Elus teadus

02/07/2025

TalTech tegi kevadel esmased katsed kinnitamaks, et kroonilise puukborelloosi raviks saaks kasutada kodumaist teelehte. Seega taas nõukogude kombel suvel ravitaimi korjama. Ravitaimedes on vägi ja jõud nagu öeldakse. Kes veel mäletab millal mida korjata tuli?!
https://novaator.err.ee/1609629857/teeleht-voib-aidata-ravida-kroonilist-puukborrelioosi

Pildi allikas: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/ravimtaimede-kalender-mida-ja-millal-korjata

Põhjalikumalt loetav ravimtaimedest raamatust "Eesti NSV ravimtaimed" https://www.etera.ee/zoom/48179/view?page=15&p=separate&tool=info&view=0,0,1833,3002

02/07/2025

Kas kera võib mööda vertikaalset pinda liikuda ilma lisajõuallikat kasutamata? Teadlased on kindlaks teinud, et teatud tingimustes jah 😉.

Ükskõik kui kindlad me ka poleks gravitatsioonis, tuleb aeg-ajalt keegi, kes paneb selle proovile. Kanadas veeres väike kera mööda vertikaalset pinda – ilma mootori, magneti või muu nähtava põhjuseta. Ja just seetõttu said teadlased teada midagi, mida nad ise esialgu uskuda ei suutnud. Ku...

22/09/2023

Japanese inventor Akinori Ito has created a household appliance that converts plastic bags into fuel for electronics.

04/03/2023

Mesilased aitavad rinnavähi rakke hävitada?

Australian researchers found out that honeybee venom could kill breast cancer cells. It only took 60 minutes for the melittin compound to disrupt the integrity of cell membranes.

15/10/2022

11. November on toimumas taas ETAG poolt korraldatav teaduskonverents, mille lõpus antakse üle Teadusajakirjanike sõbra auhind Ökul (autor Piret Kändler). Konverentsi teemaks on kuidas olulised teadussaavutused jõuaksid ettevõtlusesse ja ühiskonda võimalikult kasumlikult. Konverents toimub Tartus V Spa Hotel & Conference centre konverentsikeskuses. Registreeru 3. novembriks ja tule kuulama.
https://etag.ee/tegevused/teaduskommunikatsioon/teaduskommunikatsiooni-konverentsid/teaduskommunikatsiooni-konverents-2022-teaduskommunikatsioon-liigutab/?fbclid=IwAR0kS6yOVHU95MJ0YReKQAZ5lus20PIo1vdbNi5Ua_LdvF98rsV97DrRmVs

11. novembril 2022 toimub Tartus V-Spa konverentsikeskuses järjekorras 15. teaduskommunikatsiooni konverents “Teaduskommunikatsioon liigutab…”. Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume eelnevalt...

