Mäetagused ja Folklore

28/08/2026

👉Äsja ilmus veebis Mäetaguste 95 erinumber: Aeg, raamat, lugeja, mis sisaldab 2025. aasta Oskar Kallase päeva „Aeg – raamat – lugeja“ ettekannete põhjal valminud artikleid. https://folklore.ee/tagused/nr95

📚Hoiame raamatuaastat ikka elus! Värsket erinumbrit soovitab külalistoimetaja, Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus kõikidele lugemis- ja raamatusõpradele:
👉Tiit Hennoste analüüsib artiklis „Raamat ja lugeja“ kirjanduse põhirolle ning suhteid võimuga. Hennoste vaatleb eesti kirjanduse tegemise ja lugemise rollide ning võimusuhete muutumisi varasest ajast tänapäevani ning toob välja uued kirjanduse ja lugemise tulevikku mõjutavad võimud: inglise keele, AI ja audioraamatu. Põnev on lugeda 👉Kaspar Kolgi võrdlust 1525. aasta Liivimaa keelte trükistest Euroopa raamatuloolisel taustal. 👉Raamatuloolane Aivar Põldvee tutvustab Masingu omaaegset lugemismasinat, mida võiks lugeda tänapäevase liikuva aabitsa eelkäijaks. 👉Meie arhiivraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ave Pill kirjutab kahe 19. sajandil elanud, lihtrahva hulgast pärit ja vähese haridusega eesti soost mehe – Mihkel Jürgensi ja Juhan Kanguri – suurest raamatuhuvist ja nende kogutud raamatute saatusest pärast omanike surma. Juhan Kanguri raamatukogu säilitatakse arhiivraamatukogus, kuid Mihkel Jürgensi kogust on teada ainult mõni üksik eksemplar. 👉Folklorist Katre Kikas on vaatluse alla võtnud Matthias Johann Eiseni kaastööliste kirjad kui raamatuloo allikad. Muide, kes tahab tutvuda Eiseni kogus säilinud raamatutega, siis see kogu on säilinud arhiivraamatukogus.
👉Folkloristid Kärri Toomeos-Orglaane ja Liina Saarlo analüüsivad artiklis „Lugemise jälgi rahvaluuletekstides“ trükiste mõju suulisele pärimusele ning tõdevad kokkuvõttes: „Suuline ja kirjalik kultuur ei eksisteerinud Eestis kindlasti puutumatutes paralleelmaailmades, vaid põimus omavahel, mõjustades ja rikastades vastastikku teineteist ning eesti maarahvast.“ Raamatuloolise teemanumbri lõpetab Ilmar Vaaro ülevaade „Kirjastus Loodus lugejaid peibutamas“ kirjastuse tegevust aastail 1920–1940.
Soovime kõigile rõõmsat lugemist!

Ajakiri on saadaval Kirjandusmuuseumi e-poes https://pood.kirmus.ee/et/a/maetagused-95

