Eesti-uuringute Tippkeskus

Eesti-uuringute Tippkeskus

Comments

Edastan kutse osalemiseks Euroopa kultuuripoliitika uurijate suurkogunemisele, mis toimub 21.-25. augustil Tallinna Ülikoolis. Veel on 10 päeva aega, et saata abstract ja pakkuda oma teema - ettekandeks, paneel- või ümarlaua aruteluks jms. The deadline for proposals for the 10th International Conference on Cultural Policy Research (ICCPR) is soon due. The deadline is January 22, 2018. Submission takes place here: http://iccpr2018.tlu.ee/proposal-submission/ ICCPR 2018 will take place in Tallinn, Estonia August 21-25. The conference will be hosted by Tallinn University. All information about the conference can be found here: http://iccpr2018.tlu.ee/ The theme of ICCPR 2018 is “The Cultural Governance of Global Flows: Past and Future”. The theme refers to the emergence of complex global flows that present contemporary societies with novel challenges and have high relevance for shaping but also understanding cultural policy in the making worldwide. These include forced as well as unforced migrations; new global divisions in cultural labour; cultural tourism; novel forms of content distribution; emergent international networks and platforms enabling cultural exchange; global trade with (big) data on cultural practices; and attempts of reimagining and re-evaluating shared values, to name some. The conference expects to address not only the present situation and future strategies but invites investigations into the archaeologies and histories of contemporary flows and into past ways of addressing related challenges with cultural policies in different regions of the world. It puts a special emphasis on the experiences in Eastern Europe and other transitional societies. Keynotes by: Prof. Jose van Dijck, University of Amsterdam, Netherlands Prof. J.P Singh, University of Edinburgh, UK Prof. Joseph Straubhaar, University of Texas, USA Prof. Madina Tlostanova, Lindköping University, Sweden CALL FOR PROPOSALS ICCPR 2018 invites participants to present papers from across the entire spectrum of cultural policy studies. This includes, but is not limited to the following: • Cultural policy and globalisation • Cultural policies of migration, identities and acculturation • Cultural policy, religion and secularism • Cultural policy and global governance of networks and platforms • Global governance of cultural content, service and labour flows • Management and global governance of cultural data • Politics of culture and cultural policies in multiple modernities • Cultural policies and global inequalities • Governance of cultural diversity • Cultural sustainability policies • Culture in environmental policy • Intellectuals and cultural policy • Cultural policy and values • Historiographies of cultural policy • Implicit cultural policy • Comparative cultural policy • Arts education policy • Cultural policy and cultural industries • Artist policy • Creativity and the city • Cultural policy and development policy • Cultural policy as welfare policy • Culture and economy • Cultural policy and innovation systems • Cultural policy, cultural diplomacy and international relations PROPOSAL FORMATS Three different formats can be proposed: • single papers • panel proposals • roundtables More information about the CFP on conference website: http://iccpr2018.tlu.ee/call-for-abstracts/ All submissions must be in English and will be peer-reviewed. Proposals should be sent no later than January 22, 2018 to [email protected].

Eesti-uuringute Tippkeskus tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega.

The Centre of Excellence in Estonian Studies is one out of nine centre of excellences in Estonia in 2016-2023. The centre of excellence operates under the Estonian Literary Museum and is led by Leading Researcher Mare Kõiva. The Centre of Excellence has 15 research groups which incorporate over 60 PhD researchers and over 50 PhD students from the Estonian Literary Museum, University of Tartu, The Institute of the Estonian Language, Tallinn University, The Estonian Academy of Music and Theatre and Tallinn University of Technology. The aim of the Centre is Estonian studies in the broadest sense of the word. It includes complex research of trans-cultural and emblematic phenomena in the Estonian language and cultural space; also the developement of digital humanities and computer analysis. Eesti-uuringute tippkeskus on valitud üheksa Eesti teaduse tippkeskuse hulka aastateks 2016-2023. Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist,Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.

