Miks

Vaatamata meie püüdlustele, jääb siiski suur osa plastikust sorteerimata. Et plastikut vähendada, on üheks väljapakutud lahenduseks toodud biolaguneva plastmaterjali kasutamine, kuid tuleb välja, et enamik biolagunevat plastikust võtab kuid aega, enne kui ta täielikult lõhustub. Ja mis veelgi olulisem – kui ta lõpuks laguneb, tekib selle tagajärjel mikroplast, mis kujutab endas imepisikesi silmale nähtamatuid plastikuosakesi, mis võivad sattuda ookeanisse või ka loomade, sh inimeste organismi👀🗑

Teadlased on loonud aga ensüüm-aktiveeritava plastmaterjali, mis võib plastikuprobleemi lõplikult lahendada aidata.

“Kuna ka loodus kasutab ensüüme asjade lõhustamiseks, küsisime uuringu alguses endalt, et kas me ei saaks seda teadmist kuidagi ära kasutada,” arutleb uuringu vanemautor Ting Xu. Sellise teadmisega hakati eksperimenteerima mitmete ensüümidega, kuni leiti lõpuks kahe ensüümi, Burkholderia cepacian lipaasi ja proteinaasi K kooslus, mis toimis kokkupuutel kuuma vee või kompostiga kui plastiku “sööja”🍽🪄

Teadlaste sõnul oli eriti oluline, et ensüümid ei jätnud alles mikroplasti, mis juhtub enamike biolagunevate plast-materjalide puhul.

Teadlaste rühma uus ensüüm-aktiveeritud plastmaterjal on loodetavasti peagi tarbijale kättesaadav, aidates seeläbi kaasa ühe suure keskkonnaprobleemi lahendamisele🙌🏻🌏

Allikas: ScienceDaily
DOI: 10.1038/s41586-021-03408-3

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #plastik #plast #keskkond #saaste #saastumine #mikroplast

Vaatamata meie püüdlustele, jääb siiski suur osa plastikust sorteerimata. Et plastikut vähendada, on üheks väljapakutud lahenduseks toodud biolaguneva plastmaterjali kasutamine, kuid tuleb välja, et enamik biolagunevat plastikust võtab kuid aega, enne kui ta täielikult lõhustub. Ja mis veelgi olulisem – kui ta lõpuks laguneb, tekib selle tagajärjel mikroplast, mis kujutab endas imepisikesi silmale nähtamatuid plastikuosakesi, mis võivad sattuda ookeanisse või ka loomade, sh inimeste organismi👀🗑

Teadlased on loonud aga ensüüm-aktiveeritava plastmaterjali, mis võib plastikuprobleemi lõplikult lahendada aidata.

“Kuna ka loodus kasutab ensüüme asjade lõhustamiseks, küsisime uuringu alguses endalt, et kas me ei saaks seda teadmist kuidagi ära kasutada,” arutleb uuringu vanemautor Ting Xu. Sellise teadmisega hakati eksperimenteerima mitmete ensüümidega, kuni leiti lõpuks kahe ensüümi, Burkholderia cepacian lipaasi ja proteinaasi K kooslus, mis toimis kokkupuutel kuuma vee või kompostiga kui plastiku “sööja”🍽🪄

Teadlaste sõnul oli eriti oluline, et ensüümid ei jätnud alles mikroplasti, mis juhtub enamike biolagunevate plast-materjalide puhul.

Teadlaste rühma uus ensüüm-aktiveeritud plastmaterjal on loodetavasti peagi tarbijale kättesaadav, aidates seeläbi kaasa ühe suure keskkonnaprobleemi lahendamisele🙌🏻🌏

Allikas: ScienceDaily
DOI: 10.1038/s41586-021-03408-3

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #plastik #plast #keskkond #saaste #saastumine #mikroplast

Kas teadsid?💡

Teadlased on lõpuks suutnud laboris jäljendada Uraanil ja Neptuunil valitsevaid tingimusi. See on aidanud tõestust leida 1981. aastal kirjutatud Marvin Rossi artiklile "Uraani ja Neptuuni jääkiht - taevas teemandid?"💎🔎

Jäljendatud tingimustel on tekkinud keemilised reaktsioonid, mille tulemusel võib öelda, et Uraanil ja Neptuunil sajab tõepoolest suure tõenäosusega teemante

