Eesti-uuringute Tippkeskus

Eesti-uuringute Tippkeskus

Comments

Edastan kutse osalemiseks Euroopa kultuuripoliitika uurijate suurkogunemisele, mis toimub 21.-25. augustil Tallinna Ülikoolis. Veel on 10 päeva aega, et saata abstract ja pakkuda oma teema - ettekandeks, paneel- või ümarlaua aruteluks jms. The deadline for proposals for the 10th International Conference on Cultural Policy Research (ICCPR) is soon due. The deadline is January 22, 2018. Submission takes place here: http://iccpr2018.tlu.ee/proposal-submission/ ICCPR 2018 will take place in Tallinn, Estonia August 21-25. The conference will be hosted by Tallinn University. All information about the conference can be found here: http://iccpr2018.tlu.ee/ The theme of ICCPR 2018 is “The Cultural Governance of Global Flows: Past and Future”. The theme refers to the emergence of complex global flows that present contemporary societies with novel challenges and have high relevance for shaping but also understanding cultural policy in the making worldwide. These include forced as well as unforced migrations; new global divisions in cultural labour; cultural tourism; novel forms of content distribution; emergent international networks and platforms enabling cultural exchange; global trade with (big) data on cultural practices; and attempts of reimagining and re-evaluating shared values, to name some. The conference expects to address not only the present situation and future strategies but invites investigations into the archaeologies and histories of contemporary flows and into past ways of addressing related challenges with cultural policies in different regions of the world. It puts a special emphasis on the experiences in Eastern Europe and other transitional societies. Keynotes by: Prof. Jose van Dijck, University of Amsterdam, Netherlands Prof. J.P Singh, University of Edinburgh, UK Prof. Joseph Straubhaar, University of Texas, USA Prof. Madina Tlostanova, Lindköping University, Sweden CALL FOR PROPOSALS ICCPR 2018 invites participants to present papers from across the entire spectrum of cultural policy studies. This includes, but is not limited to the following: • Cultural policy and globalisation • Cultural policies of migration, identities and acculturation • Cultural policy, religion and secularism • Cultural policy and global governance of networks and platforms • Global governance of cultural content, service and labour flows • Management and global governance of cultural data • Politics of culture and cultural policies in multiple modernities • Cultural policies and global inequalities • Governance of cultural diversity • Cultural sustainability policies • Culture in environmental policy • Intellectuals and cultural policy • Cultural policy and values • Historiographies of cultural policy • Implicit cultural policy • Comparative cultural policy • Arts education policy • Cultural policy and cultural industries • Artist policy • Creativity and the city • Cultural policy and development policy • Cultural policy as welfare policy • Culture and economy • Cultural policy and innovation systems • Cultural policy, cultural diplomacy and international relations PROPOSAL FORMATS Three different formats can be proposed: • single papers • panel proposals • roundtables More information about the CFP on conference website: http://iccpr2018.tlu.ee/call-for-abstracts/ All submissions must be in English and will be peer-reviewed. Proposals should be sent no later than January 22, 2018 to [email protected].

Eesti-uuringute Tippkeskus tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega.

The Centre of Excellence in Estonian Studies is one out of nine centre of excellences in Estonia in 2016-2023. The centre of excellence operates under the Estonian Literary Museum and is led by Leading Researcher Mare Kõiva. The Centre of Excellence has 15 research groups which incorporate over 60 PhD researchers and over 50 PhD students from the Estonian Literary Museum, University of Tartu, The Institute of the Estonian Language, Tallinn University, The Estonian Academy of Music and Theatre and Tallinn University of Technology. The aim of the Centre is Estonian studies in the broadest sense of the word. It includes complex research of trans-cultural and emblematic phenomena in the Estonian language and cultural space; also the developement of digital humanities and computer analysis. Eesti-uuringute tippkeskus on valitud üheksa Eesti teaduse tippkeskuse hulka aastateks 2016-2023. Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist,Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.

