Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia

Comments

Dan-el Padilla Peralta valus arutelu antiigiteaduste kohta on midagi sellist, millega Eestis vb väga tegeleda ei taha/viitsi (problemaatika võib näida kuidagi kauge), aga millest mööda vaadata siiski ei tohiks - juhul kui loodame maailmas ellu jääda ja edasi minna..
Alates 19.09. on igal kolmapäeval kell 18:00 võimalus osaleda Marju Lepajõe juhendataval kreeka keele jätkukursusel. Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses Hieronymuse klassiruumis. Kõik, kel on algteadmised vanakreeka keelest olemas, on oodatud! Palun eelnevalt registreerida [email protected]
Felicem annum novum vobis exopto!
vasakukäelisuski on pärit antiigist 😏
12. juunil rääkis Kristi Viiding Innove vebinaris ladina keele õpetamisest koolides. https://www.uttv.ee/naita?id=25813# (alates 02:52:33)
Kirjastusel Olms ilmus esinduslik kogumik antiigiretseptsiooni kohta Läänemere piirkonnas Jaanika Andersoni, Kaidi Kriisa ja Kristi Viidingu kaastöödega:

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt.

Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/ Klassikaline filoloogia tähendab antiikkeelte, s.o ladina ja vanakreeka keele ning nende kaudu antiikkultuuri eri valdkondade (kirjandus, kunst, ajalugu jne) tundmaõppimist. Klassikalised keeled on vanimad Eestis ja Tartu Ülikoolis õpetatavad võõrkeeled ning kujundanud sajandeiks teiste võõrkeelte õpetamise põhimõtted kogu Euroopas. Olles õpetuses kesksel kohal juba ülikooli rajamisel 17. sajandil, säilis nende tähtsus õpetuses nii 19. sajandi jooksul kui ka 20. sajandi esimesel poolel. Aastail 1952–1989 oli klassikalise filoloogia eriala poliitilistel põhjustel suletud ja avati uuesti 1990. a.

Operating as usual

Academia Artium Liberalium

Esmaspäeval, 15. veebruaril jätkub sügisel alanud vanakreeka keele algkursus, mille juhendajaks on TÜ doktorant Kristin Klaus. Kursus on mõeldud esmajoones gümnasistidele, aga sellega on oodatud liituma ka teised huvilised, kes on juba veidi kreeka keelt õppinud. Kristin ise tutvustab oma ainet nii: "Õpime lühilookestega Dikaiopolisest jooksvalt vajalikku grammatikat ning sõnavara, hiljem aga proovime lugeda juba originaaltekste vanakreeka autoritelt."
Seminarid toimuvad esmaspäeviti kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Täpsem info ja registreerumine [email protected].

novaator.err.ee

Antiigiteadlane: antiikkultuur aitab luua elujõulisemaid väljendusvorme

Laura Viidebaum räägib Novaatorile antud intervjuus antiigiteadustest, muuhulgas on juttu näiteks retoorika tähtsusest, ja humanitaarteaduste kasulikkuse küsimusest:
https://novaator.err.ee/1608103264/antiigiteadlane-antiikkultuur-aitab-luua-elujoulisemaid-valjendusvorme

novaator.err.ee Antiigi eeskujul veenmisjõulise ja väljendusrikka kõnelemise arendamine aitab tänapäeval tasakaalustada aina enam lühivormidesse surutud suhtluskultuuri, leiab 2015. aastal Inglismaal Cambridge'i ülikoolis antiigiteaduste alal doktorikraadi kaitsnud ja New Yorgi ülikoolis teadlase ja õppej....

Tartu Ülikooli Kirjastus

ERIPAKKUMINE. 8.-21. veebruarini 2021 on erihinnaga 20 eurot saadaval Oliver Taplini koostatud raamat "Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk" (tavahind 35 eurot). Viiruse jätkuva leviku tõttu ei toimu kirjastuses kohapeal (aadressil W. Struve 1) raamatute müüki, kuid veebipoest ostetud raamatutele on võimalik järele tulla E–N kl 9–14. Pakiautomaati tellides lisandub saatekulu 3 eurot (sõltumata tellitud raamatute arvust). Kasuta juhust ja lisa veel mõni raamat, miks mitte näiteks Euripidese tragöödiad "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia tauride juures" Anne Lille suurepärases tõlkes (13 eurot). Veebipood: https://www.tyk.ee/filoloogia/00000012736