Allikas: www.americanscientist.org

Saa iga päev midagi uut teada👉
@miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #planeedid #hirm #teadlane #neptuun #uraan #planeet #universum #teemant

Kas teadsid?💡

Teadlased on lõpuks suutnud laboris jäljendada Uraanil ja Neptuunil valitsevaid tingimusi. See on aidanud tõestust leida 1981. aastal kirjutatud Marvin Rossi artiklile "Uraani ja Neptuuni jääkiht - taevas teemandid?"💎🔎

Jäljendatud tingimustel on tekkinud keemilised reaktsioonid, mille tulemusel võib öelda, et Uraanil ja Neptuunil sajab tõepoolest suure tõenäosusega teemante

Allikas: www.americanscientist.org

Saa iga päev midagi uut teada👉
@miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #planeedid #hirm #teadlane #neptuun #uraan #planeet #universum #teemant

Tarantlid on ühed kõige kurikuulsamad ämblikud tänu oma suurusele, värvusele ning levimusele üle kogu maailma. Mida aga paljud võib-olla seni ei teadnud – tarantlid on kodusistujad. St emased ja nende lapsed lahkuvad harva oma urust. Ainult isased liiguvad ringi, lootuses leida järgmine kaaslane. Kuidas aga niivõrd paikne loom 6 kontinenti 7st asustas?🕷🤎

Sellele küsimusele vastamiseks uuris teadlaste rühm paljude tarantlite ja teiste ämblike geneetilist informatsiooni, luues seeläbi geneetilise puu. Mudel andis rohkem aimu tarantlite elutee kohta.
Muuhulgas tuli välja, et esimesed tarantlid elasid Maal ligikaudu 120 miljonit aastat tagasi.

Sel ajal oli Lõuna-Ameerika veel ühenduses nii Aafrika, India ning Austraaliaga, moodustades ühe suure mandri. Ühe põhjusena leidsidki teadlased, et arvatavasti tänu mandrite triivile tarantlid üle maailma laiali sattusidki🧳🌍

Allikas: ScienceDaily
DOI: 10.7717/peerj.11162

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #manner #ämblikud #hirm #teadlased #foobia #kodusistuja #ämblik #tarantlid #tarantel

Tarantlid on ühed kõige kurikuulsamad ämblikud tänu oma suurusele, värvusele ning levimusele üle kogu maailma. Mida aga paljud võib-olla seni ei teadnud – tarantlid on kodusistujad. St emased ja nende lapsed lahkuvad harva oma urust. Ainult isased liiguvad ringi, lootuses leida järgmine kaaslane. Kuidas aga niivõrd paikne loom 6 kontinenti 7st asustas?🕷🤎

Sellele küsimusele vastamiseks uuris teadlaste rühm paljude tarantlite ja teiste ämblike geneetilist informatsiooni, luues seeläbi geneetilise puu. Mudel andis rohkem aimu tarantlite elutee kohta.
Muuhulgas tuli välja, et esimesed tarantlid elasid Maal ligikaudu 120 miljonit aastat tagasi.

Sel ajal oli Lõuna-Ameerika veel ühenduses nii Aafrika, India ning Austraaliaga, moodustades ühe suure mandri. Ühe põhjusena leidsidki teadlased, et arvatavasti tänu mandrite triivile tarantlid üle maailma laiali sattusidki🧳🌍

Allikas: ScienceDaily
DOI: 10.7717/peerj.11162

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #manner #ämblikud #hirm #teadlased #foobia #kodusistuja #ämblik #tarantlid #tarantel

Maohappe ülesanne on maos lõhustada toitu. Et seda teha, on maohape võrdlemisi happeline – maohappe pH tase on vahemikus 1–2 (võrdluseks – vee pH ehk neutraalne pH on ligikaudu 7)💧

Aga miks siis maohappe mao limaskesta ei hävita? Vastus on, et tegelikult võib hävitada küll. Normaalses olukorras seda aga ei juhtu, sest magu kaitseb seest poolt maos olevate rakkude poolt toodetud lima, mis katab mao sisepinda. See kaitseb magu maohappe kahjuliku toime eest. Kui lima kogus ja kaitsevõime väheneb, siis on see sobilik keskkond maohappele põletiku ja/või haavandite tekitamiseks.