Mission: Eesti-uuringute tippkeskus (Center of Excellence in Estonian Studies, CEES) tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamisega.

kultuur.err.ee

Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Helle Metslang

Rõõmus päev! Valitsus otsustas määrata 2020. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna Helle Metslangile, viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatikauurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.
Eesti-uuringute Tippkeskus soovib palju-palju õnne!

kultuur.err.ee Valitsus otsustas määrata 2020. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna 65 000 eurot Helle Metslangile, viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatikauurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.

Selgusid tänavused riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid! Valitsus otsustas, et kultuuri elutööpreemia pälvivad tänavu Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein. Eesti-uuringute Tippkeskus õnnitleb!
Kirjandusteadlase ja -kriitiku, Eesti elulugude talletaja Rutt Hinrikuse esitasid kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Merle Karusoo ja Ene Mihkelsoni Selts. Esitajad põhjendasid kandidatuuri sellega, et Hinrikus on elulugude kogumise algataja, vaimne juht, hing ja mäluhoidja.
Hinrikuse elutöö on arhiivi toonud umbes 4000 elulugu ning andnud eestlastele tagasi nende mineviku, ajaloo ja mälestused, lisati esildises. Lisaks on Hinrikus eesti kirjandusklassika süvitsi tundja, kelle poole on mitmed põlvkonnad kirjandusuurijaid alati saanud küsimustega pöörduda. Ta on kirjutanud arvustusi, esseistikat, teaduslikke artikleid, saatesõnu ning teinud toimetamistööd.
https://kultuur.postimees.ee/6891048/selgusid-tanavused-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid?_ga=2.71002902.768345769.1580986331-298762347.1580986328

[02/05/20]   Olete väga oodatud täna, 5. veebruaril kell 10.15 Kirjandusmuuseumis toimuvale Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma/Eesti Rahvaluule Arhiivi seminarile. Jeffers Engelhardt, Eesti-seostega etnomusikoloog USA-st tutvustab vestlusringis oma uurimistööd (uurinud ka õigeusu kirikulaulu Eestis) muusika ja religiooni/religioossuse suhete teemal. Toimumiskoht: Eesti Rahvaluule Arhiivi ruumides.
Kõik, kellel huvi, tulge arutlema!
Kontakt: Janika Oras, [email protected]

sirp.ee

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2020. aasta teaduspreemiate määramiseks

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2020. aasta teaduspreemiate määramiseks. Kandidaatide hulgas on ka Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlased.

sirp.ee Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud: Jüri Allik, Talis Bachmann, Irina Belobrovtseva, Hiie Hin

Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 16.15 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandeõhtul regilauluseeria „Vana kannel“ XIII osa „Laiuse regilaulud“.
Mahukas teos koondab 1709 regilaulu- ja loitsuteksti ning 36 regiviisi, andes ammendava ülevaate selle piirkonna rahvalauludest. Väljaande tekstiosa koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi regilaulu-uurijad Kristi Salve ja Liina Saarlo, viisiosa Janika Oras.
Asjahuviline leiab raamatust ka ülevaated Laiuse kihelkonna ajaloost (autor Andres Andresen), regilaulude keelest (Jüri Viikberg), Laiuse laulutraditsioonist, laulikutest ja kogujatest (Kristi Salve, Liina Saarlo, Rein Saukas) ning regiviisidest (Janika Oras).
Raamatu „Vana kannel XIII. Laiuse regilaulud“ ettevalmistamist ja väljaandmist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Esitlusele eelneb Taive Särje ettekanne „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“.
Raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=106

Folkloristid jätkasid Hurda traditsiooni monumentaalteosega Laiuse regilauludest

Jakob Hurda alustatud monumentaalse regilaulusarja „Vana kannel“ traditsiooni jätkates esitlevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid neljapäeval, 30. jaanuaril sarja äsja trükist ilmunud kolmeteistkümnendat osa „Laiuse regilaulud“.

