TÜ ühiskonnateaduste instituut

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis tegeletakse ajakirjanduse, kommunikatsiooni, infoteaduste, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitikaga.

1. jaanuaril 2014 ühinesid Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna alla kuuluvad ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituut ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ühiskonnateaduste instituudiks. Ühiskonnateaduste instituudis saab õppida: - rakenduskõrghariduse õppes: infokorraldus - bakalaureuseõppes kahel õppekaval: ajakirjandus ja kommunikatsioon ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika - magistriõppes viiel erialal: ajakirjandus, kommunikatsioonijuhtimine, organisatsiooni infotöö, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika ning sotsioloogia, - doktoriõppes kahel õppekaval: meedia ja kommunikatsioon ning sotsioloogia

sirp.ee

Ajakirjanduse valikud digiajastul

Meie ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppekava programmijuht Ragne Kõuts-Klemm kirjutab Sirbis, et meediapoliitika peab tagama ajakirjandusele vabaduse, rahastamise ja tuleviku. Eestile on see eksistentsiaalne küsimus.

Peale maksupoliitika muudatuste on vajalik ajakirjanduse sisekaemus. Tuleb uuesti meenutada igivana küsimust, mis aitab mõtestada ajakirjanduse rolli ühiskonnas. Kas ajakirjandus kõnetab inimest kui kodanikku või kui tarbijat? Kas ajakirjanikud (ja toimetuste juhid) igapäevases sisuloomes mõtlevad infole, mida on inimesel vaja? Või pigem sellele, mida inimene tahab?

Lähemalt loe juba Sirbi artiklist.

sirp.ee Seni on Eesti meediavaldkond kujunenud väga vähe reguleerituna ja konkurentsipõhiselt. Ja see on olnud hea, sest on sundinud ja võimaldanud kujuneda ideede

4dimensioon.org

Vähemolijad. Noored usklikud

Aasta viimases “Vähemolijate” saates tegid meie tudengid juttu noorte usklikega.

Saates räägivad religioonist noor budist Eerik Sven Puudist, Jehoova tunnistaja Mairold Mänd ning Tartu Kolgata babtistikogudusest Meeri Jakobson ja Siim Kork.

Lisaks noortele ühines saatejuhtidega Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme, kes avab kuulajatele teemat teaduslikust vaatepunktist.

Saatejuhid: Indrek Ojamets, Lisete Reineberg ja Romet Toomas Tiitsaar.

Head kuulamist!

4dimensioon.org Aasta viimases “Vähemolijate” saates räägime noorte usklikega. Saates räägivad religioonist noor budist Eerik Sven Puudist, Jehoova tunnistaja Mairold Mänd ning Tartu Kolgata babtistikogudusest Meeri Jakobson ja Siim Kork. Lisaks noortele ühineb meiega stuudios Tartu Ülikooli religioonis...

Ühiskonnateaduste instituudi emeriitdotsent Henn Käärik esitles luulekogu “Alfredi laulud”.

Henn Käärik on oma luulekogu kohta öelnud, et nende kaante vahel puhkab nostalgia, mis on kogunenud aastakümnete jooksul. „Üle aegade, suhete ja ühiskondade, mõnikord karedas keeles, nii nagu tegelikkus on tundunud,“ lausus ta.

Meeleolukal õhtul ülikooli kohvikus tutvustas autor oma lüürilise mina rännakuid. Esmamuljeid kolleegi debüüdi kohta luuletajana jagasid professorid Tõnu Lehtsaar, Tarmo Kulmar, Marju Lauristin ja Veronika Kalmus.

Üksmeelselt tõdeti, et Henn Kääriku metamorfoos õpetlasest poeediks on tähenduslik ja inspireeriv kogemus, mis rikastab mitte ainult autorit ja tema akadeemilisi kolleege, vaid ka eesti luulepilti.

Tõnu Lehtsaar jagas hiljem ka sotsiaalmeedias muljeid. "Ma pole kaua nii kõrgvaimsel üritusel osalenud. Kõlasid eesti, saksa ja prantsuse keeled. Üks teravmeelsus ajas teist taga," kirjutas Lehtsaar.

Luulevalimiku on illustreerinud Rein Maantoa.

Raamat on müügil Lossi 36 erialaraamatukogus.

