Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia

Comments

Alates 19.09. on igal kolmapäeval kell 18:00 võimalus osaleda Marju Lepajõe juhendataval kreeka keele jätkukursusel. Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses Hieronymuse klassiruumis. Kõik, kel on algteadmised vanakreeka keelest olemas, on oodatud! Palun eelnevalt registreerida [email protected]
Felicem annum novum vobis exopto!
vasakukäelisuski on pärit antiigist 😏
12. juunil rääkis Kristi Viiding Innove vebinaris ladina keele õpetamisest koolides. https://www.uttv.ee/naita?id=25813# (alates 02:52:33)
Kirjastusel Olms ilmus esinduslik kogumik antiigiretseptsiooni kohta Läänemere piirkonnas Jaanika Andersoni, Kaidi Kriisa ja Kristi Viidingu kaastöödega:

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt. Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/

Klassikaline filoloogia tähendab antiikkeelte, s.o ladina ja vanakreeka keele ning nende kaudu antiikkultuuri eri valdkondade (kirjandus, kunst, ajalugu jne) tundmaõppimist. Klassikalised keeled on vanimad Eestis ja Tartu Ülikoolis õpetatavad võõrkeeled ning kujundanud sajandeiks teiste võõrkeelte õpetamise põhimõtted kogu Euroopas. Olles õpetuses kesksel kohal juba ülikooli rajamisel 17. sajandil, säilis nende tähtsus õpetuses nii 19. sajandi jooksul kui ka 20. sajandi esimesel poolel. Aastail 1952–1989 oli klassikalise filoloogia eriala poliitilistel põhjustel suletud ja avati uuesti 1990. a.

loebclassics.com

Home | Loeb Classical Library

Tartu Ülikooli võrgus (TÜ kasutajatunnuse olemasolul ka mujalt ligipääsetav) on kuni 30. juunini avatud digitaalne Loeb Classical Librray: https://www.loebclassics.com

loebclassics.com The digital Loeb Classical Library is an interconnected, fully searchable, perpetually growing, virtual library of all that is important in Greek and Latin literature.

kultuur.err.ee

Portaaliteater | Tiit Palu lavastus "Medeia"

Kasutage juhust - ERRi Kultuuriportaalis saab 1. maini Tiit Palu "Medeiat" vaadata:
https://kultuur.err.ee/1071515/portaaliteater-tiit-palu-lavastus-medeia

kultuur.err.ee Teatrisalvestuse sarjas "Portaaliteater" jagame 2018. aastal Vanemuise Sadamateatri lavale jõudnud Tiit Palu lavastust "Medeia", mis põhineb Euripidese tragöödial. "Medeia" salvestust saab kultuuriportaalis vaadata kuni 1. maini.

youtube.com

Vaba Akadeemia loeng 03.04.2020: Jaanika Anderson: "Kivilõikekunsti kadunud hiilgus"

Kel lisaks lugemisele isu midagi inspireerivat ka vaadata-kuulata, siis nüüd on järelvaadatav Jaanika Andersoni 3. aprillil (olude sunnil tühja saali ees) peetud Vaba Akadeemia loeng kivilõikekunsti kadunud hiilgusest:

ut.ee

Tõlkevaramu

Loodame, et siinsed lugejad on koduse eluga hästi kohanenud ja nii hea tervise juures kui võimalik!
Neil, kes otsivad sel kummalisel ajal huvitavat lugemisvara, soovitame aga heita pilk lisatud lehtedele, kus saab lugeda valikut antiikkirjaduse eestikeelsetest tõlgetest:
http://www.ut.ee/klassik/est/kohalik.html ning (varaste tõlgete osas) https://philologic.ut.ee/antiigiveeb/

ut.ee

ut.ee

Euroopa keeled ja kultuurid

Tuletame meelde, et vastuvõtt klassikalise filoloogia magistriõppesse (Euroopa keelte ja kultuuride magistriprogrammi all) on avatud veel kuni 15. märtsini !

