Klassikaline filoloogia

09/09/2026

Χαίρετε
14.09 kell 16.15 kaitseb senati saalis (Ülikooli 18-24) doktoritööd klassikalise filoloogia erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi kaitsnud Kristin Klaus. Väitekiri kannab pealkirja „Style of Old Greek Job. Its value for textual, literary, and redaction criticism of Hebrew Job“ ning tegeleb Iiobi raamatu vanakreekakeelse tõlkega, uurides selle stiili ja tõlkestrateegiaid, mille põhjal on võimalik teha uudseid tekstikriitilisi järeldusi.
https://ut.ee/et/uritus/kristin-klaus-kaitseb-doktoritood-style-old-greek-job-its-value-textual-literary-and?fbclid=IwY2xjawUMl8twZG9mBWV4dG4DYWVtAjExAGJyaWQRMVNqT0dOVWd6WDI2djl6RnBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEefJOoS3YgX8UM7S-MRrymIha5JHPZUFYkVpqqrr_t7odillYUCmXErI_dL20_aem_5-IwFteGQCuscQLwVPxjtg

Alanud on registreerumine Tartu Ülikooli doktorantide kolme minuti loengute konkursile, mis toimub 21. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus.

30/06/2026

Et täna on viimane päev esitada avaldus Antiikkeelte ja -kultuuride õppekaval õppima asumiseks Tartu Ülikoolis, siis meie selleaastase sarja lõpetuseks tutvustab Kadri Novikov Longose romaani "Daphnis ja Chloe".

Üks minu esimesi kokkupuuteid antiikkirjandusega (pärast Homerose eeposeid) oli nimelt teismeeas loetud lühike, armas ja esmapilgul natuke naivistlikult kirjutatud romaan Daphnisest ja Chloest, 15aastasest noormehest ja 13aastasest tütarlapsest, kelle armastuse arenemise lugu 2. sajandist pärit vanakreeka autor Longos Lesbose saarel karjaseelu keskel kirjeldab. Tegu on kahe leidlapsega, kelle kasvatavad üles karjastest vanemad, ent kes osutuvad tegelikult rikaste linnaelanike lasteks. Nende armastus peab läbi tegema väiksemaid katsumusi (mereröövlid, rivaalid ja kosilased, oskamatus armastusega toime tulla), ent lõpp on õnnelik: lapsed saavad kokku oma pärisvanematega ning abielluvad, aga otsustavad rikka linnaelu nautimise asemel maale naasta. „Daphnis ja Chloe“ on üks viiest enam-vähem terviklikult säilinud vanakreeka romaanist, mis seni ka ainsana (Paul Keesi poolt aastal 1972) eesti keelde tõlgitud on, aga peagi on oodata ka järgmist! Oma ülikooliõpingute ja siin töötamise ajal olen õppinud seda romaani siiski hoopis teise pilguga vaatama – originaalteksti lugedes on tegu väga viimistletud ja kaunis retoorilises stiilis teosega, mille naivistliku sisu taga peitub ehk omajagu irooniat.

27/06/2026

Täna läheme tõlkesfääri piirimaile: Maria-Kristiina Lotman tutvustab hoopis üht põnevat mugandust. Millalgi 1970. aastate algul, ajal, kui Mati Unt tegutses noore lavastaja ja kirjanikuna Vanemuises, sündis üks päris tähelepanuväärne projekt, millest enamik teatri- ja kirjandushuvilisi pole paraku ilmselt midagi kuulnudki: eestikeelne muusikaliversioon Aristophanese "Lysistratest". Unt kohandas vanakreeka komöödia prosimeetriliseks tekstiks, vaheldades värsiosi proosalõikudega. Plaanitud muusikali heliloojaks pidi saama Valter Ojakäär, kes teksti ka kätte sai. Kas heliteos üldse valmis ja kui jah, siis mis sellest sai, pole teada. Igatahes ei jõudnud muusikal kunagi lavale ning arvatavasti ei jõua ka: tekst on jäänud oma aega kinni, adresseerides kaasaegseid poliitilisi olusid ning mahendades või isegi kõrvale jättes mitmeid Aristophanese keskseid teemasid.
Mis üldse motiveeris Unti atika komöödiaga tegelema? Suur huvi antiikdraamade vastu, mida ta väljendas ka oma intervjuudes. Kirjanik Maimu Berg on samuti meenutanud, et Unt tundis elavat huvi antiigi ning selle paralleelide või kordumiste või heiastuste vastu tema kaasajas, see intrigeeris teda ja inspireeris mitmeks lavastuseks — sellest pinnasest võiski tema "Lysistrate" projekt võrsuda.
Olgu siinkohal toodud ka väike tekstikatkend, naiste voodielust loobumise vanne Mati Undi versioonis:

ei lase enda ligi armukest ei meest
kes ihaldades tuleb minu juurde
ma elan kodus süütute puhast elu
purpurne mantel üll ja huuled kirsikarva
ja üha palavamaks mehes puhun leegi
kuid ealeski ei andu talle omast tahtest
ja kui ta tahab vägivallaga mind võtta
siis olen tundetu kui viljakott
ja selle kinnituseks joon siit kannust
kui valetan siis saagu veinist vesi
kui valetan siis saagu veinist vesi

Kes aga soovib Aristophanese originaalile lähemale pääseda, siis otse vanakreeka keelest on "Lysistrate" tõlkinud Anne Lill ning tekst on ilmunud 2006. aasta "Vanakreeka kirjanduse antoloogias".

Pildil: Stseen Vaba Akadeemia teatrikursuse "Lysistratest" Prima Vistal 2025. aastal

25/06/2026

Täna tutvustab Betty Jacklin Jennifer Neljand loitsu Papyri Graecae Magicae 32 tõlget.

Papyri Graecae Magicae 32 on armuloits, millega Herais tahab panna Sarapiast Heraist armastama. Loitsus kutsutakse armumist läbi viima laibadeemon Euangelost.
Kontrollimaks, et Euangelos viiks loitsus kästu läbi on teda vannutatud Anubise, Hermese ja ktooniliste jumalusete nimel.

Loitsu teeb huvitavaks see, et nii Herais kui ka Sarapsis on naised.

Loits pärineb ilmselt 2. sajandist pKr ja on säilinud papüüruse 12,6 cm × 8,4 cm suurusel tükil.

Rohkem selle loitsu ja teiste sarnaste kohta leiab minu bakalaureuse tööst.

Vannutan sind, Euangelos, Anubise ja Hermese ja kõigi teiste allpoolsete nimel, too ja seo Sarapias, kelle sünnitas Helene, selle Heraise juurde, kelle sünnitas Thermutharin. Kohekohe, kiiresti-kiiresti, too hingest ja südamest see Sarapias, kelle sünnitas Helene oma üsast. maei ote elboosatok alaoubeetoo ooeio aeen too ja seo hingest ja südamest Sarapias, kelle sünnitas Helene, selle Heraise juurde, kelle sünnitas Thermutharin oma üsast, kohe-kohe, kiiresti-kiiresti.

24/06/2026

Täna tutvustab Kaidi Hõbejõgi Suetoniuse "Keisrite elulugusi".

23/06/2026

Täna tutvustab Kadri Novikov teost Batrachomyomachia.

22/06/2026

Täna tutvustab Neeme Näripä Sappho fragmenti 30.

21/06/2026

Täna tutvustab Ivo Volt Theophrastose teose “Inimtüübid” tõlget.

Juba rohkem kui 2300 aastat tagasi kirjeldati inimest, kes teatris röhitseb, karjub ja tüütab võõraid inimesi.

Sellist inimest nimetas Theophrastos rõvetsejaks (kreeka k bdelyros – juba see sõna kõlab halvasti).

Theophrastos oli Aristotelese kuulsaim õpilane. Temalt on säilinud Euroopa vanimad botaanika-alased teosed.

Aga ta kirjutas ka ühe väikese ja väga lõbusa raamatu – „Inimtüübid“.
Selles kirjeldatakse kolmekümmet üsna ebameeldivat tüüpi.