04/10/2022

Kas te olete kunagi pärast arsti juures käimist lugenud oma diagnoosi ja küsinud endalt, et mida küll see tekst ja numbrite kodeering paberites tähendab? Või olete ehk juurelnud hoopis selle üle, et kuidas toimib Eesti Haigekassa rahastamise süsteem erinevate haiguste korral? Otsustasime seda teemat pisut lähemalt uurida, kuna tegemist on siiski meie igapäevaelus olulist rolli omava valdkonnaga.
Diagnoos koodiga E12.2 ütleb näiteks, et patsiendil on neerutüsistus, mis on tingitud väärtoitumise tagajärjel tekkinud diabeedist. Koode, nagu eelpool välja toodu, saab uurida andmebaasidest aadressidelt https://synbase.eu/est/home/rhk10 ja https://rhk.sm.ee/. Koodide puhul on tegemist eesti keeles nn RHK-ga ehk Rahvusvahelise haiguste kodeeringuga (inglise k ICD – International Classification of Diseases), mis on üks osa nn DRG-st ehk diagnoosipõhistest kompleksteenustest (inglise k DRG - Diagnosis Related Groups).
DRG võeti kasutusele 1983. aastal, USA meditsiinis, et ühtlustada raviarvete maksmise süsteemi, muuta seda läbipaistvamaks, võrreldavaks ja tõsta läbi selle pakutava teenuste kvaliteeti. Enne seda koosnes raviarve iga liigutuse, teenuse ja kasutatud materjali maksumusest, mis võimaldas tekitada kontrollimatuid kulusid ja patsiendi üle mõistuse kaua haiglas hoidmist. Uue DRG süsteemiga hakati haiguseid sarnastesse gruppidesse panema ja määrati igale grupile ka hind. Grupi hinna moodustasid haiglateenused, patsiendi diagnoos (RHK), pakutav ravi ja muud tegurid. DRG süsteem tõi kaasa ka selle, et kui ravi osutub odavamaks, kui DRG-ga kindlaks määratud tasu, siis teenib teenuse osutaja siiski kasumit (vastupidisel juhul tekkib kahjum).
Põhja riigid läksid DRG süsteemile üle juba 90ndatel aga Eesti liitus sellega aste-astmelt alles 2004. aastal (üleminek võttis aega 3 aastat). Eesti võttis juba kohandatud kujul üle Põhjamaades kasutusel oleva DRG süsteemi, mis sisaldas sel ajal kõige värskemat diagnooside kodeeringut RHK-10. Seda versiooni kasutab Eesti tänaseni, kuigi selle aasta alguses kinnitas WHO (World Health Organisation) juba RHK-11 (https://icd.who.int/browse11/l-m/en), mis on täpsem, mahukam, mitmekeelne ja rohkemat informatsiooni pakkuv digitaalse andmebaasiga süsteem (RHK-11 on praeguseks kasutusele võtnud 35 riiki).
Toome välja ka mõned huvitavad näited, et anda aimu kodeeringute taga peituvast infost; olles saanud viga või surma kosmoselaeva või õhusõiduki propellerisse takerdumisel, siis selle kood on V97.3. Juhul kui teil õnnestub viibida koolis või muus asutuses pikaajaliselt kaaluta olekus, siis selle kood on X52.2. Ent kui teil on diagnoos W56.0, siis olete saanud ilmselgelt kodus olles mingilt mereloomalt löögi või hammustuse…
Kellel tekkis antud valdkonna vastu veel suurem huvi, siis tasub teemat rohkem uurida Eesti Haigekassa leheküljelt https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/tervishoiuteenuste-loetelu/drg. Hoidkem oma tervist aga samas olge sellega seonduvast teadlikud!

Loe lähemalt DRG süsteemi toimimise reeglid (avaldatud 17.12.2021) DRG süsteemi analüüs (2014-2020) DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika muutmise

28/07/2022

Kliima muutused on juba pikemat aega olnud aktuaalne teema. Kõneletakse nii protsessist endast kui ka sellega kaasnevatest ohtudest. Kuid kas me omame täit ülevaadet sellest, et mida on ette võetud selle nimel, et inimeste toit ikka säiliks, ka väga karmide klimaatiliste katastroofide järel ning oleks vajadusel ka taastatav?
Eriliselt oluliseks toiduaineks põllumajanduses on peetud ikka kartulit ja selle säilitamine toitumuslikult ja inimese ellujäämise seisukohast on oluline. Just sellel eemärgil rajati ka 1971. aastal Peruusse, Lima asulasse Rahvusvaheline Kartulikeskus (The International Potato Center), mille hulka kuulub ka üle 20 uurimislabori Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Rahvusvahelises Kartulikeskuses säilitatakse kõiki maailma kartuli, maguskartuli ja juurikate mugulaid, kasutades spetsiifilist krüoskoopilist ehk sügavkülmutamise meetodit. Sellisel meetodil säilitatud säilitusmaterjalist on igal ajahetkel võimalik taastada kultuur ja seda taas viljeleda. Samuti tegeldakse keskuses ka uute erinevate keskkonna tingimuste suhtes kindlamate sortide aretusega ning olemasolevate sortide uuringutega. Täpsemalt on võimalik lugeda keskuse tegevuse kohta nende koduleheküljelt https://cipotato.org/about/ ja nende poolt loodud geenipangast siit - https://cipotato.org/genebankcip/publications/
Vaadates videosid https://www.youtube.com/watch?v=oqLbRD9Yvts ja https://www.youtube.com/watch?v=sZrQlFBzpdM, saab väga hea ülevaate keskuse tegemistest ja töödest ning krüoskoopilise säilitamise metoodikast.
Populaarteaduslikus võtmes lähenedes soovitame aga võimaluse korral vaadata sarja “Down to Earth with Zac Efron” 5. osa (kätte saadav Netflixs), kus filminäitleja Zac Efron ja terviseekspert Darin Olien külastavad Limas Rahvusvahelist kartulikeskust ja uurivad lähemalt mida seal tehakse ja miks see vajalik on. Muidugi soovitame kogu sarja vaatamist, kuna see on igati silmaringi avardav ning suunab leidma paremat tasakaalu inimese ja looduse vahel, et elu ikka kestaks. Kusjuures selle sarja sisu, Zac Efroni ning meie kevadiste postituste vahel võib luua seose. Nimelt on mentaalne tervis ja puhas toit tugevas seoses, näitleja võttis rännaku ette pärast narkomaania ja depressiooni nõiaringi sattumist ning pärast reisi muutis kategooriliselt oma eluviisi ja suhtumist loodusessse. Seega hoidkem loodust, liike/sorte ja oma tervist!

