Eesti-uuringute Tippkeskus

Eesti-uuringute Tippkeskus tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega.

The Centre of Excellence in Estonian Studies is one out of nine centre of excellences in Estonia in 2016-2023. The centre of excellence operates under the Estonian Literary Museum and is led by Leading Researcher Mare Kõiva. The Centre of Excellence has 15 research groups which incorporate over 60 PhD researchers and over 50 PhD students from the Estonian Literary Museum, University of Tartu, The Institute of the Estonian Language, Tallinn University, The Estonian Academy of Music and Theatre and Tallinn University of Technology. The aim of the Centre is Estonian studies in the broadest sense of the word. It includes complex research of trans-cultural and emblematic phenomena in the Estonian language and cultural space; also the developement of digital humanities and computer analysis. Eesti-uuringute tippkeskus on valitud üheksa Eesti teaduse tippkeskuse hulka aastateks 2016-2023. Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist,Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.

Mission: Eesti-uuringute tippkeskus (Center of Excellence in Estonian Studies, CEES) tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamisega.

[11/14/19]   Reedel, 22. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis sümpoosion "Suhestumised: uurides eluloolist ja kirjanduslikku". Tulge kuulama ja arutlema!
Kava
12.00 Avasõnad
12.15 Tiina Ann Kirss. Minni Kurs-Oleski ja Lui Oleski kirjad 1899–1910: küsimusi kirjavahetuste uurimisest
12.45 Triinu Ojamaa. „Näe, sügismõtted, eks!“ Aksel Valgma kirjad Artur Adsonile
13.15 Maarja Hollo. Bernard Kangro „Oktoobri sonetid“ kui poeetiline testament
13.45 Brita Melts. Mõni täheldus sinategelasest autobiograafilises teoses
14.15 Kohvipaus
14.45 Arne Merilai. Autobiograafia
15.15 Raili Marling. Autofiktsiooni potentsiaal elu mõtestamisel
15.45 Imbi Paju. Biograafia kui loominguline mitteilukirjandus. Haavatavus ja vastutamine
16.15 Meie elulood. Kristiine-Nändi Hõim, Frida Jantson-Köstner, Birgit Pettai, Siim Pulst, Katrin Riso
Info: Leena Kurvet-Käosaar, [email protected]
Sümpoosioni toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektidega IUT 22-2 ja TÜ eesti kirjanduse rahvusprofessuuriga.

[11/13/19]   Teisipäeval, 19. novembril kl 12.00 toimub Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar kahe ettekandega.
1. Anna-Sophie Jürgens: "Batman and the World of Tomorrow: Stages of Yesterday’s Technological Future".
2. Mikhail Fiadotau: "Technology, Community, and Creativity in Videogame Production: Subverting Game Engine Conventions as Metacommentary."
Seminar leiab aset Eesti Kirjandusmuuseumi IV korrusel.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja HTM uurimisprojekt IUT 22-5.
Seminar on Nov. 19 in the Estonian Literary Museum: 'The possibilities of studying folklore and technology'

Seminar on Nov. 19, at 12 in the 4th floor seminar room of the Estonian Literary Museum. There will be two presentations.
Anna-Sophie Jürgens will give a lecture entitled as "Batman and the World of Tomorrow: Stages of Yesterday’s Technological Future". The paper will be about the relationship between the Batman saga (Joker!) and modernist imaginations of technology (particularly in architecture).
Mikhail Fiadotau in his talk "Technology, Community, and Creativity in Videogame Production: Subverting Game Engine Conventions as Metacommentary" will address more specifically how communities of people conceptualize the technology and how these conceptions influence their creativity. How expressive and functional conventions emerge in online communities based around game engines (software tools for creating videogames) and how/why some members of these communities then seek to subvert these conventions by using the software in unexpected ways, will be also discussed in his lecture.
All are welcome!
The meeting is supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Centre of Excellence in Estonian Studies and ASTRA project EKMDHUM), and research project IRG 22-5 of the Estonian Research Council.

vikerraadio.err.ee

Huvitaja. Hingedeaeg | Vikerraadio | ERR

Täna on kõigi pühakute päeva eelõhtu, homme pühakutepäev ning seejärel hingedepäev ja hingedeaeg. Mida räägib pärimus hilissügise, pika ja pimeda hingedeaja kohta? Millised on hingedeaja traditsioonid? Kuidas esivanemad seda aega tähistasid ja miks teatud kombeid järgisid, kõneles tänases Vikerraadio saates "Huvitaja" usundiuurija, folklorist Mall Hiiemäe. Kuulake järele!

vikerraadio.err.ee Loodus sätib ennast puhkama, seda märkasid juba esimesed kunagi siia elama asunud inimesed. Mida räägib pärimus hilissügise, pika ja pimeda hingedeaja kohta?

