Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Comments

Koroonaviiruse huumor, peamiselt mängurite huumor.
Tere! Selline küsimus, et kas ERA-s on säilitamisel mõni igivana laul, mille üks salmikatke võiks olla midagi niisugust: "Kõrsi-varsi nõgesi varsi, kõrsi-varsi vabarna varsi."? Kui selline laul oleks teada, oleksin väga tänulik selle laulu sõnade üle, kui neid on võimalik jagada. Samuti huvitab, millisest piirkonnast see pärineb ja millises perioodist? Minu teada olevat katket mainis minu vanaisa, mida tema vanavanaisa olevat talle põlvel kiigutades laulnud. Võimalik, et muid sõnu sellel laulul polnudki ja tegemist oligi lühikese lapse lõbustamise ja kiigutamise meetodiga. Vanaisa mälestuse aeg ulatus tsaariaega.
LAULU-UURIJAD LAULAVAD

Ootame kõiki traditsioonilise laulu huvilisi neljapäeval, 8. novembril kell 18.00 Laulupeomuuseumisse (Jaama 14, Tartu), kus mitmete maade tunnustatud rahvalaulu-uurijad esitavad näiteid laulutraditsioonidest, mida nad on teadlastena tundma õppinud. Kuulda saab rahvamuusikat Serbiast, Udmurtiast, Valgevenest, Israelist, Rootsist, Lätist, Leedust, Soomest, Eestist ja mujalt. Sündmus on tasuta!
Kontsert on osa rahvusvahelisest konverentsist “Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing“, mis toimub 7.-9. novembril 2018 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus (Vanemuise 42). Vaata lisa
http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
https://www.facebook.com/events/1928646317449302/

Kohtumiseni!
Korraldustoimkond

Foto: Kihnu laulikud esinemas Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas. Pildistas Erna Normann, 1970. ERA, Foto 9731.
Tere!See näituse kohta käiv reklaam (Kuremaa veskis) on natukene vale - nimelt on Veski avatud N,R,L.P kella 14-19-ni.Palun parandage reklaamis ära!
Kirjutan veidi sellest, miks mina hakkasin mälestusi korjama ning raamatuteks koondama.