Mission: Eesti-uuringute tippkeskus (Center of Excellence in Estonian Studies, CEES) tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamisega.

Kõigil soovijatel on nüüd võimalik lugeda aastakümneid kestnud kahe märgilise mehe kirjavahetust: Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjad on ilmunud Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses pealkirja all "Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“.
Eriline tänu kirjavahetuse lugejate ette toomise eest Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurile Marin Laagile ja toimetajale Tiina Saluverele!
Teose valmimist on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK 145).

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

675 kirja, 1169 lehekülge, 1,8 miljonit tähemärki, 310 980 sõnet ja 249 970 lemmat....
Oleme uhked selle üle, et kõigil soovijatel on nüüd võimalik lugeda aastakümneid kestnud kahe märgilise mehe kirjavahetust: Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjad on ilmunud Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses pealkirja all "Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“
Suur kummardus ja tänu kirjavahetuse lugejate ette toomise eest vanemteadur Marin Laagile ja toimetaja Tiina Saluverele!

Rohkem sellest haruldasest kirjavahetusest ning tema kirjastamise taustaloost saab lugeda meie kodulehelt:
https://www.kirmus.ee/et/uudised/ilmus-johannes-semperi-ja-johannes-vares-barbaruse-kirjavahetus-aastatest-1911-1940

#eestiuuringud
#humanitaariaonoluline

repo.ema.edu.ee

Rõõmustame! Täna kaitsti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaks tööd filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks.
Jaak Sikk kaitses edukalt doktoritöö "Stiimuli abil indutseeritud mentaalse ettekujutuse mõju vabaimprovisatsioonilise mänguprotsessi kvaliteedile" (juhendaja: prof. Allan Vurma, PhD (EMTA); oponent: Mart Jaanson, PhD (Tartu)).
https://repo.ema.edu.ee/r1/2020/06/15/_15.06.2020_12.45.53_Doktorit_11._juuni.pdf
Saale Fischer kaitses edukalt doktoritöö "Tempo ja retooriline ajastamine 17.–18. sajandi instrumentaalmuusika esituses" (juhendaja: prof. Toomas Siitan, PhD (EMTA); oponent: Mihhail Gerts, PhD (Berliin)).
https://repo.ema.edu.ee/r1/2020/06/11/_11.06.2020_01.24.47_Saale_t_2020_11_06_ii.pdf
Palju õnne!

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

repo.ema.edu.ee

www.folklore.ee

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas ilmus teadur Nikolai Anisimovi videoloeng surnuaedade rollist udmurtide kultuuris.
Surnuaiad, mida nimetatakse ka surnute külaks, on udmurtide kultuuris olulisel kohal. Anisimovi sõnul usuvad udmurid, et surnud jätkavad surnute külas neidsamu tegevusi, mis kuulusid nende igapäeva juurde elavate külas. „Olulisel kohal on surnuaiapühadel toimuvad surnute rituaalsed toitmised, kus surnuaial süüakse koos lahkunutega,“ selgitas Anisimov.
Veel on huvitav teada, et viimati surnud ja maetud inimest nimetavad udmurdid tema sõnul surnuaia väravavahiks. „Tema ülesanne on vahendada elavate ja surnute maailma vahel ning see pole sugugi kerge ülesanne,“ ütles Anisimov.
Nikolai Anisimov, kes kaitses mõned aastad tagasi Tartu Ülikooli juures doktoritöö „“Maailmadevaheline dialoog“ udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis“", töötab alates 2017. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas. Tema teadlasetööd iseloomustavad tihe koostöö udmurdi uurijatega ning arvukad välitööd. Udmurdina on ta ka Eesti hõimuliikumise aktiivne osaline, tutvustades oma kultuuri siinses kultuuriruumis. Teadlase elu kõrval on Anisimov tunnustatud laulja. Alates 2012. on ta Tartu linna udmurdi rahvalaulu ansambli Jumšan Gur liige, millega on tutvustanud udmurdi laulukultuuri paljudes Eestimaa paikades.
2018. aastal pälvis Anisimov Lennart Meri Veelinnurahva rahastu stipendiumi udmurdi muusika ja laiemalt rahvakultuuri edendamise eest, sh ansambli AR-GOD tegevusega. 2019 pälvis ta Uurali rahvaste rahvusteaduste auhinna, mida jagab haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm.
Nikolai Anisimovi loeng on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna loengusarjas üheksateistkümnes videoloeng. Seni on ilmunud loengud nii eesti, vene, komi, udmurdi kui ka inglise keeles. Loengute teemad katavad valdkonna koroonafolkloorist kuni soome-ugri rahvaste tavade uurimiseni.
Nikolai Anisomovi videoloeng udmurtide surnuaiakultuurist on venekeelne ja kuulatav aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/Kalmistu.mp4
Loengu valmimist on toetanud EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad aadressil: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud

#humanitaariaonoluline

Suvel tuleb leida aega puhkamiseks ja mängimiseks!
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristide Inge Annomi ja Astrid Tuisu koostatud raamat „Viis ritta. Meie kooliaja mängud“ sisaldab mänge, mis on kirja pandud 1992. aasta koolipärimuse kogumisvõistluseks.
Oma kooliaja mänge jagavad Lele Aak, Jaagup Kippar, Angela Kase (snd Matson) ja Annika Kald (snd Matson) ning Maarja Villandi. Lisaks meenutavad nad lühikeses tagasivaates oma lapsepõlve mänguaega.
Osa raamatus kirjeldatud mängudest on tuntud põlvkonniti, osa mänge pärineb nõukogude ajast, osa tekkis ja levis selleaegsete välismaiste tuntud mängude eeskujul. Mõned mängud on aga ainukordsed, laste endi välja mõeldud.
Kogumiku on kujundanud ja küljendanud Pille Niin. Raamatu andis välja EKM Teaduskirjastus.

tartu.postimees.ee

Perehuumori uurija: ämm on elukogenud ja tal on parimad kavatsused

Tänases Tartu Postimehes on pikk intervjuu Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna nooremteaduri, perefolkloori uurija Anastasiya Fiadotavaga:
"Inimestel on üldine ja stereotüüpne arusaam ämmast kui kellestki kurjast ja õelast ning see kuvand peegeldub ka naljadest. Ent kui prooviti mõelda oma isikliku pere peale, on olukord natukene teine. Paljudel neist (informantidest) on ämmaga suurepärnae suhe ja ta pole üldse kuri."
Anastasiya on pärit Valgevenest. Tartusse tuli ta 2016. aastal, et siin huumooriuurija Liisi Laineste ja folkloristi Anastasiya Astapovaga juhendmise all oma õpinguid doktorantuuris jätkata. Ta osaleb ka aktiivselt Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma tegevuses.
#humanitaariaonoluline
#eestiuuringud

tartu.postimees.ee Tüütu ja tülikas, ebameeldiv ja ebaviisakas, õel ja õiendav, võimuahne ja võimukas, kuri ja kuratlik. Kõik need stereotüüpsed omadussõnade paarid kirjeldavad rahvasuus ämma ja ämma olemust.

keeleressursid.ee

Eesti Keeleressursside Keskus

Kaks head uudist:

* 26. mail toimunud esimene (veebi)seminar sarjast "Best Practices on Digital Humanities" on kokkuvõttena koos Olga Gerassimenko harivate videotega kajastatud https://www.keeleressursid.ee/et/326-otsingud-kirjanduskorpustest (youtube keeras kahjuks koroona tõttu oma voogedastuse kehvemaks ja videote kvaliteet kannatab, aga me otsime ka uut lahendust!)

* CLARIN korraldas ka oma harivad üritused veebivõimeliseks ja kutsub (turvalises CLARINi Zoomi-kanalis) osalema CLARIN Cafe sarja veebiseminaridel. 8. juulil kell 15.00-16.15 toimuvas seminaris on teemaks kirjandusteadused (Literary Studies): https://www.clarin.eu/event/2020/clarin-café-III-clarin-researchers-literary-studies - nagu näete, panelistidena astuvad üles ka Olga Gerassimenko ja Marin Laak.
Osalemiseks soovitame end registreerida.

