Mäetagused ja Folklore

Journals Mäetagused and Folklore publish original academic studies in folklore studies, comparative mythological research and cultural anthropology.

Mäetagused avaldab akadeemilisi originaaluurimusi folkloristikast, võrdlevast usundiuurimisest, kultuuriantropoloogiast ja nendega seotud valdkondadest. Autorkond on rahvusvaheline, lisaks Eesti teadlaste eestikeelsetele kirjutistele avaldatakse ka välismaa teadlaste spetsiaalselt Mäetagustesse tõlkimiseks loovutatud kirjutisi. Valikuliselt avaldatakse ka muukeelsetes teadusajakirjades avaldatud tippuurimuste tõlkeid, mis on vajalik eestikeelse erialaterminoloogia arendamiseks. Eraldi rubriigis avaldatakse erialaraamatute, helikandjate jne ülevaateid ja arvustusi, konverentside ja välitööde tutvustusi, ülevaateid erinevate maade uurimiskeskustest, ülevaateid kaitstud väitekirjadest jmt. Ajakiri ilmub paberkandjal ja Internetis (www.folklore.ee/tagused). Interneti-versioonile on lisatud video- ja helinäiteid. Ajakiri avaldab temaatilisi erinumbreid, mida vajadusel koostab ja nõustab külalistoimetaja. Toimetajad Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Folklore: Electronic Journal of Folklore publishes original studies into folklore, comparative mythology, cultural anthropology and related fields. The journal focuses on theoretical and empirical studies, evaluative review articles with a purpose to promote the theoretical knowledge of folklore studies and related fields. Folklore publishes articles on any aspects and all genres of folklore and comparative religion, including articles on mythology, folk religion and customs, paremiology, narratives, poetic folklore, ethnomusicology, etc. A separate section presents overviews and reports of specialized literature, audio materials, etc., comments on conferences and fieldwork, introductions of research centres all over the world, overviews of defended dissertations, etc. The journal is issued in print and in WWW (www.folklore.ee/folklore). The electronic version provides video and audio samples. The journal publishes occasional special issues devoted to single topics which merit special attention. Edited by Mare Kõiva & Andres Kuperjanov

folklore.ee

NR 78. S I S U

Rõõmus uudis! Jõulude eel saabus trükikojast ajakirja Mäetagused 78. number, mis jätkab meditsiiniantropoloogia teemadel. Koroonaajale kohaselt esitatakse Nikolai Anisimovi ja Galina Gluhova uurimistulemused teemal „COVID-19 ja udmurdi pärimuskultuur“. Artikkel vaatleb udmurtide kombestiku muutusi karantiini ajal, samuti karantiinist ja eneseisolatsioonist ajendatud folkloori. See on katse kirjeldada ja iseloomustada udmurdi pärimuskultuuri näitel ülemaailmse pandeemia mõjusid.
Mare Kõiva artikkel „Heategevus- ja solidaarsusmeditsiini problemaatikast Eesti näitel“ käsitleb tervist ja nt raske tervisekahjustusega isikute hakkamasaamist toetavaid tegevusi, heategevusmeditsiini osa lahenduste leidmisel ja nt abistatud suitsiidiproblemaatika tõstatamist ühiskonnas.
Andra Reinomägi „Lapse kuvandist täiskasvanute ja laste endi pilgu läbi“ osutab, kuidas erinevad lapse kuvand laste ja täiskasvanute vaates.
Anu Korbi artiklis „Ravitsejad Siberi eesti kogukondades“ analüüsib aasteil 1991–2013 välitööde käigus erinevatest Siberi eesti kogukondadest talletatud rahvameditsiini ainest
Kurmo Konsa keskendub artiklis „Meditsiiniline alkeemia 19. sajandil: elektrohomöopaatia teoreetilised ja praktilised lähtekohad“ 19. sajandi teise poole alkeemiatraditsioonile, kasutades näitena Cesare Mattei loodud elektrohomöopaatiat, mis on iatrokeemia edasiarendus. Elektrohomöopaatia iseloomustab väga hästi tõsiasja, et alkeemia praktikad ja teooriad muutusid aja jooksul ja kohandusid muutunud kontekstidega.
Ave Goršiči artiklis „Mary Kaasiku ja Gustav Kallasto rahvaluulekogu ning kirjavahetus“ vaadeldakse tervisliku seisundi kajastamist kaastööliste kirjades üldiselt ning lähemalt Virumaa kaastööliste andmete kogumisse ja isiklikku tervist puudutava info jagamist nii pärimuspalade kommentaaridena kui ka kirjades rahvaluuleosakonnale.
Kaarina Rein vaatleb artiklis „Loomad Rootsi-aegse Tartu ülikooli meditsiinitöödes“ kolme Academia Gustaviana ning ühte Academia Gustavo-Carolina aegset arstiteaduslikku tööd.
Lisaks meditsiiniga nii või teisiti seonduvatele teemadele on numbrisse mahtunud ka Vladimir Sazonovi artikkel „Mõningad märkused nelja ilmakaare kuninga ja jumal-kuninga kontseptsiooni kohta Sumeris ja Akkadis 3. at eKr“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr78
Head lugemist!