The International Potato Center (CIP) was founded in 1971 as a research-for-development organization with a focus on potato, sweetpotato and andean roots

21/07/2022

Sügisel on taas algamas uus kooliaasta ja õpetajad on valmistamas selle tarbeks ette õppematerjale. Sestap miks mitte pisut ideedega abistada, näiteks tutvustada keemiliste elementide interaktiivset õppemetoodikat. Muutusime kohe eriti usinaks ja leidsime ka teiste õppeainete tugimaterjale, mida tahame teiegagi jagada!
*Laevade pommitamine – idee põhineb traditsioonilisel laevade pommitamise mängu reeglitel aga mänguväljakuna kasutatakse keemilisete elementide perioodilisussüsteemi. https://www.destinationimagination.org/blog/play-periodic-table-of-elements-battleship/ https://teachbesideme.com/periodic-table-battleship/
*Bingo – nagu ikka on mänguväljakud ja mütsist või kausist välja tõmmatavad numbrid, ainult antud mängu korral on numbrite asemel keemilised elemendid. https://sciencenotes.org/periodic-table-bingo-game/ PeriodicTableBingo [sciencenotes.org (prinditavad mänguväljakud ja loosid 20 õpilase tarbeks)].
*Kuldvillak (prinditav, allalaetav, veebist leitav) – mängus on punktide tabel, mille taga on erineva raskusastmega keemiat puudutavad küsimused. Mäng on mõeldud kolmele meeskonnale ja mängu reeglite põhimõte on sama nagu kuldvillaku telesaates „https://jeopardylabs.com/play/periodic-table-of-elements-jeopardy-game-33
*Elemendi sõda (juhend ja lehed) – mängugrupis võiks olla soovituslikult 2 kuni 3 liiget. Osalejad jagavad omavahel elementidega märgistatud kaardid. Iga mänguringi ajal veeretatakse täringut, et teada saada mille alusel võistlus käib. Valikus on kõrgeim või madalaim prootomite arv, neutronite arv ja mass. Pärast täringu veeretamist käib iga mängija välja oma p**i pealmise kaardi. Ringi võidab täringul veeretatud tingimustele vastanud mängija. Ringe korratakse kuni üks mängija saab kaartidest vabaks ja võidab mängu. Täringuga veeretavaid kaartide võrdluse aluseid võib ka muuta näiteks sulamistemperatuuriks, tiheduseks, järjekorra numbriks jne. https://mathequalslove.net/periodic-table-war/
*Niinimetatud poomise või sea sõnamäng – õpilastele antakse ette keemiliste elementide nimetus, milles kõik või osad tähed on asendatud kriipsudega ja õpilased peavad sõna ära arvama. Iga valesti pakutud täht täiendab kokkulepitud joonistust. Keemiline element tuleb enne ära arvata kui pilt valmis saab. https://www.youtube.com/watch?v=-LfB98vIL8s
*Keemiliste elementide Scrabble – mängijatel on vaja ette antud aja jooksul koostada keemiliste elementide lühendite abil sõnu (hea kui need on liigutatavad kaardid). Iga elementi võib kasutada ühe korra. Sõna punktid saadakse korrutades aatomiarvud kasutatud elementide arvuga. Võidab see kes saab punkte kõige rohkem või kõige lähemale eelnevalt kokkulepitud punktisummale (enne mängu alustamist tuleb kokkuleppida milline on punktide saamise eesmärk). https://www.youtube.com/watch?v=DqaSWijf2dg
*Kirjeldus ja element komplekti – eesmärk on viia kokku õige keemiline element tema kirjeldusega. https://www.twinkl.com.kw/resource/element-symbols-matching-game-t-sc-2550887
*Pusle – iga pusletükk on üks keemiline element ja tuleb kokku panna tabel. https://www.dreamstime.com/puzzle-form-periodic-table-elements-vector-design-app-game-user-interface-image162072237 (printimise õigus on ostetav aga samas on olemas ka võimalus käsitöötunnis õpilastel ise valmistada) http://planeta42.com/chemistry/periodicpuzzle/ (veebipõhine tasuta mäng).
*Memory – mänguväljakule on märgitud elemendid ja mängukaardid keemilise elemendi vihjetega. Mängukaardid segatakse ja asetatakse mänguväljakule, vihje allpool. Mängija vaatab ühte vihjet ja loeb selle valjult ette, kui kaar asub õigel elemendil, siis saab punkti. Kui vale väli, siis keerab kaardi taas ümber ja mängu kord läheb teisele. Teine mängija saab valida kas liigutab eelnevalt loetud vihje õigele väljale või avab lugemiseks uue vihje. https://scienceprojectideasforkids.com/periodic-table-game/
*Lauamäng I, täringu ja küsimustega – mänguväljak, millel tuleb nuppudega liikuda. Esmalt tuleb veeretada täringut ja seejärel vastata küsimusele, kui vastus on õige saab mängija edasi liikuda vastavalt veeretatud silmade arvule. Vastusega eksides liikuda ei saa. https://www.123homeschool4me.com/free-printable-periodic-table-board-game/
*Lauamäng II, täringute ja ülesannetega – eesmärk on vastavalt juhend kaartidele ehitada uusi aine aatomeid ja koguda punkte. https://www.engagingsciencelabs.com/product-page/periodic-table-of-elements-activity-atomic-structure-and-the-periodic-table-game
*Lauamäng III, täringu ja rahaga – on mängulaud, kus liigutakse vastavalt täringul visatud silmade arvule. Iga samm toob vastavalt elemendile mängijale raha sisse või viib välja (reeglid leitavad failist koos mängulauaga). Võidab see mängija kes lõpetades omab kõige rohkem raha.http://www.ellenjmchenry.com/homeschool-freedownloads/chemistry-games/documents/PeriodicTableGameUpdate.pdf