Prantslastel on kõnekäänd: „Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub üldse arutleda. Need on surm, armastus ja meri“
Olen juurelnud selle üle ja leian, et prantslaste omailm on ikka palju ahtam, kui eestlaste oma. Meie laulupeod! Meie rahvaluulekogud! Meie kohapärimus! Meie kihelkondlik elulaad ja rahvakombed! Meie taluarhitektuur ja metsakultuur!
See moodustab meie omailma. (Muuseas omailm ei ole otseselt seotud kultuurikihi rikkuse, sügavuse ja mahuga, kus me ilmselt mõnegi näitaja osas jääme prantslastele alla). Meie omailm on meie ühiskondliku mälu peegeldus.
Freud kinnitab, et ühiskondlik mälu on suunatud progressile, individuaalne mälu aga alalhoiuinstinktile.
Kõikide vallutajate esmane soov ja eesmärk on purustada rahva ühiskondlik mälu. Sellega muudetakse rahvas manipuleeritavaks, prevaleerima hakkab alalhoiuinstinkt.
See teostati eesti rahva seas ennenägematute repressioonidega 1940-50 tel aastatel. Lisandus harituma ja edumeelsema osa ühiskondliku mälu kandjate põgenemine Läände. Uus, noor, kõige vastuvõtlikum põlvkond kasvas täielikult uute, võõraste vaadete süsteemi tingimustes.
Olgem ausad!! Kui paljudes peredes kasvatati 1950tel/60tel lapsi tõeliselt eestimeelses vaimus!? Võib-olla oli seda 10%, mitte enam. Pealekaebamiste ja hirmu külm hingus tõi esikohale individuaalse mälu ja surus alla rahva ühiskondliku mälu omariiklusest.
Kuidas aga sai aga võimalikuks rahva kohamälu kadumine ühe põlvkonna jooksul?
Niinimetatud sõjaaegne põlvkond lõpetas oma koolitee maakoolides aastatel (mõni aasta siia-sinna) 1950 – 1955. Nemad läksid suures enamuses tehnikumidesse, tööstuskoolidesse . Nad lahkusid oma kodutaludest, kus sageli kolm põlvkonda koos elasid. Sinna tagasi nad enamasti ei tulnud, vaid suunati kolhoosidesse, sovhoosidesse. EPT-desse, tehastesse ja nad hakkasid elama keskuste kortermajades. Nende laste kodud olid juba ainult need sageli umbrohust ümbritsetud silikaatmajad. Kokkupuuted vanavanematega piirdusid koolivaheajal mõne päevaga aastas. Kust pidi tulema see kohapärimus?
Meie põlise kohamälu taastamine sai võimalikuks tänu tohutule rahvapärimuste kõikide liikide kogumile. See taastamisprotsess algas 1960tel just eestimeelsete teadlaste eestvõttel, kes mõistsid protsessi pöördumatust.
Ja just seda tunnetades õnnestus mul 15 aastat tagasi käivitada metsandusliku pärandkultuuri väärtustamise ja säilitamise protsess Eestis. Siis selgus ka , et rööbiti sellega koguneb tohutul hulgal elu- ja kohamälestusi. Nüüdseks olen suutnud koostada ja kirjastada neid mälestusi kolm köidet enam kui 120 inimese elust.
Leian, et iga inimene peaks hoolitsema selle eest, et tema ajastu ja tema mõtted saaksid jäädvustatud tulevastele põlvedele. Ei maksa arvata, et minu elu on ju nii tavaline, midagi huvitavat pole mu elus. Kui mina näiteks oma lastelastele räägin elust maal 1940tel, 1950tel ja hiljemgi, arvavad nad minu jutu olevat mõnest neile tundmatust Eesti Rahva Ennemuistsete Juttude köitest...
Seepärast kutsun ka kõiki Teid üles asutama oma perekonnaarhiiv mälestuste, kirjade, dokumentide, fotodega. Koolitunnistustega, haiguslugudega, peokutsete ja teatrikavadeni välja.
Soovitage seda teha ka oma lastel ja lastelastel. Nii moodustub suguvõsaarhiiv.
Ja alati leidub inimesi, kes panevad kokku selle või teise perekonna loo.
Lõpetuseks näide meist palju suuremate rahvaste kohamälu saatusest.
Mõttetera maailmakuulsalt inglise kirjanikult John Galsworthy `lt: „Arhitektuuri ja metsakultuuri allakäik on kogu rahva elamiskultuuri allakäigu algus.“ Mitte kirjanduse, mitte maalikunsti vaid arhitektuuri ja metsakultuuri!
Mida maailmamees selle all mõtles, võime aimata, kui vaatleme Hollandi näidet.
Metsade hävitamise protsess on siin ammu möödas. Nüüd püütakse Hollandis taastada 300-500 aastat tagasi olnud maastikupilti perenimede järgi. See on seal võimalik, sest maasuguvõsad said Hollandis perenimed juba keskajal, sageli iseloomuliku maastiku järgi ja nad on olnud väga paiksed.
Hollandi maastikku taastatakse onomatopoeetilisel teel !!! Veidi parafraseerides tuntud lauset, võiksime küsida: Kas me sellist Eestit tahaksimegi ?!
Eesti maarahva ja tema kohamälu säilumise fenomenid ongi rehetare, (see on meie põlisarhitektuur) ja mets, vaese mehe kasukas, metsarahva varjaja, kogu põllu- ja karjakasvatuse lähtepunkt, meie erakordse elukvaliteedi tagaja.
1000 aastat on tänu neile kahele üle elatud Euroopa kõige sõdaderohkemad ajad, vahepeal pea olematuks muutununa. Selle nimel tasub igal inimesel meie kultuuripärandit, sealhulgas pärimuslikku, koguda ja säilitada! Pärandit tuleb pärandada!

Lembitu Twerdjanski,
põllum.tead. kand. (1975, Timirjazevi nim. PM Akad. Moskva), kultuurökoloogia mag. (2000, Stockholm.Rotterdam)
Hyvää itsenäisyyspäivää!
Deadline for the IOHA Finland 2018 abstract submision is gettin closer and closer!
Käisime Janika Orasega ICTMi (the International Council for Traditional Music) maailmakonverentsil Iirimaal Limericki muusikaakadeemias. Pildil on Limericki Ülikooli peahoone ja üks vabatahtlikest abilistest. :-)

