Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Comments

Koroonaviiruse huumor, peamiselt mängurite huumor.
Tere! Selline küsimus, et kas ERA-s on säilitamisel mõni igivana laul, mille üks salmikatke võiks olla midagi niisugust: "Kõrsi-varsi nõgesi varsi, kõrsi-varsi vabarna varsi."? Kui selline laul oleks teada, oleksin väga tänulik selle laulu sõnade üle, kui neid on võimalik jagada. Samuti huvitab, millisest piirkonnast see pärineb ja millises perioodist? Minu teada olevat katket mainis minu vanaisa, mida tema vanavanaisa olevat talle põlvel kiigutades laulnud. Võimalik, et muid sõnu sellel laulul polnudki ja tegemist oligi lühikese lapse lõbustamise ja kiigutamise meetodiga. Vanaisa mälestuse aeg ulatus tsaariaega.
LAULU-UURIJAD LAULAVAD

Ootame kõiki traditsioonilise laulu huvilisi neljapäeval, 8. novembril kell 18.00 Laulupeomuuseumisse (Jaama 14, Tartu), kus mitmete maade tunnustatud rahvalaulu-uurijad esitavad näiteid laulutraditsioonidest, mida nad on teadlastena tundma õppinud. Kuulda saab rahvamuusikat Serbiast, Udmurtiast, Valgevenest, Israelist, Rootsist, Lätist, Leedust, Soomest, Eestist ja mujalt. Sündmus on tasuta!
Kontsert on osa rahvusvahelisest konverentsist “Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing“, mis toimub 7.-9. novembril 2018 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus (Vanemuise 42). Vaata lisa
http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
https://www.facebook.com/events/1928646317449302/

Kohtumiseni!
Korraldustoimkond

Foto: Kihnu laulikud esinemas Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas. Pildistas Erna Normann, 1970. ERA, Foto 9731.
Tere!See näituse kohta käiv reklaam (Kuremaa veskis) on natukene vale - nimelt on Veski avatud N,R,L.P kella 14-19-ni.Palun parandage reklaamis ära!
Kirjutan veidi sellest, miks mina hakkasin mälestusi korjama ning raamatuteks koondama.

