TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Teaduse populariseerija elutööpreemia pälvis Jüri Engelbrecht

Täna, 13. novembril toimus Tartus konverents "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile", mille põhifookuses oli teaduskommunikatsiooni roll ja võimalused Eesti ühiskonnas suurte kriisidega toimetuleku toetamisel.
Konverentsil anti üle teadusajakirjanduse sõbra auhind "Ökul", mille sai Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.
Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia sai mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht.
Täpsem info Eesti teaduse populariseerimise auhindade kohta uudisteportaalis Novaator: https://novaator.err.ee/1158928/teaduse-populariseerija-elutoopreemia-palvis-juri-engelbrecht.

novaator.err.ee Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht. Eesti teaduse populariseerimise auhindu jagati Tartus toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil.

University of Tartu

TÜ rektor professor Toomas Asser annab soovitused, kuidas olukorras, kus koroonaviirus häirib taas üha rohkem meie igapäevaelu, õppe- ja teadustööd ülikoolis korraldada.

Watch the video address of our Rector Toomas Asser focusing on coronavirus prevention at the university.

👉 Read revised coronavirus guidelines: https://www.ut.ee/en/news/rectors-address-and-revised-coronavirus-guidelines.

Toivo Maimets. Koroonavaktsiini arendamisest | Uudis+. Mirko Ojakivi | Vikerraadio | ERR

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets andis täna Vikerraadio saates Uudis+ ülevaate koroonavaktsiini arendustest, sealhulgas ravimifirmade Pfizeri ja BioNTechi koostöös arendatava vaktsiini efektiivsusest.
Kuula intervjuud siit: https://vikerraadio.err.ee/1152084/uudis-mirko-ojakivi/1111064?fbclid=IwAR2EJyIXFXkdBcJsKE9U0g9HI26c39gIfikytrb2ZMVbdqG8ewxloNEX5gk.

vikerraadio.err.ee ERR

www.etag.ee

Täna avaldatud Eesti Teadusbaromeetri raport annab meile teada, et 78% Eesti elanikest usaldab teadlasi ning 90% elanikest nõustub, et teadusuuringud on vajalikud. Valdav osa elanikest arvab ka seda, et teadusuuringuid tuleks riigi poolt rohkem toetada.
Teisalt on uuringus välja toodud teine väga oluline aspekt - 82% Eesti elanikest leiab, et teadlased peaksid oma töö tulemustest üldsust senisest enam teavitama ja 42% inimestest peab meedias kajastuvat teadusteemalise info hulka liiga väheseks.

Eesti Teadusbaromeetri uuringu juht oli Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. Küsitlust on plaanis korrata iga viie aasta järel.
Baromeeter on leitav siit: 👇
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/11/Eesti_Teadusbaromeeter.pdf

etag.ee

Visionäärid ja tippude vallutajad | ajakiri.ut.ee

Ajakirja UT värske novembrinumbri kaante vahelt leiame meenutuste killud Eesti taasiseseisvumise järgse aja kolmest lahkunud Tartu Ülikooli rektorist: Jüri Kärnerist, Peeter Tulvistest ja Volli Kalmust.

Meenutavad õpilased, kolleegid, kaasteelised.

Hingedekuul tundub siinse ja teispoolsuse vaheline piir ikka tavapärasest hapram.
Öeldakse, et sel ajal pääsevad uitavad hinged elavaile hõlpsamini ligi, ja kui süüdata neile mõeldes küünal, leiavad nad üles teeotsa meenutajani.

Meenutame, mäletame.
https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3869

ajakiri.ut.ee Enamasti leiab ajakirjast järelehüüded ülikoolipere äsjalahkunud liikmetele. Seegi kord looklevad sõnaread igavikulist rada pidi, aga lugejate ees on meenutused viimase kümne aasta jooksul lahkunud rektoritest: Jüri Kärnerist, Peeter Tulvistest ja Volli Kalmust.

