Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia

Comments

Vilistlane Katrin Kiisler kirjutab, kuidas klassikalise filoloogia õpingutes omandatu on olnud tema edu aluseks nii töös kui ka hilisemates jätkuõpingutes:

https://vilistlaselu.ut.ee/katrin-kiisler-ladina-filoloogia-praktilisest-vaartusest/

#klassikalinefiloloogia #tartuülikool #antiikkeeledjakultuurid
Klassikaline filoloogia
Pisike postitus klassikute tõlkelaagrist 16.-17. oktoobril:
📣 22. oktoobril korraldavad klassikalised filoloogid ja filosoofid ühise töötoa. Kõik antiikfilosoofiast huvitatud on lahkesti oodatud kuulama!

Klassikaline filoloogia
Philosophy, University of Tartu
Teie ees on aasta õppejõu nominendid – Kati Aus, Maria-Kristiina Lotman ja Pillery Teesalu!

Kati Aus on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia teadur ja õppejõud, kes on inspireerinud paljusid üliõpilasi ja kolleege õppijakeskse suhtumise, humaansuse, soojuse ning positiivsusega. Ta on hariduspsühholoogia valdkonna üks eestvedajatest Tallinna Ülikoolis. Tema põhimõte on õppija arengu esiplaanile seadmine, mis tähendab, et õppija ja õppimise toetamine on igal hetkel õppejõu kõigi pedagoogiliste otsuste ja tegude alus. Ta on pühendunud õppimise ja õpetamise uurimisele. Tema uurimisteemad on seotud loodusainete jätkusuutliku arendusega uue õpikäsituse kontekstis ning distantsõppe rakendusuuringutega. Õpetaja töös vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tegevuste mõtestamist näitas ta telesaates “Maailma kõige targem rahvas”, mille kaasautoriks ja saatejuhiks ta oli.

Maria-Kristiina Lotman on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppejõud, kes on väga innustav ja toetav kolleeg, aktiivne teadustöö tegija, lisaks Vabaakadeemia üks eestvedajatest. Ta on ka üks juhtivaid antiikkirjanduse tõlkijaid. Ta on korraldanud aktiivselt nii Eesti-siseseid kui rahvusvahelisi konverentse, on kaasanud üliõpilasi oma teadusprojektidesse. 2018. aastal pälvis tema kaasjuhendatud doktoritöö üliõpilaste teadustööde konkursil esimese preemia. Ta on ülimalt töökas, ta suudab tulemusrikkalt teha nii teadustööd kui õpetada, on olnud suur võõrkeelse kirjanduse vahendaja eesti keelde. Üliõpilased toovad välja tema tohutu suuri teadmisi, väga toetavat suhtumist ja kannatlikkust – ka kõige keerulisemad asjad saavad tema abiga selgeks.

Pillery Teesalu on Stuudio „Pillery Teesalu“ ja Kõrgem Kunstikool Pallase õppejõud, kes õpetab Euroopa kõrgkoolides ainulaadset eriala – allveefotograafiat. Lühikese ajaga on ta rajanud selles valdkonnas oma ettevõtte ja koolitanud välja märkimisväärse hulga tudengeid. Juba esimesel avaveekursusel Rummu järves olid tudengite tulemused nii head, et neid kaasati näituseprojektidesse. Hea inimeste tundjana laseb õppuritel esmalt kohaneda uute olukordadega ja alles siis dirigeerib ja arranžeerib nende käitumist. Info tema allveefotograafia õpetamise kohta levib hoogsasti. Paljud Pallasesse astunud värsked tudengid on öelnud, et üheks põhjuseks, miks Pallasesse tuldi, oligi just allveefotograafia kursus.

