TÜ psühholoogia instituut

24/09/2026

Karjääriõpe ja ettevõtlikkus on koolis õppekava läbiv oluline teema. Kuidas omandada õpilaste toetamiseks vajalikud oskused lihtsalt, mugavalt ja teaduspõhise kindlusega?

Kutsume õpetajaid ja noortespetsialiste end täiendama tasuta ja omas tempos veebikursusel "Karjääri kujundamise ja ettevõtlikkuspädevuse arendamise baasteadmised"!

⏳ Registreerumine on avatud kuni 9. novembrini, kursus lõpeb 7. detsembril - mida varem alustad, seda rohkem jääb aega läbimiseks!

🎓 Koolitajad: Signe Reppo, Sirje Rekkor, Virve Kinkar, Triin Peitel

Tule ja õpi oma noori teadlikult toetama – vaata lisainfot ja registreeru:
👉 https://ut.ee/et/koolitused/karjaari-kujundamise-ja-ettevotlikkuspadevuse-arendamise-baasteadmised/7104b2d8-a3e2-2102-8155-24db6d7ce9d3

Loe ka teiste karjääriõppe võimaluste kohta:
👉 https://psuhholoogia.ut.ee/karjaar

Kohtumiseni!

21/09/2026

Palju õnne värskele psühholoogiadoktorile Marten Varesele, kes kaitses reedel edukalt oma doktoritöö „Behavioural and neurobiological adaptation of reward-related systems to chronic stress in rats differing in positive affectivity and hedonic capacity“! 🎓

Doktoritöös uuris ta professor Jaanus Harro ja Kadri Kõivu juhendamisel seda, miks krooniline stress mõjutab organisme erinevalt ning kuidas aju tasusüsteemide toimimine võib määrata stressile vastupidavust või haavatavust. Meeleolukal kaitsmisel küsitles kandidaati professor David Slattery Frankfurdi Ülikooli Kliinikumist.

Marteni teadusteekond sai alguse psühholoogia instituudis ja viis ta sügavama neurokeemia huvi tõttu psühhofarmakoloogia laborisse, aga oma järgnevat karjääriteed on ta rajamas hoopis militaaruuringute valdkonnas Kaitseväe Akadeemias.

Loe doktoritööd siit: https://hdl.handle.net/10062/123984

03/09/2026

Kahe juhuslikult valitud inimese DNA on ligikaudu 99,9 protsendi ulatuses identne. Erinevused genoomi 0,1 protsendis mõjutavad aga paljusid individuaalseid tunnuseid, sealhulgas välimust, haigusriski ja seda, kuidas organism reageerib ravimitele. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et väikese geneetilise varieeruvusega võib olla seotud ka mitmed isiksusejooned.

Loe lähemalt: https://genomics.ut.ee/et/uudis/kas-meie-isiksus-kirjas-geenides-varske-uuring-annab-uusi-vihjeid

Ajakirjas Nature🥳 | Kas meie isiksus on kirjas geenides?

Kahe juhuslikult valitud inimese DNA on ligikaudu 99,9 protsendi ulatuses identne. Erinevused genoomi 0,1 protsendis mõjutavad aga paljusid individuaalseid tunnuseid, sealhulgas välimust, haigusriski ja seda, kuidas organism reageerib ravimitele.

💡 Meie teadlaste uuringus selgus, et väikese geneetilise varieeruvusega võib olla seotud ka mitmed isiksusejooned.

🇪🇪 Artikkel on valminud enam kui miljoni osalejaga uuringu tulemusel, ent Eesti geenivaramu panus oli selles märkimisväärne. Isiksuseuuringus osales ligi 80 000 geenidoonorit ning Eesti valim oli suuruselt kolmas kogu rahvusvahelises koostöövõrgustikus.

Eestis tehtud isiksuseuuringus said geenidoonorid paluda ka mõnel tuttaval oma isiksust hinnata. „Sellist võimalust pole maailmas ühelgi teisel biopangal!“ ütles Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor Uku Vainik. Tänu geenivaramu isiksuseuuringu ainulaadsele ülesehitusele sai võrrelda, kas inimese enda ja tema lähedase hinnangud tema isiksuse kohta peegeldavad ühesugust geneetilist signaali.

