Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia

Comments

Alates 19.09. on igal kolmapäeval kell 18:00 võimalus osaleda Marju Lepajõe juhendataval kreeka keele jätkukursusel. Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses Hieronymuse klassiruumis. Kõik, kel on algteadmised vanakreeka keelest olemas, on oodatud! Palun eelnevalt registreerida [email protected]
Felicem annum novum vobis exopto!
vasakukäelisuski on pärit antiigist 😏
12. juunil rääkis Kristi Viiding Innove vebinaris ladina keele õpetamisest koolides. https://www.uttv.ee/naita?id=25813# (alates 02:52:33)
Kirjastusel Olms ilmus esinduslik kogumik antiigiretseptsiooni kohta Läänemere piirkonnas Jaanika Andersoni, Kaidi Kriisa ja Kristi Viidingu kaastöödega:

Klassikaline filoloogia on eriala, mis sobib kõigile keele-, ajaloo-, kirjanduse- ja kultuurihuvilistele. Õppida saab nii vanakreeka kui ka ladina keelt. Loe huvitavat lisaks blogist "Klassikud maailmas": https://klassikudmaailmas.wordpress.com/

Klassikaline filoloogia tähendab antiikkeelte, s.o ladina ja vanakreeka keele ning nende kaudu antiikkultuuri eri valdkondade (kirjandus, kunst, ajalugu jne) tundmaõppimist. Klassikalised keeled on vanimad Eestis ja Tartu Ülikoolis õpetatavad võõrkeeled ning kujundanud sajandeiks teiste võõrkeelte õpetamise põhimõtted kogu Euroopas. Olles õpetuses kesksel kohal juba ülikooli rajamisel 17. sajandil, säilis nende tähtsus õpetuses nii 19. sajandi jooksul kui ka 20. sajandi esimesel poolel. Aastail 1952–1989 oli klassikalise filoloogia eriala poliitilistel põhjustel suletud ja avati uuesti 1990. a.

youtube.com

Antiikaja kultuuriparand TK

10.-12. klassi õpilastele: Tartu Ülikooli teaduskooli e-kursus "Antiikaja kultuuripärand", alates 10. veebruarist 2020. Läheb info: https://www.teaduskool.ut.ee/et/kursused#Humanitaaria

1. nädal: Antiigipärandi üldjooned, ajaline piiritlemine, antiikaeg ja järgnevad perioodid Euroopas
2. nädal: Antiikaja pärand eri kultuuriperioodidel ja -vooludes: hilisantiik, Bütsants, keskaeg.
3. nädal: Antiikaja pärand eri kultuuriperioodidel ja -vooludes: renessanss.
4. nädal: Antiikaja pärand eri kultuuriperioodidel ja -vooludes: barokk, klassitsism, romantism, modernism.
5. nädal: Antiigi keeleline pärand. Antiikkeelte mõju Euroopa kirjakeelte
kujunemisele ning arengule.
6. nädal: Antiikteater ja selle pärand.
7. nädal: Klassikaline müüt kunstis ja kirjanduses, motiivid ja tegelased.
8. nädal: Riik ja oraator: antiigi demokraatia ja kõnekunsti pärand.
9. nädal: Rooma õigus euroopaliku õigusruumi alusena.
10. nädal: Antiikne tehnika ja tehnoloogia ja nende järelmõju.
11. nädal: Pompei kui kultuurifenomen.
12. nädal: Materiaalne antiigipärand avalikus ruumis; materiaalse pärandi
kaitsmine, säilitamine, pärandivaidlused.
13. nädal: Antiigipärandi põhijooned Eestis (kodutöö).
14. nädal: Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur (kodutöö).
15. nädal: viimaste kodutööde esitamine, kokkuvõtted, hindamine

https://youtu.be/0sRxIR7lbeY

10. veebruaril 2020 alustab TÜ teaduskooli uus kursus "Antiikaja kultuuripärand". Selle kursuse eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest valdkondadest, viisid...

aasiakeskus.ut.ee

Näituseraamatu „Käsikirjade ristteel“ esitlus ja miniloeng „Käsikirjade mikromaailm“ 20.01 kell 14.00