Loe nominentide kohta lähemalt meie veebist: 
https://www.hm.ee/et/aasta-opetaja-gala-nominendid-2021

Aasta õppejõu laureaat selgub 2. oktoobril Ugala teatris toimuval aasta õpetaja galal. Otseülekanne Eesti Televisioonis algab kell 18.45.
Jagan infot 16.–18. juulil 2021 Tartus toimuva rahvusvahelise konverentsi "Epic, Society and Religion in the Ancient Near Eastern and Mediterranean cultures" kohta, mis puudutab ka antiigiteemasid:
http://caemc.ut.ee/icaem-2021
(võimalik osaleda koha peal või ka Zoomis; Zoomi-üritusele registreerimise link on konverentsi kodulehel).
Päike tuli välja ja oleks paras aeg teha üks pikem jalutuskäik. Just pikem, sest siis saaksid samal ajal järgi kuulata meie klassikaliste filoloogide Apuleiuse "Metamorfooside" ühislugemist.

Lyoni ladina ja kreeka keele festivali raames jagatakse sedasi killukesi antiikkultuurist, vanakreeka ja ladina autorite loomingust igal aastal. Aitäh Festival Européen Latin Grec!

Klassikaline filoloogia #apuleius
Dan-el Padilla Peralta valus arutelu antiigiteaduste kohta on midagi sellist, millega Eestis vb väga tegeleda ei taha/viitsi (problemaatika võib näida kuidagi kauge), aga millest mööda vaadata siiski ei tohiks - juhul kui loodame maailmas ellu jääda ja edasi minna..

Lehelüljelt Klassikaline filoloogia leiab sel suvel põneva alfabeedi, mis avab muuhulgas nii mõnegi meile täna harjumuspärase mõiste või sõna tegelikke tagamaid.
---
Our Department of Classical Studies has put together an alphabet of facts related to their field of interest (in Estonian).
Alates 19.09. on igal kolmapäeval kell 18:00 võimalus osaleda Marju Lepajõe juhendataval kreeka keele jätkukursusel. Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses Hieronymuse klassiruumis. Kõik, kel on algteadmised vanakreeka keelest olemas, on oodatud! Palun eelnevalt registreerida [email protected]
Felicem annum novum vobis exopto!

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt.

Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/ Klassikaline filoloogia tähendab antiikkeelte, s.o ladina ja vanakreeka keele ning nende kaudu antiikkultuuri eri valdkondade (kirjandus, kunst, ajalugu jne) tundmaõppimist. Klassikalised keeled on vanimad Eestis ja Tartu Ülikoolis õpetatavad võõrkeeled ning kujundanud sajandeiks teiste võõrkeelte õpetamise

Operating as usual

03/05/2022

Huvilised on oodatud kuulama!
Morgensterni Seltsi ja klassikalise filoloogia õppetooli ühisüritusena toimub sel kolmapäeval (4. mail) kell 18.00, Liivi t 4-103
vestlusring, milles Helsinki ülikooli doktorant Minna Vesa tutvustab oma uurimisprojekti:
"Abielu ja perekonnaelu teooria ja praktika kajastamine Turu akadeemias ja seda ümbritsevas kogukonnas 17. sajandil."
Minna Vesa ettekanne on inglise keeles, abstrakt järgneb allpool.
Morgensterni Seltsi tavana kasutame sümposioniformaati (st olemas on joogid ja suupisted), lisaks on võimalus ühineda seltsiga ja osaleda selle aasta edasise tegevuskava planeerimisel.
Info: [email protected]

The title of Minna's paper is "Theory and practise of marriage and family at the Academy of Turku and its surrounding community at the 17th century". Abstract:
Minna Vesa's doctoral thesis addresses the interaction between the Early Modern Academy of Turku and the social community which surrounded it. The study is twofold: First, Vesa concentrates on the theoretical conceptions of family and marriage at the Academy, mainly by analysing the dissertations. Secondly, she studies the everyday life of the professors and their families, using as an example the correspondence of the Gyldenstolpes, a family with four professors at the Academy. Combining these two viewpoints she then studies what kind of relation there was between the Academy as an institution and the social community around it."