Prantslastel on kõnekäänd: „Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub üldse arutleda. Need on surm, armastus ja meri“
Olen juurelnud selle üle ja leian, et prantslaste omailm on ikka palju ahtam, kui eestlaste oma. Meie laulupeod! Meie rahvaluulekogud! Meie kohapärimus! Meie kihelkondlik elulaad ja rahvakombed! Meie taluarhitektuur ja metsakultuur!
See moodustab meie omailma. (Muuseas omailm ei ole otseselt seotud kultuurikihi rikkuse, sügavuse ja mahuga, kus me ilmselt mõnegi näitaja osas jääme prantslastele alla). Meie omailm on meie ühiskondliku mälu peegeldus.
Freud kinnitab, et ühiskondlik mälu on suunatud progressile, individuaalne mälu aga alalhoiuinstinktile.
Kõikide vallutajate esmane soov ja eesmärk on purustada rahva ühiskondlik mälu. Sellega muudetakse rahvas manipuleeritavaks, prevaleerima hakkab alalhoiuinstinkt.
See teostati eesti rahva seas ennenägematute repressioonidega 1940-50 tel aastatel. Lisandus harituma ja edumeelsema osa ühiskondliku mälu kandjate põgenemine Läände. Uus, noor, kõige vastuvõtlikum põlvkond kasvas täielikult uute, võõraste vaadete süsteemi tingimustes.
Olgem ausad!! Kui paljudes peredes kasvatati 1950tel/60tel lapsi tõeliselt eestimeelses vaimus!? Võib-olla oli seda 10%, mitte enam. Pealekaebamiste ja hirmu külm hingus tõi esikohale individuaalse mälu ja surus alla rahva ühiskondliku mälu omariiklusest.
Kuidas aga sai aga võimalikuks rahva kohamälu kadumine ühe põlvkonna jooksul?
Niinimetatud sõjaaegne põlvkond lõpetas oma koolitee maakoolides aastatel (mõni aasta siia-sinna) 1950 – 1955. Nemad läksid suures enamuses tehnikumidesse, tööstuskoolidesse . Nad lahkusid oma kodutaludest, kus sageli kolm põlvkonda koos elasid. Sinna tagasi nad enamasti ei tulnud, vaid suunati kolhoosidesse, sovhoosidesse. EPT-desse, tehastesse ja nad hakkasid elama keskuste kortermajades. Nende laste kodud olid juba ainult need sageli umbrohust ümbritsetud silikaatmajad. Kokkupuuted vanavanematega piirdusid koolivaheajal mõne päevaga aastas. Kust pidi tulema see kohapärimus?
Meie põlise kohamälu taastamine sai võimalikuks tänu tohutule rahvapärimuste kõikide liikide kogumile. See taastamisprotsess algas 1960tel just eestimeelsete teadlaste eestvõttel, kes mõistsid protsessi pöördumatust.
Ja just seda tunnetades õnnestus mul 15 aastat tagasi käivitada metsandusliku pärandkultuuri väärtustamise ja säilitamise protsess Eestis. Siis selgus ka , et rööbiti sellega koguneb tohutul hulgal elu- ja kohamälestusi. Nüüdseks olen suutnud koostada ja kirjastada neid mälestusi kolm köidet enam kui 120 inimese elust.
Leian, et iga inimene peaks hoolitsema selle eest, et tema ajastu ja tema mõtted saaksid jäädvustatud tulevastele põlvedele. Ei maksa arvata, et minu elu on ju nii tavaline, midagi huvitavat pole mu elus. Kui mina näiteks oma lastelastele räägin elust maal 1940tel, 1950tel ja hiljemgi, arvavad nad minu jutu olevat mõnest neile tundmatust Eesti Rahva Ennemuistsete Juttude köitest...
Seepärast kutsun ka kõiki Teid üles asutama oma perekonnaarhiiv mälestuste, kirjade, dokumentide, fotodega. Koolitunnistustega, haiguslugudega, peokutsete ja teatrikavadeni välja.
Soovitage seda teha ka oma lastel ja lastelastel. Nii moodustub suguvõsaarhiiv.
Ja alati leidub inimesi, kes panevad kokku selle või teise perekonna loo.
Lõpetuseks näide meist palju suuremate rahvaste kohamälu saatusest.
Mõttetera maailmakuulsalt inglise kirjanikult John Galsworthy `lt: „Arhitektuuri ja metsakultuuri allakäik on kogu rahva elamiskultuuri allakäigu algus.“ Mitte kirjanduse, mitte maalikunsti vaid arhitektuuri ja metsakultuuri!
Mida maailmamees selle all mõtles, võime aimata, kui vaatleme Hollandi näidet.
Metsade hävitamise protsess on siin ammu möödas. Nüüd püütakse Hollandis taastada 300-500 aastat tagasi olnud maastikupilti perenimede järgi. See on seal võimalik, sest maasuguvõsad said Hollandis perenimed juba keskajal, sageli iseloomuliku maastiku järgi ja nad on olnud väga paiksed.
Hollandi maastikku taastatakse onomatopoeetilisel teel !!! Veidi parafraseerides tuntud lauset, võiksime küsida: Kas me sellist Eestit tahaksimegi ?!
Eesti maarahva ja tema kohamälu säilumise fenomenid ongi rehetare, (see on meie põlisarhitektuur) ja mets, vaese mehe kasukas, metsarahva varjaja, kogu põllu- ja karjakasvatuse lähtepunkt, meie erakordse elukvaliteedi tagaja.
1000 aastat on tänu neile kahele üle elatud Euroopa kõige sõdaderohkemad ajad, vahepeal pea olematuks muutununa. Selle nimel tasub igal inimesel meie kultuuripärandit, sealhulgas pärimuslikku, koguda ja säilitada! Pärandit tuleb pärandada!

Lembitu Twerdjanski,
põllum.tead. kand. (1975, Timirjazevi nim. PM Akad. Moskva), kultuurökoloogia mag. (2000, Stockholm.Rotterdam)
Hyvää itsenäisyyspäivää!
Deadline for the IOHA Finland 2018 abstract submision is gettin closer and closer!
Käisime Janika Orasega ICTMi (the International Council for Traditional Music) maailmakonverentsil Iirimaal Limericki muusikaakadeemias. Pildil on Limericki Ülikooli peahoone ja üks vabatahtlikest abilistest. :-)

