Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Comments

Koroonaviiruse huumor, peamiselt mängurite huumor.
Tere! Selline küsimus, et kas ERA-s on säilitamisel mõni igivana laul, mille üks salmikatke võiks olla midagi niisugust: "Kõrsi-varsi nõgesi varsi, kõrsi-varsi vabarna varsi."? Kui selline laul oleks teada, oleksin väga tänulik selle laulu sõnade üle, kui neid on võimalik jagada. Samuti huvitab, millisest piirkonnast see pärineb ja millises perioodist? Minu teada olevat katket mainis minu vanaisa, mida tema vanavanaisa olevat talle põlvel kiigutades laulnud. Võimalik, et muid sõnu sellel laulul polnudki ja tegemist oligi lühikese lapse lõbustamise ja kiigutamise meetodiga. Vanaisa mälestuse aeg ulatus tsaariaega.
LAULU-UURIJAD LAULAVAD

Ootame kõiki traditsioonilise laulu huvilisi neljapäeval, 8. novembril kell 18.00 Laulupeomuuseumisse (Jaama 14, Tartu), kus mitmete maade tunnustatud rahvalaulu-uurijad esitavad näiteid laulutraditsioonidest, mida nad on teadlastena tundma õppinud. Kuulda saab rahvamuusikat Serbiast, Udmurtiast, Valgevenest, Israelist, Rootsist, Lätist, Leedust, Soomest, Eestist ja mujalt. Sündmus on tasuta!
Kontsert on osa rahvusvahelisest konverentsist “Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing“, mis toimub 7.-9. novembril 2018 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus (Vanemuise 42). Vaata lisa
http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
https://www.facebook.com/events/1928646317449302/

Kohtumiseni!
Korraldustoimkond

Foto: Kihnu laulikud esinemas Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas. Pildistas Erna Normann, 1970. ERA, Foto 9731.
Tere!See näituse kohta käiv reklaam (Kuremaa veskis) on natukene vale - nimelt on Veski avatud N,R,L.P kella 14-19-ni.Palun parandage reklaamis ära!
Kirjutan veidi sellest, miks mina hakkasin mälestusi korjama ning raamatuteks koondama.