Tõlkeneljapäev: külas Anne Lill – Vaba Akadeemia 22/03/2022

Tõlkeneljapäev: külas Anne Lill – Vaba Akadeemia

Tõlkeneljapäev: külas Anne Lill – Vaba Akadeemia Tõlkeneljapäev: külas Anne Lill 22. märts Marilyn Fridolin Sellenädalasel tõlkeseminaril 24. märtsil on külas klassikalise filoloogia emeriitprofessor Anne Lill. Arutlusele tuleb Sophoklese "Antigone" tõlkimine ja sellega seotud sisulised ja vormilised probleemid. Kõik tõlkehuvilised on o...

enlight-u4-ancientworld-ws2022 09/03/2022

enlight-u4-ancientworld-ws2022

Head klassikud! Sel reedel ja laupäeval on võimalik kuulata Enlighti võrgustiku antiigiteaduste talvekooli:

The individual and the community in the ancient world:
Enlight/U4 Ancient World Winter School 2022.

https://sisu.ut.ee/enlight-u4-ancientworld-ws2022/

Tavekool toimub Zoomi vahendusel, lingi saab registreerumise järel (ürituse kodulehel link registreerumisele).
Osalevad ka eesti noored ja vanad antiigiuurijad.

enlight-u4-ancientworld-ws2022 This year's Enlight/U4 Ancient World Winter School focuses on the individual and/or the group in the ancient world. We present papers by PhD students and their supervisors, focusing on (power) relations in and between ancient cities and other, for example religious or philosophical communities or th...

03/02/2022

Veel viimaseid päevi on võimalik registreerida end uue semestri ainetele, sestap väike kiirülevaade kursustest, mida klassikalise filoloogia osakonnast piiluda tasub.

Üldharivatest kursustest soovitame kindlasti Antiikaja olmekultuuri (FLGR.02.069), kus erinevad õppejõud annavad aimu antiikaja inimeste igapäevaelu erinevatest tahkudest, ja antiikkirjanduse kursust Ivo Voldi käe all (FLLC.02.001). Kõiksugu vanu keeli ja kultuure puudutavatest elektroonilistest ja digitaalsetest abivahenditest saab ülevaate Antiikkultuuri ja -keeli puudutavate elektrooniliste ressursside kursusel (HVLC.02.005).
Loomulikult jätkuvad vanakreeka (FLGR.02.378) ja ladina keele (FLGR.02.389) kursused, viimane seekord Anni Poldingu käe all, tunniplaanidest tasub otsida ka lühemaid ladina keele kursusi filoloogidele.
Tekstikursustest saab kevadsemestril kuulata Janika Pälli kreeka lüürika kursust (FLLC.02.010) ja Kaidi Kriisa Rooma lüürika kursust (FLGR.02.540). Proosaautoreid esindab seekord Pausanias, kelle „Kreekamaa kirjeldusse“ Elo-Mall Toometi juhendamisel süüvida saab (FLGR.02.415 Tekstianalüüs. Kreeka proosaautorid, 2. osa). Draamaautoritest tuleb Maria-Kristiina Lotmani eestvedamisel üle pika aja lugemisele aga Sophoklese „Antigone“ (FLLC.02.011, Kreeka autorite draamateosed). Tekstikursustel osalemiseks on eeldatav vastava keele oskus, aga väga suure huvi korral on neid võimalik kindlasti kokkuleppel õppejõududega läbida ka tõlgete baasil.
Kel juba natuke suurem keeleoskus, saab liituda magistritaseme ainetega Stiilianalüüs ja värsiõpetus (FLGR.02.031) Maria-Kristiina Lotmani ning Kreeka keele ajaloo ja dialektide kursusega (FLGR.02.518) Janika Pälli juhendamisel.

02/01/2022

Annum novum faustum felicem fortunatumque vobis!

AJAARVAMISE ALGUS

Vana-aasta õhtu puhul räägime veidi sellest, mida on loetud eri maailma paigus ajaarvamise alguseks.

Peaaegu kõik maailma tsivilisatsioonid ja kultuurid on välja arendanud keeruka kalendrisüsteemi, mille aluseks aja jooksul jälgitavad nähtused (öö ja päev, kuu faasid, korduvad aastaajad). Kuigi aastate loendid on olnud kasutusel enamikes kultuurides, siis paljudes neist loeti aastaid mingi pidevalt muutuva alguspunkti järgi. Näiteks arvestati aastaid valitseja troonile asumisest ning iga uue valitsejaga alustati lugemist otsast peale. Teistes kalendrites (nagu ka meie Gregoriuse omas) loendati aastaid aga kindlast muutumatust sündmusest ja nendest ka põhiliselt räägime.

