Mäetagused ja Folklore

Journals Mäetagused and Folklore publish original academic studies in folklore studies, comparative mythological research and cultural anthropology.

Mäetagused avaldab akadeemilisi originaaluurimusi folkloristikast, võrdlevast usundiuurimisest, kultuuriantropoloogiast ja nendega seotud valdkondadest. Autorkond on rahvusvaheline, lisaks Eesti teadlaste eestikeelsetele kirjutistele avaldatakse ka välismaa teadlaste spetsiaalselt Mäetagustesse tõlkimiseks loovutatud kirjutisi. Valikuliselt avaldatakse ka muukeelsetes teadusajakirjades avaldatud tippuurimuste tõlkeid, mis on vajalik eestikeelse erialaterminoloogia arendamiseks. Eraldi rubriigis avaldatakse erialaraamatute, helikandjate jne ülevaateid ja arvustusi, konverentside ja välitööde tutvustusi, ülevaateid erinevate maade uurimiskeskustest, ülevaateid kaitstud väitekirjadest jmt. Ajakiri ilmub paberkandjal ja Internetis (www.folklore.ee/tagused). Interneti-versioonile on lisatud video- ja helinäiteid. Ajakiri avaldab temaatilisi erinumbreid, mida vajadusel koostab ja nõustab külalistoimetaja. Toimetajad Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Folklore: Electronic Journal of Folklore publishes original studies into folklore, comparative mythology, cultural anthropology and related fields. The journal focuses on theoretical and empirical studies, evaluative review articles with a purpose to promote the theoretical knowledge of folklore studies and related fields. Folklore publishes articles on any aspects and all genres of folklore and comparative religion, including articles on mythology, folk religion and customs, paremiology, narratives, poetic folklore, ethnomusicology, etc. A separate section presents overviews and reports of specialized literature, audio materials, etc., comments on conferences and fieldwork, introductions of research centres all over the world, overviews of defended dissertations, etc. The journal is issued in print and in WWW (www.folklore.ee/folklore). The electronic version provides video and audio samples. The journal publishes occasional special issues devoted to single topics which merit special attention. Edited by Mare Kõiva & Andres Kuperjanov

Ilmunud on suurteos „Eesti kõnekäänud II” - Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide - vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine.
XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli pika aja vältel kogutud rahvaluuletekstid avaldada ja rahvale kättesaadavaks teha. Sellest on välja kasvanud ka kõnesolev eesti kõnekäändude alasari.
Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud "Eesti kõnekäänud" on üles ehitatud nii, et lugeja ei pea igal juhul alustama esimesest köitest, vaid eeskätt teda huvitavast mõistekategooriast, mõistest või tähendusest. Selle juures on abiks põhjalik sisujuht. Nii leiame teisest köitest väljendeid, mis iseloomustavad inimestevahelisi sotsiaalseid ja omandisuhteid või mis kuuluvad sellistesse valdkondadesse nagu AEG, HULK JA MÄÄR, KVALITEET jm.
Väljaande valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektid IUT 22-5 ja EKKM 14 385, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus, TK 145).
Raamatut on võimalik tellida posti teel Eesti Kirjandusmuuseumist soodushinnaga 20 eurot, millele lisanduvad saatekulud. Tellimus palun esitada meiliaadressile [email protected].

folklore.ee

NR 76. S I S U

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 76. number, mille avaartikli on kirjutanud Maris Kuperjanov ülimalt päevakajalisel teemal: „Koroonaviiruse SARS-CoV-2 algusfaasi vastukaja (sotsiaal)meedias“. Kirjutises on vaatluse all uue koroonaviiruse puhangu esimene kuu ning reageeringud viiruseteemalistele uudistele meediakommentaarides ja sotsiaalmeedias. Kuigi pandeemia on artikli koostamise ajalgi alles algusjärgus ning teadmised viirusest SARS-CoV-2 ja selle põhjustatavast haigusest COVID-19 täienevad iga päevaga, on suur infotulv ja puhangu kiire eskaleerumine olnud viljakaks pinnaseks temaatilise folkloori levikule juba alates esmasest viirusest teadasaamisest. Sotsiaalmeedias saab jälgida nalju ja meeme, nii inimlikust veast või teadmatusest tingitud väärinfo kui ka pahatahtlike eesmärkidega valeuudiste levikut, vandenõuteooriaid ja muid narratiive, mis tihti epideemiatega kaasas käivad, kusjuures nende mõju ühiskonnale võib tihtipeale olla halvavamgi kui haigus ise.
Väga olulisi teemasid ja vaatenurki avavad ka kõik ülejäänud uurimused.
Simone Eelmaa ja Maria Murumaa-Mengel on kirjutanud artikli „„Kui ongi tõsi, siis ise süüdi!“ Seksuaalvägivallaga seonduvad stereotüübid ühe Eesti laste ja noorte veebifoorumi teemaalgatustes ja vastustes“. Airi Liimets ja Külli Erimäe on analüüsinud viimase kolme aastakümne lastelaule artiklis „Lapsele laulmise fenomen koduses kasvatuskultuuris“. Veel on ajakirjas lugeda Rebeka Põldsami käsitlus „Otsides kvääre lugusid sõdadevahelise Eesti ajakirjandusest. Eugeenika rollist homoseksuaalsust ja transsoolisust puudutavates aruteludes“ ning bulgaarlanne Milena Ljubenova artikkel „Kohaliku mälu säilitamine – püha jumalaema kultus“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ning kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/.