Praegu Jõgevamaale, varem kultuuriliselt Põhja-Tartumaale kuulunud Laiuse kihelkond on iidsetest aegadest asunud teede ristumispaigas. „Seetõttu asendus vana regilaul uue rahvalauluga suhteliselt varakult, võrreldes mõnegi muu Eesti piirkonnaga,” ütles väljaande koostaja Kristi Salve. „Õnneks oli rahvusliku ärkamise ajal Laiusel piisavalt missioonitundega mehi ja naisi, kes Jakob Hurda üleskutset järgides vanu regilaule kirja panid. 20. sajandil jäädvustati silmapaistev hulk lastelaule.”

Salve sõnul on Laiuse kihelkonna laulutraditsioonis sulandunud ainulaadseks tervikuks põhjaeestilised regilaulud lõunaeestiliste ning idaeestiliste erijoontega. „Laiuse laulukorpuse omapära on jutustavate ja lüürilise laulude suur osakaal ning tavandiga seotud laulude vähesus,” märkis Salve.

„Tänu meeslauljate suurele hulgale esitajate seas avanevad Laiuse ”Vanas kandles” regilaulukeele kõik väljendusvõimalused. Siin on esindatud ilusad looduspildid, tütarlapselik rõõmutsemine ning nukker tundeluule, aga ka mehelik otseütlemine, järsud vihapursked ning argine elutarkus kuni kõige ihulisema huumorini,” sõnas teine koostaja Liina Saarlo.

Mahukas teos koondab 1709 regilaulu- ja loitsuteksti ning 36 regiviisi, andes ammendava ülevaate selle piirkonna rahvalauludest. Väljaande tekstiosa koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi regilaulu-uurijad Kristi Salve ja Liina Saarlo, viisiosa Janika Oras.

Asjahuviline leiab raamatust ka ülevaated Laiuse kihelkonna ajaloost (autor Andres Andresen), regilaulude keelest (Jüri Viikberg), Laiuse laulutraditsioonist, laulikutest ja kogujatest (Kristi Salve, Liina Saarlo, Rein Saukas) ning regiviisidest (Janika Oras).

Raamatu „Vana kannel XIII. Laiuse regilaulud“ ettevalmistamist ja väljaandmist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Regilauluseeria „Vana kannel“ XIII osa „Laiuse regilaulud“ esitletakse neljapäeval, 30. jaanuaril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandeõhtul. Esitlusele eelneb Taive Särje ettekanne „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“.

Info: Liina Saarlo ([email protected]) ja Kärri Toomeos-Orglaan ([email protected])

Vana Kannel, XIII (Monumenta Estoniae Antiquae I). Laiuse regilaulud.
Koostajad: Kristi Salve, Liina Saarlo, Janika Oras
Toimetaja: Kanni Labi
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2019
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=106

vikerraadio.err.ee

Reporteritund. Olukorrast humanitaarias | Vikerraadio | ERR

Tänases Vikerraadio "Reporteritunnis" tuleb juttu olukorrast humanitaarias.
See, et uurimistöö humanitaarias on alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.
Mis õieti toimub ja milleni see viib, selgitavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva, Tartu Ülikooli kirjandusprofessor Jüri Talvet ja EMTA muusikaloo professor Toomas Siitan. Saatejuht on Kaja Kärner.
Kuulake täna kl 14.05!

vikerraadio.err.ee See, et uurimustöö humanitaarias on reaalteadustega võrreldes alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.

Mäetagused ja Folklore

Olete oodatud lugema ajakirja Mäetagused 75. numbrit, millesse on koondatud artiklid meditsiiniantropoloogiast, inimese ja looduse suhetest ning folkloori ja folkloristika järjepidevusest.