Maalimisega ei ole kunagi hilja alustada! 👍

Seda tõestab ilmekalt tehnoloogiainstituudi geenitehnoloogia vanemteadur Ene Ustav, kes avas molekulaar- ja rakubioloogia instituudi/genoomika instituudi aatriumis oma teise isikunäituse pealkirjaga „Enne ja pärast koroonat”. Näitusel on väljas 33 õlimaali kunstniku peamiselt viimase kolme aasta loomingust.

Huvi ja kirg kunsti vastu on Enet saatnud läbi elu. Ühel või teisel põhjusel ei olnud võimalik selle hobiga järjepidevalt tegelema asuda enne 2017. aasta algust küpses eas, mil Ene ühines Robert Suvi maalistuudio "Suvi" liikmeskonnaga.

Enet köidab kõik, mis toimub looduses. Selle aasta kevad pakkus uue ja teistmoodi kogemuse - pikad kuud maakodus võimaldasid märgata looduses toimuvat vahetumalt kui varasematel aastatel. Maalidele said püütud tärkavad kevadlilled, rohelise paljud erinevad variatsioonid looduses ja palju muud. Siit ka näituse pealkiri "Enne ja pärast koroonat" - väljas on töid nii koroonaeelsest perioodist, sh stuudiolaste maalireisidel valminud töid, kui koroonaaegsest ajast valminud maale maakodu ümbritsevast ilust.

Ene ei saa veel ainuüksi maalimisele pühenduda, sest ka teine suur kirg, teadus, nõuab jätkuvalt oma. Papilloomiviiruste mõistmisel on avastada veel palju olulisi detaile.
Näitus on avatud uue aasta alguseni ning seda saab külastada tööpäeviti kl 9-17.
Loe pikemat näituse tutvustust siit: https://www.tymri.ut.ee/et/uudised/ene-ustavi-maalinaitus-enne-parast-koroonat

Näituse korraldaja on molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. Tegemist on kümnenda näitusega Omicumi galeriis.

Tartu Ülikool autasustab Johan Skytte medaliga president Kersti Kaljulaidi Eesti kõrghariduse arendamise eest.
Kersti Kaljulaid on meie instituudi vilistlane. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1992. aastal bioloogia erialal cm laude.
Meie instituudi üldise ja mikroobibiokeemia dotsent Priit Jõers saab Tartu Ülikoolilt aumärgi ja evolutsioonilise bioloogia õpetaja Jüri Parik teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis".
Suured õnnesoovid teenetemärkide saajatele!
Loe uudist TÜ välisveebist: https://www.ut.ee/et/uudised/selgunud-tartu-ulikooli-uute-teenetemarkide-kavalerid.

Katrin Krõlov: pandeemia on kaasa toonud uusi lahendusi molekulaardiagnostikas

Katrin Krõlov on meie vilistlane bakalaureuse- ja magistriõpingute päevilt. Doktorikraadi kaitses ta tehnoloogiainstituudis.
Hetkel töötab ta teadusasutusele lisaks ka ettevõttes Selfdiagnostics ning arendab koroonaviiruse kiirtesti.

vilistlaselu.ut.ee Katrin Krõlov on Tartu Ülikooli molekulaarse biotehnoloogia teadur, kes on oma teadustöös keskendunud infektsioonhaiguste kiirtestide arendamisele. Ta teeb tihedat koostööd ettevõttega Selfdiagnost…

Genetics sheds light on causes of adverse events of drugs

Meie instituudis kaitstud Kristi Krebsi doktoritöö kinnitab, et geeni- ja terviseandmete kombineerimine aitab kiirendada ravimiarendust ja mõista paremini ravimite kõrvaltoimete geneetilist tausta.
Loe lähemalt ingliskeelset artiklit doktoritööst siit: https://researchinestonia.eu/2020/10/01/genetics-sheds-light-on-causes-of-adverse-events-of-drugs/?fbclid=IwAR2-CQBbhxm56Up8YJTcZVyo2lx0kZ9XctnAS_3jUEy1SVQ9vsadS77iV_s

researchinestonia.eu A large proportion of the population would benefit if individual genetic variants were taken into account when prescribing medicines. Combining genetic and health data helps to accelerate drug development and to better understand the genetic causes of the adverse events of drugs, confirms the recent...