Info: Kadri Vider, CLARINi riiklik koordinaator Eestis, [email protected]

keeleressursid.ee ERFi projekt 3.2.0304.12-0396 alameetmes "Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine" investeeringute kava

[06/29/20]   Oodatakse kaastöid teadusajakirja Keel ja Kirjandus erinumbrisse “Digihumanitaaria Eestis”!
Erinumbri eesmärk on tutvustada laiemale lugejaskonnale, mis on digihumanitaaria, mida põnevat selles valdkonnas Eestis tehakse ning mida annab “digi” juurde humanitaariale. Erinumber ilmub 2021. aasta 8/9. numbrina.
Kaastöö võib olla mõne meetodi üldisem tutvustus koos näidetega, konkreetse uurimisküsimuse lahendamine või juhtumi analüüs. Fookus võiks olla küsimusel, mida digihumanitaaria meetoditega lahendada saab ja mis sellest kasu on. Kuna tegemist on laiemat lugejaskonda hõlmava kogumikuga, võiks meetodi tehnilise poole lahtikirjutamist olla pigem vähe.
Kaastöö pikkus võiks olla 40 000 täheruumi. Kaastööd läbivad tavapärase KK eelretsenseerimise protsessi. Artikleid ootame 1. veebruariks 2021.
Palun anna hiljemalt 7. septembriks 2020 teada, kui oled huvitatud kaastöö esitamisest, ja saada lühike kokkuvõte (maksimaalselt 500 sõna) planeeritavast kaastööst aadressile: [email protected]
Teeside põhjal tehakse erinumbri artiklite lõplik valik.
Erinumbri toimetajad: Liina Lindström, Jane Klavan, Peeter Tinits

leht.postimees.ee

Reet Hiiemäe: George Floyd ja võõrahirm

Tänases Postimehes avaldab arvamust Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe.
"Vägivald haavatavas positsioonis inimese kallal on lubamatu ja sellele tuleb reageerida, kuid sealjuures tuleb teha kindlaks, millist abi kannatanud rühm vajab, mitte lähtuda meediamõjulisest mallist."
#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

leht.postimees.ee Vägivald haavatavas positsioonis inimese kallal on lubamatu ja sellele tuleb reageerida, kuid sealjuures tuleb teha kindlaks, millist abi kannatanud rühm vajab, mitte lähtuda meediamõjulisest mallist, kirjutab folklorist Reet Hiiemäe.

leht.postimees.ee

Tõnno Jonuks, Atko Remmel: kuidas eestlastest sai metsarahvas

Laialt levinud arusaama järgi on eestlaste suhe metsaga midagi eripärast, mistõttu eestlasi iseloomustatakse tihti ka metsarahvana. Kuidas ja millal selline enesekuvand üldse tekkinud on, kirjutavad Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, TLÜ teadur Tõnno Jonuks ja TÜ ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel.
Head lugemist!
#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

leht.postimees.ee Laialt levinud arusaama järgi on eestlaste suhe metsaga midagi eripärast, mistõttu eestlasi iseloomustatakse tihti ka metsarahvana. Kuidas ja millal selline enesekuvand üldse tekkinud on, kirjutavad Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, TLÜ teadur Tõnno Jonuks ja TÜ ja TLÜ vanemteadur Atko R...

vikerraadio.err.ee

Huvitaja. Soorännak | Vikerraadio | ERR

Kuula järele: Tänahommikuses Huvitaja saates rääkis Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid vanasõnast "Inimene on inimesele hunt".

vikerraadio.err.ee Kutsume teid sohu väikesele rännakule, mida juhib inimgeograaf Piret Pungas-Kohv Eestimaa Looduse Fondist. Uurime, millest jutustavad sood ja mida räägivad inimesed soodest. Soopärimuses on talletatud nii siin elanud inimeste hirmud kui ka lootused. Vanasõnast "Inimene on inimesele hunt" rää...

