TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut

Tutvu bakalaureuseõppe vastuvõtutingimuste ja õppekavaga:
👉 https://ut.ee/et/oppekavad/ajalugu
Tutvu magistriõppe vastuvõtutingimuste ja õppekavaga:
👉 https://ut.ee/et/oppekavad/ajalugu-0

🎨🌱 Projekti Colour4CRAFTS järjekordne kohtumine toimus Lõuna-Prantsusmaal, Toulouse’is! 🇫🇷

Miks Toulouse?
🧪 Seal asub projekti ühe partneri, tekstiilivärve arendava ettevõtte Pili laboritest, kus keskendutakse biopõhise indigovärvi tootmise arendamisele.
🌾Toulouse on eriti huvipakkuv sihtkoht ka seetõttu, et piirkond oli keskaja lõpus ja varauusajal üks tähtsamaid sinerõika kasvatamise ja sellest saadud indigovärviga kaubitsemise keskusi.

👩‍🔬🌿 Külastuse käigus oli Riina Rammol ja Liis Luhamaal võimalik osa võtta Terre de Pastel’i nimelise muuseumi töötoast, kus katsetati värvaine eraldamist Toulouse’i lähedalt põllult korjatud värsketest esimese aasta taimelehtedest ja osalised said sõna otseses mõttes teha käed siniseks.🖐️🔵

✨Indigovärv on tõeliselt maagiline – sinerõika lehtedest eraldatud värvitut leukoindigot sisaldav rohekas lahus muudab tekstiili siniseks alles siis, kui see puutub kokku õhuga. 🌬️ Tulemuseks on kaunis ja püsiv toon, mis on lummanud inimesi läbi sajandite.💙

Loe Riina Rammo pikemat ülevaadet reisist Toulouse’i: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/napud-siniseks

📷Liis Luhamaa erakogu

Eesti Arheoloogide Liit - Estonian Association of Archaeologists

📅13.-15. juunil toimus Tartus Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskuse (CAEMC) korraldatud rahvusvaheline konverents "ICAEM 2025: Mobility in the Ancient Near East and Mediterranean: Movements of People, Objects and Ideas".🏛️

🌍 Neljateistkümnest erinevast riigist pärit kõnelejaid oli üle kolmekümne ja temaatiliselt ulatusid ettekanded Mesopotaamiast Vahemere idaosani ning poeetilistest tekstidest keraamika levikumustriteni.📜⚱️

🗣️Ajaloo ja arheoloogia instituudist astusid ettekannetega üles vanaaja kaasprofessor Mait Kõiv ning doktorandid Elo-Mall Toomet ja Alexandros Drosinakis. Instituudi tudengeid ja töötajaid jagus ka kuulajate sekka.😊👏

Kava leiab näiteks siit: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/tartus-toimub-rahvusvaheline-konverents-antiikmaailma-rannetest-ja-kultuurisuhetest

✍️ Elo Mall-Toomet
📷1 - Andres Nõmmiku erakogu, 2-3 - Vladimir Sazonov

.usuteaduskond

17. juunil kaitses Kadi Kähär-Peterson ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritöö “Garlieb Merkel’s Political Thought: A Baltic Perspective on Enlightenment” (“Garlieb Merkeli poliitiline mõte: Balti vaade valgustusele”).

👨Garlieb Merkel (1769–1850) oli poliitiline mõtleja ja ajakirjanik, kellele on osaks saanud täiesti ristipidised hinnangud. Leidub nii neid, kes peavad teda erapoolikuks, isamaatuks või võimetuks mõistma ajalugu, kui ka neid, kes kiidavad teda läti ja eesti rahva õiguste eestkõneleja või uue Balti ajaloo tõlgenduse loojana.

📕Doktoritöös analüüsiti nii Merkeli teoreetilisi lähtekohti kui ka visioone Balti provintsidest, Saksamaast, Venemaast ja Euroopa kultuuriruumist laiemalt. Mõistmaks Merkeli teravaid ja sügavalt kaasaegsete debattidega seotud kirjutisi, läheneti tekstidele ja neis väljendatud kavatsustele mõtteloo metodoloogiaga.

⚖️ Töö näitab Merkeli seoseid Euroopa valgustusega, aga vaidlustab arusaama, et ta lähtus vaid universaalsetest huvidest ega arvestanud ajalooliste ja kultuuriliste eripäradega. Töö järeldused näitavad, et Merkelit kannustas justnimelt soov leida ühisosa universaalse ja partikulaarse vahel.

