21/09/2026
Uus Aasia-teemaline doktoritöö!
5. oktoobril kell 14.15 kaitseb Eleni Alexander doktoritööd teemal „The Phenomenon of K-Pop: A Place of Reality and Fiction“ („K-Popi fenomen: reaalsuse ja fiktsiooni kohtumispaik“) semiootika ja kultuuriteooria erialal. Kaitsmine toimub Lossi 3 hoones, ruumis 328, ja seda edastatakse ka veebis. Eleni on varem saanud ka K-popi teemalise magistritöö eest Aasia keskuse stipendiumi. Soovime talle edu!
Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 992 5765 8214 ja pääsukood: 786241). Facebooki kutse: https://fb.me/e/4DKRlUSZF
Doktoritöö juhendajad on professor Maarja Ojamaa ja teadur Nelly Mäekivi ning oponent kaasprofessor Hyeong Yeon Jeon Mokpo Rahvusülikoolist Lõuna-Koreast.
Doktoritöö kokkuvõte:
Doktoritöö on eri teadusvaldkondi ühendav ja teooriakeskne uurimus, milles käsitletakse K-popi ülemaailmset nähtust semiootilisest vaatenurgast. Töö peamine uurimisküsimus on: kuidas K-pop loob, korrastab ja vahendab kultuuri ning kuidas kujunevad K-popi ruumis identiteedid, kuidas nende üle läbi räägitakse ning kuidas neid piiratakse ja kogetakse?
Sellest põhiküsimusest kasvasid välja täpsemad uurimissuunad, mida käsitletakse nii väitekirja neljas publikatsioonis kui ka doktoritöö sissejuhatavas peatükis. Töö kontseptuaalses raamistikus on oluline koht Guy Debord’i „spektaakli“ mõistel. See seotakse identiteedi kujunemist käsitlevate käsitluste ja ruumiteooriatega, et selgitada K-popi toimimist nii kultuurinähtuse kui ka tööstusena, pöörates erilist tähelepanu selle ruumilistele mõõtmetele.
Järeldused esitatakse kolme tasandi mõjumudeli kaudu. See kirjeldab K-popi tööstuse mõju rahvuslikule identiteedile makrotasandil, sotsiaalsele ja kollektiivsele identiteedile mesotasandil ning isiklikule identiteedile mikrotasandil. Lisaks tutvustatakse K-popi topoloogiat ja arendatakse edasi uurimistöö käigus tuvastatud ruumilisuse analüüsimudeleid.
Uurimistöö peamine järeldus on analüütiline eristus K-popi kui kultuurifenomeni ja K-popi kui tööstuse vahel. Kultuurifenomenina säilitab K-pop järjepidevuse Korea sotsiaalkultuurilise kontekstiga. Tööstusena toimib see aga vaatemängulise süsteemina, mis piirab ja kureerib laiemat kultuurilist ja semiootilist välja, kuid ei hävita seda.
Doktoritööd iseloomustavad semiootiline süntees ja teoreetiline lähenemine, samuti uurimisteemast inspireeritud ning K-popi analüüsimiseks kohandatud teoreetiliste käsitluste väljatöötamine. Spektaakli mõistet rakendatakse töös keskse teoreetilise komponendina. Töö eri teadusvaldkondi ühendav olemus aitab täita K-popi käsitlevas teaduskirjanduses esinevat uurimislünka ning loob loodetavasti aluse edasistele uuringutele.