EAAS pidas oma tänavuse viimase koosoleku, mille eesmärk oli anda ülevaade ajakirjanduslike väljaannete seisust 2019. aasta seisuga. Koosolekul esinesid Sakala peatoimetaja Hans Väre, professor Marju Lauristin, Eesti ajakirjanike liidu esimees Helle Tiikmaa, EAASi juhatuse liige Maarja Lõhmus ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts.

Hans Väre andis ülevaate Sakala tegevusest ja proovikividest. Tema sõnul on kohalikku ajakirjandust tarvis ainuüksi juba selleks, et kogukonda neid väga lähedalt puudutavast teavitada. Seda infot tihtilugu mujalt ei saa. Kuigi Sakalal läheb Väre sõnul hästi, ootavad ees muutused.

“Püüame lugejat kolida internetti,” sõnas Väre. Ta põhjendas, et asi ei ole muus kui selles, et lehed ei jõua lugejani ning siin tuleb pilk pöörata Omniva poole. Lehed jõuavad lugejateni näiteks õhtul, mil hommikusi uudiseid lugeda ei soovi enam keegi, mõnda piirkonda rändab päevaleht paar päeva ja jõuab juba aegunud teabega lõpuks tellija kätte. Sakala juht püüab mõelda ette, sealhulgas sellelegi, mis saab siis kui Omniva lehtede kojuveost üldse loobub.

Internet ja veebiajakirjandus tulid teemaks ka professor Marju Lauristini ettekandes. Ta püstitas küsimuse, kas on võimalik, et internet kolib hoopis lehte. Näiteks Eesti Päevalehe kujundus meenutab tema sõnul veebiväljaannet Delfit. Neil mõlemal on ka üks ja sama peatoimetaja. Postimehe puhul rääkis professor Lauristin Meie Eesti lisalehest, kus kiitis asjaolu, et ekspert saab sõna, aga tõdes, et ajakirjanduslikku toimetamist neis tükkides ei väljendu. See on põhjus, miks Meie Eesti tekstid mõjuvad tasakaalustamata ja ehk kohati ebausaldusväärsena.

Professor Marju Lauristin tegi kokkuvõtte TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantide uurimistöödest, mis valmisid avaliku kommunikatsiooni kriiitilise analüüsi kursusel. Tudengid analüüsisid oluliste poliitikateemade kajastusi Eesti ajakirjanduses ning leidsid, et ajakirjandus kipub keskenduma uudiskildude edastamisele ning suhteliselt vähe pakutakse harivaid käsitlusi, mis aitaks auditooriumil protsesside kulgu ja tähendust hoomata.

Helle Tiikmaa sõnas oma ettekandes muuhulgas seda, et pilt telemaastikul on läinud väga kirjuks, sest enam ei räägita ainult telekanalitest, vaid neile lisaks veel Netflixist, Youtube’ist ning muust voogedastusest. ERRi telesaadete kriitikana tõi Tiikmaa välja, et liigselt on nn rääkivaid päid, vähe aga kajastatakse kohalikke teemasid.

Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts esitas ERRi raadiosaadete statistika ja nentis, et peale lähevad arutelusaated, mille juhid on suure kogemusega tuntud inimesed. Samuti rääkis Luts ERRi kui organisatsiooni usaldusväärsusest eestlaste hulgas viimasel paaril aastal.

vikerraadio.err.ee

Liisa Johanna Lukk. Videoblogijate eetilised dilemmad | Vikerhommik | Vikerraadio | ERR

Täna hommikul käis Vikerraadios Liisa Johanna Lukk, kes Maria Murumaa-Mengeli juhendamisel pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas esikoha.

Intervjuus rääkis Lukk lähemalt oma lõputööst ja milliste tulemusteni ta jõudis.

Miks inimesed videoblogivad, milliseid ohte võib see kaasa tuua, kas laste kaasamine vanuses, kus nad ei saa kaasa rääkida, on eetiline või mitte – kõige selle kohta kuuled lähemalt intervjuust.

vikerraadio.err.ee "Vikerhommik" on raadiokuulaja esimene ärataja. Saade on tihedalt täis uudiseid, ajaleheülevaateid nii kodu- kui ka välismaalt, päevakajalisi intervjuusid jpm infot."Vikerhommikut" teevad Kadri Põlendik ja Rain Kooli, Romi Hasa ja Sten Teppan, Märt Treier, Meelis Süld, Anu Välba, Kerttu Kal...

