Eesti Rahvaluule Arhiiv

Vadjamaa, Jõgõperä k 1972:
Nat'u Lukina Jõgõperä külast, sündinud Luuditsas. Ta on väga temperamentne ja kiiresti vahelduva tujuga. See foto on tehtud tema maja külgmise akna ees. Tal kasvas aias õige mitmesuguseid lilli ja taimi, mis olid hästi hoolitsetud. Kõige enam oli jorjeneid ja tokkroose. Ta on vaene inimene, kuid õu, maja, aed ja toad on tal alati hästi korras ning puhtad, nagu enamikul vadjalastel.
Paul Ariste vadja ekspeditsioon 04.07-11.07.1972
Pildistanud Tõnis Kask. ERA, VE 368
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erave368 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #vadja #photography #FolkloreThursday #natalialukina #lukina #vadja #lilled #vadjamaa #jõgõperä

Vadjamaa, Jõgõperä k 1972:
Nat'u Lukina Jõgõperä külast, sündinud Luuditsas. Ta on väga temperamentne ja kiiresti vahelduva tujuga. See foto on tehtud tema maja külgmise akna ees. Tal kasvas aias õige mitmesuguseid lilli ja taimi, mis olid hästi hoolitsetud. Kõige enam oli jorjeneid ja tokkroose. Ta on vaene inimene, kuid õu, maja, aed ja toad on tal alati hästi korras ning puhtad, nagu enamikul vadjalastel.
Paul Ariste vadja ekspeditsioon 04.07-11.07.1972
Pildistanud Tõnis Kask. ERA, VE 368
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erave368 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #vadja #photography #FolkloreThursday #natalialukina #lukina #vadja #lilled #vadjamaa #jõgõperä

Viru-Nigula, Kohala k 1903:
Püha-Jüri kutsikad
Kord lähend üks mees metsa ja eksind ära ega ole oskand kojo minna. Ühest kohast teise käies tulnud temale kari huntisi vastu ja kippusid mehe kallale. Mees huntisi urjutama: „Tohoh!“ ja „Ur-joh!“.
Ei hundid ooli, tulevad ligemale.
Viimast ööld mees: „Püha-Jüri kutsikad! Püha-Jüri, Püha-Jüri, kannusta, kannusta!“
Nüüd hundid tõstand pead püsti, lõuad laieli, ja lähend siis menema. Nii pääsend mees nende küüsist menema.
Kirja pannud Gustav Johann Jürjev (Kallus). E 44306

Poolamaa < Tarvastu 1890: Mitu Kuud või Päevä taevan nägema = ülearu paelu käsuandjit või otsalisi olema.

Unenäoseletusi saatis Jakob Hurdale Tarvastust pärit soldat Andres Rull (1869-1911) kroonuteenistusest Suwalki kubermangust. H III 16, 367 (23).

Häädemeeste 1909:
Läksin mina metsa kõndimaie:
leidsin põdra põllu päälta,
karu kaeranurme siista.
Ma saaks sarved omalegi!
Ma viiks sarved sepa kätte,
sepp teeks mulle tutu-lutu,
valaks mulle vaskelutu.
Siis mina üüaks õitsel minnes,
koidu ajal kodu tulles.
Rootsi kuningas kuulataks,
Rootsi rahvas mõtelisse:
oleks sii lutu meie maale,
siis ei murtaks mullikida,
kistaks ei kitsetalleksida.
Põdrasarvedest tehtud vägevast pillist laulis Liisu Eisenschmidt Tahkuranna vallas. Laulu kirjutasid üles üliõpilased Artur Martin ja Eduard Juhanson (EÜS VI 577 (175)).
Liisu Eisenschmidti ja tema mehe stuudiofoto vahendas arhiivile Marta Mäesalu (ERA, Foto 2746).

Tartu 2017:
Minu 1902. a sündinud isa perekonnanimi on sünnitunnistusel Prodel, aga seda nime on alati hääldatud Proodel. Minu vend ja mina oleme Eesti ajal sündinud ja saime perekonnanimeks Proodel, nõukogudeaegsed lapsed said sünnitunnistused ja passid Prodeli nimega. Kuna vanemad oleksid eelistanud Proodeli nimekuju, arvestasime nende sooviga: kalmistul on vendade ühisel hauaplatsil nii Prodel kui Proodel.
Abiellumisel ei tahtnud ma sugugi perekonnanime Proodel vahetada Hiiemäe vastu, põhjuseks see, et olin eelmise nimega trükisõnas tuntuks saanud. 1970. aastal polnud kombeks, et abielus ollakse eri perekonnanimega. Elu kestel on ette tulnud mõlemat – omaaegse nimega tuttava taasleidmist ja kiitust ilusa perenime puhul.

Folklorist Mall Hiiemäe vastustest rahvaluulearhiivi 2017. aasta küsitluskavale „Imelik nimi“. EFA I 225, 10 (31, 32)
Fotol Mall Hiiemäe oma 80. sünnipäeva tähistamisel Eesti Kirjandusmuuseumis 2017. aastal, pildistanud Alar Madisson. ERA, DF 35493

Tartu 2017:
Minu 1902. a sündinud isa perekonnanimi on sünnitunnistusel Prodel, aga seda nime on alati hääldatud Proodel. Minu vend ja mina oleme Eesti ajal sündinud ja saime perekonnanimeks Proodel, nõukogudeaegsed lapsed said sünnitunnistused ja passid Prodeli nimega. Kuna vanemad oleksid eelistanud Proodeli nimekuju, arvestasime nende sooviga: kalmistul on vendade ühisel hauaplatsil nii Prodel kui Proodel.
Abiellumisel ei tahtnud ma sugugi perekonnanime Proodel vahetada Hiiemäe vastu, põhjuseks see, et olin eelmise nimega trükisõnas tuntuks saanud. 1970. aastal polnud kombeks, et abielus ollakse eri perekonnanimega. Elu kestel on ette tulnud mõlemat – omaaegse nimega tuttava taasleidmist ja kiitust ilusa perenime puhul.

Folklorist Mall Hiiemäe vastustest rahvaluulearhiivi 2017. aasta küsitluskavale „Imelik nimi“. EFA I 225, 10 (31, 32)
Fotol Mall Hiiemäe oma 80. sünnipäeva tähistamisel Eesti Kirjandusmuuseumis 2017. aastal, pildistanud Alar Madisson. ERA, DF 35493

Türi 1930: Vanaaegne lamp. Kaali või suure kardule sisse tehti auk, pandi rasv sisse, üks lõngaots ka – ja põles. Lamp oligi valmis.
Jutustanud Liisa Schutting, kirja pannud Richard Viidebaum (Viidalepp). ERA II 24, 642 (27)

Eesti rahvakalender | Nuudipäev (7. I)

Mustjala 1939: Kolmekuningapääva järge oli nuudipää, siis paha nuut keis kihapulki ja vikkisi otsimas*, et õlut otsas oo. Poisid ja mehed tegid ennast „nuudiks“, panid koti ühele kaela ja ajasid kihapunnisi ja vikkisi peele. Vahel olid õlenuudid ümber kere, vahel [e]s ole ühtid.

*"Nuutidega pühi välja ajamas“.
* keis – käis; kiha – õllenõu; punnisi – siin: õllenõu pruntisid; vikkisi – õllevaadi pulki; ajasid peele – nõudsid
Mustjala nuudipäevakommetest rääkis Kaljo Lepale 1869. a sündinud Maria Lepp Järise külast. ERA II 255, 236/7 (4).
Rohkem nuudipäevast: https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/nuudipaev

Eesti rahvakalender | Nuudipäev (7. I) Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

Setomaa, Petseri l :
Petseri kloostri õues vana veekaev, kus toimub kolmekuningapäeval (6. jaan.) Jordani-teenistus.
Pildistanud V. Säägi. ERA, Foto 1743
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto1743 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #setomaa #petseri #klooster #kolmekuningapäev #jordan #tähtpäev

Setomaa, Petseri l :
Petseri kloostri õues vana veekaev, kus toimub kolmekuningapäeval (6. jaan.) Jordani-teenistus.
Pildistanud V. Säägi. ERA, Foto 1743
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto1743 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #setomaa #petseri #klooster #kolmekuningapäev #jordan #tähtpäev

Vändra 1889:
Arjaga ussa, neid olla õige väha; arva olla neid inimesi, kis teda näha saab, aga maha lüia ei tohe teda keegi; see olla usside kuningas. Kord olla üks karjapoiss ussi peadpidi mätta sees näind. Ta akand teda materdama, uss pöörnd aga pea mätta seest väl'la ja vilistand õige eledaste. Siis alles näind poiss, et ussil suur punane ari peas olnd ja ästi ilus. Vile järele olla aga ussa igast kül'lest nii rohkeste kokko tulnd ja unik iga silmapilguga suuremaks kasund. Poiss saand suure vaevaga kuhaaja peale ronida, ja sealt viimaks kuha otsa, ussiunik olnd aga tubli einasao suurdune.
Kirja pannud Toomas Tetsmann. H II 20, 799/800

Tarvastu 1890: Ku varessa vasdu tuuld mahan seisäve, lääb sulale - viäve na kõrrgese puu lattva, lääb külmäle.