Täna tutvustab Kadri Novikov magistrikursust "Klassikajärgse kirjanduse seminar" (FLGR.02.074, 3 EAP):

Klassikajärgse kirjanduse seminar keskendub romaanižanrile. Esimesed romaanid kirjutati juba 1. sajandil eKr, kokku on meieni enam-vähem terviklikuna jõudnud 5 vanakreeka romaani ning Apuleiuse ladinakeelne romaan (lisaks veel suur osa Petroniuse Satyriconist). Seminarides antakse ülevaade kõigist neist seitsmest romaanist, püüame igast ühest lugeda ka stiilinäiteid. Lisaks vaatleme ning analüüsime romaane ka narratiivi erinevatest teoreetilistest aspektidest – kes ja kuidas jutustab, millised on tüüpkarakterid ja kuidas neid kujutatakse, milline on naiste roll, kuidas liigub aeg romaanides jne. Seega kombineerime seminarides teoreetilise ja praktilise poole. Eelkõige on seminar mõeldud juba vanakreeka ja ladina keele oskajatele, ent seminaris võivad osaleda ka need, kes ei pelga originaaltekstide üle kulgevaid arutelusid tõlgete vahendusel jälgida.

Pildil Türgist leitud mosaiik, millel kujutatud fragmentidena säilinud romaani "Metiochos ja Parthenope" tegelasi.

Neil tudengitel, kes kreeka ja/või ladina keelt juba omajagu õppinud, tasub heita pilk ka klassikalise filoloogia magistriõppe ainetele. Esimesena neist tuleb tutvustamisele kursus "Antiiktekstide tõlkimine: teooria, tõlkimise ajalugu ja tõlkepraktika "(FLGR.02.536, 3 EAP), mida kirjeldab Maria-Kristiina Lotman:

Sellel kursusel teeme ülevaate sellest, milliseid antiiktekste on eesti keelde tõlgitud, kuidas on tõlkijate valikud ja eelistused ajas muutunud ning millised tõlkenormid on omased eri ajastutele. Lisaks on kursusel ka praktiline pool: vaatame, milliste probleemide ees antiiktekstide vahendajad sagedamini seisavad ning mis on need asjad, mida on keeruline ja võib-olla koguni võimatu eesti keelde tõlkida. Katsetame erižanriliste ja eristiililiste tekstikatkete tõlkimist ja uurime, milliseid lahendusi saab kaaluda tõlkija, kes seisab keeruliste ja vahel lausa kaelamurdvate valikute ees. Kas Hannibali vaimus "aut inveniam viam aut faciam" hoiak sobib ka tõlkijale või saame leppida sellega, et vahel tuleb mõnest teekonnast loobuda ja mõni liin ohverdada? Kas stiili saab tõlkida? Kuidas eestindada värssi? Kuidas tõlkida lavaliseks esituseks sobivaid tekste? Nende küsimuste üle peamegi rohkete tekstinäidete ja ka omaenda tõlkekatsetuste põhjal aru. Kursus sobib neile, kes on juba ladina või kreeka keelt õppinud.

(Pildil tõlketeaduse isa Cicero...peab küll tunnistama, et arutelud tõlkeseminari käigus ei pruugi siiski kujuneda päris nii kirglikeks)

Tutvustada on jäänud veel üks antiikkeelte ja -kultuuridega seotud bakalaureuseõppe kursus, rõõmuks teatri ja näitekirjanduse sõpradele.
Maria-Kristiina Lotman kirjeldab ainet Rooma autorite draamateosed (FLLC.02.012, 3 EAP, eeldusaineks ladina keele algkursus):

Meie selle kevade draamakursus on pühendatud Rooma komöödiale. Kuigi Plautuse kirjutised on olnud ajuti põlu all ja neid on peetud oma kreeka eeskujudega võrreldes lausa teisejärgulisteks jantideks, siis meie läheneme neile hoopis kui komplekssele ja mitmekihilisele nähtusele, millesse süvenemine paljastab väga omanäolise kultuurilise sulami. Vaatame komöödia "Pseudoluse" näitel, kuidas Plautus on Kreeka süžeed toonud Rooma maailma ja teinud oma leidliku keelekasutuse, kujundite, sõna- ja kõlamängude, teravmeelsete kahemõttelisuste ja allusioonide abil nendest midagi täiesti uut ja omanäolist.
On tähelepanuväärne, et Rooma komöödia mõju Euroopa draamale on olnud võrreldes Kreeka komöödiaga märksa suurem, ja seda nii renessansiaegses kui ka klassitsistlikus teatris. Kahjuks aga eesti kultuuri seisukohalt vaadates Rooma komöödiat praktiliselt ei eksisteeri: seda ei lavastata eesti keeles kunagi, sellel peaaegu et puudub retseptsioon ning tõenäoliselt ainus koht, kus sellest süvitsi räägitakse, ongi klassikalise filoloogia osakond.

