TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Tähelepanu tudengid! Märkame parimaid õppejõude!

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus tunnustab ka sel aastal iga valdkonna ühte õppejõudu silmapaistva töö eest. Õppejõu auhinnale saavad põhjendatud nominatsiooni esitada üks üliõpilane või mitu üliõpilast üheskoos, tuues välja oma seose õppejõuga.

Nominatsiooni esitamiseks külastage alljärgnevat linki:
👉 https://tyye.ut.ee/aasta-oppejoud/

2021. aasta konkursil osalemiseks peab nominatsiooni esitama enne 20. detsembrit 2021.
Iga õppejõud on oluline lüli teie edasistes õpingutes ja karjääris! Märkame ja tunnustame neid, kes seda tõeliselt väärivad!

Margus Leppik: „Minu elu on olnud üks juhuste rada. Võimalusi tuleb märgata ja neist kinni haarata“ – TÜMRI blogi

TÜMRI blogi - isadepäeva eri!

Millised valikud ja juhused elus võivad viiva teadlaseks kasvamiseni? Kas kaitseväest saadud kogemused toetavad juhiametit? Jututeemad hobidest kuni pereisaks olemiseni 🦸‍♂️

Seekordse intervjuu peategelaseks on Margus Leppik - kuldsete kätega, lahke ja abivalmis mees, kellega puutub erinevates rollides kokku terve TÜMRI. Kas selline karjäär on olnud teadlik valik ja milline mees on Margus väljaspool akadeemilist elu, saate teada, kui avate värske blogipostituse 👇

https://blog.tymri.ut.ee/intervjuud/margus-leppik-minu-elu-on-olnud-uks-juhuste-rada-voimalusi-tuleb-margata-ja-neist-kinni-haarata/

Lisaks hulganisti põnevat pildimaterjali ja soovitused tudengitele õppekava ladusamaks läbimiseks. Head lugemist! 🤩

Margus Leppik: „Minu elu on olnud üks juhuste rada. Võimalusi tuleb märgata ja neist kinni haarata“ – TÜMRI blogi Intervjuud Margus Leppik: „Minu elu on olnud üks juhuste rada. Võimalusi tuleb märgata ja neist kinni haarata“ november 17, 2021 Ermo Leuska Istume Margus Leppikuga ühel isadepäeva eelsel lõunapoolikul laua taga ning jutt jõuab teadusest üsna kiiresti filosoofiani välja päädides lapse...

Kui teadlasest saab president

Kui teadlasest saab president.

Avaldasime TÜMRI veebilehel refereerituna artikli Alar Karisest ja tema teekonnast teadlasena, mis ilmus paar päeva tagasi Eesti Teadusagentuuri poolt hallatud veebilehel Research In Estonia.

Sõna saavad mitmed TÜMRI-ga seotud teadlased nagu Andres Metspalu, Raivo Raid, Tambet Tõnissoo, Sulev Kuuse ja Tarmo Annilo.

„Kui teadmisi napib, siis tuleb seda öelda. Kui ma midagi ei tea, on mul kombeks seda selgelt tunnistada. Poliitikute puhul näen tendentsi anda jah või ei vastuseid, kõik on nende jaoks kas must või valge. Teaduses on palju rohkem varjundeid, mis paneb teadlased lakkamatult küsimusi esitama,“ sõnab Vabariigi President Alar Karis.

Eestikeelne artikkel TÜMRI veebilehel:
👉 https://www.tymri.ut.ee/et/uudised/teadlasest-saab-president

Viide originaalartiklile:
👉 https://researchinestonia.eu/2021/11/08/when-a-scientist-becomes-a-president/

#tümri #teadlane #tartuülikool #unitartu #scientist #president #AlarKaris #researchinestonia

Kui teadlasest saab president Vabariigi President Alar Karis, kes lisaks Tartu Ülikooli rektoriametile on olnud ka TÜMRI direktor

Lennart Rikk: „DNA on elu programmeerimiskeel“ – TÜMRI blogi

Uus postitus TÜMRI blogis! ✍️

Kindlasti olete juba näinud Tartu Ülikooli uut maskotti Tiksut! Kuid kas teadsite, et Tiksu ideekavandi autor on geenitehnoloogiat õppiv üliõpilane Lennart Rikk?