folklore.ee

* FOLKLORE EJF vol. 78 *

We are pleased to present to you the special edition of Folklore: Electronic Journal of Folklore, titled “On the Move: Migration and Diasporas”, with Leena Kurvet-Käosaar and Triinu Ojamaa as guest editors.
The issue brings together researchers representing a variety of fields of the humanities and social sciences. The contributions of the current volume focus on migration dominantly from the perspective of the individual and highlight, in particular, the crucial importance of the ways in which social engagements and bonds and communication networks are formed and function (or fail to function) on individual and collective levels in the context of forced and voluntary migration.
In the article “The Kosovo Conflict and the Changing Migration Patterns of the Gorani Community: Continuities and Shifts”, Ivaylo Markov takes under observation the Gorani people, defining them as an “archetypal migrant community”, thus referring to their everlasting “being-on-the-move” that has
been caused by various reasons and realized in different ways.
Desislava Pileva in her article “From Mobility to ‘Exile’. Shifting Co-Presence: Narratives of Bulgarian-Syrian Families in Bulgaria” examines changes in the migration practices of four mixed families, in which one of the spouses is a Syrian, following the outbreak of an armed conflict in Syria in 2011.
In the article “Uncertainties of Transnational Belonging: Homeland Nationalism and Cultural Citizenship of Lithuanian Immigrants in the USA” Vytis Čiubrinskas takes under comparative observation the representatives of two different migration waves, the first of which was triggered by World War II and the second one by the collapse of the Eastern Bloc in the 1980s–1990s. The author aims to demonstrate how the migrants of different waves – forced and voluntary – use their social ties and cultural resources for coping with their transnational belonging.
The article titled “Emotional State and Inequality among Lithuanian Emigrants” by Dainius Genys, Ilona Strumickienė, and Ričardas Krikštolaitis is based on a survey conducted in 2018 among the migrants from Lithuania in Scandinavian countries,Great Britain, and Southern Europe. The research team approaches the issues of unemployment, low wages, and poor living standards from a novel perspective of the emigrants’ emotional state, which often remains in the background or is completely overshadowed by economic problems.
Maija Runcis’ contribution, “Estonian Diaspora in Sweden: An Analysis of the Collection ’Life Destinies’ at the Swedish Nordic Museum“, demonstrates how the archival collection produces a narrative about World War II refugees of Estonian origin in Sweden, which underlines their adaptation to Swedish society at the expense of other elements of identity, most importantly their Estonian identity.
In the article titled “Traces of Trauma in Estonian Women’s Life Narratives of World War II” Maarja Hollo deals with the mediation of the traumatic impact of witnessing warfare and the escape journey to the West. Hollo also distinguishes two temporalities: secure and beautiful childhood before World War II and shook-up life order after the beginning of World War II, the escape to the West and the years spent in displaced persons’ camps. Hollo claims that life narratives rarely contain detailed descriptions of traumatic experiences
and discusses the possible reasons for that.
In the article “The Task of a Cultural Researcher: Telling the Story of Siberian Estonians” Anu Korb interprets the mission of a researcher based on her sixteen academic fieldwork trips to Estonians living in Siberia in 1991–2016.Korb discusses various migration practices in the nineteenth century and in the first decades of the twentieth century: voluntary migration, deportation, and remigration. She also sheds light on the relationship between the researcher and his/her subject, explaining that the researcher as an outsider can shift more and more into the insider’s position and as a result become a spokesperson for the subject in society.
Stephan Steiner in his essay “Deportation and the Crises of [Early Modern] Europe: A Brief Historical Introduction” outlines the prehistory of deportation as an avant-garde demographic policy, the aim of which was, first and foremost, to clean certain territories from “unwanted elements”. He argues that the roots of the crisis we have to face today, and the ways “how we came to where we are” can be traced back to the past practices of forced migration.
The article from the editorial board, „Through the Apulian Streets: The Liminal Space-Time of the Holy Week’s Processions“ by Vito Carrassi, builds on the author’s fieldwork carried out between 2013 and 2015, and focuses on the importance, significance and specificity that the religious and devotional processions have in many Apulian sites.The participants of these processions act as mediators between the common and the uncommon, the secular and the sacred, the worldly and the otherworldly; in these ritual dramas some sacred symbols leave their ordinary, static dimension to acquire an extraordinary, dynamic, and more engaging role.
The articles are followed by an interview with Michael Witzel, an overview of the conference on comparative mythology by Marina Valentsova, and two book reviews.