Rõõmus uudis! Kirjandusmuuseumisse jõudis ajakirja Mäetagused 75. number, kuhu on koondatud artiklid meditsiiniantropoloogiast, inimese ja looduse suhetest ning folkloori ja folkloristika järjepidevusest.
Mare Kõiva käsitleb artiklis „Pärimusmeditsiin ja globaliseeruvad tervisetrendid“ Eestis kasutatava alternatiivmeditsiini tendentse aastail 2015–2017, mil traditsioonilise ja täiendmeditsiini praktiseerimise institutsionaliseerumise kõrval võis täheldada kursuste nihkumist linnadest maapiirkondade tervisekeskustesse. Terviseteemat jätkab Age Kristel Kartau artiklis „„Ega ma arsti juurde ju ometi ei lähe!“ Eemiline uskmatus oletataval uue vaimsuse uurimisväljal“. Meditsiiniteema lõpetab Indrek Linnuste, kes analüüsib vaimse tervisega seonduvaid religioosseid ja spirituaalseid kriise.
Inimese ja looduse suhete teema avab Andres Kuperjanov artikliga „Miks haavalehed värisevad? Puudega seotud etioloogiliste tekstide peajooni“, seda jätkab Ruth Mirovi artikkel „Loomtegelaste kujutamine laulumängudes“.
Minevikku süüvib Tiiu Jaago artikliga „Rahvaluule õpetamise alguskümnendid Tartu Riiklikus Ülikoolis. Eduard Laugaste 110“. Anneli Mihkelev (artikkel „Folkloorist kirjandusse ehk variatsioonid Rainisega läti ja eesti kultuuris“) on käsitlenud Läti üht kuulsaimat modernistlikku kirjanikku, kelle tööd esindavad möödunud sajandi alguse, keerulise ja pöördelise perioodi kultuuri. Artiklis käsitletakse Rainise näidendites leiduvat folkloorist pärit materjali ning selle seost ilukirjandusega. Valgevene teadlane Tatsiana Valodzina tutvustab oma kodumaa folkloristide tegemisi artiklis „Valgevene folkloristika õnnestumised ja valupunktid 21. sajandil“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/.

folklore.ee

* FOLKLORE EJF vol. 77 *

We are pleased to present to you the 77th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore under the title Human-Animal Relationships, with Mirjam Mencej as guest editor.
The articles in this issue derive from the presentations given at the Belief Narrative Network (BNN) conference, which was held as part of the International Society for Folk Narrative Research (ISFNR) interim conference in Ragusa in 2018 under the heading “Human-Animal Relationship in Belief Narratives”. The papers presented covered a huge geographical scope and time-span. Seven of them, approaching the topic from very different perspectives and angles, and within various genres of folklore, are introduced to the reader in this issue.
Argentinian folklorist Maria Ines Palleiro focuses on Argentinian animal tales and argues that animal tales, in their local transformations, are often intertwined with belief narratives as well as with ritual discourse.
Japanese folklorist Fumihiko Kobayashi discusses the ambivalent views of mice and rats in Japanese history. While covering various oral and written genres as well as visual forms, he particularly focuses on toys, which he considers a “three-dimensional form of narrative”.
Croatian ethnologist Jelka Vince Pallua covers a large time-span, from pre-history up until the present day, in her paper on the symbolism of the frog/toad. Based on a comparative perspective of not only folklore, but also archaeological, ethnological, and linguistic data, the author argues for their “female” connotations, i.e., fertility, fecundity, regeneration, renewal of life and resurrection, pregnancy, etc.
Mirjam Mencej’s (Slovenia) paper focuses on one particular legend about a wrestling match between a human and a werewolf. Based on the analysis of a belief narrative, the author aims to demonstrate the latent inter-ethnic and inter-religious tensions between Catholics (Croats) and Muslims (Bosniaks) in Bosnia and Herzegovina as revealed in the story.
The paper by Estonian folklorist Reet Hiiemäe discusses the notion of the spirit-animal, which is rather popular in contemporary Estonian culture. The notion of spirit-animal as a supernatural protector and guide has come to Estonia mainly from neo-shamanism, based on Native American shamanism, the author argues.
Folklorist and well-known Croatian animal rights activist Suzana Marjanić combines a zoofolkloristic and ethnozoological approach with the perspective of contemporary critical animal studies. She demonstrates how the negative attitude towards cockroaches in Croatian folklore found its continued expression in contemporary aggressive use of insecticides and their advertising strategies. She shrewdly points out and condemns speciesist attitudes and practices towards insects in contemporary Western society.
U.S. folklorist Tok Thompson argues in his article that we can expand our understanding of animals by referencing the ways in which mythology has shaped our views. He believes that postcolonial philosophy and posthumanism will help the West learn from previously overlooked systems of knowledge and thus better understand the close interconnections between humans and animals.
This issue is supplemented by an article from the editorial board. Estonian folklorist Mare Kõiva’s article examines the attitudes towards wolves reflected in Estonian folklore and their etiological and religious motifs: the emergence of wolves, wolf incantations, wolves’ food from heaven / from the ruler, pieces of clouds, and taboo names of wolves as expressions of mythological and religious relations.
The news section of the issue presents an interview with a famous cultural analyst, Mieke Bal, an overview of a doctoral dissertation, of the 9th annual conference of the Centre of Excellence in Estonian Studies, of a symposium to honour academician Arvo Krikmann, and two book reviews.