Ilmunud on ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica kevadnumber.
http://www.methis.ee/arhiiv/methis-25-kevad-2020
Methis 25 on vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber, mis esitab uurimisprojekti „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimustes 19.–20. sajandil“ uurimistulemusi koostöös projekti rahvusvaheliste partneritega. Erinumbri koostas ja toimetas Lea Pild (Tartu Ülikool), keeletoimetaja oli Kanni Labi.

Erinumbri fookuses on vene kirjanduse tõlgete ideoloogiline mõõde. Tõlkeideoloogia mõistet käsitletakse avaras tähenduses: kultuuride, kogukondade ja sotsiaalsete gruppide ning välismaailma omavahelise suhte reguleerimisena (Theo Hermans). Number koondab 8 tõlkeloolist uurimust, kus analüüsitakse vene kirjandusklassika eestindusi läbi aegade, aga ka teisi venekeelse kultuuriruumi ja tõlkimisega seotud küsimusi alates 19. sajandist ja Noor-Eesti liikumisest kuni Jaan Kaplinski autoritõlgeteni.

Artiklite valimiku juhatab sisse Peeter Toropi artikkel „Ideoloogia tõlketeooria ja tõlkeloo dialoogis“ tõlkeideoloogia mõiste dünaamikast kolme viimase aastakümne vältel.

Artiklis „Johannes Aavik ja vene kirjandus: biograafiline ja kultuurilis-ideoloogiline kontekst“ analüüsib Tatjana Stepaništševa Aaviku keeleuuenduslike kavatsuste põrkumist Dostojevski biograafilise ja ajaloolis-kultuurilise kontekstiga „Kuritöö ja karistuse“ eestindamisel. Nagu artiklist ilmneb, oli Aaviku nooreestilike vaadete ja tema individuaalsete esteetiliste eelistuste vahel konflikt, mis mõjutas ka suhtumist vene kirjandusse.

Maria Borovikova analüüsib artiklis „Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana“ tekstuaalset sisedialoogi Maksim Gorki jutustuse „Lapsepõlv“ (1913) kahe tõlkija vahel: tõlget alustas Heiti Talvik 1945. aasta algul, pärast tema represseerimist jätkas seda Betti Alver. Erinevused nende tõlgete vahel toovad ilmekalt esile ka tõlkenormide muutumise.

Artiklis „Jutustajateksti muutlikkus Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ eestikeelsetes tõlgetes“ võrdleb Lea Pild Dostojevski romaani jutustaja kõne esitamist Aita Kurfeldti (1939/40) ja Virve Krimmi (2015/16) eestindustes. Kui esimese tõlkija eesmärgiks oli säilitada lähedus algtekstile väljendusplaani tasandil, siis teine säilitas ülima täpsuse tõlke leksikaal-semantilisel tasandil, eirates paljuski jutustajateksti muutlikkuse spetsiifilisi iseärasusi.

Artiklis „Autoritõlke teoreetilisest ja praktilisest väärtusest Jaan Kaplinski luuletuse „Valgus ei saagi vanaks“ näitel“ toob Lausanne’i uurija Ekaterina Velmezova esile, kuidas toimub tõlkestrateegia valik Jaan Kaplinski venekeelsete luuletuste autoritõlkes, ning jälgib kõrvalekaldeid võrreldes eestikeelse lähtetekstiga.

Jeruusalemma lingvisti Larissa Naiditch ja Mainzi keeleteadlane Anna Pavlova näitlikustavad artiklis „Draamateoste tõlkimise teooria ja reaalsus Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõnede tõlgete analüüsi näitel“ erisuguseid tõlkestrateegiaid ühe ja sama klassikalise draamateksti tõlkimisel saksa keelde. Järeldatakse, et vaatamata teoreetilisele tõlkealasele kirjandusele, mis soovitab kirjandusliku ja lavatõlke rangelt lahus hoida, on „Kirsiaeda“ lavastatud ka kirjanduslikku tõlget kasutades.