folklore.ee

www.folklore.ee

Ajakirja Mäetagused värske number on kohe lugemiseks valmis. Üks praeguses eriolukorras väga oluline artikkel on aga juba kättesaadav. Soovitame lugeda Maris Kuperjanovi uurimust „Koroonaviiruse SARS-CoV-2 algusfaasi vastukaja (sotsiaal)meedias“.
Kirjutises on vaatluse all uue koroonaviiruse puhangu algusperiood ning reageeringud viiruseteemalistele uudistele meediakommentaarides ja sotsiaalmeedias. Kuigi pandeemia on artikli koostamise ajalgi alles algusjärgus ning teadmised viirusest SARS-CoV-2 ja selle põhjustatavast haigusest COVID-19 täienevad iga päevaga, on suur infotulv ja puhangu kiire eskaleerumine olnud viljakaks pinnaseks temaatilise folkloori levikule juba alates esmasest viirusest teadasaamisest. Saab jälgida nalju ja meeme, nii inimlikust veast või teadmatusest tingitud väärinfo kui ka pahatahtlike eesmärkidega valeuudiste levikut, vandenõuteooriaid ja muid narratiive, mis tihti epideemiatega kaasas käivad, kusjuures nende mõju ühiskonnale võib tihtipeale olla halvavamgi kui haigus ise.
http://www.folklore.ee/tagused/nr76/kuperjanov.pdf

folklore.ee

Äreval ajal üks rõõmus uudis! Ilmunud on Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud mahukas teadusväljaanne "Eesti kõnekäänud I: Monumenta Estoniae Antiquae VII” (EKM Teaduskirjastus: 2020). 1150 lehekülge sisaldav suurteos võtab kokku kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna aastatepikkuse fraseoloogia-alase uurimistöö.
Suurem osa kõnekäände kuulub loomuliku keele sõnavarasse, nad on kohased kõikidel keele kasutusaladel alates kõnekeelest ja lõpetades raamatulike tekstidega. Nende valik sõltub kõneleja või kirjutaja keelekompetentsist, keelekasutuskultuurist, väljenduseelistustest. Väljaanne „Eesti kõnekäänud” pakubki lugejale kujundlikku keeleinventari, mille abil saab keelekasutaja tema poolt valitud stiilis oma seisukohti vormistada.
Kõnekäändude allikmaterjal (kokku 154 550 teksti) pärineb trükiallikatest ja käsikirjalistest arhiivifondidest, selle vanim osa on pärit 17. ja 18. sajandist.
„Eesti kõnekäänud” ei ole traditsiooniline tähestikuline keelekogu. Väljaande materjal, üle 20 000 väljendi on korraldatud mõisteseoste järgi. Sisuline korrastatus arvestab seda, et kõneleja või kirjutaja ei lähtu mitte sõna foneetilisest või kirjalikust vormist, vaid mõistest, ideest, analoogiast ning selles esitatakse koos, koondatult kõike seda, mis inimese keelelises teadvuses kuulub ühte, sh ka vormilt erinev materjal. Mõistesse kokku viidud tuntud ja vähemtuntud või tundmatud väljendid saavad arusaadavaks juba tuttava või paremini tuntud, üldisema, harilikuma nimetuse varal, tuntuma ja vähemtuntu vaheliste seoste kaudu.
Mis tahes keele sõnavaras kajastuvad rahva ja/või teatud inimrühma tõekspidamised, hoiakud, eelistused jms. Just seetõttu ei ole kõik mõisted täidetud väljenditega ühesuguse tihedusega ega ka samasuguse emotiivsusega. Kõnekäändudele on lisatud tähenduse vm poolest lähedased vanasõnad.
Väljaande valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektid IUT 22-5 ja EKKM 14-385, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK 145).
Raamatut on võimalik tellida posti teel Eesti Kirjandusmuuseumist soodushinnaga 20 eurot, millele lisanduvad saatekulud. Tellimus esitada meilile [email protected]. Teine köide ootab juba trükijärge.

folklore.ee

NR 75. S I S U

Rõõmus uudis! Kirjandusmuuseumisse jõudis ajakirja Mäetagused 75. number, kuhu on koondatud artiklid meditsiiniantropoloogiast, inimese ja looduse suhetest ning folkloori ja folkloristika järjepidevusest.
Mare Kõiva käsitleb artiklis „Pärimusmeditsiin ja globaliseeruvad tervisetrendid“ Eestis kasutatava alternatiivmeditsiini tendentse aastail 2015–2017, mil traditsioonilise ja täiendmeditsiini praktiseerimise institutsionaliseerumise kõrval võis täheldada kursuste nihkumist linnadest maapiirkondade tervisekeskustesse. Terviseteemat jätkab Age Kristel Kartau artiklis „„Ega ma arsti juurde ju ometi ei lähe!“ Eemiline uskmatus oletataval uue vaimsuse uurimisväljal“. Meditsiiniteema lõpetab Indrek Linnuste, kes analüüsib vaimse tervisega seonduvaid religioosseid ja spirituaalseid kriise.
Inimese ja looduse suhete teema avab Andres Kuperjanov artikliga „Miks haavalehed värisevad? Puudega seotud etioloogiliste tekstide peajooni“, seda jätkab Ruth Mirovi artikkel „Loomtegelaste kujutamine laulumängudes“.
Minevikku süüvib Tiiu Jaago artikliga „Rahvaluule õpetamise alguskümnendid Tartu Riiklikus Ülikoolis. Eduard Laugaste 110“. Anneli Mihkelev (artikkel „Folkloorist kirjandusse ehk variatsioonid Rainisega läti ja eesti kultuuris“) on käsitlenud Läti üht kuulsaimat modernistlikku kirjanikku, kelle tööd esindavad möödunud sajandi alguse, keerulise ja pöördelise perioodi kultuuri. Artiklis käsitletakse Rainise näidendites leiduvat folkloorist pärit materjali ning selle seost ilukirjandusega. Valgevene teadlane Tatsiana Valodzina tutvustab oma kodumaa folkloristide tegemisi artiklis „Valgevene folkloristika õnnestumised ja valupunktid 21. sajandil“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/.