Pakume välja ka enda poolt kaks ideed, mis on tuletatud lisatud linkidest:
*Koomiks/jutustus – lasta lastel leida või välja mõelda tegelased igale keemilisele elemendile, millega neil tekkib seos kuuldes elemendi nimetust, lühendit, omadusi jne. Lisaks võiks valmida grupi peale üks vahva elementide seiklus või koomiks, mis omakorda kinnistaks materjali. [https://walyou.com/blog/2009/03/11/video-game-characters-periodic-table-of-elements/ , https://www.uky.edu/Projects/Chemcomics/].
*Söödav vene rulett – valmistada ise või siis näiteks kodundustunnis lapsed valmistavad küpsised, kommid, tordi vms., mille iga tükk on ühe keemilise elemendi märgistusega ja panna sellest kokku keemiliste elementide perioodilisustabel. Seejärel esitada õpilastele loosiga iga elemendi kohta küsimus. Kes elemendi ära arvab saab just selle tüki endale. (https://knowyourmeme.com/photos/955324-periodic-table-parodies, https://bakerlogy.com/products/periodic-table-elements-genius).

Järgnevalt mõned lingid äppidele/rakendustele ja veebipõhistele mängudele: https://www.pbslearningmedia.org/resource/phy03.sci.phys.matter.ptable/periodic-table-of-the-elements/ https://www.funbrain.com/games/periodic-table-game https://www.euchems.eu/elemental-escapades/ https://www.echalk.co.uk/Science/chemistry.html https://studiousguy.com/chemistry-games-kids/ https://education.jlab.org/indexpages/elementgames.html https://igamemom.com/interactive-periodic-table-with-names-chemistry-learning-tools-for-kids/ https://apps.apple.com/us/app/id655169877 https://www.geoguessr.com/seterra/en-an/vgp/3829 https://matchthememory.com/tags/periodic%20table https://mrnussbaum.com/setting-the-periodic-table

Ent kellel pole meisterdamiseks aega ja arvutit kasutada ei soovi siis on ka kaubanduses leida põnevaid mänge:
*Periodic https://www.amazon.com/Genius-Games-Periodic-Game-Elements/dp/B07KBG6DVW https://www.youtube.com/watch?v=peyP1pY98AU
*NewPath Learning Elements & The Periodic Table https://www.arborsci.com/products/elements-the-periodic-table-learning-ctr-gr-6-9
*Infokaardid iga elemendi kohta https://www.ubuy.vn/en/product/2F6QEGK-periodic-table-of-elements-laminated-flashcard-science-kit-quick-element-study-aid-chemistry-flash-c
*Mängude valik https://www.etsy.com/listing/618128756/periodic-table-of-elements-word-game-in