Intervjuu Lennartiga tegid blogiloo tarbeks Teele Eensaar ja Ermo Leuska. Juttu tuleb nii arvutigraafikast, põnevatest seikadest Lennarti elus, maskottidest üldiselt ja loomulikult geenitehnoloogiast.

👉 Loe lähemalt: https://blog.tymri.ut.ee/olemuslood/lennart-rikk-dna-on-elu-programmeerimiskeel/

#tümri #blog #tartuülikool #unitartu #mascot #maskott #tiksu

Lennart Rikk: „DNA on elu programmeerimiskeel“ – TÜMRI blogi Olemuslood Lennart Rikk: „DNA on elu programmeerimiskeel“ november 10, 2021 Teele Eensaar 2020.a. lõpus toimus Tartu Ülikooli maskotivõistlus, kuhu laekus sadakond ideekavandit.   Kindlasti on neid, kes ülikooli maskotikonkursist või välja valitud võidutööst veel kuulnud pole. Nii nag...

Toivo Maimets. Koroonaravimeid võiks oodata järgmise aasta esimeses kvartalis | Vikerhommik. Kirke Ert ja Priit Kuusk | Vikerraadio | ERR

Koroonaravimite teemal:
TÜMRI rakubioloogia professor Toivo Maimets esines täna hommikul Vikerraadios, kus kõne all oli koroonaravimite jõudmine turule.

10. novembri Vikerhommiku intervjuu:
👉 https://vikerraadio.err.ee/1608384170/vikerhommik-kirke-ert-ja-priit-kuusk/1413326

Samal teemal esines prof Maimets 8. novembri ETV Aktuaalses kaameras (alates 10 min 30s):
👉 https://etv.err.ee/1608385277/aktuaalne-kaamera-ilm

Head järelkuulamist!

#koroonaravim #err #vikerraadio #vikerhommik

Toivo Maimets. Koroonaravimeid võiks oodata järgmise aasta esimeses kvartalis | Vikerhommik. Kirke Ert ja Priit Kuusk | Vikerraadio | ERR Euroopa ravimiametis on praegu eelhindamisel kolm koroonaravimit ja viie puhul on juba esitatud ka müügiloa taotlus. Räägime uutest ravimitest Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga kell 7.35.

Tänasest Omicumi kohvik avatud! 🍲 🥕 🍰
Meil on hea meel teatada, et alates 8. novembrist on jälle võimalik süüa lõunat Omicumi aatriumi kohvikus.

Kohvik on avatud tööpäeviti 11:30 kuni 14:00.

Valikus on vähemalt üks liharoog, üks taimne roog, supp ja magustoit.
👉 Nädala menüü leiab instituudi koduleheküljelt: https://www.tymri.ut.ee/et/toitlustus-omicumis-0

🤩 Esmaspäeval, 8. novembril pakutakse esimesele 30-le külastajale kohviku avamise puhul omavalmistatud šokolaadi-puuvilja kringlit.

Julget külastamist ja head isu!

PS. Aatriumis on jätkuvalt avatud Anne Vasara näitus, mis kohvikuga koos mõnusa interjööri loob!

Tänasest Omicumi kohvik avatud! 🍲 🥕 🍰
Meil on hea meel teatada, et alates 8. novembrist on jälle võimalik süüa lõunat Omicumi aatriumi kohvikus.

Kohvik on avatud tööpäeviti 11:30 kuni 14:00.

Valikus on vähemalt üks liharoog, üks taimne roog, supp ja magustoit.
👉 Nädala menüü leiab instituudi koduleheküljelt: https://www.tymri.ut.ee/et/toitlustus-omicumis-0

🤩 Esmaspäeval, 8. novembril pakutakse esimesele 30-le külastajale kohviku avamise puhul omavalmistatud šokolaadi-puuvilja kringlit.

Julget külastamist ja head isu!

PS. Aatriumis on jätkuvalt avatud Anne Vasara näitus, mis kohvikuga koos mõnusa interjööri loob!