Kandideerima on oodatud kõik huvilised, kes õppinud varem vanakreeka ja/või ladina keelt - juhul kui õpitud on vaid üht kahest, saab teise keelega alustada algusest. Õppetöö toimub eesti keeles.
Sisseastumiseks on vajalik lisaks motivatsioonikirjale ja tõendile inglise keele oskusest (B2 tasemel) esitada iseseisev kirjalik tõlge kas vanakreeka või ladinakeelsest keskmise raskusastmega tekstist. Tõlkimisele kuuluvad tekstikatked tehakse avalikuks 15. veebruaril ning tuleb koos avaldusega esitada hiljemalt 15. märtsil.
Rohkem infot: https://www.ut.ee/et/euroopa-keeled-kultuurid

Lisaks on võõrkeeleõpetaja erialal magistrantuuri astujatel võimalik lisaerialana õppida ka ladina keele õpetajaks
https://www.ut.ee/et/voorkeeleopetaja
https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/voorkeeleopetaja

Täpsemate küsimustega võivad huvilised pöörduda ka klassikalise filoloogia osakonda aadressil [email protected]

ut.ee Euroopa keeled ja kultuurid Magistriõpe Ajakava

ekl.ee

Tõlkevõistlus

Juba 1. märtsil on tõlkevõistluse tähtaeg! Pange oma vanakreeka keel proovile: http://www.ekl.ee/tolkijad/sundmused-koolitused/tolkevoistlus/

ekl.ee TÕLKEVÕISTLUS 2020Alanud on järjekorras neljas noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele suunatud tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Eesti Kultuurkapitali ja ajalehega Postimees. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste...

Academia Artium Liberalium

Juba esmasäeval, 17. veebruaril jätkub eelmisel semestril alanud kursus Kreeka tragöödiast. Vaatluse all on jätkuvalt Aischylose „Oresteia”, mis on ainus säilinud vanakreeka
tragöödiatriloogia. Vaatame, mida tehti kangelasmüüdiga 5. saj eKr demokraatlikus Ateenas, kuhu vanad kangelased tegelikult enam ei sobinud. Uurime kultuuri ja metsikuse suhteid, sest Agamemnon on toonud hirmuäratava inimohvri. Kursusel loeme triloogia esimest osa „Agamemnon” küll kreeka keeles, kuid teost on võimalik jälgida ka tõlgete abil, nii et oodatud on ka huvilised, kes kreeka keelt ei oska.
Loengud toimuvad esmaspäeviti kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41). Täpsem info ja registreerumine [email protected]

adfamiliares.classicsforall.org.uk

Huvitavat lugemist: Ad Familiares – Classics for All’s online journal

https://adfamiliares.classicsforall.org.uk/

adfamiliares.classicsforall.org.uk Welcome to Ad Familiares, our exclusive online journal edited by Dr John Godwin (retired Head of Classics, Shrewsbury School).

Academia Artium Liberalium

Sellest reedest, 14. veebruarist jätkub Vabas Akadeemias Maria-Kristiina Lotmani juhendamisel Rooma kultuuriloo kursus. Kursusel käsitletakse antiikaegsete allikate põhjal Rooma kultuurilugu: selle perioode ja arengujooni, kirjanduse, kunsti, religiooni, usu ja ebausuga seonduvat, samuti roomlaste identiteedi ja minapildi kujunemist, Rooma ühiskondlikku struktuuri, sotsiaalseid suhteid ning paljusid teisi küsimusi. Sellel semestril minnakse kõigepealt edasi Rooma religiooni teemadega, sealt edasi pidustuste, ebausuga ja siis juba teaduste ja kunstiga.
Oodatud on nii varasemad kui ka täiesti uued, nii ladina keelt oskavad kui mitteoskavad huvilised. Loengud hakkavad toimuma reedeti kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Täpsem info ja registreerumine [email protected]

[02/09/20]   Kui meie hulgas on neid, kes kevadsemestri ainetele registreerumise rõõmu viimasele hetkele on jätnud, siis soovitame ainetutvustuste lõpetuseks ka sõbralikes naaberosakondades loetavaid antiikkultuuriga seotud kursusi.

*

Usuteaduskonnas on sel kevadel tunniplaanis kursus HVUS.01.004 Ladina patristika (3 EAP), mida loeb Meelis Friedenthal. Loengud toimuvad reedeti 12.15-14.00 peahoone ruumis 230.

Kursuse keskmes on seekord Aurelius Augustinuse "Pihtimused" ning selle teose ajastu, taust ning mõttemaailm. Kõigile ladina keele baaskursuse läbinutele on see ka hea võimalus oma keeleoskust süvendada.

*

Filosoofia osakonnast soovitame kursust
FLFI.01.094 Valikkursus antiikfilosoofiast: antiikne skeptitsism (3 EAP), mida viib läbi Toomas Lott. Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 14-16 Jakobi 2-327.