Jagame uudist: 20. jaanuaril kell 14 esitletakse Tartu Ülikooli raamatukogu näitusesaalis näituseraamatut „Käsikirjade ristteel“ ja peetakse miniloeng „Käsikirjade mikromaailm“.
https://aasiakeskus.ut.ee/et/uudised/naituseraamatu-kasikirjade-ristteel-esitlus-miniloeng-kasikirjade-mikromaailm-2001-kell-1400?fbclid=IwAR0E8Ba3GtYmKrmsJZOFpGKeUvyA-KhHVAbCwK8WH1pjeVJKiA-mWVjA3Cc

aasiakeskus.ut.ee Tartu Ülikooli raamatukogu näitusesaalis esitletakse 20.

ekl.ee

TÕLKEVÕISTLUS 2020

Alanud on 2020. aasta tõlkevõistlus noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele. Sel aastal on esmakordselt võimalik proovida võistlusel kätt ka vanakreeka keelse tekstiga!

ekl.ee Alanud on järjekorras neljas noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele suunatud tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Eesti Kultuurkapitali ja ajalehega Postimees. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja praeguseid ja en...

klassikalisedfiloloogid.blogspot.com

Raamatukogupraktika

Ilusat uut aastat kõigile! Klassikute teadusblogist saab nüüd lugeda põhjalikku ülevaadet sügissemestril toimunud praktikast TÜ raamatukogus:

klassikalisedfiloloogid.blogspot.com 2019-2020 sügissemestril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus esmakordselt raamatukogupraktika, millest annavad ülevaate praktikas osalejad. ...

Juhime tähelepanu uuele suurepärasele ning klassikaliste filoloogide poolt tõlgitud teosele Loomingu Raamatukogus!

„Juhtunud kord nii, et ühes linnas oli kaks suurepärast arsti, kes olid täielikult arstiteadusele pühendunud. Mõlemad ravisid kõik nende poole pöördunud igast haigusest terveks nii, et rahvas ei osanud sugugi öelda, kumb neist on parem. Aja jooksul tekkis arstidel endil vaidlus, kumb neist on vägevam ja osavam. Üks ütles teisele: „Kulla mees, ärgu olgu meie vahel tüli ega kadedust
ega vaidlust, kes meist on etem, vaid võtame korra mõõtu, ja kumb meist on kehvem, jääb teise teenistusse.“ Teine vastu: „Räägi, mida sa silmas pead?“ Ja esimene: „Ma lõikan sul mõlemad silmad peast, ilma et sul valus oleks, asetan need lauale ja panen need sulle sobival ajal ilma mingi vigastuseta pähe tagasi. Ja kui sina minuga kõike sedasama teed, oleme võrdsed ja hakkame teineteise eest vastastikku vennalikult hoolitsema. Kui aga üks meist eksib, jääb ta teise teenistusse.“ Ametivend ütles: „See on suurepärane jõuproov ja sobib mulle väga hästi.“
Mõõduvõtu algataja võttis oma arstiriistad, võidis teise silmalaud ühe ülipeene salviga seest ja väljast, eemaldas riistade abil kaaslase kaks silma ja asetas need lauale. Seepeale ütles ta ametivennale: „Kulla mees, kuidas sulle näib?““...

„Roomlaste teod“, LR 38–40/2019, lugu 76, „Üksmeelest“, tlk. Tuuli Triin Truusalu

Ilmub 17. detsembril, koostanud Maria-Kristiina Lotman ja Kristi Viiding.
Ladina keelest tõlkinud Anni Arukask, Marilyn Fridolin, Maria-Kristiina Lotman, Marten Teemant, Tuuli Triin Truusalu, Martin Uudevald, Kristi Viiding.

Academia Artium Liberalium

Reedel, 20. detsembril ootame kõiki huvilisi selle aasta viimasele avalikule loengule. Seekord on meil külas klassikaline filoloog ja kunstiajaloolane Jaanika Anderson, kes räägib Plinius Vanema "Loodusloost" kui kunstiajaloo allikast. Täpsemalt tuleb juttu "Loodusloo" neljast viimasest raamatust, mis sisaldavad ohtrasti viiteid antiikaja kunstile ning ka materjalidele ja tehnikatele, mida kunstnikud kasutasid. Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 20. detsembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees: https://heureka.postimees.ee/6853932/jaanika-anderson-raagib-vabas-akadeemias-antiikaja-kunstist-ja-kunstiajaloo-allikatest

klassikalisedfiloloogid.blogspot.com

Klassikute teadusblogi

Klassikute teadusblogisse on lisanud kaks värsket sissekannet:
Kaidi Kriisa kirjeldab sel sügisel Marburgis toimunud Colloquium Balticumi konverentsi, Janika Päll aga sealsamas aset leidnud ning vähese arvu tudengite ja professuuridega erialade toetamiseks mõeldud väikeste erialade päeva.