29/12/2025

👉Ilmunud on ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 97. number „Ebakindlad rituaalid“, mis käsitleb rituaalide muutumist ja kohanemist ebakindlatel aegadel. Erinumbri külalistoimetajad on Laurent Sébastien Fournier, Maria Bernadette L. Abrera ja Jesus Federico C. Hernandez.
Ajakirja kuues artiklis esitavad oma uurimistulemusi tuntud Euroopa ja Aasia rituaalide uurijad, kes käsitlevad mh COVID19 pandeemia, erakordsete migratsioonilainete ning puhkenud sõdade mõjusid rituaalidele. Erinumber põhineb 2023 aastal Brnos peetud 16. SIEF kongressil Rituaalse Aasta Töörühma (RYWG) poolt organiseeritud kahe paneeli ettekannetel: “Ebakindlus, improvisatsioon ja konstantsus rituaalses aastas” ja “Usu ja religiooni rituaalid ebakindlatel aegadel”. Kui ühelt poolt on kahanemas traditsiooniliste rituaalide korrapärad, eriti inimeste mobiilsuse tõttu, siis on mõistlik reflekteerida rituaalide elu ja surma üle ka teistel põhjustel.
🧐Artiklites vaadeldakse kaitserituaale Leedus, palvepraktikate kohanemist Itaalias COVID-19 pandeemia ajal, Shinto pühapaiga rituaalse elu ümberkujundamist Jaapanis ning pulmatraditsioonide taasleiutamist Ungaris piirangute tingimustes. Samuti analüüsitakse Monaco Püha Devota festivali muutumist modernsuse ja turvalisusnõuete kontekstis ning maskeraadirituaalide vahelduvust poliitiliste muutuste markerina. Kokku näitavad need uurimused, kuidas rituaalid ei kao kriiside ajal, vaid omandavad uusi vorme, tähendusi ja toimimisviise.
🧐Numbri teine osa hõlmab temaatiliselt mitmekesiseid uurimusi muusika, eepika, huumori ja diskursuse vallast. Artiklid käsitlevad Ukraina lüroeepilist rahvaluulet, huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupi vastuhakule Eestis, Poolas ja Valgevenes, Kesk-Aasia heroilise eepose historismi ning Abdera-dekreedi diskursiivset analüüsi. Samuti uuritakse esteetilise komponendi rolli muusikaesitluses Hiina ja Lääne muusika võrdluses.
👉Folkloritikaosakonna teadurite Anastasiya Fiadotava ja Liisi Laineste koostööartikkel Guillem Castañari ning Władysław Chłopickiga uurib huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupi vastuhakule.
Globaliseerumise ja digiteerimise ajastul levivad tähtsad uudised kiiresti üle riigipiiride, samuti huumoripõhised reaktsioonid nendele uudistele. Artiklis uuritakse huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupi vastuhakule juunis 2023, Venemaa täiemahulise invasiooni kontekstis Ukrainas: näitevara on pärit Eestist, Poolast ja Valgevenest. Fookuses on huumori žanrid, huumorimehhanismid ja erinevad kommunikatsioonistiilid. Erinevused kolme rahvusliku andmestiku vahel tulenevad poliitilisest kliimast, ajaloolistest ja tänapäevastest vihjetest, emotsionaalsest distantsist seoses konfliktiga ja suhtest Venemaaga. Autorid järeldavad, et riigiülesed aspektid huumori edasiandmisest domineerivad rahvuslike elementide üle.
👉Värske ajakirjanumbri lõpetavad R**t Hiiemäe raamaturetsensioon Kaarina Kallo monograafiale „Saunakultuur, higi ja spirituaalsus (2025), lühiuudised ning ülevaated olulistest sündmustest folkloristika ja etnomusikoloogia vallas: ähistatakse rahvaluule ja laulmistraditsioonide uurija Ingrid Rüütli ja narratiivide uurija Pille Kippari 90. sünnipäevi ning pakutakse ülevaadet augustikuus Tartus toimunud XIV fenno-ugristika kongressist.
Folklore on eelretsenseeritav rahvusvaheline teadusajakiri, mis ilmub järjepidevalt alates 1996. aastast.
Olete oodatud värsket ajakirja lugema aadressil:
👉http://www.folklore.ee/folklore
🧐Peagi on ajakiri saadavala ka Eesti Kirjandusmuuseumi e-poes:
👉https://pood.kirmus.ee/

03/05/2025

The April 2025 issue of Folklore (EJF, Folklore 95) presents a diversity of approaches to the study of world cultures, from customs related to birth and weddings to factors impinging on the teaching and performance of traditional music; classification of proverbs in dictionaries; diasporic rituals welcoming the spring; and the mythology of waterwomen.

Of particular interest is Inna Lisniak and Tetiana Cherneta’s article on the historical development of Ukrainian folk dumy, late-stage heroic epics dating back to the 15th-17th centuries. The article also focuses carriers of the tradition, kobzar-playing brotherhoods that performed, preserved and transmitted the epics prior to the 20th century. Recent revivals of the kobzar tsekh in the late 1960s and early 1970s have seen to the transmission of the dumy traditions to the younger generation in the 1980s and beyond. The article discusses the implications of the current performance practices of the kobzars. The cover photo of this issue of Folklore depicts Ukrainian kobzars in the early 20th century.