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Operating as usual

[06/26/21]   Risti, Ugla k 1937: Laevad said ikka koha peal valmis tehtud. Ükskord tehti üks laev siin õue peal valmis, aga ega see nii kerge põlnd merre ajada, – kolm päeva kulus enni, kui vette sai. Siin va pika lauga meri ka, ei võta ega võta vedu peale. Rullid said siis laevale alla pandud ja köied seotud ja siis vändast ringi aetud. Talgud sai päris teha, enni kui laev vette sai. Eks rügamist oli nendega küll, sügise akka uuesti ülesse jälle vedama. Siin ääres esiteks meri laug, pohi paistab, aga sada sammu eemal on juba kolm jalga vett, aga juba kolm kilomeetrit eemal on juba 20-30 sülda vett.
Jutustanud Hindrek Lindström, kirja pannud Enda Ennist. ERA II 159, 255/6 (27)

25/06/2021

Saarde 1931: Kui jaanipäev seljataga, vaikib pool linnulaulu metsast, on jaakapäev seljataga, siis vaikib metsast terve linnulaul.

Voltvetist korjanud ja kirjutanud Jaak P. Sõggel. ERA II 33, 393/4 (4).
Ingrid Rüütlit Saaremaal Kõiguste külas linnulaulu salvestamas pildistas 1961. a. Ottilie-Olga Kõiva. ERA, Foto 5392.

Saarde 1931: Kui jaanipäev seljataga, vaikib pool linnulaulu metsast, on jaakapäev seljataga, siis vaikib metsast terve linnulaul.

Voltvetist korjanud ja kirjutanud Jaak P. Sõggel. ERA II 33, 393/4 (4).
Ingrid Rüütlit Saaremaal Kõiguste külas linnulaulu salvestamas pildistas 1961. a. Ottilie-Olga Kõiva. ERA, Foto 5392.

Timeline Photos 24/06/2021

Häädemeeste 1933:
Kui aga juhtus, et pillimees väsis ja pill vaikis, siis kogusid naised salkadena pillimehe ümber ja kaasitasid:
Oh sa pime pillimees, kaske,
Mis on sinu pillil viga?, kaske,
Kas on nõiad ära nõidun'd, kaske,
Või vanad kaed kahetsenud, kaske.
Võta'ga juurde Juuda sitta, kaske,
Hõlma alla aisurohtu, kaske,
Nina alla nuustutada, kaske!

Laulu tüübist "Pill nõiutud" esitas P. Standberg, kogus Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpilane A. Õunapuu .
E 83286 (5)

Fotol pillimees Sergei Kann Setumaal Meremäe külas 11.09.1936. Pildistas Rudolf Põldmäe.
ERA, Foto 467

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto467 #Häädemeeste #Setumaa #pillimees #pillnõiutud #lõõts

Häädemeeste 1933:
Kui aga juhtus, et pillimees väsis ja pill vaikis, siis kogusid naised salkadena pillimehe ümber ja kaasitasid:
Oh sa pime pillimees, kaske,
Mis on sinu pillil viga?, kaske,
Kas on nõiad ära nõidun'd, kaske,
Või vanad kaed kahetsenud, kaske.
Võta'ga juurde Juuda sitta, kaske,
Hõlma alla aisurohtu, kaske,
Nina alla nuustutada, kaske!

Laulu tüübist "Pill nõiutud" esitas P. Standberg, kogus Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpilane A. Õunapuu .
E 83286 (5)

Fotol pillimees Sergei Kann Setumaal Meremäe külas 11.09.1936. Pildistas Rudolf Põldmäe.
ERA, Foto 467

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto467 #Häädemeeste #Setumaa #pillimees #pillnõiutud #lõõts

23/06/2021

Pärnu < Tori 1931: Jaani öö.
Ürgas torupill ja lõi sekka korts. Nooremad inimesed tantsisid ümber jaaniku, tegid ringmänge ja muud nalja. Vanemad inimesed olid ka tule lähedal, vaatasid nooremate lõbutsemist päält, ajasid isekeskis juttu ja tõstsid ka kaljakannu aeg-ajalt suu juurde. Nii lõbutseti kuni koiduni.
Kirja pannud ja joonistanud Pärnu Linna Poeglaste Gümnaasiumi I kl. õpilane Theodor Tamm, jutustanud Juuli Michelson (57-a.). E 76356/7.

Pärnu < Tori 1931: Jaani öö.
Ürgas torupill ja lõi sekka korts. Nooremad inimesed tantsisid ümber jaaniku, tegid ringmänge ja muud nalja. Vanemad inimesed olid ka tule lähedal, vaatasid nooremate lõbutsemist päält, ajasid isekeskis juttu ja tõstsid ka kaljakannu aeg-ajalt suu juurde. Nii lõbutseti kuni koiduni.
Kirja pannud ja joonistanud Pärnu Linna Poeglaste Gümnaasiumi I kl. õpilane Theodor Tamm, jutustanud Juuli Michelson (57-a.). E 76356/7.