Ljubov Kisseljova artiklis „Impeeriumi ideoloogia etnograafia keelde tõlkimise probleemist“ näidatakse teose „Maaliline Venemaa“ köite „Venemaa loodeosa ääremaad. Baltikum“ (1883) näitel, kuidas Vene Geograafiaseltsi (1845) vaated, mis baseerusid Karl Ernst von Baeri etnograafilisel programmil, realiseerusid populaarteaduslikus ja teaduslikus diskursuses ning millist osa etendab etnograafilistes kirjeldustes poliitiline faktor.

Peterburi teadlase Maria Malikova (Baskina) artikkel „„Bukvalistide kukutamise“ alguse juurde: 1934. aasta“ räägib ühest olulisest episoodist vene-nõukogude tõlkeloos 1930. aastatel, kui hakkas kujunema „nõukogude koolkond“, alustati tõlgete hindamist „sisuliste“ kriteeriumide järgi ja „võõrapärastavad“ tõlked vene keelde kuulutati ideoloogiliselt vastuvõetamatuks.

Methis 25 rubriigis „Vabaartikkel“ ilmunud Taavi Remmeli artikli „Jutustaja kui kujutluse etnograaf eksperimentaalses süsteemis“ keskmes on kvantteooriast mõjutatud kirjanduse ja kirjandusteaduse kriitika. Püüdes vältida varasemate käsitluste eksisamme, näiteks terminite kasutamist metafooridena või liiga kitsast/üldist käsitlust, otsib Remmel viisi, kuidas reaalteadused ja humanitaaria võiksid teineteist täiendada.

Erinumbri keele- ja tegevtoimetaja on Kanni Labi; artiklid tõlkisid vene keelest Malle Salupere, Viivika Voodla, Silvi Salupere ja Olga Sudajeva; ingliskeelsed kokkuvõtted toimetas Ene-Reet Soovik.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli kirjastuskomisjon, HTM-i uurimisprojekt IUT34-30, EL Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus ja Eesti Kirjandusmuuseum.

Kolmapäeval, 17. juunil kl 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar. Tallinna Ülikooli magistrant Bianka Makoid: Kasvatuse fenomen eesti vanasõnades. Argiarusaamad versus kasvatusteadus.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja EKM 8-2/20/3 "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid"
Info: Piret Voolaid, [email protected]
*Foto lehelt meeldib.com
#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

Taastame kohalkäimisega seminarid!
K, 17.6 2020 kl 12 IV korruse seminaritoas TLÜ magistrant Bianka Makoid: Kasvatuse fenomen eesti vanasõnades. Argiarusaamad versus kasvatusteadus.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja arutlema!
Seminari toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja EKM 8-2/20/3 "Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid"
*Foto lehelt meeldib.com

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood ootavad kuni 1. septembrini eriolukorra päevikuid ja mälestusi eriolukorrast.

KUTSUNG: Iga kogemus on eriline ja jäädvustamist väärt
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood ootavad kuni 1. septembrini eriolukorra päevikuid ja mälestusi eriolukorrast.
Märtsis kutsusime üles kõiki huvitatuid pidama eriolukorra päevikut. Nüüd, kus eriolukord on lõppenud, ootame päevikupidajaid saatma oma päevikud arhiivi. Arhiivi ei ole oodatud ainult päevikud, vaid ka mälestused ja mõtted eriolukorra ajast.

„Eriolukord mõjutas inimesi erinevalt. Mõne jaoks tähendas see aeg suuremat koormust, mõni teine võis jälle kogeda nii välist kui sisemist tardumust. Seepärast kutsume inimesi kirjutama oma kogemustest. Iga kogemus on eriline ja jäädvustamist väärt,“ ütleb Leena Kurvet-Käosaar. Iseäranis huvitav oleks tema sõnul kuulda meditsiinitöötajate, poemüüjate, toidu tarnijate ja teiste n-ö eesliinil töötanud inimeste mälestusi.

