TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Institute of the University of Tartu

hm.ee

Riik toetab koroonaviirusega seotud teadus- ja arendustööd | Haridus- ja Teadusministeerium

Juuli algul saavad teadlased taotleda toetust projektidele, mis aitavad lahendada koroonaviirusest tõusetunud probleeme.

hm.ee Teadlased saavad tänavu juuli algul taotleda toetust projektidele, millega otsitakse lahendusi koroonaviiruse levikust tulenevate probleemide lahendamiseks ja kriisi tagajärgede leevendamiseks. Toetusmeetme maht on 2,1 miljonit eurot, projektid peavad valmima järgmise aasta lõpuks.

Trükist on ilmunud uus „Geneetika praktikumi juhend“, mis on eelkõige mõeldud geenitehnoloogia ja bioloogia üliõpilastele õppevahendiks geneetika praktikumi sooritamisel.

Õppematerjal on oluliselt muudetud ja täiendatud versioon Andres Toveri 2008. aastal ilmunud õppevahendist „Geneetika praktikum“. Juhendi muutmisesse ja täiendamisse on panustanud geneetika õppetooli vanemteadur Rita Hõrak, teadurid Heili Ilves ja Signe Saumaa, kraadiõppurid Mari Tagel, Kärt Ukkivi ja Tanel Ilmjärv. Tänu üldise ja mikroobibiokeemia dotsent Priit Jõersile on lisandunud praktiline töö äädikakärbsega.
Enamik „Geneetika praktikumi juhendi“ eksperimentaalsetest töödest on välja arenenud TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetoolis toimuvast teadustööst ning hõlmavad põhilisi mikroobigeneetikas ja molekulaardiagnostikas kasutatavaid meetodeid. Lisaks mikroobidest uurimisobjektidele saavad praktikumis osalevad tudengid esmase eksperimentaalse töö kogemuse äädikakärbsega.
Õppevahendi kirjastamist toetasid Tartu Ülikool, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut ja Tartu Ülikooli Kirjastus.

"Geneetika praktikumi juhend" on leitav ESTERist. Õppematerjalile pääseb ligi ka instituudi kodulehelt "Õppematerjalide" rubriigi alt.

Tartu Ülikool

Tule virtuaalseks tudengivarjuks! 🤩

Kuni semestri lõpuni ei toimu Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Sellest hoolimata oleme otsustanud pakkuda võimalust tutvuda meie õppekavadega – seda aga veebikeskkonna vahendusel!

👇Vali välja eriala, millega soovid lähemalt tutvuda, ning meie otsime sulle sobiva tudengi, kes vastab kõigile sinu küsimustele!

vilistlaselu.ut.ee

Andrus Tasa – bioloog, kes asutas Tartu Biotehnoloogia Pargi

Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis räägib oma loo bioloog Andrus Tasa, kes on TÜMRI-st saanud bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi, tegutsenud teadlase, õppejõu, teaduse administreerija ning eduka ettevõtjana.
Huvitav lugemine õpingutest, ülikoolist ja bioettevõtlusest vilistlase silmade läbi. Kasulik lugemismaterjal noortele, kellel erialavalik ees.

http://vilistlaselu.ut.ee/andrus-tasa-bioloog-kes-asutas-tartu-biotehnoloogia-pargi/

vilistlaselu.ut.ee Tartu Ülikooli vilistlane Andrus Tasa on OÜ TBD-Biodiscovery, AS-i Biotehnoloogia Park Kinnisvara, ToxInvent OÜ, OÜ Kaltec ning KemInvent OÜ osanik ja juhatuse liige ning Tervisetehnoloogiate Arend…