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Operating as usual

13/01/2022

Vadjamaa, Jõgõperä k 1972:
Nat'u Lukina Jõgõperä külast, sündinud Luuditsas. Ta on väga temperamentne ja kiiresti vahelduva tujuga. See foto on tehtud tema maja külgmise akna ees. Tal kasvas aias õige mitmesuguseid lilli ja taimi, mis olid hästi hoolitsetud. Kõige enam oli jorjeneid ja tokkroose. Ta on vaene inimene, kuid õu, maja, aed ja toad on tal alati hästi korras ning puhtad, nagu enamikul vadjalastel.
Paul Ariste vadja ekspeditsioon 04.07-11.07.1972
Pildistanud Tõnis Kask. ERA, VE 368
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erave368 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #vadja #photography #FolkloreThursday #natalialukina #lukina #vadja #lilled #vadjamaa #jõgõperä

Vadjamaa, Jõgõperä k 1972:
Nat'u Lukina Jõgõperä külast, sündinud Luuditsas. Ta on väga temperamentne ja kiiresti vahelduva tujuga. See foto on tehtud tema maja külgmise akna ees. Tal kasvas aias õige mitmesuguseid lilli ja taimi, mis olid hästi hoolitsetud. Kõige enam oli jorjeneid ja tokkroose. Ta on vaene inimene, kuid õu, maja, aed ja toad on tal alati hästi korras ning puhtad, nagu enamikul vadjalastel.
Paul Ariste vadja ekspeditsioon 04.07-11.07.1972
Pildistanud Tõnis Kask. ERA, VE 368
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erave368 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #vadja #photography #FolkloreThursday #natalialukina #lukina #vadja #lilled #vadjamaa #jõgõperä

12/01/2022

Viru-Nigula, Kohala k 1903:
Püha-Jüri kutsikad
Kord lähend üks mees metsa ja eksind ära ega ole oskand kojo minna. Ühest kohast teise käies tulnud temale kari huntisi vastu ja kippusid mehe kallale. Mees huntisi urjutama: „Tohoh!“ ja „Ur-joh!“.
Ei hundid ooli, tulevad ligemale.
Viimast ööld mees: „Püha-Jüri kutsikad! Püha-Jüri, Püha-Jüri, kannusta, kannusta!“
Nüüd hundid tõstand pead püsti, lõuad laieli, ja lähend siis menema. Nii pääsend mees nende küüsist menema.
Kirja pannud Gustav Johann Jürjev (Kallus). E 44306

11/01/2022

Poolamaa < Tarvastu 1890: Mitu Kuud või Päevä taevan nägema = ülearu paelu käsuandjit või otsalisi olema.

Unenäoseletusi saatis Jakob Hurdale Tarvastust pärit soldat Andres Rull (1869-1911) kroonuteenistusest Suwalki kubermangust. H III 16, 367 (23).

Photos from Eesti Rahvaluule Arhiiv's post 10/01/2022

Häädemeeste 1909:
Läksin mina metsa kõndimaie:
leidsin põdra põllu päälta,
karu kaeranurme siista.
Ma saaks sarved omalegi!
Ma viiks sarved sepa kätte,
sepp teeks mulle tutu-lutu,
valaks mulle vaskelutu.
Siis mina üüaks õitsel minnes,
koidu ajal kodu tulles.
Rootsi kuningas kuulataks,
Rootsi rahvas mõtelisse:
oleks sii lutu meie maale,
siis ei murtaks mullikida,
kistaks ei kitsetalleksida.
Põdrasarvedest tehtud vägevast pillist laulis Liisu Eisenschmidt Tahkuranna vallas. Laulu kirjutasid üles üliõpilased Artur Martin ja Eduard Juhanson (EÜS VI 577 (175)).
Liisu Eisenschmidti ja tema mehe stuudiofoto vahendas arhiivile Marta Mäesalu (ERA, Foto 2746).

09/01/2022

Tartu 2017:
Minu 1902. a sündinud isa perekonnanimi on sünnitunnistusel Prodel, aga seda nime on alati hääldatud Proodel. Minu vend ja mina oleme Eesti ajal sündinud ja saime perekonnanimeks Proodel, nõukogudeaegsed lapsed said sünnitunnistused ja passid Prodeli nimega. Kuna vanemad oleksid eelistanud Proodeli nimekuju, arvestasime nende sooviga: kalmistul on vendade ühisel hauaplatsil nii Prodel kui Proodel.
Abiellumisel ei tahtnud ma sugugi perekonnanime Proodel vahetada Hiiemäe vastu, põhjuseks see, et olin eelmise nimega trükisõnas tuntuks saanud. 1970. aastal polnud kombeks, et abielus ollakse eri perekonnanimega. Elu kestel on ette tulnud mõlemat – omaaegse nimega tuttava taasleidmist ja kiitust ilusa perenime puhul.