Allpool väljatoodud linkidelt leiate palju materjale ja mänge ka teiste õppeainete huvitavaks tegemiseks:
Twinkl Premium - https://www.twinkl.com/ (tasuline)
Education in chemistry - https://edu.rsc.org/eic
123 Homeschool 4 Me - https://www.123homeschool4me.com/
eChalk - https://www.echalk.co.uk/Science/chemistry.html
Jefferson Lab – https://education.jlab.org/
P42 Popular science games - https://planeta42.com/
Seterra Geograafia - geoguessr.com (geograafia)
Mr. Nussbaum - mrnussbaum.com

STEM (science, technology, engineering and mathematics) is all about exploration and experimentation, but just like in Destination Imagination, you can do both of those things while having a lot of fun! Games can be a great way to teach your students about different STEM subjects. They’re also gre...

05/07/2022

14.-17. juulil on Lõuna-Eesti teedel taas võimalik näha võidusõidu autosid vuramas! Nimelt on toimumas Estonia Rally 2022. Seoses sellega lahkamegi autosporti läbi teaduse.
2009. aastal andis Diandra Leslie-Pelecky välja raamatu “The Physics of Nascar: The Science Behind the Speed”. Raamatu juurde kuulub ka 12 youtube videot, mis selgitavad NASCARi (National Assocation of Stock Car Auto Racing) väga olulisi teaduslikke põhimõtteid, nagu näiteks kuidas toimib tulekindel kostüüm, auto taskaal jne.
Videodes (https://www.nsf.gov/news/mmg/index.jsp?series_name=Science%20of%20Speed) käsitletud teemadest kohe lähemalt ka kõneleme kuid veelgi suuremale ralli ja teaduse huvilisele soovitaks lugeda eelpool viidatud raamatut.
Tegime vidode sisust ka eesti keelsed kokkuvõtted, mida on võimalik lugeda aadressilt https://docs.google.com/document/d/1FqwDbMQYO0F1GIZtHDcPiuGs3l_y4_DXyTpOXL4NiXA/edit?usp=sharing
Seega ärge unustage 14. -17. juulil toimuvat teadusfestivali ratastel. Saage sellest osa teleekraani vahendusel või võimalusel minge ise kohale!

NSF's mission is to advance the progress of science, a mission accomplished by funding proposals for research and education made by scientists, engineers, and educators from across the country.