👀Kahe hindamisviisi tulemused kattusid ulatuslikult. Seega ei peegelda isiksuse geneetika üksnes inimese ettekujutust iseendast, vaid ka nähtavaid käitumuslikke omadusi, mida märkavad teisedki. „See näitab, et mõõdetavad isiksuseomadused on tõesti reaalsed, kõigile nähtavad tunnused inimeste juures, mitte pelgalt inimeste enda arvamus,“ selgitas uuringu kaasjuht, isiksusepsühholoogia professor René Mõttus.

➡Loe lähemalt: https://genomics.ut.ee/et/uudis/kas-meie-isiksus-kirjas-geenides-varske-uuring-annab-uusi-vihjeid

28/08/2026

Ootame taas osalejaid tasuta veebikursusele, mis annab esmase sissevaate psühholoogiateaduse telgitagustesse!

📆 Kursus algab 12. oktoobril ja kestab kaks kuud. Liituda on võimalik veel kuni 19. oktoobrini.

🧐 Kursusele on oodatud kõik huvilised, kes soovivad saada põgusat ülevaadet teaduspõhisest psühholoogiast või mõtlevad tulevikus tulla õppima Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti, eriti nt gümnasistid, õppe- ja kasvatustöö läbiviijad, oma töös igapäevaselt inimestega töötajad jne.

🖥 Kursus toimub täielikult veebipõhiselt ning osalejatel tuleb digitaalse tunnistuse saamiseks sooritada nõuetekohaselt iganädalased vahetestid ja kursuse lõpptest.

Loe lähemalt ja registreeru: https://ut.ee/et/koolitused/sissevaade-psuhholoogiasse/e9cb868b-dcc2-efa5-ce93-233e140fc68b

23/07/2026

Arvamusfestival tuleb taas! Anname mõned soovitused. 😏

📌 7. augustil kell 14.00 Turvalisuse arutelualal:
Minuga seda ei juhtu?!
Arutelus osaleb Heidi Reinson (TÜ psühholoogia instituudi finantskäitumise uuringute peaspetsialist)

📌 7. augustil kell 14.30 Vabaühenduste foorumis:
Loodusrahvas või ressursirahvas: miks keskkond valimiskasti juures kaotab?
Arutelus osaleb Anu Realo (Warwicki Ülikooli ja Tallinna Ülikooli professor, TÜ psühholoogia instituudi külalisprofessor)

📌 7. augustil kell 18.00 Hoidmise kunsti arutelualal:
Kes õpetab tervena elama enne, kui tuleb õppida haigusega elama?
Arutelus osaleb Kariina Laas (TÜ psühholoogia instituudi kliinilise ja tervisepsühholoogia lektor)

📌 8. augustil kell 14.00 Tuleviku otsuste arutelualal:
Kas Nutri-Score on rahvatervise päästerõngas või lihtsalt uus silt toidupakendil?
Arutelus osaleb Uku Vainik (TÜ psühholoogia instituudi käitumisgeneetika professor)

Arvamusfestivali 2026. aasta kava on valmis!

05/07/2026

Tartu Ülikooli värskeim doktor on Helo Liis Soodla! 🎉

3. juulil kaitses Helo Liis vankumatu asjatundlikkusega oma doktoritööd „Integrating psychopathology and personality using person- and variable-centered approaches“ („Psühhopatoloogia ja isiksuse lõimimine isiku- ja muutujakesksete lähenemiste abil“).

Töö juhendaja oli Kirsti Akkermann ning oponendina küsitles kaitsjat Kristian E. Markon Minnesota Ülikoolist. Terviklikku doktoritööd on võimalik lugeda siin: https://hdl.handle.net/10062/122189

Komisjoni hinnangul oli tegu erakordselt ladusalt kirjutatud töö ning nauditava kaitsmisega. Sellise mõtteselguse ja küpsusega noorteadlaselt võib oodata vaid väga kõrget lendu - loodame ainult, et mitte liiga kaugele! 😁

27/06/2026

Registreeru suveülikooli kursustele spordipsühholoogiast!