folklore.ee

folklore.ee

* FOLKLORE EJF vol. 77 *

Happy New Year!
We are pleased to present to you the 77th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore under the title Human-Animal Relationships, with Mirjam Mencej as guest editor.
The articles in this issue derive from the presentations given at the Belief Narrative Network (BNN) conference, which was held as part of the International Society for Folk Narrative Research (ISFNR) interim conference in Ragusa in 2018 under the heading “Human-Animal Relationship in Belief Narratives”. The papers presented covered a huge geographical scope and time-span. Seven of them, approaching the topic from very different perspectives and angles, and within various genres of folklore, are introduced to the reader in this issue.
Argentinian folklorist Maria Ines Palleiro focuses on Argentinian animal tales and argues that animal tales, in their local transformations, are often intertwined with belief narratives as well as with ritual discourse.
Japanese folklorist Fumihiko Kobayashi discusses the ambivalent views of mice and rats in Japanese history. While covering various oral and written genres as well as visual forms, he particularly focuses on toys, which he considers a “three-dimensional form of narrative”.
Croatian ethnologist Jelka Vince Pallua covers a large time-span, from pre-history up until the present day, in her paper on the symbolism of the frog/toad. Based on a comparative perspective of not only folklore, but also archaeological, ethnological, and linguistic data, the author argues for their “female” connotations, i.e., fertility, fecundity, regeneration, renewal of life and resurrection, pregnancy, etc.
Mirjam Mencej’s (Slovenia) paper focuses on one particular legend about a wrestling match between a human and a werewolf. Based on the analysis of a belief narrative, the author aims to demonstrate the latent inter-ethnic and inter-religious tensions between Catholics (Croats) and Muslims (Bosniaks) in Bosnia and Herzegovina as revealed in the story.
The paper by Estonian folklorist Reet Hiiemäe discusses the notion of the spirit-animal, which is rather popular in contemporary Estonian culture. The notion of spirit-animal as a supernatural protector and guide has come to Estonia mainly from neo-shamanism, based on Native American shamanism, the author argues.
Folklorist and well-known Croatian animal rights activist Suzana Marjanić combines a zoofolkloristic and ethnozoological approach with the perspective of contemporary critical animal studies. She demonstrates how the negative attitude towards cockroaches in Croatian folklore found its continued expression in contemporary aggressive use of insecticides and their advertising strategies. She shrewdly points out and condemns speciesist attitudes and practices towards insects in contemporary Western society.
U.S. folklorist Tok Thompson argues in his article that we can expand our understanding of animals by referencing the ways in which mythology has shaped our views. He believes that postcolonial philosophy and posthumanism will help the West learn from previously overlooked systems of knowledge and thus better understand the close interconnections between humans and animals.
This issue is supplemented by an article from the editorial board. Estonian folklorist Mare Kõiva’s article examines the attitudes towards wolves reflected in Estonian folklore and their etiological and religious motifs: the emergence of wolves, wolf incantations, wolves’ food from heaven / from the ruler, pieces of clouds, and taboo names of wolves as expressions of mythological and religious relations.
The news section of the issue presents an interview with a famous cultural analyst, Mieke Bal, an overview of a doctoral dissertation, of the 9th annual conference of the Centre of Excellence in Estonian Studies, of a symposium to honour academician Arvo Krikmann, and two book reviews.

folklore.ee

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42-235
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Kolm Põrsakest Kolm Põrsakest
Lai 6
Tartu

Eesti sigaägedaim teadusteater ning teadushuviringide korraldaja. Tellimine: www.kolmporsakest.ee [email protected]

Nõlvaku 9-44 Debate Club Nõlvaku 9-44 Debate Club
Nõlvaku 9-44
Tartu, 50708

12. juulil 2014. Kaks noormeest. Üks väitlusturniir. Uue klubi sünd. Maailm värise! Nüüd on aeg see klubi viia massideni!

TEAN Koolitus- ja Nõustamiskeskus TEAN Koolitus- ja Nõustamiskeskus
Kaunase Pst 22
Tartu, 50607

Tean Elan Avastan Naudin Asutus tegeleb täiskasvanute ja noorte (alates 16. eluaastast) tööalase- ning vabahariduskoolitusega. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut

Intellektika Intellektika
Fr. R. Kreutzwaldi 60
Tartu, 51014

Intellektika - Eesti ühe pikima traditsiooniga haridus- ja karjäärimess, toimub Tartu messikeskuses.

Eesti lingvistikaolümpiaad Eesti lingvistikaolümpiaad
Tartu

Lingvistikaolümpiaad on 2003. aastast toimuv õpilasvõistlus noortele, kes on huvitatud maailma keelelisest mitmekesisusest. Vt ka https://sisu.ut.ee/lingvistikaolympiaad/

Tartu MUN Tartu MUN
Lossi 36
Tartu, 51003

Tartu Model United Nations is an international event organized by the Society of International Relations (Rahvusvaheliste Suhete Ring) at the University of Tartu. It was first held in May 2016 at the Johan Skytte Institute of Political Studies.

Teaduslahing Teaduslahing
Kooli
Tartu, 50409

Teadusvõistlusel Teaduslahing võtavad mõõtu 7. – 9. klasside võistkonnad, kes panevad igapäevaelus ette tulevatele küsimustele käed külge.

Klassikaline filoloogia Klassikaline filoloogia
Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu, 51003

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt. Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/

Tartu Kristlik Noortekodu Tartu Kristlik Noortekodu
Era 2
Tartu, 51010

Asenduskodu Era 2, Tartu +3725279280 +3727420865

Fotograaf Susan Must Fotograaf Susan Must
Tartu, TALLINN

Portreefotograaf Tartus & Tallinnas. Olen suhtumisega, et lihtsuses peitub võlu, jäädvustan ehedaid momente graatsilisel moel ♡

Miks Miks
Soola
Tartu

Miks.ee on kõigile neile, kes armastavad teadust ja inseneeriat. www.miks.ee