Norra Keele Keskus

Mission: Norra Keele Keskuses pakume erinevad norra keelega seotud teenuseid: keeleõpet, tõlketeenust ja konsultatsioone.

NUKU

Täna kell 20 loeb näitleja Mart Müürisepp õhtujuttu norra kirjanik Jostein Gaarderi noorteromaanist "Apelsinitüdruk". Sealsed igavikulised mõtisklused sobivad hästi ka praegusesse aega, nii et soovitan kuulata!

Ae! Raamaturiiul loeb ka selle nädala õhtutel kl 20.
Täna esitab meie näitleja Mart Müürisepp katkendi Jostein Gaarderi noorteromaanist “Apelsinitüdruk”.
Sander Puki samanimelises lavastuses kehastab Mart üht peategelastest.
Olge kuuldel!

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on PÅSKEKRIM, hääldus [po:skekrim:], eesti keeles "lihavõtte krimka".

Norrakate kõige kummalisem lihavõttetraditsioon on kahtlemata pühade sisustamine krimkade lugemise, vaatamise ja kuulamisega. Arvatakse, et alguse sai see traditsioon juba 1923. aastal, mil vahetult enne lihavõtteid ilmus populaarseks muutunud krimiromaan "Bergenstoget plyndret i natt". Kuna lihavõtted on Norras pikk püha ja aega lugemiseks tavalisest rohkem, nägid kirjastused selles head äriideed. Nii hakatigi uute krimkadega välja tulema just lihavõtete eel ning see tava jätkub tänaseni. Televisiooni tulles lisandusid raamatutele ka krimisarjad ja -filmid ning raadiost saab kuulata ka krimikuuldemänge.

Kui sul krimkat parajasti käepärast pole või aega napib, siis siin üks lühem lugu 18. sajandil Norras elanud koletisest ning ajakirjaniku detektiivitööst selle tõepärasuse väljaselgitamisel: https://www.nrk.no/mr/xl/mannbjornen_-er-historien-om-drapsbjornen-pa-more-sann_-1.14584096

God påske!

nrk.no

QUIZ: Kan du dine ordtak og uttrykk?

Lihavõtete ajal on norrakate üks meelistegevusi erinevate mõistatuste lahendamine ja viktoriiniküsimustele vastamine (påskequiz). Siin üks vahva viktoriin norrakeelsetest vanasõnadest ja kõnekäändudest: https://www.nrk.no/tromsogfinnmark/quiz_-kan-du-dine-ordtak-og-uttrykk_-1.14943023 Norra keele oskajad, testige, kas olete neid kuulnud :)

nrk.no Det finnes mange norske ordtak og uttrykk. Men hvordan var det nå de gikk igjen?

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on FRILUFTSLIV, hääldus [fri:luftsli:v], eesti keeles "looduses viibimine".

Tavaliselt on norrakad nädal enne ülestõusmispühi oma mägimajakestesse suundumas. Sel aastal on see paljude meelehärmiks aga keelatud (hytteforbud). Jääb aga võimalus kodule lähemal looduses liikuda. Artiklist https://www.nrk.no/ytring/solidaritet-i-stappfull-skog-1.14967031 võib leida järgmised nõuanded praeguses olukorras Norras matkamiseks, ent üldjoontes kehtivad need ka Eestis:
- Kui tunned kaarti ja kompassi, mine märgistamata rajale, et väiksemate kogemustega matkajad (friluftsferskinger) saaksid märgistatud radu kasutada
- Mine matkama varahommikul või pärastlõunal, sest kõige rohkem rahvast on radadel keskpäeval
- Puhka või telgi teistest piisaval kaugusel
- Astu rajalt kõrvale, et teisi mööda lasta
- Keskendu rohkem teekonnale, mitte suhtpunktile
- Pargi peamisest parkimiskohast veidi eemal ja võimalusel vali põhimassist erinev tee

Veidi ka sõna "friluftsliv" päritolust. Esimesena mainist seda sõna kirjalikult Norra kuulsaim kirjanik Henrik Ibsen 1859 aastal. Pole aga kindlaid andmeid selle kohta, kas tema oli ka sõna väljamõtleja. Sõna ja kogu kontseptsiooni suurimaks propageerijaks sai aga rännumees Fritjof Nansen. Tänaseks on sõna "friluftsliv" skandinaavia keeltes sagedasti kasutatav väljend, mis hõlmab igasugust looduses vaba aja veetmist. Teistesse keeltesse on seda sageli ühe sõnaga tõlkida keeruline, kui mitte võimatu.

