Mäetagused ja Folklore

📌Ilmunud on uus number Mäetagused 86 – kirjavahetuste erinumber, mis on kättesaadav nüüd ka veebis.

✍️Augusti alguses trükikotta saadetud ajakirja Mäetagused erinumber “Erakirjad kui uurimisallikad” põhineb Eesti-uuringute Tippkeskuse mulluse konverentsi „Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris“ materjalidel.

✍️Teema juhatab sisse Triinu Ojamaa ja Maarja Hollo artikkel „Kirjažanrist Euroopa kultuuriloos ning kirjavahetuste avaldamisest ja uurimisest Eestis“. Üksikasjalikumalt on vaatluse all viimaste aastakümnete suundumused, mis iseloomustavad erakirjavahetuste publitseerimist ja uurimist Eesti humanitaarias.

Numbris käsitletakse mitme tuntud eestlase kirjavahetust paguluses.

✍️Triinu Ojamaa artikli “Eesti mobilisatsioonipõgenike kirjasuhtlusest Soome Jätkusõja ajal” teemaks on põgenike kirjad. Autor analüüsib Eestist mobilisatsiooni kartuses Soome põgenenud meeste – Harri Kiisa, Boris Kuuma, Ilmar Mikiveri, Olev Mikiveri ja Heino Mikiveri – kirju Ilmar Laabanile, heites valgust ka sõjaaja kirjavahetuse eripäradele (mitme inimese sõnum ühes kirjas, tsensuuri ülekavaldamised jne).

✍️Tiina Kirsi ja Marin Laagi artikkel “Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole” heidab valgust kahe eesti kultuuris silmapaistva isiku mahukale kirjavahetusele, mis sai alguse 1957. aastal ja kestis 1972. aastani.

✍️Anna Hukka artikkel “Kirjanik Valev Uibopuu perekondlik kirjavahetus eksiilis: ühise kirjade ruumi loomine distantsi lühendamise abil” põhineb Teise maailmasõja keerises Rootsi pagenud Uibopuu kirjavahetusel abikaasa Tuuli Reijoneniga Soomes; vaadeldakse ka Uibopuu kirjasuhtlust Eestisse jäänud lähedastega sõjajärgsel perioodil.

✍️Samast numbrist võib leida ka avalikkusele tundmatute inimeste kirjavahetuste käsitlusi👉 Katre Kikase artikli „Ma palun saatke mulle üks erakiri…“ Intersubjektiivsus Jaan Saalvergi kirjades Jakob Hurdale“ keskmes on Jüri kihelkonnast pärineva põllumehe ja rahvaluulekoguja Jaan Saalvergi (1874–1932) kirjad Jakob Hurdale, tema pöördumiste laad ja eesmärgid.

👉Maarja Hollo artiklis ““Mis on möödas ega see ei kordu...” Kurt Eiskopi kirjad Edith Eiskopile aastaist 1940–1941 kui ajalootunnistaja tunnistus” on vaatluse all mehe kirjasuhtlus armastatud naisega. Eesti Vabariigi pöördelistel aegadel ajateenistuses olnud mehe kirjades tulevasele abikaasale on põhiline mõistagi armastus ja armukadedus, mille väljendumist artikli autor analüüsib, ent põhiteema kõrvale mahub ka muud. Nii analüüsib Hollo, kuidas Eiskop tajus ja mõtestas ajateenija argielu Eesti Vabariigi viimastel iseseisvuskuudel.

👉Lisaks kirjavahetuste teemale on numbris Eva Toulouze’i, Nikolai Anisimovi ja Ranus Sadikovi artikkel „Diasporaa etnokultuuriline portree Kesk-Venemaal: K**a-tagused udmurdid, moodustumine, kultuur ja suhted naabritega".