(Pildil mosaiik Pompeiist, praegu Napoli arheoloogiamuuseumis)

Lisaks kirjatundmisele on kevadel klassikalise filoloogia osakonnas võimalik tutvuda ka kõnekunstiga, täpsemalt Cicero originaaltekstiga. Ivo Volt tutvustab ainet Tekstianalüüs. Ladina proosaautorid. (FLGR.02.416, 3 EAP):

Marcus Tullius Cicerot peetakse üheks kõige silmapaistvamaks kõnemeheks, kes kunagi elanud. Temalt on säilinud pisut üle 50 kõne, umbes sama palju on ilmselt ka kaotsi läinud. Enamikul Cicero kõnedel on täiesti isikupärane stiil, neile on iseloomulikud rütmiliselt järjestatud lauseperioodid, mis sisaldavad parajal määralt retoorilisi võtteid, on loogiliselt ja keeleliselt selged.
Käesolevas kursuses loeme, tõlgime ja analüüsime ühe kõne tervikuna: selleks on 62. aastal eKr luuletaja Archiase kaitseks peetud kõne ("Pro Archia poeta"). Formaalselt on tegemist protsessiga, millel luuletajat süüdistatakse Rooma kodanikuõiguse seadusevastases omastamises. Cicero kaitsekõne olulisem osa aga pöörab tähelepanu põhisüüdistuselt kõrvale ning esitab võimsa kaitsekõne hariduse, kultuuri ja eriti kirjakultuuri toetuseks.
Lisaks Cicero tekstile loeme teemasse puutuvaid paralleelkohti ka teistelt rooma autoritelt, samuti saab kursusel ülevaate rooma kõnede peamistest liikidest, kõnede ülesehitusest, kõnemehe ülesannetest ja kasutatud stiilidest.

Pildil Cicero Catilinat maha tegemas (Cesare Maccari, 1882-88).

Sel semestril on huvilistel jälle suurepärane ja mitte kuigi tihti ette tulev võimalus osaleda klassikalise filoloogia osakonna poolt korraldataval paleograafia kursusel, millest räägib lähemalt Janika Päll:

HVLC.02.007 Kreeka ja ladina paleograafia (3 EAP), alates 15. veebruarist 2021, esmaspäeviti kell 12.15-13.45

Sel aastal saab õppida kreeka ja ladina paleograafiat ja kodikoloogiat ehk vanaaegseid kreeka ja ladina kirjaviise ja teadust koodeksitest, õpetavad Grigory Vorobyev Peterburi Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudist (Staff - Grigory Vorobyev — HSE University; Воробьев Григорий Михайлович | СПбИИРАН (nw.ru)) ja Kaspar Kolk Tartu Ülikooli raamatukogust (https://www.youtube.com/watch?v=5TzWAn7tWVQ).
Kursus on põhiliselt inglisekeelne ja toimub kombineeritud loengute ja praktikumidena peamiselt interneti vahendusel: Grigory peab 5 loengut kreeka paleograafiast, 2 kodikoloogiast ja 6 ladina paleograafiast, kevadel viib Kaspar Tartu Ülikooli raamatukogus läbi kaks praktikumi, keskendudes sealsetele ladinakeelsetele koodeksitele ja pärgamendifragmentidele. Vt ka: Missale, TÜR, R X 629 al, fragment: http://hdl.handle.net/10062/59321
Miks õppida paleograafiat ja kodikoloogiat?
*Kui olete kesk- ja varauusaja koodeksitega (või antiikaja raidkirjade ja papüüroste või vanaraamatuga) töötav ajaloolane, klassikaline filoloog või teoloog, siis on teil paleograafiaalaseid teadmisi tarvis selleks, et oma tööga toime tulla.
*Kui olete õppinud ladina või kreeka keelt ja tahate rohkem teada, kuidas antiikautorite ja kirikuisade teosed on meieni jõudnud, siis on sellest kursusest kindlasti abi. Samuti aitab see vältida häbisse jäämist välismaa kolleegide ees, kes on omandanud vastavad teadmised diplomiõppe kohustusliku osana.
*Kui teid köidab vanade kirjaviiside, raamatute ja käsikirjade ilu, siis on kursus kindlasti teie jaoks. See on ehk isegi kõige parem põhjus.
..
Kuidas saada arvestus?
Kuna pakume kursust väga erinevatele õppeastmetele klassikalise filoloogia bakalaureuseõppe kõrvalerialast doktori- ja täiendõppeni, on kursuse edukaks läbimiseks vajalikud nõuded diferentseeritud. Ootame kindlasti aktiivset praktikumides osalemist (aktiivset õppimist, kuid kreeka keelt mitteõppinud võivad kreeka paleograafia praktikumides osaleda ka ainult kuulajana) ja koduste ülesannete täitmist ning kursuse lõpuks ka praktilist kirjalikku tööd, mille täpne teema lähtub eelnevast ettevalmistusest. Korralduslike küsimustega aitab: Janika Päll ([email protected]).
Kursus toimub rahvusteaduste baasfinantseerimise grandi PHVLC 20938 (J. Päll) toel.
..
Pildil Stowe’i missaali esileht: Dublin, Royal Irish Academy, käsikiri MS D ii3, fol.1r;