22/06/2021

Koeru 1890-1893: Kui päike väga käredasti paistab, ja pala on, siis ööldakse: "Pää kõrvetab vihma." On aga päike alli udu vingu sees, ja kuiv ise. Siis ööldakse: "Ilm on põudas." (põua aeg) ja kuiv, või põud kestab edasi. On aga pää pilve vinu sees, ja ise niiske soe, ehk lämmataja soe, siis ööldakse: "Pää saub vihma." ehk : "Ilm saub vihma." Siis on vihm varsi oodata.

Kirja pannud rätsep, raamatukaupmees ja revolutsionäär Hans Anton Schults Vaali küla Lubjasaare talust. H II 39, 60/1 (134). Harilaiu majaka merre avatud ust tontlikus pilveudus pildistas 2013. a. Pille Vahtmäe. ERA, DF 15003.

Koeru 1890-1893: Kui päike väga käredasti paistab, ja pala on, siis ööldakse: "Pää kõrvetab vihma." On aga päike alli udu vingu sees, ja kuiv ise. Siis ööldakse: "Ilm on põudas." (põua aeg) ja kuiv, või põud kestab edasi. On aga pää pilve vinu sees, ja ise niiske soe, ehk lämmataja soe, siis ööldakse: "Pää saub vihma." ehk : "Ilm saub vihma." Siis on vihm varsi oodata.

Kirja pannud rätsep, raamatukaupmees ja revolutsionäär Hans Anton Schults Vaali küla Lubjasaare talust. H II 39, 60/1 (134). Harilaiu majaka merre avatud ust tontlikus pilveudus pildistas 2013. a. Pille Vahtmäe. ERA, DF 15003.

21/06/2021

Mustjala 1928:
Äi ma muud sii ilmas taha
kui seda ilust einaaega,
virged viljaveuaega.
Kõik einaöied ilusad,
nad aisu välja ajavad.
Kõik neiu voodid meigu täis,
isi nemad keskel istuvad,
peed neil otsas pilkuvad,
valged palged vilkuvad.
Heinaaja ilust teadis laulda Küdema külas kunagine Hurda korrespondent Friedrich Miller, kes oli elu jooksul pidanud nii kooliõpetaja, laevakapteni kui talumehe ametit. Laulu pani kirja Mihkel Tooms (ERA II 8, 382/3). Laul on trükitud Vana Kandle Mustjala köites (V, nr 1162).
Friedrich Millerit on 1937. aastal pildistanud ERA stipendiaat Amanda Raadla (ERA, Foto 897).

Mustjala 1928:
Äi ma muud sii ilmas taha
kui seda ilust einaaega,
virged viljaveuaega.
Kõik einaöied ilusad,
nad aisu välja ajavad.
Kõik neiu voodid meigu täis,
isi nemad keskel istuvad,
peed neil otsas pilkuvad,
valged palged vilkuvad.
Heinaaja ilust teadis laulda Küdema külas kunagine Hurda korrespondent Friedrich Miller, kes oli elu jooksul pidanud nii kooliõpetaja, laevakapteni kui talumehe ametit. Laulu pani kirja Mihkel Tooms (ERA II 8, 382/3). Laul on trükitud Vana Kandle Mustjala köites (V, nr 1162).
Friedrich Millerit on 1937. aastal pildistanud ERA stipendiaat Amanda Raadla (ERA, Foto 897).

ERAtera 20/06/2021

ERAtera

Kuusalu 1939: Suur katel ilma kaaneta?
Mõistatuse kirja pannud Hilma Martinson. ERA II 222, 548 (1) –
https://folklore.ee/era/tera/#210620

ERAtera terasid Eesti Rahvaluule Arhiivist

[06/19/21]   Häädemeeste 1965: Hobuse muudi väsinud – väga väsinud inimesest.
Ütlust selgitanud Marta Mäesalu. RKM II 206, 555 (11)

Photos from Eesti Rahvaluule Arhiiv's post 18/06/2021

Tallinn 2012: Palve lektorile
Meie lektor, kes sa oled klassis.
Pühitsetud olgu sinu teadmised nii JAVA's kui PHP's.
Anna meile andeks meie kehvad teadmised,
nagu meie anname andeks rasked ülesanded.
Ära pane meile F'i, vaid päästa meid põrumisest,
sest sinu päralt on klass,
kaardikepp ja au
elu lõpuni!