Folklorist Mall Hiiemäe vastustest rahvaluulearhiivi 2017. aasta küsitluskavale „Imelik nimi“. EFA I 225, 10 (31, 32)
Fotol Mall Hiiemäe oma 80. sünnipäeva tähistamisel Eesti Kirjandusmuuseumis 2017. aastal, pildistanud Alar Madisson. ERA, DF 35493

Tartu 2017:
Minu 1902. a sündinud isa perekonnanimi on sünnitunnistusel Prodel, aga seda nime on alati hääldatud Proodel. Minu vend ja mina oleme Eesti ajal sündinud ja saime perekonnanimeks Proodel, nõukogudeaegsed lapsed said sünnitunnistused ja passid Prodeli nimega. Kuna vanemad oleksid eelistanud Proodeli nimekuju, arvestasime nende sooviga: kalmistul on vendade ühisel hauaplatsil nii Prodel kui Proodel.
Abiellumisel ei tahtnud ma sugugi perekonnanime Proodel vahetada Hiiemäe vastu, põhjuseks see, et olin eelmise nimega trükisõnas tuntuks saanud. 1970. aastal polnud kombeks, et abielus ollakse eri perekonnanimega. Elu kestel on ette tulnud mõlemat – omaaegse nimega tuttava taasleidmist ja kiitust ilusa perenime puhul.

Folklorist Mall Hiiemäe vastustest rahvaluulearhiivi 2017. aasta küsitluskavale „Imelik nimi“. EFA I 225, 10 (31, 32)
Fotol Mall Hiiemäe oma 80. sünnipäeva tähistamisel Eesti Kirjandusmuuseumis 2017. aastal, pildistanud Alar Madisson. ERA, DF 35493

08/01/2022

Türi 1930: Vanaaegne lamp. Kaali või suure kardule sisse tehti auk, pandi rasv sisse, üks lõngaots ka – ja põles. Lamp oligi valmis.
Jutustanud Liisa Schutting, kirja pannud Richard Viidebaum (Viidalepp). ERA II 24, 642 (27)

07/01/2022

Eesti rahvakalender | Nuudipäev (7. I)

Mustjala 1939: Kolmekuningapääva järge oli nuudipää, siis paha nuut keis kihapulki ja vikkisi otsimas*, et õlut otsas oo. Poisid ja mehed tegid ennast „nuudiks“, panid koti ühele kaela ja ajasid kihapunnisi ja vikkisi peele. Vahel olid õlenuudid ümber kere, vahel [e]s ole ühtid.

*"Nuutidega pühi välja ajamas“.
* keis – käis; kiha – õllenõu; punnisi – siin: õllenõu pruntisid; vikkisi – õllevaadi pulki; ajasid peele – nõudsid
Mustjala nuudipäevakommetest rääkis Kaljo Lepale 1869. a sündinud Maria Lepp Järise külast. ERA II 255, 236/7 (4).
Rohkem nuudipäevast: https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/nuudipaev

Eesti rahvakalender | Nuudipäev (7. I) Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

06/01/2022

Setomaa, Petseri l :
Petseri kloostri õues vana veekaev, kus toimub kolmekuningapäeval (6. jaan.) Jordani-teenistus.
Pildistanud V. Säägi. ERA, Foto 1743
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto1743 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #setomaa #petseri #klooster #kolmekuningapäev #jordan #tähtpäev

Setomaa, Petseri l :
Petseri kloostri õues vana veekaev, kus toimub kolmekuningapäeval (6. jaan.) Jordani-teenistus.
Pildistanud V. Säägi. ERA, Foto 1743
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto1743 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #setomaa #petseri #klooster #kolmekuningapäev #jordan #tähtpäev

05/01/2022

Vändra 1889:
Arjaga ussa, neid olla õige väha; arva olla neid inimesi, kis teda näha saab, aga maha lüia ei tohe teda keegi; see olla usside kuningas. Kord olla üks karjapoiss ussi peadpidi mätta sees näind. Ta akand teda materdama, uss pöörnd aga pea mätta seest väl'la ja vilistand õige eledaste. Siis alles näind poiss, et ussil suur punane ari peas olnd ja ästi ilus. Vile järele olla aga ussa igast kül'lest nii rohkeste kokko tulnd ja unik iga silmapilguga suuremaks kasund. Poiss saand suure vaevaga kuhaaja peale ronida, ja sealt viimaks kuha otsa, ussiunik olnd aga tubli einasao suurdune.
Kirja pannud Toomas Tetsmann. H II 20, 799/800

04/01/2022

Tarvastu 1890: Ku varessa vasdu tuuld mahan seisäve, lääb sulale - viäve na kõrrgese puu lattva, lääb külmäle.