Kui vanakreeka keelega esimene tutvus tehtud, siis pole muud kui edasi Homerose juurde!
Kursuse Kreeka eepika (HVLC.02.004) teist osa tutvustab Janika Päll:
..
Kreeka eepika kursuse 2. osa on pühendatud Homerosele. Kursuse jooksul loeme “Iliase” 1. laulu kreeka keeles läbi tervikuna (see tähendab igal nädalal umbes 30-50 värssi, kreeka keele põhikursuse teadmistest piisab), kursuse lõpuks peaks heksameetri lugemine olema täiesti selge isegi Homerose värsi pisut keerulisemate eripäradega. Kindlasti kuluvad selle kursuse jooksul pähe iseloomulikud eepilised vormelid-kinnisväljendid välejalgsest Achilleusest nõuka Zeusi ja öökullisilmse Athenani, kuid selgub ka see, keda ja miks nimetatakse koeranäoks, valgekäeliseks või kaunipõseliseks. Ka klassikalise filoloogia puhul kehtib soovitus: ärge jätke lugemata lehekülje alumisel serval esitatud väikeses kirjas teksti! Homerose puhul on selleks ladinakeelne tekstikriitiline aparaat: püüame ka sellega pisut tutvust teha. Eriliste kreeka keele fännide rõõmustamiseks saavad ära märgitud ka arhailine keelekasutus ning haruldased sõnad.
Miks?
Homerose eeposed on arhailiseimad ja ülevaimas stiilis vanakreeka keelsed teosed. See on allikas, mis toidab igat hellenisti ja igat kreeka keeles kirjutajat, olgu need kreeka lüürikud, traagikud või bukoolikud, Platon või kirikuisad nagu Püha Johannes Kuldsuu. Homerose tundmine avab kõigi kreeka autorite lugemisel uue kihistuse ja allteksti. Aga Homeros on aastatuhandeid olnud ka valitsejate rännupaunas (Aleksander Suur ei võtnud “Iliast” asjatult sõjaretkele kaasa), sest ta õpetab ka seda, kuidas mitte eskaleerida konflikte ja neid lahendada.
Kursusega alustame 10. veebruaril kell 12.15 Moodle’is, loodetavasti jõuame semestri jooksul ka Liivi tänava auditooriumisse.
..
(Pildil praegu Louvre'is asuv Homerose büst 2. sajandist pKr, varasema Kreeka originaali koopia)

Veel üks võimalus algaval semestril ladina keelega tegeleda - Kaidi Kriisa räägib kursusest Keskaja ladina keel (FLGR.02.531, 3 EAP):

Ladina keele ajalugu on äraütlemata põnev nii latinistidele kui ka kõigile keele ja (antiik)kultuuri huvilistele. Üks huvitavamaid perioode ladina keele arenguloos on just keskaja ladina keel. See on periood, mida on ajaliselt keeruline konkreetsete algus- ja lõppdaatumitega määratleda, kuna sageli selle ajajärgu algus langeb kokku hilisladina perioodi lõpuga, ning lõpu dateering sõltub omakorda konkreetsest autorist ja käsitlusest. Sageli arvatakse, et keskaja ladina keel on kui rikutud klassikalise perioodi ladina keel. Kui aga süüvida keskaegsetesse ladinakeelsetesse tekstidesse, ilmneb üsna varsti, et perioodi tekstiloome on väga rikas, sisaldades kõiki spektrivärve (proosatekstid, luule sh makarooniline luule, mõistujutud, naljalood jne).
Keskaegsed ladinakeelsed tekstid sisaldavad keelehuvilise jaoks palju põnevat: Silvester II kirju saab võrrelda oma keelekasutuse ja tonaalsuse poolest Cicero kirjutistega; Toursi Gregoriuse keelt peetakse jällegi rikutud klassikalise perioodi ladina keele heaks näiteks; Püha Beda keelekasutus omakorda hõlmab täiuslikku vastuoluliste keeleelementide sidumist ning keskaja kirjutiste varamust ei puudu ka näiteks ladinakeelsed imelood (nt Gesta Romanorum) ja ka allegoorilised loomakirjeldused (ehk bestiaariumid).
Keskaja ladina keele loengukursusel tutvume süstemaatiliselt perioodile omaste keelejoontega, vaatame, kuidas olulisemad keeleeripärad avalduvad näiteks merovingide kantseleikirjades ja millise jälje on karolingide reformid ladina keele arengulukku jätnud. Lisaks keelelistele iseärasustele tutvume ka olulisemate keskaja autorite tekstidega.
Kursus on suunatud kõigile keskaja (ja ladina keele) huvilistele, eeldades küll varasemaid teadmisi ladina keelest, kuid kõik (ka need, kes pole varem ladina keelt õppinud) on huvi korral kursusele teretulnud.
..
(Pildil on stiilinäide karolingide minusklist.)

youtube.com

2010||Alice in Wonderland|| Alice falls down the rabbit hole

Kevadsemestril on klassikalise filoloogia osakonnas võimalik jätkata ka ladina keele õppimist. Kel esimene algkursus mingil kujul läbitud või muidu tarvis roostes ladina keelt värskendada ja süvendada, neil soovitame seada sammud Ladina keele põhikursusele II (FLGR.02.380, 6 EAP):
Lähemalt räägib juba Neeme Näripä
..
„Ning Alice alustas: „Oo hiir, kas sa tunned teed siit tiigist välja? Olen nii tüdinud siin ujumast. Oo hiir!” (Alice arvas, et see on kõige sobivam viis hiirt kõnetada. Ta polnud seda küll iial varem teinud, aga ta mäletas, et venna ladina keele grammatikas seisis: Hiir – hiire – hiirele – hiirt – oo hiir!) Hiir silmitses teda üpris uurivalt ja justkui pilgutas talle oma pisikest silma, kuid ei ütelnud midagi.” (Lewis Carroll, „Alice imedemaal”, Jaan Krossi tõlge.)
Kui te olete valget küülikut jälitades kukkunud sügavasse urgu ja ei tea, kuidas kõnetada pisaratetiigis hiirt, siis tuleb edasi õppida ladina keelt. Ladina keele põhikursuse II osa jätkab sealt, kus I osa lõpetas. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas ning kõne alla tulevad sellised teemad nagu passiivi kõik ajad, depoonens- ja semidepoonensverbid, konjunktiiv, absoluutne ablatiiv, gerundium, gerundiiv, supiinum jm. Kursusel loeme tekstilõike autoreilt nagu Catullus, Ovidius, Vergilius, Cicero jt, samuti Piibli ladina tõlget ehk Vulgatat. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas, nii et tegu on hetkel kõige põhjalikuma ladina keele kursusega Tartu Ülikoolis. Kursuse lõpuks on ladina keel piisavalt selge, nii et hiir vastab teile.

youtube.com 2010 Alice in Wonderland

Neil, kel vanakreeka keele esimesed algteadmised olemas ja soov edasi õppida või mälu värskendada, on võimalik liituda klassikute kevadiste kreeka keele tundidega.
Kadri Novikov tutvustab ainet "Kreeka keele põhikursus II" (FLGR.02.378, 6 EAP):
"Kreeka keele põhikursus II sobib kõigile, kes on vähemalt ühe semestri vanakreeka keelt õppinud (kas klassikalise filoloogia osakonnas või usuteaduskonnas). Kursusel saab üle korratud ja selgeks õpitud enamik vanakreeka keele morfoloogiast, vaadatakse üle ka põhilised süntaktilised aspektid. Seda kõike tehakse antiikautorite tekste lugedes – teeme tutvust nii Platoni, Homerose, Sappho kui Aisoposega, nii et kursus annab juba hea põhja ka iseseisvalt lihtsamate tekstidega edasi töötamiseks. Kursuse jooksul õpitakse kasutama nii internetis sobivaid digitaalseid abivahendeid kui ka tavapäraseid sõnastikke ja grammatikaid."
..
(Pildil Platoni "Riigi" käsikiri 1807. aastast, mis asub Pariisi Rahvusraamatukogus, pilt Wikimedia Commons)