Louise S. Milne’s article addresses the rich and variegated mythological and folkloric material on waterwomen – e.g river-spirits, seawomen, swan-maidens and Sirens with a focus on visual representations across cultures and eras. With a particular focus on the Sirens, she articulates connections between the Siren figura and a western discourse of desire. Lauren Sébastien Fournier and Lia Giancristofaro’s article on the Slavic (Balkan) historic migrations to the Abruzzi focuses on the cultural dissemination of two rituals brought by the Slavic settlers, the Verge Giorgio (Green George) rites marking the spring and the Orthodox cult of the Madonna Odigitria, which is of Byzantine descent. Matej Meterc’s article is devoted to distinguishing between proverbs and sayings according to Joseph Mlacek’s definition, the criteria of which are used to classify paremiological expressions in two Slovenian dictionaries.

The current issue contains two complementary examinations of Kazakh wedding traditions, both based on written sources and fieldwork. Tattigul Kartaeva and Saltanat Ashimova consider the blending of ancestral and Islamic rituals in the Kazakh traditional wedding, with a detailed account of the „wedding water“ (Neke Sui). Aktoty Mukhan, Kenzhekan Matyzhanov, Zhanna Bugybayeva and Akedil Toishanuly focused on a broader range of Kazakh wedding rituals and analyzed current problems of their transformation.

Emine Atmaca, Reshide Gözdaş and Atila Kartal analyse birth rituals among Karaite Turks drawing upon fieldwork with Karaite source persons in Lithuania. The focus of He Cao, Qian Xu and Yang Li’s article is the enhancing influence of integrating teaching of traditional Chinese music into music education at middle schools. Pinqi Zhang and Jin Gao choose Chinese national motifs in the folk song „ Mo LI Hua“ in its ramifying influences in modern Chinese music.

The issue is concluded by Vadim Nikolenko’s analysis of food security/insecurity issues in recent Ukrainian society along with culinary adaptations.

News in Brief includes an hommage to Irina Sedakova on the occasion of her 70th jubilee and an account of the Nordic and Baltic Digital Humanities Conference in March 2025

30/04/2025

👍Ilmunud on värske ajakirjanumber Mäetagused 91: sisevaateid Narvast.
Aprillis ilmunud Mäetaguste number on pandud kokku Narvas 19.–21. oktoobrini 2023. aastal korraldatud rahvusvahelise konverentsi „Koha kultuuriline maine ja mentaalne kaart: Narva“ ettekannete põhjal.
🧐Erinumbri avaartikli „Narva noorte väärtused ja identiteet“ on kirjutanud sotsioloogide uurimisrühma poolt Andu Rämmer, Maria Žuravljova, Anne Kivimäe, Maria Anderson. Artikkel kirjeldab noorte seas läbi viidud ulatusliku uuringu tulemusi. Enamik Mäetaguste 91. numbris avaldatud artikleid viib ajas tagasi: näiteks vaadeldakse venekeelse ajakirjanduse põhjal 1990. aastate poliitilis-majanduslikke ideid ja nende kajastusi meedias (autor Elena Popova). Narva elektrijaama ehituse paatos 1960. aastatel (Vladimir Vaingort) viib reisijuhtide uurimiseni (Jelena Nõmm ja Anna Troitskaya) ja sealt edasi 1920. aastate Narva, kus Olga Burdakova ja Jelena Nõmm üritavad (taas toonase ajakirjanduse toel) rekonstrueerida 1920. aastate venekeelsete narvalaste ettekujutusi Narva kesklinnast.
Intervjuu Alar Madissoniga jätkab Narva ja Virumaa temaatikat, heites pilgu piirkonnale 1990. aastate eesti-saksa fotosessioonide, ühisprojektide ja näituste vahendusel.
📗Narva konverentsi uurimistulemusi jagub ka järgmistesse Mäetaguste numbritesse.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja esinemistest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
👉Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil: http://www.folklore.ee/tagused/nr91
Mäetagused on saadaval meie e-poes:
👉https://pood.kirmus.ee/et/a/maetagused-91
Häid lugemiselamusi!