Tänasest on Omicumi aatriumis Riia 23B/2 üleval Eero Ijavoineni ja Harilike näitus „Jalutuskäik sõpradega“.
Eero Ijavoinen on maalija ja skulptor, kes töötab laadis, mida võiks nimetada reaalsusest tuletatud abstraktsiooniks.
Selle näituse tööd on inspireeritud linnast, arhitektuurist ja inimsuhetest.
Harilikud on sõpruskond, keda ühendab huvi kunsti vastu. Koos käiakse maalimas ja loomingulistel väljasõitudel.
Sellel näitusel on maalid läinudtalvisest hooajast. Töid ühendavaks teemaks on linn ja loodus.
Näitus jääb avatuks kuni 30.08.2020.

novaator.err.ee

Teadlaste võidujooks viirusega on hoo sisse saanud

Maailmas on registreeritud 945 koroonaviiruse vaktsiini või ravi leidmisega seotud teadusuuringut. Paljulubavaid on nende seas palju, kinnitab Euroopa Ravimiameti uudsete ravimite komitee liige Toivo Maimets.

Intervjuu Toivo Maimetsaga oli Vikerraadio saates "Uudis+" kolmapäeval 20. mail.
https://novaator.err.ee/1092094/teadlaste-voidujooks-viirusega-on-hoo-sisse-saanud

novaator.err.ee Maailmas on registreeritud 945 koroonaviiruse vaktsiini või ravi leidmisega seotud teadusuuringut. Paljulubavaid on nende seas palju, kinnitab Euroopa Ravimiameti uudsete ravimite komitee liige Toivo Maimets.

Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe Sulev Kuuse sulest ilmus maikuu ajakirjas Horisont põhjalikum kokkuvõte selle aasta bioloogiaolümpiaadist, mis toimus 7.-8. märtsil TÜMRI-s ning märkis ühtlasi tänavuse olümpiaadihooaja lõppu, kuna eriolukorra tõttu ei olnud edaspidi võimalik olümpiaade tavalisel moel läbi viia.
Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO), mis pidi toimuma juulis Jaapanis, jääb ära. Samas pakub IBO osalejariikidele võimalust osaleda augustis virtuaalsel bioloogiaolümpiaadil, mille ettevalmistus käib ning kust Eestil on kavas osa võtta.

delfi.ee

Koroonakriis näitas teravalt teadlaste vajalikkust. Lubatud raha saavad nad hiljemalt nelja aasta pärast - Eesti Päevaleht

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel nõustub, et kui teadlaskond on väike ja vähese ettevalmistusega, siis järgmise kriisi korral ei pruugi meil samavõrd hästi minna. „Pole teada, mis valdkonnas järgmine ootamatus meid tabada võib. Ja juhul, kui meil pole maailma probleemide mitmekesisust arvestades piisavalt teadlasi, siis head poliitikud ongi hirmutava tegelikkuse ees abitud,” nentis Koppel.

„Kindlasti oleks suurema teadusrahastuse korral meie teadlaskonna võimekus suurem kui praegu,” lisas ta. „Tuleb tunnistada, et see 1% on kokkuleppeline suurus. Aga huvitav on ehk teada, et 16. sajandi lõpus eraldas Taani kuningas Frederik II oma õukonna astronoomi Tycho Brahe astronoomilisteks uuringuteks ka umbes 1% kuningriigi eelarvest,” märkis Koppel.

delfi.ee Koroonakriisi ajal selgus, et Eestis pole isegi oma epidemioloogiatöörühma, mida läks viiruspuhangu takistamiseks hädasti vaja.

Hea meel on teatada, et meie Rändav bioklass sai 2020.a. teaduse populariseerimise projektikonkursil rahastuse ühena 30-st rahastatud projektist. Toetus võimaldab bioklassil mööda Eestimaa koole rännata tervel järgmisel õppeaastal, 2020-2021.
Kuigi samal projektikonkursil jäi tihedas kandideerimissõelas seekord toetus saamata meie teisel populariseerimisprojektil, "Geneetika õppepäevad", saame kindlalt öelda, et õppepäevad toimuvad 2021.a. varakevadel, mil ootame taas õpilasi üle kogu Eesti meie laboritesse praktilistele töödele.