klassikalisedfiloloogid.blogspot.com Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna õppejõudude, vilistlaste ja üliõpilaste teadustöö kajastamine.

maailmakeeled.ut.ee

The Formula in Oral Poetry and Prose

Sel reedel ja laupäeval (5.-6.12) toimub skandinavistika osakonnas konverents vormelitest peamiselt vanapõhja, aga ka vanakreeka ja teiste maade kirjandustes. Kava leiab aadressil: https://www.maailmakeeled.ut.ee/en/departments/formula-oral-poetry-and-prose
Tulge kuulama!

maailmakeeled.ut.ee New Approaches, Models and Interpretations 1st Symposium of the Project "Formulae in Icelandic Saga Literature" 5-7 December 2019, Tartu

ut.ee

Selgunud on 2019. aasta õppekvaliteedi auhindade saajad

Täna sai TÜ humanitaarvaldkonna aasta õppejõu auhinna klassikalise filoloogia dotsent Maria-Kristiina Lotman! Õnnitleme ja rõõmustame!

ut.ee 4.

[12/02/19]   Viimase minuti teadaanne (esimene loeng juba täna):

2.-3. detsembril külastab Tartu Ülikooli Hamburgi Ülikooli antiikajaloo professor Kaja Harter-Uibopuu. Prof Harter-Uibopuu peab kaks külalisloengut, mida on oodatud kuulama kõik huvilised. Loengud toimuvad inglise keeles.

02.12.19 12:15-13:45, Näituse 13a – 101
“The Epigraphic Evidence. Inscriptions as a Source for Greek and Roman Law”

Inscriptions on stone, bronze and other materials form a unique basis for the understanding of law in ancient times. States and other communities thus publish and preserve laws and decrees, providing deep insight not only in their constitutional and administrative settings but moreover in questions of legal procedure. A second part of the paper will present private inscriptions informing about legal relations between individuals or individuals and states. The overview will cover a time-span of about thousand years, starting in archaic Greece and ending with Roman imperial edicts.

03.12.19 14:15-15:45, Jakobi 2 – 113
“The publication of Roman Senatus Consulta on Greek inscriptions”

About 50 Greek inscriptions from the last two centuries BCE contain decisions of the Roman Senate, senatus consulta, and thus are direct evidence for the communication between the new power and the traditional Greek poleis. Although they all refer to the same type of legal acts, a decree by the Roman senate, their presentation differs in many aspects. The types of texts, the inscribed media, the places of publication, those responsible for the compilation and, last but not least, the intended audiences of the texts differ considerably in many cases. Covering several examples, mainly from the late Republic, in the lecture the peculiarities of the publication as well as the reasons behind them will be analyzed.

Tule rahvusvahelise uurimisprojekti “Käsikirjade ristteel” avamisele!

4. novembril teadvustatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus näitusega „Käsikirjade ristteel“ ja samateemalise sümpoosiumiga Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rahvusvahelisi juuri. Projekti veavad eest Tartu Ülikooli Usuteaduskond ja Tartu Ülikooli Aasia Keskus ning oma panuse projekti on veel andnud Tartu, Cambridge’i ja Tübingeni ülikooli teadlased.

Näitus ja minikonverents on plaanitava käsikirjade uurimisprojekti suuna esimene avalikkusele mõeldud ettevõtmine. Näitusel esitletakse Tartu Ülikooli käsikirjapärandi, selle uurimise ajalugu ning mitmekesisust. Konverentsil kõneletakse nii käsikirjapärandist ja huvitavatest näidetest kui ka folkloristikast ja „Käsikirjade risttee“ projekti ideest.

Näituse on paljude kolleegide abiga koostanud Anu Põldsam ja Urmas Nõmmik Tartu Ülikooli Usuteaduskonnast, Malle Ermel Tartu Ülikooli Raamatukogust ning kujundanud Lilian Mengel Tartu Ülikooli Raamatukogust.

Sümpoosium algab kell 10.15, näitus avatakse kell 12.00 ning pakutakse ka suupisteid. Ettekanded on eesti ja inglise keeles.