Vanast Kreekast on teada sündmuste arvestamine olümpiaadides (nelja-aastased perioodid olümpiamängude vahel) alates esimestest olümpiamängudest 776 eKr. Samas arvestati eri paigus aega kohalike valitsejate, ametnike või preestrite ametiaja põhjal. Olümpiaadide järgi aastate arvestamine levis laiemalt alles Kreeka õpetlaste Tauromeniumi Timaiose (u. 350-260 eKr) ja temast hilisema Eratosthenese tööde tõttu, kes ka esimesed mängud eeltoodud aastasse paigutasid. Oma pikem kronoloogia oli ka hellenistlikus Seleukiidide impeeriumis, kus aastaid loeti alates Babüloni tagasi vallutamisest valitseja Seleukos I poolt. Vanas Roomas nimetati aastaid põhiliselt võimul olnud konsulite järgi. Õpetlane Cornelius Nepos hakkas aga kasutama oma ajaarvestuse alusena Rooma müütilist asutamisaastat (751 eKr). See oli küll ainult üks dateering paljudest (pakutud variandid ulatusid Trooja sõjast 12. sajandist 8. sajandini). Alles Rooma õpetlane Varro (1. saj. eKr) dateeris linna asutamise 754/753 eKr. See aasta võetigi edaspidi aastate lugemise aluseks, kuigi antud tava levis suuresti alles hiljem, Rooma keisririigi perioodil.

Juutide poolt kasutatav heebrea kalender seevastu loeb aastaid väidetavast maailma algusest alates (3761 eKr). Samast põhimõttest lähtuv kalender oli kasutusel ka Bütsantsi impeeriumis (5509 eKr) ja õigeusu kirikutes. Islamiusu kalendri aluseks on aasta 622, mil prohvet Muhamed põgenes Mekast Mediinasse (Hidžra). See kalender võeti kasutusele peagi pärast nimetatud sündmust juba 7. sajandil. India paljudest kronoloogiatest levinumad dateerivad aastaid kas kuningas Vikramāditya võidust Saka inimeste üle (58 eKr) või alates Śaka ajastust (78 pKr), mille aluseks olevad valitsejad erinevad traditsiooniti. Budistlikud kalendrid algavad tihti Buddha surma-aastaga (theravaada traditsiooni järgi nt 544 eKr). Ameerika kalendritest tuntuim, maiade kalender kasutas pikki perioode, mis said alguse kindlast kuupäevast, mille tähendus on ebaselge (üks kasutatud tsükleid sai alguse aastast 3114 eKr ja lõppes 2012 aastal pKr).

Meil kasutusel oleva Gregoriuse kalendri aluseks on aga aastate lugemine kas enne (eKr) või pärast Kristuse sündi (pKr). See kalender on kasutusel üle maailma, ka kohtades, kus ristiusk pole levinud. Terminid eKr ja pKr asendatakse tihti tänapäeval neutraalsematega: e.m.a (enne meie ajaarvamist) ja m.a.j (meie ajaarvamise järgi). Ajaarvestusele Kristuse sünnist pani aluse munk Dionysius Exiguus, kes 525. aasta paiku Roomas üritas paika panna kalendrit ülestõusmispühade tähistamiseks. Kasutades varasemaid kalendreid ja kronoloogiaid, sai ta Kristuse sünnikuupäevaks 25. detsember 1 eKr. Tema arvestus ei levinud kohe ja see võeti kasutusele pikkamisi sajandite jooksul, esmalt kirikus ja tunduvalt hiljem (eriti uusajal) ka mujal. Kuigi Kristuse sünnil põhinev kalender on tänapäeval laialt levinud, on selge, et kui uskuda Piibli Matteuse evangeeliumit, pidi Jeesus sündima enne aastat 1. eKr. Nimelt nägi Kristus ilmavalgust kuningas Heroodese ajal, kes aga suri 4 eKr. Aastate alguse tähistamine 1. jaanuarist on Vana-Rooma pärand. Sel päeval astusid ametisse konsulid ja see jäi aasta alguseks ka Caesari kalendrireformi järel. Teistes kalendrites hakkas aasta tihti muul ajal (nt 2021 pKr hõlmab osaliselt heebrea aastaid 5781 ja 5782).