Ilmaenne Hurda ja Eiseni kaastöölise, mölder J. Tõllassoni (pseudonüüm Feldfebel) "edimesest vanavara kimbust". H II 25, 465 (57).

Tarvastu 1890: Ku varessa vasdu tuuld mahan seisäve, lääb sulale - viäve na kõrrgese puu lattva, lääb külmäle.

Ilmaenne Hurda ja Eiseni kaastöölise, mölder J. Tõllassoni (pseudonüüm Feldfebel) "edimesest vanavara kimbust". H II 25, 465 (57).

Palamuse 1892 :
Noh, olgu otsa, jäägu jälle!
Olgu otsa hommeneksi,
tulevaksi reede'eksi,
jõulu pikista pühista,
nääri õnne õhta'asta!
Sobiva lõpetuse pikkadele pühadele kirjutas Helene Maasen Kaareperest (E 52103).
Näärivana lahkumist Tartu linnast on pildistanud Aare Mikk 1979. aastal (ERA, Foto 13618).

ERAtera

Peetri 1928:
All orus kasvas tamm,
siilik tamm ja sealik tamm,
tammel kaksteist oksa,
igas oksas neli pesa,
igas pesas seitse muna?
Mõistatuse esitanud Kata Krosing (snd Viidebaum), kirja pannud Richard Viidebaum (Viidalepp). ERA II 7, 366 (23
– https://www.folklore.ee/era/tera/#220102

ERAtera terasid Eesti Rahvaluule Arhiivist

Eesti rahvakalender | Uue aasta esimesel päeval ei tohi mitte raha välja anda …

Kuusalu 1901: Uue aasta esimesel päeval ei tohi mitte raha välja anda, sest siis peab kogu see aasta seda tegema; niisamuti ei tohi kallilt midagi osta, sest siis läheb kõik sel aastal kalliks.
Kirja pannud Aleksander Ploompuu. E 41890 (37–38)
https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/uusaasta/item/52232

Eesti rahvakalender | Uue aasta esimesel päeval ei tohi mitte raha välja anda … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

Rakvere 1889: Moistata uue aasta ööse möistatusi, siis ei kau so sokid-kindad ära.
Õpetuse kirja pannud Simuna kihelkonna Moora mõisas Salutaguse külas sündinud Villem Pender (1856-1940). H II 11, 79 ( 8 ).

Kodune uusaastapidu külalistega 1964. aastal, maskis pillimees Uuno Kiviaid. Foto Helgi Suluste (1932-2015) tööst "Ranna-Kodavere ümbruse looduslike annetega pillimehi XX saj." ERA, DF 1860.

Rakvere 1889: Moistata uue aasta ööse möistatusi, siis ei kau so sokid-kindad ära.
Õpetuse kirja pannud Simuna kihelkonna Moora mõisas Salutaguse külas sündinud Villem Pender (1856-1940). H II 11, 79 ( 8 ).

Kodune uusaastapidu külalistega 1964. aastal, maskis pillimees Uuno Kiviaid. Foto Helgi Suluste (1932-2015) tööst "Ranna-Kodavere ümbruse looduslike annetega pillimehi XX saj." ERA, DF 1860.

Kuidas on muutunud tähtpäevade tähistamine viimastel aastatel? Ootame teie kaastöid kogumisvõistlusele „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“.
Küsitluskava vaata veebilehelt https://www.folklore.ee/era/kysitlus
Võistluse pikendatud tähtaeg: 24. veebruar 2022.

Pildil kogumisvõistlust tutvustav lehekülg ajakirja Horisont pärimusteemalisest erinumbrist 6 / 2021.

Kuidas on muutunud tähtpäevade tähistamine viimastel aastatel? Ootame teie kaastöid kogumisvõistlusele „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“.
Küsitluskava vaata veebilehelt https://www.folklore.ee/era/kysitlus
Võistluse pikendatud tähtaeg: 24. veebruar 2022.

Pildil kogumisvõistlust tutvustav lehekülg ajakirja Horisont pärimusteemalisest erinumbrist 6 / 2021.