folklore.ee

kultuur.postimees.ee

Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi pälvis Tiina Kirss

Head uut aastat kõigile! Meeldiv on alustada aastat rõõmsate uudistega.
19. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud 63. Kreutzwaldi päevadel anti üle järjekordne Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde kuuluv Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium, mille pälvis kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss. Palju-palju õnne!

kultuur.postimees.ee 19. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud 63. Kreutzwaldi päevadel anti üle järjekordne Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde kuuluv Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium, mille pälvis kirjandusteadlane Tiina Kirss.

Vikerraadio

Kuidas teha head ja sõnakuulelikku kratti, kes teeb, mis peremees tahab ja kes mitte üle käte ei lähe, räägib ja õpetab Kirjandusmuusemi juhtivteadur Mare Kõiva. Missugune töö antakse saates valminud raadiokratile, saate teada Piret Kriivani juhitud jõuluses erisaates: https://vikerraadio.err.ee/1013720/eesti-lugu-kratitegu

Rõõmsaid pühi! Merry Christmas and a very happy new year 2020 to all!

folklore.ee

Medica XII

Teisipäeval, 17. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumi neljanda korruse seminariruumis meditsiiniantropoloogia konverents "Medica XII".
Kutsume kõiki arutlema tervise ja meditsiiniga seotud uurimisteemade üle. Ettekandeid on nii uute kui vanade allikmaterjalide põhjal, kasutatakse nii klassikalisemaid kui uudsemaid lähenemisviise. Teemaks on arutlused meditsiiniajaloost, tänasest rahvameditsiinist, alternatiivmeditsiinist ja selle erinevatest harudest. Asjakohased on uusimate uurimistulemuste esmatutvustused, tervise ja haiguse teema eri distsipliinide valguses, tervise seosed usundilise mõtlemisega, elustiili muutustest lähtuvad suunad jm, samuti meditsiinitemaatika kirjanduse, rahvaluule, sotsiaalmeedia valguses.
Medica-konverentsid on toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel juba 11 korda. Seekordne Medica toimub folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi-uurimise töörühma korraldamisel ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja projekti IUT 22-5 toel.
KAVA
11.00-11.05 Mare Kõiva, EKM FO: Avasõnad
11.05–12.45 Sessioon I. Juhatab Reet Hiiemäe
11.05-11.30 Maili Pilt, TÜ: Süstlad, ananass ja vikerkaarebeebid. Kehavälise viljastamise teekonnale keskenduvate lugude visualiseerimisest Instagramis
11.30-12.00 Kadri Simm, TÜ: Halbade uudiste edastamine patsientidele: uuring Eesti arstide ning õdede seas
11.55-12.20 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, EKM FO: „Ärge laske vaesusel elu võtta!“ - Heategevus- ja solidaarsusmeditsiini problemaatikast Eesti näitel
12.20-12.45 Ave Goršič, EKM ERA: Korrespondentide kirjad kui terviseregister
12.45-13.15 Supipaus
13.15-14.45 Sessioon II. Juhatab Tõnno Jonuks
13.15-13.40 Eve Annuk, EKM EKLA: Loovus ja haigus
13.40-14.05 Anu Korb, EKM ERA: Siberi Tara piirkonna eestlaste rahvameditsiinist
14.05-14.30 Marko Uibu, TÜ: Meditsiiniline pluralism Eestis: kultuurilised erisused ja võrdlus
14.30-14.45 Marina Baiduzh, Moskva: Mythological landscape of contemporary city: construction of belonging to a place
Marina Baiduzh - raamatuesitlus
Info: Mare Kõiva, [email protected]

folklore.ee MEDICA XII. Interdistsiplinaarne konverents Aeg: 17. detsember 2019 Koht: Eesti Kirjandusmuuseumi seminariruum, Vanemuise 42, Tartu

