Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus

Tahad õppida õpetajaks? Uuri lähemalt Tartu Ülikooli didaktikakeskusest aasta jaanuaris.

Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus alustas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures tööd 2014. Keskusesse on koondunud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud, programmijuhid ja üliõpilaste esindajad, kes on seotud õpetajamagistri (eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, prantsuse keele, hispaania keele, saksa keele, kunstide ja tehnoloogia, filosoofia, aj

Operating as usual

22/08/2022

Uus õppeaasta algab Tartu Ülikoolis täpselt nädala pärast, 29. augustil!

Sel sügisel alustab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppekavadel õpetajaks õppimist 84 tudengit:
🔹11 eesti keele ja kirjanduse õpetajat
🔹12 eesti keele võõrkeelena õpetajat
🔹 18 inglise keele õpetajat
🔹 3 saksa keele õpetajat
🔹 2 prantsuse keele õpetajat
🔹 1 vene keele õpetaja
🔹 5 ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajat
🔹 32 kunstide ja tehnoloogia õpetajat

Soovime jõudu ja jaksu algavaks kooliaastaks!

Andrus Org: kirjandusõpetuse vabadus ja vastutus 23/05/2022

Aga mis saab kirjandusõpetusest, kui kohustuslik kirjandus on kadunud?

"Ainekavades on lugemine jätkuvalt kohustus, milleta kirjanduse õpitulemusi ei ole võimalik saavutada. Seda kohustust võiks ometi õilistada vabadus tekste valida. Lugemisraamatute valiku võib tõepoolest suuresti teha õpetaja, kuid ka õpilase enda osaline vabavalik, selleks et tärkaks lugemisrõõm ja kujuneks harjumus lugeda, on didaktiliselt oluline printsiip."

Eesti kirjanduse didaktik ning HTM-i riikliku õppekava arenduse keele ja kirjanduse valdkonna töörühma juht Andrus Org seletab pingelisel lõpueksamite perioodil kirjanduse õppekava ajakohastamise põhimõtteid 👉 https://www.err.ee/1608601861/andrus-org-kirjandusopetuse-vabadus-ja-vastutus

Andrus Org: kirjandusõpetuse vabadus ja vastutus Kirjanduse õpetamine on muutunud üldhariduskoolides üha keerulisemaks, sest kirjanduse roll ühiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike sõnumite kaal ja toime on tugevasti teisenenud. Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaatilisemate praktikatega, kirjutab Andrus Org.

Andrus Org: kirjandusõpetuse vabadus ja vastutus 23/05/2022

Aga mis saab kirjandusõpetusest, kui kohustuslik kirjandus on kadunud?

"Ainekavades on lugemine jätkuvalt kohustus, milleta kirjanduse õpitulemusi ei ole võimalik saavutada. Seda kohustust võiks ometi õilistada vabadus tekste valida. Lugemisraamatute valiku võib tõepoolest suuresti teha õpetaja, kuid ka õpilase enda osaline vabavalik, selleks et tärkaks lugemisrõõm ja kujuneks harjumus lugeda, on didaktiliselt oluline printsiip."

Eesti kirjanduse didaktik ning HTM-i riikliku õppekava arenduse keele ja kirjanduse valdkonna töörühma juht Andrus Org seletab pingelisel riigieksamite perioodil kirjanduse õppekava ajakohastamise põhimõtteid 👉
https://www.err.ee/1608601861/andrus-org-kirjandusopetuse-vabadus-ja-vastutus

Andrus Org: kirjandusõpetuse vabadus ja vastutus Kirjanduse õpetamine on muutunud üldhariduskoolides üha keerulisemaks, sest kirjanduse roll ühiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike sõnumite kaal ja toime on tugevasti teisenenud. Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaatilisemate praktikatega, kirjutab Andrus Org.

07/04/2022

Rohkem kui 50 üliõpilast on koolitatud ning valmis ukraina lapsi eesti keele õppel toetama! 👏

Oleme uhked hakkajate üliõpilaste, aga ka õppejõudude üle, kes noori suunavad. Õppepäeva viis teiste hulgas läbi eesti keele kui teise keele didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik, kelle eestvedamisel tutvuti lihtsa eesti keele ning mängulise keeleõppe põhimõtetega.

Ükski keeleõppija ei peaks tundma end võõras kultuuris üksijäetuna ning tänane koolitus oli alles esimene. Слава Україні!

Esimene rühm üliõpilastest vabatahtlikke, kes hakkavad koolides Ukraina lapsi eesti keele õppel toetama, on koolitatud ja valmis Tartu koolides lastega kohtuma!

Koolitusel viis eesti keele kui teise keele didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik koos tudengitega läbi erinevaid mänge, mida keeleõppe tundides rakendada. Meie Ukrainast pärit doktorant Anna Branets ja teadur Denys Teptiuk andsid ülevaate Ukraina keelest ja kultuurist, et toetada vabatahtlikke kontakti leidmisel lastega, ning koolipsühholoog rääkis laste traumapsühholoogiast. Koolituse korraldaja, psühholingvistika kaasprofessor Virve Vihman rääkis tudengitele teise keele omandamisest.

