algatada,
- tunned end juhi rollis hästi ning sul on inimeste, aja ja eelarve tulemusteni juhtimise kogemus.
Rohkem infot 👇

talendipank.fontes.ee Arvamusfestival sünnib kodanikualgatusena ning saab teoks tänu vabatahtlikule tööle ja heade toetajate abile. Meie oleme Arvamusfestivali korraldustiim ning me usume, et tasakaaluka aruteluga saab luua paremat Eestit ja maailma. Tänavu juba seitsmendat korda toome Paidesse kokku üle 10 000 ini...

Kaks ühes 2019-04-30 - KUKU taskuhääling

Meie ajakirjandussotsioloogia dotsent ja asejuhataja õppe alal Ragne Kõuts andis Kuku Raadiole põneva intervjuu ajakirjandusvabaduse teemal. Tasub kuulata! Link 👇

podcast.kuku.postimees.ee Kuidas on lood ajakirjandusvabadusega Eestis? Stuudios on ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm. Kuidas elada 5G maailmas – kas Hiinaga või Hiinata? Sellest räägib riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

Suveks Saaremaale praktikale! ✍️🌞
Ajaleht Meie Maa otsib suvereporterit, kes kirjutaks terava sulega kohalikest teemadest. Elamiseks annab toimetus ühe 2-inimese toa kesklinna võõrastemajas. Muide, just Meie Maa toimetusest sai tõuke ajakirjandusega tegeleda ka Juhan Peegel, nii et Meie Maast saavad alguse väga suured teod!

Meie tudengid Grete Maria Neppo, Maia Klaassen, Liis Toom, Karl Gustav Adamsoo, Roosi Tilk ja Hendrik Unt räägivad, kuidas nemad maailma muudavad. Kui tead kedagi, kelle sees on maailmamuutja hing, kuid kellel veel oskustest-teadmistest puudu jääb, märgi ta siia videosse ja kutsu meile õppima!
Meie õppekavadega saab tutvuda siin: https://www.yti.ut.ee/et/sisseastumine-49

Ajakirjanik Martin Laine: Ma ei uskunud, et pean kontorist väljudes üle õla vaatama

Meie vilistlane, uuriv ajakirjanik Martin Laine andis ajalehele Pärnu Postimees intervjuu, milles räägib ajakirjanikutöö väärtusest, võludest, aga ka proovikividest. Soovitame lugeda!
“Pole paremat ametit, mille kaudu saaks ühiskonda meile kõigile õiglasemaks ja ausa­maks muuta.” (M. Laine) Aitäh, Martin! 🙌
https://parnu.postimees.ee/6578741/ajakirjanik-martin-laine-ma-ei-uskunud-et-pean-kontorist-valjudes-ule-ola-vaatama?fbclid=IwAR2jAsqTVW4TEpKKl-aivPAOLJOEV-5mPFlWTl9g8D903qiswS4pQlXNMVw

parnu.postimees.ee Ehkki Martin Laine on ajakirjanduses vanuse poolest poisike – 26aastane –, on ta kirjutanud hulgi põrutavaid lugusid, viimati näiteks rahapesuskandaalist ja ekrelaste trollivabrikust. Muusikagurmaani ja laulukir­jutajat on üritatud häkkida, pedofiil on ta kohtusse kaevanud, loo avaldamise e...

"Seljad kokku, toimetused!" nentis eile, 26. aprillil Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsil Malmö ülikooli professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt. See oli kokkuvõtlik reaktsioon plenaarsektsioonis "Ajakirjanduse pingeväljad ja tulevikuperspektiivid" esinenud Marju Kadaka, Signe Ivaski ja professor Halliki Harro-Loidu ettekannete peale. Juttu tuli konvergeerunud toimetuste tööprotsessidest, tõhusust takistavatest teguritest, konvergeerumise mõjust ajakirjanikele, tagasi- ja edasisidest toimetustes, sotsiaalse aja kiirenemisest ja –survest. Lisaks veel uuringust, milles Viivika Eljand Kärp ja professor Halliki Harro-Loit analüüsisid spordiintervjuusid. Selgus, et intervjueeritava ja intervjueerija vahel puudus dialoog, palju oli sügavalt ekslikke eeldusi, ajakirjanikud ei kippunud sportlast kuulama ja esitasid vale mahuga küsimusi. Eljand ja Harro-Loit pakkusid aga välja ka mudeli, kuidas intervjuudes ilmnenud probleeme võiks lahendada.☝️

Keskkonnateemad on noorte jaoks olulisemad kui poliitika

Täna ja homme toimub meie juures Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents, kus teiste teemade seas räägitakse noortest ja nende osalusest ühiskonnaelus. Rein Muraka ja Anna Markina ettekanne annab ülevaate sellest, mis noori kõnetab ja kuidas nad oma meelsust väljendavad. Loe uuringu kokkuvõtet Novaatorist! 👇

novaator.err.ee Äsja lõppenud rahvusvahelisest uuringust selgus, et noori panevad tegutsema keskkonnaga seotud teemad. Samas on just Eesti noored teiste riikidega võrreldes pigem passiivsemad. Uuringust selgus mitmeid teisigi noorte käitumist selgitavaid tõdesid.