Mõlemad projektid saavad jätkata mõistagi vaid juhul, kui olukord koroonaviiruse osas rahuneb ning õppetöö koolides jätkub tavapärasel moel.

Tartu Ülikool

Meie teadlased analüüsisid kuuelt eestlaselt võetud koroonaviiruse genoomseid järjestusi. Kõik analüüsitud viirusetüved kuuluvad gruppi, mille levik sai alguse tõenäoliselt Põhja-Itaaliast. Lisaks Euroopas või mujal tekkinud mutatsioonidele on Eestis kohapeal viiruse genoomi tekkinud veel kaks mutatsiooni.

🎓 Mida õppida, et uurida tulevikus viiruseid? Nt arstiteadust: https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/arstiteadus, geenitehnoloogiat (BSc): https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/geenitehnoloogia-0 või molekulaarseid bioteadusi (MSc): https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/molekulaarsed-bioteadused.

Otsime kommunikatsioonispetsialisti:

ajakiri.ut.ee

„Nakkus“. Ennustus minevikust | ajakiri.ut.ee

Biomeditsiini magistriõppe üliõpilane Anna-Grete Juchnewitsch kirjutab ajakirjas Universitas Tartuensis huvitavast leiust filmimaailmas. 2011. aastal linastunud film ,,Nakkus“ (,,Contagion“) kajastab ülemaailmset pandeemiat, mida annab võrrelda praeguse olukorraga maailmas. Loe täpsemalt arvustusest https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3666

ajakiri.ut.ee

Kuigi maailmas saavad praegu enim tähelepanu meditsiinilised teadmised, ei tähenda see, nagu ei teeks teiste valdkondade teadlased samal ajal olulisi avastusi. TÜ molekulaar- ja rakubioloogia geneetika teadur Anne Menert on juba aastaid uurinud, kuidas mikroorganismide abil võimalikult edukalt graptoliitargilliiti lagundada.
Halva kuulsusega mustjashall savi – graptoliitargilliit, rahvakeeli mudakivi või konnatahvel – pakub võimalusi, mille vastu võib maavarade näljas maailm huvi tunda. Graptoliitargilliit on põlevkivi ja fosforiidi kõrval üks kolmest Eesti strateegilisest maa- ja loodusvarast.

Maikuu ajakirjas Universitas Tartuensis räägivad oma tööst graptoliitargilliidist kätte saadavate huvipakkuvate ainete kallal Anne Menert ja mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar. Selleks, et saada graptoliitargilliidist võimalikult keskkonnaohutult kätte huvipakkuvaid metalle, lõid teadlased laboris mikroorganismidele erisuguseid tingimusi. Viimased viis aastat on kivimi võimalusi vaadeldud RITA programmi raames, mis on loodud Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike uuringute korraldamiseks.

Argilliidis on metalle tunduvalt rohkem kui maakoores keskmiselt. Tehnoloogiaseadmed meie ümber vajavad akumetalle. Nutiseadmed, mille eluiga on sageli küllalt lühike, sisaldavad hulgaliselt metalle, mida oleks mõistlik taaskasutada. Siiani seda tehtud ei ole, kasutatud on lihtsamaid lahendusi, mis aga saastavad keskkonda - näiteks sulatatakse elektroonikajäätmeid ümber. Koostöös ettevõttega BiotaTec on teadlased alustanud nn. e-romu väärindamise projekti Euroopa Liidu programmi LIFE raames.
Kas elektroonikaromudest võib saada Eesti Nokia?