📌Ajakirja on võimalik osta ka meie muuseumi e -poest:

https://pood.kirmus.ee/et/a/maetagused-86

Tutvu uue ajakirjanumbriga lähemalt siin:👇
https://www.folklore.ee/tagused/nr86/

NR 86. S I S U Pilt: The Letter Writer. John Templeton Lucas, õli lõuendil, 1877. York Art Gallery. Image courtesy of York Museums Trust :: https://yorkmuseumstrust.org.uk/ :: Public Domain

Trükist ja veebis on ilmunud ajakirja Mäetagused 85. number, mille avaartiklis annab Eeva Kesküla antropoloogi vaate tööle kaevurite ja diginomaadide näitel. Töö on inimeseks olemise lahutamatu osa. Artikkel annab ülevaate peamistest printsiipidest töö uurimisel antropoloogilisest perspektiivist ning analüüsib seda, kuidas on muutunud aja jooksul inimeste hinnang oma tööle ja positsioonile ühiskonnas.
Inimese ja tema enesepeegeldustega tegeleb Piret P**l artiklis „„Tühi tuba“ ehk eneserefleksioon ja visuaal-tekstuaalne juhtumiuuring hingelise abi andmise õpetamisest ja õppimisest“.
Anu Korb on võtnud vaatluse alla lapse Siberi eestlaste sünniga seotud kombestiku sünnituslood, Aivar Jürgenson heidab pilgu eestlaste väljarändamislugudesse 19. sajandil artiklis „Musta mere ranniku eesti asunikud malaaria meelevallas“.
Albert Camus’ eksistentsialismi jooni Priit Pärna filmides otsib ja analüüsib Paul Kaspar Nurk, kes selle uurimusega pälvis mullu õpilaste teadustööde konkursil III preemia, Eesti Kunstiakadeemia äramärkimise ja Eesti-uuringute Tippkeskuse eriauhinna.
Veel kaugemat ajalugu käsitlevad Andrew Schumann ja Vladimir Sazonov artiklis „Mesopotaamia jumalanna Nanāia mõjudest Kesk- ja Lõuna-Aasias“.
Irina Sedakova ja Marina Valentsova meenutavad oma õpetajat akadeemik Nikita Tolstoid tema sajanda sünniaastapäeva valguses.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
https://folklore.ee/tagused/nr85/

Olete oodatud lugema teadusajakirja Mäetagused erinumbrit, milles on esindatud läbilõige Tallinna Ülikooli Maastiku ja Kultuuri Keskuse (loodi 23. jaanuaril 2007) viimase aja uurimisteemadest. Keskuse üks põhiteema on olnud rurbaansus – maalise ja linnalise keskkonna kokkusulamine ja selle väljendus maastikes. Linnalisus ja maalisus ei tähenda ainult füüsilisi struktuure ja nende ruumilist paiknemist, vaid ka vastavaid mõtte- ja käitumismustreid, elustiile ja keskkon(dade)ga hakkamasaamist.
Raili Nugin vaatleb neid suhteid mobiilsuse mätta otsast („Liikuvus maal – läbi kriiside hübriidse võrgustunud ruumi poole“), Kadri Kasemets ja Hannes Palang läbi argikohtade („Mobiilne kuuluvustunne kui toimetulekuviis 1950. aastate argielus: ühe pere lugu“). Tarmo Pikner näitab artiklis „Poliitilised ökoloogiad ja antropotseen urbaansuse pingeväljade maastikes“, kuidas linnaloodus muutub poliitiliseks; Tauri Tuvikene ja Aleksandra Ianchenko toovad kokku ühistranspordi, kunsti, maastiku ja õhustiku artiklis „Olematud trammiteed linnamaastikus: atmosfäärialased kunstiprojektid Turus ja Tallinnas“.
Saara Mildeberg ja Anu Printsmann uurivad, kas tööstuspärand on elujõulisem maal või linnas („Koostöö ja konkurents tööstuspärandil põhinevas turismis Ida-Virumaal“). Marju Kõivupuud huvitas, kuidas tekst kleepub maastikule ehk kuidas pärimus arhiivist tagasi maastikku lasta („Maastikule kleepuv tekst: põrgupärimus“), ning Hannes Palang mängib maastikuga – maastik on töötegemise kohast muutunud geopeituse mänguväljakuks, kus kehtivad oma reeglid („Maastik kui mänguväljak“).
Mänguteemaga haakub Mare Kalda artikkel Facebooki libasündmustest, millega lõbustati ennast Eestis oktoobrist 2018 veebruarini 2019. Aivar Jürgenson aga heidab pilgu ajalukku: „Gruusia-Abhaasia sõja (1992–1993) retseptsioon eesti meedias sõja ajal ja järel“.
Erinumbri on kokku pannud külalistoimetajad Hannes Palang ja Marju Kõivupuu.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr84.

