Geoloogia osakond - Tartu Ülikool

Geoloogia osakond - Tartu Ülikool

Comments

Mõistatus geoloogidele! Suudlevad tudengid on kattunud mineraalidega. Kas roheline on malahhiit, brokantiit, antleriit või midagi muud? Sulfaatne või karbonaatne? Kas valge on välja settinud purskkaevu veest ja on kaltsiit, aragoniit, vateriit või midagi muud?
Juba sellel kolmapäeval, 3.oktoobril, kell 20:00 toimub Miina Härma Gümnaasiumi staadionil legendaarne GEO-GEO ehk GEO-GEKO JALKA TURNIIR. Kõik geoloogid-keskkonnatehnoloogid tulge kindlasti omadele kaasa elama ja vastaseid geograafe sõbralikult tögama. Kostüümid, trummid-pasunad, hea tuju ja võitlusvaim on hädavajalikud kaaslased sellel matšil. NB! Keda tunned ära mängijate ridades sellel 2002. aasta fotol? (kirjuta kommentaaridesse;)
Tere! Tekkis jälle üks küsimus Saue kandi Ülem-Ordoviitsiumi geoloogia-paleontoloogia teemal. Kunagi küsitud meriliiliatega samalt krundilt leidsin nüüd sellise "kihva". Nähtava osa pikkus on ca 7-8 cm ja laius ca 3 cm. Mis loomaga selle puhul tegu võiks olla? Mõõkhambulisi tiigreid tolle aja kihtides vist veel olla ei tohiks?
Siin on üks lahe võistlus, mis TTÜs varsti toimub: Insenerivõistlus Enginaator toob 26.-29.aprillil Tallinna Tehnikaülikooli kokku 200 tudengit erinevatest Eesti kõrgkoolidest. Võistlusel saab 4-liikmelistes võistkondades panna proovile oma teoreetilised teadmised lahendades praktilisi ülesandeid, mille on koostanud Eesti suurettevõtted. Ülesandeid saad lahendada ühes järgenvatest valdkondadest: * Elektroonika (Stoneridge Electronics) * Ehitus (Nordecon) * Infotehnoloogia (Helmes) * Loodusteadused (Utilitas) Parimad tiimid pääsevad edasi finaali, kus on ülesande välja pannud Eesti Energia. Auhinnafond on üle 5000 euro! Vasta 3 küsimusele siin: goo.gl/rbZMU7 ja võida Ronimisministeeriumi kinkekaart! Registreeri oma tiim Enginaatorile või pane end eraldi kirja www.enginaator.ee
Palju õnne, geoloogid! Kõva töö avaldatud Science's!
Mister Kohv omas elemendis :)
My condolence to the University of Tartu on the demise of the University Rector Volli Kalm.

Tartu Ülikooli geoloogia osakonna leht. Mõeldud kõigile geoloogidele ja geoloogiahuvilistele. "Geoloogia on baasteadus millest (tuleks) alustada, sest see ei nõua enamat kui natuke lugemist, mõtlemist ja vasardamist" Ch.

Darwin 1835 Tartu Ülikoolis on geoloogiat õpetatud juba 195 aastat, mis on võrreldes Maa 4,6 miljardi aastase eaga vaid tühine hetk. Maa on 4 600 000 000 / 195 = 23 589 743 korda vanem kui Geoloogia osakond Tartu Ülikoolis.

Operating as usual

Kas Äänisjärve kalda iidsed kivimid võiks ehk jutustada loo üllatavast hapnikurohkusest Maakera keskeas?
Just sellisele küsimusele oskab vastata meie tubli Kaarel Mänd, kellele soovime palju õnne ahjusooja Alberta ülikoolist saadud doktorikraadi puhul.
Kaarli töö ametlik pealkiri oli "At the precipice of the Great O2 Crash: Redox-sensitive metal geochemistry in the Paleoproterozoic Onega Basin" ehk eesti keeli "Suure hapnikukollapsi künnisel: Redokssensitiivsete metallide geokeemia Paleoproterosoilises Onega settebasseinis" ning tema juhendajateks Kurt O.Konhauser Albertast ning meie ülikooli professorid Aivo Lepland ja Kalle Kirsimäe.