God tur!

nrk.no

Språkrådet: Koronaviruset fører til mange nye ord

Kas teate, mida tähendavad sõnad "koronafast", "hytteskam" ja "karantenekropp"? Oleme ka varem kirjutanud sellest, et norrakad armastavad liitsõnu. Praeguses olukorras levib nii tava- kui sotsiaalmeedias hulgaliselt uusi norrakeelseid liitsõnu, mis on kasutusele võetud kas siis praktilisest vajadusest kirjeldada uusi nähtuseid või soovist raskele ajale huumoriga vastu minna. Norras keelekorraldusega tegelev Språkrådet kogub sedasorti uudissõnu ning väikese ülevaate neist saab järgnevast artiklist.

nrk.no Digital kaffekopp, dorullskam og hytteforbud. Den siste uken har mer enn 20 nye ord dukket opp i norske aviser, melder Språkrådet.

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on DUGNAD, hääldus [dü:gnad], eesti keeles "talgud".

Kui selle sõna all mõeldakse tavaolukorras midagi füüsiliselt koos olles tegemist, siis nüüd tähistab see sõna ka panust, mida kõik norras viibivad inimesed viiruse leviku peatamiseks anda võiksid. Norra meedias rõhutatakse, et tegemist on talgutega, milles igaühel tuleb anda oma panus, kas siis kodus istudes või oma ülesandeid täites, et ühiskonda kui tervikut aidata.

Seni kehtestatud piirangutest on ehk kõige rohkem diskussiooni põhjustanud mägimajakestes ööbimise keeld. Kui mõned nädalad tagasi mitmed piirangud kehtestati, oli paljude norrakate esimene mõte linnadest maale ära sõita, kus nakkusoht väiksem ja võimalik looduses viibida. Väikeste kohtade meditsiinitöötajad pelgasid aga, et kui suvilates viibijad järjest haigestuma hakkavad, ei ole nad valmis sedavõrd suurt hulka inimesi aitama. Kuna rahvas soovitust kuulda ei võtnud, tuli kehtestada keeld, mis esialgu kestab vähemalt lihavõtete lõpuni.

Norra keele oskajad saavad Norras kehtestatud piirangute ja valitud strateegia teemalist debatti vaadata siit: https://tv.nrk.no/serie/debatten/202003/NNFA51032420/avspiller

Pildil on näha üks paljudest Oslo Vigelandi pargi kujudest, illustreerimaks talgute ideed, et ühiselt jaksame ka võimatuna näivalt raskeid koormaid tõsta!

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on HJEMMEUNDERVISNING, hääldus [jem:eün:ervi:sniŋ], eesti keeles "koduõpe".

Hetkel toimub ka kogu Norra Keele Keskuse õppetöö Skype`i teel. Aitäh kõikidele õppijatele, et sellega kenasti kaasa olete tulnud!

Norra koolilapsed on samuti sellest nädalast koduõppel. Vanematele, kes samal ajal kodus tööd üritavad teha või tööl peavad käima, võib see osutuda parajaks väljakutseks. Siin artiklis annab Norra psühholoog praktilisi nõuandeid, kuidas sellises olukorras toime tulla: https://www.dagsavisen.no/oslo/hjemmeskole-og-korona-foreldrene-skal-ikke-lere-barna-sine-noe-hele-dagen-1.1682532#cxrecs_s

P.S Vaadake meie eelmist postitust, et näha, millised digitaalsed norra keele õppematerjalid ajutiselt tasuta kättesaadavad on.

cappelendammundervisning.no

På vei Digital Elevnettsted (2018)