29/12/2024

🔊 Ilmunud on ajakirja Mäetagused 90. number, mis tutvustab udmurdi kultuuri ja pärimust.
👉Vahetult enne jõule sai nii trükituna kui ka veebis loetavaks Mäetaguste 90. number, mis tutvustab udmurdi pärimusmaailma.
✍Numbri avaartikli „Udmurdi rahva arusaamad kosmogooniast: tähtede nimed ja nende kujutamine rahvaluules“ on kirjutanud tänavu mais meie seast lahkunud udmurdi folklorist Tatjana Vladõkina.
✍Nadežda Šutova kirjutab Tšeptsa jõest põhjaudmurtide rahvakultuuris, Galina Gluhhova aga tutvustab mütoloogilist tegelast tšokmori. Ajakirjas on juttu ka tavanditoitudest (Denis Kornilovi artikkel „Vjatka-taguste udmurtide rituaalne roog tšek-tšegei“) ja pulmakombestikust (Tatjana Korobova, „Kaasaegse udmurdi pulmatseremoonia eripära ja kultuuriline tähendus“). Ranus Sadikov teeb põike emamaalt eemal elavate rahvuskaaslaste juurde artiklis „Baškortostani udmurtide folkloor: žanriline iseloomustus, kogumislugu, käibimise iseärasused tänapäeval“.
🎼Udmurdid on laulurahvas, ja nad uurivad oma rahva laule hoolega, võib järeldada asjaolust, et kümnest artiklist neli käsitleb laulupärimust ja lauludega seotud kombestikku:
👉Irina Ptšelovodova ja Nikolai Anisimov, „Kama-taguste udmurtide kevadise suure päeva (bõddzh’õnal) kombetalituste laulufolkloor“; Irina Nurijeva, „Udmurdi hällilaul: veel kord esmaalllika probleemist“; Svetlana Tolkatšova, „„Liikumisega“ vene laulude kultuurilisi tähendusi Udmurdimaa Debjossõ rajooni Varni külas“ ja Alevtina Kamitova, „Mihhail Kurotškini panus udmurdi folkloristikasse“.
👍Mihhail Kurotškin oli esimene, kes kirjutas Udmurdimaal kogutud laulutekste üles nootidega. Tema sulest on 1925. aastal Iževskis tuhandes eksemplaris ilmunud udmurdi laulude kogumik “Kubõz. Udmurt kres’jos (gur”jos)” (“Kubõz. Udmurdi viisid”), millest on tänaseks saanud bibliograafiline haruldus.
✍Eva Toulouze võtab oma külaskäigud udmurtide juurde kokku artiklis „Kolmkümmend aastat udmurtide juures käimas. Mida olen õppinud?“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja esinemistest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ka ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja värske udmurdi kultuurile pühendatud number on veebis loetav aadressil:
👉http://www.folklore.ee/tagused/nr90
Head lugemist!