Küll aga võib maohappe mõjuda kahjulikult organitele, millel ei ole aktiivset kaitsva lima tootmist. Näiteks söögitoru. Kui esineb nn reflukshaigus ehk maohappe tagasipaiskamine söögitorru, võib tekkida söögitoru kahjustus, mis kõige hullemal juhul võib lõppeda kasvaja tekkega söögitorus (erilistele huvilistele edasi uurimiseks märksõna: Barret’ söögitoru)😲🥼

Allikad: Healthline, MedScape

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #meditsiin #ema #vitamiin #ülekaalulisus #söögitoru #barret #söövitama #magu #maohape

Maohappe ülesanne on maos lõhustada toitu. Et seda teha, on maohape võrdlemisi happeline – maohappe pH tase on vahemikus 1–2 (võrdluseks – vee pH ehk neutraalne pH on ligikaudu 7)💧

Aga miks siis maohappe mao limaskesta ei hävita? Vastus on, et tegelikult võib hävitada küll. Normaalses olukorras seda aga ei juhtu, sest magu kaitseb seest poolt maos olevate rakkude poolt toodetud lima, mis katab mao sisepinda. See kaitseb magu maohappe kahjuliku toime eest. Kui lima kogus ja kaitsevõime väheneb, siis on see sobilik keskkond maohappele põletiku ja/või haavandite tekitamiseks.

Küll aga võib maohappe mõjuda kahjulikult organitele, millel ei ole aktiivset kaitsva lima tootmist. Näiteks söögitoru. Kui esineb nn reflukshaigus ehk maohappe tagasipaiskamine söögitorru, võib tekkida söögitoru kahjustus, mis kõige hullemal juhul võib lõppeda kasvaja tekkega söögitorus (erilistele huvilistele edasi uurimiseks märksõna: Barret’ söögitoru)😲🥼

Allikad: Healthline, MedScape

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #meditsiin #ema #vitamiin #ülekaalulisus #söögitoru #barret #söövitama #magu #maohape

Miks updated their phone number.

Miks updated their phone number.

Mine piilu, mis meie Instagramis toimub ja küsi Jaan Kristjanilt küsimusi!👀🔎

https://www.instagram.com/miks.ee/

Seame end valmis õhtusteks lahinguteks! Kell 1️⃣9️⃣:3️⃣0️⃣ Eesti Televisioon 1. jalaväebrigaad /1st Infantry Brigade Sõdurileht Kaitseministeerium #kaitsevägi #kaitseliit

Homsest (18.04) võtavad nädal aega järjest "Rakett69" saatesse jäänud nutikad noored Miks.ee Instagrami üle. Mine jälgi meid Instagramis ja saa teada, mis noorte igapäevaelus tegelikult toimub🚀👇🏻👀

https://www.instagram.com/miks.ee/

Seame end valmis õhtusteks lahinguteks! Kell 1️⃣9️⃣:3️⃣0️⃣ Eesti Televisioon 1. jalaväebrigaad /1st Infantry Brigade Sõdurileht Kaitseministeerium #kaitsevägi #kaitseliit

Kes ütles, et lapsed ettevõtjad ei või olla?💼

VIVITA loovuskiirendi loodud 10-osalises videosarjas astuvad üles kolm koolilast, kellest igaüks õpib mentorite valvsa pilgu all, mida tähendab iduettevõtjana toote arendamine.

Iga saade avab ühe teema, mis on seotud start-up ehk iduettevõtte alustamisega ideest teostuseni.

Loe lähemalt Miks.ee-st👇🏻

https://www.miks.ee/uudised/vivita-vista-start-saatesari-lastele-ja-noortele

Kes ütles, et lapsed ettevõtjad ei või olla?💼

VIVITA loovuskiirendi loodud 10-osalises videosarjas astuvad üles kolm koolilast, kellest igaüks õpib mentorite valvsa pilgu all, mida tähendab iduettevõtjana toote arendamine.

Iga saade avab ühe teema, mis on seotud start-up ehk iduettevõtte alustamisega ideest teostuseni.