Kaarel kirjutas oma töö kohta järgneva selgituse:
"Maakera keskkonna ja elustiku iseloomu määrab suuresti hapniku rohkus atmosfääris. Hapnik aga pärineb fotosünteesivatelt organismidelt ja märgatavad selle gaasi kontsentratsioonid ilmusid atmosfääri alles 2.5 miljardit aastat tagasi, Maakera ajaloo keskel. Arvatakse, et seejärel, umbes 2.2 miljardit aastat tagasi, tõusis hapnik atmosfääris pea tänapäevase tasemeni, kuid langes varsti jällegi madalamale. Nende muutuste täpne kulg, põhjused ning ka tagajärjed on aga tänaseni ebaselged. Oma doktoritöös uurisin ma iidsete hapnikutasemete keemilisi jälgi kahe miljardi aasta vanustes Loode-Venemaa settekivimites, Äänisjärve kaldal. Neis kivimites leiduvad molübdeeni, uraani ja kroomi kontsentratsioonid ning isotoopsuhted on indikatiivsed Maakera hapnikutaseme osas, kuna need metallid on lahustuvad ainult hapnikurohkes ookeanivees. Leitud kontsentratsioonid on selgelt kõrgeimad senini teadaolevad nii vanades kivimites, mis on üllatav, kuna varasemalt on neid kivimeid peetud just hapnikutaseme kollapsi jäädvustajateks. Meie andmed aga annavad aimu kuni 100 miljoni aasta pikast hapnikurohkest perioodist Maakera keskeas. See teadmine räägib vastu varasemalt populaarsele hüpoteesile, mis seob hapnikurohkuse tolleagse süsinikuringe anomaaliaga. Süsinikuanomaalia aga vaibus miljoneid aastaid enne Äänisjärve kivimite teket, seega on tarvis leida hapnikurohkusele alternatiivseid seletusi. Samuti vaidleb see leid vastu levinud seisukohale, et keerukate ja hapnikulembeste päristuumsete organismide (sh. kõigi taimede ja loomade eellaste) evolutsioon oli hapnikurohkuse otsene tagajärg -- esimesed selged päristuumsete fossiilid on kui siin avastatud pikast hapnikurohkest perioodist pea 300 miljonit aastat nooremad."

Palju õnne doktor Mänd!

EGT koostöös Erik Puuraga on välja töötanud graptoliitargilliidi käitlemise juhendi - https://www.egt.ee/.../graptoliitargilliidi_kaitlemise....
Juhend koondab senise parima praktika ning avab tausta, kus graptoliitargilliit esineb, kuidas seda ära tunda, missugused ja millest tingitud on tervise- ja keskkonnaohud ning kuidas tuleks argilliiti käidelda. Juhendist saavad eelkõige kasu ettevõtted, kellel oma põhitegevuste raames võib aeg-ajalt Põhja-Eestis tekkida olukordi, kus maapõuest eemaldatavad kivimid sisaldavad graptoliitargilliidi kihti.

Oleme koostöös Erik Puuraga välja töötanud graptoliitargilliidi käitlemise juhendi - https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/graptarg/graptoliitargilliidi_kaitlemise_juhend.pdf.

Juhend koondab senise parima praktika ning avab tausta, kus graptoliitargilliit esineb, kuidas seda ära tunda, missugused ja millest tingitud on tervise- ja keskkonnaohud ning kuidas tuleks argilliiti käidelda. Juhendist saavad eelkõige kasu ettevõtted, kellel oma põhitegevuste raames võib aeg-ajalt Põhja-Eestis tekkida olukordi, kus maapõuest eemaldatavad kivimid sisaldavad graptoliitargilliidi kihti.

Evald Möls oli üks ütlemata sündamlik ja tore õppejõud Tartu ülikoolis nö nõukaperioodil. Loe lähemalt selle mehe elust ja tegemistest Eesti Geoloogi lehel ilmunud Kairi Põldsaare ja Aivo Averini muhedast artiklist.
Eesti Geoloogia suurmeeste artiklid ilmuvad Eesti Geoloogi blogis tähistamaks tänavust 200 aasta möödumist süsteemse geoloogiaõppe algusest Eestis.