Rõõm on teatada ajakirja Mäetagused värskest erinumbrist, mis käsitleb looduslikke pühapaiku nii Eesti kui ka Leedu näidetel. Looduslikkuse problemaatikat pühapaikade puhul käsitlevad Laura Mäemets, kes kirjeldab oma ülevaates Karksi kihelkonna pühapaikade kaardistaja muljeid muutuvast pärandmaastikust, kus pühapaigad on sageli raskesti leitavad looduse ja tähenduste muutumise tõttu; ja Mari-Ann Remmel, kes analüüsib hiite ja veekogude kokkukuulumist, tuues ökosemiootilise lähenemise abil välja looduse enda loogika ja võime moodustada ühes vetevõrgustikega ka pühakohtade võrgustikke.
Teiseks keskseks probleemiks pühapaikade määratluses on pühadus. Heiki Valk näitab artiklis „Kesksed looduslikud pühapaigad Eesti kagunurgas“, kuidas kabelites ja kirikute lähistel läbi viidud kalendrikombed laenasid varem looduslikes paikades läbi viidud praktikate elemente. Pühadusega seotud probleemistikku käsitleb ka Lona Pälli artikkel pärimuse rollist Paluküla hiiemäe tuleviku üle peetavas konfliktis.
Veidi teises ajas ja teises kontekstis, ent sarnasest teemast räägib Leedu uurija Andrius Kaniava, kes analüüsib endise Väike-Leedu alal paikneva Rambynase mäe kujunemist oluliseks keskuseks rahvuslik-poliitilistes suundumustes piirkonna leedu kultuuriga sidumisel. Lina Leparskienė käsitleb pühaduse mitmekesiseid funktsioone Leedu Trakai linnas. Uurija vaatluskeskmes on valitsuse ja kohalike elanike looduse, ajaloo ja rahvusliku ideoloogia üle peetavad arutelud, mida on mõjutanud 20. sajandi poliitilised ja majanduslikud suundumused.
Pikne K**a annab ülevaate Eesti pühapaikade muinsuskaitse eeltööst, milles mitmed kõnealuse numbri autoridki on osalenud.
Pühapaikadest põikub Mare Kõiva käsitlus „Loomade ja inimeste suhteid tähistavad loitsud – adresseerimine, eufemismid, düsfemismid“, samuti Emma Lotta Lõhmuse artikkel „Üksinduse maastikud Milan Kundera, Bohumil Hrabali ja Mati Undi teostes: „Olemise talumatu kergus“, „Liiga vali üksindus“, „Sügisball““ (see artikkel pälvis 2022. aasta õpilaste teadustööde konkursil gümnaasiumiastme õpilaste seas esikoha).
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr83.