Loe lähemalt Miks.ee-st👇🏻

https://www.miks.ee/uudised/vivita-vista-start-saatesari-lastele-ja-noortele

Eestis alustas tööd esimene teadusalane e-huvikool

Midagi looduse, astronoomia ja robootika huvilistele🤖

Vahet ei ole, kus sa elad – uus huvikool toob teadmised veebi teel koju kätte🧐👇

Eestis alustas tööd esimene teadusalane e-huvikool Märtsis alustas Eestisesmakordselt veebipõhine huvikool, mis pakub võimaluse looduse, astronoomia või robootika huviringides osaleda lastel ja noortel ükskõik millises Eesti piirkonnas. Pilootprojekti algatas Eesti Teadushuvihariduse Liit eesmärgiga võimaldada ligipääsu looduse ja tehnoloo...

"Julge olla uudishimulik" kampaania kestab veel 13. aprillini🔍

Kampaaniaküsimused on pärit 10 vahva ja tegusa noore uurimistöödest. Miks.ee tegi autoritega põneva intervjuu. Loe ja saa teada, mis ajendas noori uurima kätepesu tõhususe või lemmikloomade nimede populaarsuse kohta ning kuidas uurimistöö kirjutamine saab koguni karjäärivalikule kaasa aidata.

Lisaks leiad artiklist mitmeid nippe uurimistöö kirjutamise ja teema valimise kohta👇🏻

https://www.miks.ee/uudised/kuidas-sattus-koer-nukkvoll-teadustoosse

#julgeollauudishimulik #miks #eestiteadusagentuur #teadusest #kampaania #noor #õpilane #eesti #teadus #haridus

"Julge olla uudishimulik" kampaania kestab veel 13. aprillini🔍

Kampaaniaküsimused on pärit 10 vahva ja tegusa noore uurimistöödest. Miks.ee tegi autoritega põneva intervjuu. Loe ja saa teada, mis ajendas noori uurima kätepesu tõhususe või lemmikloomade nimede populaarsuse kohta ning kuidas uurimistöö kirjutamine saab koguni karjäärivalikule kaasa aidata.

Lisaks leiad artiklist mitmeid nippe uurimistöö kirjutamise ja teema valimise kohta👇🏻

https://www.miks.ee/uudised/kuidas-sattus-koer-nukkvoll-teadustoosse

#julgeollauudishimulik #miks #eestiteadusagentuur #teadusest #kampaania #noor #õpilane #eesti #teadus #haridus

Miks satuvad metsloomad 🐻🦊 üha rohkem linna?

Pane oma uudishimu 🤔 tööle ning leia küsimusele vastus. Õigesti vastanute vahel loositakse välja 100 euro 💰 eest lauamänge ja Eesti Loodusmuuseumi pääsmed.

Kuidas osaleda?
👉miks.ee/linn

Miks satuvad metsloomad 🐻🦊 üha rohkem linna?

Pane oma uudishimu 🤔 tööle ning leia küsimusele vastus. Õigesti vastanute vahel loositakse välja 100 euro 💰 eest lauamänge ja Eesti Loodusmuuseumi pääsmed.

Kuidas osaleda?
👉miks.ee/linn

Kui hammas on põletikus, tunneb inimene tihtipeale valu. Samuti suureneb põletikulise hamba puhul külmatundlikkus ja sellest tingitud äge neuralgia (närvivalu). Nüüd on teadlased leidnud selle valu põhjuse🦷

Nimelt avastasid teadlased TRCP5-nimelise valgu, mis vahendab valureaktsiooni läbi odontoblastide (hambaluud tootev rakk). Uuring hiirtel näitas, et need hiired, kellel TRCP5 valku kodeerivat geeni ei esinenud, hambavalu ei tekkinud (nende käitumine ei muutunud). TRCP5 geeni omavatel hiirtel tekkis aga hambatrauma järgselt käitumismuster, mis viitas valu tekkele.