Hea uudis kõikidele norra keele õppijatele: kuna ka Norras on õpilased nüüd koduõppel, tegi kirjastus Cappelen Damm märtsis registreerujatele TASUTA kättesaadavaks mitmed norra keele õppimise internetikeskkonnad, muuhulgas ka Norra Keele Keskuses kasutatava På vei õpiku internetikeskkonna: https://www.cappelendammundervisning.no/_pa-vei-digital-elevnettsted-2018-elisabeth-ellingsen-kirsti-mac-donald-9788202586782

Ülejäänud ajutiselt tasuta digimaterjalide loetelu leiate siit: https://www.cappelendammundervisning.no/cdu/incoming/article.action?contentId=175897&fbclid=IwAR3PPMPTeEQ5iG-hIXL96xtMDbl6aFwk1IXkMJASS7QUHw5XezidywXgBvY

Neile ligipääsemiseks on vaja lehel registreeruda ning seejärel 0 NOK maksev toode ostukorvi lisada ja ostmise nuppu vajutada. Kui ligipääs antud, tuleb sellest teade meilile (võib mõne päeva aega võtta).

Kasutage võimalust!

cappelendammundervisning.no Kjøp På vei Digital Elevnettsted (2018) fra Cappelen Damm Undervisning På vei Digital er en rikholdig nettressurs for elever og lærere, med funksjonalitet og oppgaver som gir mange muligheter. Nettstedet har innlest lyd og videoer for uttale og grammatikk, og er enkelt å bruke for alle.

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on Å HAMSTRE, eesti keeles "varuma". Viimastel päevadel on ka Norras lahti läinud tarbetu toidu ja esmaabikaupade varumine. Norralastel on sellise käitumise jaoks eraldi sõna, mis viitab näriliste instinktile toitu halvemateks päevadeks kõrvale panna. Võtke asja mõistusega ja kui soovite varuda, jätke vähemalt kiiresti riknevad kaubad poodi alles :) "Hamsterdamise" instinktist inimesel ajaloolisest perspektiivist saab lugeda siit artiklist: https://forskning.no/evolusjon-kommentar-virus/hamstringens-tragedie--og-store-fordeler/1655515

Norra Keele Keskuses oleme samuti mõneks ajaks üle läinud Skype-õppele. Kui ka varasemalt oli see õppevorm meie õppijate seas populaarne, siis kujunenud olukorras saavad ka muidu klassiruumis käinud õppijad järele proovida, kuidas see neile sobib.

Jagame lähinädalatel ka soovitusi, kuidas kodus viibides aega keeleõppeks ära kasutada. Peamine takistus keeleõppele on tavaolukorras ajapuudus. Kel nüüd kodus püsides rohkem vaba aega, kasutage võimalust ja õppige keeli!

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on Å SMITTE, eesti keeles "nakkama/nakatama".

Selle nädala olulisim teema Norra meedias on kahtlemata koroonaviiruse jõudmine Norrasse. Veidi lähemalt sellest, kuidas viiruse levikuga Norras seis on. Koroonaviirusesse nakatumine on Norras praeguseks diagnoositud 17 inimesel. Valdavalt on tegemist üksikjuhtumitega, mil nakatunud isik on äsja reisilt tulnud. Enim kõneainet on pakkunud ja küsimusi tekitanud aga juhtum, kus Itaaliast naasnud arstil sümptomite ilmnedes siiski tööle paluti tulla ning ta Oslo Ullevåli haigla silmakliinikus ka mitut kolleegi nakatas. Nüüd võetakse järjest ühendust ka kõikide patsientidega, kellega nakatunud töötajad kokku puutusid. Endiselt püsib aga lootus ära hoida suurem Norrasisene viiruse levik.

Väga drastilisi meetmeid seni veel Norras rakendatud pole ja soovitused on sarnased Eestis antavatele. Norras palutakse koheselt koju jääda haiguse koldepiirkondadest naasnud inimestel, juhul kui neil avalduvad haiguse sümptomid. Ka nendega lähikontaktis olnud isikud jäävad kodusesse karantiini. Seejärel testitakse sümptomitega isikut. Sümptomitega inimestel palutakse arsti juurde mitte ise kohale tulla, vaid perearstiga ühendust võtta või helistada esmaabi nõuandetelefonil 116 117. Testimine on mõnes kohas korraldatud ka selliselt, et inimestel palutakse sõita haigla parkimisplatsile ning meditsiinipersonal võtab proovid autos ära. Kelle on arst määranud kodusesse karantiini, neile väljastatakse ka haigusleht.