Tekst programmeerimisõppejõule Jaagup Kipparile Haapsalu Kolledži rakendusinformaatikute poolt sünnipäevaks kingitud pendli karbilt. J. Kippar: Pendel pidi olema abiks hindamisel. Magnetiga pendli all oli kuus valikut, millest ühe juhusliku peale pärast käima lükkamist lõpuks osuti seisma jäi. Algselt trükituna olid seal kirjas: "jah", "küsi sõbralt", "mitte mingil juhul" jmt. Üliõpilased olid aga need maha tõmmanud ning kirjutanud asemele A, B, C, D, E, F - ehk nii, nagu hinded parajasti hindamissüsteemi juures olid.
EFA I 379, 1/3.

Timeline Photos 17/06/2021

Lääne-Nigula 1896:
Ei ma tea kes mind teinud,
On mind metsas tedred teinud...
Mustad linnud mind munenud,
Hallid linnud haudunud,
Kirjud linnud kirikul viinud
Valged linnud vaderiks olnud,
Vihmakass mind kasvatanud.
Kukulind mul kuue tegi
Vares tegi vammuse.
Pääsuke tegi püksid jalga,
Linavästrik vesti selga
Metskits pani mütsi pähe
Rätiku andis rähnake
Kaelarätiku kadakalind.
Varblane tõi valged sukad
Pajulind tõi pastlad jalga
Minu maja metsa sees
Linnud laulvad ukse ees.

Murelaulu tüübist "Pole isa olnudki" kogus Oru vallast Johan Prooses.
E 24611 (1)

Fotol sikusarvepuhuja Jukk Akermann Vana-Antslast. Pildistanud Armas Otto Väisänen 1912.
ERA, Foto 4627

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto4627 #murelaul #poleisaolnudki #LääneNigula #sikusarvepuhuja #loodus #JukkAkermann #VanaAntsla

Lääne-Nigula 1896:
Ei ma tea kes mind teinud,
On mind metsas tedred teinud...
Mustad linnud mind munenud,
Hallid linnud haudunud,
Kirjud linnud kirikul viinud
Valged linnud vaderiks olnud,
Vihmakass mind kasvatanud.
Kukulind mul kuue tegi
Vares tegi vammuse.
Pääsuke tegi püksid jalga,
Linavästrik vesti selga
Metskits pani mütsi pähe
Rätiku andis rähnake
Kaelarätiku kadakalind.
Varblane tõi valged sukad
Pajulind tõi pastlad jalga
Minu maja metsa sees
Linnud laulvad ukse ees.

Murelaulu tüübist "Pole isa olnudki" kogus Oru vallast Johan Prooses.
E 24611 (1)

Fotol sikusarvepuhuja Jukk Akermann Vana-Antslast. Pildistanud Armas Otto Väisänen 1912.
ERA, Foto 4627

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto4627 #murelaul #poleisaolnudki #LääneNigula #sikusarvepuhuja #loodus #JukkAkermann #VanaAntsla

[06/16/21]   Ambla 1893:
Ussisõnad:
Madu musta, maa-alune,
Halli, aedade alune,
kiheva kivialune,
läbi vetede pugeja,
sina aga purge puude juuri,
söö senä sarapuu südanta,
kaseoksi sa kabista.
Ära söö minu südanta,
ära joo minu jumeta,
ära vaeva vaimukesta,
söö sina soosta sambelaida,
mädäjärvest mättaaida,
kalajärvest kalaida!
Leenu Saare suust kirja pannud Karp Kuusik. E 1148 (1)

Ingrid Rüütel: kivistunud asi ei kesta kaua 16/06/2021

Ingrid Rüütel: kivistunud asi ei kesta kaua

Tänases Postimehes on intervjuu Ingrid Rüütliga heliväljaande "Viljandimaa rahvalaule ja pillilugusid" ilmumise puhul.

Ingrid Rüütel: kivistunud asi ei kesta kaua Helisalvestised eesti rahvaluule arhiivist on jõudnud järjekordse helikandjani. Topeltalbum «Viljandimaa rahvalaule ja pillilugusid» tutvustab rahvalaule ja pillilugusid, mis olid käibel ajaloolisel Viljandimaal 19.–20. sajandi vahetusel. Sellegi äärmiselt huvitava kogumiku on koostanud Ing...