23/06/2022

Selle nädala postituses jätkame mentaalsete häirete temaatika käsitlemist.
Kuidas ära tunda paanikahoog!? Paanikahoog on psühholoogiline seisund, kus inimene tunneb endale ja teistele arusaamatul põhjusel surmahirmu või ebamäärast, kõige kaotamise tunnet. Sellise hirmuga kaasneb südame pekslemine, higistamine, külmavärinad, hingamiseraskused, suukuivus, jõuetus, õhupuudus, poomise tunne kõri piirkonnas jt. füsioloogilised tundmused, mis süvendavad veelgi hirmu olemust. Paanikahoog on enamasti korduva iseloomuga ning selle raskusaste sõltub inimese tundlikkusest ja keskkonnast, mis selle esile kutsub. Sellises olukorras saab esmaabina leevendada tekkinud sümptomeid. Hoo all kannatav inimene tuleks panna istuma ja avada pluusikrae/lipsusõlm. Ruumis tuleks võimalusel tekitada suurendatud õhu liikumine, likvideerida võimaluse korral kõik müra-allikad (helid, lõhnad, valgustus jne). Seejärel tuleks inimesega luua teda rahustav silmkontakt (ise peab jääma olukorras rahulikuks) ning suunata kannatanu taas hingama normaalses rütmis (nina kaudu sisse ja suu kaudu häälega välja hingamine aitab taastada normaalset hingamise rütmi), abistav on ka rahulikul häälel juhendamine ja suunamine. Kui inimene laseb end puudutada, võib rahustamiseks panna hingamise taastamise hetkeks käed hoo saanud inimese õlgadele või kaissu võtta (seda tasub teha laste ja lähedaste inimeste puhul, kui selline käitumismuster on neile vastuvõetav ja harjumuspärane), et nad tunnetaksid kehaga sinu hingamise rütmi ja saavutaksid selle abil turvatunde. Kui hingamine ja südametöö on stabiliseerunud, siis peaks andma inimesele soovi korral juua vett ning liikuma värske õhu kätte. Kogu paanikahoo vältel ja järel tuleb inimest jälgida ja vajadusel abistada. Juhul kui hoog kestab pikalt ja inimese seisund muutub endale või teisele ohtlikuks, tuleb helistada 112. Inimene, kes teab et tal võib tekkida paanikahoog, õpib elu jooksul tundemärke juba varakult tajuma ning kasutama sarnaseid võtteid. Mentaalsete häirete ennetavateks tegevusteks on tervislik toitumine, liikumine ja meditatsiooni võtted. Levinumad meditatsiooni võtete alla kuuluvad erinevad hingamistehnikad ning meeltega tajumise metoodikad. Seda põhjusel, et inimaju suudab korraga tegelda ainult ühe mõttega ning kui me mõtleme hingamisele või tajutavatele aistingutele, siis pole ajul ressurssi tegelda mentaalset probleemi tekitavate küsimustega. Mõned harjutused hingamiseks ning meeltega tajumiseks:
# nn kõhuga hingamine – aseta käsi või käed kõhule, sule silmad. Sisse hingamisel kujuta ette kuidas värske õhu vool nagu jõgi, voolab ninasõõrmetesse ja sealt edasi mööda hingetoru kopsudesse. Tunnete kuidas kõht täitub sisse hingatava õhuga ja paisub. Kõhu täieliku täitumise tunde korral hoia paar sekundit hinge kinni. Seejärel tunneta õhuga täitunud nn. täiskõhu tunnet. Hinga välja, kujutledes kuidas kõhus olev õhk mööda hingamisteid taasvaikselt välja voolab. Kui kogu õhk on väljas ja kõht õhust nn. tühi, siis tasub teha taas paarisekundiline paus hingamises ning seejärel korrata kogu protsessi uuesti. Eelpool kirjeldatud hingamistehnikat saab kasutada ka valude ning lihaspingete leevendamiseks.
# Nelinurk hingamine – põhineb kõhuga hingamisel aga ei keskenduta mõttes mitte õhu liikumise visualiseerimisele, vaid selle metoodika puhul jälgitakse, et iga etapp (sissehingamine, õhu sees hoidmine, välja hingamine ja hinge kinnihoidmine) kestaks sama kaua. Kestvus sõltub küll inimese füsioloogilistest võimetest aga soovituslik kestvus oleks 4x4 sekundit.
# Meeltega tajumine – esmalt vaadata ruumis ringi ning nimetada valju häälega neli asja/eset, mida sa näed, seejärel katsuda kolme asja/eset neid valjult nimetades. Järgmisena tuleb nimetada kaks heli, mida kuuled ja viimaseks jääb suuga tunnetava maitse või aistingu nimetamine.
# Loendamine – arvuline loendamine, millega võib siis kaasneda visuaalne esemete ette kujutamine (lambad aedikus üle aia hüppamas, koerad ühest aia nurgast teise liikumas jne) või füüsiliselt ruumis olemas olevate esemete loendamine. Võib lisada ka käelise tegevuse nagu näiteks samaaegse asjade ritta seadmise või punktide joonistamise paberile.
Mentaalsed probleemid käivad kõikide inimestega kaasas ja inimestel tuleks seda endale tunnistada, kuna ainult nii on võimalik abi saada. Vale on arvata, et mingitel erialadel töötavatel inimestel on teatud mentaalsed häired välistatud. Näiteks eeldatakse sageli, et kui inimese tööks on esinemine, siis nad ei saa ju kannatada avaliku esinemise häire all. Ärevushäirete või muude mentaalsete probleemidega on tegelemas/tegelenud näiteks luuletaja Juhan Liiv, president Konstantin Päts ja Hollywoodi kuulsused nagu Kristen Bell, Ryan Reynolds, Mariah Carey, Dwayne Johnson, Chrissy Teigen, Kerry Washington, Adele, Carson Daly, Dolly Parton, Lady Gaga, Meghan Markle, Catherine Zeta-Jones, Carrie Fisher, Chris Evans jpt. Ameerikas avaliku elu tegelased on tihti otsustanud oma mentaalseid probleeme avalikkusele avada, suunates sellega teisi inimesi üksteist aitama, mõistma ning abi otsima spetsialistidelt. Teema lõpetuseks jagamegi kahe ameerika näitleja avalike ülesastumisi.
2020. aastal tunnistas Ameerika filminäitleja Grant Gustin avalikult intervjuus, et ta on lapsepõlvest saati kannatanud ärevushoogude ning depressiooni all. Sellest ajast alates on ta avalikult seda teemat korduvalt käsitlenud ning julgustanud inimesi samalaadse probleemiga tegelema. All olevatelt linkidelt leiate ka kolm intervjuud (inglise keeles) kus Grant Gustin räägib oma kogemustest ning kuidas ta probleemiga tegelenud on: https://www.youtube.com/watch?v=OkwvFKf_D9U https://www.youtube.com/watch?v=iCJJcejnPg8 https://www.youtube.com/watch?v=V9ijmvM2YAI Teiseks näiteks saab tuua Ameerika näitleja Stephen Amell’i, kes käsitles avalikult paanikahoogude teemat pärast seda kui ta sai selle otse eetris olles. Esimeses helisalvestises tabas teda paanikahoog (https://www.youtube.com/watch?v=Um92wKoX1ds) ja intervjuu katkestati. Paar kuud hiljem naasis ta juba pisut parema tervisega stuudiosse, et teemat rohkem avada (https://www.youtube.com/watch?v=Lms5wsEIkvU). Õpetlikud nipid on leitavad ka aadressilt: peaasi.ee (https://peaasi.ee/teema/nipid/). Meie soov Teile on, et hoidke ennast ja märgake ka teisi. Parim tugi on sõbra õlg. "Kuulamine on ligitõmbav ja veider asi, loov jõud. Meid tõmbab sõprade poole, kes meid kuulavad. Kui meid kuulatakse, siis see äratab meid, annab võimaluse avaneda ja areneda." - dr Karl August Menninger.