Eesti geoloogiahariduse 200. aastapäevale pühendatud sarja tänases osas teeme tutvust õppejõuga, kelle nimi on ilmselt tuttav õige vähestele mitte-geoloogidele ja ka geoloogidel ei pruugi esimese hooga tänase päevakangelase nimi, nägu ja pärand koheselt omavahel otsi kokku vedada. Ometigi oli Evald Mölsi näol tegemist ääretult värvika elukäiguga inimesega, kelle osas artikli autorid jõudsid oma heietuste käigus tõmmata paralleele nii Dalai-laama kui ka (3. advendi lähenedes täiesti pasliku) jõuluvanaga…

Kõige paremini võtab aga Mölsi kui teadlase, õppejõu ja inimese olemuse kokku Rein Einasto aka Paevana, kes on öelnud järgmiselt: „heatahtlikumat ja targemat meest polnud olemas“.

Daamid ja härrad! Saage lahkesti tuttavaks – Evald Möls!

Loe edasi siit - https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/papa-mols

[12/09/20]   Osooni eelmises saates rääkisid Eesti Geoloogiateenistuse töötajad Tiit Kaasik ja Siim Nirgi, viimane neist on ühtlasi ka geoloogiadoktorant Tartu Ülikoolis, äärmiselt haaravalt, selgelt ja põnevalt Jõhvi magnetanomaaliast ning sellega kaasnevatest maapõue puurimistest. Võib julgesti öelda, et tegemist on tõeliselt nauditava ja hariva vaatamise-kuulamisega!

researchinestonia.eu

Oil shale ash - a novel source of calcium carbonate

Tartu Ülikooli ja TalTechi geoloogid-keskkonnatehnoloogid koos Ragn Sellsiga uurivad põlevkivituha taaskasutusvõimalusi ja väärindamist!

researchinestonia.eu Less than a year ago, the environmental and recycling company Ragn Sells started a cooperation project with two Estonian research institutions. The collaboration has led to a technology that allows producing precipitated calcium carbonate from oil shale ash.

[12/08/20]   Me doktorant Siim Nirgi tegi väga vinge 3-minuti loengu, kus räägib sellest, et miks on vaja maapõue puurida ja uurida ning kas Eestimaal on veel midagi põnevat avastada geoloogia valdkonnas.

Täna kaitses oma doktoritöö Triine Nirgi kes uuris oma töös Läänemere veetaseme ja rannajoone pikaajalisi muutuseid Eesti rannikul. Uurimuse tulemusena avastati Pärnu lahe põhjas Pärnu jõe ligi 9000 aastat vana säng, mis näitab, et tollal oli Läänemere veetase selles piirkonnas ligi 4 m tänasest madalamal. Varasemalt ei olnud teada, et merevee tase oleks Eesti rannikul langenud tänapäevasest madalamale.

Today Triine Nirgi defended successfully her PhD theses `Holocene relative shore-level changes and geoarchaeology of the prehistoric sites in western Estonia`. New RSL reconstructions together with discovered submerged landscapes presented in the theses provide a new perspective for looking Mesolithic hunter-fisher-gatherer settlement sites on the banks of the submerged ca. 9000 years old river channel in the bottom of the present-day Pärnu Bay, eastern Baltic Sea.

On valminud infovoldik kriitiliste toormete kohta!

🔵Oleme koostanud maapõue kriitiliste toormete infovoldiku, mille eesmärgiks on anda põgus ülevaade nii kriitiliste toormete olemusest, kasutusaladest kui ka seotusest Eesti maavarade ja siin tehtavate uuringutega. Infovoldikuga saab lähemalt tutvuda siin https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/kriitilised_toormed_veeb.pdf

Tartu Ülikooli uueks rakendusgeoloogia professoriks valiti Alar Rosentau!