Eelmisel nädalal jagati preemiaid üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil, mille eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi.

Meie instituuti tuli kolm preemiat:

🔸Liisa Johanna Lukk (juhendaja Maria Murumaa-Mengel) pälvis esimese preemia töö „Perekonnana avalikult internetis: (video)blogijate sisuloomepraktikad ja laste kaasamisega seonduvate eetiliste dilemmade mõtestamine” eest.

🔸Greetel Joanna Võrk (juhendaja Marko Uibu) pälvis teise preemia töö „Kommunikatsiooni roll tööstus- ja energeetikarajatiste arendamise protsessis Lüganuse lubjakivikarjääri näitel” eest.

🔸Heidi Paabort (juhendaja Kairi Kasearu) sai Sotsiaalministeeriumi eripreemia magistritöö „NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel” eest.

Palju õnne!

Meie sotsiaalpoliitika assistent Kadri Soo pälvis Valge Lindi auhinna, mille andis välja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud.

Sel aastal tänati auhinnaga Sood, sest ta on õpetanud üliõpilasi ja eri elualade spetsialiste laste- ja naistevastast vägivalda ära tundma ning sellele oma igapäevatöös oskuslikult reageerima.

Samuti tänati teda olulise panuse eest perevägivalla ja naistevastase vägivalla alaste teaduslike uuringute tegemise ja naiste tugikeskuse teenuse väljaarendamise eest Eestis.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab Valge Lindi auhinna välja igal aastal. Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Selle nädala alguses toimus infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu esimese aasta tudengite eestvedamisel Aparaaditehases „hingeparanduskohvik“.

Tudengid harjutasid suhtlemis- ja koostööoskuste aines õpitud oskuseid inspireerivas paranduskeldri keskkonnas.

Kohvikusse olid külalistena tulnud nii paranduskeldri sõbrad kui Tartu linna inimesed. Toimusid nii silmast-silma kui grupivestlused. Osalejate sõnul oli põnev kuulata kaaslaste mõtteid ja jagada oma kogemusi.

Hingeparanduskohvikus osalejad leidsid, et ÜTI võiks Aparaaditehase paranduskeldriga koostööd jätakata!

etv.err.ee

Uudishimu tippkeskus | ETV | ERR

Viimases Uudishimu tippkeskuses rääkis meie kommunikatsiooniuuringute teadur Sten Hansson infokorratusest ja riigikaitset puudutava avaliku kommunikatsiooni uurimisest. Kui eile jäi nägemata, siis vaata nüüd.

etv.err.ee Hooaeg: 3, Osa: 30, 2019 Infosõda

Tartu linnavalitsus tunnustas eile parimaid noorsootöö tegijaid. Aasta noorsootööteemaliste üliõpilastööde seast valiti parimaks kevadel kommunikatsioonijuhtimise eriala lõpetanud Diana Poudeli magistritöö, mille tulemusena lõi autor digipädevusi arendava õpimängu "Häkkerite lahing".

Erinevates testgruppides läbi proovitud mängu abil saavad vanemad ja vanavanemad koos algklassilastega lahti rääkida olulised digimaailmaga seotud teemad. Linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Piret Taluri arvates sobib "Häkkerite lahing" hästi ka jõuluvana kingikotti. Huvilised saavad mängu soetada raamatupoodidest.

Loe Poudeli magistritöö kohta lähemalt Novaatori artiklist: https://novaator.err.ee/953447/internetiohutust-saab-oppida-lauamangu-abil

Meie kolmanda kursuse infokorralduse üliõpilane Rene Kriisa korraldab ühe õppeaine jaoks lühikoolitust.

soundcloud.com

Tark mees taskus. Külas Tiiu Männiste

Kas viimast ÜTI taskusaadet oled juba kuulanud? 🎧

Sel korral teeme juttu Tiiu Männistega, kes kaitses hiljuti oma doktoritööd „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel“.
Oma töös analüüsib Männiste Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes.

Töös uuris Männiste, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni omavahelised seosed. Männiste pakub välja ka elukestvas õppes osalemise mudeli, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.

