Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia

Comments

Pisike postitus klassikute tõlkelaagrist 16.-17. oktoobril:
Jagan infot 16.–18. juulil 2021 Tartus toimuva rahvusvahelise konverentsi "Epic, Society and Religion in the Ancient Near Eastern and Mediterranean cultures" kohta, mis puudutab ka antiigiteemasid:
http://caemc.ut.ee/icaem-2021
(võimalik osaleda koha peal või ka Zoomis; Zoomi-üritusele registreerimise link on konverentsi kodulehel).
Dan-el Padilla Peralta valus arutelu antiigiteaduste kohta on midagi sellist, millega Eestis vb väga tegeleda ei taha/viitsi (problemaatika võib näida kuidagi kauge), aga millest mööda vaadata siiski ei tohiks - juhul kui loodame maailmas ellu jääda ja edasi minna..

Alates 19.09. on igal kolmapäeval kell 18:00 võimalus osaleda Marju Lepajõe juhendataval kreeka keele jätkukursusel. Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses Hieronymuse klassiruumis. Kõik, kel on algteadmised vanakreeka keelest olemas, on oodatud! Palun eelnevalt registreerida [email protected]
Felicem annum novum vobis exopto!
vasakukäelisuski on pärit antiigist 😏
12. juunil rääkis Kristi Viiding Innove vebinaris ladina keele õpetamisest koolides.

https://www.uttv.ee/naita?id=25813# (alates 02:52:33)
Kirjastusel Olms ilmus esinduslik kogumik antiigiretseptsiooni kohta Läänemere piirkonnas Jaanika Andersoni, Kaidi Kriisa ja Kristi Viidingu kaastöödega:

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt.

Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/ Klassikaline filoloogia tähendab antiikkeelte, s.o ladina ja vanakreeka keele ning nende kaudu antiikkultuuri eri valdkondade (kirjandus, kunst, ajalugu jne) tundmaõppimist. Klassikalised keeled on vanimad Eestis ja Tartu Ülikoolis õpetatavad võõrkeeled ning kujundanud sajandeiks teiste võõrkeelte õpetamise

Operating as usual

Antiikfilosoofia töötuba 22. oktoobril 2021 27/10/2021

Antiikfilosoofia töötuba 22. oktoobril 2021

Klassikute teadusblogis on üleval ülevaade reedel, 22. oktoobril toimunud antiikfilosoofia töötoast:
https://klassikalisedfiloloogid.blogspot.com/2021/10/antiikfilosoofia-tootuba-22-oktoobril.html

Antiikfilosoofia töötuba 22. oktoobril 2021 22. oktoobril 2021 toimus Tartu Ülikooli filosoofiaosakonnas antiikfilosoofia töötuba, kus lisaks filosoofidele pidasid ettekandeid ka klas...

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika 2" – Vaba Akadeemia 26/10/2021

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika 2" – Vaba Akadeemia

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika 2" – Vaba Akadeemia Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika 2" 26. oktoober Marilyn Fridolin 29. oktoobril peab Jaanika Anderson Vabas Akadeemias järjekordse loengu vanakreeka keraamikast.Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevus...

Tõlkelaager (16.-17. oktoober 2021) 22/10/2021

Tõlkelaager (16.-17. oktoober 2021)

Tõlkelaager (16.-17. oktoober 2021) 16.-17. oktoobril toimunud tõlkelaagrist kirjutab lühidalt meie professor Janika Päll. Anapestilise värsimõõdu õppimine. Foto: Janika Päll T...

07/10/2021
Algab ladina keele kursus – Vaba Akadeemia 05/10/2021

Algab ladina keele kursus – Vaba Akadeemia

Algab ladina keele kursus – Vaba Akadeemia Algab ladina keele kursus 4. oktoober Marilyn Fridolin Kolmapäeval, 6. oktoobril algab Vabas Akadeemias Agne Pilvisto ja Maria-Kristiina Lotmani juhendamisel ladina keele ja kultuuri kursus.Peamiselt gümnasistidele mõeldud ladina keele kursusel antakse ülevaade ladina keele grammatika alustest, ...

01/10/2021

🥳 Riiklik hariduspreemiate komisjon valis aasta õppejõu nominendiks meie klassikalise filoloogia kaasprofessori Maria-Kristiina Lotmani, kelle tööd iseloomustavad kolleegid kui igas mõttes silmapaistvat.
➡ Loe vilistlaste ajaveebi intervjuust, millest ta oma õppejõutöös lähtub ja mida oluliseks peab: https://www.maailmakeeled.ut.ee/et/uudised/maria-kristiina-lotman-koige-enam-roomu-valmistab-uliopilaste-areng
➡ Laureaadid kuulutatakse välja laupäeval, 2. oktoobril Ugala teatris aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Gala otseülekanne algab Eesti Televisioonis kell 18.45.

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
#aastaõpetaja #aastaõppejõud

29/09/2021

Aasta õppejõu nominentide hulgas on ka klassikalise filoloogia kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman.

Teie ees on aasta õppejõu nominendid – Kati Aus, Maria-Kristiina Lotman ja Pillery Teesalu!

Kati Aus on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia teadur ja õppejõud, kes on inspireerinud paljusid üliõpilasi ja kolleege õppijakeskse suhtumise, humaansuse, soojuse ning positiivsusega. Ta on hariduspsühholoogia valdkonna üks eestvedajatest Tallinna Ülikoolis. Tema põhimõte on õppija arengu esiplaanile seadmine, mis tähendab, et õppija ja õppimise toetamine on igal hetkel õppejõu kõigi pedagoogiliste otsuste ja tegude alus. Ta on pühendunud õppimise ja õpetamise uurimisele. Tema uurimisteemad on seotud loodusainete jätkusuutliku arendusega uue õpikäsituse kontekstis ning distantsõppe rakendusuuringutega. Õpetaja töös vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tegevuste mõtestamist näitas ta telesaates “Maailma kõige targem rahvas”, mille kaasautoriks ja saatejuhiks ta oli.

Maria-Kristiina Lotman on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppejõud, kes on väga innustav ja toetav kolleeg, aktiivne teadustöö tegija, lisaks Vabaakadeemia üks eestvedajatest. Ta on ka üks juhtivaid antiikkirjanduse tõlkijaid. Ta on korraldanud aktiivselt nii Eesti-siseseid kui rahvusvahelisi konverentse, on kaasanud üliõpilasi oma teadusprojektidesse. 2018. aastal pälvis tema kaasjuhendatud doktoritöö üliõpilaste teadustööde konkursil esimese preemia. Ta on ülimalt töökas, ta suudab tulemusrikkalt teha nii teadustööd kui õpetada, on olnud suur võõrkeelse kirjanduse vahendaja eesti keelde. Üliõpilased toovad välja tema tohutu suuri teadmisi, väga toetavat suhtumist ja kannatlikkust – ka kõige keerulisemad asjad saavad tema abiga selgeks.

Pillery Teesalu on Stuudio „Pillery Teesalu“ ja Kõrgem Kunstikool Pallase õppejõud, kes õpetab Euroopa kõrgkoolides ainulaadset eriala – allveefotograafiat. Lühikese ajaga on ta rajanud selles valdkonnas oma ettevõtte ja koolitanud välja märkimisväärse hulga tudengeid. Juba esimesel avaveekursusel Rummu järves olid tudengite tulemused nii head, et neid kaasati näituseprojektidesse. Hea inimeste tundjana laseb õppuritel esmalt kohaneda uute olukordadega ja alles siis dirigeerib ja arranžeerib nende käitumist. Info tema allveefotograafia õpetamise kohta levib hoogsasti. Paljud Pallasesse astunud värsked tudengid on öelnud, et üheks põhjuseks, miks Pallasesse tuldi, oligi just allveefotograafia kursus.

Loe nominentide kohta lähemalt meie veebist: 
https://www.hm.ee/et/aasta-opetaja-gala-nominendid-2021

Aasta õppejõu laureaat selgub 2. oktoobril Ugala teatris toimuval aasta õpetaja galal. Otseülekanne Eesti Televisioonis algab kell 18.45.

Jätkub kursus vanakreeka religioonist – Vaba Akadeemia 28/09/2021

Jätkub kursus vanakreeka religioonist – Vaba Akadeemia

Jätkub kursus vanakreeka religioonist – Vaba Akadeemia Jätkub kursus vanakreeka religioonist 26. september Marilyn Fridolin 29. septembril jätkub Vabas Akadeemias vanakreeka religiooni kursus Elo-Mall Toometi juhendamisel.Kursusel uurime religiooni rolli Vana-Kreeka ühiskondades, nii inimeste igapäevaelus kui linnriikide poliitilises korralduses. R....

Jätkub vanakreeka keele kursus – Vaba Akadeemia 22/09/2021

Jätkub vanakreeka keele kursus – Vaba Akadeemia

Jätkub vanakreeka keele kursus – Vaba Akadeemia Jätkub vanakreeka keele kursus 22. september Marilyn Fridolin Esmaspäeval, 27. septembril jätkub Kristin Klausi juhendamisel vanakreeka keele kursus.Jätkame õpitud grammatika põhjal originaaltekstide lugemist ning jooksvalt uue vajaliku grammatika õppimist. Loeme hellenistliku perioodi tekste...

AIAS CONFERENCE 31/08/2021

AIAS CONFERENCE

Konverents "Popular Receptions of Classical Antiquity", 2. ja 3. september 2021 (ka Zoom): https://aias.au.dk/events/aiasconference-popularreceptions/

AIAS CONFERENCE Taking as its point of departure the astounding longevity and ubiquity in our culture of so many themes, genres, visual forms and personalities from the ancient Greek and Roman world, this conference focuses on popular receptions of Classical Antiquity. In doing so, we will explore specific receptio...

20/07/2021

LR esitab kolm küsimust Lukianose „Surnute kõneluste“ tõlkijale Marilyn Fridolinile: https://www.loominguraamatukogu.ee/kolm-kusimust-marilyn-fridolinile/

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika" – Vaba Akadeemia 20/07/2021

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika" – Vaba Akadeemia

Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika" – Vaba Akadeemia Jaanika Andersoni avalik loeng "Vanakreeka keraamika" 20. juuli Marilyn Fridolin Reedel, 23. juulil on Vabal Akadeemial taaskord külas kunstiajaloolane ja klassikaline filoloog Jaanika Anderson. Seekordses loengus tuleb juttu vanakreeka keraamikast. Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised an...

Margalit Finkelberg, Beyond Literature and History: Homer and Vergil as Foundational Texts 18/07/2021

Margalit Finkelberg, Beyond Literature and History: Homer and Vergil as Foundational Texts

16.-18. juulil toimuvast konverentsist tuleb ka mõne ettekande salvestus. See siin on laupäevane Margalit Finkelbergi plenaarkõne.

Margalit Finkelberg, Beyond Literature and History: Homer and Vergil as Foundational Texts Keynote paper at the 19th International Conference for Ancient East-Mediterranean Studies in Tartu (ICAEM 2021): Epic, Society and Religion in the Ancient Ne...

14/07/2021

Ongi aeg tõmmata kokku tänavune suvine sententsidejagamine. Täname lugemast ja kaasa mõtlemast! Janika Päll lõpetab ettevõtmise igati kohaselt oomegaga:

koomik Menandrose (342/341 eKr – 291/290 eKr) sentents nr 872:
Ὡς μέγα τὸ μικρόν ἐστιν ἐν καιρῷ δοθέν. [Hōs méga to mikrón estin en kairôi dothén]
Kui suur on õigel hetkel antud väikegi and!

Oomega ehk p**k ‘o’ on kreeka tähestiku viimane täht, mis lisati 5. sajandi lõpul eKr läbi viidud alfabeedireformi tulemusel atika (hiljem kogu kreeka) tähestiku lõppu. Hellenismiajastu komöödiate autorile Menandrosele omistatakse ligi tuhandet sententsi, mille tuntuim kogumik esitab tähestiku järjekorras, käesolev mõttetera on seetõttu üsna kogumiku lõpus. See iseloomustab kreeklastele arusaamist õige hetke ehk soodsa juhuse (kairós) tähtsusest. Näiteks 4. sajandil eKr õhutas Ateena kõnemees Demosthenes kaaslinlasi Olynthose kõnedes oma kaaslinlasi järgima õige hetke hüüdu ning minema sõtta Makedoonia kuninga Philippose vastu, ent soodne juhus lasti käest ning Makedoonia sai nii võimsaks, et keegi neile enam vastu ei saanud.Ent see sentents näitab, et ka kreeklased mõistsid, et paljud väärtused (nagu leidis juba sofist Protagoras) on suhtelised: puuduse kannatajale on ka väike paluke suur asi, samuti nagu õigel hetkel sooritatud pealtnäha tähtsusetu tegu võib endaga tuua suured tagajärjed.

Pildil koomik Menandros, fresko Pompeist, nn Menandrose majast.

Ongi aeg tõmmata kokku tänavune suvine sententsidejagamine. Täname lugemast ja kaasa mõtlemast! Janika Päll lõpetab ettevõtmise igati kohaselt oomegaga:

koomik Menandrose (342/341 eKr – 291/290 eKr) sentents nr 872:
Ὡς μέγα τὸ μικρόν ἐστιν ἐν καιρῷ δοθέν. [Hōs méga to mikrón estin en kairôi dothén]
Kui suur on õigel hetkel antud väikegi and!

Oomega ehk p**k ‘o’ on kreeka tähestiku viimane täht, mis lisati 5. sajandi lõpul eKr läbi viidud alfabeedireformi tulemusel atika (hiljem kogu kreeka) tähestiku lõppu. Hellenismiajastu komöödiate autorile Menandrosele omistatakse ligi tuhandet sententsi, mille tuntuim kogumik esitab tähestiku järjekorras, käesolev mõttetera on seetõttu üsna kogumiku lõpus. See iseloomustab kreeklastele arusaamist õige hetke ehk soodsa juhuse (kairós) tähtsusest. Näiteks 4. sajandil eKr õhutas Ateena kõnemees Demosthenes kaaslinlasi Olynthose kõnedes oma kaaslinlasi järgima õige hetke hüüdu ning minema sõtta Makedoonia kuninga Philippose vastu, ent soodne juhus lasti käest ning Makedoonia sai nii võimsaks, et keegi neile enam vastu ei saanud.Ent see sentents näitab, et ka kreeklased mõistsid, et paljud väärtused (nagu leidis juba sofist Protagoras) on suhtelised: puuduse kannatajale on ka väike paluke suur asi, samuti nagu õigel hetkel sooritatud pealtnäha tähtsusetu tegu võib endaga tuua suured tagajärjed.

Pildil koomik Menandros, fresko Pompeist, nn Menandrose majast.

13/07/2021

Tutvustada on jäänud veel selle hooaja viimased sententsid, tänasest räägib Maria-Kristiina Lotman:

Ὑπὸ παντὶ λίθῳ σκορπίος εὕδει – iga kivi all magab skorpion

See mürgine loomake figureerib antiikajal nii mõneski hädaohtlikumate elukate loetelus, mis aga puudutab rahvatarkust, siis kujutatakse teda peamiselt ettevaatlikkusele manitsevates ütlustes. Viimased võisid näiteks meenutada, et magavat skorpioni pole mõistlik äratada, või hirmutada näitega kellegi kurvast saatusest, kui ta kogemata skorpioni peale sattus. Ehkki sedalaadi ütlusi mõisteti pigem ülekantud tähenduses, oli ka skorpioniga seotud riskide otsesemaid käsitlusi. Plinius Vanem kirjeldab oma Loodusloos (11.30) skorpioni salvamise tagajärgi, hoiatades seejuures eriti mürgise Aafrika liigi eest, mis on alati surmav neitsitele, kuid väga ohtlik ka matroonidele. Mis aga puudutab mehi, siis nemad peavad ettevaatlikud olema eriti hommikusel ajal, kui mürk pole veel mõne juhusliku torkega oma vängust kaotanud.
Üleskutse püsida kivi all magavate skorpionide suhtes valvel leiame luulekatkest, mis on omistatud kreeka luuletajale Praxillale (5. saj. eKr). Kahjuks pole selle autorsuses võimalik päriselt kindel olla ning asja ei tee lihtsamaks seegi, et Praxillast endastki on väga vähe teada. Säilinud katkete sisu järgi on teda peetud nii hetääriks, muusikuks kui kõrgklassi naiseks, kuid samuti on pakutud, et tegelikult oli Praxillasid kaks ning nad on lihtsalt hilisemas käsitluses kokku sulanud. Väärib märkimist, et kui Thessalonike Antipatros rohkem kui pool sajandit hiljem tegi nimekirja nendest kreeka poetessidest, keda võib pidada üheksaks jumaliku häälega maapealseks muusaks, nimetas ta esimesena just Praxillat.
Mõttetera ei sure antiigiga, vaid jõuab ka Suda leksikoni ja veelgi hiljem Erasmuse vanasõnade kogumikku. Erasmus lisab omalt poolt ladinakeelse tõlke (sub omni lapide scorpius dormit) ja märgib juurde, et ütlus hoiatab hooletu kõnepruugi eest salakavalate pealekaebajate juuresolekul. Lisaks teeb ta lühikese märkuse väljendi kasutuse kohta: see sobib nii irisejate kohta, kes igast asjast tüliküsimuse teevad, kui ka laiskvorstide kohta, kes mis tahes tühise ettekäändega pingutust väldivad.
Suda leksikonis ja Erasmuse kogumikus aga Praxillale enam ei osutata; lisatud näited on teises sõnastuses ja pärinevad hoopis kuulsate draamakirjanike teostest, ning nende seas tsiteeritakse ka Aristophanese parafraasi komöödiast „Naised tesmofooridel“ (529-530), milles koor esineb väga konkreetse hoiatusega: tuleb vaadata iga kivi alla, et poliitik sind ei hammustaks.

(Pildil skorpion teiste seas Antiookiast leitud Rooma mosaiigil kurja silma ründamas).

Tutvustada on jäänud veel selle hooaja viimased sententsid, tänasest räägib Maria-Kristiina Lotman:

Ὑπὸ παντὶ λίθῳ σκορπίος εὕδει – iga kivi all magab skorpion

See mürgine loomake figureerib antiikajal nii mõneski hädaohtlikumate elukate loetelus, mis aga puudutab rahvatarkust, siis kujutatakse teda peamiselt ettevaatlikkusele manitsevates ütlustes. Viimased võisid näiteks meenutada, et magavat skorpioni pole mõistlik äratada, või hirmutada näitega kellegi kurvast saatusest, kui ta kogemata skorpioni peale sattus. Ehkki sedalaadi ütlusi mõisteti pigem ülekantud tähenduses, oli ka skorpioniga seotud riskide otsesemaid käsitlusi. Plinius Vanem kirjeldab oma Loodusloos (11.30) skorpioni salvamise tagajärgi, hoiatades seejuures eriti mürgise Aafrika liigi eest, mis on alati surmav neitsitele, kuid väga ohtlik ka matroonidele. Mis aga puudutab mehi, siis nemad peavad ettevaatlikud olema eriti hommikusel ajal, kui mürk pole veel mõne juhusliku torkega oma vängust kaotanud.
Üleskutse püsida kivi all magavate skorpionide suhtes valvel leiame luulekatkest, mis on omistatud kreeka luuletajale Praxillale (5. saj. eKr). Kahjuks pole selle autorsuses võimalik päriselt kindel olla ning asja ei tee lihtsamaks seegi, et Praxillast endastki on väga vähe teada. Säilinud katkete sisu järgi on teda peetud nii hetääriks, muusikuks kui kõrgklassi naiseks, kuid samuti on pakutud, et tegelikult oli Praxillasid kaks ning nad on lihtsalt hilisemas käsitluses kokku sulanud. Väärib märkimist, et kui Thessalonike Antipatros rohkem kui pool sajandit hiljem tegi nimekirja nendest kreeka poetessidest, keda võib pidada üheksaks jumaliku häälega maapealseks muusaks, nimetas ta esimesena just Praxillat.
Mõttetera ei sure antiigiga, vaid jõuab ka Suda leksikoni ja veelgi hiljem Erasmuse vanasõnade kogumikku. Erasmus lisab omalt poolt ladinakeelse tõlke (sub omni lapide scorpius dormit) ja märgib juurde, et ütlus hoiatab hooletu kõnepruugi eest salakavalate pealekaebajate juuresolekul. Lisaks teeb ta lühikese märkuse väljendi kasutuse kohta: see sobib nii irisejate kohta, kes igast asjast tüliküsimuse teevad, kui ka laiskvorstide kohta, kes mis tahes tühise ettekäändega pingutust väldivad.
Suda leksikonis ja Erasmuse kogumikus aga Praxillale enam ei osutata; lisatud näited on teises sõnastuses ja pärinevad hoopis kuulsate draamakirjanike teostest, ning nende seas tsiteeritakse ka Aristophanese parafraasi komöödiast „Naised tesmofooridel“ (529-530), milles koor esineb väga konkreetse hoiatusega: tuleb vaadata iga kivi alla, et poliitik sind ei hammustaks.

(Pildil skorpion teiste seas Antiookiast leitud Rooma mosaiigil kurja silma ründamas).

12/07/2021

Kadri Novikov tutvustab tänast mõttetera:

Ξίφος τιτρώσκει σῶμα, τὸν δὲ νοῦν λόγος (xíphos titrō’skei sôma, tòn dè nûn lógos) – mõõk haavab keha, meelt aga (haavab) sõna.

See mõttetera on säilinud Menandrose, kes eelkõige tuntud kui komöödiakirjanik (4. saj. eKr), mõtteterade kogumikus. Kuna need on peamiselt ühevärsilised, siis kannabki see nimetust Monosticha. Menandros armastas kirja panna tähelepanekuid tunnete, moraali ja elu kohta üldiselt, kusjuures tema suureks eeskujuks oli Euripides. Mõte, et sõnad haavavad, esinebki juba ka Euripidese tragöödias Foiniiklannad, v 506-507, kus Oidipuse poeg Eteokles lausub oma venna Polyneikese kohta (kes on sõjaväega tulnud Teebas võimu nõudma): „sest sõna saavutab kõike seda, mida ka vaenlase mõõk võiks teha.“
Sõnade või kõne jõud (δύναμις), nii positiivne kui negatiivne, oli mõistagi antiikajalgi üks olulistest aruteluteemadest, eriti seoses kõnekunsti esiletõusu ja arenguga. Eelkõige retoorilisele kõnele omistati suurt veenmisjõudu. Nõnda kaitseb näiteks 5. -4. sajandil eKr elanud retoorikaõpetaja ja sofist Gorgias oma „Helena enkoomionis“ (Hel. 20) Helenat ja ütleb, et teda ei saa sugugi Troojasse minekus süüdistada, kuna ta tegi seda „kas armununa, või sõnast veenduna, või jõuga röövituna või jumaliku paratamatuse tõttu sunnituna.“
2. sajandi romaanikirjanik Achilleus Tatios aga kirjeldab oma romaanis „Leukippe ja Kleitophon“ sõnade läbi tekitatud negatiivseid tundeid nõnda (2.29, tõlk. K. Novikov): „Häbi ja kurbus ja viha on hinge kolm lainet: sest häbi kannab läbi nägemismeele sisse voolates ära silmade vabaduse, kurbus aga summutab rinnas laiali valgudes hinge lõõma ja viha matab ümber südame ulgudes mõistuspärasuse hullusevahu alla. Sõna on nende kõikide sigitaja ja see näib sihtmärgi pihta laskvat ja märki tabavat ja hinge pihta nooli läkitavat ning mitmesuguseid haavu tekitavat. Üks on halvustamise nool ja vigastusest tekib viha; üks on ebaõnne paljastamine, sellest noolest tekib kurbus; üks on eksimustes süüdistamine ja seda haava nimetatakse häbiks. Nendele kõikidele nooltele on ühised sügavale tungivad tabamused, ent veretud haavad.“

Üks võimalus sõnadega haavata oli needmine. Antiikajal tavatseti needused kirjutada tinast lehtedele, keerata need kokku ja jätta need mõnda allilmaga seonduvasse paika. Pildil Sitsiiliast leitud u 100. a eKr pärit needustahvel (Museo Arhaeologico di Aidone, pilt pärit lehelt https://blogs.getty.edu/iris/an-ancient-curse-revealed/)

Kadri Novikov tutvustab tänast mõttetera:

Ξίφος τιτρώσκει σῶμα, τὸν δὲ νοῦν λόγος (xíphos titrō’skei sôma, tòn dè nûn lógos) – mõõk haavab keha, meelt aga (haavab) sõna.

See mõttetera on säilinud Menandrose, kes eelkõige tuntud kui komöödiakirjanik (4. saj. eKr), mõtteterade kogumikus. Kuna need on peamiselt ühevärsilised, siis kannabki see nimetust Monosticha. Menandros armastas kirja panna tähelepanekuid tunnete, moraali ja elu kohta üldiselt, kusjuures tema suureks eeskujuks oli Euripides. Mõte, et sõnad haavavad, esinebki juba ka Euripidese tragöödias Foiniiklannad, v 506-507, kus Oidipuse poeg Eteokles lausub oma venna Polyneikese kohta (kes on sõjaväega tulnud Teebas võimu nõudma): „sest sõna saavutab kõike seda, mida ka vaenlase mõõk võiks teha.“
Sõnade või kõne jõud (δύναμις), nii positiivne kui negatiivne, oli mõistagi antiikajalgi üks olulistest aruteluteemadest, eriti seoses kõnekunsti esiletõusu ja arenguga. Eelkõige retoorilisele kõnele omistati suurt veenmisjõudu. Nõnda kaitseb näiteks 5. -4. sajandil eKr elanud retoorikaõpetaja ja sofist Gorgias oma „Helena enkoomionis“ (Hel. 20) Helenat ja ütleb, et teda ei saa sugugi Troojasse minekus süüdistada, kuna ta tegi seda „kas armununa, või sõnast veenduna, või jõuga röövituna või jumaliku paratamatuse tõttu sunnituna.“
2. sajandi romaanikirjanik Achilleus Tatios aga kirjeldab oma romaanis „Leukippe ja Kleitophon“ sõnade läbi tekitatud negatiivseid tundeid nõnda (2.29, tõlk. K. Novikov): „Häbi ja kurbus ja viha on hinge kolm lainet: sest häbi kannab läbi nägemismeele sisse voolates ära silmade vabaduse, kurbus aga summutab rinnas laiali valgudes hinge lõõma ja viha matab ümber südame ulgudes mõistuspärasuse hullusevahu alla. Sõna on nende kõikide sigitaja ja see näib sihtmärgi pihta laskvat ja märki tabavat ja hinge pihta nooli läkitavat ning mitmesuguseid haavu tekitavat. Üks on halvustamise nool ja vigastusest tekib viha; üks on ebaõnne paljastamine, sellest noolest tekib kurbus; üks on eksimustes süüdistamine ja seda haava nimetatakse häbiks. Nendele kõikidele nooltele on ühised sügavale tungivad tabamused, ent veretud haavad.“

Üks võimalus sõnadega haavata oli needmine. Antiikajal tavatseti needused kirjutada tinast lehtedele, keerata need kokku ja jätta need mõnda allilmaga seonduvasse paika. Pildil Sitsiiliast leitud u 100. a eKr pärit needustahvel (Museo Arhaeologico di Aidone, pilt pärit lehelt https://blogs.getty.edu/iris/an-ancient-curse-revealed/)

Videos (show all)

Apuleiuse "Metamorfooside" lugemine
Seikilose epitaaf Thorikose teatris.

Location

Category

Address


Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Elus teadus Elus teadus
Tartu

Teadusteemalised praktilised töötoad koolidele, mida viivad läbi EMÜ noorteadlased - Elus teadus

Mehiläinen/Mediverkko keelekoolitus Mehiläinen/Mediverkko keelekoolitus
Kompanii 4 (II Korrus)
Tartu, 51007

Mehiläinen/Mediverkko keelekoolitus tutvustab ja jagab infot meie keelekursuste kohta

Marya Angletorium/Marya's Angeltorium Marya Angletorium/Marya's Angeltorium
Raekoja Plats 20
Tartu, 51007

Fb leht Marya Angletorium on maaväliselt laetud ja juhitud hingeravikooli tutvustusleht ja järgib igati kooli strateegilist kava, viia uuelaadset teadvusharidust võimalikult paljude inimesteni ja näidata hinge olulisust kiirelt muutunud maailmas

Tartu Keiserlik Salateater Tartu Keiserlik Salateater
Vanemuise 19
Tartu, 51014

EGEA-Tartu EGEA-Tartu
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Tartu Ülikooli NoorGeograafide Klubi

Folkuniversitetet keelekoolitus Folkuniversitetet keelekoolitus
Lai 30
Tartu

Liivimaa parimad keelekursused www.folkuniversitetet.ee

Zooloogiaring Zooloogiaring
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Zooloogiaringis käivad huvilised õpilasted Tartu linna ja maakonna koolidest. Ühine meiega, kui Sind huvitavad loomad ja tahad neist rohkem teada saada.

Tartu Katoliku Spordiklubi Tartu Katoliku Spordiklubi
Oru 3
Tartu, 51014

Tartu Katoliku Spordiklubi on keskendunud orienteerumise ja võrkpalli erialadele. Siin leheküljel saate infot spordiklubi tegevuse kohta.

UT Startup Lab UT Startup Lab
Narva Mnt 18
Tartu, 50409

UT sTARTUp Lab helps students to find innovative solutions to everyday problems.

Pallas Mööbliosakond - Pallas furniture department Pallas Mööbliosakond - Pallas furniture department
Tähe 38b,
Tartu, 50103

Kõrgema Kunstikooli Pallas mööbliosakond. Furniture department at Pallas University of Applied Sciences.

Tartu Kristlik Noortekodu Tartu Kristlik Noortekodu
Era 2
Tartu, 51010

Asenduskodu Era 2, Tartu +3725279280 +3727420865

OÜ Tartu Koolitus OÜ Tartu Koolitus
Ülikooli 1
Tartu, 51003