15/06/2021

Kuusalu 1917: Siinses Kõnnu rannas vanematel aegadel elanud rahval olla see arvamine olnud, et viidipäev 15. juunil vanal ajal olnud ja iseäralisel kombel hukka saanud Viitna kiriku mälestuseks on seatud.
Kirja pannud Salomon Lilhein (1866-1927) Viinistult Matsu talust. E 50570.
Mall Hiiemäe kommentaar "Eesti rahvakalendris": "Muistendi järgi vajunud Viitna kirik maa alla, kui 7 venda (või isegi 7 kukepoega) korraga kirikusse läinud." Lähemalt viidipäevast:
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/viidipaev
Viitna kalmemännikut pildistas Mall Hiiemäe 1970. aastal. ERA, Foto 9507.

Kuusalu 1917: Siinses Kõnnu rannas vanematel aegadel elanud rahval olla see arvamine olnud, et viidipäev 15. juunil vanal ajal olnud ja iseäralisel kombel hukka saanud Viitna kiriku mälestuseks on seatud.
Kirja pannud Salomon Lilhein (1866-1927) Viinistult Matsu talust. E 50570.
Mall Hiiemäe kommentaar "Eesti rahvakalendris": "Muistendi järgi vajunud Viitna kirik maa alla, kui 7 venda (või isegi 7 kukepoega) korraga kirikusse läinud." Lähemalt viidipäevast:
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/viidipaev
Viitna kalmemännikut pildistas Mall Hiiemäe 1970. aastal. ERA, Foto 9507.

Photos from Eesti Rahvaluule Arhiiv's post 14/06/2021

Järva-Jaani 1889:
Lähme tehtud teeda mööda,
raiutud radasid mööda,
kust on enne orjad käinud,
orjad käinud, härjad läinud,
orjad käinud õhtu'uni,
vaimolapsed valge'eni.
Kuri võtku saksa silmad,
kärvagu käed mõlemad,
kes pani orjad hulkumaje,
kuuvalgel kuukamaje,
kuuvalgel, ehavalgela!
Ehavalgel löödi heina,
salaja saud veeti.
Orjade raskest teekonnast kirjutas Narva Kreenholmi vabriku tööline Jaan Piiber, kes oli pärit Järva-Jaanist Kuie vallast (H III 1, 153 (3)).
Karinu asunduses pildistas orjakivi Richard Viidalepp 1940. aasta augustis (ERA, Foto 2028).

[06/13/21]   Iisaku, Tudulinna 1889: Ega ta sualakott õle, et vihma kardab.
„Kõnekianu“ kirja pannud Dietrich Timotheus. H II 7, 760 (237)

12/06/2021

Täna kl 16 ERA Loodusfestivalil Hurda pargis!
Karksi, Mäeküla 1961:
Ella või ella,
Kiidre Leena, ella,
tule siia, kari siia,
kari ütte, ella!
Ella ee-ee, ella-lee!

Ella või ella,
Kiidre Jassi, ella,
tule siia, kari siia,
kari ütte, ella!
Aame oina poksleme,
aame koera pureleme,
aame pulli puskleme,
ise lääme jõudu kaeme!
Ella ee-ee, ella-lee!
Laulnud Marie Helimets, salvestanud ja kirja pannud Olli Kõiva. RKM, Mgn. II 621 b
Kuula salvestust: https://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-17174-54845-01284
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv Loodusfestivalil (http://loodusfestival.ee/loodusfestivali-programm): rahvaluulekogude põhjal kõneldakse ja lauldakse Hurda kl 16–18 pargis inimese ja looduse suhetest, huigatakse ja häälitsetakse kevadõhtu meeleolus.

Täna kl 16 ERA Loodusfestivalil Hurda pargis!
Karksi, Mäeküla 1961:
Ella või ella,
Kiidre Leena, ella,
tule siia, kari siia,
kari ütte, ella!
Ella ee-ee, ella-lee!