Täname südamest kõiki vabatahtlikke, kes koolitusel osalesid ja palju edu õpetamisel!

Ukraina sõjapõgenikud ja ühtne Eesti kool 29/03/2022

Professor Birute Klaas-Lang kirjutab Postimehes: "Mõte luua Tallinna ukraina-eesti keelekümbluskool väärib kindlasti arutamist. Ühest küljest pakub selline lahendus kohaliku ukraina kogukonna lastele võimaluse omakeelses keskkonnas õppimiseks ja hea eesti keele oskuse omandamiseks. Teisalt – ühtse Eesti kooli eesmärk on siiski laste-noorte kodukeelest sõltumatu koos ja kokku kasvamine."

❗️Ukraina sõda on eesti keele õpetamise tõstnud kõrgendatud tähelepanu alla. Loe eesti keele võõrkeelena professori mõtteid ühtsest Eesti koolist, keelekümblusest ning teistest ukrainlaste keeleõppega seotud dilemmadest:
👉 https://leht.postimees.ee/7486142/ukraina-sojapogenikud-ja-uhtne-eesti-kool?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7486142&fbclid=IwAR2CU8FFP5_SHb39FuopFSTmctPXnJL-WsI3DFnYQC-YDSgqIut_NSEDr9k

Ukraina sõjapõgenikud ja ühtne Eesti kool Tartu kesklinnas, oma tavapärasel marsruudil kodu-ülikool, kuulen viimastel päevadel senisest rohkem venekeelset ja värske lisandusena ukrainakeelset juttu. Sõjapõgenikud pole lihtsalt statistikas kajastuvad arvud, vaid inimesed, pered, kelle aitamine paneb proovile Eesti riigi ja kohalike oma...

14/03/2022

ainult ilmutusvannis ilmun
oma kõrvu häbenedes nähtavale
kelle jaoks olen mustvalge
kelle jaoks värviline

- Andres Ehin (1993)

Tänasel emakeelepäeval tehkem paus maailma suurtest muredest! 💙💛 Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebis jagavad Ilona Tragel ja Helen Hint, kuidas kirjutades leida endale vajalikku meelerahu, "et jaksaksime kõik tegutseda nii oma tavaelus kui aidata neid, kes abi vajavad".
✍️ https://www.blog.keel.ut.ee/opetajale-ja-opilasele/kirjuta-endale-rahu/?fbclid=IwAR3LRN1zb1-kuW2R0g8b2TzmxfYZwDyKp7oaTLiYKIlimP9P-SK3nu5WfOk

Kindlasti tasub kirjutades mõelda ka meie enda kultuuri ja keele ilule. Didaktikakeskus soovib kõigile keelesõpradele kaunist ja rahulikku emakeelepäeva! 🇪🇪

Kati Käpp ja Ilona Tragel: toome eesti keele riigieksami 21. sajandisse 22/02/2022

"Uut eksamit luues ei osatud ette näha, et selleks valmistumise osaks saab näidete ja isegi arutluskäikude päheõppimine, kuigi vaja oleks eri allikate põhjal arvamuse avaldamise ning seoste loomise oskust."

Eesti keele riigieksami kaasajastamise üle arutlevad vilistlane Kati Käpp ning üldkeeleteaduse kaasprofessor Ilona Tragel 👏 Mõelgem kaasa!

Kati Käpp ja Ilona Tragel: toome eesti keele riigieksami 21. sajandisse Eesti keele riigieksami sisu võiks olla selline, mis võimaldab hinnata teksti mõistmise ja loomise oskust tänapäeval kasutada olevate vahendite ja taustamaterjalidega, selle asemel et kiskuda lõpetaja kuuetunnisesse maratoni, kus lõplikus tulemuses mängivad olulist rolli füüsilised võimed...

Lahtiste uste päev veebis 21/02/2022

Kas kaalud oma karjäärivalikuna õpetajaametit? Või pole veel sugugi kindel, mida õppima asuda? Igal juhul tule järgmisel nädalal lahtiste uste päevale! 🦉

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev toimub tänavu veebis. Lisaks veebikonverentsile ja virtuaalsele messialale saab külastada ka erinevaid töötubasid. Tule ja saa teada...
🔷mida kujutab endast keeleteadus?
🔷 kuidas ajaloolane enda teadmisi rakendab?
🔷 milline on sinu usundiline kirjaoskus?
🔷 miks õpetajaametis kunagi igav ei hakka?
Töötubadesse registreerimine on avatud 28. veebruari keskpäevani!

Loe lähemalt: https://ut.ee/et/lahtised-uksed
Registreeru siin: https://ut.ee/et/lup22-tootoad

PS: kandideerimine magistriõppesse juba käib. Ehk leiad just siit vajalikku inspiratsiooni 😉

Lahtiste uste päev veebis 02.03.2022 toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev veebis.

Photos from Usuteaduskond / School of Theology and Religious Studies's post 14/02/2022

Eelmisel nädalal tähistati Eestis teist korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses”, mille eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus 👏
Loe, mida arvati naiste teadustegevust usuteaduskonnas. Teiste hulgas avaldab enda mõtteid ka meie religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 25/01/2022

Tähelepanu, tähelepanu! 📢 Juba sel reedel algab kahepäevane humanitaarvaldkonna õpetajakoolituse talvekool, kuhu on oodatud kõik humanitaarainete õpetajad ja õpetajaks õppijad.

Talvekool toimub tervenisti veebis 👏 ning tänavuseks teemaks on õpetaja kutse-eetika ja väärtuskasvatus. Osalejad saavad kaasa mõelda kutse-eetikaga seotud teemadel: mis on eetika ja väärtused? Mis eesmärki täidavad eetikakoodeksid, ja täpsemalt – õpetaja kutse-eetika koodeks?

Peakõnelejad on prof. Margit Sutrop ja Mari-Liis Nummert eetikakeskusest ning religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev. Täpse ajakava ja Zoomi lingi saadame registreerunutele esimesel võimalusel.

Loe lähemalt ja registreeru 27. jaanuariks siin 👉
https://forms.gle/QjoSPGFwZcg1Gr4HA

Ülikool tunnustas õppekvaliteedi edendajaid ja kuulutas välja aasta õppeteod 24/01/2022

Õnnitleme ja rõõmustame! 🥳 Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2022: mis on õpetamise tuum“ kuulutati välja aasta õppeteod ning tervelt kahte (!!) auhinnaga pärjatud meeskonda kuulub ka didaktikakeskuse juhataja Maigi Vija:

🔶 Õppemetoodika arendamise kogemusseminarid eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Eelmisel aastal kohtusid õppejõud regulaarselt Zoomis toimunud seminaridel, et jagada üksteisega õpetamisnippe, õpetamisega seotud õnnestumisi ja ebaõnnestumisi – otsisid õpetamise tuuma. Õppejõudude õpetamisoskused mõjutavad üliõpilaste õppimist väga palju.

🔶Eesti keele ja matemaatika riigieksami kursused gümnaasiumiõpilastele

Õnnitleme kõiki võitjaid ning soovime jõudu edasiseks 👏
https://humanitaarteadused.ut.ee/et/node/115642?fbclid=IwAR1CkJdUQkO31JaB4X_0BkBZP_boJ2Q5gyd4QiJEBG8VOnY1Mgpdi41mryc

Ülikool tunnustas õppekvaliteedi edendajaid ja kuulutas välja aasta õppeteod Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2022: mis on õpetamise tuum“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2021. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.

Mis on kaasav haridus? - Pille Nelis 18/01/2022

🦉 Veel täna on võimalik registreerida haridusteaduste instituudi kaasava hariduse seminarile!

Seminar toimub 19. jaanuaril kell 10:00-15:00 Worksupi veebikeskkonnas. Kui aga pole kindel, mida kaasav haridus endast kujutab, kuula Tartu Ülikooli kaasava hariduse töörühma liikme Pille Nelise selgitust
https://www.youtube.com/watch?v=4RkUU6iuSW4&ab_channel=Haridusteadusteinstituut

Täpse päevakava ning registreerimisvormi leiad siit 👉
https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=F2M1bQQNvEq2toyXc4hbsG8e5UsOto9Ak_2pokzjE6FUMFI0QURYU05UUlpFU044NUtETkhZUUNYVy4u

Mis on kaasav haridus? - Pille Nelis Haridusteaduse doktorant Pille Nelis avab kaasava hariduse mõistet, lähtudes enda doktoritööst teemal “Kaasava hariduse raamistik alushariduse kontekstis”. N...

Praktikant Getter Must – Eks see üks paras pea ees vettehüppamine ole! 29/12/2021

Nädala alguses jagasid didaktikud muljeid Saaremaa Gümnaasiumist, kuid milline on noore õpetaja vaatenurk? 🧐

Nooruse Meridiaanis ilmus intervjuu meie magistrandi, Saaremaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Getter Mustaga, kes suundus põhikoolipraktikaks tagasi Kuressaare Nooruse Kooli.

Mis tunne Getterit enda vanas klassiruumis seistes valdas...?
👉 https://nooruse.edu.ee/meridiaan/?s=5733&fbclid=IwAR0nOduIbSVyyy5ATqXz_SqVv7CGJXQ7Y3OW8b9TJufZLc4XwsHU85jgMVQ

Praktikant Getter Must – Eks see üks paras pea ees vettehüppamine ole! Detsembri esimestel nädalatel oli Nooruse koolis praktikal meie kooli 35. lennu vilistlane Getter Must. Saaremaa Gümnaasiumis töötav Getter andis eesti keele ja kirjanduse tunde 6.b, 7.b, 7.c ja 8.b klassile. Märgiline on siinjuures tõsiasi, et tunde andis ta ruumis, kus kunagi sündis mõte s...

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 27/12/2021

❄️ Detsembri alguse krõbedate miinuskraadide ajal võtsid meie humanitaarvaldkonna didaktikud ette siseriikliku reisi soojale Saaremaale, et tutvuda uue Saaremaa Gümnaasiumiga.

Vaadati uut koolimaja, külastati erinevaid tunde ning analüüsiti õppetööd. Nähtu üle reflekteerivad religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev, eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik ning inglise keele didaktika nooremlektor Natalja Zagura.

🔷Olga Schihalejev: "Olen tänulik õpetajatele, kes oma tundidesse lubasid ning kooli peal ringkäiku tegid. Esimesena meenubki laedekoratsioon fuajees ning teisena kooli arhitektuurne lahendus. Nii selle võlud (meeldis raamatukogu), kui ka kitsaskohad (privaatsuse puudumine, söökla). Muljet avaldas õpetajate tuba, kus ühiselt megasuurt puslet kokku andi, tööjuttu puhuti, aga oli ka vaiksem töötegemise nurgake ja väga mõnus kohvinurk"

🔷 Mare Kitsnik: "Saaremaa Gümnaasiumi õpetajad olid toredad, et lubasid lahkelt mitmetesse tundidesse külalisi. Igal pool see sugugi nii pole. Olin kolmes tunnis ja oli huvitav seal toimuvat vaadelda.
Vene keele tund oli ikka üsna vanamoodne (ikka õpiti grammatikat), kuid kõige toredam oli karaoke laulmine. Eesti keele kui emakeele tund oli praktikandi antud. Praktikant ise mõjus õpetajana hästi ning õpilased töötasid rühmatöödes päris aktiivselt, ehkki tunnis olid ka vaatlejad 😉. Oleks ainult rohkem tahtnud kuulda õpilaste endi arvamust ja vähem seda, mis õpikus kirjas. Ka inglise keele tunnis töötati täpselt õpiku järgi. Metoodika osas arenguruumi kindlasti on.
Kõige rohkem jäi meelde nende huvitav laemaal 🙂 Muidu oli ilus uus kool, kabinetid olid päris mõnusad ning noorel direktoril olid üsna selged arusaamad, mis suunas ta tahab kooli arendada. Saaremaa on lihtsalt ise mõnus paik."

🔷 Natalja Zagura: "Külastasin kogenud õpetaja läbiviidud vene keele tundi ja nägin mitmeid huvitavaid võtteid, mida ta tunnis kasutas. Huvitav oli kooli direktori käest kuulda missugune nägi välja uue gümnaasiumi loomise protsess ja kuidas moodustati koolipere, valiti õpetajad. Samuti oli huvitav kuulda gümnaasiumi valikainetest ja huvitegevusest. Külastasin ka enda juhendatava magistrandi inglise keele tundi. Nii oli reisil mitu head tulemust - pika sõidu ajal oli võimalik heade kolleegide-didaktikutega erinevatel õpetamisega ja õpetajakoolitusega seotud teemadel rääkida ja kogemusi jagada".

Väljasõidul osalesid Maigi Vija, Andrus Org, Olga Schihalejev, Mare Kitsnik, Ülle Türk ning Natalja Zagura.
Aitäh võõrustamast, Saaremaa Gümnaasium! 🤗

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 17/12/2021

Värskes UT Ajakirja numbris ilmus teiste põnevate artiklite hulgas ka lugu meie religioonipedagoogikast 💙

Mis vahe on usu- ja usundiõpetusel? Millised väärtusi religioonipedagoogikas hinnatakse ning miks on religioonialane haridus tänapäeva ühiskonnas vajalik? Nende ja muude põnevate küsimuste üle arutlesid kaks usuteaduskonna värsket doktorit Triin Käpp ja Silja Härm.

UT Ajakirja võib leida Jakobi 2 fuajeest, ülikooli raamatukogust, peamajast ning teistest ülikooli hoonetest 😉

Teises keeles õppimise toetamine 06/12/2021

"Ei ole olemas üht „imemeetodit“, mis tagaks keele eduka omandamise. Eksisteerivad aga üldised põhimõtted, mis seda soodustavad. [...] LAK-õpe tuginebki kasutus- ja sisupõhisele õppele ning selles kasutatakse huvitavaid, aktiivseid ja õppijaile jõukohaseid õppematerjale ning -tegevusi"

Novembrikuu viimases Õpetajate Lehes kirjutas meie eesti keele teise keelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik põhimõtetest, mis toetavad teise keele õppimist ja õpetamist 🤗

Uuri, mida tähendab LAK-õpe ning loe tervet artiklit siit: 👉https://opleht.ee/2021/11/teises-keeles-oppimise-toetamine/?fbclid=IwAR3GkwmODqiC-4drc9phAGbjn5Aa0sIRITaXot5h5f_VZ8F4lsEGpqly5FI

Teises keeles õppimise toetamine Teises keeles õppimise toetamine 26. nov. 2021 Mare Kitsnik Tartu Ülikooli eesti keele teise keelena didaktika kaasprofessor - Kommenteeri artiklit Mare Kitsnik: LAK-õpe tuginebki kasutus- ja sisupõhisele õppele ning selles kasutatakse huvitavaid, aktiivseid ja õppijaile jõukohaseid õppemate...

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 26/11/2021

Täna, 26. novembril toimub Zoomi vahendusel eesti keele õpetajate sügiskonverents. ‍📚

Sõna saavad nii eesti keele ja kirjanduse kui ka eesti keele teise keelena õpetajad. Ettekandjate hulgast leiab ka mitmeid tuttavaid nimesid: vilistlased Kati Käpp ja Tiia Palmiste kõnelevad suvel kaitstud magistritööde teemadel, Mare Kitsnik tutvustab aktiivsest ja mängulist keeleõpet ning Jelizaveta Kromberg võtab kokku õpilaste ja õpetajate hinnangud õppekomplektile "Sõnajalaõis’”.

Eesti kirjanduse ning luule huvilistel tasub aga kiigata Joosep Susi töötuppa „Ma vihkan luulet!!!“

Tutvu päevakavaga siin 👉https://www.keel.ut.ee/et/uritused/eesti-keele-opetajate-sugiskonverents?fbclid=IwAR2DwEtG2yOIidZS_AIZA18UYlslRR82vDjQTUeZXIY6CoC0m1Jc94SggGI

Lisainfo: Maigi Vija ([email protected])

26/10/2021

Täna hommikul algas kolm päeva kestev Tartu haridusfestival 📚

Ehkki festival on mõeldud eelkõige üldhariduskoolide õpetajatele, pakutakse midagi põnevat kõigile haridushuvilistele

🦉 Näiteks räägib homme kell 15.00 (veebis jälgitavas) õpitoas väliseestlasena Tartus õpetamisest Leo Siiman, tuginedes oma Ameerika Ühendriikide hariduse kogemusele ning tööle Tartu Ülikooli haridusteadlasena.

Tutvu festivali programmiga ja registreeru töötubadesse siin:
www.haridusfestival.tartu.ee/pohiprogramm/

Silja Härm „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel“ 25/10/2021

Uus nädal ja uus kaitsmine!

Täna kell 16.15 kaitseb religiooniuuringute erialal doktoritööd Silja Härm teemal „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel“.

Kuidas on omavahel seotud usundiõpetuse laad ja õpetajalt oodatav professionaalsus? Millised on riikliku usundiõpetuse probleemid? Millised on kolm keskset õppe-eesmärkide diskursust?

Saa vastused neile ja paljudele teistele küsimustele kell 16.15. Senati saalis (Ülikooli 18–204). Olete oodatud!

Loe kaitsmise ja doktoritöö kohta lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/uritused/silja-harm-eesti-gumnaasiumiastme-usundiopetuse-opetajate-professionaalsed-valikud

Juhendaja: kaasprofessor Olga Schihalejev, Tartu Ülikool
Oponent: professor Martin Ubani, Ida-Soome Ülikool (Soome)

Silja Härm „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel“ 25. oktoobril kell 16.15 kaitseb Silja Härm religiooniuuringute erialal doktoritööd „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel“ („Professional choices of Estonian upper secondary school religious education teachers in teaching reli...

18/10/2021

Tähelepanu usundihuvilised!

Täna kell 16.15 kaitseb Senati saalis (Ülikooli 18–204) doktoritööd Triin Käpp teemal „Kristlik väärtuskasvatus kristlikes koolides ning kristlike koolide roll Eesti ühiskonnas 21. sajandi algul“.

Töö eesmärgiks oli mõtestada Eestis kristlikes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide rolli 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Seda nii Eesti ühiskonna väärtusraamistikus kui ka võrdluses teiste riikide kristliku haridusega.

Juhendaja: kaasprofessor Olga Schihalejev, Tartu Ülikool
Oponent: professor Bård Eirik Hallesby Norheim, NLA University College (Norra)
URL: dspace.ut.ee/handle/10062/73658

Samal ajal nädala pärast juba järgmine kaitsmine Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse teemal!

Pildil Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp (Foto: Janek Mäggi /eKirik).

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 11/10/2021

Sügisese kiire õppetöö kõrvalt jõuavad meie didaktikud nii ennast kui ka teisi koolitada 🤗 Möödunud kuude tegevusi ja mängulist keeleõpet tutvustab Mare Kitsnik, eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor:

"Augusti-septembri jooksul oli mul mitu toredat võimalust läbi viia mängustatud meetodite koolitusi üle terve Eesti:
🔸️ Avatud Koolis
🔸 INSA korraldatud eesti-vene tandemlaagris Nõiariigis
🔸 Narva pedagoogilisel konverentsil
🔸 Ku-Ky messidel Kohtla-Järvel ja Tallinnas
🔸 Tartu Rahvaülikoolis
🔸 Tartu Ülikoolis keelefirmade tegevõpetajate koolitusel
🔸 Tallinna Polütehnikumi eesti keele tunnis.

👉 Kuidas mängustatud keeleõpe toimub?
"Mängustatud aktiivõppemeetodid haaravad õppijad kaasa ja panevad nad rõõmuga keelt kasutama! Mängustamine pole aga niisama lihtne. Õnnestumiseks on vaja nii teadmisi kui ka kogemusi.
Mängustamine algab alati soojendusega. Grammatika- ja sõnavaramängud peavad vastama õppijate keeleoskustasemele ja vajadustele. Vaba rääkimise mänge ei saa teha enne, kui inimesed on end üles soojendanud ja rühmas on turvaline ning rõõmus õhkkond. Ja palju muud...

Aitäh kõigile osalejatele - te andsite ka mulle vastu palju energiat ja rõõmu!" 👏

03/09/2021

Oled äsja õpetajakoolitusse astunud magistrant ning mõtled, kuidas õpinguid planeerida? 🧐 Kuula, mida räägib lisaeriala valikutest ja enda õppekogemusest võõrkeeleõpetajaks õppiv Oliver Lambrik

🔷 Lisaeriala aineõppemoodul annab igale õpetajale võimaluse omandada õpetajatööks vajalikud teadmised veel ühel erialal. Erinevaid võimalusi uuri oma magistriõppekavast lisaeriala mooduli alt

04/07/2021

Möödunud nädalavahetuse veetsid didaktikud Juhan Liivi muuseumis kirjandusteaduse XI suvekoolis "Maa sool ja nutipõlvkond: didaktilise pöörde otsinguil".

Tänavune suvekool oli pühendatud kirjanduse õpetamisele koolis ja ülikoolis ning esinejate hulgas oli nii kirjanduse õpetajaid kui meie kirjanduseõpetuse didaktikud 😊

Üritus toimus väikses mahus, kuid kõigi esinejate ning teesidega on võimalik tutvuda siin:
https://www.kirmus.ee/nypli/wp-content/uploads/2021/07/Kirmus_suvekool_2021_teesid_VEEBI_REAS.pdf

www.kirmus.ee

02/07/2021

Kas kirjutamist saab õppida? 🧐

Küsimusele vastab ning enda magistritööd "Protsesskirjutamine 12. klassi eesti keele tunnis" tutvustab eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kati Käpp (juhendaja Helin Puksand)

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 01/07/2021

Kunsti õppimine läbi mängu? 🧐
Kolmandana tutvustab enda magistritööd kunstide ja tehnoloogia õpetaja Krislin Virkus
"Õppevara loomine: kunstikaardid gümnaasiumi kunsti II kursuse "Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil" tundide toetamiseks" (juhendaja Piret Viirpalu)

🟠 Kust tuli magistritöö teema?
Esimene põhjus on isiklik. Kui ma asusin taas-tudeerima TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, alustasin samal ajal töötamist ka õpetajana Kohtla-Järve Gümnaasiumis ning tundsin, et saadaval olevad õpikud ja materjalid ei ole piisavad. Teisalt olin ma sarnaseid asju, näiteks välja prinditud fotosid ka varem enda tundides kasutanud ning tundnud, et selline formaat sobib.

Esimene kaartide prototüüp sündiski ühes ülikooli aines “Õppevara ja õpikeskkond”, kus pidime valmistama ühe õppevahendi ning kuna mulle meeldivad sellised käega katsutavad vanakooli lahendused, siis sealt hakkas see idee edasi arenema. Lisaks tundub mulle, et see on vajalik samm igale alustavale õpetajale midagi ise luua või katsetada.

🟠 Mis on magistritöö sisu?
Töö sisuks on õppevara ehk kunstikaartide loomine toetamaks gümnaasiumi kunstiõpetuse teist kursust, mis tegeleb peamiselt 20. ja 21. sajandi kunstiga.
Töö teoreetilise raami moodustavad nüüdisaegne õpikäsitus ja mängupõhine õpe ning ehkki teinekord ei taheta sellisest lähenemisest kuuldagi, et gümnaasiumis või ka nooremas vanuseastmes võiks tunnis mingit mängu mängida, püüdsin võimalikult palju lähtuda sellest, et õpilane oleks ise aktiivses rollis ja tal oleks palju valikuid.

Kaardid on füüsiliselt olemas, ligikaudu 14x14 cm suured ning ühel pool on foto kunstiteosest ja teisel pool info, teinekord ka ülesanded ja küsimused. Praegusel hetkel on valminud tagasihoidlik kollektsioon 15 kaardist, kuid seda arvu on kindlasti plaanis suurendada ja magistritöös pakkusin välja ka kasutusjuhendi koos hulga konkreetsete ülesannetega, mille kaudu saab kaarte rakendada.

🟠 Milline on füüsiliste kaartide eelis võrreldes teiste õppevahenditega?
Kui ma ise võrdlen neid kaarte näiteks kunstiajaloo õpikuga, siis kaardid annavad palju parema visuaalse ülevaate. Muidugi võin ka õpikut kasutades öelda, et võrrelge dadaismi leheküljel 57 kubismiga leheküljel 54, kuid see on kohmakas ja head võrdlusmomenti on raskem saavutada.
Kaartide puhul on võimalik läheneda hästi teemapõhiselt. Väga lihtne on näiteks koostada kronoloogilisi teemapõhiseid ajatelgi, näiteks võrrelda naiste, loomade, sõja või meigikunsti kujutamist erinevates kunstivooludes. Korraga paljude kaartide ja teoste nägemine paneb visuaali tööle ja annab erinevatest ajastutest palju konkreetsema ülevaate.

Muidugi on mulle soovitatud, et kaardid võiksid olla kättesaadavad ka digitaalselt ja eks veebiväljundi loomine on ka järgmine loogiline arenguetapp, kuid ma ise tunnen, et veebis ei ole kõiki neid võimalusi, mis on füüsilistel kaartidel. Ei ole võimalik näiteks 60 kaarti laudade peale laiali jaotada ja paluda igal õpilasel leida kaart, mis teda kõige enam kõnetab või siis selle kaardi paariline samast kunstivoolust. Minu jaoks ongi füüsiliste kaartide peamine võlu see visuaal, mille kaudu need võrdlused ja seosed tööle hakkavad.

Krislini tööga saab tutvuda siin: https://dspace.ut.ee/handle/10062/72485

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 30/06/2021

Magistritööde nädala teine kõneleja on eesti keele õpetaja Tiia Palmiste, kes räägib enda tööst pealkirjaga "Hiiumaaga seotud luuletajate ja nende luulekogude käsitlus põhikoolis" (juhendaja Andrus Org)

🔴 Kust tuli magistritöö idee?
Idee tuli puhtalt vajaduspõhiselt. Kuna ma õpetan eesti keelt ja kirjandust nii algklassides kui ka põhikooli kolmandas astmes, siis näen, kuidas õpilaste kasvades nende huvi luule vastu kaheneb. Samuti panin tähele, et meie õppematerjalid ei puuduta üldse luulekogu käsitlemist ja õpetamist. Nii hakkasin otsima viisi, kuidas tuua luule, luulekogud ja meie kodukoha autorid õpilastele lähemale.

🔴 Mis on töö sisu?
Oma magistritöös otsisin luulekogude käsitlemiseks meetodit, mis ühelt poolt ärataks huvi õpilastes, aga teiselt poolt aitaks näha luulekogu kui kunstiteost, ja nii tekkiski idee läheneda luulele läbi kunsti.
Analüüsi tarbeks koostasin ma 17 töölehte, kus on ülesanded, mis on otseselt lõimitud kunsti, muusika, videokunsti ning natukese ajalooga. Lisaks saab neid ülesandeid kasutada võõrkeeles. Minu põhiline eesmärk oli viia lapsed luuleteksti sisse ja selleks vaatlesime luulekogusid kaanest kaaneni, jälgisime kõiki paratekstuaalseid elemente alates värvidest, illustratsioonidest, pealkirjadest kuni luuletuste sõnumite ja kujunditeni välja.

Minu jaoks töötas kõige paremini see kui õpilased said luulekogud panna omavahel kõnelema. Valides välja erinevad Hiiumaa autorid, näiteks Kristel Algvere ja Tõnu Õnnepalu, said õpilased nende luuletuste taustal luua kaks tegelaskuju, kes oleksid otsekui sõbrad ja suhtleksid teineteisega. Üks rõõmsameelne, teine väga kurvameelne, kuid selle mõtteharjutuse läbi muutusid need luuletused elavaks ja omandasid õpilaste jaoks sisu ja sõnumi. Ühtlasi kerkisid nende ette väga selgepiirilised tegelased, keda kunstitöödena sai ka maalitud, see oli väga võimas kogemus.
Nendel põhimõtetel on üles ehitatud kõik teised ülesanded: erinevad autorid ja nende luuletused on pandud omavahel võrdlusse, üksteisest mingit sõnumit otsima ning see kõik toimub läbi muusika ja kunsti.

🔴 Mis on sellise lähenemise praktiline väljund?
Minu töö hea praktiline lisaväärtus seisneb projektülesannetes, mis seovad omavahel erinevaid aineid ja õpetajaid ning võimaldavad ühte luulekogu käsitledes saada tulemused kirja mitmesse erinevasse õppeainesse. Lisaks toob see õpilastele lähedale nende kodukoha autorid. Me peame tundma rohkem, kui luuletaja nime. Pärast analüüsi me teame, et nende nimede taga peitub ka väga põnev sisu ja hea sõnum.

Tiia tööga saab pikemalt tutvuda aadressil: https://docs.google.com/document/d/1_HnYU-e1CGtqrNnlfAzJbf0z8e3vdvqwaOGJk7sfghs/edit?usp=sharing

Photos from Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus's post 29/06/2021

Lõpetamised on küll möödas, kuid tublide kaitsjate tunnustamiseks ei ole kunagi liiga hilja 🥳 Sel nädalal tutvustame nelja magistritööd, mis enda praktilise väärtuse poolest õpetajatele, didaktikutele ja muudele sulelistele huvi võiksid pakkuda.

Võõrkeeleõpetaja Gerly Lehtmets vastab küsimustele enda magistritöö "Designing and Teaching an American Literature Course on Dystopian Young Adult Novels" kohta (juhendaja Ülle Türk)

Kust tuli magistritöö teema?
Teemani jõudsin praktilisest vajadusest. Asusin eelmisel sügisel õpetama inglise keelt gümnaasiumis, kus on võõrkeele õppesuunale ette nähtud kursus nimega “Väliskirjandus B2 võõrkeeles”. Kuna valmis lahendust mulle kursuse läbiviimiseks ei pakutud, tuli mul see endal koostada.
Olen tähele pannud, et noortele viimasel ajal lugemine ei istu ning seetõttu võtsingi sihiks luua kirjanduse kursus, mis ei keskendu klassikutele, vaid noorsookirjandusele/ kirjandusele, mis oleks noorte jaoks ahvatlevam. Pakuks neile midagi meelepärasemat kui Hemingway või Jane Austen.

Milline on magistritöö sisu?
Töö ise seisneb väliskirjanduse kursuse loomises, keskendudes ameerika autoritele ning uuritavaks kirjandusžanriks valisin düstoopilise kirjanduse. Kursust katsetasin 22 õpilase peal, kellel oli võimalik valida viie raamatu hulgast: "The Hunger Games", "The Maze Runner", "Divergent", "Cinder" ja "Uglies".

Õpilased pidid jooksvalt täitma lugemispäevikut ning iga nädal toimusid diskussiooniseminarid, kus arutlesime ühe teema üle, mis kõikidest raamatutest läbi jooksis. Mõned valitud teemad olid näiteks perekond, indiviid ja ühiskond, sõprus või manipulatsioon ja valetamine. Kursuse lõpus pidid õppijad kirjutama enesereflektsiooni, mida ma enda magistritöös lisaks iseenda õpetamisprotsessile ja lugemispäevikutele analüüsisin.

Milline on töö praktiline väärtus?
Tegemist on kindlasti sellise tööga, mille eeskujul saab teine õpetaja minna iseseisvalt sarnast kursust andma. Selleks on vajalikud detailid olemas, alustades tunnikavadest ja lõpetades arutlevate küsimustega. Kursus on kergesti rakendatav ning kolleegidel on väga lihtne teha endale sobivaid muudatusi, vastavalt soovitavale sisule või teemadele.

Milline oli kursuse tagasiside?
Õpilased jäid üldiselt väga rahule. Üks õpilane tõdes, et talle enne ei meeldinud lugeda ja pärast kursust ikka ei meeldi lugeda, aga ta sai kursuse jooksul aru ilukirjanduse väärtusest inimese arengule. See oli osadele õpilastele huvitav avastus, et loed ulmekirjandust, aga selle baasil saad arutleda poliitika, omaenda maailmapildi ja teiste oluliste küsimuste üle.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Oled äsja õpetajakoolitusse astunud magistrant ning mõtled, kuidas õpinguid planeerida? 🧐 Kuula, mida räägib lisaeriala ...
Kas kirjutamist saab õppida? 🧐Küsimusele vastab ning enda magistritööd "Protsesskirjutamine 12. klassi eesti keele tunni...

Location

Address


Jakobi 2-429
Tartu
50090
Other Colleges & Universities in Tartu (show all)
University of Tartu University of Tartu
Ülikooli 18
Tartu, 50090

Welcome to the University of Tartu community page! Please like, comment and share! // Founded in 1632. http://www.ut.ee/en

Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences
Fr. R. Kreutzwaldi 1
Tartu, 51006

Maailma 1000 parima ülikooli hulka kuuluv teadusülikool, mille valdkonnad on seotud looduse, loomade ja säästliku maaeluga. Kus töötab 1000 töötajat ja õpib ligi 3000 tudengit.

European Union - Russia Studies, University of Tartu European Union - Russia Studies, University of Tartu
Lossi 36
Tartu, 51003

The EU-Russia Studies (EURUS) module provides the analytical tools to critically read and interpret

Unitartu Chemistry Unitartu Chemistry
Ravila 14a
Tartu, 50411

Information about the activities of the Institute of Chemistry of the University of Tartu.

UT Futulab UT Futulab
Narva Mnt 18
Tartu

Futulab toob kokku üliõpilase, ettevõtte ja ülikooli oskused ja teadmised, et sünniksid parimad tulevikutegijad.

Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond
Ülikooli 18/024
Tartu, 51005

Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool rajati 1919. aastal eestikeelse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, tegutses järjepidevalt kuni 1950. aastani ja avati uuesti 1992. aastal.

TalTech Tartu kolledž TalTech Tartu kolledž
Puiestee 78
Tartu, 51008

Tehnikahariduse värav Lõuna-Eestis. Haridus, mis töötab. Unikaalsed erialad. Elu ülikoolilinnas.

TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut
Liivi 2
Tartu

Ökoloogia ja maateaduste instituut (ÖMI) kuulub instituut loodus- ja täppisteaduste valdkonda. ÖMI al

Arktiliste kultuuride keskus / Arctic Studies Centre - Tartu ülikool Arktiliste kultuuride keskus / Arctic Studies Centre - Tartu ülikool
Ülikooli 16
Tartu, 50090

Arktiliste kultuuride keskus korraldab põhja põlisrahvaste teemalist uurimistööd ja toetab teadmiste levikut arktiliste rahvaste kultuurist ja maailmapildist ning kohandumisest urbaniseerumise, industrialiseerumise ja muutuvate keskkonnaoludega.

ERA Chair in e-Governance and Digital Public Services ERA Chair in e-Governance and Digital Public Services
Lossi 36
Tartu

The ERA Chair in e-Governance and Digital Public Services is based at the University of Tartu, and i

Pallase täienduskoolitused Pallase täienduskoolitused
Tähe 38b
Tartu, 50604

Kõrgema Kunstikooli Pallas täienduskoolitused