Kirjandus- ja teatriteadus Tartu Ülikoolis

24/09/2026

Jüri Talvet pälvis Itaalias maineka Camaiore rahvusvahelise luuleauhinna oma kakskeelse luuleraamatu "Oggi gli oracoli sanno tutto" ehk "Oraaklitele täna kõik on teada" eest.

Žürii tunnustas Talveti luule omapärast väljenduslikku kergust, isikliku elu põimumist tänase maailma seisundiga ning elukogemusel ja avaral vaimsel taustal põhinevat filosoofiat. Esile tõsteti ka Baltikumi ajaloolise mälu peegeldamist ning eetilis-humanistlikku hoiakut, mille keskmes on veendumus armastuse vajalikkusest ka kõige raskemates elukatsumustes.

Auhinna vastuvõtmisel tänas Talvet Itaalia tänini ärksana püsinud luulevaistu, mille vaateväljast pole tema sõnul õnneks kõrvale jäänud ka Euroopa kultuuri „hämar“ Balti perifeeria.

👏 Õnnitleme Jüri Talvetit väärika rahvusvahelise tunnustuse puhul!

Loe lähemalt uudist Tartu Positmehest: https://tartu.postimees.ee/8551352/itaalia-tunnustas-tartlasest-luuletajat-ja-opetlast-juri-talvetit

21/09/2026

🎭 Kas erialane vabatahtlik töö tähendab ainult kohustusi ja vähem vaba aega?

Teatriteaduse üliõpilaste kogemus DRAAMA festivalil näitas hoopis vastupidist. Tudengina võib erialane vabatahtlik töö tähendada uusi kogemusi, tutvusi, praktilisi oskusi ja võimalust näha lähemalt, kuidas sünnib üks suur kultuurisündmus.

Teatriteadlased Annaliisa Martson, Leelo Mikk, Anet Ivanov ja Mirjam Koppel käisid DRAAMA festivalil sotsiaalmeedia vahendusel sündmusi kajastamas ning pidasid ERRi kultuuriportaalis festivalipäevikut. Selle kõrvalt jõudsid nad ise lavastusi vaatama, aruteludel osalema ja festivali melust osa saama.

📝 Lisaks panid nad kirja 10 põhjust, miks tasub õpingute ajal end erialaselt proovile panna.

Loe siit:

Vabatahlikuna DRAAMA festivalil.

16/09/2026

Täna pidas Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Rainer Sarnet oma avaloengu „Club Silencio. Maagiline teater“, keskendudes idee sünnile ja selle teekonnale teoseks.

Sarneti sõnul ei pruugi idee olla midagi, mida me välja mõtleme – vahel see lihtsalt juhtub, nagu armumine. Üks sähvatus, mis hakkab elama oma elu ja tõmbab ligi uusi pilte, helisid, inimesi ja sündmusi.

„Ideid võib korjata nagu kartuleid,“ ütles Sarnet. Selleks tuleb aga teha ruumi eneses, et midagi ootamatut saaks päriselt sündida.

🎬 Sügissemestril uuribki Sarnet oma kursusel, kuidas idee muutub teoseks ja kuidas teos omakorda sünnib lõpuks vaataja peas.

Lisainfo professuuri ja kursuse kohta leiad siit: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/sisu/vabade-kunstide-professuur

07/09/2026

🎭 Hoiatus: DRAAMA on Tartus tagasi!

Kui Sul oli sel nädalal veel midagi muud plaanis, siis… võib-olla tuleb need plaanid ümber teha. 👀

Terve nädala jagu saab Tartus teatripalavikku nautida — lavastusi, vestlusringe, Eesti teatri konverentsi ja veel palju muudki. Ehk kui tunned, et tavalisest kultuuridoosist jääb väheks, siis DRAAMA aitab hädast välja.

Nagu üks hea festival ikka, sünnib ka see paljude inimeste koostöös — nii laval ja publiku seas kui ka festivali korraldades ja kajastades. 🎬 Festivalile annavad oma panuse mitmed vabatahtlikud, nende seas meie Teatriteaduse Üliõpilaste Looži liikmed, kes aitavad kaasa sellele, et kõigil festivalikülalistel oleks üks mõnus, sujuv ja teatriküllane nädal.

👉 Tutvu festivaliprogrammiga: https://www.draama.ee/ajakava-2026

27/08/2026

📚🎓 31. augustil algab Tartu Ülikoolis uus õppeaasta! Avaaktus toimub esmaspäeval 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟎.𝟎𝟎 ülikooli peahoone ees ning muusikalise etteaste teevad teiste seas Puuluup ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.

Pärast avaaktust ootame värskeid kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureusetudengeid infotundi:

Kirjandus ja kultuuriteadused (BA)
31.08 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟏.𝟏𝟓
Ülikooli 16, ruum 216 (II korrus)

Uute magistrantide infotund toimub esimese sessioonõppe ajal:

Kirjandus- ja teatriteadus (MA)
11.09 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟒.𝟏𝟓
kirjandus: Ülikooli 16, ruum 115 (I korrus)
teatriteadus: Ülikooli 16, ruum 116 (I korrus)

Kohtumiseni ülikoolis! 💙

17/08/2026

Soovid viia oma lood interaktiivsesse maailma? Kandideerimine uude mikrokraadiprogrammi „Videomängu narratiivid“ lõpeb juba sel pühapäeval!

Mängutööstus on üks kiiremini kasvavaid loovvaldkondi, kus vajadus tugevate jutuvestjate, maailmaloojate ja stsenaristide järele kasvab iga päevaga. Interaktiivne meedia seab aga loole täiesti uued reeglid.