[10/28/19]   Kolmapäeval, 30. oktoobril 2019 kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis seminar "Traumateooriad ja kultuurikontekstid". Esinevad Tuulikki Kurki (Ida-Soome Ülikool) "Trauma and the context of borderlands" ja Leena Kurvet-Käosaar (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum) „The Possibilities and Limits of Trauma Theory“.
Olete väga oodatud!
Korraldajad: Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühm; Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.
Lähem teave: Maarja Hollo ([email protected]), Tiiu Jaago ([email protected])

[10/23/19]   Teisipäeval, 29. oktoobril kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma seminar.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid peab ettekande “Kübar, kulp ja korsett ehk õrnem sugu astub spordiväljale”.
Juttu tuleb oludest, millega pidid vastamisi minema esimesed naissoost spordihuvilised 19. sajandi meestekeskses maailmas, samuti sellest, miks ja kuidas need olud muutuma hakkasid. Seda kõike illustreeritakse nii Eesti kui ka maailma spordiajaloo näitel.
Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-2.
Info: Eve Annuk, [email protected]

dh.org.ee

Registration – DH Estonia

Kutsume teid osa võtma 7. rahvusvahelisest Eesti digitaalhumanitaaria konverentsist "DIGITAALSE KULTUURIPÄRANDI KASUTAMINE TEADUSES JA HARIDUSES" Eesti Rahvusraamatukogus 4.–6. detsembril 2019!
Varane registreerimistasu kuni 31. oktoobrini!
Registreerimisvormi ja programmi ning lisainfot konverentsi kohta leiab konverentsi kodulehelt https://dh.org.ee/events/dhe2019/registration/.
Töökeel on inglise keel. Lisaküsimuste korral palun kirjutage [email protected]
Olete oodatud!
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Digitaalhumanitaaria Selts

dh.org.ee Registration 2019 Use of Digital Cultural Heritage in Research and Education 4-6 December 2019, National Library of Estonia, Tallinn, Estonia 2019Home Organisers Programme Presentations Workshops Registration Fees Practical information Venue First Name(s)(required) Family Name(required) Email(requir...