Ka moodsamal ajal on üritatud luua uusi kalendreid. Näiteks Prantsuse revolutsiooni ajal hakati päevi lugema alates Prantsuse vabariigi väljakuulutamisest (1792). Samuti on mitmed diktatuurid kasutanud oma kalendreid: fašistlikus Itaalias loeti aastaid Mussolini võimuletulekust (1922) ja Põhja-Koreas loetakse neid riigi asutaja Kim Il-Sungi sünnist (1912). Siiski kasutab enamus maailmast kalendrit, mille järgi on lõppemas aasta 2021. Sellega soovib Oskar head vana aasta lõppu ja uut aastat!


Kasutatud kirjandus
- Bryer, Anthony (2008) [online]. Chronology and Dating. – The Oxford Handbook of Byzantine Studies (eds. Robin Cormack, John F. Haldon, Elizabeth Jeffreys). Oxford University Press.
- Buswell Jr. Robert E.; Lopez Jr. Donald S. et al. (2014). The Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton, Oxford: Princeton University Press.
- Encyclopedia Britannica [online]. Artikkel: Calendar. Autorid: J.A.B. van Buitenen et al. Link: https://www.britannica.com/science/calendar
- Encyclopedia Britannica [online]. Artikkel: Chronology. Autorid: Wolfgang Helck et al. Link: https://www.britannica.com/topic/chronology
- Encyclopedia Britannica [online]. Artikkel: Dionysius Exiguus. Autorid: Editors of Ecyclopaedia Britannica. Link: https://www.britannica.com/biography/Dionysius-Exiguus
- Encyclopedia Britannica [online]. Artikkel: Jesus. Autorid: Jaroslav Jan Pelikan, E. P. Sanders. Link: https://www.britannica.com/biography/Jesus
- Feeney, Denis (2007). Caesar's Calendar: Ancient Time and the Beginnings of History. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press.
- Hammond, Norman (2000). The Maya Lowlands: Pioneer Farmers to Merchant Princes. – The Cambridge History of the Native Peoples of the Americas, Volume II: Mesoamerica (eds. Richard E. W. Adams, Murdo J. Macleod). Cambridge: Cambridge Unviersity Press, pp. 197-249.
- Houston, Stephen D.; Inomata, Takeshi (2009). The Classic Maya. New York, Cambridge: Cambridge University Press.
- Lee, Hy-Sang (2000). North Korea: A Strange Socialist Fortress. Westport, CT; London: Praeger.
- Restall, Matthew; Solari, Amara (2021).The Maya Apocalypse and Its Western Roots. Lanham: Rowman & Littlefield.

30/12/2021

TERMOPÜÜLIDE JA SALAMISE LAHINGUD 2500

Lõppeval aastal möödus 2500 aastat kahest olulisest sündmusest Vana-Kreeka ajaloos: Termopüülide ja Salamise lahingust, millega seisati pärslaste edasitung Kreekasse.

5. sajandi alguses valitses Pärsia impeerium (keskusega tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel) suurt osa Lähis-Idast, sealhulgas Egiptust ja Anatooliat (tänane Türgi). Kreeklased seevastu elasid peamiselt väikestes linnriikides Mandri-Kreekas (Ateena, Sparta, Teeba), aga ka Itaalias ja Anatoolia läänerannikul. Viimased allusid Pärsiale, aga tõusid 499. aastal eKr valitsejate vastu üles, saades abi Ateenast ja Eretriast. Pärslased surusid aga ülestõusu maha. Kättemaksuks abi eest Anatoolia linnriikidele ründas Pärsia kuningas Dareios I Kreekat. Sissetung kulmineerus 490 eKr toimunud Maratoni lahinguga, kus ateenlased ja plataialased pärslased alistasid. Kaotust aga ei unustatud. 481 eKr koondas uus Pärsia kuningas Xerxes I kokku kuni 200 000 sõdurit ja paar tuhat laeva Kreeka ründamiseks. Mitmed Kreeka linnriigid lõid seepeale liidu seismaks vastu eesseisvale rünnakule. Kuna spartalased ja nende hopliidid (jalaväelased) olid Kreeka parimad sõdalased, asusid nad juhtima nii maaväge kui laevastikku. Liidu võimsaimaks merejõuks oli aga tõusnud Ateena, kes 482 eKr oli Laureioni hõbedakaevandustest saadud tuluga ehitanud suure laevastiku ja kel lisaks oli palju motiveeritud sõudjaid.

480. aastal eKr tungis Xerxes üle Dardanellide väina ja allutas kiirelt enda kontrollile alad põhjas, sealhulgas mitmed Kreeka linnriigid nagu Teeba. Pärsia mitmerahvuselisele armeele lisandusid kohalikud kreeklased. Spartalased otsustasid pärslastele vastu astuda Termopüülide maakitsuses (nimetatud ”kuumadeks väravateks” sealsete väävliallikate tõttu). Kitsa tee kaitset mägede ja mere vahel juhtis üks Sparta kahest kuningast – Leonidas. 7000 mehe seas oli siiski vaid 1000 Sparta piirkonna sõdurit (sealhulgas 300 Sparta eliitväelast). Linnriigi abiväed keeldusid tulemast religioossete pidustuste tõttu (võib-olla soovist jääda Sparta kaitsele). Suve lõpul toimunud lahing kestis kolm päeva. Kreeklased olid osavad sõdurid (nt teesklesid spartalased põgenemist, aga siis pöördusid ootamatult ümber, et võidujoovastuses tagaajajad hävitada). Otsustavaks sai aga ühe kohaliku – Ephialtese – äraandmine, kes juhtis pärslased mäeteed mööda spartalaste selja taha (teed kaitsnud fookislased tõmbusid kaitsepositsioonile, jättes sellega tee vabaks). Spartalased saatsid suure osa kreeklasi minema, aga jäid ise koos thespialaste ja teebalastega maakitsust kaitsma vajadusest katta taganemist või lihtsalt au nimel. Leonidas, spartalased ja teised sinna jäänud kreeklased võitlesid kuni oma surmani. Samal ajal toimunud Artemisioni merelahingus kandsid nii Kreeka kui ka Pärsia laevastik suuri kaotusi. Lahing lõppes tulemusteta, kuigi pärslased kaotasid palju laevu tormise ilma tõttu.

Nüüd asusid Pärsia väed rüüstama Ateenat. Ateenlased samal ajal olid juba lahkunud lähedal asuvale Salamise saarele ja mujale Kreekasse. Delfi oraakli ennustust, et ateenlasi kaitseb ”puidust müür”, nähti Ateena riigimehe Themistoklese tõlgenduse järgi viitena laevastikule. Otsustav merelahing toimus neli nädalat peale Termopüülide lahingut (sügisese pööripäeva paiku 480 eKr) Salamise saarest idas asuvas väinas. Lahingut jälgis Xerxes isiklikult. Pärslastel oli 600-700 laeva kreeklaste 300 trieeri (kolm aerureaga sõjalaeva) vastu. Kitsas väinas sõdimine aga oli viga, mis nullis pärslaste (peamiselt foiniiklastest ja Pärsiale alluvatest kreeklastest koosneva) laevastiku ülekaalu. Pärsia laevad olid tihedalt koos ja kreeklased ootasid kuni nad sõitsid ummikusse (kuna osad laevad otsustasid tagasi pöörata, jäädes tagant tulijatele ette). Peamine lahingupidamise viis oli vaenlase laevade rammimine (laevade eesotsas oli tugev pronkskattega ramm), ent kasutati ka laevadel olnud vibukütte ja hopliite, kes vajadusel vastase alusele hüppasid. Kreeklaste kergemad ja kiiremad alused saavutasid võidu. Pärslased kaotasid 200 laeva kreeklaste 40 vastu. Pärsia sõdurid, kes olid viidud väiksele Psyttaleia saarele lootuses sinna ujunud vaenlased tappa, langesid ise kreeklaste ohvriks.

Kuigi Pärsia väed ei lahkunud veel Kreekast, peatati Salamise lahinguga nende edasitung. Pärsia maaväed ei üritanud läbi murda Peloponnesose kaitsvast müürist Korintose maakitsusel ja tõmbusid hoopis Atikast tagasi. Xerxes lahkus tõenäoliselt seetõttu, et lahendada mujal impeeriumis esile kerkinud probleeme. Alles järgmisel aastal (479 eKr) toimunud Plataia lahing sundis pärslased lõplikult Kreekast lahkuma.


KASUTATUD KIRJANDUS
Cartledge, Paul (2013). After Thermopylae. The Oath of Plataea and the End of the Graeco-Persian Wars. Oxford: Oxford University Press.
de Souza, Philip (2003). Greek and Persian Wars 499-386 BC. Oxford: Osprey Publishing.
Herodotus (2013). Histories (translated by Walter Blanco). New York, London: W. W. Norton & Company.
Ober, Josiah (2015). The Rise and Fall of Classical Greece. Princeton & Oxford: Princeton University Press.

Videos (show all)

Apuleiuse "Metamorfooside" lugemine
Seikilose epitaaf Thorikose teatris.

Location

Category

Address


Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu
51003

Other Education in Tartu (show all)
Exploring Landscape Boundaries - Open Seminars Exploring Landscape Boundaries - Open Seminars
Kreutzwaldi 56/3
Tartu, 50406

Established at EMÜ Chair of Landscape Architecture our seminars bring together scientists & specialists from different disciplines to talk about their work on the topic of landscapes We will have monthly seminars on different topics regarding landscape

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus
Ülikooli 18b
Tartu, 51007

Üliõpilasesinduse ülesanne on üliõpilaste huvide esindamine. Üliõpilasesindajad osalevad ülikooli otsustuskogude töös, et teha ülikool paremaks.

Learn Estonian by captions Learn Estonian by captions
Tartu

Learning Estonian from pictures around. Feel free to propose your photos and translations. You will be mentioned as an author of the post. I am not a native speaker, so feel free to correct if you see mistake;)

P2P: Politics to People P2P: Politics to People
Tartu, 51008

Our aim is to sustainably impact political education in Estonia - among the natives as well as the international residents. We are planning on having several events on a variety of topics.

KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.

UT Philosophy Club UT Philosophy Club
Tartu

University of Tartu philosophy club is a student led club that is based in Tartu.

Juunika Koolitus Juunika Koolitus
Riia 35
Tartu, 50410

Juunika Koolitusel on üle 20 aasta koolitamiskogemust. Viimase kolme aasta jooksul oleme koolitanud enam kui 20000 inimest.

Griffin Keskus Griffin Keskus
Raekoja Plats 9
Tartu, 51004

Griffin koolituskeskus asub Tartu südames emajõe ääres. Me koolitame nii eesti kui ka inglise keeles. Põhi suundadeks on ettevõtlus, turundus, arvutiõpe, disain, enesejuhtimine, keeleõpe ja sotsiaalsed oskused.

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Kompanii 3/5
Tartu, 51004

Nüüd on raamatukogu Facebookis! Leia Facebookist ka raamatukogu noortenurk; muusikaosakond ja seemneraamatukogu.

Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Transmedial Turn Conference Transmedial Turn Conference
Jakobi 2
Tartu, 51005

TRANSMEDIAL TURN? POTENTIALS, PROBLEMS AND POINTS TO CONSIDER 8–11 December 2020, University of Tartu, Estonia

MOTOHUNT Autokool MOTOHUNT Autokool
Pepleri 6
Tartu

Uus ja innovaatiline autokool Tartus! TASUTA MOTOVARUSTUS õppesõidu ajaks.