"I work with widening instruments only with one aim – to get rid of them" – People – EMBO

Oktoobris ilmus kolm tutvustavat lugu eestlaste kohta EMBO (European Molecular Biology Organization) kodulehel. Sõna saavad TÜ genoomika-mikrobioomika kaasprofessor Elin Org, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ja Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris, Peep Palumaa, kes oli aastatel 1993-1999 TÜMRI biokeemia professor.

Pikem intervjuu on tehtud professor Maimetsaga, kes oli EMBC (European Molecular Biology Conference) president aastatel 2010-2015:

👉 Toivo Maimets: “I work with widening instruments only with one aim – to get rid of them”
https://www.embo.org/people/i-work-with-widening-instruments-only-with-one-aim-to-get-rid-of-them/

👉 Elin Org: “International researchers see the opportunity we have here”
https://www.embo.org/people/international-researchers-see-the-opportunity-we-have-here/

👉 Peep Palumaa: “Estonians are innovative and like to find digital or e-solutions”
https://www.embo.org/people/estonians-are-innovative-and-like-to-find-digital-or-e-solutions/

ℹ Kõik EMBO persoonilood:
https://www.embo.org/category/people/

https://www.embo.org/

Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) eesmärk on edendada teadusuuringuid bioteadustes ja võimaldada teadlaste rahvusvahelist koostööd. EMBO kaasrahastab kursusi, töötubasid ja konverentse, annab välja viit teadusajakirja ja toetab teadlasi individuaalselt. Organisatsioon asutati 1964. aastal.

#tümri #TartuÜlikool #unitartu #EuropeanMolecularBiologyOrganization

"I work with widening instruments only with one aim – to get rid of them" – People – EMBO Interview with Toivo Maimets, Professor and Chair of Cell Biology at University of Tartu, and former EMBC President

TÜMRI-l on rõõm tõdeda, et Rändav bioklass on raskele olukorrale vaatamata saanud jälle üht kooli külastada, tuues uudsust ja huvitavaid teadmisi bioloogia tundidesse.
Covid-19 pandeemia on jätnud sügava jälje noorte tudengite võimalusele ennast õpetajaametis proovile panna, kuid meie tublid tudengid on olukorrast üle. Loodame, et Rändav bioklass saab oma tegevust jätkata lähiajal veelgi.

https://www.tymri.ut.ee/et/projektid/randav-bioklass

Pildil Rändav bioklass Pärnu Ülejõe Põhikoolis 21. oktoobril 2021

#tümri #RändavBioklass #teadusonlahe #õpitartus #tulevikutöö

Rändav bioklass on keerulisest olukorrast hoolimata uue hooga jälle koole külastamas!
21. oktoobril tegime üle pika aja oma esimese külastuse ja käisime Pärnu Ülejõe Põhikoolis.
Aitäh, et te meid nii ilusti vastu võtsite ja ilusat vaheaega kõigile õpilastele ja õpetajatele!😊

Selgunud on Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid

Selgusid Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid.
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudist tunnustati Tartu Ülikooli aumärgiga mikrobioloogia kaasprofessor Triinu Visnapuud ja laborant Mari Lee'd.
Palju õnne!🌹🌹

Selgunud on Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 29.

Toivo Maimets. Oleme 150000 inimese vaktsineerimise kaugusel kõigi piirangute kaotamisest | Vikerhommik. Erle Loonurm ja Toomas Luhats | Vikerraadio | ERR

7 minutit intervjuud - tasub järele kuulata!
«Kas pole pentsik, et inimesed on nõus võtma hobustele mõeldud ravimit, aga kahtlevad vaktsiinis, mis on läbinud kliinilised katsed ja mis selgelt elusid päästab?» Nii küsis saatejuht Erle Loonurm täna hommikul ERR-i Vikerhommikus, kus külaliseks oli TÜMRI rakubioloogia professor Toivo Maimets, jätkates eile antud ja meedias kajastatust leidnud intervjuud vaktsineerimise teemal.

Intervjuu käigus tuleb muuhulgas juttu ravimiametite süsteemi vajalikkusest, mis tekitati pärast viimast maailmasõda, et ravimitootjatest sõltumatult kontrollida ravimite efektiivsust ja tõhusust. Räägitakse vaktsineerituse tasemest ja nende mõjust piirangutele erinevates riikides. Intervjuu lõpus saab professor sõna, et edastada pöördumine kõigile, kel tekkinud küsimused vaktsineerimise vajalikkusest.