Selleks et tuua kokku humanitaaria ja tehnoloogia parimad teadmised, on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut koostöös arvutiteaduste instituudiga loonud uue mikrokraadiprogrammi „Videomängu narratiivid“. Kutsume liituma kõiki, keda huvitab interaktiivne jutuvestmine ja lugude viimine mängumaailma!

Programmis keskendume praktilistele oskustele:

🎯 Lineaarse loo tõlkimine interaktiivseks ehk mängija valikutest sõltuvaks struktuuriks;

🎯 mängudisaini ja stsenaristika lõimimine (narrative design);

🎯 interaktiivsete maailmade ehitamine, tegelaskujud ja dialoogid mängukeskkonnas.

💡 Paindlik õpe: Programm on üles ehitatud sessioonõppena, mistõttu sobib see läbimiseks ka töö, muude õpingute või igapäevaste projektide kõrvalt.

⏰ Kandideerimine on avatud kuni 23. augustini.

Vaata videost lisa ning tutvu kava ja tingimustega:

👉 https://ut.ee/et/koolitused/videomangude-narratiivid

30/06/2026

Mis lugu tahad sina uurida, jutustada või mõtestada?

Kui Sind paeluvad kirjandus, teater, pärimuskultuur või inimesed ja nende maailmad, siis ootame Sind Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituuti.

📖 Bakalaureuseõppes saad kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekaval valida kirjandusteaduse, teatriteaduse, etnoloogia või folkloristika eriala vahel.

🎓 Magistriõppes ootavad Sind kirjandus- ja teatriteadus, kultuurikorraldus ning etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia.

⏳ Avalduste esitamise tähtaeg on täna. Astu järgmine samm ja kandideeri!

25/06/2026

2025/2026. aasta vabade kunstide professor Viivi Luige viimane raamatusoovitus! 📚✨

💬 Soovitan soome kirjaniku Mika Waltari raamatut „Feliks Õnnelik”, mis on ilmunud eesti keeles Loomingu Raamatukogu väljaandel Tiiu Kokla tõlkes 2000 aastal, number 33–34.
Raamat on Soomes ilmunud 1958. aastal ja see erineb Mika Waltari ülejäänud teostest väga tugevalt ning üllatab lugejat kindlasti. Võiks öelda, et sel raamatul on Mika Waltari elus ja loomingus, aga samuti ka Soome kirjanduses oma eriline koht. Kuid mitte ainult Soome kirjanduses. „Feliks Õnnelikul” on ka Euroopa kirjanduses oma ainulaadne ja eriline koht. Selles raamatus räägib Mika Waltari väga tõsistest asjadest, võiks öelda, et inimese elu põhiküsimustest erilise mõistva huumoriga.

📌 Kõiki Viivi Luige raamatusoovitusi saad vaadata siit: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/uudis/viivi-luige-raamatusoovitused-20252026-oppeaastal

04/06/2026

📚 Kutse osalema sümpoosionil „Übersetzte Romantik / Translating Romanticism“

10.–12. detsembril 2026 toimub Riias XIV Baltimaade kirjanduskultuuri sümpoosion „Übersetzte Romantik / Translating Romanticism“, mille korraldavad üheskoos Tartu Ülikool ja Läti Ülikool.

Sümpoosion keskendub romantismi tõlkimise, kohandamise ja kultuuriülekande praktikatele Baltikumi kirjanduskultuuris. Arutelu keskmesse tõusevad küsimused sellest, kuidas romantilised ideed, tekstid ja esteetilised vormid liikusid keelte, kultuuride ja kogukondade vahel ning kuidas need kujundasid Baltikumi kirjandus- ja kultuuriruumi.

Viimaste aastate uurimistöö on näidanud, et romantismi mõju Eesti, Läti ja baltisaksa kirjandusele on olnud märksa ulatuslikum ja mitmekesisem, kui seni on arvatud. Sümpoosion kutsub vaatlema Baltikumi romantismi transnatsionaalses ja interdistsiplinaarses perspektiivis, pöörates erilist tähelepanu tõlkele, (auto)tõlkele, adaptatsioonile, hübriidsusele, kultuurilistele piirialadele ning keelte ja kultuurikoodide põimumisele.

📅 Ettekande ettepanekute esitamise tähtaeg: 31. august 2026

📩 Lisainfo ja ettepanekute esitamine:
Liina Lukas
võrdleva kirjandusteaduse professor, Tartu Ülikool
[email protected]

01/06/2026

Homme kell 18 toimub Tartus Kirjanduse Majas „Baltisaksa luule antoloogia“ esitlus.

Tegemist on esimese eestikeelse baltisaksa luule tõlkevalimikuga, mis toob eesti lugejani sada luuletust neljast sajandist – vanim tekst pärineb 1769. ja uusim 2002. aastast. Kogumikus on esindatud 47 autorit ja 23 tõlkijat. Valik sisaldab nii varem ilmunud kui ka spetsiaalselt selle kogumiku jaoks loodud tõlkeid. Raamatu on koostanud Liina Lukas ja Vahur Aabrams ja see ilmus kirjastuses Ilmamaa.

Koostajate sõnul on valiku eesmärk pakkuda baltisaksa luulest võimalikult mitmekesine läbilõige ning tuua esile see, mis võiks olla eesti lugejale lähedane: jagatud ajalugu, ühine saatus, kohad ja maastikud, kodutunne ning koduigatsus.

Esitlusel räägivad Liina Lukas ja Vahur Aabrams antoloogia sünniloost ja tähendusest ning oma tõlkeid loevad Mirjam Parve, Märt Väljataga, Ivo Volt, Wimberg, Maarja Kangro, Toomas Kiho jt.

Ootame kõiki huvilisi!