Alar Rosentau tegeleb pinnakatte setete uurimise ning maapõue geoinfosüsteemide rakendustega lahendamaks erinevaid keskkonnageoloogia alaseid probleeme. Tema viimaste aastate peamisteks uurimissuundadeks on olnud Läänemere veetaseme muutuste rekonstrueerimine ja selle seostamine esiajaloolise asustusega ning merevee taseme muutuste stsenaariumite analüüs tulevikukliima tingimustes. Alar Rosentau loeb mitmeid kursusi nii bakalaureuse- kui magistriastme tudengitele ning täienduskursustel osalejatele.
Tartu Ülikoolis on Rosentau töötanud peale doktoritöö kaitsmist 2006. aastal erakorralise teadurina, teadurina ja viimased kuus aastat geoloogia vanemteadurina TÜ Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudis. Rosentau on INQUA Eesti Rahvusliku Komitee esimees, Eesti Maavarade Komisjoni esimees ning mitmete teiste erialaste organisatsioonide liige.

Soovime professor Alar Rosentaule edu ja jaksu uuel põneval ametipostil!

Noor Tegija

Meie tubli tudeng Kaari Uibomägi räägib asjast!

Järjekorras viies "Tegijad räägivad" video on teie ees! 🤩

Kaari, kelle suureks kireks on loodus ja loomad, avastas, et head algatused ja vabatahtlik tegutsemine nakatab ja innustab ka teisi. Tähtis on töötada oma eesmärgi nimel teiste arvamusest hoolimata ja võtta väljakutsed vastu.

Kaasamõtlemiseks🤔:
👉Milliseid heategusid oled sina teinud või sooviksid (nt koos oma klassiga) teha?
👉Mis motiveerib sind head tegema?
👉Kas sa oled märganud, millised tagajärjed on sinu tegutsemisel?
👉Iga inimene saab maailma paremaks muuta. Kas see väide vastab sinu meelest tõele? Põhjenda oma arvamust.
👉Kuidas sinul avalik esinemine välja tuleb? Millist nõu annaksid sõbrale, kes avalikku esinemist kardab?
👉Too välja üks kasulik mõte, mille videost said.

Eesti geoloog

Eesti geoloogiakogukonda on tabanud sõnulseletamatu kaotus - raske haiguse tagajärjel lahkus eile õhtul, 28. novembril, meie hulgast kordumatu särasilm, organisaator, geoloogia-elu edendaja - Anne Põldvere.
Tartu Ülikooli geoloogia osakonna pere on sügavas leinas.
Avaldame siirast kaastunnet abikaasa Ain Põldverele ja kõigile Anne omastele!

Pärast rasket haigust lahkus meie seast üks toredamaid, eredamaid ja ehedamaid geolooge – Anne Põldvere.

Eesti esimene naissoost geoloog ja paleontoloog Elsa Rosenstein oli oma aja üks pädevamaid Siluri ajastu fossiilide spetsialiste Eestis, ent nagu artikli reklaamfotolt näha, sai Elsa hõlpsasti hakkama ka koerarakatsite kantseldamisega 😉 Järjekordne suurepärane lugu Kairilt meie minisarjas "200 aastat geoloogiaõpet Eestis".
Head lugemist! https://eestigeoloog.ee/.../geoloog.../kivististe-kuninganna

Eesti esimene naissoost geoloog ja paleontoloog Elsa Rosenstein oli oma aja üks pädevamaid Siluri ajastu fossiilide spetsialiste Eestis, ent nagu artikli reklaamfotolt näha, sai Elsa hõlpsasti hakkama ka koerarakatsite kantseldamisega 😉 Järjekordne suurepärane lugu Kairilt meie minisarjas "200 aastat geoloogiaõpet Eestis".

Head lugemist! https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/kivististe-kuninganna

Kõige ägedam asi geoloogia õppimise juures on ilmselt see, et üpris tihti toimuvad loengud ja praktikumid vabas looduses. Siinsetel piltidel näed kuidas professor Kalle Kirsimäe viib läbi sedimentoloogiatundi Kalana karjääris.

Meie tublid bakalaureusetudengid Carmel, Hanna-Riin, Johanna-Maria ja Karel on teinud terve rea maavarade ja toormete taaskasutuse alaseid töötubasid erinevates koolides. Külas on käidud Miina Härma, Jaan Poska ja Kanepi super-toredates koolides. Suur aitäh neile vingetele õpetajatele, kes meid külla on kutsunud!