Kõik huvilised on oodatud!

Tule rahvusvahelise uurimisprojekti “Käsikirjade ristteel” avamisele!

4. novembril teadvustatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus näitusega „Käsikirjade ristteel“ ja samateemalise sümpoosiumiga Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rahvusvahelisi juuri. Projekti veavad eest Tartu Ülikooli Usuteaduskond ja Tartu Ülikooli Aasia Keskus ning oma panuse projekti on veel andnud Tartu, Cambridge’i ja Tübingeni ülikooli teadlased.

Näitus ja minikonverents on plaanitava käsikirjade uurimisprojekti suuna esimene avalikkusele mõeldud ettevõtmine. Näitusel esitletakse Tartu Ülikooli käsikirjapärandi, selle uurimise ajalugu ning mitmekesisust. Konverentsil kõneletakse nii käsikirjapärandist ja huvitavatest näidetest kui ka folkloristikast ja „Käsikirjade risttee“ projekti ideest.

Näituse on paljude kolleegide abiga koostanud Anu Põldsam ja Urmas Nõmmik Tartu Ülikooli Usuteaduskonnast, Malle Ermel Tartu Ülikooli Raamatukogust ning kujundanud Lilian Mengel Tartu Ülikooli Raamatukogust.

Sümpoosium algab kell 10.15, näitus avatakse kell 12.00 ning pakutakse ka suupisteid. Ettekanded on eesti ja inglise keeles.

Kõik huvilised on oodatud!

Marju Lepajõe stipendium on sel korral määratud Marek Tammele ja Agne Pilvistole: https://tartu.postimees.ee/6812454/selgus-kaks-esimest-stipendiumisaajat-kes-viivad-edasi-marju-lepajoe-elutood .
Õnnitleme stipendiaate ja jagame sel puhul uuesti Agne Pilvisto kord siin lehel avaldatud mõtteid klassikalisest filoloogiast:

Maailmakirjanduse magistrant Agne Pilvisto räägib oma klassikalise filoloogia loo:

"Olin ülikoolis käinud juba üksjagu, kui lõpuks klassikalise filoloogia osakonda sattusin. Oma esimesest kreeka keele algkursuse tunnist mäletan, et olin ümbritsetud peamiselt värsketest bakatudengitest ja üksikutest veidrikutest, kes minu endaga võrreldes paistsid siiski veel üpris normaalsed – tundsin ennast noore vanainimesena, kes on kõik olulised tähtajad elus juba maha maganud, kes ei suuda ikka veel loobuda üliõpilase staatusest ja vastutustundetust uudishimust erinevate humanitaaralade vastu. Olin juba üht-teist ära proovinud ja kartsin, et kui ma nüüd algallikate juurde ei pöördu, siis puudub ka kogu eelneval õppel kindel vundament. See oli mu magistriõppe viimane aasta.

Lootusetu hiljaksjäämise tunne jäi minusse seniks, kuni sain loengukaaslastega lähemalt tuttavaks. Oli teisigi, kes olid juba mitmendal ringil. Ja mida mitmendamal, seda põnevamaks ja inspireerivamaks nad osutusid. Need kokkupuuted sisendasid usku, et äkki on sellel lõputul pinginühkimisel ikkagi mingi kõrgem eesmärk ja varasemad otsingud kuidagi kosmiliselt korraldatud – et äkki peabki lõpuks algusesse välja jõudma. Algusesse, st Vana-Kreekasse.

Nüüd, kaks aastat hiljem, olen ikka veel oma magistriõppe viimasel aastal. Ka tänavusi lõpuaktusi vaadates ei kahetse ma midagi. Minu meelest võiksid kõik TÜ tudengid enne lõpetamist kas või natuke aega klassikute seltsis veeta. Võin omast kogemusest kinnitada, et see parandab perspektiivitaju nii ajaloolises kui isiklikus plaanis, vähendab eksistentsiaalset pidetustunnet, annab aimduse, et kõik on ikkagi kuidagi omavahel ühenduses… et ka praegusel hetkel on möödunud aegadega sügavaleulatuvad seosed, mis hakkavad ilmnema keeles ja mõtlemises, rääkimata tekstidest, mis imekombel säilinud ja mõnikord lausa tõlgetena kättesaadavad. Ennekõike soovitaksin aga läbida klassikaliste keelte algkursused, sest sealt edasi avanevad võimalused, mis tegelikult ei peagi kunagi lõppema, ka mitte siis, kui ülikool juba läbi."