https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3660

Eesti Teaduste Akadeemia

29. aprillil 2020 toimus taas Postimehe ja akadeemikute nõukoda, kus mõeldi selle üle, kas ja mil määral muutub majanduse struktuur ning kuidas teiseneb inimeste olemuslik käitumine pärast koroonakriisi ning kuidas kriis süvendab ebavõrdsust ühiskonnas. Lisaks sedastati, et praegune kriis näitab selgelt meie meditsiini- ja teadusrahastuse nõrkust. Arutelul osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Jüri Allik, Urmas Varblane ja Eero Vasar, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud. Arutelu saab ka järelkuulata. Vt lühikokkuvõtet Postimehe teadusportaalis: https://heureka.postimees.ee/6961987/postimehe-ja-akadeemikute-noukoda-koroonakriis-on-paljastanud-teadusrahastuse-norkuse

Veebruaris liitus molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kollektiiviga uus geneetika professor Angela Ivask.

Angela Ivask lõpetas 1999. aastal Tartu Ülikooli omandades bakalaureusekraadi mikrobioloogias. Lisaks sellele omandas Angela ka põhikooli loodusteaduste õpetaja ning keskkooli bioloogiaõpetaja diplomi. Oma õpinguid jätkas ta Tallinna Tehnikaülikoolis geenitehnoloogia magistriõppes. Edukalt omandanud magistrikraadi jätkuks astus Angela Ivask 2001. aastal Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia eriala doktorantuuri ning 2006. aastal kaitses ta oma doktoritöö teemal „Rekombinantsed luminestseeruvad sensorbakterid biokättesaadavate raskemetallide määramiseks“. 2010-2012 täiendas ta ennast järeldoktorantuuris Ameerika Ühendriikides, Los Angeles’is California Ülikoolis (University of California).

Ta on töötanud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi Keskkonnatoksikoloogia töögrupis teadurina ja vanemteadurina ning aastatel 2014-2017 teadurina Lõuna-Austraalia Ülikoolis. Alates 2018. aastast on ta töötanud Sotsiaalministeeriumis teadusnõuniku ametikohal ning 2020. aasta veebruaris liitus professorina Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudiga.

Oma uurimisvaldkonnas on Angela seni keskendunud rakkudel põhinevatele biosensoritele ning ainete ja nanomaterjalide bioloogilistele mõjumehhanismidele. Nano- ehk väga väikeses suuruses materjalide mõjumehhanisme on Angela uurinud nii bakterirakkudega kui imetajate rakkudega in vitro. Nende uuringute rakendusteks on ka nanomaterjalidel põhinevad mikroobidevastased katted, mida Angela koos endiste kolleegidega Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Tartu Ülikooli füüsika instituudist on viimaste aastate jooksul arendanud. Selliseid katteid on peale vastavaid arendusi võimalik rakendada näiteks puutetundlike ekraanide välispindadel, mille kaudu on tõenäoline soovimatute mikroobide levik. Pindades kasutatud nanomaterjalid peavad olema valitud selliselt, et need oleksid piisava antimikroobse mõjuga, ent ohutud inimrakkudele. Järgnevate aastate jooksul on Angelal kavas arendada pinnakatteid veelgi mõjusamaks ning mõista nende katete mikroobivastaseid ja mikroobse biofilmi moodustumist inhibeerivaid mehhanisme.

Vabal ajal meeldib Angelale palju väljas liikuda kas siis metsa all orienteerudes, mägedes matkates või suusatades. Kindlasti ei ütle ta ära ka ühest pikemast mootorrattamatkast või hoopis sukeldumisest põnevates vetes. Korra nädalas püüab Angela ka naiskooriga proovis käia, sest laulmine teeb ju õnnelikuks (http://dx.doi.org/10.1136/medhum-2017-011195).