ENGIE Project raames lükkas Eesti Geoloogia Selts käima põneva maavarade ja toormete taaskasutuse teemalise töötoa, millest nüüdseks on osa saanud juba mitmed koolid. Tartus viivad töötubasid läbi Tartu Ülikooli geoloogia ja keskkonnatehnoloogia eriala tublid bakalaureuse tudengid. Tänaseks on külas käidud Jaan Poska, Miina Härma ja Kambja gümnaasiumites ning töötubades on osalenud üle 150 koolinoore. Ilmselt teeme vahepeal väikese peatuse töötubade tegemisse, aga koroonaohu vähenedes toimetame aga tublisti edasi 🤓

Täpsem info projekti kohta leidub siit: https://www.engieproject.eu/

TÜ geoloogia osakonna staažikas staar esineja Päärn Paiste käis seekord Tallinna Reaalkoolis rääkimas maavaradest, geokeemiast ja igasugu muust põnevast.
NB! Õpetajad - nii Päärn kui ka teised meie geoloogia osakonnalised on alati rõõmsasti valmis teile kooli külla tulema, et oma erialast lähemalt rääkida. Kutsuge julgesti!🤓😉

Kümnendad klassid alustavad tutvumist planeet Maa tekke ja sfääridega.Tartu Ülikooli geokeemik Päärn Paiste pidas igas 10. klassis loengu "Geokeemia ehk kuidas mõista Maad?". Saime teada, kuidas geokeemiliste meetodite abil saada teavet kliimamuutuste, jääaegade, geoloogiliste protsessid ja maavarade leidumise kohta. Põnevust lisas isotoopmeetodite kasutamine kriminalistikas ja arheoloogias. Järjekordselt tõdesime: oled see, mida sa sööd.
Loeng toimus Tartu Ülikooli teaduskooli 55. sünnipäeva programmi raames.
Geograafiaõpetaja Piret Karu

Armin Öpik on üks läbi aegade tuntumaid paleontolooge maailmas. Öpiku elulugu on nagu põnevusromaan kust ei puudu erinevad takistused, sügav armastus, põgenemine kodumaalt ega ka põnevad seiklused Gröönimaal või Austraalias. Eesti Geoloogi blogis on seekordse geoloogia ajaloo rubriigi peategelasest väikese ülevaateartikli kokku pannud Kairi Põldsaar. Head lugemist!

Armin Öpik on siiamaani Eesti kõige tunnustatum geoloog rahvusvahelisel tasandil. Selle Kunda poisi teekonnast keeledefektiga rüblikust keeledefektiga professoriks võiks vabalt filmida terve Netflix’i sarja. Ometigi jääks seda sarja varjutama tõsiasi, et terve pesakond Öpikuid olid erakordselt andekad! Võta üks ja viska teist! :) Kus on põhjus ja kus on tagajärg – selle vastuse annab järjekordne lühilugu sarjast Eesti Geoloogia 200!

Loe edasi siit - https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/hanesulega-professor

Paul William Thomson oli 20. sajandi algupoole Eesti loodusteaduse Hunt Kriimsilm – siinses regioonis palünoloogiale (õietolmuteadus) aluse panijana tegutses ta ka usina botaaniku ja arheoloogina. Kuna hoolikalt planeeritud teadustegevusaega segas ühel hetkel Vabadussõda, siis ei istunud Paul ka sel ajal käed rüpes, vaid lõi kuulipildurina oma kodumaa kaitsel vahvasti kaasa!
Loe edasi siit - https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/onu-paul
Paul William Thomsonist kirjutasid Eesti geoloogiahariduse 200. aastapäeva puhul ilmuvas minisarjas haarava loo tema talendi suured austajad, TalTech - Tallinn University of Technology teadlased Atko Heinsalu ja Siim Veski.

Paul William Thomson oli 20. sajandi algupoole Eesti loodusteaduse Hunt Kriimsilm – siinses regioonis palünoloogiale (õietolmuteadus) aluse panijana tegutses ta ka usina botaaniku ja arheoloogina. Kuna hoolikalt planeeritud teadustegevusaega segas ühel hetkel Vabadussõda, siis ei istunud Paul ka sel ajal käed rüpes, vaid lõi kuulipildurina oma kodumaa kaitsel vahvasti kaasa!