folklore.ee

FOLKLORE: FEJF 80. Birthlore and Childhood in Archaic and Modern European Cultures
Edited by Irina Sedakova and Nina Vlaskina
FOLKLORE: FEJF 80 is dedicated to a topic which has always been and will be of utmost interest to scholars of many humanitarian and social disciplines as well as of medical science. At the heart of this subject is an event which is both physical (natural, ontological) and symbolical in nature – the miracle of childbirth. It denotes and alludes to the origin and beginning of life, initiation and acquisi-tion of a new status. As such it has been thoroughly studied by ethnographers, ethnologists, cultural and medical anthropologists, historians, sociologists and theologians, linguists and folklorists, psychologists and pedagogues from various countries. In the twenty-first century, with the advent of new technology and research methods, together with huge advances made in medical care for women, academic studies of childbirth and early childhood became multidisciplinary. Archaic views on pregnancy, delivery, and the baby’s initial socialisation, which do not seem at first glance to be applicable in the most modern urban settings equipped with modern medical and scientific facilities, prove to be amazingly stable. Parallel to this continuation of tradition is a new attitude to the personal life and emotions – a “new sincerity”.
The authors of this issue are Rasa Paukštytė-Šaknienė, Tatiana Agapkina and Andrei Toporkov, Irina Sedakova, Oksana Labashchuk, Halyna Derkach, Tetiana Reshetukha, Lena Marander-Eklund, Natalia Gramatchikova, Alexander Novik, Natalia Dushakova, Adina Hulubaş, Anamaria Iuga.
The Folklore: FEJF is founded in 1996 as the academic printed and online journal. Read this issue: http://www.folklore.ee/folklore/vol80/