We are happy to introduce you to volume 86 of the journal Folklore: Electronic Journal of Folklore, with Piret Voolaid (Estonian Literary Museum) and Saša Babič (Institute of Slovenian Ethnology) as guest editors. The special issue encompasses different materials, approaches, and topics of school and children’s lore in Estonia and Slovenia. The issue discusses methodologies as well as the material itself. The material under discussion is both old and contemporary, which gives us an opportunity to see the shifts in topics and forms as well as worldviews of schoolchildren.
The introductory articles constitute a brief overview of the history and specifics of the collection and research of school lore in Estonia and Slovenia. In the Estonian case we can speak about more than 100 years of experience in collecting and researching school lore. The comprehensive article by Saša Babič analyses school lore collecting in Slovenia, which was diametrically different from the Estonian case, being anything but fruitful. Contemporary collecting methods provided new opportunities but along with them also new thoughts about the material as well as new ways for reaching schoolchildren.
The issue continues with three articles discussing humour, creativity, and play in folklore among and about (school)children. The article by Barbara Turk Niskač and Katarina Šrimpf Vendramin, “Play and Folklore in Children’s Peer Cultures”, examines children’s creative production of and participation in a shared peer culture. Focusing on material on children’s use of counting-out rhymes, faecal humour, and word play, gathered through participant observation and video ethnography in two Slovenian kindergartens, the article demonstrates the importance of social participation in peer groups from an early age and the alliances, conflicts, and power hierarchies involved.
Anastasiya Fiadotava’s article “Children as Agents, Targets, and Intermediaries of Family Humour” focuses on the humour produced by, aimed at, or referring to children in family communication. It seeks to establish which roles children play in family’s humorous communication, and how these roles reflect their agency in the interactions with parents. The research results show that much of family humour is generated by children either consciously or unconsciously.
Piret Voolaid’s article, “Representations of Distance Learning in the Memes of the First Wave of the COVID-19 Pandemic: Humour as Coping and Self-defence Strategy”, presents creativity as a consequence of the pandemic crisis. The author shows that students who are the main creators of memes regard the humorous memes about distance learning as a form of communication which offers an alternative and multifaceted perspective on this important method of learning during lockdown.
The following two articles constitute a different section: they emphasise the role of media, fear and adaptation to panic and its mirroring in games and tales. Astrid Tuisk’s article, “Children as Consumers and Co-creators of Cultural Products: The Impact of Foreign Films on Estonian Children’s Culture in the 1950s”, examines how the post-World War II trophy films, which differed from Soviet films in terms of their themes, ideas, presentation, and setting, became box-office hits and one of the sources on which the post-war generation built their gender identity.
R**t Hiiemäe and Andrus Tins present contemporary material of school lore in the article “Suicide Games, Abandoned Houses, and Thirst for Danger: The Youth’s Personal Experience Narratives and the Media’s Moral Panics about Semi-Supernatural Challenges in Estonia”. The article discusses the material that is not widely known in general public, and even more difficult to approach: the dynamics of the media and real life in relation to the so-called dangerous folklore of teenagers, which includes, for example, contacts with aggressive (semi-)supernatural fear creatures, frightening experiences in abandoned houses, and notions of so-called su***de games.
The last article in this special issue is “Slovenian Folk Lullabies: Analysis of the Lullaby Texts and Their Functions” by Vanja Huzjan. The author analyses folk lullabies through the psychoanalytic view as the archaic form of calming down with rhythm and begging.
The section of practical viewpoints presents a contribution by Anders Gustavsson under the heading “An Experienced Ethnologist’s Thoughts on Digitalization, Open Access, and Open Data as New Research Assets”, and one by Giulia Gollo, „Folklore and Greek Hagiography: Some Preliminary Notes”. These are followed by a review essay by Aleksandr Rusakov, Anastasia Kharlamova, and Aleksandr Novik, under the heading “The Romani in the Russian Empire, the Soviet Union, and the Russian Federation”. The issue concludes with overviews of a conference and two doctoral theses.
Folklore: EJF is a peer-reviewed open access academic journal published since 1996 and the current issue is available online at http://www.folklore.ee/folklore/vol86.

Rõõm on teatada, et Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannetesarjas „Monumenta Estoniae Antiquae“ on ilmunud Asta Õimu koostatud allikapublikatsioon „Eesti kõnekäänud III: Indeks".
Kõnekäändude indeksi eesmärk on hõlbustada konkreetse väljendi leidmine kahest mahukast köitest. Kuid seda saab kasutada iseseisva teosena eeskätt seetõttu, et igale kõnekäänule on lisatud lühisõnastuses kirjeldav seletus või osutav vihje tähendusele, murdekeelse sõna juures on vajadusel kirjakeelne vaste ning kriitilistel juhtudel, iseäranis murdelise materjali korral ka väljendisisene tähendusvihje. Tänu tähendusselgitustele on väljaanne mõeldud laiemale lugejaskonnale, see on oluline ja vajalik lisamaterjal üldharidus- ja kõrgkoolide õppeprogrammidele, kuid ka ajakirjanikele, tõlkijatele ja igale keeletundlikule kasutajale.
Koostaja Asta Õim astus hiljuti Eesti Kirjandusmuuseumist läbi ja jagas ka mõned autogrammid teostesse, mida saab kirjandusmuuseumis soetada. Tule osta raamat kohapealt või e-poest: https://pood.kirmus.ee/
📷Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