Ilmaenne Hurda ja Eiseni kaastöölise, mölder J. Tõllassoni (pseudonüüm Feldfebel) "edimesest vanavara kimbust". H II 25, 465 (57).

Tarvastu 1890: Ku varessa vasdu tuuld mahan seisäve, lääb sulale - viäve na kõrrgese puu lattva, lääb külmäle.

Ilmaenne Hurda ja Eiseni kaastöölise, mölder J. Tõllassoni (pseudonüüm Feldfebel) "edimesest vanavara kimbust". H II 25, 465 (57).

Photos from Eesti Rahvaluule Arhiiv's post 03/01/2022

Palamuse 1892 :
Noh, olgu otsa, jäägu jälle!
Olgu otsa hommeneksi,
tulevaksi reede'eksi,
jõulu pikista pühista,
nääri õnne õhta'asta!
Sobiva lõpetuse pikkadele pühadele kirjutas Helene Maasen Kaareperest (E 52103).
Näärivana lahkumist Tartu linnast on pildistanud Aare Mikk 1979. aastal (ERA, Foto 13618).

ERAtera 02/01/2022

ERAtera

Peetri 1928:
All orus kasvas tamm,
siilik tamm ja sealik tamm,
tammel kaksteist oksa,
igas oksas neli pesa,
igas pesas seitse muna?
Mõistatuse esitanud Kata Krosing (snd Viidebaum), kirja pannud Richard Viidebaum (Viidalepp). ERA II 7, 366 (23
https://www.folklore.ee/era/tera/#220102

ERAtera terasid Eesti Rahvaluule Arhiivist

01/01/2022

Eesti rahvakalender | Uue aasta esimesel päeval ei tohi mitte raha välja anda …

Kuusalu 1901: Uue aasta esimesel päeval ei tohi mitte raha välja anda, sest siis peab kogu see aasta seda tegema; niisamuti ei tohi kallilt midagi osta, sest siis läheb kõik sel aastal kalliks.
Kirja pannud Aleksander Ploompuu. E 41890 (37–38)
https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/uusaasta/item/52232

Eesti rahvakalender | Uue aasta esimesel päeval ei tohi mitte raha välja anda … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

31/12/2021

Rakvere 1889: Moistata uue aasta ööse möistatusi, siis ei kau so sokid-kindad ära.
Õpetuse kirja pannud Simuna kihelkonna Moora mõisas Salutaguse külas sündinud Villem Pender (1856-1940). H II 11, 79 ( 8 ).

Kodune uusaastapidu külalistega 1964. aastal, maskis pillimees Uuno Kiviaid. Foto Helgi Suluste (1932-2015) tööst "Ranna-Kodavere ümbruse looduslike annetega pillimehi XX saj." ERA, DF 1860.

Rakvere 1889: Moistata uue aasta ööse möistatusi, siis ei kau so sokid-kindad ära.
Õpetuse kirja pannud Simuna kihelkonna Moora mõisas Salutaguse külas sündinud Villem Pender (1856-1940). H II 11, 79 ( 8 ).

Kodune uusaastapidu külalistega 1964. aastal, maskis pillimees Uuno Kiviaid. Foto Helgi Suluste (1932-2015) tööst "Ranna-Kodavere ümbruse looduslike annetega pillimehi XX saj." ERA, DF 1860.

30/12/2021

Kuidas on muutunud tähtpäevade tähistamine viimastel aastatel? Ootame teie kaastöid kogumisvõistlusele „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“.
Küsitluskava vaata veebilehelt https://www.folklore.ee/era/kysitlus
Võistluse pikendatud tähtaeg: 24. veebruar 2022.

Pildil kogumisvõistlust tutvustav lehekülg ajakirja Horisont pärimusteemalisest erinumbrist 6 / 2021.

Kuidas on muutunud tähtpäevade tähistamine viimastel aastatel? Ootame teie kaastöid kogumisvõistlusele „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“.
Küsitluskava vaata veebilehelt https://www.folklore.ee/era/kysitlus
Võistluse pikendatud tähtaeg: 24. veebruar 2022.