Kuigi noortele ja tervetele inimestele haigus eriti ohtlik pole, rõhutatakse meedias, et tegemist on solidaarsusprojektiga, kaitsmaks kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Seetõttu on ka Ullevåli haiglas toimunu eriti kahetsusväärne. Veel on meedias kuulda muret sel teemal, et kui nakatunute arv oluliselt suureneb, ei pruugi töökäsi jätkuda. Ka Norras on teatavasti meditsiinipersonalist suur puudus.

Norrakad oskavad aga ka halvas asjas midagi head näha. Nimelt rõõmustatakse, et koroonaviirus on aidanud vähendada Hiina CO2 emissiooni kahe nädalaga rohkem kui Norra ise terves aastas toodab.

Kui Norras viibite või sinna reisida plaanite, siis paanikaks kindlasti põhjus pole. Küll aga tasub Norrast tulles viirushaiguse sümptomite ilmnedes arstiga ühendust võtta.

Täna täitub Norra kuningas Haraldil 83. eluaasta. Gratulerer med dagen!

Norra keele oskajatel, kes kuninga tegemistest rohkem tahaks teada saada, soovitan vaadata saadet Året med kongefamilien: https://tv.nrk.no/serie/aaret-med-kongefamilien

I dag fyller Kong Harald 83 år. Gratulerer med dagen! 🎈

På denne dagen i 1937 ble han født på Skaugum i Asker som den første norskfødte prins på 567 år.

Foto: Tom Hansen – Hansenfoto.no, H. Abels kunstforlag og De kongelige samlinger.

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on LAKS, eesti keeles "lõhe".

Lisaks naftale on Norra olulisim eksprdiartikkel lõhe ning rannikul ringi sõites võib näha lugematult hulgal kalakasvatusi. Norra riik otsib aga võimalusi, kuidas kalavastatajate majanduslikust edust oma osa saada. Arutletakse, kas oleks mõistlik kehtestada 40% lõhemaks, kuna tulu saamiseks kasutatakse ühiseid loodusressursse ehk fjorde ja rannikuvett. Samal põhimõttel maksab riigile maksu ka naftatööstus. Kalakasvatajatele see plaan muidugi ei meeldi, kuna maks vähendaks nende konkurentsivõimet maailmaturul ning suurte investeeringute tegemisel pole nad lisamaksuga arvestanud. Kas maks kehtestatakse ning kuivõrd see ka Eestis Norra lõhe hinda tõstab, näitab aeg. Lõhemaksu teemalist poliitikute ja kalakasvatajate debatti näeb siit: https://tv.nrk.no/serie/debatten/202002/NNFA51021120/avspiller

Norwegian Embassy in Tallinn

Taani saatkonnas on tulekul põnev kirjandusõhtu vastuolulise minevikuga taani-norra kirjanik Kim Leinega. Vestlus toimub inglise keeles, nii et kuulama saavad minna ka need huvilised, kes skandinaavia keeli veel ei valda.

Head sõbrad kirjandushuvilised!
Edastame teile toreda kutse osaleda vastlapäeval, 25. veebruaril kell 18.00 vestlusõhtul tunnustatud Taani-Norra 🇩🇰🇳🇴 kirjaniku Kim Leinega (s. 1961 Norras). Kirjanikuga kohtumine toimub hubases õhkkonnas Taani saatkonnas (Embassy of Denmark in Estonia). Vastlapäeva puhul on head kolleegid Taani saatkonnast lubanud pakkuda kohvi/teed ning taanipäraseid vastlakukleid.
Vestlus kirjanikuga toimub inglise keeles.

Oma tulekust palume anda teada Taani saatkonna e-mailil [email protected] (palume vastata reedeks, 21. veebruariks) ning tulijatel tuleks kaasa võtta fotoga dokument.