🌼Merkeli pärisorjusekriitika tugines universaalsetele inimõigustele, millest lähtudes rõhutas ta, et ka pärisorjad on olemuselt vabad, võrdsed ja võimekad kaasinimesed.

🤝 Merkeli „Balti visiooniks“ oli, et kõik Balti provintside elanikud võiksid moodustada poliitilise rahvuse ja tajuda keelelis-kultuuriliste kogukondade ülest ühishüve ja patriotismi. Ka tema ettepanek „kokkusulamiseks“, mida on pigem peetud eestlaste ja lätlaste saksastamise pooldamiseks, on kantud hoopis soovist aidata kaasa kõiki elanikke liitva ühistunde tekkimisele,❕mis ei kaotaks Balti provintsides elavate rahvaste eripärasid❕.

🗺️ Balti probleemide isiklik läbitunnetamine mõjutas Merkeli arvamust Euroopast ja selle tulevikust. Ta nägi Euroopa eripära ja tugevust selle maailmajao mitmekesisuses ja erinevate rahvaste tihedas suhtluses. Seepärast nägi Merkel Napoleonis ohtu Euroopa kultuurile, kuna tooks kaasa selle üheülbastumise.

✍️ Kadi Kähär-Peterson
📷 Uku Peterson
Juhendajad: prof Pärtel Piirimäe & prof Eva Piirimäe
Oponent: Pauls Daija

🌿 Kas loodusvärvid on moes?
🗣️ Vestlusring Tartu Kaubamajas
📅 13. juuni 2025 kell 13.00

Juba täna, 13. juunil kell 13.00 toimub Tartu Kaubamaja aatriumis Estonian Fashion Festivali seminari „Greenery“ raames põnev vestlusring teemal „Kas loodusvärvid on moes?“

Arutlema on kutsutud:
👩‍🔬 Riina Rammo – Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor, kes uurib muuhulgas ajaloolisi tekstiilileide ja looduslikke värvimisviise.
🎨 Janika Solmann – tekstiilikunstnik, kes on üle kümne aasta praktiseerinud taimetrükki ja loodusvärvide kasutamist.
🎤 Vestlust juhib kunstiajaloolane Kerttu Palginõmm.

Vestlusring toetub Euroopa Horisont projektile Colour4CRAFTS milles tegeletakse mineviku värvimismeetoditega ja sellega, kuidas neid meetodeid võiks tänapäeval kestlikul viisil edasi arendada.

Pildil Janika Solmanni taimetrükitehnikas tekstiil

Loe lähemalt: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/vestlusringis-kas-loodusvarvid-moes-kohtuvad-arheoloogia-kunstiajalugu-ja-disain

📚💐Täna kuulutati välja Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ja ajakirja Tuna artiklipreemia!

30. korda välja antava ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna raamatukoguhoidja Malle Ermel raamatu „Tartu Ülikooli raamatukogu 220“ eest. 👏

Ühtlasi anti tänasel üritusel üle ajalookultuuri ajakirja Tuna toimetuse preemia 2024. aasta parimale ajalooartiklile, mille pälvis Tallinna Linnaarhiivi teadur Tiina Kala.🎉

Palju õnne laureaatidele!🌷

📸Andres Tennus

Rohkem fotosid ja pikema uudise leiad siit: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/2024-aasta-eesti-ajalookirjanduse-aastapreemia-sai-malle-ermel



Rahvusarhiiv Tallinna Linnaarhiiv

🏆 Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2024 nominentide tänamine ja laureaadi väljakuulutamine toimub
🗓️ 29. mail kell 14.00
📍 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis

👉 Kui soovid tulla kolleegidele kaasa elama, siis palume registreeruda hiljemalt 26. maiks: https://forms.office.com/e/nzUhcyyBDX

📚Nominentide nimekirja leiad siit: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/.../selgunud...

,

📢 Uus teadusprojekt
Märtsi lõpus uue projektiga tööd alustanud teadlaste eesmärgiks on uurida Eesti diplomaatia, välis- ja julgeolekupoliitika ajalugu aastatel 1990–2010 keskendudes Eesti ühinemisele rahvusvaheliste organisatsioonidega.

🗓️ 17. aprillil tutvustas uurimisrühm oma esimesi mõtteid rahvusvahelise ajaloo seminaril. Ettekandega esines Kaarel Piirimäe, kes rääkis Eesti varajastest sammudest multilateraalses diplomaatias. Oma uurimisplaanidest rääkisid ka Thomas Linsenmaier, Timo Aava, Holger Mölder, Raul Toomla, Helena Eglit ja Robert Varik.

💬Robert Varik:
„Taasiseseisvunud Eesti esimesed kümmekond aastat kujutavad endast edulugu. Võib öelda, et suured unistused ja visioonid, mis läänemeelsetel Eesti riigi taastajatel 1990. aastate alguses vaimusilmis olid, said hiljemalt 2004. aastaks teoks, kui meile avanes uks Euroopa Liitu ja NATO-sse. Tagantjärele vaadates tundub see lugu väga loomulik ja sirgjooneline. Kuid ajaloos pole kunagi miski paratamatu. Iga ajaloolise arengu taga on kriitilised valikud, juhused, otsustav juhtimine ja riskid. Meie uurimisrühm asubki seda pealtnäha lihtsat ja paljudele veel isiklikult tuttavat perioodi problematiseerima ja analüüsima.“

👉 Loe pikemat uudist: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/uus-teadusprojekt-keskendub-eesti-uhinemisele-rahvusvaheliste-organisatsioonidega-1990-2010

📸Andres Tennus

🏛24.‒26. aprillil 2025 toimus Cambridge’i ülikoolis 16. Balti uuringute konverents Euroopas (CBSE). 📚🌍

👩‍💼👨‍💼Kevadises ülikoolilinnas oli arvukalt esindatud ka ajaloo ja arheoloogia instituut. Oma uurimisteemasid tutvustasid Aigi Rahi-Tamm, Kaarel Piirimäe, Olev Liivik, Janet Laidla, Madis Maasing, Mann Loper, Katariina Sofia Päts, Taimi Grauberg ja Jaak-Markus Maamets.

🗣️Konverentsil osales rekordiliselt üle 300 teadlase, mis andis suurepärase võimaluse mõttevahetusteks💡💬 ja taaskohtumisteks🤝 kolleegidega üle maailma🗺️ ning mis seal salata, soojendas üles nii mõnegi ajapuudusel unarusse jäänud töise kontakti Eestistki.

✍️Katariina Päts

Fotodel: 1. Ajaloo ja arheoloogia instituudi inimeste esindus CBSEl;
2. Välis-Eesti temaatikaga tegeleva uurimisprojekti „Külma sõja kodanikud“ juhtrühm;
3. Fotol vasakult paremale: Liisi Esse, Katariina Päts, Kaja Haukanõmm, Taimi Grauberg, Aigi Rahi-Tamm;
4.-8. St John's College;
9.-14. King's College;
15. Trinity College’i õunapuu, kus Newtonile õun pähe kukkus - selle ette jätavad inimesed õunu.

Kus linnas toimub CBSE aga järgmisel korral ehk 2027. aastal? Loe pikemat ülevaadet siit: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/baltikum-ida-ja-laane-vahel-muljeid-16-balti-uuringute-konverentsilt-cambridgeis

Need, kes pikisilmi ootasid õpiku paberil ilmumist📖 , ei pea enam kauem ootama. Tänasest saab õpikut osta Tartu Ülikooli kirjastusest 🥳: https://shop.ut.ee/pood/materjalid-arheoloogias/

📸K. Jansons

arheoloogide.liit

Kunstiajaloolased viibisid 21.–26. aprill igakevadisel õppereisil🧳, mille seekordseks sihtkohaks oli Soome 🛥️🇫🇮. Viie päeva jooksul külastati Helsingis, Espoos, Hämeenlinnas ja Turus üle paarikümne muuseumi, ajaloo-, kunsti- ja arhitektuurimälestise.

Reisi tipphetki üliõpilaste jaoks:
🏢 Alvar Aalto arhitektuur;
🏰 keskaegsed Häme ja Turu kindlused;
⛪ 1960ndatel ehitatud kaljukirik;
⛪ Hattula kirik 15. sajandist;
🖼️Ateneumis olev põhjamaade naiskunstnike näitus, kus oli ka mitmeid maale Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

✍️ Tõnis Tatar

Fotodel:
1. Reisiseltskond;
2. Amos Rexi kunstimuuseum, Helsingi;
3. Amos Rexi kunstimuuseum, Helsingi;
4. Finlandia talo, Helsingi;
5. Oodi raamatukogu, Helsingi;
6. Kiasma kunstimuuseum, Helsingi;
7. Sibeliuse mälestusmärk, Helsingi;
8. Paimio sanatoorium;
9. Paimio sanatoorium;
10. Hattula kirik

📸fotode autorid: õppereisi seltskond