Tartu Ülikool

Täna avalikustatud mainekas Times Higher Educationi erialade edetabelis on meie arvutiteaduse eriala tõusnud kõigi aegade kõrgeimale kohale ja jõudnud vahemikku 176–200. Võrreldes eelmise aastaga on edetabelis tõusnud ka arsti- ja terviseteaduste erialad (50 koha võrra, vahemikku 251–300) ning bioteaduste erialad (25 koha võrra, vahemikku 151–175).

👉 Loe edasi: https://www.ut.ee/et/uudised/varske-edetabel-kinnitab-tartu-ulikooli-arvutiteaduse-maailmataset.

Dioksiiniretseptorit lahanud doktoritöö annab vihjeid viljatuse raviks

Teadusuudiste portaalis Novaator ilmus meie instituudi töötaja ja hiljuti doktoritöö kaitsnud Indrek Teino artikkel, mille põhifookuses on dioksiiniretseptor. Doktoritöö tulemusi on võimalik kasutada tulevikus AHR-i valgu hulga mõjutamiseks rakkudes ja seeläbi leevendada või ravida erinevaid haiguseid, sealhulgas viljatust ja mitmeid vähi vorme.
Artiklit saab lugeda siit: https://novaator.err.ee/1151766/dioksiiniretseptorit-lahanud-doktoritoo-annab-vihjeid-viljatuse-raviks.

novaator.err.ee Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritöö kaitsnud Indrek Teino leidis koos kolleegidega võimaluse dioksiini- ehk arüülsüsivesinike retseptori hulga reguleerimiseks. Tulemustest võib tõusta kasu erinevate haiguste, sealhulgas viljatuse ja mitmete vähivormide ravis.

Algab teadusprojekt kõhunäärmevähi kasvajate uurimiseks ning uute ravimeetodite väljatöötamiseks

Uue aasta alguses alustavad meie rakubioloogid teadusprojektiga kõhunäärmevähi kasvajate uurimiseks ning uute ravimeetodite väljatöötamiseks:

tymri.ut.ee Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu poolt läbi viidud Balti teaduskoostöö prog

Meie instituut tähistas 30. sünnipäeva teaduskonverentsiga, mis toimus 23. oktoobril. Teaduskonverentsil esinesid ettekannetega Tartu Ülikooli geneetika emeriitprofessor Ain Heinaru, Eesti Rahva Muuseumi direktor professor Alar Karis, Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask ja Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi professor Mart Saarma. Juubelipidu lõppes TÜ muuseumi valges saalis tordisöömisega.
Edu ja õnnestumisi meie instituudile!
Fotod: Andres Tennus (TÜ) ja Sulev Kuuse (TÜMRI)

Toredad pildid juubelipeost tegi FotoStop!

Juubelipidu.
TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut 30! 🥳
.
#fotoboksirent #fotoboks #fotostopeesti

Eestlased hakkavad vasega võitlema viiruste ja bakterite vastu: koroonaviirus hävib 5 minutiga

Eestis hakati tootma naturaalsest vasest pinnakatet, mis hävitab viirused ja bakterid pinnalt hiljemalt kahe tunniga, COVID-19 haigustekitajad 5 minutiga. Copper Shieldi nime kandev lahendus võeti Eestis esimesena kasutusele K-rauta Tondi kaupluse ostukärudel, korvidel ning ukselinkidel.
Meie instituudi geneetika professor Angela Ivask andis sel teemal kommentaari. Tema sõnul on vask üks pikima ajaloolise kasutusega antimikroobne ja biofilmi moodustumist tõrjuv metall. Angela Ivask ütleb, et tehtud on mõned uurimused, milles on vaadeldud viiruste hävinemist vasepindadel. 2015. aastal näidati, et inimese hooajaline koroonaviirus 229E säilib erinevatel laialt levinud pindadel nakkusvõimelisena kuni 5 päeva, aga vase ning vase ja nikli sulami pinnal inaktiveerus koroonaviirus minutite jooksul ning selle aasta kevadel selgus, et praegust pandeemiat põhjustav SARS-CoV-2 inaktiveerub vasepinnal 4 tunniga. Geneetika professor Angela Ivask rõhutab, et vasepindade puhul on tõestust leidnud nii nende materjalide efektiivsus kui ka ohutus tavakasutuses.
Loe vase ja Copper Shieldi nime kandva lahenduse kohta lähemalt siit: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/eestlased-hakkavad-vasega-voitlema-viiruste-ja-bakterite-vastu-koroonaviirus-havib-5-minutiga?id=91435360&fbclid=IwAR2VaYX0EaF6fhahONoxj_I5Xnz6UrPn8X9mBIVZuhKdDGmDpyAAGWXm_Sg.