Prantslastel on kõnekäänd: „Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub üldse arutleda. Need on surm, armastus ja meri“
Olen juurelnud selle üle ja leian, et prantslaste omailm on ikka palju ahtam, kui eestlaste oma. Meie laulupeod! Meie rahvaluulekogud! Meie kohapärimus! Meie kihelkondlik elulaad ja rahvakombed! Meie taluarhitektuur ja metsakultuur!
See moodustab meie omailma. (Muuseas omailm ei ole otseselt seotud kultuurikihi rikkuse, sügavuse ja mahuga, kus me ilmselt mõnegi näitaja osas jääme prantslastele alla). Meie omailm on meie ühiskondliku mälu peegeldus.
Freud kinnitab, et ühiskondlik mälu on suunatud progressile, individuaalne mälu aga alalhoiuinstinktile.
Kõikide vallutajate esmane soov ja eesmärk on purustada rahva ühiskondlik mälu. Sellega muudetakse rahvas manipuleeritavaks, prevaleerima hakkab alalhoiuinstinkt.
See teostati eesti rahva seas ennenägematute repressioonidega 1940-50 tel aastatel. Lisandus harituma ja edumeelsema osa ühiskondliku mälu kandjate põgenemine Läände. Uus, noor, kõige vastuvõtlikum põlvkond kasvas täielikult uute, võõraste vaadete süsteemi tingimustes.
Olgem ausad!! Kui paljudes peredes kasvatati 1950tel/60tel lapsi tõeliselt eestimeelses vaimus!? Võib-olla oli seda 10%, mitte enam. Pealekaebamiste ja hirmu külm hingus tõi esikohale individuaalse mälu ja surus alla rahva ühiskondliku mälu omariiklusest.
Kuidas aga sai aga võimalikuks rahva kohamälu kadumine ühe põlvkonna jooksul?
Niinimetatud sõjaaegne põlvkond lõpetas oma koolitee maakoolides aastatel (mõni aasta siia-sinna) 1950 – 1955. Nemad läksid suures enamuses tehnikumidesse, tööstuskoolidesse . Nad lahkusid oma kodutaludest, kus sageli kolm põlvkonda koos elasid. Sinna tagasi nad enamasti ei tulnud, vaid suunati kolhoosidesse, sovhoosidesse. EPT-desse, tehastesse ja nad hakkasid elama keskuste kortermajades. Nende laste kodud olid juba ainult need sageli umbrohust ümbritsetud silikaatmajad. Kokkupuuted vanavanematega piirdusid koolivaheajal mõne päevaga aastas. Kust pidi tulema see kohapärimus?
Meie põlise kohamälu taastamine sai võimalikuks tänu tohutule rahvapärimuste kõikide liikide kogumile. See taastamisprotsess algas 1960tel just eestimeelsete teadlaste eestvõttel, kes mõistsid protsessi pöördumatust.
Ja just seda tunnetades õnnestus mul 15 aastat tagasi käivitada metsandusliku pärandkultuuri väärtustamise ja säilitamise protsess Eestis. Siis selgus ka , et rööbiti sellega koguneb tohutul hulgal elu- ja kohamälestusi. Nüüdseks olen suutnud koostada ja kirjastada neid mälestusi kolm köidet enam kui 120 inimese elust.
Leian, et iga inimene peaks hoolitsema selle eest, et tema ajastu ja tema mõtted saaksid jäädvustatud tulevastele põlvedele. Ei maksa arvata, et minu elu on ju nii tavaline, midagi huvitavat pole mu elus. Kui mina näiteks oma lastelastele räägin elust maal 1940tel, 1950tel ja hiljemgi, arvavad nad minu jutu olevat mõnest neile tundmatust Eesti Rahva Ennemuistsete Juttude köitest...
Seepärast kutsun ka kõiki Teid üles asutama oma perekonnaarhiiv mälestuste, kirjade, dokumentide, fotodega. Koolitunnistustega, haiguslugudega, peokutsete ja teatrikavadeni välja.
Soovitage seda teha ka oma lastel ja lastelastel. Nii moodustub suguvõsaarhiiv.
Ja alati leidub inimesi, kes panevad kokku selle või teise perekonna loo.
Lõpetuseks näide meist palju suuremate rahvaste kohamälu saatusest.
Mõttetera maailmakuulsalt inglise kirjanikult John Galsworthy `lt: „Arhitektuuri ja metsakultuuri allakäik on kogu rahva elamiskultuuri allakäigu algus.“ Mitte kirjanduse, mitte maalikunsti vaid arhitektuuri ja metsakultuuri!
Mida maailmamees selle all mõtles, võime aimata, kui vaatleme Hollandi näidet.
Metsade hävitamise protsess on siin ammu möödas. Nüüd püütakse Hollandis taastada 300-500 aastat tagasi olnud maastikupilti perenimede järgi. See on seal võimalik, sest maasuguvõsad said Hollandis perenimed juba keskajal, sageli iseloomuliku maastiku järgi ja nad on olnud väga paiksed.
Hollandi maastikku taastatakse onomatopoeetilisel teel !!! Veidi parafraseerides tuntud lauset, võiksime küsida: Kas me sellist Eestit tahaksimegi ?!
Eesti maarahva ja tema kohamälu säilumise fenomenid ongi rehetare, (see on meie põlisarhitektuur) ja mets, vaese mehe kasukas, metsarahva varjaja, kogu põllu- ja karjakasvatuse lähtepunkt, meie erakordse elukvaliteedi tagaja.
1000 aastat on tänu neile kahele üle elatud Euroopa kõige sõdaderohkemad ajad, vahepeal pea olematuks muutununa. Selle nimel tasub igal inimesel meie kultuuripärandit, sealhulgas pärimuslikku, koguda ja säilitada! Pärandit tuleb pärandada!

Lembitu Twerdjanski,
põllum.tead. kand. (1975, Timirjazevi nim. PM Akad. Moskva), kultuurökoloogia mag. (2000, Stockholm.Rotterdam)
Hyvää itsenäisyyspäivää!
Deadline for the IOHA Finland 2018 abstract submision is gettin closer and closer!
Käisime Janika Orasega ICTMi (the International Council for Traditional Music) maailmakonverentsil Iirimaal Limericki muusikaakadeemias. Pildil on Limericki Ülikooli peahoone ja üks vabatahtlikest abilistest. :-)

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Operating as usual

[04/17/21]   Nissi, Ellama k 1940: Egas ennemuiste lapsed sedasi tohtind koerust teha, nagu nüüd teevad. Kui me lapsed olime, siis pidime tuas naa vakka olema. Kui külainime tuli, siis lapsed aeti nurka ja üteldi: „Te rääkige siis, kui kana kuseb.“ Tahtsime ikka natuke mürada ka. Teised läksid loomi jootma, ema läks lambaid jootma. Me joosime siis salaja tuas ümmer ümmarguse toidulaua. Käed olid laua pial ja joosime aga piale „sahsah-sah-sah-sah“.
Ma ei saand ilmaski Jüriga läbi. Ma ütlesin talle Täkk-Jüri, ta ütles mulle Mära-Mari. Ega siis isa-ema seda tiand, nende kääst oleks saand, naat et tagumikud oleks suitsend.
Jutustanud Mari Villmann, kirja pannud Laine Villenthal. ERA II 285, 77/8 (206)