Hellenistliku filosoofia peamine küsimus oli sokraatiline: kuidas ma peaksin elama? Stoikud ja epikuurlased ehitasid sellele küsimusele vastamiseks üles muljetavaldavad filosoofilised süsteemid. Antiiksed (pyrrhonistlikud) skeptikud aga keeldusid sellele küsimusele vastamast, nende jaoks oli oluline just vabaneda filosoofilistest uskumustest erinevate (filosoofiliste) argumentide ja mõttepraktikate abil. Nii oli antiikne skeptitsism omamoodi antifilosoofia filosoofia enda sees. Kursuse käigus loeme Sextus Empiricuse „Pyrrhonismi põhijooni“ ja püüame mõista seda, millises tähenduses on antiikne skeptitsism eluviis. Kuidas on võimalik elada ilma uskumusteta? Kuidas on võimalik filosofeerida ilma uskumusteta? Mida üldse tähendab midagi uskuda? Mis on uskumusest hoidumine? Millist rolli mängib teadmine (ja teadmise püüdlemine) hea elu juures? Ühtlasi seostame skeptitsismi teiste antiiksete mõttevooludega ning kaasaegse epistemoloogia põhiprobleemidega. Kursus sobib kõigile, keda huvitavad teemad eetika ja epistemoloogia ristteel.

ut.ee

Euroopa keeled ja kultuurid

Avatud on vastuvõtt klassikalise filoloogia magistriõppesse (Euroopa keelte ja kultuuride magistriprogrammi all).
Oodatud on kõik huvilised, kes õppinud varem vanakreeka ja/või ladina keelt - juhul kui õpitud on vaid üht kahest, saab teise keelega alustada algusest. Õppetöö toimub eesti keeles.
Sisseastumiseks on vajalik lisaks motivatsioonikirjale ja tõendile inglise keele oskusest (B2 tasemel) esitada iseseisev kirjalik tõlge kas vanakreeka või ladinakeelsest keskmise raskusastmega tekstist. Tõlkimisele kuuluvad tekstikatked tehakse avalikuks 15. veebruaril ning tuleb koos avaldusega esitada hiljemalt 15. märtsil.
Rohkem infot: https://www.ut.ee/et/euroopa-keeled-kultuurid

Lisaks on võõrkeeleõpetaja erialal magistrantuuri astujatel võimalik lisaerialana õppida ka ladina keele õpetajaks
https://www.ut.ee/et/voorkeeleopetaja
https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/voorkeeleopetaja

Täpsemate küsimustega võivad huvilised pöörduda ka klassikalise filoloogia osakonda aadressil [email protected]

ut.ee Euroopa keeled ja kultuurid Magistriõpe Ajakava

Täna räägib Janika Päll kursusest, mis peitub klassikalise filoloogia osakonna tunniplaanis nime taga HVLC.00.008 Kultuur ja suhtlus (6 EAP) 19/20 K PÕ 1.osa (3EAP):

"Sel kevadsemestril loeme kursust retoorika ajaloost, alustades antiik-Kreekast ja -Roomast (antiikajale pühendame ka enim tähelepanu), jätkates kristliku keskaja, renessansi, varauusaja, 19. ja 20. sajandiga ning lõpetades 21. sajandi algusaastatega. Kursuse rõhuasetus on küll retoorikaajalooline ja põhineb Aristotelesest lähtuval traditsioonil, ent teeme kõrvalepõikeid ka diskursuseanalüüsi.
Õppejõud on Janika Päll, Meelis Friedenthal, Marge Käsper ja Oksana Belova-Dalton, õppematerjalide hulgas on mitmeid veel avaldamata tõlkeid (nn "Kahetised argumendid", Aristotelese "Retoorika", Demosthenese "Olynthose kõned", Buffoni kõne Prantsuse akadeemiasse vastuvõtmise puhul),
kursus toimub kolmapäeviti kell 16.15 Lossi 3-425."

*
(Pildil Rooma koopia Lysippose ca 330 eKr loodud Aristotelese pronksbüstist)

Aeg on rääkida veel ühest kursusest, mis on avatud kõigil huvitundjatele ja keeleoskust ei eelda - see on Antiikaja olmekultuur (FLGR.02.069, 3 EAP), mida Maria-Kristiina Lotman on kirjeldanud nõnda:

"Antiikaja olmekultuuri loengusari on täiesti algupärane kursus, mille eesmärgiks on anda süstemaatilised teadmised antiikaja inimese igapäevaelust – kuidas ta sündis, kuidas ta kasvas, kuidas ta õppis, lõbutses, armastas, aga ka kuidas ta sõi, jõi ja riietus. Neid teadmisi ei ole praegu võimalik saada ühest õpikust või käsiraamatust – meie õppejõud on spetsiaalselt selle kursuse tarbeks kogunud materjale juba palju aastaid, arvestades lisaks vanadele ja väärikatele allikatele ka uusimate teadusuuringutega.
Võib tekkida küsimus, miks need asjad peaksid meid üldse huvitama – kas pole näiteks Platoni filosoofia palju olulisem ja põnevam võrreldes igapäevaeluga? Asi on aga selles, et kui me räägime kultuurist, siis argielutavad võivad ühe rahva identiteedi ja traditsioonide seisukohalt olla sama tähtsad ja ühendavad kui kultuurilised suursaavutused. Näitame kursusel, kuidas olmekultuuri tundmine aitab paremini aru saada antiikaja kirjandusest, kunstist ja muusikast, analüüsida ajaloolisi protsesse ja mõista antiikaja rahvaste kombeid ja identiteeti.
Kursus on avatud kõigile huvilistele ega eelda mingeid eelteadmisi antiigist."

2020. aasta kevadel on õppejõududeks Maria-Kristiina Lotman, Ivo Volt, Kadri Novikov ja Janika Päll.

Academia Artium Liberalium

Teisipäeval, 11. veebruaril algab Vabas Akadeemias Kristi Viidingu juhendamisel uus kursus - Varauusaeg Euroopa ladinakeelses kirjanduses. Süstemaatiline loengukursus hõlmab 1300.–1800. aastal Euroopas loodud ladinakeelset kirjandust žanride ja probleemide kaupa - sest ehkki tänapäeval pärineb tuntuim, uurituim ja loetuim osa ladinakeelsest kirjandusest antiikajast, siis tegelikult on keskajal ja varauusajal loodud ladinakeelse kirjanduse hulk tunduvalt suurem ja tegemist ei ole üksnes epigoonliku antiigijäljendusega, vaid vahetutele kaasaja probleemidele reageerimisega kirjanduslikus vormis.
Kursusel osalemine ei eelda ladina keele (süva)oskust, sest tekstinäited esitatakse ka tõlkes.
Loengud hakkavad toimuma teisipäeviti kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41). Täpsem info ja registreerumine [email protected].

Täna tutvustab Neeme Näripä kursust FLGR.02.415 Tekstianalüüs. Kreeka proosaautorid, 2. osa (3 EAP)

„Teie, kuulsad napsivennad, ja teie, väga aulikud süfiliitikud, – sest just teile ja ainult teile on pühendatud mu suletöö –, Platoni dialoogis pealkirjaga „Pidusöök”, kus Alkibiades kiidab oma õpetajat Sokratest, kahtlemata kõigi aegade suurimat filosoofi, võrdleb ta teda muuhulgas sileeniga. /.../ Säherdune oli siis Alkibiadese meelest Sokrates, sest kui te oleksite teda näinud ja ainult välimuse järgi hinnanud, poleks te andnud tema eest sibulakoortki – nii inetu oli ta keha poolest ja naeruväärne oma olekult: tal oli nösunina, altkulmu pilk, nüri ilme, lihtlabased kombed ja ta käis matsi moodi riides; rahast oli ta lage ja naistega tal ei vedanud; ta ei kõlvanud mingil kombel riigiteenistusse; ta naeris alailma, jõi mehemoodi, alailma tögas teisi, aina varjas oma jumalikku tarkust.” (Rabelais, „Gargantua”, Ilotar Aavisto tõlge.)

Kreeka proosa kursuse teises osas loeme Platoni dialoogi „Pidusöök” ja kommenteerime seda filoloogiliselt ja filosoofiliselt ning arutleme niisama teksti üle. „Pidusöögist” on olemas ka trükis ilmunud eestikeelne tõlge. Kursus lõpeb sokraatilisele meetodile kohaselt suulise arvestusega. Oodatud on kõik natuke kreeka keelt oskavad kreeka proosa ja filosoofiahuvilised.

PS!
Juttu tuleb armastusest.

Kui need, kes veel kreeka ega ladina keelt ei ole õppinud, on end keeleoskust eeldavate kursuste tutvustusi lugedes kõrvalejäetuna tundnud, siis ärge kurvastage, vaid kuulake sel semestril hoopis kursust "Maailmakirjandus I. Antiik" (FLLC.02.001, 3 EAP). Lisaks muudele väärtustele on tegu kursusega, mida viivad läbi suisa mõlemad meessooost klassikalise filoloogia doktorid Eestis. Üks neist, Ivo Volt, on ainet tutvustanud nii:

"Mis on "Homerose küsimus"? Kuidas sündis kreeka tragöödia? Kes olid sofistid? Millest tegelikult räägib komöödia? Mis on kuldajastu? Kellelt pärineb väljend "carpe diem"? Miks Cicero nii kuulus on? Kas Tacitus oli ajaloo isa? Need ja kümned teised küsimused tulevad käsitlemisele sellel kursusel, mis annab lühiülevaate Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandusest. Antiikkirjandust vaadeldakse žanrite ja vormide kaupa ning seda lähenemist kombineeritakse kirjanduse üldise arenguloo jälgimisega. Rõhk on peamiselt nn suurtel klassikutel ja nende peateostel. Kursuse läbimine eeldab lisaks auditoorsele tööle antiikirjanduste tõlgete lugemist. Kursust viivad algaval semestril läbi Neeme Näripä (kreeka kirjandus) ja Ivo Volt (rooma kirjandus)."

(Pildil Terentius Neo ja tema naine Pompeii seinamaalilt, kes praegu asuvad Napoli arheoloogiamuuseumis)

Ladina keele algkursuse läbinutel on kevadel võimalusi veelgi. Täna tutvustab Maria-Kristiina Lotman kursust HVLC.02.009 - Rooma eepika (6 EAP):

"Seekordse Rooma eepika kursuse keskmesse oleme valinud Ovidiuse, ühe andekaima poeedi Rooma (ja võib-olla kogu maailma) luuleloos. Erinevalt paljudest teistest antiikaja autoritest saame tema rikkalikku loomingut ja poeetilist arengut jälgida kogu tema täiskasvanuelu vältel, alates ajast, kui ta hiljuti esmakordselt habet ajanud hilisteismelise noormehena kirjutab oma esimesed armuluuletused, kuni pagendusaegse kurvatoonilise luuleni. Ovidius on erakordselt keskendunud luuletaja: kui teda mõni teema huvitab või kui tal rõhub midagi südame peal, siis keerleb ka kogu tema luule selle ümber, olgu need armuasjad ja naiste välimus nooremas eas, erinevad mütoloogilised teemad keskmisel loomeperioodil või Rooma-igatsus hilisemas eas.
Mida iganes Ovidius ka ei kirjutanud, pani ta proovile väljakujunenud kaanoneid ja vorme ning seepärast on tema luule näitel põnev ja kasulik arutleda ka eepikažanri tunnuste, võimaluste ja piiride üle üldisemalt. Kursusel analüüsime Ovidiuse erinevate perioodide luulet, vaatame tema värsiehitust, kompositsiooni, tehnikaid, ideid, temaatikat, ja seame seda kõike teiste Rooma autorite eepilise loomingu konteksti. Oodatud on kõik luulehuvilised, kes on ladina keele algkursuse läbinud."

Pilt: Pieter Bruegel vanem, "Maastik Ikarose langemisega".

Rõõm on teada anda, et sel kevadel on klassikalise filoloogia osakonna tunniplaanis taas Euripidese "Medeiale" pühendatud vanakreeka tragöödia kursus (Kreeka autorite draamateosed, FLLC.02.011), mida Janika Päll on kirjeldanud nii:

"Eesmärk on saada ülevaade sellest tragöödiast kui tervikust, toetudes nii tervikteksti reaalusele tõlkele eesti keelde kui ka valitud tekstikohtade süvaanalüüsile kreekakeelse teksti baasil. Terve tragöödia analüüsi kaudu püüame paremini mõista kreeka teatrit: kuidas loodi tragöödiad, mis nõuded olid selle sisule ja vormile, mida hõlmas esitus (näiteks millised nõuded olid näitlejate valiku, muusika, kostüümide ja lavakujunduse osas) ja kuidas publik seda vastu võttis. Pisut vaatame ka Euripidese kohta kreeka teatris ning võrdleme tema käsitlust erinevate antiikautorite (Pindaros, Rhodose Apollonios, Seneca, Valerius Flaccus) lähenemistega Medeia teemale. Peatähelepanu peaks aga minema sellele, kuidas Euripides näitab soorollide (emadus ja abielu, meeste-naiste suhted üldiselt), võimu ja paguluse, jumaliku ettemääratuse ja inimliku õigluse küsimusi ning kujutab Medeiat kui nõiatari. Ehk kujuneb selle suhete ja tunnete sasipuntra analüüsi järel igaühel kursuse lõpuks välja ka oma arvamus selle kohta, kas Euripides oli misogüünne autor või hoopis vastupidi ja kas peaksime nägema Medeias eeskätt lapsetapjat, armukadedusest hullunud naist, pagulast, nõiatari, naisõiguslast, saatuse tööriista või midagi muud."

Täna tutvustab üht kevadist klassikalise filoloogia kursust Kaidi Kriisa:

"Kas olete õppinud natukene ladina keelt, läbinud mõne ladina keele baaskursuse ning ei tea, kuhu, kuidas, mida edasi selle keelega teha, kuid ometigi tunnete sügavat tungi ladina keelega edasi tegeleda? Teile meeldib luule, vahel ehk isegi mõtlete värsivormis, olgu selleks siis eesti-, inglise-, ladina-, vanakreeka- või mõni muukeelne luule? Teile meeldib tegeleda uurimistööga, isegi võiks öelda detektiivitööga, uurida süvitsi tekste, süveneda neisse, püüda nuputada, mida üks või teine keelend, konstruktsioon, kõnekujund vms tähendab? Kui vastate eelnevale jaatavalt, siis olete ilmselgelt sobilik kandidaat osalemaks sel kevadsemestril loetaval Rooma lüürika kursusel (FLGR.02.540). Kui vastate mõnele eelpool püstitatud küsimusele eitavalt, siis püüame antud tühimiku täita ning olete vägagi oodatud osalema juba nimetatud rooma lüürika kursusel, kus püüame kas täita Teie lüngad või siis rikastada juba olemasolevat keelepagasit, lugedes luuletekste eeskätt kahelt suuremalt rooma lüürikult - Catulluselt ja Horatiuselt -, kuid osalejate siira huvi ja uudishimu korral, ei piirdu me rooma lüürika tutvustamisel üksnes nende autoritega, vaid piilume pisitasa ka teiste rooma luule autorite loomingusse ning püüame üheskoos neis selgusele jõuda. Niisiis, kui tekkis huvi või ootate veel, et tekiks, registreeruge kindlasti Rooma lüürika kursusele ning püüame üheskoos sel kevadsemestril luulelainele saada, seal püsida ning sügavamale värssidesse süüvida."

Pildil katkend Catulluse 1. luuletusest (manuskript pärineb ca 1475. aastast Paduast (MS 586))

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Seikilose epitaaf Thorikose teatris.

Location

Address


Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu
51003
Other Tartu schools & colleges (show all)
Tartu Katuseehitus OÜ Tartu Katuseehitus OÜ
Ringtee 78A
Tartu, 50415

Tartu Katuseehitus OÜ kuulub Ruukki Products AS ametlike Partnerite hulka, kes renoveerib vanu katuseid ja paigaldab uusi.

Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti-uuringute Tippkeskus
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti-uuringute Tippkeskus tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega.

Kolm Põrsakest Kolm Põrsakest
Lai 6
Tartu

Eesti sigaägedaim teadusteater ning teadushuviringide korraldaja. Tellimine: www.kolmporsakest.ee [email protected]

TAC International Relations TAC International Relations
Tähe 38b
Tartu, 50103

Information and discussion on the international activities of Tartu Art College.

KENE Lasteaed KENE Lasteaed
Tähe 98
Tartu

Tartu MUN Tartu MUN
Lossi 36
Tartu, 51003

Tartu Model United Nations is an international event organized by the Society of International Relations (Rahvusvaheliste Suhete Ring) at the University of Tartu. It was first held in May 2016 at the Johan Skytte Institute of Political Studies.

Õppemängud Õppemängud
Lai 1-12
Tartu, 51005

Meisterdan ja koostan arendavaid ning lõbusaid õppemänge eelkooliealistele lastele.

Top Drive Autokool Top Drive Autokool
Ülikooli 17-114
Tartu

Top Drive autokool tegeleb B-kategooria mootorsõidukijuhtide ettevalmistusega. Autokooli loomisel lähtusime eelkõige tulevaste juhtide vajadustest ja soovidest.

MTÜ Jaan Praggi Koda MTÜ Jaan Praggi Koda
Filosoofi 23 - 4
Tartu, 50108

EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Näituse 2-211
Tartu, 50409

EPSÜ ehk Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus on organisatsioon Eesti kõrgkoolides psühholoogiat õppinud ja õppivatele üliõpilastele.

HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu
Lossi 3-236
Tartu, 51003

Kõigi maade humanitaartudengid, ühinege!

KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Laulupeo Puiestee
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.