21/12/2024

Our journal Folklore: EJF published a new issue!
This special issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore gathers research articles that are based and elaborate on the presentations given at the conference under the theme “Voice, Connection and Message in Traditional Singing”.
Jelena Jovanovič explores the transcendable ritual function in Serbian traditional songs employed in current singing practices. The article documents an experiment intended to arrange a performance of a selection of multipart repertoires of various peoples in Europe, which was unfortunately altered by the COVID-19 pandemic lockdown conditions.
Austė Nakienė and Rūta Žarskienė have studied the singing practice and the preferred traditional repertoires in the first-generation diaspora communities of Lithuanians in the United States, which were recorded by Jonas Balys, a seminal folklorist of the time. This historiographical review traces the documentation of traditional songs in which the image of the homeland left behind connects to memories of the practice of singing traditional songs.
Janika Oras examines the complexities of a colonial subject position by introducing a talented professional stage performer of folklore from the mid-twentieth-century Estonia, Laine Mesikäpp, who practiced traditional singing styles and repertoires. The article focuses on her creative voice and messages, which were compromising, censored, and self-censored, but also resistant, constantly testing the limits.
Savannah-Rivka Powell investigates the encoded Ainu identity and its bonds to the transnational Indigeneity movement, which the Ainu folk music revival promotes. The analysis traces the fusion of historical sources with global popular music styles, which creates a positive hybridity that carries the potential to build connections among the modern urban Ainu.
Liina Saarlo highlights the role of an individual, be it a singer as a performer or the counterpart represented by a documenting folklore collector. The author questions the latter’s aesthetic judgements on the performative qualities as well as the overall scarcity of meta-data concerning the performance context.
Hanna Karhu builds her critical study on the usage of archival materials when presenting Finnish rhymed folk songs that have fed into literary works, which became particularly popular in early-twentieth-century theatrical performances. She illuminates the process of national identity construction in Finland where creative writers of the new literary culture elaborated traditional songs into modern poetry through selection and recontextualisation.
Kati Kallio, Mari Väina, Maciej Janicki, and Eetu Mäkelä introduce explorations of the similarities detectable between texts found in the Estonian language ERAB corpus and Karelian-Ingrian-Finnish language SKVR and JR corpora. Based on their research on various levels – song types, verse types, motifs, and formulae – the authors conclude that there is no single computational method or toolbox suitable for tracking all the aspects of similarities and variabilities.
Olha Petrovych, Inna Zavalniuk, and Valentyna Bohatko study in their analysis the semantic usage of vocative expressions to address or invoke someone, and to serve as guides for introducing substantive and emotional elements, distinguishable in the folk song corpus from the Podillia region in Ukraine.
Taive Särg and Kaarel Veskis address the concepts denoting singer or singing, which have been comparatively extracted from an archival corpus of Estonian media texts from the 1890s, and from the corpus of song lyrics / poetic texts at the Estonian Folklore Archives. The results highlight the verbal quality of the vernacular concept in traditional poetry, while also demonstrating the potential of corpus linguistics.
Folklore: EJF is a peer-reviewed open-access academic journal published since 1996, and the current issue is available online at https://www.folklore.ee/folklore/vol94/.

28/08/2024

Suur rõõm on teada anda, et trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 89. number, mille põhiosa on pühendatud lastele ja mängude tähtsusele laste elus. Dagmar Kutsar käsitleb artiklis „Muutuvad arusaamad lastest ja laste uuenduslik energia“ lapse ja lapsepõlve mõistmist eri aegadel, rõhutades, et mäng on elamise harjutamine, mäng sisaldab uuenduslikkust ja kohanevat arengut. Teemat jätkab Astrid Tuisk artikliga „Trihvaa, uka-uka ja teised peitmismängud Eestis 20. sajandil“. R**t Bender heidab pilgu minevikku artiklis „Levkoi, Washnik, härra Krokus ja teised. Baltisaksa laste mängu- ja kasvamismaailmad“. Helena Grauberg tugineb oma artiklis „Mitte ainult mängu asi. Esemeuurimus nukk Lottest museoloogilisest aspektist“ Tartu Mänguasjamuuseumi kogudele, arutledes, kui palju peaksid mänguasjamuuseumis olema kajastatud delikaatsed teemad, nagu mänguasjadega seotud traumaatilised kogemused ning kas ja kuidas eksponeerida üksikuid museaale terve elukaare pikkuses.

Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi artikkel „Muinastulede öö“ käsitleb kõnealuse traditsiooni algatamist, levikut ja rakendamist, kirjeldades sisemisi ja väliseid sotsiaal-kultuurilisi tegureid, samuti seoseid identiteedi loomisel augusti viimase pühapäeva tähistamisega mere kaldal, märkides ühtlasi traditsiooni festivaliseerumist.

Tatiana Agapkina analüüsib artiklis „Loitsude edasiandmise ja esitamise iseärasused idaslaavlastel“ maagiliste teadmiste edasiandmise tingimusi ja reegleid.
Numbri kaks viimast artiklit, Ranus Sadikovi „Innovatsioonid idaudmurtide preesterkonnas“ ja Natalia Ermakovi „Mordva materjal Eesti kogudes ja mordva diasporaad Eestis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses“, tutvustavad lugejale sugulasrahvaste elu-olu.

Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil

29/04/2024

📌 Ilmunud on teadusajakirja Mäetagused 88. number, mis vaatleb ajalugu, diplomaatiat ja rahvusnarratiive.
Olete oodatud lugema uut numbrit ajakirja Mäetagused, kus on juttu:
👉Sloveenia kaduvatest järvedest (Barbara Ivančič Kutin), vepsa Šimjärve piirkonna kabelitega seotud pärimusest (Irina Vinokurova); Ivan Julma ja Krimmi khaani Devlet-Girei diplomaatilisi suhteid pärast Molodi lahingu kaotamist (Sirje Kupp-Sazonov ja Vladimir Sazonov). Põneva sissevaate Abhaasia eestlaste rändenarratiividesse ja identiteediloome kesksetesse motiividesse, kui on olulisel kohal vanal kodumaal valitsenud rasked majanduslikud olud ning kuri ja vägivaldne saksa mõisnik, kes rõhus asunike esivanemaid ja ajendas kodumaalt lahkuma (Aivar Jürgenson).
Juttu on viljaka ja laialdaste uurijahuvidega uralistist Aleksei Burõkinist (Szilárd Tibor Tóth) ning muuseumite ja keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammide juhendajate tegevust jälgivad seitsme fookusrühma näitel Helene Uppin ja Inge Timoštšuk.
👉1996. aastast järjepidevalt ilmuv teadusajakiri sisaldab erialaste ürituste kroonikat, Aimar Ventseli intervjuud Mare Kõivaga (Üksainus keel) ja Eda Kalmre retsensiooni teaduspreemia pälvinud M. Madissoni, A. Ventseli ja M. Lotmani monograafiale „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm.“
Head lugemist!🧐
Ajakirja veebiversioon on loetav aadressil
👉https://www.folklore.ee/tagused/nr88/

25/04/2024

Our journal Folklore: EJF published a new issue!
Most of the articles in the 92nd issue are related to gender issues.

Eve Annuk, Piret Voolaid – Representations of Gender in Estonian Graffiti and Street Art
Rebeka Põldsam – Homophobic Discourses and Their Soviet History in Estonia
Ingrid Ruudi – Adopting or Dodging the Heroic Model: Professional Trajectories of Estonian Women Architects
Carola Maria Wide – Wooing Werewolves. Girls’ Genius, Feminine, and Initiation in Angela Carter’s and Märta Tikkanen’s Versions of “Little Red Riding Hood”
Ahmet Demir – The Wild Woman Archetype. A Comparative Study of Motif Correspondence Between “Bluebeard” and the Turkish Fairy Tale “ İğci Baba”
Esra Sazyek – The Appearance of Grotesque Forms in Crystal Manor Tales
Caihong Zhou, Zongmei Fu – An Archetypal Analysis of the Queen Mother of the West in Chinese Mythology
Kolsoum Ghazanfari, Mohammad Seadat Asl – Traces of a Greek Myth (?) in Subcultures of Lur-Inhabited Regions of Western Iran
Sibel Akgün, The Structures of Dialect as the Founding Element of Social Identity: The Case of Bursa City
R**t Hiiemäe, Andrus Tins – Impressions from a World Conference of Ethnologists and Anthropologists in India
Jonathan Roper What Can We Know of the Ministrels’ Songs. Book Review: Richard Rastall with Andrew Taylor, „Minstrels and Minstrelsy in Late Medieval England“ Woodbridge: Boydell Press, 2023. 476 pp

https://www.folklore.ee/folklore/vol92

30/08/2023

📌Ilmunud on uus number Mäetagused 86 – kirjavahetuste erinumber, mis on kättesaadav nüüd ka veebis.

✍️Augusti alguses trükikotta saadetud ajakirja Mäetagused erinumber “Erakirjad kui uurimisallikad” põhineb Eesti-uuringute Tippkeskuse mulluse konverentsi „Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris“ materjalidel.

✍️Teema juhatab sisse Triinu Ojamaa ja Maarja Hollo artikkel „Kirjažanrist Euroopa kultuuriloos ning kirjavahetuste avaldamisest ja uurimisest Eestis“. Üksikasjalikumalt on vaatluse all viimaste aastakümnete suundumused, mis iseloomustavad erakirjavahetuste publitseerimist ja uurimist Eesti humanitaarias.

Numbris käsitletakse mitme tuntud eestlase kirjavahetust paguluses.

✍️Triinu Ojamaa artikli “Eesti mobilisatsioonipõgenike kirjasuhtlusest Soome Jätkusõja ajal” teemaks on põgenike kirjad. Autor analüüsib Eestist mobilisatsiooni kartuses Soome põgenenud meeste – Harri Kiisa, Boris Kuuma, Ilmar Mikiveri, Olev Mikiveri ja Heino Mikiveri – kirju Ilmar Laabanile, heites valgust ka sõjaaja kirjavahetuse eripäradele (mitme inimese sõnum ühes kirjas, tsensuuri ülekavaldamised jne).

✍️Tiina Kirsi ja Marin Laagi artikkel “Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole” heidab valgust kahe eesti kultuuris silmapaistva isiku mahukale kirjavahetusele, mis sai alguse 1957. aastal ja kestis 1972. aastani.

✍️Anna Hukka artikkel “Kirjanik Valev Uibopuu perekondlik kirjavahetus eksiilis: ühise kirjade ruumi loomine distantsi lühendamise abil” põhineb Teise maailmasõja keerises Rootsi pagenud Uibopuu kirjavahetusel abikaasa Tuuli Reijoneniga Soomes; vaadeldakse ka Uibopuu kirjasuhtlust Eestisse jäänud lähedastega sõjajärgsel perioodil.

✍️Samast numbrist võib leida ka avalikkusele tundmatute inimeste kirjavahetuste käsitlusi👉 Katre Kikase artikli „Ma palun saatke mulle üks erakiri…“ Intersubjektiivsus Jaan Saalvergi kirjades Jakob Hurdale“ keskmes on Jüri kihelkonnast pärineva põllumehe ja rahvaluulekoguja Jaan Saalvergi (1874–1932) kirjad Jakob Hurdale, tema pöördumiste laad ja eesmärgid.

👉Maarja Hollo artiklis ““Mis on möödas ega see ei kordu...” Kurt Eiskopi kirjad Edith Eiskopile aastaist 1940–1941 kui ajalootunnistaja tunnistus” on vaatluse all mehe kirjasuhtlus armastatud naisega. Eesti Vabariigi pöördelistel aegadel ajateenistuses olnud mehe kirjades tulevasele abikaasale on põhiline mõistagi armastus ja armukadedus, mille väljendumist artikli autor analüüsib, ent põhiteema kõrvale mahub ka muud. Nii analüüsib Hollo, kuidas Eiskop tajus ja mõtestas ajateenija argielu Eesti Vabariigi viimastel iseseisvuskuudel.

👉Lisaks kirjavahetuste teemale on numbris Eva Toulouze’i, Nikolai Anisimovi ja Ranus Sadikovi artikkel „Diasporaa etnokultuuriline portree Kesk-Venemaal: Kama-tagused udmurdid, moodustumine, kultuur ja suhted naabritega".

📌Ajakirja on võimalik osta ka meie muuseumi e -poest:

https://pood.kirmus.ee/et/a/maetagused-86

Tutvu uue ajakirjanumbriga lähemalt siin:👇
https://www.folklore.ee/tagused/nr86/

Pilt: The Letter Writer. John Templeton Lucas, õli lõuendil, 1877. York Art Gallery. Image courtesy of York Museums Trust :: https://yorkmuseumstrust.org.uk/ :: Public Domain