Ella või ella,
Kiidre Jassi, ella,
tule siia, kari siia,
kari ütte, ella!
Aame oina poksleme,
aame koera pureleme,
aame pulli puskleme,
ise lääme jõudu kaeme!
Ella ee-ee, ella-lee!
Laulnud Marie Helimets, salvestanud ja kirja pannud Olli Kõiva. RKM, Mgn. II 621 b
Kuula salvestust: https://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-17174-54845-01284
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv Loodusfestivalil (http://loodusfestival.ee/loodusfestivali-programm): rahvaluulekogude põhjal kõneldakse ja lauldakse Hurda kl 16–18 pargis inimese ja looduse suhetest, huigatakse ja häälitsetakse kevadõhtu meeleolus.

11/06/2021

Ambla 1923: Kits läks kiigeldes määle, hunt läks hoobeldes järele. Tule mulle kitsekene, ma teen sulle hummis kingad, peale panen siidi paelad. Lind aga laulis lepikus, ära usu hundi juttu, hundil on need hullud jutud, vanal karul kavalamad.
Hund teeb sulle hummis kingad, oma nahk on hummis kingad, sooled need on siidi paelad.
Kirja pannud Tamsalu-Uudeküla Algkooli 4. kl. õpilane Karl Suuk (13-a.), elukoht Vao vallas Tapa ja Kiltsi vahel, putka nr 334. A 2804 (2).

Ambla 1923: Kits läks kiigeldes määle, hunt läks hoobeldes järele. Tule mulle kitsekene, ma teen sulle hummis kingad, peale panen siidi paelad. Lind aga laulis lepikus, ära usu hundi juttu, hundil on need hullud jutud, vanal karul kavalamad.
Hund teeb sulle hummis kingad, oma nahk on hummis kingad, sooled need on siidi paelad.
Kirja pannud Tamsalu-Uudeküla Algkooli 4. kl. õpilane Karl Suuk (13-a.), elukoht Vao vallas Tapa ja Kiltsi vahel, putka nr 334. A 2804 (2).

Timeline Photos 10/06/2021

Pärnu-Jaagupi 1895:
Kord läinud ingel ja vanapagan ühe mehe pärast, kes vaesuses ja jumalakartuses elas, tülisse. Ingel kiitnud seda meest, aga kurat ütelnud: "Tee ta rikkaks, küll ta siis uhkeks lähab ja minu kätte tuleb." Ingel lubanud seda ja läinud ühel õhtal vaese kerjajasandi näol sinna majasse. Õhtul võetud teda lahkesti vastu, antud süia ja ka öömaja. Homikul vara tõusnud ingel ülesse, võtnud ahjuotselt peeru, hakatanud selle põlema, läinud õue ja süidanud maja põlema, mis peale ta ka ise ruttu sealt ära läinud. Peremees, kelle maja nüid põlenud oli, hakas vana maja müürialusid lõhkuma, mis tulest ülejäenud olivad ja leidis sealt alt hulga raha. Mees ehitas uue suure elumaja üles ja hakas uhkesti elama. Aasta pärast tulnud ingel ja kurat mõlemad seda peremees vaatama. Ingel näinud juba eemalt, et kolm kurjavaimu katuksel olnud. Kurat rõemustanud ja ütelnud: "Näes sa nüüd, et minu võit on, minu poisid on juba seal."

Rahvajutu kogus Vee vallast Mart Aija.
E 16796/7 (8)

Fotol Kristjan Põldmäe ehitustööliste brigaad 1890-ndail aastail Rae vallas Ussiaugu talu hooneid ehitamas.
ERA, Foto 9128

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto9128 #rahvajutt #majaehitamine #ingeljakurat #ehitustöölised #tööriistad #Raevald #PärnuJaagupi

Pärnu-Jaagupi 1895:
Kord läinud ingel ja vanapagan ühe mehe pärast, kes vaesuses ja jumalakartuses elas, tülisse. Ingel kiitnud seda meest, aga kurat ütelnud: "Tee ta rikkaks, küll ta siis uhkeks lähab ja minu kätte tuleb." Ingel lubanud seda ja läinud ühel õhtal vaese kerjajasandi näol sinna majasse. Õhtul võetud teda lahkesti vastu, antud süia ja ka öömaja. Homikul vara tõusnud ingel ülesse, võtnud ahjuotselt peeru, hakatanud selle põlema, läinud õue ja süidanud maja põlema, mis peale ta ka ise ruttu sealt ära läinud. Peremees, kelle maja nüid põlenud oli, hakas vana maja müürialusid lõhkuma, mis tulest ülejäenud olivad ja leidis sealt alt hulga raha. Mees ehitas uue suure elumaja üles ja hakas uhkesti elama. Aasta pärast tulnud ingel ja kurat mõlemad seda peremees vaatama. Ingel näinud juba eemalt, et kolm kurjavaimu katuksel olnud. Kurat rõemustanud ja ütelnud: "Näes sa nüüd, et minu võit on, minu poisid on juba seal."

Rahvajutu kogus Vee vallast Mart Aija.
E 16796/7 (8)

Fotol Kristjan Põldmäe ehitustööliste brigaad 1890-ndail aastail Rae vallas Ussiaugu talu hooneid ehitamas.
ERA, Foto 9128

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto9128 #rahvajutt #majaehitamine #ingeljakurat #ehitustöölised #tööriistad #Raevald #PärnuJaagupi

Videos (show all)

ERA kaastööliste veebipäev
ERA veebipäev
ERA kaastööliste veebipäev 2021: tiiser
Mall Hiiemäe maitulest: tiiser
Urve Schkiperov õpetab kassikangast kuduma.
Veskimees Priidu Raudkatsi jutud
Kandlemängija Heino Sõna
Asundused, Venemaa, Omski obl, Okonešnikovo raj, Zolotaja Niva k 1995:Elmar Sõrmus ja "Suhkrutükk".Jäädvustasid Anu Korb...
Asundused, Venemaa, Omski obl, Krutinski raj, Rõžkovo k 1999:Siberi eestlased, Olga Klaus ja Emilia Naarits tantsivad, k...
Laeva ehitamine (mäng)
„Siberi setode laulud“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 7) nüüd ka veebiväljaandena http://www.folklore.ee/pu...

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information

twitter.com/eratera www.instagram.com/rahvaluulearhiiv/

Opening Hours

Monday 13:00 - 14:00
Monday 09:00 - 12:00
Tuesday 13:00 - 14:00
Tuesday 09:00 - 12:00
Wednesday 13:00 - 14:00
Wednesday 09:00 - 12:00
Thursday 13:00 - 14:00
Thursday 09:00 - 12:00
Friday 09:00 - 16:30
Other Education in Tartu (show all)
Learn Estonian Via Captions Learn Estonian Via Captions
Tartu

Learning Estonian from pictures around. Feel free to propose your photos and translations. You will be mentioned as an author of the post. I am not a native speaker, so feel free to correct if you see mistake;)

Zooloogiaring Zooloogiaring
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Zooloogiaringis käivad huvilised õpilasted Tartu linna ja maakonna koolidest. Ühine meiega, kui Sind huvitavad loomad ja tahad neist rohkem teada saada.

Tartu Lasteaed Hellik Tartu Lasteaed Hellik
Aardla 138
Tartu

Tartu Lasteaed Helliku FB leht

Top Drive Autokool Top Drive Autokool
Ülikooli 17-114
Tartu

Top Drive autokool tegeleb B-kategooria mootorsõidukijuhtide ettevalmistusega. Autokooli loomisel lähtusime eelkõige tulevaste juhtide vajadustest ja soovidest.

Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus

Tantsustuudio Carol Tantsustuudio Carol
Tamme Pst 1
Tartu

Kui sulle meeldib liikuda ja väljendada ennast tantsu kaudu, siis on just see õige koht Sinule! Registreeri ennast liikmeks www.carol.ee

Eesti Veiniakadeemia Eesti Veiniakadeemia
Fortuuna 1
Tartu

Eesti Veiniakadeemia on usaldusväärne veiniteadmiste allikas.

Tartu Keiserlik Salateater Tartu Keiserlik Salateater
Vanemuise 19
Tartu, 51014

Tutrices OÜ/ lastehoid Tutrices OÜ/ lastehoid
Killustiku 3
Tartu, 50304

Lastehoid Killu on armas kodune lastehoid kuni viiele 1,5 - 3 aastasele lapsele.

Kirilased Kirilased
Tartu, 50406

Teada saamaks, millega me tegeleme, soovitame uurida meie kodulehte http://kirilane.ee

Autokool VivaLiiklus Autokool VivaLiiklus
Jaama 143
Tartu

Pakume A- ja B-kategooria koolitusi, libedasõidu-, pimeda aja-, lõppastme koolitusi. Helkurkoolitusi ja lasterühmasaatjate koolitusi. Auditoorne ja e-õpe

EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus EPSÜ - Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Näituse 2-211
Tartu, 50409

EPSÜ ehk Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus on organisatsioon Eesti kõrgkoolides psühholoogiat õppinud ja õppivatele üliõpilastele.