Näiteks RÕVETSEJA

… kes väärikatele naistele vastu juhtudes tõstab oma ürbi üles, näidates häbedust.
Ja teatris plaksutab ta edasi, kui teised lõpetavad, ja vilistab välja neid, keda ülejäänud meelsasti vaatavad; kui aga teater on vaikseks jäänud, tõstab ta pea ja röhitseb…
ja habemeajaja töökoja või lõhnapoe juures seistes räägib ta, et kavatseb end täis juua.

VÕI IRISEJA

… kes, leidnud teelt rahatasku, ütleb: "Aga varalaegast ei ole ma mitte kunagi leidnud."
Ja hea sõnumi "sulle on poeg sündinud" toojale ütleb ta vastu, et "kui lisaksid ‘ja pool varandust on läinud’, räägiksid sa õigust."
Ja kui ta saab sõprade käest laenu ja kui mõni ütleb "Ole rõõmus!" sõnab ta: "Mismoodi küll? Kas sellepärast, et tuleb igaühele raha tagasi anda ja pealekauba veel tänu üles näidata nagu oleks heategu tehtud?"

Miks Theophrastos sellise raamatu kirjutas, seda ei tea keegi päris täpselt.
Kas see oli osa filosoofilisest õpetusest? Näitekogu kõnemehele? Satiir? Selle üle vaieldakse siiani.

Eesti keeles ilmus „Inimtüübid“ aastal 2000 Ivo Voldi tõlkes ning Anne Lille ja Ivo Voldi saatesõnadega.

19/06/2026

Täna tutvustab Kristin Klaus Rooma antoloogiaid.

Nüüd on meie antiigihuviline läbi lugenud katkendid väikestest antoloogiatest ning suurima entusiasmiga ka kreekakeelse kirjanduse kogumikud. Jääb üle veel end põhjalikult tuttavaks teha ladinakeelse kirjandusega. Ka seda jagub kahte antoloogiasse: “Rooma kirjanduse antoloogia” (1971, Kirjastus Eesti Raamat 2009, Varrak). Need on samuti mahukad: vanem kõvasti üle 600 lk, uuem lausa üle 800 lk! Jällegi on tõlketeosed ja osad teostest jaotatud ajastute (arhailine, hiline vabariik, Augustuse aeg, varane, keskmine ja hiline keisririik) ja žanrite kaupa ning varustatud kommentaaridega, uuem ka abistavate eessõnadega. Nendest leiab iga rooma kirjanduse huviline endale midagi lugemist; ülipikkade sisukordadega saab tutvuda juba raamatuid lehitsedes.

Värske bakatudeng kohtub mitme tõlkijaga ka oma kursustel ning õpingute tulemusena saab ka ise hakata tõlkima!

Mõlemad antoloogiad on saadaval raamatukogudes ja tihti ka kasutatud raamatute poodides.

18/06/2026

Täna tutvustab Kristin Klaus Kreeka antoloogiaid.

Kui antiigihuviline on väikestest antoloogiatest maitse suhu saanud, siis tuleb edasi suunduda juba mahukamate kogumikeni.

Kreekakeelseid teoseid ja osasid teostest on tõlgitud kahte antoloogiasse: “Kreeka kirjanduse antoloogia” (1964, Eesti Riiklik Kirjastus) ja “Vanakreeka kirjanduse antoloogia” (2006, Varrak). Nendes on maht juba tunduvalt suurem (üle 600 lk koos kommentaaridega), tõlked on jaotatud ajastute ja žanrite kaupa (arhailine, atika, hellenism, rooma; draama, luule, proosa) ning varustatud lugejat abistavate kommentaaridega. Nendest leiab kreeka kirjanduse huviline pikaks ajaks nii harivat kui meelelahutuslikku; ülipikkade sisukordadega saab tutvuda juba raamatuid lehitsedes.

Värske bakatudeng kohtub mitme tõlkijaga ka oma kursustel!

Vanem antoloogia on allalaaditav Digari kaudu ning samuti leidub tihti kasutatud raamatute poodides. Uuemat leiab praegu paraku ainult raamatukogudest.

(Kreeka kirjanduse antoloogia link https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:385112 )