Lisainfo:
Embassy of Denmark in Estonia
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on MOR, hääldus [muu:r], eesti keeles "ema".

Täna, veebruari teisel pühapäeval peetakse Norras emadepäeva (morsdag). Arvatakse, et üle saja aasta tagasi, kui sealmaal emadepäeva tähistama hakati, valiti mai asemel veebruar seetõttu, et mai on erinevate tähtpäevadega (volber, rahvuspüha ja kristlikud pühad) üsna tihedalt sisustatud, veebruaris aga toona tähtpäevi polnud. Hiljem lisandus emadepäevale konkurentsi pakkuma ka valentinipäev, nii et Norra lillemüüjatel on veebruar topelt kiire.

NRK on emadepäeva puhul valmis saanud ka lühisaadete sarjaga, kus tütred kutsuvad oma ema vestlema, et rääkida teemadel, millest nad varem pole julgenud rääkida: https://tv.nrk.no/serie/morra-mi
Keeleõppe seisukohalt ei sobi kõik episoodid ehk ühtemoodi hästi, kuna mõnes neist pole osalejate norra keele oskus väga hea, ent nt osades 1, 2 ja 5 on vaid norrakad, nii et neid võite julgelt vaadata.

Palju õnne saamidele nende rahvuspüha puhul! Lihkku beivviin! Gratulerer med dagen!

Norra Keele Keskuse nädala sõna on SAMER, hääldus [sa:`mər], eesti keeles "saamid".

Täna, 6. veebruaril tähistavad saamid nii Norras kui mujal Põhjamaades oma rahvuspäeva. Täpselt 101 aastat tagasi kogunesid saamid oma esimesele suurele nõupidamisele. Ka tänapäeval on saamidel oma parlament, kus neid puudutavaid küsimusi arutatakse.

Gratulerer med dagen, samer!

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on STRØM, hääldus [ström:], eesti keeles "vool".

Pehme talv ja ebatavaliselt suured sademete kogused on Norras elektri hinna sedavõrd madalale langetanud, et jaanuaris oli sama madal 13 aastat tagasi. Norra saab valdava osa elektrienergiast veevoolust (dets 2019 oli see 91,3% ning tuuleenergia 6,4%, allikas SSB). Tänu sellele on elektrienergia Norras suhteliselt odav ja näiteks majade kütmine elektriradikatega pole sugugi ebatavaline. Eks elektriautode suure populaarsuse taga on samuti elektri soodne hind. Kui uuest sõiduautodest on juba praegu suur osa elektriautod, siis Norra plaanib ka rasketehnika ning praamid valdavalt elektriliste vastu välja vahetada (https://www.nrk.no/ti-tiltak-som-kan-fa-ned-utslippene-1.14884341)

Vee- ja tuueenergia on küll taastuvenergiad, ent ka nendega on seotud hulgaliselt keskkonnaprobleeme. Tammide kahjulik mõju Norra loodusele on olnud suur ning nüüd kardvad paljud, et sama viga tehakse ka kiiruga uusi tuulikuid ehitades, mõtlemata läbi, milline on nende mõju Norra loodusele.

Sõna "strøm" kasutatakse muide nagu eesti keeleski nii elektrivoolu kui veevoolu kohta.

ssb.no

Dette var de mest populære navnene i 2019

Norra statistikaamet avaldas kokkuvõtte eelmise aasta populaarseimatest eesnimedest: https://www.ssb.no/befolkning/artikler-og-publikasjoner/dette-var-de-mest-populaere-navnene-i-2019

ssb.no Populære navn fra 2000-tallet toppet navnestatistikken i fjor. På årets ti på topp-liste finner vi nå flere kjente idrettsnavn.

Norra Keele Keskuse selle nädala sõna on MINDRETALLSREGJERING, hääldus [mindretallsreje:ring], eesti keeles "vähemusvalitsus".

Lahkhelid Norra valitsuses päädisid esmaspäeval sellega, et üks neljast koalitsioonipartnerist, Fremskrittspartiet ehk Frp, otsustas valitsusest lahkuda. Esialgu mõnda uut parteid aga kaasata ei kavatseta ning jätkatakse vähemusvalitsusega. Norras pole see sugugi ebatavaline ja opositsiooniparteidega kokkuleppeid sõlmides loodab valitsus siiski eelnõudele parlamendis toetust leida.

Veidi ka tagamaadest, miks Frp pärast mitut aastat valitsuses taganeda otsustas. Lahkhelisid on valitsusparteide vahel olnud pidevalt ning ka suvel oli seis üsna kriitiline, kui suutmatus teemaksude osas oleks valitsuse peaaegu lagundanud. Sel korral oli peamiseks põhjuseks või ehk ka ettekäändeks valitsuse sisserände poliitika. Frp on sisserände suhtes kriitiline ning viimaseks piisaks sai valitsuse otsus tuua riiki tagasi Norra kodakondsust omav, ent IS-iga koostöös süüdistatav naine koos lastega. Üldjuhul Norra terrorismis süüdistatavaid isikuid riiki tagasi ei luba, ent antud juhul tehti erand, et päästa haige lapse elu. Kui otsus avalikuks tuli, muutus kriitika Frp juhi Siv Jenseni suhtes sedavõrd suureks, et oma näo päästmiseks ei jäänud tal muud üle, kui partei valitsusest välja tuua. Kas sisserände vastase partei valitsusest lahkumine Norra viimase aja suhteliselt karmi rändepoliitikat muudab, näitab aeg.

Liis Uiboupin – Norra Keele Keskuse juhataja, norra keele õpetaja ja tõlkija:

“Unistasin, et norra keele õpetamisest ja tõlkimisest saaks minu põhitöö. Et see unistus täide viia, asutasingi Tartusse Norra Keele Keskuse.”

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Norra Keele Keskuse kalake

Location

Telephone

Address


Õnne 1-10
Tartu
Other Tartu schools & colleges (show all)
Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus

Tartu Katoliku Spordiklubi Tartu Katoliku Spordiklubi
Oru 3
Tartu, 51014

Tartu Katoliku Spordiklubi on keskendunud orienteerumise ja võrkpalli erialadele. Siin leheküljel saate infot spordiklubi tegevuse kohta.

Tartu Ülikooli liikumislabor Tartu Ülikooli liikumislabor
Ujula 4
Tartu, 51014

Meie eesmärk on aidata kaasa elanikkonna liikumisaktiivsuse paranemisele. Hetkel oleme võtnud südameasjaks just laste ja noorte kehalise aktiivsuse.

TerviseRadar / Multifarius OÜ TerviseRadar / Multifarius OÜ
Vaksali 17a
Tartu, 50410

Koolitused ja e-kursused

EGEA-Tartu EGEA-Tartu
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Tartu Ülikooli NoorGeograafide Klubi

Eralasteaed Rüblik Eralasteaed Rüblik
Metalli 1
Tartu, 50107

Privaatne Eralasteaed Rüblik Tartus

Nõlvaku 9-44 Debate Club Nõlvaku 9-44 Debate Club
Nõlvaku 9-44
Tartu, 50708

12. juulil 2014. Kaks noormeest. Üks väitlusturniir. Uue klubi sünd. Maailm värise! Nüüd on aeg see klubi viia massideni!

English for Dentists English for Dentists
Pärnu Mnt 139f
Tartu, 11317

Dental education

Teater Vanemuine Kollane Kass Teater Vanemuine Kollane Kass
Vanemuise 6
Tartu, 51003

See on Vanemuise noortetöö maskoti ametlik Facebook'i lehekülg. Kollane kass kirjutab siia oma tegemistest, tulevastest üritustest ja muust põnevast!

Tantsustuudio Carol Tantsustuudio Carol
Tamme Pst 1
Tartu

Kui sulle meeldib liikuda ja väljendada ennast tantsu kaudu, siis on just see õige koht Sinule! Registreeri ennast liikmeks www.carol.ee

Rahajõmm Heldur Rahajõmm Heldur
Sõpruse Pst.2
Tartu

Rahajõmm Helduri rahatarkusest rahalood ja põnevad tegemised lastele./ Laste Rahakool