Käesolev lugu on sarjast, kus tutvustame molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötavaid professoreid.

vooremaa.ee

Viroloog Andres Merits: poolikud meetodid ei tööta - Vooremaa

Ajaleht Vooremaa on avaldanud väga hea ja ülevaatliku usutluse TÜ rakendusviroloogia professori Andres Meritsaga viiruste teemal. Kust viirused tulevad, kui palju me nendest tänaseks teame, mida nad meie organismis teevad, kuidas meie keha viirustele reageerib ja miks ta just nii reageerib.
https://www.vooremaa.ee/viroloog-andres-merits-poolikud-meetodid-ei-toota/?fbclid=IwAR0raBoQusFsWlA8KpTH8SM2VZkWem7qlcQF2G-cJKkFtuLiYU1PziVH8kU

vooremaa.ee Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor ja Eesti teaduste akadeemia uurija-professor Andres Merits rääkis Vooremaale viirustest. Täpsemalt meid viimasel ajal kimbutavast viirusest Sars-Cov-2. Mis on viirus? See on midagi, mida kahe sõnaga ütelda on raske. Viirus ei ole elus, see on selge. ...

leht.postimees.ee

Juhan Javoiš: Darwini koll tuleb kapist välja Elusolendi kolm stsenaariumit

Praegust koroonakriisi tasuks kasutada inimliigi evolutsioonilise olemuse paremaks mõistmiseks, sest praegune olukord on kõigest nõrk hoiatus ning ei päästa meid evolutsioonilise suitsidaalsuse teelt, kirjutab Tartu Ülikooli bioloog Juhan Javoiš.
https://leht.postimees.ee/6956445/juhan-javois-darwini-koll-tuleb-kapist-valja-elusolendi-kolm-stsenaariumit

leht.postimees.ee Praegust koroonakriisi tasuks kasutada inimliigi evolutsioonilise olemuse paremaks mõistmiseks, sest praegune olukord on kõigest nõrk hoiatus ning ei päästa meid evolutsioonilise suitsidaalsuse teelt, kirjutab Tartu Ülikooli bioloog Juhan Javoiš.

err.ee

Tõnu Viik: viirus, teadus ja poliitika

Mis saab siis, kui asi päriselt tõsiseks läheb? Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli filosoofia professor, kirjutab erakordsest usaldusavaldusest teaduse vastu.

Kas see erakorraline usaldus kestab kuni eriolukorra lõpuni või on tulevikus meie ühiskond teaduspõhisem kui varem? Kas tulevikus hakkavadki valitsuskabineti istungitel sõna võtma teadlastest eksperdid? Kas me ühiskonnana panustame tulevikus teadusesse rohkem, kas teadusrahastus muutub samasuguseks eelarveliseks prioriteediks nagu näiteks riigikaitse?
https://www.err.ee/1081091/tonu-viik-viirus-teadus-ja-poliitika

err.ee Ainus inimtüüp, keda koroonakriisi ajal veel koos teadlastega kuulatakse, on majandusanalüütikud, kes hindavad majandussurutise mõjusid ning prognoosivad rahaturgude ja aktsiate käitumist, arutleb Tõnu Viik.

ut.ee

Study on coronavirus prevalence launched

University of Tartu researchers start a three-month study on the prevalence of coronavirus in Estonia among both symptomatic and asymptomatic people. For that, at least 16,000 residents of Estonia based on a random statistical sample will be interviewed and invited to be tested for coronavirus.

ut.ee Today, the University of Tartu researchers start a three-month study on the prevalence of coronavirus in Estonia among both symptomatic and asymptomatic people. For that, at least 16,000 residents of Estonia based on a random statistical sample will be interviewed and invited to be tested for corona...

opleht.ee

10 aastat elusaatusi muutvaid õpikodasid

TÜMRI Rändava Bioklassi ja Geneetika õppepäevade kõrval on 10 aastat tegutsenud füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad, kes pakuvad samuti katsetel põhinevat lisaõpet õpilastele nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Loodusteaduste õppimisel ja õpetamisel on praktilised tööd hädavajalikud. Realiseerida on sellist õpet tihti aga keeruline.

Õpikodade sünnipäevalugu ilmus Õpetajate Lehes, toome selle siinkohal ka teieni.
https://opleht.ee/2020/04/10-aastat-elusaatusi-muutvaid-opikodasid/?fbclid=IwAR2G6wrlZZ2firMtmu-8ZPYRN6YHjUMDZIo1vK5F-bXwcezlXiASxHbZlQk

opleht.ee 10 aastat elusaatusi muutvaid õpikodasid 20. apr. 2020 Eero Uustalu, Kaido Reivelt, Liis Vahe - Kommenteeri artiklit Kõik teavad, et loodusteaduste õppimisel ja õpetamisel on praktilised tööd hädavajalikud. Realiseerida on sellist õpet tihti aga keeruline. Üks suurepärane näide on füüsi...

leht.postimees.ee

Samm selge pildi poole

Ühineme õnnesoovidega Pärt Petersonile sünnipäevaks, soovime oma vilistlasele palju rõõmu ja tervist!

leht.postimees.ee Viiruspuhangu üks suurematest hädadest on otsatu puudus operatiivsest infost – alates nakatunute tegelikust arvust kuni selleni, kui palju on ühiskonnas juba haiguse läbi põdenuid.

Eesti Teaduste Akadeemia

Viimastel päevadel on maailma suures meedias hakatud elavalt arutama Wuhanis valla pääsenud viiruse päritolu. Delfi Forte portaal uuris selle kohta akadeemik Mart Saarma arvamust, kes märgib: "Kui viirus oma genoomi paljundab, siis tekib seal alati vigu ja see tähendab seda, et tekivad mutatsioonid ning muutunud viirused. See tähendab seda, et kui keegi ongi viiruse halbade kavatsustega loonud, siis võib see püss ühel päeval teda ennast laskma hakata."
Loe pikemat usutlust siit👇

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Location

Category

Telephone

Website

Address


Riia Mnt 23b
Tartu
51003
Other Schools in Tartu (show all)
Laste Mängupesa OÜ Laste Mängupesa OÜ
Jaama 56a; Anne 53a; Tulbi 2C
Tartu

Jaama tänava hoius on kohta 20le lapsele Anne 53a on 3 rühmaline eralasteaed ja seal on kohta 60le lapsele Tulbi 2c on üherühmaline lastehoid

Tartu Herbert Masingu Kool Tartu Herbert Masingu Kool
Vanemuise 33
Tartu, 51014

Tartu Herbert Masingu Kool on Vanemuise tänaval asuv üldhariduskool, kus antakse hariduslike erivajadustega lastele 1.-12. klassini haridust.

Estonian National Defence College Estonian National Defence College
P.M.B 323 Herbert Macaulay Way (North) Central Business District Area. Abuja
Tartu, 51010

Baltic Defence College Baltic Defence College
Riia 12
Tartu, 51010

Tantsukool Tango Tantsukool Tango
Ilmatsalu Tänav 5
Tartu, 50409

Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring
Lille 10
Tartu

Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus
Kopli 1
Tartu, 50115

Tartu Kutsehariduskeskus on Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus.

Selge Autokool Selge Autokool
Soola 1A
Tartu, 51014

Meie eesmärk on pakkuda Teile ajakohast A-, B-, BE- ja AM- kategooria juhtide koolitust. Teie soove ja ettepanekuid ootame [email protected]

Tartu Uisukool Tartu Uisukool
Ringtee 75
Tartu, 51014

Annely Sootsi Koolituse Tervisekool Annely Sootsi Koolituse Tervisekool
Kalevi 108
Tartu, 50104

Korraldame laias valikus koolitusi vaimse ja füüsilise tervise, psühholoogia ning toitumisega seonduvatel teemadel.

Sõiduõppe ABC moto-ja autokool Sõiduõppe ABC moto-ja autokool
Kalda Tee 30
Tartu, 50707

Sõiduõppe ABC autokool ja motokool nii algajatele kui ka professionaalsetele juhtidele