Saame tuttavaks! Hargmaised inimesed

Meie kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm uuris koos Läti kolleegiga inimesi, kes elavad justkui kahes riigis korraga ehk on hargmaised. "Hargmaisus ei ole pidulik nähtus, vaid väga igapäevane ja peidetud normaalsus," selgitab Triin. Milles hargmaisus täpsemalt väljendub ja kuidas see inimestele elusid mõjutab, saab lugeda Novaatorist 👇

novaator.err.ee Täna ei pea enam ebamaiseid meetodeid appi võtma, et olla korraga mitmes kohas. Piisab internetist ja nutikast seadmest. Tõsi, füüsiliselt on selline olek keeruline, aga vaimselt saab mitmes kultuuriruumis korraga olla üsna lihtsalt.

Meie tublid magistrandid Liis ja Argo töötavad Eesti vanglate infosüsteemi parandamise kallal. Muide, ka Liisi peagi valmiv magistritöö keskendub samale teemale 🤓

VÕTAME VANGLA JUPPIDEKS

Arvate, et vanglas IT-tiiger magab? Arvake uuesti!

Ka siin on vaja kaasaegseid ja kasutajasõbralikke e-lahendusi, mis jätaks ametnikele rohkem aega sisulisteks tegevusteks. Tartu Vangla registrite arendamise peaspetsialistid Liis Toom ja Argo Lauk hoolitsevad selle eest, et sellised lahendused kõigis Eesti vanglates parimal moel rakenduksid.

Vangiregistri arendamise vajaduse tingis kriminaalhoolduse ja vangla liitmine. Varasemalt eraldi seisnud andmekogud olid pika kasutusaja jooksul igas mõttes vananenud ega vastanud enam kasutajate vajadustele.

Projekti viiakse ellu mitmes etapis: esmalt andmekogud kaasajastati ja liideti ning lisandumas on täiendavad võimalused nagu digitaalne andmevahetus teiste asutustega. Juba mõeldakse ka tulevikuarendustele ning on astutud esimesi samme, et rakendada IT-d taasühiskonnastaval eesmärgil. Pea 16 aastat vanglas töötanud Liis on Vangiregistri arenduse juures olnud algusest peale. Ta meenutab naerdes, et kasutajate soove kaardistades arvas ta sinisilmselt, et tema töö on tehtud. Tegelikkuses päris töö alles algas ning täna teab ta täpselt, kui aja- ja töömahukas on uue infosüsteemi arendus ja juurutamine. Viimase aasta jooksul on ta tööd jaganud Argoga, kes staažika praktikuna tunneb hästi vangla erinevaid töölõike ja kasutajate vajadusi. Nende päevad on täis tihedat suhtlust teiste osapooltega, lisaks juhendavad ja toetavad nad kasutajaid ning koguvad tagasisidet, et leida üles probleemid. See tähendab suurt hulka kohtumisi ning enda jagamist mitme linna vahel. Tuleviku lisaarenduste jaoks kiigatakse ka piiri taha ning viiakse end kurssi teiste vanglate parimate IT-praktikate ja õppetundidega.

Liis ja Argo on mõlemad Sisekaitseakadeemia vilistlased ning kannavad igapäevaselt vormi. Liisi sõnul aitab vanglatöö kogemus paremini mõista konteksti ja kasutajate vajadusi. Siiski möönavad mõlemad, et IT-teadmised tulevad kõvasti kasuks ja nii õpivadki mõlemad hetkel Tartu Ülikoolis info- ja teadmusjuhtimise eriala magistriõppes.

Olgugi, et Vangiregister loodetakse valmis saada 2020 aastal, teavad nii Argo kui Liis, et tegelikkuses ei saa töö nii kiirelt arenevas valdkonnas kunagi päriselt valmis. Pealegi pole Argo ja Liisi soov luua lihtsalt registrit vaid Kõige Ideaalsemat Registrit, mis oleks kinnituseks, et IT-tiiger ei hüppa ainult erasektoris.

Teaduslikult esoteerikast: soolapuhumises leidub killuke kasulikku

Neljapäeval kell 10 tasub kuulata Vikerraadiot, kus meie tudengid lahkavad esoteerika 🔮 ja uue vaimsuse teemat teaduslikust vaatepunktist. Teiste hulgas räägib sel teemal meie kommunikatsioonijuhtimise teadur Marko Uibu. Soojenduseks saab teema kohta lugeda juba praegu magistrant Juhan Javoish artiklit.

novaator.err.ee Mis on teadus ja mis on esoteerika ning kust läheb nende vahel piir? Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrant Juhan Javoiš arutleb populaarteaduslikele ja teadusartiklitele artiklitele tuginedes, kas ja kus on esoteerikast ka reaalselt kasu.

Teadlased selgitavad, mis teeb eakana õnnelikuks

Meie teadlane Mare Ainsaar uuris tegureid, mis mõjutavad vanemaeliste õnnelikkust. Selgus, et kõige olulisemad on:
* piisav sissetulek
* korras tervis
* usaldus ja tunnustus riigi töö suhtes
* suhted lähedastega

Loe lähemalt Novaatorist 👇

novaator.err.ee Depressiooni esineb ühiskonnas üha rohkem. Kui noorte puhul räägitakse sellest haigusest avalikult, siis vähem on juttu sellest, kui tõsine on see eakate hulgas. Selleks, et haiguse kujunemist ennetada, on palju viise, üks neist on uurida alustuseks neid asju, mis teevad meele rõõmsaks eaka...