Meil on rõõm teatada kirjastuses Cambridge Scholars Publishing ilmunud uuest artiklikogumikust „Variation in Folklore and Language".
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste Piret Voolaiu ja Saša Babiči toimetatud ingliskeelne väljaanne pakub üksikasjalisi käsitlusi erinevate kultuurinähtuste varieerumisest. Raamatu üheksas peatükis analüüsitakse varieerumise erinevaid ajalisi (sünkroonseid ja diakroonseid) aspekte, erinevaid (individuaalseid, piirkondlikke, ajaloolisi) tasemeid, erinevaid keeleregistreid (sh murded) ja žanre (rahvalaul, müütilised narratiivid, mõistatused).
Varieerumist kui universaalset keelt, aga ka kogu maailmapilti läbivat ilmingut peetakse folkloori- ja kultuuridünaamika põhialuseks.
Raamatu esimene osa „Ethnos in Words“ (’rahvus sõnades’) põhineb peamiselt ühel kultuuri-uurimises sagedamini kasutataval, s.o keeleteaduse, etnoloogia ja folkloristika piirimaile kuuluval etnolingvistilisel meetodil. Antra Kļavinska keskendub Latgale murrete toponüümilisele ja antroponüümilisele süsteemile ning analüüsib eestlasi tähistavate etnonüümide kontekstilist tähendust latgale rahvaluuletekstides ja tänapäevastes latgalikeelsetes tekstikorpustes.
Nikolai Antropov kirjeldab Moskva etnolingvistilise koolkonna meetodite kasutamist valgevene ainese varieerumise uurimisel ning näitab, kuidas üks meetod võib avada erinevusi eri kultuurikontekstides.
Jelena Boganeva demonstreerib Paabeli torni motiivi kasutamist valgevene rahvapiiblis ja esitab motiivi laiema slaavi tausta paralleelide ja sarnasustega Vana Testamendi teistes ehitusteemalistes motiivides.
Kogumiku teine osa „Colourful Folklore“ (’värviline folkloor’) on pühendatud meid ümbritsevale värvikirevale maailmale, tähelepanu all on värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ja väljendused, nende kujunemine folklooris. Tiiu Jaago analüüsib värvinime „punane“ esinemist Tartu- ja Läänemaa regilauludes lähtuvalt vormelikontseptsioonist, mille järgi käsitletakse regilaulu sõnavara mitte üksikute sõnade, vaid leksikaalselt kokkukuuluvate püsiseoste kaudu. Järgnevad käsitlused värvinimedest mõistatustes. Piret Voolaid analüüsib värvisõnade esinemis(sagedu)st ja kujundiloomet eesti mõistatuste kolmes levinumas mõistatuste alaliigis – klassikalistes mõistatustes, keerdküsimustes ja piltmõistatustes, Saša Babič keskendub oma kirjutises vastavalt sloveeni mõistatusmaterjalile.
Kolmas osa „Culture and Entertaining Variation“ (’kultuur ja meelelahutuslik varieerumine’) võtab luubi alla kalendritähtpäevade, rahvatantsu ja teleseriaalide variatiivsuse. Julia Krasheninnikova tutvustab nigulapäeva kombestikku Komi Vabariigi Kazõmi tööstuspiirkonnast 21. sajandil kogutud materjali põhjal ning keskendub selle tähtpäeva uuele elule. Sille Kapper ja Madli Teller näitavad, kuidas videopõhise tantsuanalüüsi ja kehaliste teadmiste rakendamine võimaldab tuvastada uusi rikastavaid tahke eesti tantsu variatiivsusest, võrdlusmaterjalina on kasutatud ungari ja norra audiovisuaalseid tantsusalvestusi.
Viimases kirjutises uurib Siim Sorokin narratiivse tegelaskujuga suhestumist teleseriaali „Halvale teele“ netiretseptsioonis väljenduva digitaalse jutuvestmise mikroanalüüsi põhjal.
Kogumiku valmimist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eestiuuringute Tippkeskus – CEES, TK 145), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5 ja Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse projektiga MOBJD33.
https://www.cambridgescholars.com/variation-in-folklore-and-language

enemihkelsoniselts.ee

Konverents "Elu. Aeg. Lugu" – Ene Mihkelsoni Selts

18. ja 19. oktoobril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud konverents "Elu. Aeg. Lugu".
Ettekannetega esinevad Arne Merilai, Tiina Ann Kirss, Aigi Rahi-Tamm, Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Indrek Ojam, Joosep Susi, Marju Taukar, Agnes Neier, Johanna Ross, Galina Ponomarjova, Kristiine Kikas, Tanar Kirs ja Aija Sakova.
Ettekannete kõrval annab selts koos Tartu Kultuukapitaliga välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, auhindab ja tutvustab parimaid õpilasi, kes võtsid sel sügisel Mihkelsoni luulega kaasa mõelda ning esitleb Eva ja Mart Velskeri koostatud raamatut "Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkelsoniga".
Katrin Saukas esitab Merle Karusoo seatud hetki Ene Mihkelsoni vestlustest ja luulest.
Kõik on oodatud!

enemihkelsoniselts.ee Kirjanik Ene Mihkelsoni 75. sünniaastapäeva konverents

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Eile selgusid Etnokulp 2019 võitjad. Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulbi pälvis Eesti Kirjandusmuusemi vanemteadur Janika Oras tänapäeva pärimusmuusika taaskasutuse eest hoolitsemise eest. Palju-palju õnne, jätkugu sära ja jõudu edaspidiseks!

ETNOKULP 2019

Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp

Janika Oras

Tänases Sirbis ilmus arutelu "Muutunud maailm, probleemide nõiaring ja teadlase vastutus", mis on suvel Arvamusfestivalil Paides toimunud vestluse "Sidus Eesti: teadlase rollja vastutus" kirjalik jäädvustus.
Mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades, panustades teadmisi ja oskusi terviklikuma ühiskonna loomisse?
Vestlusringi juhtis EKM EKLA vanemteadur Aija Sakova, diskuteerisid arutelu algataja EKM ERA vanemteadur (teadusteema juht) Mari Sarv, EKA professor Krista Kodres, ETA president Tarmo Soomere, ETAgi juhatuse esimees Andres Koppel.
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/muutunud-maailm-probleemide-noiaring-ja-teadlase-vastutus/

vorumaa.ee

Bernard Kangro Kirjanduspreemia saab tänavu Maarja Hollo - SA Võrumaa Arenduskeskus

Võrumaa Arenduskeskuse poolt välja antava Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat on 2019. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Maarja Hollo. Tunnustus on artiklikogumiku „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem“ eest. Palju õnne!

vorumaa.ee Võrumaa Arenduskeskuse poolt välja antava Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat 2019. aastal on Maarja Hollo artiklikogumiku „Kõik, mis oli, on suurem...

kultuur.err.ee

Toomas Siitan: lõpuks lastakse vesi ka sisse

Eilne ETV kultuurisaade "Plekktrumm" oli pühendatud muusikale ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sajandale sünnipäevale, mida tähistatakse sel nädalal ka uue kontserdisaali avamisega. Joonas Hellerma vestluskaaslane oli meie tippkeskuse teadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Toomas Siitan. Kes eile saadet ei näinud, vaadake järele!

kultuur.err.ee Seekord Eesti muusikale pühendunud "Plekktrumm" küsis külaliselt Toomas Siitanilt, mis teeb siinse muusika nii eriliseks, et sellest on saanud maailmakultuuri osa. Avatava Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia uut saali nimetas ta Siitan Tõnu Kaljustet tsiteerides kui basseiniks seni ujumist kuivalt...

27. septembril toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Teadlaste Öö raames humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019.
HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2019 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime laiemalt teadvustada humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „HUNTS on ühtlasi noortele humanitaaridele võimalus üksteist innustada ja tunnustada. Seekordse konverentsi teeb eriliseks õpilaste rohkus ning et esinejate seas on ka vene emakeelega noori.“
Teist korda toimuval konverentsil astuvad üles üle kolmekümne koolinoore mitmelt poolt Eestist, kes arutlevad keele, kirjanduse, arhitektuuri, filmi, muusika, pärimuse ning nendega seostuvate teemade üle. Kell 12 toimub õpilaste ja tegevteadlaste (Riina Oruaas (Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut), Sulev Iva (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Ragnar Saage (Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut), Risto Järv (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv) vahel arutelu humanitaarteaduste rolli ja väljundite üle ühiskonnas. Arutelul osaleb ka Kaili Kaseorg-Cremona Eesti Teadusagentuurist. Kell kümme kirjandusmuuseumis algav konverents on avatud kõigile huvilistele.
Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts/
HUNTS 2019 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. HUNTSi toetavad veel Eesti-uuringute Tippkeskus, Rootsi Instituut ja Tartu linna haridusosakond.
Lähem teave:
Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum) 7 377 737
Koduleht: http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts/
Facebook: HUNTS2018
E-post: [email protected]

HUNTSi ajakava on selgunud! Kohtume juba nädala pärast!

vikerraadio.err.ee

Keelesaade. Tuuma otsides | Vikerraadio | ERR

Vikerraadio "Keelesaade" oli pühendatud kokkuvõtte kirjutamise võistlusele TUUM, pikemalt kõneles ettevõtmisest Tartu Ülikooli eesti keele vanemteadur Tiit Hennoste, kes on võistluse žürii esimees.
Eesti keele aasta TUUM toimub 27. ja 28. septembril Vikerraadio koduleheküljel. Kaheksandat korda toimuv TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist.
Tekst avaldatakse Vikerraadio koduleheküljel 27. septembril kell 7, kokkuvõtteid võib saata kuni kella 19-ni 28. septembril.
Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm vm.

vikerraadio.err.ee TÜ keeleteadlane Tiit Hennoste: "Kui inimesed ei saa enam aru metafoori tegelikust tähendusest, siis on see keele tuleviku suhtes väga ohtlik ."

vikerraadio.err.ee

Huvitaja. | Vikerraadio | ERR

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ja usundiuurija Mare Kõiva rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja" äsja ilmunud loitsude raamatust, aga ka loitsudest ja loitsimisest laiemalt. Kuulake ja saate teada, kus ja miks loitse kasutati ja kui palju on ühist eri rahvaste ja piirkondade loitsudel. Samas saates selgitas Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Risto Järv vanasõna "Sügisesel ööl üheksa poega" tagamaid.

vikerraadio.err.ee Stuudios on folklorist ja usundiuurija Mare Kõiva, kellega räägime äsja ilmunud loitsude raamatust, aga ka loitsudest laiemalt - kus ja miks neid kasutati ning kui palju on ühist erinevate maade loitsudel?

[09/16/19]   Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimub 19. septembril kell 15.00 eluloopäev „Tartu minu elus“.
Päeva eesmärk on tutvustada Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ühenduse Eesti Elulood ühiselt korraldatavat kogumisvõistlust „Mälestused Tartust“.
Eluloopäeval kõneldaksegi võistlusest. Ühenduse esinaise ja elulugude uurija Maarja Hollo sõnul on väga paljude eesti inimeste elu olnud mingil ajaperioodil seotud Tartuga. „Tahame julgustada eri vanuses inimesi kirjutama oma elust Tartus või seotusest Tartuga. Võistlusega soovime rikastada teadmisi nii sellest Tartust, mida enam olemas ei ole, kui ka sellest, millisena nähakse ja kogetakse Tartut praegusel hetkel.“
Kaastööde kogumine võistlusele „Mälestused Tartust“ kestab selle aasta lõpuni. Parimatele kirjutajatele on auhinnad. Kaastööd saab saata e-mailile: [email protected] või postiga: kogumisvõistlus „Mälestused Tartust“, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003.

Kava
15.00 -15.10 Avamine, katkendid elulugudest
15.10-15.20 Astrid Tuisk – Eluloovõistlusest „Mälestused Tartust“
15.20-15.30 Katkendid elulugudest
15.30-16.00 Rein Veidemann – Koht ja kohavaim
16.00-16.20 Kaisa Luik – „Minu laulupeo lugu“: mälestuste kogumisaktsiooni ootused ja tegelikkus
16.20-17.00 Mari Tarand – Tartu ja Tallinna vahel
17.00-17.20 Jürgen Volmer – Elulookirjutis draamateksti alusena. Filmiprojekt „Kohtumised“

Lähem info: Maarja Hollo, [email protected], tel 737 7722; Ülle Kaart, [email protected], tel 56 904 905
Eluloopäeva toetavad Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
ESTCube ESTCube
W. Ostwaldi 1
Tartu, 50411

Estonian Student Satellite Programme

Autokool VivaLiiklus Autokool VivaLiiklus
Jaama 143
Tartu

Pakume A- ja B-kategooria koolitusi, libedasõidu-, pimeda aja-, lõppastme koolitusi. Helkurkoolitusi ja lasterühmasaatjate koolitusi. Auditoorne ja e-õpe

Energiaklass Energiaklass
Kreutzwaldi 56
Tartu, 51014

Taastuvate tehnoloogiate labor

Applied Measurement Science Applied Measurement Science
Ravila 14a
Tartu, 50411

Bridging the gap between physical and chemical measurements. Including metrology and related economic and legal aspects http://www.ut.ee/ams

Laste Mängupesa OÜ Laste Mängupesa OÜ
Jaama 56a; Anne 53a; Tulbi 2C
Tartu

Jaama tänava hoius on kohta 20le lapsele Anne 53a on 3 rühmaline eralasteaed ja seal on kohta 60le lapsele Tulbi 2c on üherühmaline lastehoid

HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu
Lossi 3-236
Tartu, 51003

Kõigi maade humanitaartudengid, ühinege!

Domus Dorpatensis Guest Apartments Domus Dorpatensis Guest Apartments
Raekoja Plats 1 / Ülikooli 7
Tartu, 51003

We offer excellent accommodation options in the city center of Tartu, right next to the town hall. All profits go into our non-profit programs.

Huvikool Huvitera Huvikool Huvitera
Tähe 4
Tartu, 51010

Tähe Foto - ja Filmiring TÄFF Tähe Foto - ja Filmiring TÄFF
Ravila 14c
Tartu

Tähe Foto - ja Filmiring

EMÜ aianduse õppetool EMÜ aianduse õppetool
Fr.R.Kreutzwaldi 5
Tartu, 51006

Eesti Maaülikooli PKI aianduse õppetooli infoleht

EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite Kirik EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite Kirik
Sõbra 19a
Tartu, 50107

EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite Kirik (Sõbra 19a) Korralised teenistused toimuvad: Laupäeviti 18:00 Õhtuteenistus Pühapäeviti 10:00 Liturgia

Tutrices OÜ/ lastehoid Tutrices OÜ/ lastehoid
Killustiku 3
Tartu, 50304

Lastehoid Killu on armas kodune lastehoid kuni viiele 1,5 - 3 aastasele lapsele.