Tänu uuele valgule on leitud ka põhjendus, miks nelgiõli nii hästi hambavalu korral toimib (kas teadsid?) Nelgiõlis olev toimeaine eugenool blokeerib justnimelt sedasama “külmasensori” valku TRCP5-t, mis omakorda vähendab külmatundlikkust hammastes. Tänu sellele avastusele on võimalik leida uusi mehhanisme, mis on spetsiifilisemalt suunatud külmatundlikkuse vähendamisele🧬

Allikas: SciNews
DOI: 10.1126/sciadv.abf5567

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #geen #tervis #nelgiõli #geneetika #TRPC5 #laps #haigus #hambavalu #eugenool #hammas

Kui hammas on põletikus, tunneb inimene tihtipeale valu. Samuti suureneb põletikulise hamba puhul külmatundlikkus ja sellest tingitud äge neuralgia (närvivalu). Nüüd on teadlased leidnud selle valu põhjuse🦷

Nimelt avastasid teadlased TRCP5-nimelise valgu, mis vahendab valureaktsiooni läbi odontoblastide (hambaluud tootev rakk). Uuring hiirtel näitas, et need hiired, kellel TRCP5 valku kodeerivat geeni ei esinenud, hambavalu ei tekkinud (nende käitumine ei muutunud). TRCP5 geeni omavatel hiirtel tekkis aga hambatrauma järgselt käitumismuster, mis viitas valu tekkele.

Tänu uuele valgule on leitud ka põhjendus, miks nelgiõli nii hästi hambavalu korral toimib (kas teadsid?) Nelgiõlis olev toimeaine eugenool blokeerib justnimelt sedasama “külmasensori” valku TRCP5-t, mis omakorda vähendab külmatundlikkust hammastes. Tänu sellele avastusele on võimalik leida uusi mehhanisme, mis on spetsiifilisemalt suunatud külmatundlikkuse vähendamisele🧬

Allikas: SciNews
DOI: 10.1126/sciadv.abf5567

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #geen #tervis #nelgiõli #geneetika #TRPC5 #laps #haigus #hambavalu #eugenool #hammas

Teadlased avastasid uue geneetilise haiguse, mis takistab osade laste aju normaalset arengut ning lõpeb intellektuaalse alaarenguga. Sageli tekib ka varajane katarakt (silma hallkae)🧠👁‍🗨

Tegemist on nii uue haigusega, et sellel pole veel nimegi. Küll aga tuvastasid teadlased geenivariandi, mis on haigusega seotud. Nimelt leiti, et COPB1-nimelise geeni muutus põhjustas vastsündinutel defekte, nagu nt mikrotsefaalia (ebanormaalselt väike aju).

Et oma leidu kinnitada, kasutasid teadlased kulleseid, kellel tekitati sama geenivariant. Hüpotees leidis tõestust – ka muteerunud geeniga kullestel olid inimesele sarnased defektid, võrreldes kontrollgrupi kullestega💡

Kuigi uus geneetiline haigus on väga haruldane, aitab leid haigust varajases faasis tuvastada ning ravi planeerida.


Allikas: Scinece Daily
DOI: 10.1186/s13073-021-00850-w

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #geen #tervis #uushaigus #geneetika #COPB1 #laps #haigus #areng #aju

Teadlased avastasid uue geneetilise haiguse, mis takistab osade laste aju normaalset arengut ning lõpeb intellektuaalse alaarenguga. Sageli tekib ka varajane katarakt (silma hallkae)🧠👁‍🗨

Tegemist on nii uue haigusega, et sellel pole veel nimegi. Küll aga tuvastasid teadlased geenivariandi, mis on haigusega seotud. Nimelt leiti, et COPB1-nimelise geeni muutus põhjustas vastsündinutel defekte, nagu nt mikrotsefaalia (ebanormaalselt väike aju).

Et oma leidu kinnitada, kasutasid teadlased kulleseid, kellel tekitati sama geenivariant. Hüpotees leidis tõestust – ka muteerunud geeniga kullestel olid inimesele sarnased defektid, võrreldes kontrollgrupi kullestega💡

Kuigi uus geneetiline haigus on väga haruldane, aitab leid haigust varajases faasis tuvastada ning ravi planeerida.


Allikas: Scinece Daily
DOI: 10.1186/s13073-021-00850-w

Saa päev midagi uut teada👉 @miks.ee

#teadus #fakt #eesti #tallinn #tartu #tark #eestiteadusagentuur #haridus #miks #keemia #tahanteadamiks #silmaring #bioloogia #teadusEST #kool #maailm #geen #tervis #uushaigus #geneetika #COPB1 #laps #haigus #areng #aju