Pildil kogumisvõistlust tutvustav lehekülg ajakirja Horisont pärimusteemalisest erinumbrist 6 / 2021.

30/12/2021

Karuse, Saastna k 1968:
Näärikivid.
"Saastnas isa rääkis. Seal oln kaks iigla jurakast kivi, kõrgemad kui meri. Üks näärilauba ööse irmus torm. Meri oln kinni. Torm lõhkun, kaks suurt kivi oln ommiku randas, öeltse näärikivi. Kivi tõuseb nagu jääga tükkis, võib kes teab kui kaugele viia. Siin kah vana mere põhi."
Kohapärimust Karuse Näärikividest jutustanud Jaan Kiigemäe. RKM II 254, 109 (6)
Pildistanud Lilia Briedis. ERA, Foto 8422
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto8422 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #vanaaasta #näärid #kohapärimus #kivi #loodus #Karuse #saastna

Karuse, Saastna k 1968:
Näärikivid.
"Saastnas isa rääkis. Seal oln kaks iigla jurakast kivi, kõrgemad kui meri. Üks näärilauba ööse irmus torm. Meri oln kinni. Torm lõhkun, kaks suurt kivi oln ommiku randas, öeltse näärikivi. Kivi tõuseb nagu jääga tükkis, võib kes teab kui kaugele viia. Siin kah vana mere põhi."
Kohapärimust Karuse Näärikividest jutustanud Jaan Kiigemäe. RKM II 254, 109 (6)
Pildistanud Lilia Briedis. ERA, Foto 8422
#eestirahvaluulearhiiv #eratera #erafoto8422 #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #estonia #photography #FolkloreThursday #vanaaasta #näärid #kohapärimus #kivi #loodus #Karuse #saastna

29/12/2021

Põltsamaa 1897: Ega ilu kõhtu täida! (Ilu ei täida kõhtu, aga ilu on armas – igaühe silmale näha ja sellepärasat armastab ilu igaüks).
Vanasõna selgitanud Martin Luu. H II 59, 582 (32)

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest 29/12/2021

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest
Virumaa väikeste pärimusloengute sarja viiendas osas räägib folklorist Risto Järv Virumaa muinasjuttudest, keskendudes ime- ja loomamuinasjuttudele. Virumaa on üks kolmest Eesti piirkonnast, kust on Eesti Rahvaluule Arhiivi jõudnud kõige enam imemuinasjutte. Huviline leiab esindusliku valiku muinasjuttudest Kirjandusmuuseumi infosüsteemi Kivike (http://kivike.kirmus.ee/) kogukonnaportaali „Virumaa veebivärav“ alajaotusest „Virumaa muinasjutud“. Lisaks Virumaa populaarsematele süžeedele on lühiloengu teemaks muinasjutud, mida jutustajad on žanrile ebatavaliselt seostanud Virumaa paikadega.
https://youtu.be/goEKH_zEhcY

Risto Järv: Virumaaga seotud muinasjuttudest Virumaa väikeste pärimusloengute sarja viiendas osas räägib folklorist Risto Järv Virumaa muinasjuttudest, keskendudes ime- ja loomamuinasjuttudele. Virumaa ...

Huvitaja. | Huvitaja. Lastemängud jõuludel | Vikerraadio | ERR 29/12/2021

Huvitaja. | Huvitaja. Lastemängud jõuludel | Vikerraadio | ERR

Pühad on mängimise aeg! Rohkem pühademänge leiab lastemängude andmebaasist "Ukauka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist."
https://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/exhibits/show/koroonamangud/joulumangud

Huvitaja. | Huvitaja. Lastemängud jõuludel | Vikerraadio | ERR Milliseid mänge mängiti vanasti pühade perioodil ja kui palju on mängud ajas muutunud, räägib folklorist, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur ja lastemängude uurija Astrid Tuisk. Milline on aga puhumise usundiline taust, teab usundiuurija R**t Hiiemäe. Lauri Õunapuu viib meid helide maailma ja ...