Karuse, Saastna k 1968:
Näärikivid.
"Saastnas isa rääkis. Seal oln kaks iigla jurakast kivi, kõrgemad kui meri. Üks näärilauba ööse irmus torm. Meri oln kinni. Torm lõhkun, kaks suurt kivi oln ommiku randas, öeltse näärikivi. Kivi tõuseb nagu jääga tükkis, võib kes teab kui kaugele viia. Siin kah vana mere põhi."
Kohapärimust Karuse Näärikividest jutustanud Jaan Kiigemäe. RKM II 254, 109 (6)
Pildistanud Lilia Briedis. ERA, Foto 8422
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto8422 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #vanaaasta #näärid #kohapärimus #kivi #loodus #Karuse #saastna

Karuse, Saastna k 1968:
Näärikivid.
"Saastnas isa rääkis. Seal oln kaks iigla jurakast kivi, kõrgemad kui meri. Üks näärilauba ööse irmus torm. Meri oln kinni. Torm lõhkun, kaks suurt kivi oln ommiku randas, öeltse näärikivi. Kivi tõuseb nagu jääga tükkis, võib kes teab kui kaugele viia. Siin kah vana mere põhi."
Kohapärimust Karuse Näärikividest jutustanud Jaan Kiigemäe. RKM II 254, 109 (6)
Pildistanud Lilia Briedis. ERA, Foto 8422
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto8422 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #vanaaasta #näärid #kohapärimus #kivi #loodus #Karuse #saastna

Põltsamaa 1897: Ega ilu kõhtu täida! (Ilu ei täida kõhtu, aga ilu on armas – igaühe silmale näha ja sellepärasat armastab ilu igaüks).
Vanasõna selgitanud Martin Luu. H II 59, 582 (32)

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest
Virumaa väikeste pärimusloengute sarja viiendas osas räägib folklorist Risto Järv Virumaa muinasjuttudest, keskendudes ime- ja loomamuinasjuttudele. Virumaa on üks kolmest Eesti piirkonnast, kust on Eesti Rahvaluule Arhiivi jõudnud kõige enam imemuinasjutte. Huviline leiab esindusliku valiku muinasjuttudest Kirjandusmuuseumi infosüsteemi Kivike (http://kivike.kirmus.ee/) kogukonnaportaali „Virumaa veebivärav“ alajaotusest „Virumaa muinasjutud“. Lisaks Virumaa populaarsematele süžeedele on lühiloengu teemaks muinasjutud, mida jutustajad on žanrile ebatavaliselt seostanud Virumaa paikadega.
https://youtu.be/goEKH_zEhcY

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest Virumaa väikeste pärimusloengute sarja viiendas osas räägib folklorist Risto Järv Virumaa muinasjuttudest, keskendudes ime- ja loomamuinasjuttudele. Virumaa ...

Huvitaja. | Huvitaja. Lastemängud jõuludel | Vikerraadio | ERR

Pühad on mängimise aeg! Rohkem pühademänge leiab lastemängude andmebaasist "Ukauka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist."
https://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/exhibits/show/koroonamangud/joulumangud

Huvitaja. | Huvitaja. Lastemängud jõuludel | Vikerraadio | ERR Milliseid mänge mängiti vanasti pühade perioodil ja kui palju on mängud ajas muutunud, räägib folklorist, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur ja lastemängude uurija Astrid Tuisk. Milline on aga puhumise usundiline taust, teab usundiuurija R**t Hiiemäe. Lauri Õunapuu viib meid helide maailma ja ...

Kuusalu 2017: Talvel oli meil populaarseks mänguks luuremäng, ja seda siis suuskadel. Arvatavasti oli see mäng koolist tulnud. Jagasime omad meeskonnad, kus üks pool peitis metsa kirjakesi, mida teine pool asus otsima, kirjas olid juhised edasiseks tegutsemiseks. Korralikke suuski meil küll polnud, kuid olime õnnelikud nendegi üle. Mäletan, et suusakeppe ei jagunud, olid siis vahest juba katki läinud, või polnud neid üldse nii palju ostetud. Siin tuli abiks lepavõsa, kust parajad kepid sai hangitud. Selline mäng andis tükiks ajaks õues tegevust.

Lapsepõlvemänge kirjeldas Aino Katvel (snd 1955) Juminda külast. ERA, DK 486, 3/4 (5.1).