During an appearance on the "Inside Of You" podcast hosted by Michael Rosenbaum, "The Flash" star Grant Gustin gets candid about his lifelong struggles with ...

15/06/2022

Tänases teemekäsitluses keskendume ärevusele ning kuidas see mõjutab inimese käitumist. Ärevus on väga oluline emotsioon, aidates elusolendil olla valvas teda ähvardavate ohtude suhtes. Sageli on aga mingil tasemel ärevust tekitavad tegurid meie jaoks liiga intensiivsed või meie enda loomingu vili. Sellised ärevust tekitavad sisendid on probleemsed kui nad hakkavad segama meie igapäevast elu. Inimene hakkab liiati kulutama ajalist ressurssi nende ärritajate kontrollimiseks või veel hullem, vältima mingeid tegevusi.
Psühholoogias liigitatakse ärevushäired nelja gruppi; obsessiivsed-kompulsiivsed häired, post-traumaatilised stressihäired, sotsiaalfoobia ja üldistatud ärevushäired (lisaks on veel paanikahood, mis võivad kaasneda nii eraldiseisvatena, kui ka teistest ärevushäiretest tulenevatena). Obsessiivsete-kompulsiivsete häirete korral painavad inimest sundmõtted või -teod, mis kontrollivad elu. Näiteks; kas pliit võeti ikka vooluvõrgust välja, kas uks lukustati korralikult, haiguste hirmus liigne kätepesu või pindade puhastamine jne. Sellistele käitumishäiretele saab leevendust aga selleks tuleb teha põhjaliku tööd oma mõtlemisega ning tegevuste kontrolli alla võtmisega. Sõber saab sellises olukorras kahjuks väga vähe aidata, kui siis ainult suunata käitumishäirete all kannatava inimese mõtteid kui ka füüsilisi tegevusi eemale painavatest sundmõtetest.
Post-traumaatilised stressihäired tulenevad varasemalt läbi elatud traumast, mis muudab meie käitumist, näiteks võime hakata sellest mälestusi enese jaoks ebameeldivalt visualiseerima, püüame vältida erinevatel viisidel olukorra kordumist vms tegevus, mis on ärritust võimendav või vältiv. Taas tuleb teha tööd oma mõttemaailmaga. Abi on kindlasti ka spetsialistidest, kes oskavad suunata oma hirmudele järk-järgult vastu astuma. Samas tasub meeles pidada, et seda ei tohi teha liiga äkiliselt, sest siis võib trauma veelgi süveneda.
Üldiselt loetakse ärevushäireteks vähemalt kuus kuud kestnud muretsemist eluliselt olulisel teemal (pere, raha, kodu jne) ning kui see hakkab segama igapäeva elu nii vaimselt kui füüsiliselt (tekivad näiteks unehäired, liigesvalud jt. terviseprobleemid). Siinkohal on suureks abiks rääkimine ja ka kuulamine, nagu öeldakse jagatud mure on pool muret. Sageli on kuulajal väga häid ideid või soovitusi ärevust tekitavate probleemide lahendamiseks või suudame ise leida lahendusi probleemidele, neid pelgalt sõnastades.