28/12/2021

Kuusalu 2017: Talvel oli meil populaarseks mänguks luuremäng, ja seda siis suuskadel. Arvatavasti oli see mäng koolist tulnud. Jagasime omad meeskonnad, kus üks pool peitis metsa kirjakesi, mida teine pool asus otsima, kirjas olid juhised edasiseks tegutsemiseks. Korralikke suuski meil küll polnud, kuid olime õnnelikud nendegi üle. Mäletan, et suusakeppe ei jagunud, olid siis vahest juba katki läinud, või polnud neid üldse nii palju ostetud. Siin tuli abiks lepavõsa, kust parajad kepid sai hangitud. Selline mäng andis tükiks ajaks õues tegevust.

Lapsepõlvemänge kirjeldas Aino Katvel (snd 1955) Juminda külast. ERA, DK 486, 3/4 (5.1).

27/12/2021

Lääne-Nigula < Martna < Ridala 1938:
Okut-sokut, suured sarved,
teise pere kitsel keerus sarved.
Oot'-oot', oot'- oot' tuuravingas,
seisa sirbilinnukene,
sõni, kui pühin püssikest,
arin all´ast rauakest.
Akkam' uuest otsast peale,
vahest vana järje peale.
Jälle, jälle jänesse jäll´ed,
otsekohe on orava jäll´ed,
siin on sirku seisatand
ja kivi otsas kükitand.
Ilma otsa ja ääreta jahimehelaulu luges mitmel pool Läänemaal elanud Liisa Alliksoo, kirja pani Enda Ennist (ERA II 188, 258/9 (126)).
Lääne Liisi (Eliise-Emmeliine Juntsi, vasakul) vestlust jõulusokuga on Martnas pildistatud 1963. või 1964. aastal, foto vahendas arhiivile
Siim Klaassen (ERA, DF 36116).

Lääne-Nigula < Martna < Ridala 1938:
Okut-sokut, suured sarved,
teise pere kitsel keerus sarved.
Oot'-oot', oot'- oot' tuuravingas,
seisa sirbilinnukene,
sõni, kui pühin püssikest,
arin all´ast rauakest.
Akkam' uuest otsast peale,
vahest vana järje peale.
Jälle, jälle jänesse jäll´ed,
otsekohe on orava jäll´ed,
siin on sirku seisatand
ja kivi otsas kükitand.
Ilma otsa ja ääreta jahimehelaulu luges mitmel pool Läänemaal elanud Liisa Alliksoo, kirja pani Enda Ennist (ERA II 188, 258/9 (126)).
Lääne Liisi (Eliise-Emmeliine Juntsi, vasakul) vestlust jõulusokuga on Martnas pildistatud 1963. või 1964. aastal, foto vahendas arhiivile
Siim Klaassen (ERA, DF 36116).

26/12/2021

Eesti rahvakalender | Tabanipäev oli old jõulu teisel pühal …

Kuusalu 1973:
Tabanipäev oli old jõulu teisel pühal. Ja siis mehed käisid viina norimas. Kasuk oli pahempidi seljas.

Tabanine poisikene,
Tabani uoste erra,
suurte ruodude sulane.
Obu oli soolassa künässa,
siält tous üles üppamaie,
mäe pääle mängimaie.
Taban oli takusta tehtud,
koera karvust on koodet,
undinahast ommeletud.

Tabanisandid käivad, vanaema selit. Mardilaulu viisi järele niisamuti [lauldi].
Kirja pannud Eha Viluoja. KKI 63, 106/7 (23)

https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/tabanipaev/item/52199

Eesti rahvakalender | Tabanipäev oli old jõulu teisel pühal … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

25/12/2021

Karksi 1969: Miul suiti ilusti pää siles ja panti vastane leit selga, ema võtt lauluraamatu, miu põlve pääle ja lauldseme „Ma tulen taevast ülevelt“, „Need inglid taevast tulevad“ ja veel palju jõululaule, mia mõisti juba palju varemaltki mitu salmi lugeda ja laulmine ja viisipidamine oli selge. Vanaema (isa poolt) õpes mulle mitu laulu ja lugusid.

Kirja pannud arhiivi kaastööline Marie Helimets (1891-1975). RKM II 267, 519/20 (1). Fotol laulab Marie Helimets 1960. aastal rahvaluulekogujatele, salvestab Elve-Viiu Jürken, pildistas Õile Hansen. ERA, Foto 4739.

Kuidas mööduvad teie pühad tänavu ja millised olid need varem? Küsimustik:
https://www.folklore.ee/era/kysitlus/

Karksi 1969: Miul suiti ilusti pää siles ja panti vastane leit selga, ema võtt lauluraamatu, miu põlve pääle ja lauldseme „Ma tulen taevast ülevelt“, „Need inglid taevast tulevad“ ja veel palju jõululaule, mia mõisti juba palju varemaltki mitu salmi lugeda ja laulmine ja viisipidamine oli selge. Vanaema (isa poolt) õpes mulle mitu laulu ja lugusid.