On aasta 1920 ja professor Lauri Kettunen on koos 20aastase üliõpilase Oskar Looritsaga kogumismatkal liivlaste juures. Elu kulgeb saksa miinide, traattõkete jm vahel oma rada. Pildi allkirjaks on Loorits kirjutanud - Lõhkemata miin rannaliiva mattumas. Foto: Kettunen. Taas on sarnased ajad meie lähimaadel...
Olete oodatud lugema ajakirja Mäetaguste 82. numbrit alapealkirjaga „Teadlase portree: Oskar Loorits“, mis valmis külalistoimetajate Risto Järve ja Ave Goršici käe all ja koosneb Oskar Looritsa päeva ettekannetest, kuid seda toredam on tõdeda, et portreteeritavate hulka mahtus ka Herbert Tampere, teine folkloristika suurkuju. Oskar Looritsa mitmetahulise isiksuse käsitlused on mõistetavalt portreteerijate nägu ja esindavad erinevaid vaatepunkte. Tiiu Jaago, Mall Hiiemäe, Tuuli Tuisk kirjutavad Looritsast eesti ja liivi võtmes. Taive Särg kirjutab Herbert Tamperest.
Kaks artiklit toimetuse portfellist mõjuvad vaatamata suurele ajavahele väga tänasesse päeva sobivalt: Eva Toulouze mõtiskleb võidu ja leina teemadel 9. mai pidustuste näitel ning Vladimir Sazonov ja Joanna Töyräänvuori käsitlevad muistsete kiilkirjaallikate põhjal sõdade põhjendamist ja teoloogilist õigustamist hilispronksiajal muistse Anatoolia ja Põhja-Süüria näitel.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr82.

Our journal Folklore: EJF published a new issue! Articles in the 85th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore discuss very diverse topics from authors all over the world.
http://www.folklore.ee/folklore/vol85

Ruihui Han from China dwells upon the concept of guanxi, the ubiquitous and quotidian social network in China, on the basis of Jin Ping Mei (The Plum in the Golden Vase), the most representative human relationship fiction in ancient China.

The article by Jordi Ardanuy from Spain is dedicated to simiots, creatures in the Catalan Pyrenean mythology, whose origin, considering their probable etymology, can be traced to the thirteenth-fourteenth century. The few scholarly studies that have dealt in depth with these beings consider them remnants of an ancient and pagan religion, perhaps linked to canid cults or forest deities.

Imomotimi Armstrong from Nigeria presents a cultural analysis of the female ge***al cutting ritual among the Ịjọ in the Niger Delta region, giving attention to the performance of the ritual and also examining some of the reasons why the practice was held in high esteem. In addition, the article considers some of the subjects of the songs associated with the ritual.

Stefan Danerek from Sweden examines the Palu’e (Eastern Indonesia) Tata liba ceremony for reconciliation and healing with the help of multimedia research documentation, participant observation, and comparison with other local ceremonies. The author explains the objectives of the ceremony as well as the ways that Tata liba is integrated into a holistic system of general health and can also be performed preventively for good feelings and the maintenance of good relations.

Luis J. Tosina Fernández from Spain analyses the first work in the fantasy literature series, titled A Song of Ice and Fire: A Game of Thrones, by George R. R. Martin, in relation to the author’s use of proverbs, in order to determine the role that these play in the narration and what their features are. The author shows how Martin makes use of proverbs existing in the real world, as well as creates his own, ad hoc, for this literary composition.