Lääne-Nigula < Martna < Ridala 1938:
Okut-sokut, suured sarved,
teise pere kitsel keerus sarved.
Oot'-oot', oot'- oot' tuuravingas,
seisa sirbilinnukene,
sõni, kui pühin püssikest,
arin all´ast rauakest.
Akkam' uuest otsast peale,
vahest vana järje peale.
Jälle, jälle jänesse jäll´ed,
otsekohe on orava jäll´ed,
siin on sirku seisatand
ja kivi otsas kükitand.
Ilma otsa ja ääreta jahimehelaulu luges mitmel pool Läänemaal elanud Liisa Alliksoo, kirja pani Enda Ennist (ERA II 188, 258/9 (126)).
Lääne Liisi (Eliise-Emmeliine Juntsi, vasakul) vestlust jõulusokuga on Martnas pildistatud 1963. või 1964. aastal, foto vahendas arhiivile
Siim Klaassen (ERA, DF 36116).

Lääne-Nigula < Martna < Ridala 1938:
Okut-sokut, suured sarved,
teise pere kitsel keerus sarved.
Oot'-oot', oot'- oot' tuuravingas,
seisa sirbilinnukene,
sõni, kui pühin püssikest,
arin all´ast rauakest.
Akkam' uuest otsast peale,
vahest vana järje peale.
Jälle, jälle jänesse jäll´ed,
otsekohe on orava jäll´ed,
siin on sirku seisatand
ja kivi otsas kükitand.
Ilma otsa ja ääreta jahimehelaulu luges mitmel pool Läänemaal elanud Liisa Alliksoo, kirja pani Enda Ennist (ERA II 188, 258/9 (126)).
Lääne Liisi (Eliise-Emmeliine Juntsi, vasakul) vestlust jõulusokuga on Martnas pildistatud 1963. või 1964. aastal, foto vahendas arhiivile
Siim Klaassen (ERA, DF 36116).

Eesti rahvakalender | Tabanipäev oli old jõulu teisel pühal …

Kuusalu 1973:
Tabanipäev oli old jõulu teisel pühal. Ja siis mehed käisid viina norimas. Kasuk oli pahempidi seljas.

Tabanine poisikene,
Tabani uoste erra,
suurte ruodude sulane.
Obu oli soolassa künässa,
siält tous üles üppamaie,
mäe pääle mängimaie.
Taban oli takusta tehtud,
koera karvust on koodet,
undinahast ommeletud.

Tabanisandid käivad, vanaema selit. Mardilaulu viisi järele niisamuti [lauldi].
Kirja pannud Eha Viluoja. KKI 63, 106/7 (23)

https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/tabanipaev/item/52199

Eesti rahvakalender | Tabanipäev oli old jõulu teisel pühal … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

Karksi 1969: Miul suiti ilusti pää siles ja panti vastane leit selga, ema võtt lauluraamatu, miu põlve pääle ja lauldseme „Ma tulen taevast ülevelt“, „Need inglid taevast tulevad“ ja veel palju jõululaule, mia mõisti juba palju varemaltki mitu salmi lugeda ja laulmine ja viisipidamine oli selge. Vanaema (isa poolt) õpes mulle mitu laulu ja lugusid.

Kirja pannud arhiivi kaastööline Marie Helimets (1891-1975). RKM II 267, 519/20 (1). Fotol laulab Marie Helimets 1960. aastal rahvaluulekogujatele, salvestab Elve-Viiu Jürken, pildistas Õile Hansen. ERA, Foto 4739.

Kuidas mööduvad teie pühad tänavu ja millised olid need varem? Küsimustik:
https://www.folklore.ee/era/kysitlus/

Karksi 1969: Miul suiti ilusti pää siles ja panti vastane leit selga, ema võtt lauluraamatu, miu põlve pääle ja lauldseme „Ma tulen taevast ülevelt“, „Need inglid taevast tulevad“ ja veel palju jõululaule, mia mõisti juba palju varemaltki mitu salmi lugeda ja laulmine ja viisipidamine oli selge. Vanaema (isa poolt) õpes mulle mitu laulu ja lugusid.

Kirja pannud arhiivi kaastööline Marie Helimets (1891-1975). RKM II 267, 519/20 (1). Fotol laulab Marie Helimets 1960. aastal rahvaluulekogujatele, salvestab Elve-Viiu Jürken, pildistas Õile Hansen. ERA, Foto 4739.

Kuidas mööduvad teie pühad tänavu ja millised olid need varem? Küsimustik:
https://www.folklore.ee/era/kysitlus/