Loe rohkem ÜTI kodulehelt: https://www.yti.ut.ee/et/uudised/uus-taskusaade-tiiu-manniste-raagib-oma-doktoritoost

Kuula kindlasti ka taskuhäälingut 👇

soundcloud.com Tiiu Männiste kaitses hiljuti ühiskonnateaduste instituudis meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel“. Oma töös analüüsib Männiste Eesti elukestva õppe su

Eile oli meie kõigi pidupäev, sest tähistasime rahvusülikooli sajandat aastapäeva.

Eriline rõõmupäev oli see aga seitsmele värskele doktorile, kes aasta jooksul on meie instituudis oma doktoritööd kaitsnud – eile said nad kätte oma doktoridiplomi.

Palju õnne Signe Ivask, Tiiu Männiste, Dagmar Narusson, Oliver Nahkur, Aare Kasemets, Alessandro Nanì ja Karmen Palts. 👏👏

Rohkem pilte rahvusülikooli sajanda aastapäeva aktusest leiad siit: https://www.uttv.ee/fotod#id_galerii=12330

FOTO: Andres Tennus

Oled mõelnud, kus praktikat teha? Kui jah, siis siin on midagi Sulle.

Uuri praktikate kohta lähemalt: http://epfacebook.eu/qkRc

Kandideerida saad ka Tallinna büroosse: http://epfacebook.eu/qkRb

Tule Euroopa Parlamenti praktikale: kandideerimistähtaeg on 30. november ➡ http://epfacebook.eu/qkRc
Praktika on hea võimalus mitmekeelse rahvusvahelise institutsiooni tööga lähemalt tutvuda.
Kandideerida saab ka Tallinna büroosse ➡️ http://epfacebook.eu/qkRb

4dimensioon.org

Vähemolijad noortest muusikutest

Eile õhtul Vikerraadios kõlanud saadet "Vähemolijad" saab järele kuulata ka Neljanda Dimensiooni veebist. Saates räägiti noortest muusikutest: külas olid Noortebändi võitja Kelly Vask, noor viiuldaja Karl Jõgi ja uue laine hiphop artist Manna.

Saatejuhid Indrek Ojamets, Lisete Reineberg ja Romet Toomas Tiitsaar.

4dimensioon.org “Vähemolijad” toovad seekordses saates kuulajateni kolm noort inimest, keda ühendab muusika. Kõneleme Noortebändi võitja Kelly Vasega, noore viiuldaja Karl Jõega ja uue laine hiphop ning trap‘i artisti Mannaga. Saatejuhid on

leht.postimees.ee

Ene Selart, Heidi Maiberg: üksindussurm Jaapani näitel – kodokushi

Vananev rahvastik ja hääbuvad lähedussuhted on valla päästnud nähtuse, milleks on inimeste üksindus nii enne kui pärast oma surma kuni nad leitakse, kirjutavad meie instituudi nooremteadur Ene Selart ja Tartu Ülikooli Aasia keskuse kommunikatsioonispetsialist Heidi Maiberg.

leht.postimees.ee Vananev rahvastik ja hääbuvad lähedussuhted on valla päästnud koletisliku nähtuse, milleks on vanainimeste kuudepikkune üksindus nii enne kui pärast oma surma kuni nad leitakse, kirjutavad Tartu Ülikooli nooremteadur Ene Selart ja Tartu Ülikooli Aasia keskuse spetsialist Heidi Maiberg.

sirp.ee

Pressiteadete kopeerimine kui ajakirjanduse räpane saladus

Meie vilistlane Priit Pärnapuu kirjutas hiljuti Sirbis pressiteadete kopeerimisest. "Paraku selgub, et kõige sagedasem viis pressiteateid uudisteks teha on just üks ühele kopeerimine – suurt midagi ei ole välja jäetud ja suurt midagi ei ole juurde pandud," kirjutas ta.

sirp.ee Ajakirjandus on looming ja ajakirjandus on ühiskonna osa. Nii nagu muus loomingus ja ühiskonnas, esineb ka ajakirjanduses teiste loomingu kopeerimist ja oma n

delfi.ee

„Kui sa mulle veel politsei kutsud, löön sulle kirve pähe kinni!” - Eesti Päevaleht