Our Story

The Centre of Excellence in Estonian Studies is one out of nine centre of excellences in Estonia in 2016-2023. The centre of excellence operates under the Estonian Literary Museum and is led by Leading Researcher Mare Kõiva. The Centre of Excellence has 15 research groups which incorporate over 60 PhD researchers and over 50 PhD students from the Estonian Literary Museum, University of Tartu, The Institute of the Estonian Language, Tallinn University, The Estonian Academy of Music and Theatre and Tallinn University of Technology. The aim of the Centre is Estonian studies in the broadest sense of the word. It includes complex research of trans-cultural and emblematic phenomena in the Estonian language and cultural space; also the developement of digital humanities and computer analysis. Eesti-uuringute tippkeskus on valitud üheksa Eesti teaduse tippkeskuse hulka aastateks 2016-2023. Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on EKM folkloristika osakonna juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist,Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003
Other Education in Tartu (show all)
Intellektika Intellektika
Fr. R. Kreutzwaldi 60
Tartu, 51014

INTELLEKTIKA toimub 13. veebruaril 2020. aastal Tartu Näituste messikeskuses.

Magusad Küsimused Magusad Küsimused
Vanemuise 35
Tartu, 51003

Magusad Küsimused on lõbus lauamäng, hariv mälumäng ja magus šokolaad - kõik ühes pisikeses karbis. Yummy Questions is a fun board game, educative trivia and delicious chocolate - all in one box.

TKK Mööbliosakond - TAC Furniture department TKK Mööbliosakond - TAC Furniture department
Tartu, 50103

Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakond. Furniture department at Tartu Art College.

EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Näituse 2-211
Tartu, 50409

EPSÜ ehk Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus on organisatsioon Eesti kõrgkoolides psühholoogiat õppinud ja õppivatele üliõpilastele.

MTÜ Jaan Praggi Koda MTÜ Jaan Praggi Koda
Filosoofi 23 - 4
Tartu, 50108

Tartu Ülikooli liikumislabor Tartu Ülikooli liikumislabor
Ujula 4
Tartu, 51014

Meie eesmärk on aidata kaasa elanikkonna liikumisaktiivsuse paranemisele. Hetkel oleme võtnud südameasjaks just laste ja noorte kehalise aktiivsuse.

Zooloogiaring Zooloogiaring
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Zooloogiaringis käivad huvilised õpilasted Tartu linna ja maakonna koolidest. Ühine meiega, kui Sind huvitavad loomad ja tahad neist rohkem teada saada

Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Tartu loodusmaja Tartu loodusmaja
Lille 10
Tartu, 51010

Aitame kaasa tarkade, loodust tundvate ning keskkonnaga arvestavate inimeste kujundamisele. Ole meiega!

Domus Dorpatensis Guest Apartments Domus Dorpatensis Guest Apartments
Raekoja Plats 1 / Ülikooli 7
Tartu, 51003

We offer excellent accommodation options in the city center of Tartu, right next to the town hall. All profits go into our non-profit programs.

Tartu ringkonna Kodutütred Tartu ringkonna Kodutütred
Lehola 1
Tartu, 51013

Tartu ringkonna Kodutütred on Kaitseliidu struktuuriüksuse Kodutütarde organisatsiooni Tartus tegutsev piirkondlik allüksus.

Tartu Kristlik Noortekodu Tartu Kristlik Noortekodu
Era 2
Tartu, 51010

Asenduskodu Era 2, Tartu +3725279280 +3727420865