kasulik.delfi.ee Eestis hakati tootma naturaalsest vasest pinnakatet, mis hävitab viirused ja bakterid pinnalt hiljemalt kahe tunniga, COVID-19 haigustekitajad aga koguni 5 minutiga. Copper Shieldi nime kandev lahendus, mis põhineb metalli enda antimikroobsetel omadustel, võeti Eestis esimesena kasutusele K-rauta...

Tartu Ülikooli doktorandid ja värsked doktorid on oodatud osalema 12. novembril TÜ kolmeminutiliste loengute konkursil, et tutvustada oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele.
Konkursile saab registreeruda 5. novembrini.
Loe lähemalt: https://www.tymri.ut.ee/et/uudised/doktorandid-noorteadlased-oodatud-osalema-kolme-minuti-loengute-konkursil.

Tartu Ülikool

⭐ Meie nanomeditsiini professor Tambet Teesalu, doktorant Allan Tobi ja vähibioloogia vanemteadur Lorena Simón-Gracia on ajakirjas Science värskelt ilmunud kahe teadusartikli kaasautorid.

🦠 Teadusartiklid kirjeldavad koroonaviiruse rakkudesse sisenemise ja kudedes levimise uusi mehhanisme. Teadustöö tulemused pakuvad võimalikke uusi viise vältimaks uude koroonaviirusesse nakatumist ja aitavad mõista, miks see viirus on nakkavam kui teised sarnased viirused.

👉 Loe edasi: https://www.ut.ee/et/uudised/teadlaste-avastus-voib-tohustada-koroonaviiruse-vastaste-ravimite-valjatootamist.

📷 Erakogu

Läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib kahjustada keskkonda mitmel moel

KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru kirjutab Novaatoris, et läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib keskkonda kasu asemel hoopis tõsiselt kahjustada. Ta viitab nii ühekordsete näomaskide käitlemisele kui antimikroobsete nanomaterjalide kasutuselevõtule. Anne Kahru märgib, et plastist näomask laguneb looduses sadu aastaid, antimikroobsed pinnakatted (nii hõbe, vask, kui tsink) leostuvad vastavatest pinnakatetest veekeskkonnaga kokkupuutes ligi 100 protsendi ulatuses, seega võivad need keskkonda sattudes ökosüsteeme kahjustada ja soodustada resistentsete mikroobitüvede teket.

Palusime kommentaari meie instituudi geneetika professorilt Angela Ivaskilt, kelle äsja rahastuse saanud SARS-CoV-2 viirusega seonduva projekti raames hakatakse uurima just viirusevastaseid pinnakatteid.
Angela Ivask kinnitab, et läbimõtlemata inimtegevus võib keskkonda erineval moel kahjustada. Nii on ka koroonavastases võitluses – olgu tegemist kas läbimõtlemata viiruse levikut takistavatele meetmetega, ravivõtete või viiruse infektsioonivõimet takistavate materjalidega.

Seetõttu on oluline nende teadlaste panus, kes viiruse levikut takistavaid võtteid ja materjale igakülgselt uurivad, selgitades välja nii nende tulemuslikkuse ehk selle, kui tõhusad need tegelikult võrreldes mõne juba olemasoleva võtte või materjaliga viirusvastases võitluses on, kui ka nendega kaasnevad riskid.
Viirusvastaste materjalide kasutamine võib kaasa tuua nii riske keskkonnale, mis võivad enamasti realiseeruda peale materjali utiliseerimist, kui riske inimesele, mis võivad avalduda nii otsesel kokkupuutel materjalidega kui ka hiljem, läbi keskkonna.