Jurgita Ūsaitytė from Lithuania discusses personal songbooks as imprints of identity in the nineteenth-century Lithuanian written culture. The author views songbooks as a form of people’s self-expression and as a manifestation of their cultural and national identity. The author concludes that songbooks created in the written medium and maintained by it reveal the selective approach of their compilers towards the oral folklore tradition and attest to the priority given to the folk literature of a new style.

Merle Talvik, Taimi Tulva, Ülle Ernits, and Kristi Puusepp from Estonia examine, retrospectively, the nursing queen archetype (based on Florence Nightingale) in the context of changes in Estonian society. Their research method involves studying and interpreting historical photographs, documents, and biographies as well as secondary sources.

The article by Mykhailo Rakhno from Ukraine deals with plot elements of Gothic origin present in Ukrainian folk legends and other prose works. The author compares the widespread legend about a person punished by God for tilling the earth at Easter with an accident with some Gothic troops crossing a bridge across the river in Jordanes’s Getica.

Mehari Yimulaw Gebregeorgis from Ethiopia discusses gender role perceptions in selected South-African folktales, interpreting them, using narrative analysis. The author concludes that the studied folktales mainly serve as a tool to confirm the entrenched hegemonic philosophy of patriarchal communal life in terms of marriage, work, character traits, and authority.

As a practical viewpoint, Irina Sedakova and Irina Stahl give an overview of the new webinar series of the SIEF Ritual Year Working Group, a group of international scholars with shared interests in ritual activities, customs and festive celebrations throughout the yearly calendric cycle. The overview includes reviews of the annual WG’s conferences, reviews of panels organised by the WG at important congresses in the field of ethnology and folklore, and releases of new books.

The issue also offers an overview of a school lore competition for Canadian Estonians and two book reviews.
Folklore: EJF is a peer-reviewed open access academic journal published since 1996 and available online at http://www.folklore.ee/folklore/

Aasta algus tõi rõõmsa uudise, mida soovime oma lugejatega jagada! Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital otsustas eraldada tunnustuspreemiad 25 aastat ilmunud teadusajakirja Mäetagused toimetajatele.
Ajakiri Mäetagused kuulub maailma esimeste humanitaarsete avatud ligipääsuga e-ajakirjade hulka, vahendades lugejatele teadmisi eesti ja võrdleva folkloristika alal, erinevaid kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia uurimuste tulemusi, vaateid muusika- ja tantsukultuurile. Uuemaid teadustulemusi on saanud vahendada keeleteadlased, psühholoogid ja kasvatusteadlased, filosoofid ja teiste erialade esindajad, ka näiteks meedikud ja rahvameditsiini uurijad, kuid ka reaalteadlased. Alates 1996. aastast on toimetatud, avaldatud ja registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides 81 ajakirjanumbrit, kokku rohkem kui 600 artikliga. Ajakirja valmimisse on panustanud 25 aasta jooksul paljud inimesed, sh toimetajad ja alustajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, üle kümne aasta on abistanud Asta Niinemets, Diana Kahre, Tiina Mällo jt.
Kuidas edasi? – Toimetusel on käsil mitmed uuendused, kindlasti jätkatakse interaktiivsemate vormide ja eksperimentaaltutvustustega, milleks on kirjandusmuuseumil täna hea võimekus.
Ajakirja annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, see on loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Olete oodatud lugema 2021. aasta viimast Mäetaguste numbrit (81), mis sisaldab eelmise (2020) aasta Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi ettekannete põhjal valminud artikleid. Ajastukohaselt ei ole siingi mööda pääsetud koroonateemast: numbri avab Margit Sutropi ja Kadri Simmi artikkel „Eetilised valikud COVID-19 pandeemia tingimustes“, mis iseloomustab Covid-19 pandeemia raames enim vaidlusi tekitanud eetilisi küsimusi, keskendudes Eesti haiglatele koostatud kliinilise eetika alaste juhtnööridele. Artikkel annab ülevaate juhtnööride koostamise protsessist, toimunud aruteludest ja õppetundidest tuleviku jaoks, näidates ka, kuidas Eesti dokument paigutub rahvusvahelisse konteksti.
Piret Voolaid otsib artiklis „Kaugõppe kujutamine COVID-19 pandeemia esimese laine meemides: huumor kui toimetulekuviis ja enesekaitsestrateegia“ vastuseid, millised ülemaailmsed ja kohalikud jooned ilmnevad Eesti õpilaste kaugõppemeemides, kuidas on õpilased kasutanud mitmesuguseid kultuuriressursse ning mida kõnelevad meemid laste ja vanemate, samuti õpilaste ja õpetajate suhetest.
Kirjandusteadlased on numbrisse panustanud kahe artikliga: Eve Annuki „Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses „Liina“ (1877)“ ja Kairit Kauri „Tiio, Roosi, Liiso ja Toomas – maakeelseid luuletusi avaldanud Eestimaa autorite otsinguil“.
Ka muusikateadlastelt on numbrisse mahtunud kaks artiklit. Karl Joosep Pihel on kirjutises „Narratiiv ja topos Heino Elleri „Sümfoonilises legendis““ keskendunud klassikalise instrumentaalmuusika tähenduslike elementide analüüsile ja tõlgendamisele. Veeda Kala ja Jaan Rossi artikkel kannab pealkirja „Õpimustritest muusikateose omandamisel klaveri algõppes“.
Roomet Jakapi artiklis „Loomislugu filosoofias: hr Berkeley vastus Lady Percivalile“ vaadeldakse Esimeses Moosese raamatus sisalduva loomisloo metafüüsilist käsitlust iiri filosoofi George Berkeley teoses “Kolm dialoogi Hylase ja Philonousi vahel” (1713).
Külli Prillop, Tiit Hennoste, Külli Habicht ja Helle Metslang tutvustavad artiklis „Ei saa me läbi „Pragmaatika“ korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus“ projekti “Pragmaatika grammatika kohal“ arenguid.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

NR 81. S I S U

Laupäeval, 30. oktoobril kell 16 esitleb Tartus Kirjanike Majas oma raamatut „В поисках удмуртских жемчужин по эстонским архивам“ („Udmurdi pärlite otsinguil Eesti arhiivides“) udmurdi teadlane Tatjana Minnijahmetova.
Raamatus esitatakse esmakordselt ülevaade udmurdi aladelt kogutud folkloori kohta, mis on hoiul Eesti arhiivides. Eesti ja teiste maade teadlaste poolt kogutud informatsioon on mitme kesine ja eripalgeline.
Tatjana Minnijahmetova sõnul on kogujate hulgas lingviste, etnograafe, folkloriste, muusikateadlasi, kunstnikke, fotograafe, filmimehi. Suuremat osa helisalvestustest ei ole litereeritud ega kirjeldatud ning unikaalne informatsioon alles ootab avastamist.“
Udmurdimaal toimunud perioodiliste välitööde kõrval käidi Eestist kogumismatkadel ka udmurtide elupaikades Tatarstanis, Baškortostanis, Kirovi oblastis, Marimaal, Permi ja Krasnojarski krais.
Laupäeval on huvilistel võimalus kohtuda Austrias elava T. Minnijahmetovaga kõiki kehtivaid ettevaatusreegleid järgides. Raamatu online-versiooni leiab aadressil https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator20/
Raamat valmis Hõimurahvaste programmi, Kirjandusmuuseumi Folkloristika osakonna teadusprojekti ja Euroopa Regionaalfondi kaudu rahastatud Eesti-uuringute Tippkeskuse toetusel.
Projekti juhtis Piret Voolaid, selle teadustoimetaja on Svetlana Karm.
Info: Mare Kõiva, [email protected]