Sotsiaalfoobia tähendab ärevust/hirmu suurte seltskondade või esinemise ees. Väike ärevus esinemisel on peaaegu kõigil aga liigse ärevuse korral hakkab inimene kaaluma mitte kohale ilmumist, liigub nn. mööda seinu, et vältida suhtlust või tähelepanu keskpunkti sattumist ning tõenäoliselt kaasnevad ka erinevad füsioloogilised nähtused (pea- ja/või kõhuvalu, pearinglus, iiveldus, suukuivus, higistamine, külma või kuumahood jne.). Sageli võib inimene kogeda ka paanikahoogu. Inimene ise saab olukorra leevendamiseks tegelda mõtete kontrolliga (näiteks vältides hirmutavaid sundmõtteid), kasutada rahustavaid hingamistehnikaid, tarbida piisavalt vedelikke suukuivuse vältimiseks, masseerida rahustavaid punkte kaelal, rangluul, näpuotstel ja kõhu piirkonna jne. Üks nipp, mis aitab esinemisel on ettekande ajaks kehastuda enda loodud nn tegelaskujuks. Kui vaadata näiteks näitlejaid või teisi esinejaid, siis sageli oma ärevuse vähendamiseks nad just kui kehastuks esinemise hetkeks kellekski teiseks (näitlejad sageli astuvad oma tegelaskuju rolli). See annab võimaluse enesepette teel kujutleda, et see kes esines polnud mina, seega ei saa ma olla häbistatud või halvakspanu osaline.
Üldiselt on sotsiaalfoobia all kannatava inimese kehakeel üsna hästi loetav. Ta püüab teha ennast võimalikult väikeseks (käies nn mööda seinu, vajudes pea longus sügavale tooli); joob palju vedeliku ja püüab keelega suud niisutada; otsib pidevalt ruumis silmadega ringi aga ei loo silmkontakti; masseerib kaela, rindkeret, rangluud, kõhupiirkonda; püüab kaitsta peopesasid, suud, kõri- ja kõhupiirkonda kätega või muu esemega, mängib pluusiga või ehetega enda mõtete kõrvale juhtimiseks; seab oma soengut; hoiab pahkluud ristatuna; vahetab sageli asendeid, sest sisemised pinged põhjustavad lihaspingeid. Selliseid kehakeele märkide olemasolul saab kaaslane või kuulaja abiks olla. Esiteks püüda kinni sotsiaalfoobia all kannatava inimese pilk ja naeratada või lehvitada toetavalt ja sõbralikult, ent mitte silma torkavalt, sest see võib põhjustada piinlikust, mida sellises olukorras olev inimene just kardab. Näoilmega saab inimest juhtida hirmutavatest mõtetest eemale ning samas julgustada suhtlema. Kuulajad peaksid vältima pilke, küsimusi ja kommentaare, mis kutsuks esile veel lisa piinlikust või alaväärsustunnet. Vahepeal võib kõrval olev või läheduses olev isik kontrollida kaaslase kehakeelt ja märgates närvilisuse kasvu või enese väikseks tegemise trendi, siis kontakteeruda temaga rahustava pilgu abil, õlale patsutusega või lühikese vestlusega, mis tooks sundmõtetest välja. Kindlasti ei ole soovituslik sotsiaalfoobia all kannatavat inimest tohutult kiita (eriti sõnaliselt), sest kuna tegemist on häirega mille korral inimene kardab eksida, silmapaista ja/või häbistatud olla, siis võib kiitus tunduda talle võlts. Seda enam, et paljud selle häire all kannatavad inimesed on tunnistanud, et nad tunnevad kiitust saades kohmakust sest nad ei oska ise saavutatut hinnata ja peavad end kiituse või oma karjääris saavutatu suhtes ülehinnatuks Seega parim tunnustus on sõbralik õlale patsutus, silmavaade ja naeratus koos sõbraliku vestlusega.
Järgmine kord räägime juba täpsemalt paanikahoogude olemusest, tuntud inimeste poolt avaldatud mentaalsete probleemide näidetest ning ehk veel mõned elulised õpetused ja kogemused inimestelt meie ümber ning spetsialistidelt. Seniks ikka peaasi.ee, sõbralik tunnustus kaaslasele ning naeratus näole.
Foto https://lifekeskus.ee/arevushaire/