Kaasamõtlemist päevakajalisel teemal leiab kindlasti iga kuulaja:
https://vikerraadio.err.ee/1608371892/vikerhommik-erle-loonurm-ja-toomas-luhats/1403564

#koroonaviirus #piirangud #vaktsiin #err #vikerraadio #vikerhommik

Toivo Maimets. Oleme 150000 inimese vaktsineerimise kaugusel kõigi piirangute kaotamisest | Vikerhommik. Erle Loonurm ja Toomas Luhats | Vikerraadio | ERR Stuudios on Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, kes rääkis eile "Uudis+" saates laste vaktsineerimisest. Läheme kell 7.35 intervjuu mõttelise jätkuga edasi.

Tartu Ülikool uuris uutelt professoritelt, milliseid põhimõtteid nad oma elus järgivad ja mida armastavad teha vabal ajal.

👇 Vaata professor Angela Ivaski mõtteid ja soovitusi alljärgnevalt pildilt.

TÜ Facebooki lehelt leiab ka teisi värskeid professoreid, kes enda kohta infot jagavad:
https://www.facebook.com/tartuylikool/posts/4545329725509947

Toivo Maimets. Pfizeri vaktsiini mõju lastele | Uudis+. Lauri Varik | Vikerraadio | ERR

«Kui täiskasvanutel soovitaks professor Maimets igal juhul kaitsesüst ära teha, siis laste kaitsepookimist tuleks tema sõnul praeguses etapis tõsiselt arutada. "See on kindlasti üks tööriist, kuidas me saame viiruskoormust ühiskonnas vähendada," märkis ta, "aga loomulikult on praegu natuke vara mingeid lõplikke otsuseid teha, sest ka ameeriklaste lõplikku heakskiitu pole tulnud." Maimets soovitas jälgida, kas suurema vaktsineeritud laste arvu juures ilmnevad mingid kõrvalmõjud. "Kindlasti tasub silmas pidada ja mõistlikult kaaluda, aga täna võib veel hetke oodata," sõnas ta.»

Vikerraadio saates Uudis+ andis 28. oktoobril intervjuu TÜMRI rakubioloogia professor Toivo Maimets:
https://vikerraadio.err.ee/1608370497/uudis-lauri-varik/1402670

ERR Novaatori kokkuvõte leitav siit:
https://novaator.err.ee/1608384635/maimets-laste-vaktsineerimine-aitab-aga-hetke-voiks-sellega-veel-oodata

ℹ Intervjuus tuli teemaks ka immuunvastuse tekkimise dünaamika, kust selgub kas on mõtet mõõta antikehade taset organismis:

«Samuti muutub vaktsineeritud inimese kehas aja jooksul see, kuidas immuunsüsteem viirust kohates käitub. Kaitsesüsti saamise järel hakkavad inimese B-rakud kiiresti uue "vaenlase" vastu antikehi tootma. Maimetsa sõnul ei tooda rakud antikehi aga lõputult, sest konkreetsest haigusest saadakse jagu ja B-rakkudel on vaja teha antikehi ka kõigi muude viiruste vastu, millega inimene kokku puutub. "B-rakud annavad ajapikku oma töö üle B-mälurakkudele, mis peavad meeles, et selline vaenlane käis, ja kui ta uuesti tuleb, siis saab kiiresti hakata antikehasid tema vastu tegema," näitlikustas Maimets.

Samuti peavad "vaenlase" meeles inimese immuunsüsteemi T-rakud, mis nakatunud rakku nähes hävitavad selle ära. "(Soovitan oma sõpradele ka, et) ärge parem (antikehi) mõõtke, sest immuunvastus on nii kompleksne ja antikehavastus on ainult üks osa sellest kompleksist," ütles Maimets.»

#koroonaviirus #vaktsiin #err

Toivo Maimets. Pfizeri vaktsiini mõju lastele | Uudis+. Lauri Varik | Vikerraadio | ERR ERR