We are happy to introduce the Folklore: Electronic Journal of Folklore 83, with Leena Kurvet-Käosaar, Liisi Laineste and Sergey Troitskiy as guest editors.
Read the articles: http://www.folklore.ee/folklore/vol83/
Table of contents:
Sergey Troitskiy, Leena Kurvet-Käosaar, Liisi Laineste: Introduction: From Conceptual Debates to Practical Applications 7
Sergey Troitskiy: Trauma and the Victim Economy 29
Daniil Anikin: Traumatization of the Past and Martyrological Thinking in the Soviet Union and the Post-Soviet Space 47
Kseniya Kapelchuk: Historical Trauma between Event and Ethics: Aleida Assmann’s Theory in the Context of Trauma Studies 63
Tuulikki Kurki: Materialized Trauma Narratives of Border Crossings 81
Tiiu Jaago: After the War and Repressions: Mediating of Traumatic Experiences in Estonian Life Stories 105
Maya Camargo-Vemuri: What We Remember and What We Forget: Selective Memory in the Holocaust 123
Liat Steir-Livny: One Trauma, Two Narratives: Adamah versus Tomorrow’s a Wonderful Day 135
Uldis Krēsliņš: Card Index of Former Latvian SSR KGB Agents: Trauma and the Path to Public Reconciliation 155
Yulia V. Zevako: Routes to Forming an Affiliative Postmemory about Difficult Pages in History (Based on the Example of the Era of Political Repression) 179
Alyona Ivanova: Hospital Clowning as a Way to Overcome Trauma 207
Daniele Monticelli: Illness: Narratives, Imagery, and Politics 235

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on kaante vahele jõudnud ajakirja Mäetagused 80. number, mille avaartiklis „Maailma esimesed inimesed – Valgevene ja Eesti etioloogiad“ osutavad Valgevene folklorist Alena Boganeva ja tema Eesti kolleeg Mare Kõiva sarnasustele Eesti ja Valgevene esimestest inimestest kõnelevate legendide motiivides, tutvustades etioloogiaid küüntest naha, inimeste korduva loomise, naise loomist jm motiive Eesti ja Valgevene pärimuse näitel. Autorid jõuavad järeldusele, et laiemalt Euroopa traditsioonis tuttavad motiivid on levinud sisuliselt kogu Eestis ning isegi üksikute motiivide vaatlusel on nähtavad laialt levinud universaalsed tüübid.
Bianka Makoid ja kasvatusfilosoof Airi Liimets on artiklis „Käsitused kasvatusest eesti vanasõnades ja kasvatusteaduses“ seadnud endale eesmärgiks välja selgitada, kuivõrd haakuvad eesti vanasõnades peituvad käsitused kasvatusest vastava kasvatusteadusliku mõttega Eestis.
Merili Metsvahilt on lugemiseks artikkel “Eesti- ja Liivimaa libahundipärimus rahvapärase ontoloogia muutumise peegeldajana“.
Aivar Jürgenson käsitleb baltisaksa maadeuurijate panust etnilisse argumentatsiooni artiklis „Väike-Abhaasia suured piiriküsimused“. Ajalooliselt ja etniliselt spetsiifilise Abhaasia regiooni eripärad põhjustavad tänasel päeval Abhaasia piirivaidlusi Venemaaga. Teemal on aga ka baltisaksa mõõde – 19. sajandi saksa, aga eelkõige baltisaksa uurijate tekste saab kasutada ja ka kasutatakse probleemidele lahenduste otsimisel. Artiklis antakse ülevaade 18. sajandi teise poole ja 19. sajandi alguse (balti-)saksa uurimisreisidest Kaukaasiasse, keskendudes eriti neile, mis puudutasid Loode-Kaukaasiat.
Siim Sorokin uurib, kuidas suhestuvad inimesed seriaalimaailmaga artiklis „Karakteritega suhestumine, netimisogüünia ja representatsioonide materiaalsus. Mõttearendusi teleseriaali “Halvale teele” retseptsiooni ainetel“.
„Uni ja unenäod udmurdi kultuuris“ on Nikolai Anisimovi ja Eva Toulouze’i artikli teema.
Siim Mõttus käsitleb aga ajaliselt väga kauget aega - Hetiidi riigi troonipärilusteemat artiklis „Kuningas Hattušili I testament“
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil
https://folklore.ee/tagused/nr80/