16/04/2021

Fail | Helifail | ERA, Pl. 21 A1 | ERA-15246-57499-63040 - Kirjandusmuuseum

Audru 1936: Linnulaulud: vint, künnilind, varblane, peoleo, pääsuke, lõoke, vares, tilder ja lepalind.
Riigi Ringhäälingu stuudios salvestanud August Pulst ja Herbert Tampere, esitaja 66-aastane Mari Sutt Võlla valla Soomra külast.
ERA, Pl. 21 A1.
https://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-15246-57499-63040

Fail | Helifail | ERA, Pl. 21 A1 | ERA-15246-57499-63040 - Kirjandusmuuseum

15/04/2021

Kullamaa 1934:
Peremees, peremees anna orjal süüa!
Ori annab ärjal süüa.
Sa kui ei anna orjal süüa -
Ori ei anna ärjal süüa -
Ei ärg tee põllul' sõnnikut,
Ei põld saa põhjani ramussa,
Ei ait saa arjani nisussa,
Ei raha kukkur kuhjaga.

Laulu ühiskondlikest vahekordadest (tüübist "Ori lahkub") on laulnud Mai Viridov Koluvere vallast Kraavijäätma talust. Kogunud Johannes Nurme.
ERA II 86, 329/31 (278)

Fotol sõnnikuveotalgud Laiusel.
ERA, Foto 9053

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto9053 #Kullamaa #Laiuse #kevadtööd #põllutööd #sõnnikuvedamine #talgud

Kullamaa 1934:
Peremees, peremees anna orjal süüa!
Ori annab ärjal süüa.
Sa kui ei anna orjal süüa -
Ori ei anna ärjal süüa -
Ei ärg tee põllul' sõnnikut,
Ei põld saa põhjani ramussa,
Ei ait saa arjani nisussa,
Ei raha kukkur kuhjaga.

Laulu ühiskondlikest vahekordadest (tüübist "Ori lahkub") on laulnud Mai Viridov Koluvere vallast Kraavijäätma talust. Kogunud Johannes Nurme.
ERA II 86, 329/31 (278)

Fotol sõnnikuveotalgud Laiusel.
ERA, Foto 9053

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto9053 #Kullamaa #Laiuse #kevadtööd #põllutööd #sõnnikuvedamine #talgud

[04/14/21]   Räpina 1932/3: Ei tea, kas saja aasta eest või mil, olnud meie pool palju hallitõbe (Räpinas). Hall tulnud inimeste kallale, raputanud neid, pannud sõitma, külma pärast lõdisema. Raputanud tüki aega, siis kadunud ära, tulnud aga teisel päeval või pärast jälle tagasi. Inimesed pugenud külma kartes kas hiljuti köetud ahju ehk ahju peale, vahel aga ka mujale peitu. Kui hall majasse tulles inimest eest ei leidnud, hüüdnud ta seda nime pidi, kelle selga ta tahtnud raputama minna. Niipea, kui hüütud inimene hallile vastanud, tulnud hall kohe raputama. Kui aga midagi ei vastanud hallile, pääsenud mõne korra ta küüsist.
Jutustanud Ella Hektor, kirja pannud Matthias Johann Eisen. E X 46 (221)

13/04/2021

Pühalepa 1923: "Sõjaaugud".
Asuk.: Nõmba ja Tubala kl. vahel Tubala-Nõmba tee lääne pool.
Mainit kahe küla vahel männimetsas, suure tee ja väikse rada vahel asub terve süsteem suuremaid ja väiksemaid mitmekujulisi auke, mis rahvas "sõjaaukeks" nimetab. Need näivad mitte loomulikud valgesse liiva kaevet augud olevat. Mõnedel neist kasvab puid, mõned on veega täidet. Esimene rühm (vt. joon.) koosneb 4-5 august, 4-5 m. diam. 0,5-2 m sügavad. Sellest umb. 250 m. idapool on 2 trahtrisarnast auku, diam. 12 m sügavus umb. 2 m. Edasi Tubala poole on kahel pool rada rida väiksemaid auke ja üks hobuserauakujuline (20x5 m). /--/ Rahva jutu järele olla neis muiste sõdade ajal inimesed enestele ja oma varandusele pelgupaika leidnud.
Kirja pannud ja M. J. Eisenile saatnud Teodor Vaas (1902-1973). E 54030.

Pühalepa 1923: "Sõjaaugud".
Asuk.: Nõmba ja Tubala kl. vahel Tubala-Nõmba tee lääne pool.
Mainit kahe küla vahel männimetsas, suure tee ja väikse rada vahel asub terve süsteem suuremaid ja väiksemaid mitmekujulisi auke, mis rahvas "sõjaaukeks" nimetab. Need näivad mitte loomulikud valgesse liiva kaevet augud olevat. Mõnedel neist kasvab puid, mõned on veega täidet. Esimene rühm (vt. joon.) koosneb 4-5 august, 4-5 m. diam. 0,5-2 m sügavad. Sellest umb. 250 m. idapool on 2 trahtrisarnast auku, diam. 12 m sügavus umb. 2 m. Edasi Tubala poole on kahel pool rada rida väiksemaid auke ja üks hobuserauakujuline (20x5 m). /--/ Rahva jutu järele olla neis muiste sõdade ajal inimesed enestele ja oma varandusele pelgupaika leidnud.
Kirja pannud ja M. J. Eisenile saatnud Teodor Vaas (1902-1973). E 54030.

12/04/2021

Kuusalu 1956:
Emakene, memmekene,
mis mul uoleks ommikulla?
Suu pesta, pää sugeda,
jalad arma'ad arida,
kääd kalli'id kasida.
Suu pesta sulavõilla,
kää kulla kaste'ella,
jalad jaanililledella.
Tütarlapse hoolest laulis Tapurla külas Aliide Salström, laulu pani kirja Imbi Lind (RKM II 52, 406/7 (87)).
Aliide foto vahendas arhiivile Hilja Kokamägi (ERA, Foto 2616).

Kuusalu 1956:
Emakene, memmekene,
mis mul uoleks ommikulla?
Suu pesta, pää sugeda,
jalad arma'ad arida,
kääd kalli'id kasida.
Suu pesta sulavõilla,
kää kulla kaste'ella,
jalad jaanililledella.
Tütarlapse hoolest laulis Tapurla külas Aliide Salström, laulu pani kirja Imbi Lind (RKM II 52, 406/7 (87)).
Aliide foto vahendas arhiivile Hilja Kokamägi (ERA, Foto 2616).

11/04/2021

ERAtera

Tarvastu 1897: Ümmer, ümmer, potsti?
Mõistatuse kirja pannud Johan Vaine. H IV 8, 189 (133) –
http://folklore.ee/era/tera/#210411

ERAtera terasid Eesti Rahvaluule Arhiivist

[04/10/21]   Kullamaa, Ohtla m 1937:
Ennem inimesed teand oma surma ette. Ennemuistsed inimesed teind õlesidemetega aeda ja Jeesus läind sealt mööda ja küsind: „Mispärast sa õlesidemetega aeda teed?“
Ta ütend: „Ma suren tulevaaasta ära, see õleside seisab niikaua küll, kui ma elan.“
Jeesus ütend: „Sellepärast ei pea te ka teadma oma surma ette.“
Mo isa ema rääkis ikka niisuguseid as`su. Ta nimi oli Liisu Veisser. Ta elas Ohtla mõisas, see on Martna järele. 8 a. tagasi suri ära.
Jutustanud Liisa Leesalu, kirja pannud Vello Eenveer. ERA II 139, 538/9 (13)

09/04/2021

Kodavere 1921: Kalevipoja säng Alatskivil.
Plaan (umbkaudne).
Kalevipoeg olnud veel väikene poisike ja hakanud omale sängi ehitama. Tahtnud aga palju suurema teha kui see praegu on (63 meetrit pikema) aga isa ütelnud: "Ää poja tee nii suurt sängi ega sa nii pikaks ei kasva." Siis teinud Kalevipoeg sängi lühemaks ja 63 m pikkune osa jäi kasuta seisma.
Kogumismatkal Põhja-Tartumaal kirja pannud üliõpilane Aleksander Tiitsmann (Arnold Tiitsmaa, 1898-1955). E 51600/1.

08/04/2021

Kuusalu 1923:
Anni, anni alva kanni,
Ei sie süö sialihada,
Siga on sittassa maganud,
Ega juone lehmäpiimä,
Lehm on härjä haisudettud,
Ega süö kanamunia,
Kanad on kukke kannustettud,
Ega süö merekaluja,
Kalad on hülge haisudettud,
Egä maitse mammuliendä*
Madu on mammulla maganud.

* mammulien - hernesupp

Nii laulis tollal 79-aastane Mai Kravtsov Kuusalu kihelkonnas Kolga vallas Tapurlas. Kogunud Linda Pärt.
AES, MT 141, 8

Fotol Liutaia pere. Vasakult Mai Kravtsov, poeg Mart, Mardi naine ja lapsed. Pildistanud E. Vittof 1922. aastal.
ERA, Foto 7229

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto7229 #Kuusalu #laulik #MaiKravtsov #perepilt #pirtsakassööja #laul

Kuusalu 1923:
Anni, anni alva kanni,
Ei sie süö sialihada,
Siga on sittassa maganud,
Ega juone lehmäpiimä,
Lehm on härjä haisudettud,
Ega süö kanamunia,
Kanad on kukke kannustettud,
Ega süö merekaluja,
Kalad on hülge haisudettud,
Egä maitse mammuliendä*
Madu on mammulla maganud.

* mammulien - hernesupp

Nii laulis tollal 79-aastane Mai Kravtsov Kuusalu kihelkonnas Kolga vallas Tapurlas. Kogunud Linda Pärt.
AES, MT 141, 8

Fotol Liutaia pere. Vasakult Mai Kravtsov, poeg Mart, Mardi naine ja lapsed. Pildistanud E. Vittof 1922. aastal.
ERA, Foto 7229

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto7229 #Kuusalu #laulik #MaiKravtsov #perepilt #pirtsakassööja #laul

[04/07/21]   Narva 1897: Ühel naesel olnud oma laps ja võeras laps kasvatada. Oma lapsele andnud ta alati heaste süia, aga ei ole teist ilmaski harinud ega kasinud. Sellegipärast hüpanud ja karganud laps oma musta särgi sees rõõmsa meelega. Võerast last on ta hoolega kasinud ja temale alati puhta särgi selga pannud, et keegi ei saaks teda, võerastema, süüdistada, nagu ei oleks ta võera lapse kohta küllade tähelepanelik. Sellegipärast istus võeras laps alati kurvalt ja mures, sest et võerasema talle süia ei andnud. Sellest sigis rahva hulka ütelus: „Ei hüppa puhas särk ja tühi kõht, vaid hüppab must särk ja täis kõht!“
Vanasõna selgitanud Johannes Sirdnak. E 31394 ja 31399 (19)

06/04/2021

Suure-Jaani 1932: Kuid [lihavõtte] teisel ja kolmandal pühal peeti lõbusaid simmaneid, käidi võõrsil, söödi ja joodi. Sageli peeti ka pulmi, sest abielu, mis sõlmitud pühade ajal, pidi tooma õnne.
51-aastaselt Kadri Kaasikult kirja pannud L. Taevere. E 81902.

Foto oma vanemate Andres ja Elise Oeselja pulmadest 1932. aastal Sõrves Rahuste küla Mägi talus (Jämaja khk) annetas ERA pikaaegne kaastööline Leida Oeselg. ERA, DF 36083.

Suure-Jaani 1932: Kuid [lihavõtte] teisel ja kolmandal pühal peeti lõbusaid simmaneid, käidi võõrsil, söödi ja joodi. Sageli peeti ka pulmi, sest abielu, mis sõlmitud pühade ajal, pidi tooma õnne.
51-aastaselt Kadri Kaasikult kirja pannud L. Taevere. E 81902.

Foto oma vanemate Andres ja Elise Oeselja pulmadest 1932. aastal Sõrves Rahuste küla Mägi talus (Jämaja khk) annetas ERA pikaaegne kaastööline Leida Oeselg. ERA, DF 36083.

05/04/2021

Tartu 1910:
Kelle koplis kolmi põõsast?
Mede koplis kolmi põõsast:
üks oli põõsas kuldapõõsas,
tõine õrna hõbepõõsas,
kolmas kallis kardapõõsas.
Pisukene piirilindu
lendas üle mere-maade,
üle järve-jõgede,
üle mägede ja metsa.
Lendas üle mede õue
õkva mede kopelisse.
Akkas pesa tegemaie
puupurust, maamurust,
jõekõrkja kõrredesta,
pilliroo pinnadesta,
mede metsa raagudesta.
Munes pessa kolmi muna,
haudus välja kolmi poega.
Ühe ta pillus pääle päeva,
teise ajas ala päeva,
kolmandama vastu päeva.
Ise ta lendas laia ilma,
pää tal paistis päälta päeva,
jalad alta arva metsa.
Ilmalinnu laulu kolme põõsa ja munadega kirjutas üles Peeter Kurg koos tütre Sinda abiga Tartus (EÜS VII 108/9 (31)). Sibulakoortega värvitud mune pildistas ülestõusmispühade teisel hommikul Tartus Liina Saarlo.

04/04/2021

Eesti rahvakalender | Lihavõttepühiks keedeti mune ja tehti munavõid …

Kambja 1933:
Lihavõttepühiks keedeti mune ja tehti munavõid. Munad keedeti kõvaks, kooriti ja hakiti peeneks ning segati võile hulka. Munavõi on olnud traditsioonilisi lihavõttetoite.
Pühademune värviti vihalehtede, sibulakoorte ja rukki­orasega.
Kirja pannud Richard Viidebaum (Viidalepp). ERA II 63, 304 (5)
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/lihavotted/item/46342

Eesti rahvakalender | Lihavõttepühiks keedeti mune ja tehti munavõid … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

03/04/2021

Eesti rahvakalender | Suurel nädalal otsitakse metsast uss …

Jämaja 1931: Suurel nädalal otsitakse metsast uss, pistetakse sellel silmist nõel läbi, ja seda nõela tarvitavat tüdrukud poisse oma „järele“ panemiseks, kui kirikus selle nõelaga neid tagumikku torkavat.
Kirja pannud Andrei Kuldsaar. E 77380 (20)
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/suur-nadal/item/45934

Eesti rahvakalender | Suurel nädalal otsitakse metsast uss … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

02/04/2021

Eesti rahvakalender | Suur reede

Hargla 1888: Lihavõtte reedil om pantud uibile mõrsja rõiva ümbre ja ehidatud veel muido ka ära, et uibo kandvat siis parembide ubinid.
Kirja pannud Jaan Rebane (1851-1910), "kaupmees Hargla kiriku man", pärit Otepää kihelkonnast Kääriku külast. H IV 3, 950 (1).
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/suur-reede

Eesti rahvakalender | Suur reede Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

01/04/2021

Tartu 1925:
Jaanuar, veebruar, märts, aprill,
meie toas oli krokodill.
Krokodill tegi palju nalja.
Ajas lapsed toast välja.

Lastelaulu esitas Ellen Tamberg, kogus Alide Santluk.
E 55428/9 (4)

Pildil olev aprillikaart on pärit teadmata kohast ja ajast, aga arhiivi on see saadud M. Kaasikult Kiviõlist 31. okt. 1964. a.
ERA, Foto 7214

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto7214 #esimeneaprill #aprillinali #aprillikaart #lastelaul #naljasalm #Tartu #puudulikudandmed

Tartu 1925:
Jaanuar, veebruar, märts, aprill,
meie toas oli krokodill.
Krokodill tegi palju nalja.
Ajas lapsed toast välja.

Lastelaulu esitas Ellen Tamberg, kogus Alide Santluk.
E 55428/9 (4)

Pildil olev aprillikaart on pärit teadmata kohast ja ajast, aga arhiivi on see saadud M. Kaasikult Kiviõlist 31. okt. 1964. a.
ERA, Foto 7214

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto7214 #esimeneaprill #aprillinali #aprillikaart #lastelaul #naljasalm #Tartu #puudulikudandmed

[03/31/21]   Helme 1960: Veri on paksem kui vesi. – Ühe näitena võib tuua, kui lapsel sureb ema, isa abiellub teistkordselt ning ka sellest abielust sünnib lapsi. Oma lapsi hoitakse ikka enam kui last esimesest abielust. Ehk mõni orvuke sugulane, kas õe-vennatütar.
Vanasõna selgitanud Hilja Kala. RKM II 149, 395 (71)

30/03/2021

Kihnu 1933: Suuri nädäli inimesed puastvad; piimä ja liha ei süe. Räimi ja õuna süeväd. On neid, kes paastuvad kogu paastuaja.
Kuraga Liisilt ehk Liis Alaselt (1850-1939) Lemsi külas kirja pannud Paul Ariste. RKM II 10, 247 (129). Ahju kohale kuivama pandud õunaviile pildistas Kihnus Linakülas 2010. aastal Ehti Järv. ERA, DF 5801.

29/03/2021

Tartu 1931:
Palmipuudepüha hommikul käidi magajaid urbimas, lausudes:
Urvin, urvin uue kuue,
värvin vastse kasuka.
Urvad sulle, munad mulle!
Urbimisesõnu teadis Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilane Aino Lomp (E 76722 (2)).
Urvamüüki palmipuudepüha laupäeval 23. märtsil 1999 Tartus Riia mnt. kaupluse ees on pildistanud Mall Hiiemäe (ERA, Foto 16321).

[03/28/21]   Viljandi < Halliste 2009: Kevadepühade algul tuleb palmipuude pühad. Pajuurvad toodi tuppa, pandi vaasi. Hommikul, kes esimesena ärkas, võttis kimbu ja andis urvaokstega teistele tervist (õrnalt lüües). Puuoksad toodi tuppa, lasti nädal aeg kuivada. Hiljem panid need kuivad oksad pliidi alla, kui mune keedeti. Toitudeks olid saiad (mida ainult pühade aegu saadi).

Oma vanaemalt Alvi Rangilt (snd 1936) Rimmu külas kirja pannud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Maarja Pälsing. ERA, DK 14, 482.

27/03/2021

Tallinn 2013:
Teater koduõues
Mõnel suvel oli meil moes teha teatrit õues. Kirjutasime ise näidendi, jagasime osad ja kutsusime emad ja teised lapsed vaatama. Mina ei mäleta, et minu isa oleks käinud, ema küll. Kui meil parajasti näidendit polnud, korraldasime kontserdi. Igaüks esitas, mida oskas. Lugesime luuletusi, laulsime ja tantsisime. Meie igakordne tantsu-laul oli „Me perenaised oleme ja kulbikuningannad, me keeta hästi oskame küll suppi riisist mannast. Tiralla-lalla-laa, tiralla-lalla-laa...“. See oli meil üks leivanumber ja selle oli meile õpetanud minu ema. Lisatud foto (arvan, et suvi 1955) kujutab just seda, kus mina ja mu parim sõber Marju tantsime.
Kirja pannud Kadi Alatalu. ERA, DK 135, 5

http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/show/5502

26/03/2021

Eesti Kirjandusmuuseum

Eilses (25.03) ERRi kultuurisaates OP oli Lauri Õunapuu koos OPi võttegrupiga külas Eesti Kirjandusmuuseumis. Õunapuu tutvustas Eesti Rahvaluule Arhiivi põhjatut regilaulukogu, mis on andnud inspiratsiooni regilaulu taskuhäälingute ehk podcastide loomise jaoks.
Koos saatejuhi Margus Taboriga lehitseti laulude kaartkatalooge ning Lauri Õunapuu selgitas, et ehkki muusika funktsioon on ajas suuresti muutunud, st see on nihkunud meelelahutuse alale, on laule, mille funktsioon on ja jääb ajaks samas, nt hällilaulude oma.
Õunapuu tõdes, et on leidnud regilauludest inspiratsiooni ka "Metsatölli" repertuaari jaoks, sest Eesti Rahvaluule arhiivi varamu on tõeliselt rikkalik. „Innustan siit kõiki pärle otsima,“ üles ta.

👉 Vaata OPi (algus u 45 minutil): https://etv.err.ee/1608139570/op
👉 Rohkem regilaualu taskuhäälingute ehk podcastide kohta loe: https://www.kirmus.ee/et/uudised/parimusmuusika-keskuses-valmisid-regilaulu-taskuhaalingud
👉 Eesti regilaulude andmebaasi leiab: http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/

26/03/2021

KUIDAS MÖÖDUS SINU MAARJAPÄEV, KUIDAS SÜNNIPÄEV, KUIDAS EV AASTAPÄEV, KUIDAS LIHAVÕTTED, PULMAD, KOOLILÕPETAMINE ... ?
ERA 2021. aasta kogumisvõistluse teema on "Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal". Ootame fotosid, filme ja kirjapanekuid sellest, kuidas olete tähistanud olulisi sündmusi varem ja kuidas teete seda nüüd. Küsimustiku leiate kodulehelt:http://www.folklore.ee/era/kysitlus/kalender2021.pdf
Viljandi < Pärnumaa 2008: PAASTUMAARJAPÄEV, 25. III
Vanaema: Kuna vanaema ema nimi oli Mariia siis meenus talle, et sel päeval võeti alati Maarja, Mariia ja taoliste nimeliste naistega midagi ette. Vanaemal meenus natuke, et ühel paastumaarja päeval seoti tema emal (Mariial) jalad kinni, aga kuna ta oli nii väike siis ja sellest on palju aega möödas, siis ei teadnud ta enam, miks seda tehti. Arvas vaid, et tehti selleks, et siis see kellel jalad kinni seoti teeks pudeli välja teistele naistele. /--/ Hiljem ei ole ta ka seda päeva pidanud.
Ema: Olen kuulnud, kuid pole teada, mis täpselt [tehti].
Mina: Peres ei ole meil seda päeva peetud, aga Viljandi Kultuuriakadeemias Pärimuskombestiku aine raames pidasime seda päeva traditsioonide kohaselt koos kursusega. Mäletan, et pidime sõbrannaga küpsetama pannkooke paastumaarja päeva
hommikuks. Kuna kool kestis kaua, siis saime neid ka suhteliselt hilja küpsetama hakata ja tegime neid peaaegu hommikuni välja. Kokku küpsetasime 30 kooki, et iga kursusekaaslane saaks 2 kooki. Saime magada vaid 2 tundi, sest kell 5:40 pidime kursusega juba kokku saama. Plaanis oli minna lossimägedesse hommikul päikesetõusu vaatama. Kahjuks me päikesetõusu aga ei näinud, kuna sel päeval oli
pilves ilm. Peale seda tantsisime, tegime ringmänge, laulsime ja sidusime puu külge paelad. Siis läksime Oma Kodu ühikasse koosviibimisele. Jõime seal punast teed ja sõime pannkooke punase moosiga. Mina rääkisin kursusele maarjapäeva kommetest
ja miks seda päeva üldse peetakse. Rääkisime üksteisele ka oma nime saamise lugusid ja jagasime perepärimusi. Viljandis peetakse seda päeva iga aasta, aga ma pole kahjuks teistel päevadel päikesetõusu vaatamas käinud, kuna see toimub nii vara ja olen rohkem öö inimene.

Vanaema, ema ja enda maarjapäeva-kogemused pani kirja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Maris Sibul (22 a). ERA, DK 14, 631/2.
Hirsimanna-pannkooke pildistas 2016. a Mordva Vabariigis Rjazanovka külas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välitöödel Natalia Ermakov. ERA, DF 31226.

Videos (show all)

ERA kaastööliste veebipäev
ERA veebipäev
ERA kaastööliste veebipäev 2021: tiiser
Mall Hiiemäe maitulest: tiiser
Urve Schkiperov õpetab kassikangast kuduma.
Veskimees Priidu Raudkatsi jutud
Kandlemängija Heino Sõna
Laeva ehitamine (mäng)

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information

twitter.com/eratera www.instagram.com/rahvaluulearhiiv/

Opening Hours

Monday 13:00 - 14:00
Monday 09:00 - 12:00
Tuesday 13:00 - 14:00
Tuesday 09:00 - 12:00
Wednesday 13:00 - 14:00
Wednesday 09:00 - 12:00
Thursday 13:00 - 14:00
Thursday 09:00 - 12:00
Friday 09:00 - 16:30
Other Education in Tartu (show all)
TAG Kunstiring TAG Kunstiring
Kaunase Puiestee 68
Tartu, 50708

Кружок рисования под руководством квалифицированного преподавателя.

Miks Miks
Soola
Tartu

Miks.ee on kõigile neile, kes armastavad teadust, inseneeriat ja põnevaid fakte. Saa iga päev midagi uut teada. www.miks.ee

Transmedial Turn Conference Transmedial Turn Conference
Jakobi 2
Tartu, 51005

TRANSMEDIAL TURN? POTENTIALS, PROBLEMS AND POINTS TO CONSIDER 8–11 December 2020, University of Tartu, Estonia

Tartu Ülikooli liikumislabor Tartu Ülikooli liikumislabor
Ujula 4
Tartu, 51014

Meie eesmärk on aidata kaasa elanikkonna liikumisaktiivsuse paranemisele. Hetkel oleme võtnud südameasjaks just laste ja noorte kehalise aktiivsuse.

Magusad Küsimused Magusad Küsimused
Vanemuise 35
Tartu, 51003

Magusad Küsimused on lõbus lauamäng, hariv mälumäng ja magus šokolaad - kõik ühes pisikeses karbis. Yummy Questions is a fun board game, educative trivia and delicious chocolate - all in one box.

KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.

Ettevõtlusküla Ettevõtlusküla
Narva Mnt 3
Tartu

Ettevõtlusküla loob maailma, kus iga noor saab olla suurepärane. Igapäevaselt pakume õppe-rollimänge ja koolitusprogramme. Tulemuseks on ettevõtlikud noored, kes on enesekindlad ja tuttavad nii majanduse kui finantskirjaga.

Eesti Loodusteaduste Olümpiaad Eesti Loodusteaduste Olümpiaad
Ravila 14A
Tartu, 50412

Estonian Science Olympiad

Õppemängud Õppemängud
Lai 1-12
Tartu, 51005

Meisterdan ja koostan arendavaid ning lõbusaid õppemänge eelkooliealistele lastele.

Tartu Keiserlik Salateater Tartu Keiserlik Salateater
Vanemuise 19
Tartu, 51014

Fotograaf Susan Must Fotograaf Susan Must
Tartu

Fotograaf Tartus Olen suhtumisega, et lihtsuses peitub võlu, jäädvustan ehedaid momente graat