Päevikuid ja mälestusi võib arhiivi saata nii kirjalikult (elektrooniliselt, paberil) kui ka lindistatud kujul. Mälestused ja päevikud on oodatud nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Rohkem infot: https://www.kirmus.ee/et/uudised/ootame-eriolukorra-paevikud-ja-malestusi-eriolukorrast

Loe ka uudist: https://kultuur.postimees.ee/6992285/eesti-kirjandusmuuseum-kogub-malestusi-eriolukorrast

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

Our Story

The Centre of Excellence in Estonian Studies is one out of nine centre of excellences in Estonia in 2016-2023. The centre of excellence operates under the Estonian Literary Museum and is led by Leading Researcher Mare Kõiva. The Centre of Excellence has 15 research groups which incorporate over 60 PhD researchers and over 50 PhD students from the Estonian Literary Museum, University of Tartu, The Institute of the Estonian Language, Tallinn University, The Estonian Academy of Music and Theatre and Tallinn University of Technology. The aim of the Centre is Estonian studies in the broadest sense of the word. It includes complex research of trans-cultural and emblematic phenomena in the Estonian language and cultural space; also the developement of digital humanities and computer analysis. Eesti-uuringute tippkeskus on valitud üheksa Eesti teaduse tippkeskuse hulka aastateks 2016-2023. Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on EKM folkloristika osakonna juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist,Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Noorte Põllumeeste Klubi Noorte Põllumeeste Klubi
Fr. R. Kreutzwaldi 5
Tartu, 51014

Noorte Põllumeeste Klubi. Õpitud teooria paremaks rakendamiseks praktikas! https://www.facebook.com/groups/npkclub/

TKK Mööbliosakond - TAC Furniture department TKK Mööbliosakond - TAC Furniture department
Tartu, 50103

Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakond. Furniture department at Tartu Art College.

Miksike Miksike
Vallikraavi 12-18
Tartu, 51003

Õppekeskkond Miksike pakub online-ühisõppe teenuseid ja õppematerjale üldhariduskoolidele ning samuti ka kutsekoolidele ja täiskasvanutele, kes on huvitatud hariduslikest ettevõtmistest.

Academia Artium Liberalium Academia Artium Liberalium
Jakobi 41
Tartu, 51006

Vaba akadeemia on ühendus, mis koondab Eesti õppejõude, teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid. Akadeemial on valgustuslik eesmärk toetada renessansitüüpi haritlaste kujunemist kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga.

KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Laulupeo Puiestee
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.

Pille Muusikatuba Pille Muusikatuba
Herne 28
Tartu, 51007

Pille Muusikatoas omandad tänapäevased laulmistehnikad soolo- või ansamblilaulu tundides. Lisaks sellele saad hulga positiivseid esinemiskogemusi!

English for Dentists English for Dentists
Pärnu Mnt 139f
Tartu, 11317

Dental education

Miks Miks
Soola
Tartu

Miks.ee on kõigile neile, kes armastavad teadust ja inseneeriat. www.miks.ee

TAC International Relations TAC International Relations
Tähe 38b
Tartu, 50103

Information and discussion on the international activities of Tartu Art College.

Lastehoid Loov Maailm Lastehoid Loov Maailm
Filosoofi 16
Tartu

Väike armas kodune lastehoid Tartus. Kasutame oma õppetegevuses waldorfpedagoogika võtteid. Meie hoius käivad koos mängimas 2.5-7 aastased lapsed. Lisaküsimuste korral pöörduge julgelt: [email protected]

Magusad Küsimused Magusad Küsimused
Vanemuise 35
Tartu, 51003

Magusad Küsimused on lõbus lauamäng, hariv mälumäng ja magus šokolaad - kõik ühes pisikeses karbis. Yummy Questions is a fun board game, educative trivia and delicious chocolate - all in one box.