(Pildil Agne Pilvisto klassikaliste filoloogide kevadisel õppereisil, Sounioni Poseidoni templi lähedal)

elektriteater.ee

Marju Lepajõe. Päevade sõnad - Tartu Elektriteater

Juba novembris on võimalik näha Vallo Toomla portreefilmi klassikalisest filoloogist ja religiooniloolasest Marju Lepajõest.
Seansid ja lähem tutvustus:
elektriteater.ee/filmid/marju-lepajoe-paevade-sonad/
https://www.kinosoprus.ee/et/movie/linastus-kohtumine-tegijatega-marju-lepajoe-paevade-sonad

elektriteater.ee Inimene kõnnib mööda maailma ja otsib taga oma elu, mida ta kunagi kätte ei saa. See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust. Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud ...

klassikalisedfiloloogid.blogspot.com

Peterburi-Tartu noortekonverents 2019

Muljeid äsja toimunud Peterburi-Tartu klassikalise filoloogia noortekonverentsilt:

klassikalisedfiloloogid.blogspot.com Professor Janika Päll räägib konverentsi saamisloost ning allikakriitilisest meetodist: Peterburi-Tartu klassikalise filoloogia noorte...

SIRP

Sirp on vaadanud Plekktrummi ja meenutab:

"Plekktrummi" külaline oli eile õhtul Laura Viidebaum, kes on New Yorgi Ülikooli abiprofessor antiigiteadustes. Sirbile andis ta intervjuu kolm aastat tagasi, mil ütles nii: "Antiikautorid mõistsid suurepäraselt, kuidas info ja kuulajatega manipuleerida, asju enda vajadustele vastavalt esitada, valitsejate võimuprogrammi veenvaks muuta jne"
Loe lähemalt
https://www.sirp.ee/…/c9-sots…/retooriliste-kavaluste-hall/…

"Plekktrummi" külaline oli eile õhtul Laura Viidebaum, kes on New Yorgi Ülikooli abiprofessor antiigiteadustes. Sirbile andis ta intervjuu kolm aastat tagasi, mil ütles nii: "Antiikautorid mõistsid suurepäraselt, kuidas info ja kuulajatega manipuleerida, asju enda vajadustele vastavalt esitada, valitsejate võimuprogrammi veenvaks muuta jne"
Loe lähemalt
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/retooriliste-kavaluste-hall/?fbclid=IwAR1q2JAlFIH6GN4F2khq6BEld0GDSqq5ydnGJ1NNdhgIV_0Wmgxm5Ezs2OY

flfi.ut.ee

Tartu Workshop in Ancient Philosophy

Sell nädalal, 17.-19 oktoobril, toimub Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis antiikfilosoofiale pühendatud konverents „Tartu Workshop in Ancient Philosophy“. Kõik huvilised on teretulnud!
Täpne kava all-lisatud lehel:

flfi.ut.ee Tartu Workshop in Ancient Philosophy Department of Philosophy, University of Tartu 17-19 October 2019 Schedule as a pdf-file

Plekktrumm

Antiigi pärand on olulisel kohal mitmete tänapäeva mõjukate riikide identiteedis, teiste seas näiteks Prantsusmaal ja Ameerikas. Samal ajal ei ole antiiksete lätetega poliitika ja eetika tundmine enam kaugeltki iseenesestmõistetav. Millised on need tarkused, mille oleme unustanud? "Plekktrummi" külaline on Laura Viidebaum, kes on New Yorgi Ülikooli abiprofessor antiigiteadustes. Kohtume esmaspäeval kell 21.30 ETV2-s.