Meie reporteritöö kursuse tudengid Karoliina A. Hussar, Anett Peel, Aimar Leesment, Gerd Eston Sepp, Madleen Vapper, Joonas-Priit Sibul, Brent Pere, Reelika Sommer, Lauraliis Süldre, Laura Saks, Victoria Maripuu, Martin Teder ja Jete-Ri Jõesaar kirjutasid Signe Ivaski ja Priit Pärnapuu juhendamisel Eesti Päevalehte ühe karmi artikli.

delfi.ee Paljud lähisuhtevägivalla juhtumid on küll jõudnud politseisse, ent kriminaalasi lõppes süüdimõistva kohtuotsuse asemel oportuniteediga.

soundcloud.com

Tark mees taskus. Külas Kairi Kasearu

Kas teadsite, et ajateenistusel võib olla positiivne mõju palgale? Sellest ongi juttu uues taskusaatest "Tark mees taskus", kus meie üldsotsioloogia dotsent Kairi Kasearu räägib lähemalt uuringust, mille käigus selgitati tööandjate hoiakuid ajateenistuse osas.

Loe lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/uudised/uuring-ajateenistusel-voib-olla-positiivne-moju-palgale

Selleks, et veelgi rohkem teada saada, kuula ka uut taskuhäälingut. 👇

soundcloud.com Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Kaitseväega viisid läbi uuringu „Ajateenijate kuvand tööandjatele − tööandjate hoiakud ja suhtumine ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud tööt

Tiiu Männiste kaitses eile meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd ”Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel”. Männiste juhendajad olid emeriitprofessor Peeter Vihalemm ja professor Marju Lauristin.

Loe töö kohta lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/uritused/tiiu-manniste-doktoritoo-kaitsmine

Palju õnne värskele doktorikraadi omanikule! 👏👏

ajakiri.ut.ee

Meediavaldkond ei saa areneda isevoolu teed | ajakiri.ut.ee

Ragne Kõuts-Klemm ja Halliki Harro-Loit kirjutasid novembrikuu UT ajakirjas meediavaldkonna arengutest. "Situatsioonis, kus arvukad (sh globaalsed) sisuloojad inimeste tähelepanu eest aina rohkem võitlevad, on turumehhanismidele lootma jäämine Eesti jaoks sama mis viljade kasvatamine ilma väetamiseta: kodumaine kiratseb ja sööme ikka võõramaist," kirjutavad nad.

ajakiri.ut.ee Rahvusvahelised hinnangud Eesti meediasüsteemi kohta on olnud siiani üsna sõbralikud: pressivabaduse indeksis oleme endiselt riigina kõrgel kohal ja meediapluralismi monitooring näeb meie meediasüsteemis samalaadseid riske kui näiteks Soome omas. Tõstetakse esile, et endiste idabloki riikide...

Maastrichti Ülikooli innovatsiooni ja säästva arengu professor René Kemp pidas eile avaliku loengu.

Professor Kemp on väga laia profiiliga uurija, kes on välja töötanud kolm sotsio-tehniliste siirete analüüsi ja juhtimist puudutavat suunda ning lisaks kirjutanud rohelisest tööstuspoliitikast ja transformatiivsest sotsiaalsest innovatsioonist.

Eilses loengus rääkis ta sellest, miks vajab meie majandussüsteem uuendamist.

Muuhulgas mainis professor, et inimesed, kes rõhuvad materialistlikele väärtustele, on tegelikult rahulolematud ja nende psühholoogiline tervis on ka kehvem võrreldes nendega, kelle jaoks on materialistlikud väärtused vähemolulised.

Loeng oli osa magistriõppekava "Muutuste juhtimine ühiskonnas" avalike seminaride sarjast.

Külaskäiku toetas SEB pank.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magister – loo võimalusi muut...
Sotsioloogia magister –  maailmamuutjate meistriklass!
Kommunikatsioonijuhtimise magister – kõneta kordaminevalt!
Ajakirjanduse magister – toetav kogukond ja kaasaegsed oskused!

Location

Category

Telephone

Address


Lossi 36
Tartu
51003
Other Public Schools in Tartu (show all)
Tartu Tamme Gümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium
Nooruse 9
Tartu, 50411

* Õppesuunad: http://tammegymnaasium.ee/meie-kool-oppekorraldus-oppekava-oppesuunad/ *Juhendid: http://kkk.tammegymnaasium.ee