Sarnast kompleksset riskide hindamist viiakse rutiinselt läbi näiteks erinevate biotsiidsete toodete riskide hindamisel, mille käigus peavad toodete ja materjalide rakendajad tõestama, et nende ained ei mõju toksiliselt inimesele selle aine jaoks ettenähtud kasutuses ning et need ei kahjusta keskkonda, kui need ained utiliseeritakse ette nähtud korras.

Angela Ivaski sõnul võib kindel olla, et uute viirusvastaste rakenduste arendajad on ainete ja materjalide igakülgse riskihindamisprotsessiga kursis ning arendavad viirusvastaseid lahendusi läbimõeldult.

novaator.err.ee COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule, leiab KBFI juhtivteadur ja akadeem...

Els Heinsalu ja Ülo Niinemets: milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on?

Väga hea ja sisuline arvamusartikkel teemal, kuidas teadusrahastust tuleks kasutada ning milline on selles ülikoolide roll.

leht.postimees.ee Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia liige, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Els Heinsalu ja Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets kirjutavad, et teadusraha tuleks suunata inimestesse.

Tartu Ülikooli teaduskool organiseerib igal aastal koolidele teadlaste loenguid.
Meie instituudi bioinformaatika professor Maido Remm käis täna TÜ teaduskooli projekti raames Aravete keskkoolis loengut pidamas teemal: "Nakkushaiguste diagnoosimine DNA sekveneerimise abil“.
Maido Remm tutvustas kooliõpilastele meie instituuti ja geenitehnoloogia õppekava.

Tartu Ülikooli teaduskool

Esimest korda toimunud "Valge bioloogia" veebiviktoriinil oli osalejaid palju ning selle üle on vaid hea meel.
Lisaks teaduskoolile pani oma auhinnad absoluutarvestuse parimatele õpilastele ja iga klassi (10, 11, 12) parimatele välja ka molekulaar- ja rakubioloogia instituut kinkides äsja ilmunud Ain Heinaru ja Sulev Kuuse koostatud "Geneetika sõnastiku". Aitäh Karl Jürgensteinile ja Sulev Kuusele viktoriini küsimuste koostamise eest.

Gümnaasiumiastme tublimad bioloogiatundjad on selgunud.
“Valge bioloogia” viktoriinil osales kokku 607 õpilast.
Tulemused ja auhinnasaajad leiate teaduskooli lehelt 👇👇👇

Uudis+. Mirko Ojakivi | Vikerraadio | ERR

Rakubioloogia professor Toivo Maimets esines täna Vikerradio saates Uudis+, kus ta andis intervjuu ajakirjanik Mirko Ojakivile uute võimaluste kohta Covid-19 testimisel.
Täpsemalt võeti vaatluse alla hiljuti teadusajakirjanduses avaldatud CPISPR diagnostikal põhinev koroonatest, mis on valminud suure rahvusvahelise teadlasterühma koostööna. Test ei ole veel turule jõudnud, kuid selle katsetulemused on paljulubavad.
Testi eripära võrreldes praegu turul olevate PCR-testidega on tema kiirus, lihtsus ja hind. Testi tegemiseks kulub 5 minutit, seda on võimalik teha kontoris, koolis jm omades spetsiaalset testimiskitti, selle eeldatav hind on alla 5 USD. Neljas komponent, mis on oluline iga testi puhul, täpsus, on komponent, mille hindamine mistahes testi puhul keeruliseks osutub, kuna ka PCR-testi korral näiteks on valenegatiivseid teste ca 15%.
Igal juhul tõotab uus test tuua läbimurde testimise lihtsuses, kiiruses ja operatiivsuses.
Kuula põnevat intervjuud siit: https://vikerraadio.err.ee/1141095/uudis-mirko-ojakivi

vikerraadio.err.ee Uurime sotsiaalminister Tanel Kiigelt, millised tervisekriisi teemalised arutelud olid täna valitsuses. Oliver Laasi päevakommentaar keskendub tehnoloogia moodsatele muredele. Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets tutvustab Covid-19 haigete uusi võimalikke testimise viise. Lätis ...