➡️ Harjumuse jõud ja vaim: spordi ja liikumisega seotud harjumuste kujundamine

Kursuse eesmärk on anda huvilistele teadmisi ning praktilisi oskusi spordi ja liikumisega seotud harjumuste kujundamiseks.

Nädala jooksul enne töötuba toimub iseseisev õppimine omale sobival ajal ja sobivas tempos. Töötuba toimub 13. augustil Tallinnas.

👉 https://ut.ee/et/koolitused/harjumuse-joud-ja-vaim-spordi-ja-liikumisega-seotud-harjumuste-kujundamine

➡️ Lapsevanemate roll noorsportlase toetamisel ja talendi arendamisel

Kursus aitab mõista, kuidas lapsevanemad noort sportlast oma talendi väljaarendamisel parimal moel toetada saavad. Kursuse eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas kujuneb laste spordimotivatsioon, kuidas lapsevanemad seda võimalikult hästi toetada saavad ja kuidas last takistuste ning tagasilöökide korral aidata. Kursus pakub hulga praktilisi võtteid, mida vanemad lapsega suhtlemisel igapäevaselt kasutada saavad, et last oma potentsiaali väljaarendamisel toetada ja aidata.

Nädala jooksul enne töötuba toimub iseseisev õppimine omale sobival ajal ja sobivas tempos. Töötuba toimub 27. augutil Tartus.

👉 https://ut.ee/et/koolitused/lapsevanemate-roll-noorsportlase-toetamisel-ja-talendi-arendamisel

18/06/2026

✨ TUNNUSTUS! ✨

Sel nädalal toimunud lõpuaktusel märkisime ära psühholoogia instituudi lõpetajate silmapaistvaimad uurimis- ja magistritööd, parimad õppeained, edukaimad teadlased ja instituudi aasta teod.

Loe tunnustatute kohta lähemalt: https://psuhholoogia.ut.ee/et/uudis/psuhholoogia-instituut-tunnustas-20252026-oppeaasta-parimaid

10/06/2026

Luiga stipendiumi tänavusteks laureaatideks valiti psühholoogia bakalaureuseõppe 3. aasta üliõpilane Annabel Agasild ning psühholoogia magistriõppe 2. aasta üliõpilane Birgit Orav. Stipendiumiga tunnustatakse üliõpilasi, kes panustavad vaimse tervise valdkonna arengusse nii teadustöö ku...

03/06/2026

Eestis on tõsine puudus kvalifitseeritud koolipsühholoogidest, mis võib seada lapsed haavatavasse olukorda. Kui kool ei leia sobivat spetsialisti, võetakse tööle ka inimesed, kellel puudub vajalik haridus ja kutse. See võib tähendada konfidentsiaalsuse rikkumist, ebaprofessionaalset käitumist, halvimal juhul lapsele uue trauma tekitamist, kirjutab Õpetajate leht.

Seetõttu on riik loonud lisavõimalusi koolipsühholoogia suunal õpinguteks ning selle eriala õppijatele pakutakse lisastipendiume. Samuti saavad haridusvaldkonnale spetsialiseerunud psühholoogid taotleda õpingute järel alustava tugispetsialisti lähtetoetust.

Tänavu saab Tartu Ülikoolis just koolipsühholoogia magistrantuuris õppima asuda ka sessioonõppe vormis. Sessioonõppes on õpe planeeritud kahe aasta asemel kolmele.

Kuula meie magistriõppe infotundi 4. juunil:
👉 https://fb.me/e/5PClD5cqa

Koolis võib saada probleemiks ka psühholoogi konfidentsiaalsuse puudumine. Loe lisaloost (veebiloo lõpuosas) Miinast, kelle muresse sekkus kogu kool ja kes selle tagajärjel on koos emaga läbinud mitmeaastase kadalipu. “Koolijuhtidel tuleb hoolikalt kaaluda, kas võtta tööle inimene, kes nõ...