folklore.ee

NR 77. S I S U

Olete oodatud lugema ajakirja Mäetagused 77. numbrit, mis on keskendunud vaikimisele kui omalaadsele suhtlusvormile. Reet Hiiemäelt kui koostajalt pärineb teoreetiline sissevaade koos nüüdisaegsete vaikimisega seotud, ent ootamatult aktualiseerunud ja tuliseid seisukohavõttusid põhjustavate nähtuste analüüsiga. Vaikus on alati informatiivne, märgivad erinumbri ühe artikli („Vaikimine, rääkimine ja muud traditsioonilised kõneteod vepsa rahvakultuuris kultuuridevahelises võrdluses“) autorid Madis Arukask ja Eva Saar. Artiklist ilmneb, kui suurel määral võivad inimeste vaikimistavad ja nende tõlgendamine sõltuda konkreetsest kultuurist: läänelikus linnakultuuris kaldutakse vaikimist pidama vaenulikkuse märgiks, seevastu vepsa ja mõnes teises soome-ugri kultuuris esineb olukordi, kus vaikimisse suhtutakse hoopis kui lugupidamise akti.
Ajakirja avaartiklis „Konfliktipelglik ja kõneosav vaikimine: kõrts kui kommunikatsiooniruum Saksa keisririigis“ tutvustab Pariisi 3. Ülikooli (Sorbonne Nouvelle) ajalooprofessor Armin Owzar uudse uurimisallikana Saksa salapolitsei valveraportite kogu, kirjeldades kõrtsisuhtlust 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Hamburgis. Owzar järeldab ligi 20 000 valveraporti analüüsi põhjal, et erinevate ühiskonnasegmentide vahel ei toimunud toona peaaegu mingit kommunikatsiooni. Suhtluses välditi tavaliselt poliitikat, identiteeti või uskumusi puudutavaid teemasid või katkestati nende pinnal tekkinud lahkarvamuste korral vestlus. Artiklis osutatakse sellise käitumise põhjustele (isolatsioonihirm, hirm poliitiliste repressioonide ees, soov vältida pingeid) ning vaikimise rollile ühiskondlike konfliktidega toimetuleku moodusena.
Samalaadsele käitumismudelile viitab ka Pille Kippari ülevaade praeguste pensioniealiste põlvkonna mahavaikitud ja tabuks peetud jututeemadest.
Teabe hääbumisest või fragmenteerumisest mäletajate kadumise, aga ka elatusalade, maastiku või elupaikade muutumise tõttu räägitakse Mari-Ann Remmeli artiklis “Vaiksed kohad“.
Sellest, kuidas erinevate uurimisalade esindajate vaade võib tingida ühes ja samas keskkonnas tehtud välitööde käigus vägagi erineva materjali väljaselekteerimise ja selle presenteerimise omavahel peaaegu võrreldamatute väljundite näol, pakub juhtumianalüüsi Elo-Hanna Seljamaa artikkel „Etnograafilised välitööd kunsti peeglis“.
Piret Voolaiu ja Liisi Laineste artikkel „Tabust saab kommunikatsioon: dopinguteemaline huumor kultuuride dialoogis“ võrdleb reaktsioone kahele rahvusvahelise mõõtmega dopingujuhtumile (Lance Armstrong 2012 ja Eesti suusatajad 2019).
Taavi Koppeli ülevaade kirjeldab Harjumaa Muuseumi 2019. aasta mälestuste kogumise võistlusele laekunud armastuse-teemalisi mälestusi ning analüüsib vastava kogumisvõistluse korraldamist, et näitlikustada, kuidas isegi kogumisüleskutse sõnastusel võib olla oma roll selle juures, milline materjal laekub ja millistest aspektidest vaikitakse.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest, koroonatraditsiooni kogumisest-uurimisest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996.

folklore.ee

We are happy to introduce the second part of the special edition of Folklore: Electronic Journal of Folklore 79, titled “On the Move: Migration and Diasporas”, with Leena Kurvet-Käosaar and Triinu Ojamaa as guest editors. This issue focuses on current methodological advances in the field, in particular on mixed-methods approaches and methods for studying digital diasporas as well as some related conceptual concerns, for example, the re-emergence and critical revision of the concept of cosmopolitanism.

The article by Eva Toulouze and Nikolai Anisimov, “An Ethno-cultural Portrait of a Diaspora in Central Russia: The Formation and Culture of the Eastern Udmurt”, is based on the authors’ ethnographic fieldwork material and focuses on the formation and development of a small diaspora community that has left their original territory. The authors analyse the relationship between diasporic identity and ethnic or vernacular religion, demonstrating how religion can function as an important axis of one’s group identity.

The article by Irina Belobrovtseva, “Seto People in the Expedition Diaries and Literary Works of a Russian Émigré Leonid Zurov”, discusses some of the lesser-known aspects of Russian migration history through an analysis of Zurov’s activities. Belobrovtseva analyses various aspects of Zurov’s mission, arguing that Zurov believed that the Seto preserved the ancient Slavic rites better than Russians.
Aija Sakova and Marin Laak in their article “Situating Oneself within the Estonian Language and World Literature: Ivar Ivask’s Relational Ways of Self-understanding” analyse the creative choices and their influencing factors of Ivar Ivask, a multilingual writer, who felt himself at home in far more than only two cultures. The authors argue that Ivask was a cosmopolitan, and this view largely coincides with his own self-image.

In the article “Literary Biographies without a Fixed Linguistic Abode”, Elina Mikkilä takes under observation migration writers’ language choices and migration literature in its historical development, defining migration literature as “a genre on the move” due to the writers’ nomadic lifestyle. Mikkilä’s article focuses on the literature created by culturally bilingual authors and it has a strong autoethnographic value as Mikkilä herself is one of them.

The article by Kari Korolainen, “Graphic Aspects of Mobility: Folkloristic-Ethnological Drawings as a Starting Point for Discussing Mobility and Borders”, introduces the reader to the folkloristic material collected from the eastern part of Finland and Finnish and Russian Karelia in 1936–1939. Korolainen examines the handwritten texts of ordinary people, which describe an object, activity or situation; the documents also include hand-made drawings. The article contains multi-layered discussions on mobility in the context of folklore, but the author also exemplifies mobility with his own original drawings.

Tanya Matanova’s contribution to the special issue, “German Migrants in Bulgaria and Their Social Networks”, presents the results of a pilot study, the focus of which is on immigrants’ various communication practices. It is an internet-based research of the communication activities in sixteen German-language Facebook groups, complemented by ethnographic interviews.

The issue is complemented by three articles from the editorial board. The article by Anastasiya Fiadotava, “Where the Structural Meets the Personal: Mother-In-Law Humor between a Joke Cycle and Joking Relationships in Belarus”, discusses the status of mother-in-law humour in the context of humorous family communication in contemporary Belarusian families. The humorous communication is represented by widespread canned jokes that portray the wife’s mother as an ill-natured and imperious character, and by personal humorous stories and other personal forms of humorous communication.

Alexey Britvin, Irina Britvina, Liudmila Starostova, and Marc Compte-Pujol in their article “Symbolic Capital as a Resource of Promotion of Provincial Cities: An Analysis of Place Branding Strategies of Ural Urban Destinations” analyse the concept of the symbolic capital of a territory and substantiate the importance of its identification and its use for the promotion of three provincial cities in Russia: Shadrinsk, Chebarkul, and Chelyabinsk. The authors of the article propose to group the resources of the symbolic capital of a territory by using signs or symbols, images of the territory, and archetypes.

Ulrika Wolf-Knuts in her article “’Still, I Can Hardly Believe It’: Reactions, Resources, and Religion in Conversations about Sexual Abuse of Children among Laestadians in Finland“ analyses people’s reactions to a case of paedophilia, presenting three types of narrators – the reluctant accepter, the disappointed accepter, and the explaining accepter – and showing what resources they applied to overcome their frustration.
The articles are followed by an overview of an international scientific colloquium on trauma issues, an overview of a thesis defence, and two book reviews.
The issue is accessible online at http://folklore.ee/folklore/vol79/.

* FOLKLORE EJF vol. 79 *

Äsja ilmus ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 79. number „On the Move: Migration and Diasporas“, mis jätkab eelmises numbris alustatud migratsiooniuurimuste teemat. Külalistoimetajate Leena Kurvet-Käosaare ja Triinu Ojamaa sõnutsi näitavad mõlema numbri kaastööd, et mobiilsusprotsesside sujuvus on vahetult seotud võimega hoida inimsuhteid ning luua ja arendada suhtevõrgustikke. Ületades kultuuride ja rahvuste piire, on neis eristatavad ka kosmopoliitsuse tunnusjooned selle mõiste kaasavas ehk mitte-elitaarses tänapäevases tähenduses. Euroopa eri piirkondade rändeuurijad toovad esile, et kaasajas domineerivate digitaalsete diasporaade kontekstis sõltub suhtevõrgustike toimimine nii virtuaalse ja füüsilise maailma kokkusulamisest kui põrkumisest. Erinumbrid esindavad ka migratsiooniuuringutes viimasel ajal esile kerkinud huvi rändlevate üksikisikute emotsionaalse maailmataju vastu. Uusrände kontekstist lähtudes analüüsivad Dainius Genys, Ilona Strumickienė ja Ričardas Krikštolaitis eri ühiskonnagruppide emotsionaalset ebavõrdsust suhestumisel päritolumaaga. Maarja Hollo käsitlus keskendub II maailmasõja aegsete pagulaste sisekonfliktidele oma läände põgenemise kogemuse traumaatilise mõju vahendamisel. Desislava Pileva ja Tanya Matanova artiklid avavad digitaalse diasporaa kontekstis esile kerkinud kaaskohalolul põhinevaid uusi identiteedivõimalusi, mille edukust aga määravad ühelt poolt inimese digitaalne võimekus ja teisalt virtuaalse suhtluse piiratus võrreldes tavapärase silmast silma suhtlemisega. Elina Mikkilä kirjanikuna ja Kari Korolainen koomiksikunstnikuna toovad erinumbrisse ja migratsiooniuuringutesse laiemalt sisse loovisiku kogemusel põhineva uudse lähenemise mobiilsusprotsessidele.
Eelretsenseeritavat teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folkore annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Erinumbrite ilmumist on toetanud Eesti Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus); esimene osa on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/folklore/vol78/ ja teine https://www.folklore.ee/folklore/vol79/

folklore.ee

Ilmunud on suurteos „Eesti kõnekäänud II” - Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide - vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine.
XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli pika aja vältel kogutud rahvaluuletekstid avaldada ja rahvale kättesaadavaks teha. Sellest on välja kasvanud ka kõnesolev eesti kõnekäändude alasari.
Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud "Eesti kõnekäänud" on üles ehitatud nii, et lugeja ei pea igal juhul alustama esimesest köitest, vaid eeskätt teda huvitavast mõistekategooriast, mõistest või tähendusest. Selle juures on abiks põhjalik sisujuht. Nii leiame teisest köitest väljendeid, mis iseloomustavad inimestevahelisi sotsiaalseid ja omandisuhteid või mis kuuluvad sellistesse valdkondadesse nagu AEG, HULK JA MÄÄR, KVALITEET jm.
Väljaande valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektid IUT 22-5 ja EKKM 14 385, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus, TK 145).
Raamatut on võimalik tellida posti teel Eesti Kirjandusmuuseumist soodushinnaga 20 eurot, millele lisanduvad saatekulud. Tellimus palun esitada meiliaadressile [email protected].

folklore.ee

NR 76. S I S U

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 76. number, mille avaartikli on kirjutanud Maris Kuperjanov ülimalt päevakajalisel teemal: „Koroonaviiruse SARS-CoV-2 algusfaasi vastukaja (sotsiaal)meedias“. Kirjutises on vaatluse all uue koroonaviiruse puhangu esimene kuu ning reageeringud viiruseteemalistele uudistele meediakommentaarides ja sotsiaalmeedias. Kuigi pandeemia on artikli koostamise ajalgi alles algusjärgus ning teadmised viirusest SARS-CoV-2 ja selle põhjustatavast haigusest COVID-19 täienevad iga päevaga, on suur infotulv ja puhangu kiire eskaleerumine olnud viljakaks pinnaseks temaatilise folkloori levikule juba alates esmasest viirusest teadasaamisest. Sotsiaalmeedias saab jälgida nalju ja meeme, nii inimlikust veast või teadmatusest tingitud väärinfo kui ka pahatahtlike eesmärkidega valeuudiste levikut, vandenõuteooriaid ja muid narratiive, mis tihti epideemiatega kaasas käivad, kusjuures nende mõju ühiskonnale võib tihtipeale olla halvavamgi kui haigus ise.
Väga olulisi teemasid ja vaatenurki avavad ka kõik ülejäänud uurimused.
Simone Eelmaa ja Maria Murumaa-Mengel on kirjutanud artikli „„Kui ongi tõsi, siis ise süüdi!“ Seksuaalvägivallaga seonduvad stereotüübid ühe Eesti laste ja noorte veebifoorumi teemaalgatustes ja vastustes“. Airi Liimets ja Külli Erimäe on analüüsinud viimase kolme aastakümne lastelaule artiklis „Lapsele laulmise fenomen koduses kasvatuskultuuris“. Veel on ajakirjas lugeda Rebeka Põldsami käsitlus „Otsides kvääre lugusid sõdadevahelise Eesti ajakirjandusest. Eugeenika rollist homoseksuaalsust ja transsoolisust puudutavates aruteludes“ ning bulgaarlanne Milena Ljubenova artikkel „Kohaliku mälu säilitamine – püha jumalaema kultus“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ning kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/.

folklore.ee

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42-235
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
OÜ Tartu Koolitus OÜ Tartu Koolitus
Ülikooli 1
Tartu, 51003

Eesti Olümpiaakadeemia Eesti Olümpiaakadeemia
Jakobi 5
Tartu, 51014

EOA peab oma missiooniks olümpialiikumise edendamist Eestis, tehes seda peamiselt olümpismi ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide teostamise kaudu.

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Kompanii 3/5
Tartu, 51004

Nüüd on raamatukogu ka Facebookis! Leia Facebookist ka raamatukogu noortenurk; muusikaosakond ja seemneraamatukogu.

Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum
L.Puusepa 1a
Tartu, 50406

Vastuvõtule registreerimine 731 9100 (E-R 7.30-18.00) Koduleht www.kliinikum.ee

Huvikool Huvitera Huvikool Huvitera
Tähe 4
Tartu, 51010

Tartu KHK täiskasvanute koolituse osakond Tartu KHK täiskasvanute koolituse osakond
Kopli 1
Tartu, 50115

Meie oleme Sinu jaoks!

Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus
Tähe 127E
Tartu, 50113

Ühingu eesmärgiks on edendada kütte- ja ventilatsioonialast teadlikkust ning toetada taastuvatel energiaallikatel baseeruvate autonoomsete küttesüsteemide arendamist ja levikut.

Tartu MUN Tartu MUN
Lossi 36
Tartu, 51003

Tartu Model United Nations is an international event organized by the Society of International Relations (Rahvusvaheliste Suhete Ring) at the University of Tartu. It was first held in May 2016 at the Johan Skytte Institute of Political Studies.

TEAN Koolitus- ja Nõustamiskeskus TEAN Koolitus- ja Nõustamiskeskus
Kaunase Pst 22
Tartu, 50607

Tean Elan Avastan Naudin Asutus tegeleb täiskasvanute ja noorte (alates 16. eluaastast) tööalase- ning vabahariduskoolitusega. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut

Deo Deo
Tartu

Õpilasfirma Deo viib läbi haridusprogramme lastele vanuses 5-12. Korraldame sünnipäevi, huviringe ja laagreid. Targal lapsel tuju hea!

Folkuniversitetet keelekoolitus Folkuniversitetet keelekoolitus
Lai 30
Tartu

Liivimaa parimad keelekursused www.folkuniversitetet.ee

Eesti Loodusteaduste Olümpiaad Eesti Loodusteaduste Olümpiaad
Ravila 14A
Tartu, 50412

Estonian Science Olympiad

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C