Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia

Comments

Dan-el Padilla Peralta valus arutelu antiigiteaduste kohta on midagi sellist, millega Eestis vb väga tegeleda ei taha/viitsi (problemaatika võib näida kuidagi kauge), aga millest mööda vaadata siiski ei tohiks - juhul kui loodame maailmas ellu jääda ja edasi minna..

Alates 19.09. on igal kolmapäeval kell 18:00 võimalus osaleda Marju Lepajõe juhendataval kreeka keele jätkukursusel. Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses Hieronymuse klassiruumis. Kõik, kel on algteadmised vanakreeka keelest olemas, on oodatud! Palun eelnevalt registreerida [email protected]
Felicem annum novum vobis exopto!
vasakukäelisuski on pärit antiigist 😏
12. juunil rääkis Kristi Viiding Innove vebinaris ladina keele õpetamisest koolides.

https://www.uttv.ee/naita?id=25813# (alates 02:52:33)
Kirjastusel Olms ilmus esinduslik kogumik antiigiretseptsiooni kohta Läänemere piirkonnas Jaanika Andersoni, Kaidi Kriisa ja Kristi Viidingu kaastöödega:

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt.

Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/ Klassikaline filoloogia tähendab antiikkeelte, s.o ladina ja vanakreeka keele ning nende kaudu antiikkultuuri eri valdkondade (kirjandus, kunst, ajalugu jne) tundmaõppimist. Klassikalised keeled on vanimad Eestis ja Tartu Ülikoolis õpetatavad võõrkeeled ning kujundanud sajandeiks teiste võõrkeelte õpetamise

Operating as usual

1-2 Archives - Keel ja Kirjandus 04/06/2021

1-2 Archives - Keel ja Kirjandus

1-2 Archives - Keel ja Kirjandus Source: Keel ja Kirjandus Lühikroonika

02/06/2021

Join our Cloud HD Video Meeting

Chairete!
Helleno-Nordica projekti, TÜ raamatukogu ning Maailma keelte ja kultuuride kolledži ühisel korraldusel toimuvad neli zoomi-pärastlõunat, mis on pühendatud humanistide kreeka keelele,
esimene seminar toimub täna, 2. juunil kell 17.00.
Tänase seminari kava:
17.00–18.30 Hexameter poetry in Humanist Greek
Stefan Weise, The Greek Hexameter Paean by Theodosius Fabricius: Formal Experiments and Literary Manierism in Humanist Greek
Janika Päll, Oratio metrica Graeca for religious festivals
Martin Steinrück, Battieris’ Form
18.30 Discussion
A short virtual tour to the web exhibition of Tartu University Library's Plantine prints
Introduction of HUMGRAECA Database testversion
Vt ka https://sisu.ut.ee/humgraeca2020/program
Osalemiseks palun kasutage järgmist linki:
https://ut-ee.zoom.us/j/9775505061...
Meeting ID: 977 550 5061; Passcode: 331930
πολλὰ καλὰ κἀγαθά
Janika Päll

Join our Cloud HD Video Meeting Zoom is the leader in modern enterprise video communications, with an easy, reliable cloud platform for video and audio conferencing, chat, and webinars across mobile, desktop, and room systems. Zoom Rooms is the original software-based conference room solution used around the world in board, confer...

11/05/2021

"Kui keegi oleks 1600. aastal öelnud, et inglise keelest saab maailmakeel, siis oleks talle öeldud, et nüüd ta küll sonib" 😄

Prof. Raili Marling ja prof. Janika Päll arutlevad TÜ ajakirjas inglise ja ladina keele saatuste üle:
https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4035?fbclid=IwAR0ZDRj5o_6aGjzB2pKjrccVM88yrSTFJuPezPPKIshAFoDY3FQgPp9CX-4

#linguafranca #inglisekeel #ladinakeel

03/05/2021

Eesti luuletused-laulud (vana)kreeka keeles

Märtsis-aprillis tõlkisid klassikalise filoloogia tudengid (ja üks õppejõud) eestikeelseid luuletusi-laule vanakreeka keelde. Lisatud blogipostituses on nende tõlked - iga lugeja võib üritada ka ise ära arvata, millega tegemist (ja kui pea ei võta, siis leiab ka spikri)!

Eesti luuletused-laulud (vana)kreeka keeles Märtsis-aprillis tõlkisid meie tublid õpilased (ja üks õppejõud) eestikeelseid luuletusi-laule (vana)kreeka keelde. Järgnevalt lisatud nende...

14/04/2021

Tartu Ülikooli kunstimuuseum pakub erinevatele kooliastmetele mitmeid antiikkultuuriga seotud veebitunde:

📌 Jagame teiega veebitunde tellinud õpetajate häid sõnu. Aitäh kõigile õpetajatele julgustavate sõnumite eest, neid oli palju!

📌 Veebitunde pakume jõudsalt edasi. Nendega saab tutvuda siin: https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/haridusprogrammid-veebis

26/03/2021

Apuleiuse "Metamorfooside" lugemine

Apuleiuse "Metamorfooside" lugemine

Marilyn Fridolin: Marju Lepajõe kui eeskuju ja õpetaja 26/03/2021

Marilyn Fridolin: Marju Lepajõe kui eeskuju ja õpetaja

Marilyn Fridolin: Marju Lepajõe kui eeskuju ja õpetaja Marilyn Fridolin peab Marju vanakreeka keele kursust suureks kingituseks. Mida see kindlasti oligi.

Janika Päll: Mida siis tähendavad „müüt“ ja „mütoloogia“? 22/03/2021

Janika Päll: Mida siis tähendavad „müüt“ ja „mütoloogia“?

Janika Päll: Mida siis tähendavad „müüt“ ja „mütoloogia“? Janika Päll kirjutab, et täna ei ole primitiivsest meelelaadist rääkimine enam heaks tooniks.

Tõlkeneljapäev: külas Neeme Näripä – Vaba Akadeemia 22/03/2021

Tõlkeneljapäev: külas Neeme Näripä – Vaba Akadeemia

Tõlkeneljapäev: külas Neeme Näripä – Vaba Akadeemia Tõlkeneljapäev: külas Neeme Näripä 22. märts Marilyn Fridolin 25. märtsil on Vabal Akadeemial tõlkeneljapäeva raames külas klassikaline filoloog Neeme Näripä, kes räägib ebasündsate kohtade välja lõikamisest Lukianose "Tõeliste lugude" nõukogudeaegses eestinduses.Ka seekordne semi...

31. Titus Livius – Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat 22/03/2021

31. Titus Livius – Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat

Indrek Koff loeb ette Titus Liviuse ajalooraamatust!

https://youtu.be/xqTxDbV2Me0

31. Titus Livius – Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat „Koffikõrvane” on paik, kus loetakse ette katkendeid ainult headest, üliheadest ja fantastilistest raamatutest.Kui on raske, tuleb tuge otsida klassikutelt. ...

Home 13/03/2021

Home

Kui igapäevastest koroona-uudistest pisut pageda tahaks, siis võib piiluda antiikaja ravimist ja üht tuntumat arsti ning arstiteaduslike kirjutiste autorit Galenost tutvustavat vahvat veebinäitust: https://galen.nyu.yourcultureconnect.com/e/home

Home

03/03/2021

Tuletame meelde, et kuni 15. märtsini on võimalik esitada avaldusi TÜ klassikalise filoloogia magistrantuuri astumiseks (mis kuulub Euroopa keelte ja kultuuride magistriprogrammi alla).
Kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ning etteantud tekstikatke tõlge kas kreeka või ladina keelest (kandideerida on võimalik kui vähemalt ühe keele oskus neist kahest on tõlkimiseks piisav), lisaks vestelda pisut osakonna meeldivate õppejõududega.
Täpsem kandideerimisinfo siin: https://www.ut.ee/et/euroopa-keeled-kultuurid
Tekstid tõlkimiseks: https://www.maailmakeeled.ut.ee/en/studies/essay
Tegu on ainsa võimalusega maailmas õppida vanakreeka ja ladina keelt süvendatult eesti keele baasil ja suurepärases seltskonnas, lisaks saada osa erinevatest teadus- ja tõlkeprojektidest ja akadeemilistest üritustest ning muidugi klassikute pidudest, mis olid parimad juba enne katku ja saavad edaspidi olema veel paremad. Pildil osakonna argipäevane Homeroselugemine.

Tuletame meelde, et kuni 15. märtsini on võimalik esitada avaldusi TÜ klassikalise filoloogia magistrantuuri astumiseks (mis kuulub Euroopa keelte ja kultuuride magistriprogrammi alla).
Kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ning etteantud tekstikatke tõlge kas kreeka või ladina keelest (kandideerida on võimalik kui vähemalt ühe keele oskus neist kahest on tõlkimiseks piisav), lisaks vestelda pisut osakonna meeldivate õppejõududega.
Täpsem kandideerimisinfo siin: https://www.ut.ee/et/euroopa-keeled-kultuurid
Tekstid tõlkimiseks: https://www.maailmakeeled.ut.ee/en/studies/essay
Tegu on ainsa võimalusega maailmas õppida vanakreeka ja ladina keelt süvendatult eesti keele baasil ja suurepärases seltskonnas, lisaks saada osa erinevatest teadus- ja tõlkeprojektidest ja akadeemilistest üritustest ning muidugi klassikute pidudest, mis olid parimad juba enne katku ja saavad edaspidi olema veel paremad. Pildil osakonna argipäevane Homeroselugemine.

Tõlkeneljapäev: külas Agne Pilvisto – Vaba Akadeemia 02/03/2021

Tõlkeneljapäev: külas Agne Pilvisto – Vaba Akadeemia

Tõlkeneljapäev: külas Agne Pilvisto – Vaba Akadeemia Tõlkeneljapäev: külas Agne Pilvisto 2. märts Marilyn Fridolin 4. märtsil on Vabal Akadeemia tõlkeneljapäeval külas Agne Pilvisto, kes räägib sellest, kuidas ühe 15-leheküljelise tõlke kommenteerimiseks võib kuluda 25 lehekülge ehk teisisõnu oma magistritöö kujunemisloost. Juttu tul...

20/02/2021

Rõõmustav uudis ka kõigile klassikalise filoloogia huvilistele - ilmunud on kordustrükk Jaan Puhvli "Võrdlevast mütoloogiast".

16/02/2021

Ilmunud on poeetika teemanumber (koostajad Arne Merilai ja Maria-Kristiina Lotman)! Siin leidub Lukianose satiiriline kõne „Vokaalide kohus“ ning ülevaade poeetika ja retoorika ajaloost; vaadeldakse kreeka romaani, vanaheebrea mureluulet ja eesti novelli, süvenetakse noore Jaan Bergmanni poeetikamõistmisse, klaaritakse lüürilisuse ja autobiograafilisuse konflikti, analüüsitakse Jaan Malini kõlaluulet ning räägitakse ambivalentsuse poeetikast teatris. Asta Õimuga vestleb eesti kõnekäändudest Helle Metslang, kõnekäänuraamatut arvustab Ene Vainik.

Sisukorraga saab tutvuda siin: https://keeljakirjandus.ee/ee/issue/2021-1-2/

Digiajakirja saab osta siit: https://www.digiraamat.ee/product/Keel-ja-Kirjandus-1-2-2021-2962

Jätkub vanakreeka keele kursus algajatele – Vaba Akadeemia 11/02/2021

Jätkub vanakreeka keele kursus algajatele – Vaba Akadeemia

Jätkub vanakreeka keele kursus algajatele – Vaba Akadeemia Jätkub vanakreeka keele kursus algajatele 11. veebruar Marilyn Fridolin Esmaspäeval, 15. veebruaril jätkub sügisel alanud vanakreeka keele algkursus, mille juhendajaks on TÜ doktorant Kristin Klaus. Kursus on mõeldud esmajoones gümnasistidele, aga sellega on oodatud liituma ka teised huvilise...

Antiigiteadlane: antiikkultuur aitab luua elujõulisemaid väljendusvorme 10/02/2021

Antiigiteadlane: antiikkultuur aitab luua elujõulisemaid väljendusvorme

Laura Viidebaum räägib Novaatorile antud intervjuus antiigiteadustest, muuhulgas on juttu näiteks retoorika tähtsusest ja humanitaarteaduste kasulikkuse küsimusest:
https://novaator.err.ee/1608103264/antiigiteadlane-antiikkultuur-aitab-luua-elujoulisemaid-valjendusvorme

Antiigiteadlane: antiikkultuur aitab luua elujõulisemaid väljendusvorme Antiigi eeskujul veenmisjõulise ja väljendusrikka kõnelemise arendamine aitab tänapäeval tasakaalustada aina enam lühivormidesse surutud suhtluskultuuri, leiab 2015. aastal Inglismaal Cambridge'i ülikoolis antiigiteaduste alal doktorikraadi kaitsnud ja New Yorgi ülikoolis teadlase ja õppej....

05/02/2021

ERIPAKKUMINE. 8.-21. veebruarini 2021 on erihinnaga 20 eurot saadaval Oliver Taplini koostatud raamat "Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk" (tavahind 35 eurot). Viiruse jätkuva leviku tõttu ei toimu kirjastuses kohapeal (aadressil W. Struve 1) raamatute müüki, kuid veebipoest ostetud raamatutele on võimalik järele tulla E–N kl 9–14. Pakiautomaati tellides lisandub saatekulu 3 eurot (sõltumata tellitud raamatute arvust). Kasuta juhust ja lisa veel mõni raamat, miks mitte näiteks Euripidese tragöödiad "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia tauride juures" Anne Lille suurepärases tõlkes (13 eurot). Veebipood: https://www.tyk.ee/filoloogia/00000012736

05/02/2021

Täna tutvustab Kadri Novikov magistrikursust "Klassikajärgse kirjanduse seminar" (FLGR.02.074, 3 EAP):

Klassikajärgse kirjanduse seminar keskendub romaanižanrile. Esimesed romaanid kirjutati juba 1. sajandil eKr, kokku on meieni enam-vähem terviklikuna jõudnud 5 vanakreeka romaani ning Apuleiuse ladinakeelne romaan (lisaks veel suur osa Petroniuse Satyriconist). Seminarides antakse ülevaade kõigist neist seitsmest romaanist, püüame igast ühest lugeda ka stiilinäiteid. Lisaks vaatleme ning analüüsime romaane ka narratiivi erinevatest teoreetilistest aspektidest – kes ja kuidas jutustab, millised on tüüpkarakterid ja kuidas neid kujutatakse, milline on naiste roll, kuidas liigub aeg romaanides jne. Seega kombineerime seminarides teoreetilise ja praktilise poole. Eelkõige on seminar mõeldud juba vanakreeka ja ladina keele oskajatele, ent seminaris võivad osaleda ka need, kes ei pelga originaaltekstide üle kulgevaid arutelusid tõlgete vahendusel jälgida.

Pildil Türgist leitud mosaiik, millel kujutatud fragmentidena säilinud romaani "Metiochos ja Parthenope" tegelasi.

Täna tutvustab Kadri Novikov magistrikursust "Klassikajärgse kirjanduse seminar" (FLGR.02.074, 3 EAP):

Klassikajärgse kirjanduse seminar keskendub romaanižanrile. Esimesed romaanid kirjutati juba 1. sajandil eKr, kokku on meieni enam-vähem terviklikuna jõudnud 5 vanakreeka romaani ning Apuleiuse ladinakeelne romaan (lisaks veel suur osa Petroniuse Satyriconist). Seminarides antakse ülevaade kõigist neist seitsmest romaanist, püüame igast ühest lugeda ka stiilinäiteid. Lisaks vaatleme ning analüüsime romaane ka narratiivi erinevatest teoreetilistest aspektidest – kes ja kuidas jutustab, millised on tüüpkarakterid ja kuidas neid kujutatakse, milline on naiste roll, kuidas liigub aeg romaanides jne. Seega kombineerime seminarides teoreetilise ja praktilise poole. Eelkõige on seminar mõeldud juba vanakreeka ja ladina keele oskajatele, ent seminaris võivad osaleda ka need, kes ei pelga originaaltekstide üle kulgevaid arutelusid tõlgete vahendusel jälgida.

Pildil Türgist leitud mosaiik, millel kujutatud fragmentidena säilinud romaani "Metiochos ja Parthenope" tegelasi.

04/02/2021

Neil tudengitel, kes kreeka ja/või ladina keelt juba omajagu õppinud, tasub heita pilk ka klassikalise filoloogia magistriõppe ainetele. Esimesena neist tuleb tutvustamisele kursus "Antiiktekstide tõlkimine: teooria, tõlkimise ajalugu ja tõlkepraktika "(FLGR.02.536, 3 EAP), mida kirjeldab Maria-Kristiina Lotman:

Sellel kursusel teeme ülevaate sellest, milliseid antiiktekste on eesti keelde tõlgitud, kuidas on tõlkijate valikud ja eelistused ajas muutunud ning millised tõlkenormid on omased eri ajastutele. Lisaks on kursusel ka praktiline pool: vaatame, milliste probleemide ees antiiktekstide vahendajad sagedamini seisavad ning mis on need asjad, mida on keeruline ja võib-olla koguni võimatu eesti keelde tõlkida. Katsetame erižanriliste ja eristiililiste tekstikatkete tõlkimist ja uurime, milliseid lahendusi saab kaaluda tõlkija, kes seisab keeruliste ja vahel lausa kaelamurdvate valikute ees. Kas Hannibali vaimus "aut inveniam viam aut faciam" hoiak sobib ka tõlkijale või saame leppida sellega, et vahel tuleb mõnest teekonnast loobuda ja mõni liin ohverdada? Kas stiili saab tõlkida? Kuidas eestindada värssi? Kuidas tõlkida lavaliseks esituseks sobivaid tekste? Nende küsimuste üle peamegi rohkete tekstinäidete ja ka omaenda tõlkekatsetuste põhjal aru. Kursus sobib neile, kes on juba ladina või kreeka keelt õppinud.

(Pildil tõlketeaduse isa Cicero...peab küll tunnistama, et arutelud tõlkeseminari käigus ei pruugi siiski kujuneda päris nii kirglikeks)

Neil tudengitel, kes kreeka ja/või ladina keelt juba omajagu õppinud, tasub heita pilk ka klassikalise filoloogia magistriõppe ainetele. Esimesena neist tuleb tutvustamisele kursus "Antiiktekstide tõlkimine: teooria, tõlkimise ajalugu ja tõlkepraktika "(FLGR.02.536, 3 EAP), mida kirjeldab Maria-Kristiina Lotman:

Sellel kursusel teeme ülevaate sellest, milliseid antiiktekste on eesti keelde tõlgitud, kuidas on tõlkijate valikud ja eelistused ajas muutunud ning millised tõlkenormid on omased eri ajastutele. Lisaks on kursusel ka praktiline pool: vaatame, milliste probleemide ees antiiktekstide vahendajad sagedamini seisavad ning mis on need asjad, mida on keeruline ja võib-olla koguni võimatu eesti keelde tõlkida. Katsetame erižanriliste ja eristiililiste tekstikatkete tõlkimist ja uurime, milliseid lahendusi saab kaaluda tõlkija, kes seisab keeruliste ja vahel lausa kaelamurdvate valikute ees. Kas Hannibali vaimus "aut inveniam viam aut faciam" hoiak sobib ka tõlkijale või saame leppida sellega, et vahel tuleb mõnest teekonnast loobuda ja mõni liin ohverdada? Kas stiili saab tõlkida? Kuidas eestindada värssi? Kuidas tõlkida lavaliseks esituseks sobivaid tekste? Nende küsimuste üle peamegi rohkete tekstinäidete ja ka omaenda tõlkekatsetuste põhjal aru. Kursus sobib neile, kes on juba ladina või kreeka keelt õppinud.

(Pildil tõlketeaduse isa Cicero...peab küll tunnistama, et arutelud tõlkeseminari käigus ei pruugi siiski kujuneda päris nii kirglikeks)

04/02/2021

Tutvustada on jäänud veel üks antiikkeelte ja -kultuuridega seotud bakalaureuseõppe kursus, rõõmuks teatri ja näitekirjanduse sõpradele.
Maria-Kristiina Lotman kirjeldab ainet Rooma autorite draamateosed (FLLC.02.012, 3 EAP, eeldusaineks ladina keele algkursus):

Meie selle kevade draamakursus on pühendatud Rooma komöödiale. Kuigi Plautuse kirjutised on olnud ajuti põlu all ja neid on peetud oma kreeka eeskujudega võrreldes lausa teisejärgulisteks jantideks, siis meie läheneme neile hoopis kui komplekssele ja mitmekihilisele nähtusele, millesse süvenemine paljastab väga omanäolise kultuurilise sulami. Vaatame komöödia "Pseudoluse" näitel, kuidas Plautus on Kreeka süžeed toonud Rooma maailma ja teinud oma leidliku keelekasutuse, kujundite, sõna- ja kõlamängude, teravmeelsete kahemõttelisuste ja allusioonide abil nendest midagi täiesti uut ja omanäolist.
On tähelepanuväärne, et Rooma komöödia mõju Euroopa draamale on olnud võrreldes Kreeka komöödiaga märksa suurem, ja seda nii renessansiaegses kui ka klassitsistlikus teatris. Kahjuks aga eesti kultuuri seisukohalt vaadates Rooma komöödiat praktiliselt ei eksisteeri: seda ei lavastata eesti keeles kunagi, sellel peaaegu et puudub retseptsioon ning tõenäoliselt ainus koht, kus sellest süvitsi räägitakse, ongi klassikalise filoloogia osakond.

(Pildil mosaiik Pompeiist, praegu Napoli arheoloogiamuuseumis)

Tutvustada on jäänud veel üks antiikkeelte ja -kultuuridega seotud bakalaureuseõppe kursus, rõõmuks teatri ja näitekirjanduse sõpradele.
Maria-Kristiina Lotman kirjeldab ainet Rooma autorite draamateosed (FLLC.02.012, 3 EAP, eeldusaineks ladina keele algkursus):

Meie selle kevade draamakursus on pühendatud Rooma komöödiale. Kuigi Plautuse kirjutised on olnud ajuti põlu all ja neid on peetud oma kreeka eeskujudega võrreldes lausa teisejärgulisteks jantideks, siis meie läheneme neile hoopis kui komplekssele ja mitmekihilisele nähtusele, millesse süvenemine paljastab väga omanäolise kultuurilise sulami. Vaatame komöödia "Pseudoluse" näitel, kuidas Plautus on Kreeka süžeed toonud Rooma maailma ja teinud oma leidliku keelekasutuse, kujundite, sõna- ja kõlamängude, teravmeelsete kahemõttelisuste ja allusioonide abil nendest midagi täiesti uut ja omanäolist.
On tähelepanuväärne, et Rooma komöödia mõju Euroopa draamale on olnud võrreldes Kreeka komöödiaga märksa suurem, ja seda nii renessansiaegses kui ka klassitsistlikus teatris. Kahjuks aga eesti kultuuri seisukohalt vaadates Rooma komöödiat praktiliselt ei eksisteeri: seda ei lavastata eesti keeles kunagi, sellel peaaegu et puudub retseptsioon ning tõenäoliselt ainus koht, kus sellest süvitsi räägitakse, ongi klassikalise filoloogia osakond.

(Pildil mosaiik Pompeiist, praegu Napoli arheoloogiamuuseumis)

03/02/2021

Lisaks kirjatundmisele on kevadel klassikalise filoloogia osakonnas võimalik tutvuda ka kõnekunstiga, täpsemalt Cicero originaaltekstiga. Ivo Volt tutvustab ainet Tekstianalüüs. Ladina proosaautorid. (FLGR.02.416, 3 EAP):

Marcus Tullius Cicerot peetakse üheks kõige silmapaistvamaks kõnemeheks, kes kunagi elanud. Temalt on säilinud pisut üle 50 kõne, umbes sama palju on ilmselt ka kaotsi läinud. Enamikul Cicero kõnedel on täiesti isikupärane stiil, neile on iseloomulikud rütmiliselt järjestatud lauseperioodid, mis sisaldavad parajal määralt retoorilisi võtteid, on loogiliselt ja keeleliselt selged.
Käesolevas kursuses loeme, tõlgime ja analüüsime ühe kõne tervikuna: selleks on 62. aastal eKr luuletaja Archiase kaitseks peetud kõne ("Pro Archia poeta"). Formaalselt on tegemist protsessiga, millel luuletajat süüdistatakse Rooma kodanikuõiguse seadusevastases omastamises. Cicero kaitsekõne olulisem osa aga pöörab tähelepanu põhisüüdistuselt kõrvale ning esitab võimsa kaitsekõne hariduse, kultuuri ja eriti kirjakultuuri toetuseks.
Lisaks Cicero tekstile loeme teemasse puutuvaid paralleelkohti ka teistelt rooma autoritelt, samuti saab kursusel ülevaate rooma kõnede peamistest liikidest, kõnede ülesehitusest, kõnemehe ülesannetest ja kasutatud stiilidest.

Pildil Cicero Catilinat maha tegemas (Cesare Maccari, 1882-88).

Lisaks kirjatundmisele on kevadel klassikalise filoloogia osakonnas võimalik tutvuda ka kõnekunstiga, täpsemalt Cicero originaaltekstiga. Ivo Volt tutvustab ainet Tekstianalüüs. Ladina proosaautorid. (FLGR.02.416, 3 EAP):

Marcus Tullius Cicerot peetakse üheks kõige silmapaistvamaks kõnemeheks, kes kunagi elanud. Temalt on säilinud pisut üle 50 kõne, umbes sama palju on ilmselt ka kaotsi läinud. Enamikul Cicero kõnedel on täiesti isikupärane stiil, neile on iseloomulikud rütmiliselt järjestatud lauseperioodid, mis sisaldavad parajal määralt retoorilisi võtteid, on loogiliselt ja keeleliselt selged.
Käesolevas kursuses loeme, tõlgime ja analüüsime ühe kõne tervikuna: selleks on 62. aastal eKr luuletaja Archiase kaitseks peetud kõne ("Pro Archia poeta"). Formaalselt on tegemist protsessiga, millel luuletajat süüdistatakse Rooma kodanikuõiguse seadusevastases omastamises. Cicero kaitsekõne olulisem osa aga pöörab tähelepanu põhisüüdistuselt kõrvale ning esitab võimsa kaitsekõne hariduse, kultuuri ja eriti kirjakultuuri toetuseks.
Lisaks Cicero tekstile loeme teemasse puutuvaid paralleelkohti ka teistelt rooma autoritelt, samuti saab kursusel ülevaate rooma kõnede peamistest liikidest, kõnede ülesehitusest, kõnemehe ülesannetest ja kasutatud stiilidest.

Pildil Cicero Catilinat maha tegemas (Cesare Maccari, 1882-88).

Videos (show all)

Seikilose epitaaf Thorikose teatris.

Location

Category

Address


Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Tartu Üliõpilasmaja Tartu Üliõpilasmaja
Kalevi 24
Tartu, 51010

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja põhifunktsiooniks on Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevuse koordineerimine. Lisaks pakub Tartu Üliõpilasmaja võimalust rentida ruume erinevate ürituste ja koosviibimiste korraldamiseks.

Tartu KHK täiskasvanute koolituse osakond Tartu KHK täiskasvanute koolituse osakond
Kopli 1
Tartu, 50115

Meie oleme Sinu jaoks!

Kaaren Kaaren
Tartu

Sul on põnev teema, aga mõtted on ummikus? Ei ole päris kindel, kuidas õiget infot leida? Mõte kaitsmisest tekitab külmavärinaid?

Nahadisaini osakond. Kõrgem Kunstikool Pallas Nahadisaini osakond. Kõrgem Kunstikool Pallas
Tähe 38 B
Tartu

Nahadisaini ja restaureerimise õppekava väärtustab traditsioone, innustades samas otsima uudseid lahendusi nii tehnikas kui ka kujunduses.

Tartu ResPublica Tartu ResPublica
Vallikraavi 2
Tartu, 51003

ResPublica on konservatiivsete noorte poliitiline ühendus.

Lille Noortekeskus Lille Noortekeskus
Lille 9
Tartu, 51010

lahtiolekuajad: T-N 13.00-19.00 R 13.00-21.00 L 12.00-16.00 P erisündmused lahtiolekuajad koolivaheagadel: E-R 13:00-19:00 v.a. erisündmused

Eesti Veiniakadeemia Eesti Veiniakadeemia
Fortuuna 1
Tartu

Eesti Veiniakadeemia on usaldusväärne veiniteadmiste allikas.

Eesti lingvistikaolümpiaad Eesti lingvistikaolümpiaad
Tartu

Lingvistikaolümpiaad on 2003. aastast toimuv õpilasvõistlus maailma keeltest huvitatud noortele.

Ettevõtlusküla Ettevõtlusküla
Narva Mnt 3
Tartu

Ettevõtlusküla loob maailma, kus iga noor saab olla suurepärane. Igapäevaselt pakume õppe-rollimänge ja koolitusprogramme. Tulemuseks on ettevõtlikud noored, kes on enesekindlad ja tuttavad nii majanduse kui finantskirjaga.

Pille Muusikatuba Pille Muusikatuba
Herne 28
Tartu, 51007

Pille Muusikatoas omandad tänapäevased laulmistehnikad soolo- või ansamblilaulu tundides. Lisaks sellele saad hulga positiivseid esinemiskogemusi!

Folkuniversitetet keelekoolitus Folkuniversitetet keelekoolitus
Lai 30
Tartu

Liivimaa parimad keelekursused www.folkuniversitetet.ee

Tantsustuudio Carol Tantsustuudio Carol
Tamme Pst 1
Tartu

Kui sulle meeldib liikuda ja väljendada ennast tantsu kaudu, siis on just see õige koht Sinule! Registreeri ennast liikmeks www.carol.ee