Lisaks antiiksele olmekultuurile on kevadsemestril võimalik tutvuda lähemalt ka antiikkirjandusega, seda loengute käigus, mida peavad Ivo Volt ja Neeme Näripä, kes tutvustavad kursust "Maailmakirjandus I. Antiik" (FLLC.02.001):
..
"Mis on "Homerose küsimus"? Kuidas sündis kreeka tragöödia? Kes olid sofistid? Millest tegelikult räägib komöödia? Mis on kuldajastu? Kellelt pärineb väljend "carpe diem"? Miks Cicero nii kuulus on? Kas ajaloo isa oli Herodotos või Tacitus või mitte kumbki? Need ja kümned teised küsimused tulevad käsitlemisele sellel kursusel, mis annab lühiülevaate Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandusest. Antiikkirjandust vaadeldakse žanrite ja vormide kaupa ning seda lähenemist kombineeritakse kirjanduse üldise arenguloo jälgimisega. Rõhk on peamiselt nn suurtel klassikutel ja nende peateostel. Kursuse läbimine eeldab lisaks (loodetavasti kevade poole juba võimalikule) auditoorsele tööle antiikkirjanduse tõlgete lugemist."
..
(Pildil Terentius Neo ja tema naine Pompeii seinamaalilt, kes praegu pesitsevad Napoli arheoloogiamuuseumis)

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Seikilose epitaaf Thorikose teatris.

Location

Category

Address


Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti-uuringute Tippkeskus
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti-uuringute Tippkeskus tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega.

TAC International Relations TAC International Relations
Tähe 38b
Tartu, 50103

Information and discussion on the international activities of Tartu Art College.

Tartu Keiserlik Salateater Tartu Keiserlik Salateater
Vanemuise 19
Tartu, 51014

Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Delta Sandbox Delta Sandbox
Narva Mnt 18-3092
Tartu, 51009

Sandbox is a study module, collaboration space and a community for design thinking and digital product management education and co-creation with companies in the Delta Centre of the University of Tartu. Sandbox is part of Design Factory Global Network.

Medoonity Medoonity
Narva Maantee 3
Tartu, 51009

.Medoonity on seikluslik strateegiamäng lastele, kus Mängijast saab Medoonity maailma looja, otsides ja ellu viies oma unistusi. Sellel teel õpib ta teadmisi koostööst, ettevõtlusest ja iseendast ning erinevaid isetegemise oskuseid.

Tartu KHK täiskasvanute koolituse osakond Tartu KHK täiskasvanute koolituse osakond
Kopli 1
Tartu, 50115

Meie oleme Sinu jaoks!

Tartu AiR Tartu AiR
Kastani 38
Tartu, 50410

Autokool VivaLiiklus Autokool VivaLiiklus
Jaama 143
Tartu

Pakume A- ja B-kategooria koolitusi, libedasõidu-, pimeda aja-, lõppastme koolitusi. Helkurkoolitusi ja lasterühmasaatjate koolitusi. Auditoorne ja e-õpe

Tartu Laste Turvakodu Tartu Laste Turvakodu
Tiigi 55
Tartu, 50410

Tartu Laste Turvakodu asutati 1992. aastal ning on Tartu linnavalitsuse asutus. Pakume ajutist varjupaika lastele ja peredele, kellel ei ole erinevatel põhjustel võimalik kodus olla. Lisaks aitame materiaalsete murede korral.

TerviseRadar / Multifarius OÜ TerviseRadar / Multifarius OÜ
Tartu, 50410

Koolitused ja e-kursused

Learn Estonian Via Captions Learn Estonian Via Captions
Tartu

Learning Estonian from pictures around. Feel free to propose your photos and translations. You will be mentioned as an author of the post. I am not a native speaker, so feel free to correct if you see mistake;)

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C