Loe edasi siit - https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/onu-paul

Paul William Thomsonist kirjutasid Eesti geoloogiahariduse 200. aastapäeva puhul ilmuvas minisarjas haarava loo tema talendi suured austajad, TalTech - Tallinn University of Technology teadlased Atko Heinsalu ja Siim Veski.

maaleht.delfi.ee

EESTI SAUNAREKORD: Mees on võtnud leili 720 eri saunas - Maaleht

Legendaarne geoloog Pluuto sai ajalehe kaante vahele - küll mitte otseselt geoloogia vallas, ent ometi ühe silmapaistva looga. Seda Pluuto saunahullust mäletavad kõik, kes temaga samal ajal Vanemuise 46 majas ülikooli pinke nühkisid ja nii mõnedki saunad sellest pikast nimekirjast üheskoos üle vaatasid ja läbi leilitasid

maaleht.delfi.ee Geoloogiharidusega saunahull hüüdnimega Pluuto hakkas külastatud saunu kirja panema ülikooli ajal, nüüdseks on ta leilitamise paiku 15 riigis ja pikim saunatamisperiood kestis 21 päeva jutti.

Geoloogiahariduse 200. aasta minisari jätkub Karl Orvikuga – mehega, kes hindas enda nutikust ja edasijõudmist varasemal kooliteel pigem keskpäraseks, kuid kes valiti ometigi 1999. aastal 20. sajandi Eesti 100 suurkuju hulka. Artikli autor Alvar Soesoo.
Loe edasi siit - https://eestigeoloog.ee/.../geoloog.../kevadest-suure-sajani

Geoloogiahariduse 200. aasta minisari jätkub Karl Orvikuga – mehega, kes hindas enda nutikust ja edasijõudmist varasemal kooliteel pigem keskpäraseks, kuid kes valiti ometigi 1999. aastal 20. sajandi Eesti 100 suurkuju hulka. Artikli autor Alvar Soesoo.

Loe edasi siit - https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/kevadest-suure-sajani

20. novembril 2020 algusega kell 12.15 kaitseb TÜ ÖMI geoloogia osakonnas (Ravila 14a - 1019) TRIINE NIRGI dokotoritööd:
Holocene relative shore-level changes and geoarchaeology of the prehistoric sites in western Estonia.
NB! Soovitame võimalusel eelistada kaitsmise kuulamist/vaatamist veebivahendusel. Ülekande link lisatakse TÜ geoloogia osakonna kodulehele (https://www.geoloogia.ut.ee/et) päev enne kaitsmist.

Töö juhendajad on vanemteadur Tiit Hang (TÜ ÖMI) ja vanemteadur Alar Rosentau (TÜ ÖMI). Oponent on professor Gösta Hoffmann (Bonni Ülikool, Saksamaa)

Triine kirjutab oma tööst järgnevat:

Läänemere veetaseme muutused Holotseenis ja esiajaloolise rannikuasustuse geoarheoloogia Lääne-Eestis. Töö eesmärgiks on täpsustada Läänemere veetaseme ajalugu Pärnu, Hiiumaa ja Saaremaa näitel ning rekonstrueerida nende alade paleogeograafiat, et kirjeldada keskkonnamuutuste mõju esiajaloolisele rannasidusale asustusele. Uuring kombineerib geoloogilisi ja arheoloogilisi uuringumeetodeid geoinformaatika meetoditega. Koostati uued Läänemere veetaseme muutumise mustrit kirjeldavat veekõverat, mille võrdlemine võimaldab hinnata piirkondlikke erinevusi muutuste ajas ja ulatuses, aga prognoosida ka tuleviku veetaset. Eelkõige saadi uudseid tulemusi Holotseeni madalaveeliste perioodide veetasemete ja Hilis-Holotseeni veetaseme languse mustri kohta, mis täiustavad varasemaid tõlgendusi rannikuasustuse paiknemise kohta. Näiteks paigutuvad Eesti vanimad kiviaegsed asulapaigad, Pulli ning Sindi-Lodja I ja II, rannajoonest varem eeldatust kaugemale – need võisid olla püsiasulad, kust mindi kalastusperioodil rannikul asuvasse ajutisse laagrisse, mis uute andmete valguses võisid paikneda tänase Pärnu lahe põhjas veel uurimata paleomaastikel. Rekonstruktsioonist nähtub, et Hiiumaal eelistati elada tollase Kõpu saare kagurannikul, kuid asulapaiku on teada ka tollase Kõivasoo järve kaldalt, millest tänaseks on saanud raba. Kui vanemad Kõpu kaguranniku asulakohad asuvad üha madalamal kõrgusel, ilmestades taanduva rannajoonega kaasa liikumist, siis noorema nöörkeraamika ja varase metalliaja asulakohad jäid rannajoonest juba oluliselt kaugemale, sest maaharimise levides ei olnud mere lähedus enam nii oluline. Pronksi- ja Viikingiajal oli meri eelkõige kaubaveo- ja rändetee: Läänemeri koos seda ümbritsevate jõgede, järvede ja väinadega (sh kunagine Salme väin) oli osa põhilisest kaubateest.
Kuigi jääajajärgne maakerge on pisut aeglustumas, on see hetkel piisav, et suhteline veetase Eestis langeks. Samas on ka piirkondi, nt Pärnumaal, kus maakerge ei suuda enam tasakaalustada globaalset veetaseme tõusu, mistõttu on viimase 100 aasta jooksul seal suhteline meretase tõusnud.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Puurimine Lääne-Virumaal
Rebased 2020
Jõhvi süvapuurimise masin
Vee puhastamine
Hiiumaa koolid said geoloogiat hetkega otsast otsani täis
Geoloogidega igav ei hakka!
Saladused geoloogide sahtlites - Oive ja müstiline kalapea
I kursuse geo-regilaul
Erik selgitab kaevandusvete imbumist

Location

Category

Address


Ravila 14A
Tartu
50412

General information

geo (maa) + logos (teadus) = geoloogia geo (maa) + graphos (kirjeldus) = geograafia
Other Schools in Tartu (show all)
Hea Koer Hea Koer
Ujula 1a
Tartu, 51008

Kristina Mägi, Hea Koera koolituste looja, on koerte ja inimestevaheliste suhete ehitamise asjatundja. Teadmised koertest, oskused koera õpetada ja oma soove selgelt edastada, teadmised koerte vajadustest ning empaatia tagavad hea elu mõlemale.

Selge Autokool Selge Autokool
Soola 1A
Tartu, 51014

Meie eesmärk on pakkuda Teile ajakohast A-, B-, BE- ja AM- kategooria juhtide koolitust ja õppesõitu. Teie soove ja ettepanekuid ootame [email protected]

Tartu Variku Kool Tartu Variku Kool
Piima 1
Tartu, 50110

Sellelt lehelt leiad informatsiooni Tartu Variku Kooli uudiste ning tegemiste kohta.

Baltic Defence College Baltic Defence College
Riia 12
Tartu, 51010

Laste Mängupesa OÜ Laste Mängupesa OÜ
Jaama 56a; Anne 53a; Tulbi 2C
Tartu

Jaama tänava hoius on kohta 20le lapsele Anne 53a on 3 rühmaline eralasteaed ja seal on kohta 60le lapsele Tulbi 2c on üherühmaline lastehoid

Tantsukool Tango Tantsukool Tango
Ilmatsalu Tänav 5
Tartu, 50409

Annely Sootsi Koolituse Tervisekool Annely Sootsi Koolituse Tervisekool
Kalevi 108
Tartu, 50104

Korraldame laias valikus koolitusi vaimse ja füüsilise tervise, psühholoogia ning toitumisega seonduvatel teemadel.

Kivilinna Keeltekool Kivilinna Keeltekool
Sõpruse Pst 2, III Korrus
Tartu, 50050

Kivilinna Keeltekoolis on võimalik õppida 8 keelt: inglise, soome, vene, saksa, hispaania, prantsuse, itaalia ja eesti keelt.

Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring
Lille 10
Tartu

Tartu Loodusmaja ornitoloogiaring

Department of Slavonic Philology, University of Tartu Department of Slavonic Philology, University of Tartu
Lossi 3
Tartu

Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakond. Отделение славянской филологии Тартуского университета.

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C