vabaakadeemia.ee

Laura Viidebaumi avalik loeng "Sokrates" – Vaba Akadeemia

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 18.15 peab klubis Promenaadiviis (Ülikooli 1) Vaba Akadeemia loengu klassikaline filoloog Laura Viidebaum, kes räägib sedapuhku Sokratesest.
Sokrates ja viienda sajandi e.m.a. lõpp on aktuaalsed justkui iga ajastu jaoks: Sokrates oli pea kõigi hilisemate Ateenas tärganud filosoofiakoolide inspiratsiooni allikaks ja viienda sajandi lõpu Ateena ise oli sõjast kurnatud, vaevles demokraatia kriisis ning vaatas otsa uue ja tehnoloogiliselt aina keerukama ajastu tulekule. Kirjasõna ja proosa levis ning kreeka ühiskond liikus suulistest traditsioonist aina kindlamalt kirjasõna rüppe. Loengus vaatleme Sokratese olulisust ja vastuolulisust tema enda viienda sajandi kontekstis ja uurime täpsemalt seda kurikuulsat kohtulahingut aastal 399, mille järel Sokrates oma kaasmaalaste poolt surma mõisteti. Kes siis oli õigupoolest Sokrates ja miks ta meid endiselt kummitab?
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama!
Üritus on ühtlasi pühendatud Marju Lepajõele, kelle sünniaastapäev on oktoobrikuus. Loengust teeb ülekande ka Postimees.

vabaakadeemia.ee Laura Viidebaumi avalik loeng "Sokrates" 11. oktoober Marilyn Fridolin Kolmapäeval, 16. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu klassikaline filoloog Laura Viidebaum, kes räägib sedapuhku Sokratesest.Sokrates ja viienda sajandi e.m.a. lõpp on aktuaalsed justkui iga ajastu jaoks: Sokrates oli pea ...

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Seikilose epitaaf Thorikose teatris.

Location

Category

Address


Tartu Ülikooli Klassikalise Filoloogia Osakond. Lossi 3
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Nõlvaku 9-44 Debate Club Nõlvaku 9-44 Debate Club
Nõlvaku 9-44
Tartu, 50708

12. juulil 2014. Kaks noormeest. Üks väitlusturniir. Uue klubi sünd. Maailm värise! Nüüd on aeg see klubi viia massideni!

Kaaren Kaaren
Tartu

Sul on põnev teema, aga mõtted on ummikus? Ei ole päris kindel, kuidas õiget infot leida? Mõte kaitsmisest tekitab külmavärinaid?

Kirilased Kirilased
Tartu, 50406

Teada saamaks, millega me tegeleme, soovitame uurida meie kodulehte http://kirilane.ee

MOTOHUNT Autokool MOTOHUNT Autokool
Pepleri 6
Tartu

Uus ja innovaatiline autokool Tartus! TASUTA MOTOVARUSTUS õppesõidu ajaks.

EMÜ Maaehitus / Rural Building EMÜ Maaehitus / Rural Building
F. R. Kreutzwaldi 5, 1C21
Tartu, 51006

Eesti Maaülikooli maaehituse eriala

Õnneleid Liikluskool OÜ Õnneleid Liikluskool OÜ
Lille 10
Tartu

Õnneleid Liikluskool OÜ koolitab AM, A ja B kategooria mootorsõidukijuhte, viib läbi väga erinevaid liiklusalaseid koolitusi, jalgrattajuhi koolitusi...

HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu
Lossi 3-236
Tartu, 51003

Kõigi maade humanitaartudengid, ühinege!

Tartu Teaduspark Tartu Teaduspark
Riia 181a
Tartu, 50411

Loodud rohkem kui 20 aastat tagasi, et aidata ettevõtetel kasvada.

Mehiläinen/Mediverkko keelekoolitus Mehiläinen/Mediverkko keelekoolitus
Kompanii 4 (II Korrus)
Tartu, 51007

Mehiläinen/Mediverkko keelekoolitus tutvustab ja jagab infot meie keelekursuste kohta

Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu
Magistri
Tartu, 74001

Seemneraamatukogu on kogukonna tarbeks loodud raamatukogu, mis koosneb seemnete kogust, aiaraamatute valikust ja praktilistest töötubadest. Olete oodatud!

Teadusbuss Teadusbuss
Ravila 14c
Tartu

Teadusbuss on liikuv teaduslabor, mille meeskond koosneb rõõmsatest ja energilistest vabatahtlikest üliõpilastest. Teadusbuss teeb teadusteatrit: pakub võimalusi kogeda noortel inimestel reaalteaduste lõbusamaid pooli.

Aparaadi noortekeskus Aparaadi noortekeskus
Kastani 42
Tartu, 50107

Aparaadi noortekeskus pakub toredat vaba aja veetmise ning eneseteostuse võimalust. Kui tunned, et oled jäänud ühe koha peale toppama, kuid Sul on tahe midagi saavutada ja edasi liikuda, võta ühendust meie Tugilaga m.me/taheklubi