Kirja pannud arhiivi kaastööline Marie Helimets (1891-1975). RKM II 267, 519/20 (1). Fotol laulab Marie Helimets 1960. aastal rahvaluulekogujatele, salvestab Elve-Viiu Jürken, pildistas Õile Hansen. ERA, Foto 4739.

Kuidas mööduvad teie pühad tänavu ja millised olid need varem? Küsimustik:
https://www.folklore.ee/era/kysitlus/

Videos (show all)

ERA kaastööliste veebipäev
ERA veebipäev
ERA kaastööliste veebipäev 2021: tiiser
Mall Hiiemäe maitulest: tiiser
Urve Schkiperov õpetab kassikangast kuduma.
Veskimees Priidu Raudkatsi jutud
Kandlemängija Heino Sõna
Asundused, Venemaa, Omski obl, Okonešnikovo raj, Zolotaja Niva k 1995:Elmar Sõrmus ja "Suhkrutükk".Jäädvustasid Anu Korb...
Asundused, Venemaa, Omski obl, Krutinski raj, Rõžkovo k 1999:Siberi eestlased, Olga Klaus ja Emilia Naarits tantsivad, k...
Laeva ehitamine (mäng)
„Siberi setode laulud“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 7) nüüd ka veebiväljaandena http://www.folklore.ee/pu...

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information

twitter.com/eratera www.instagram.com/rahvaluulearhiiv/
Other Education in Tartu (show all)
KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.

UT Startup Lab UT Startup Lab
Narva Mnt 18
Tartu, 50409

UT sTARTUp Lab helps students to find innovative solutions to everyday problems.

Zooloogiaring Zooloogiaring
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Zooloogiaringis käivad huvilised õpilasted Tartu linna ja maakonna koolidest. Ühine meiega, kui Sind huvitavad loomad ja tahad neist rohkem teada saada.

MOTOHUNT Autokool MOTOHUNT Autokool
Pepleri 6
Tartu

Uus ja innovaatiline autokool Tartus! TASUTA MOTOVARUSTUS õppesõidu ajaks.

UT Philosophy Club UT Philosophy Club
Tartu

University of Tartu philosophy club is a student led club that is based in Tartu.

Loodus- ja keskkonnauuringute huviring Loodus- ja keskkonnauuringute huviring
Lille 10
Tartu, 51010

Tartu Loodusmajas tegutseva Looduse ja Keskkonnauuringute huviringi tegutsemised nii sõnas, infos kui ka pildis...

Tartu Ülikooli nõustamiskeskus Tartu Ülikooli nõustamiskeskus
W. Struve 1
Tartu

Tartu ülikooli nõustamiskeskus pakub üliõpilastele karjääri-, õppekorralduse- ja psühholoogilist nõustamist, õppimisega seotud teavet ja koolitusi, mis aitavad toime tulla õpingute ajal tekkivate küsimustega.

Mäetagused ja Folklore Mäetagused ja Folklore
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Journals Mäetagused and Folklore publish original academic studies in folklore studies, comparative mythological research and cultural anthropology.

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus
Ülikooli 18b
Tartu, 51007

Üliõpilasesinduse ülesanne on üliõpilaste huvide esindamine. Üliõpilasesindajad osalevad ülikooli otsustuskogude töös, et teha ülikool paremaks.

TAG Kunstiring TAG Kunstiring
Kaunase Puiestee 68
Tartu, 50708

Кружок рисования под руководством квалифицированного преподавателя.

Nahadisaini osakond. Kõrgem Kunstikool Pallas Nahadisaini osakond. Kõrgem Kunstikool Pallas
Tähe 38 B
Tartu

Nahadisaini ja restaureerimise õppekava väärtustab traditsioone, innustades samas otsima uudseid lahendusi nii tehnikas kui ka kujunduses.

TEAN Koolitus- ja Nõustamiskeskus TEAN Koolitus- ja Nõustamiskeskus
Kaunase Pst 22
Tartu, 50607

Tean Elan Avastan Naudin Asutus tegeleb täiskasvanute ja noorte (alates 16. eluaastast) tööalase- ning vabahariduskoolitusega. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut