Geoloogia osakond - Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli geoloogia osakonna leht. Mõeldud kõigile geoloogidele ja geoloogiahuvilistele.

"Geoloogia on baasteadus millest (tuleks) alustada, sest see ei nõua enamat kui natuke lugemist, mõtlemist ja vasardamist" Ch. Darwin 1835 Tartu Ülikoolis on geoloogiat õpetatud juba 195 aastat, mis on võrreldes Maa 4,6 miljardi aastase eaga vaid tühine hetk. Maa on 4 600 000 000 / 195 = 23 589 743 korda vanem kui Geoloogia osakond Tartu Ülikoolis.

youtube.com

vasareporter: Jõuluvanade rehabilitatsioon

VasaReporter hoiatab:
Ettevaatust! Katustel on juba (!!!) nähtud jõuluvanasid 🤣🤪

(Videoreportaazi tõid teieni meie vinged geoloogia doktorandid)

TÜ geoloogid soovivad kõigile ilusat pühadeaega!🎄

Kohtume uuel aastal!

instagram.com

Login • Instagram

Paar päeva tagasi käis meil geoloogia osakonnas külas noor ja energiline Erik Abner. Erik on oma doktorikraadi teinud genoomika valdkonnas, aga samas on ta üks neid ägedaid hobigeolooge, kes leiavad looduses ringi uitades kõige eriskummalisemaid kivistisi. Mõned neist on meiegi teadureid pead murdma pannud. Eriku tegemistega saate tutvuda Eesti Geoloogi hobigeoloogiblogis:
https://eestigeoloog.ee/kategooriad/hobigeoloogi-blogi
ja tema geoloogiatemaatilisel instagrammi lehel https://www.instagram.com/estonianfossils/

instagram.com

ajakiri.ut.ee

Mõtte- ja jõutöö merel ning metsas | ajakiri.ut.ee

Sellekuises TÜ ajakirjas ilmus meie 1.aasta magistrandi Marko Kabeli lugu oma suvisest geoloogiapraktikumist Eesti Geoloogiateenistuses. Igavesti tore lugemine! Kellel meie tudengitest enne veel oli kahtluseid ettevõttepraktikumide osas, siis peale seda lugu on kindlasti kihk välitöödele minna ja ennast proovile panna palju suurem.

ajakiri.ut.ee Marko Kabel veetis terve möödunud suve praktikal Eesti Geoloogiateenistuses (EGT) ja sai käed külge lüüa paljudes töödes.

Palju õnne Stefi Guitor! 🥈🎉🌹
Meie tubli, nüüdseks juba doktoriõppe tudeng, Stefi, pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil II koha oma paleontoloogiaalase magistritöö eest. Stefi töö teemaks oli "Vormsi lademe ostrakoodide morfoloogia fatsiaalsel gradiendil". Fantastiline tulemus, Stefi!

blog.teaduskool.ut.ee

105 loengut riietumiskultuurist astrobioloogiani – TÜ teaduskooli ajaveeb

POMMUUDIS! Geoloogide loengud koolides olid kõige populaarsemad!

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul kinkis TÜ Teaduskool koolidele aasta jooksul üle 100 loengu ülikooli erinevatest valdkondadest. Loengupidajateks olid oma ala tipud - Tartu Ülikooli teadlased, õppejõud ja kraadiõppurid. Teaduskooli blogis kirjutab Liis Vahe, et loengusarja "eesmärk oli tuua ülikooli teadus- ja õppetöö õpilastele lähemale, levitada teaduslikku maailmapilti ning tutvustada ülikooli tegemisi laiemalt." Nüüd kus loengud on peetud, selgus, et neljast kõige rohkem tellitud loengust kolm kuulusid meie osakonna geoloogidele.
Palju õnne vanemteadur Oive Tinn ja teadurid Päärn Paiste ning Martin Liira.

"100 loengut koolidele" sarja kõige sagedamini tellitud loenguteks olid:
1) Oive Tinni “Pildikesi surnud planeedilt: väljasuremised Maa ajaloos”,
2) Anne-Mai Ilumäe “Geenidest ja keeltest Eesti (esi)ajaloo tõlgendamise”,
3) Päärn Paiste “Astrobioloogia ehk kas Marsil on rohelisi mehikesi?“ ning
4) Martin Liira “Arktika – värav kliimamuutuste uurimiseks!”.

blog.teaduskool.ut.ee 105 loengut riietumiskultuurist astrobioloogiani Published 11. dets. 2019 by Liis Liis Vahe, TÜ teaduskooli kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist Just nii palju loenguid kinkis Tartu Ülikool rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul Eesti õpilastele. Tartu Ülikooli teaduskooli eestvedamisel kü...

BOP

Juba sellel reedel, 13.detsembril, kell 14:15 tuleb BOP! animations stuudiost meile külla Jaagup Metsalu, kes räägib animatsiooni ja kunsti kasutamise võimalustest teaduse populariseerimisel 😉

Rohkem infot loengu kohta leiad siit:
https://www.facebook.com/events/820421785080412/

Our example of how simple geometry + minimal light can produce quite delightful results💡🔵🔵🔵💡
.
.
#bopanimation #animatorsoninstagram

Jõhvi süvapuurimise masin

Jõhvi süvapuurimisel saime näha kuidas puurpea vahetamise järel viidid torusid uuesti maa sisse. Puurimine ise käib oluliselt suuremal kiirusel kui varraste paigaldus ;)

Käisime täna geoloogia ja keskkonnatehnoloogia esimese kursuse tudengitega Jõhvis, kus meil oli harukordne võimalus oma silmaga näha süvapuurimist. Aitäh Hardi Aosaar ja Siim Nirgi, kes te tegite meile väga põhjaliku ja ülimalt põneva tutvustuse nii puurimise tehnoloogiasse kui ka Jõhvi magnetanomaalia geoloogilisse tausta. Oli äärmiselt hariv ja põnev päev!⛏🧐

[12/03/19]   TÜ teadur Martin Liira ja TalTechi vanemteadur Heidi Elisabet Soosalu on töörööbikud. Väga vahva saade!
Head vaatamist!

Eile käisid meil Tagasi Kooli projekti raames üsna kauged külalised. Järveküla kooli 8.klasside vahvate ja huviliste õpilastega uurisime, et mida need geoloogia ja keskkonnatehnoloogid siis ikkagi igapäevaselt teevad.

Siin veel mõned lustakad fotod eilselt praktikumilt. Tundub, et oli põnev aga ka lõbus 😆😎

Fotod: Kaari Uibomägi

Lähenemas on Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumi taotlustähtaeg. Stipendiumiga toetatakse lühiajalisi õppetööga seotud välisreise, sealhulgas näiteks: konverentsidel osalemine, raamatukogus töötamine, laboratooriumi kasutamine, oma loengu arendamine, töö kraaditöö juhendajaga, täienduskursustel osalemine, konsultatsioonid, suvekoolid. Korraga toetatakse kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist.
Kel plaan haaret Eestist väljapoole sirutada - siin on üks suurepärane võimalus!
1.detsembrini saab taotlusi esitada!

Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumi tähtaeg on 1. detsembril!
Stipendiumiga toetatakse lühiajalisi (kuni 30 päeva) õppetööga seotud välisreise. Stipendiumi võivad taotleda Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe õppekavade üliõpilased, Eesti kõrgkoolide ja positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste noored teadlased ja õppejõud, arst-residendid, integreeritud õppekavade üliõpilased, Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga väliskõrgkoolides õppivad üliõpilased. Tingimustest ja taotlemisest loe lähemalt: http://haridus.archimedes.ee/kristjan-jaagu-valislahetuste-stipendium

Eilsel "Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia rakenduste" aine loengul said meie esmakursuslased ja ka kõik teised huvilised Chemicumi taga proovida radarit, lennutada droone ja näha kuidas meie kvaternaarigeoloogide super-puurmasin Anto tõsist tööd teeb! Aitäh meie vanemteaduritele Tiit Hangule, Alar Rosentaule ja Marko Kohvile, kes seda superpõnevat praktikumi läbi viisid! 🧐⛏

Fotod: Satu Hietala

Eelmisel reedel käisid meie vahvad rebased Kundas, kus külastati sealset kuulsat tsemendivabrikut ja mütati kohe päris suure mõnuga Kunda Nordic Tsemendile kuuluvates lubjakivi- ja põlevkivikarjäärides. Selliseid ekskursioone põnevatesse paikadesse nii Eestis kui välismaal tuleb neil nüüd sagedasti ette, sest geoloogia ja keskkonnatehnoloogia erialal muud moodi kohe läbi ei saagi 😎

Fotod: Kaari Uibomägi ja Tiina Harak

Kuidas arvatavast meteoriiditükist sai geoloogide kohviruumis hinnaline Suiseki kivi! 😉

Mida kõike ei juhtu TÜ geoloogia osakonna kohviruumis! Näiteks eile räägiti suvisest meteoriidisaju vaatamisest, mille peale meie vanemteadur ja meteoriitika ekspert Jüri Plado tõi oma kabinetist lagedale ühe kena ümara kivi. Ta rääkis selle juurde ka lustaka loo kuidas kivi annetaja olla seda Kaali kraatrite vahelt otsinud peale öist meteoori langemise nägemist samas kandis. Leidnudki toreda kivi, mida arvas olevat nähtud meteooriidiks. Meteoriidiga loomulikult tegemist ei ole ja peale seda humoorikat kohvilauavestlust jäi kivi lauale ilutsema.

Järgmisel päeval oli kivi kenasti puidust alusele asetatud ja laual selle kõrval oli kiri pealkirjaga:
"Kas see on Suiseki kivi? Vaata internetist!" kõrval südameke sõnadega "stability, longevity, immortality". Selle juurde oli meie doktorant ja samuti suur meteoriitikasõber, Satu Hietala, kirjutanud järgneva kirjakese:
"Suiseki stone
Suiseki (水石) are small naturally occurring or shaped rocks which are traditionally appreciated. The history of Suiseki in Japan begins during the reign of Empress Suiko (554-628 A.D).
The Suiseki stone is placed in a wooden base called daiza.
These stones are not just any stones which can be found in nature: they must be expressive stones and have a special shape, color and texture to be categorized as SUISEKI.
THIS STONE FILLS THE REQUIREMENTS!
The real Suiseki stones are of natural origin and are found in rivers, oceans and forest areas. They are not allowed to be reshaped. And exception is the cutting of stones to have a flat base. Suiseki means "waterstone".
Suiseki stones are very expensive!"
😎😄😍

Saverna põhikooli vahvad õpilased käisid meil Tagasi Kooli projekti raames külas laboreid uurimas ja töötubasid tegemas 😍

Meie tudengid matkavad just praegu ainekursuse "Sedimentoloogia" raames geoloogiliselt väga põneval Elba saarel! Juhendajateks akadeemik Kalle Kirsimäe ja teadur Riho Mõtlep.
See on üks neid põhjusi, miks peaks tahtma Tartu Ülikoolis geoloogiat õppida! Millised põnevad paigad ainekursuste läbimiseks!!! 🧐⛏

Sellel nädalal käisid geoloogia ja keskkonnatehnoloogia esimese kursuse tudengid ekskursioonil Tartu Veevärgis, kus reoveepuhasti juhataja Kaido Põhako tegi ülimalt põneva ekskursiooni ning näitas noortele kuidas linna reoveest saab samm-sammult lõpuks lõhnatu ja maitsetu praktiliselt puhas vesi, mida võib rahuliku südamega uuesti loodusesse ringlusesse lasta.
Täname Kaidot vinge ekskursiooni eest!

TÜ geoloogid Martin Liira ja Tõnn Paiste Estonia maaaluses kaevanduses proovide võtmise kõrvalt ka fotograafile poseerimias :)
Foto: Peeter Paaver

youtube.com

Teadlane vastab: millal saabub maailmalõpp?

Astrofüüsika grand-old-man akadeemik Jaan Einasto võtab kokku küsimuse, et millal saabub maailma lõpp!

Astrofüüsik akadeemik Jaan Einasto sellest millal saabub maailmalõpp ja kuidas see välja näeb.

kirj.ee

www.kirj.ee

PÕNEV!
TÜ geoloogia osakonna teaduri Igor Tuulingu sulest on ilmunud põnev artikkel keerukatest maakoore muurangutest Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis nn Liepaja-Riia-Pihkva murrangute vööndis. Tuuling selgitab muuhulgas, et uuritud laiaulatuslikus murranguvööndis leidub hulgaliselt nn lilleõielaadseid murrangustruktuure (ingl flower structures), mis on maakorres aset leidnud nihkepingete parimaks tõendeiks. Analüüside tulemused võimaldavad Tuulingul nimetatud murrangute vööndi arengus välja tuua kaks selget etappi. Esimesed suured maakoore murrangud nimetatud piirkonnas tekkisid ~440 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi ja Siluri ajastute vahetumisel, mil Baltika paleokontinent põrkus ürgse Avaloonia kontinendiga. Väikese hilinemisega liitus paarikümne miljoni aasta pärast, Siluri keskel, kontinentide põrkumisse veel ka tolleaegne Laurentia kontinent. Too põhjustas omakorda hulgaliselt survepingeid ürgses maakoores. Kuna praegune Liepaja-Riia-Pihkva vöönd oli selleks ajaks juba eelnevas kontinentaalses "avariis" lõhestatud ning seetõttu ümbritsevast maakoorest "nõrgem", muserdas uus kokkupõrge enim just seda piirkonda. Kokkupõrke tagajärjel kerkisid mitmed maasügavuses peitunud kristalse aluskorra plokkid lausa sadu meetreid oma algsest asendist kõrgemale.

See põnev lugemine on avatud kõigile huvilistele siin:
http://www.kirj.ee/public/Estonian_Journal_of_Earth_Sciences/2019/issue_4/earth-2019-4-161-189.pdf

kirj.ee

Leho Ainsaar - uus Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan! Palju õnne!

Foto: Peeter Paaver

Vee puhastamine

Lapsed õpivad kuidas käepärastest vahenditest endale joogiveefilter meisterdada.

Meenutusi XV Geoloogia Sügiskoolist, Hiiumaal Kärdlas meie super-fotograafi Peeter Paaveri kaamera vahendusel.
Aitäh kõigile fantastilistele esinejatele ja tublidele osalejatele. Kraaps ja sügav kummardus sügiskooli korraldajatele!
Fotod: Peeter Paaver

Hiiumaa koolid said geoloogiat hetkega otsast otsani täis

Kaarel ja Raul teevad Hiiumaal noortele geoloogia töötuba

Läks lahti! 🤓

Udune Hiiumaa ootab geoloogide invasiooni. XV Geoloogia Sügiskool teemal "Kliima" algab juba homme Kärdla kultuurimajas.
Foto: Tavo Ani

Kutse osalema!
Sellel kolmapäeval, 9. oktoobril, kell oktoobril 2019 kell 16:15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Tõnu Viik teemal "Julius Kalkun (Kaljuvee), Ivan Reinwald ja Kaali järve mõistatus."

Kõik on lahkesti palutud kuulama!

Kolmapäeval, 9. oktoobril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230

Ettekande peab Tõnu Viik teemal ". Julius Kalkun (Kaljuvee), Ivan Reinwald ja Kaali järve mõistatus."

Kooliõpetaja ja iseõppijast geoloog Julius Kalkun (Kaljuvee) oli esimene inimene maailmas, kes tuli 1919. a välja arvamusega, et Kaali järve on tekitanud meteoriidi langemine. Ja et lisaks Kaali järvele on meteoriidi langemisest tekkinud ka nn Riesi struktuur Baierimaal. Kaljuvee arvamuse Kaali järve tekke kohta tõestas lõplikult teine eestlane Ivan Reinwald, kes leidis 1937. a kõrvalkraatrist meteoriitset rauda. Oma raamatus "Die Grossprobleme der Geologie" laskis Kaljuvee oma ideid vast isegi liigselt lennata, kuid näiteks tema idee suure meteoriitse keha langemisel tekkinud magma aktiveerimise kohta põrke kohast kaugemal on tõeks osutunud.

Geoloogide ekspeditsioon "Hiiumaa" ei kätke endas mitte ainult sügiskooli ja põnevat ekskursiooni sellel eksootilisel Eesti saarel, vaid lisaks leiavad enne ja peale sügiskooli aset mitmed loengud ja töötoad kohalikes koolides, huviringides ja raamatukogus.
17. oktoobril annab teadur Päärn Paiste Palade põhikoolis loengud "Eesti kivistised: korallidest ja rüükaladest, merikeradest rääkimata" ning "Astrobioloogia ehk kas Marsil on rohelisi mehikesi?". Lauka põhikoolis peab vanemteadur Oive Tinn loengu "Pildikesi surnud planeedilt: väljasuremised Maa ajaloos"
18. oktoobril annavad Oive ja Päärn samad loengud veel ka Emmaste ja Käina koolides ning meie tublid doktorandid Kaarel Lumiste ja Raul Paat teevad samal ajal lastele põnevad "Teadmiste takistusraja" töötoad.
21. oktoobril kohtub Päärn Käina raamatukogu vestluslõunal geoloogiahuvilistega toredas juturingis.

Tõrva Astronoomiaklubi poolt on ilmunud väga põnev ja otsapidi väga geoloogiline postitus. Mõnusat lugemist!

Maailma suurimad leitud meteoriidid

Pakutakse, et aastas tabab Maad umbes 6100 meteoriiti, mis on piisavalt suured, et mitte tavalise "lendava tähena" atmosfääris täielikult ära põleda. See tähendab, et päevas potsatab maapinnale (või suurema tõenäosusega ookeani) keskmiselt 17 kosmosekivi. Enamasti on tegemist paari grammi kuni paar kilo kaaluvate tükkidega, mille saabumist on argisagina kõrvalt väga raske märgata. Kes ikka paneb tähele kui kõrbesse tekib üks kivi juurde või näiteks su aiamurus on hommikuks kangesti mutiauku meenutav moodustis?

Aeg ajalt tabab aga Maad ka mõni suurem meteoriit, mis toob endaga kaasa hävingut ja surma. Näiteid sellest ei ole vaja isegi meie maal kaugelt otsida. Kõigile tuttava Kaali kraatri tekitas Saaremaa südamesse ligikaudu 10 meetrise läbimõõduga kivirahn umbes 3500 aastat tagasi. Sadu miljoneid aastaid tagasi tekkinud 4 kilomeetrine Kärdla kraater Hiiumaal ja 9 kilomeetrine Negrundi kraater Osmusaare lähistel merepõhjas on aga mitme saja meetriste asteroidide kõkkupõrke tulemus. On ka pisemaid - Tsõõrikmäe kraater Räpina vallas (40m), Põrgu- ja Sügavhaud (80m ja 50m) Võru vallas ja Simuna kraater (8,5m) Väike-Maarja lähistel.

Tõeliselt suured kokkupõrked, nagu näiteks Yukatani poolsaare servas asuv 150 kilomeetrise läbimõõduga Chicxulubi kraater, mille tekitas mitmekümne kilomeetrise läbimõõduga asteroid või komeet, lõpetas tõenäoliselt sadu miljoneid aastaid kestva dinosauruste valitsemisaja. See tabamus leidis aset pisut vähem kui 66 miljonit aastat tagasi. Suurim teadaolev kokkupõrkejälg asub aga Lõuna-Afrikas ja kannab Vredeforti kraatri nime. Algselt 300 kilomeetrise läbimõõduga pinnamoodustise, mis on nüüdseks erosiooni tõttu tuhmunud kõigest 70 kilomeetriseks, tekitas umbes 2 miljardit aastat tagasi 10-15 kilomeetrine asteroid, mis liikus tabamuse hetkel ligi 20 km/s.

Meteoriiditabamused ei ole aga alati kaugesse aega jäävad sündmused. Näiteks 1908. aasta 30. juunil raputas Siberis Krasnoyarsk Krai rajoonis Podkamennaja Tunguska nimelise jõe lähiümbrust kohtutav plahvatus. See paiskas 2000 ruutkilomeetrisel alal tuletikkudena pikali 80 miljonit puud ja põhjustas vähemalt kolm surmajuhtumit. Siiani pole sealt leitud kraatrit, ega kindlaid jälgi meteoriitsest materjalist, aga arvatakse, et sel päeval sisenes Siberi kohal atmosfääri mitmesaja meetrine asteroid või komeet, mis kuumuse mõjul plahvatas, vabastades 1000 korda rohkem energiat kui Hiroshimale kukutatud tuumapomm.

2013. aasta veebruaris langes Venemaal Tšeljabinski oblasti kohal atmosfääri umbes 20 meetrise läbimõõduga kivine meteoor. Kihutades kiirusel 19 km/s plahvatas see 30 kilomeetri kõrgusel umbes 400-500 kilotonnise jõuga (mitukümmend korda rohkem kui Hiroshima pomm). Plahvatusele järgnenud lööklaine purustas aknad 7200 hoonel ning vigastada sai umbes 1500 inimest. Mitmed killud jõudsid ka maapinnale, millest suurim avastati Chebarkuli nimelise järve põhjast ja kaalus 654 kilogrammi.

Et kosmoses hulkuvad asteroidid ja meteoroidid koosnevad siiski enamuses kivisest materjalist, mis atmosfääriga kohtudes kipub laiali murenema, ära põlema või siis vägivaldsel kokkupõrkel aurustuma, on suuri kivimeteoriite suhteliselt raske ühes tükis leida. Seevastu haruldasemad metallilised meteoriidid võivad kokkupõrkel jääda suhteliselt terveks, mistõttu maailma suurimad leitud meteoriidid kuuluvad eralditult nn raudmeteoriitide hulka.

Järgnevalt mõne sõna ja pildiga nendest samadest suurimatest leitud kosmosekividest (kuna meteoriidid on nagu kalad, mille mõõtmete ja kaalu osas kipuvad püüdjad liialdama, on ka osade maailma suurimate meteoriitide kohta liikvel väga erinevaid ja kahtlaselt võimsaid andmeid).

Sõnaseletusi:

Asteroid - 1 meetrist suurema läbimõõduga planeetidevaheline kivist või metallist koosnev keha

Meteoroid - liivatera kuni 1 meetrise läbimõõduga planeetidevaheline kivist või metallist koosnev keha

Komeet - peamiselt jääst ja tolmust koosnev keha

Meteoor - Maa atmosfääris nähtav valguse ja heli ilming, mille on tekitanud meteoroid, asteroid või komeet.

Meteoriit - maapinnale jõudnud meteoroid või asteroid või nende tükid.

Rohkema pildimaterjaliga täisversiooni vaata meie kodulehelt: https://www.astromaania.ee/

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Jõhvi süvapuurimise masin
Vee puhastamine
Hiiumaa koolid said geoloogiat hetkega otsast otsani täis
Geoloogidega igav ei hakka!
Saladused geoloogide sahtlites - Oive ja müstiline kalapea
I kursuse geo-regilaul
Erik selgitab kaevandusvete imbumist
Päärn Paiste geokeemiast rääkimas
GeoGeKo rebaste välimääraja

Location

Category

Address


Ravila 14A
Tartu

General information

geo (maa) + logos (teadus) = geoloogia geo (maa) + graphos (kirjeldus) = geograafia
Other Schools in Tartu (show all)
Tartu KHK turismiosakond Tartu KHK turismiosakond
Kopli 1
Tartu, 50115

Tartu Kutsehariduskeskuse turismi suuna ametlik leht.

Laulutrenn Laulutrenn
Ujula 1A
Tartu, 51008

Signe Hanseni lauluõppe individuaaltunnid Tartus.

E STuudio koori- ja tantsukool E STuudio koori- ja tantsukool
Kastani 42
Tartu, 50410

Laulda saab neljas erinevas koorimuusika valdkonnas, kus kolmes esimeses lisandub laulule ka liikumine ja tants. • Teater, film ja muusikal • Popmuusika • Folk– ja pärimusmuusika • Klassikaline koorimuusika Vanus: 7–20-aastased lapsed ja no

Miilang Miilang
Munga 12
Tartu, 51007

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasleht.

Midrimaa Lasteaed Midrimaa Lasteaed
Vanemuise 28
Tartu, 51003

Tartu Lasteaia Midrimaa (Vanemuise 28) ametlik Facebooki leht.

Escola Cajueiro de Capoeira Angola Estônia Escola Cajueiro de Capoeira Angola Estônia
Nisu 33
Tartu

Nisu 33, Tartu T ja N 18.00-20.00

Annely Sootsi Koolituse Tervisekool Annely Sootsi Koolituse Tervisekool
Kalevi 108
Tartu, 50104

Korraldame laias valikus koolitusi vaimse ja füüsilise tervise, psühholoogia ning toitumisega seonduvatel teemadel.

Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring
Lille 10
Tartu

Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Riia Mnt 23b
Tartu, 51003

Institute of the University of Tartu

Sõiduõppe ABC moto-ja autokool Sõiduõppe ABC moto-ja autokool
Kalda Tee 30
Tartu, 50707

Sõiduõppe ABC autokool ja motokool nii algajatele kui ka professionaalsetele juhtidele

Tartu Tamme Kool Tartu Tamme Kool
Tamme Puiestee 24a
Tartu, 50404

Tartu Tamme kooli ametlik kodulehekülg. Uudised, info ja teated.