Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Comments

Koroonaviiruse huumor, peamiselt mängurite huumor.
Tere! Selline küsimus, et kas ERA-s on säilitamisel mõni igivana laul, mille üks salmikatke võiks olla midagi niisugust: "Kõrsi-varsi nõgesi varsi, kõrsi-varsi vabarna varsi."? Kui selline laul oleks teada, oleksin väga tänulik selle laulu sõnade üle, kui neid on võimalik jagada. Samuti huvitab, millisest piirkonnast see pärineb ja millises perioodist? Minu teada olevat katket mainis minu vanaisa, mida tema vanavanaisa olevat talle põlvel kiigutades laulnud. Võimalik, et muid sõnu sellel laulul polnudki ja tegemist oligi lühikese lapse lõbustamise ja kiigutamise meetodiga. Vanaisa mälestuse aeg ulatus tsaariaega.
LAULU-UURIJAD LAULAVAD

Ootame kõiki traditsioonilise laulu huvilisi neljapäeval, 8. novembril kell 18.00 Laulupeomuuseumisse (Jaama 14, Tartu), kus mitmete maade tunnustatud rahvalaulu-uurijad esitavad näiteid laulutraditsioonidest, mida nad on teadlastena tundma õppinud. Kuulda saab rahvamuusikat Serbiast, Udmurtiast, Valgevenest, Israelist, Rootsist, Lätist, Leedust, Soomest, Eestist ja mujalt. Sündmus on tasuta!
Kontsert on osa rahvusvahelisest konverentsist “Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing“, mis toimub 7.-9. novembril 2018 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus (Vanemuise 42). Vaata lisa
http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/
https://www.facebook.com/events/1928646317449302/

Kohtumiseni!
Korraldustoimkond

Foto: Kihnu laulikud esinemas Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas. Pildistas Erna Normann, 1970. ERA, Foto 9731.
Tere!See näituse kohta käiv reklaam (Kuremaa veskis) on natukene vale - nimelt on Veski avatud N,R,L.P kella 14-19-ni.Palun parandage reklaamis ära!
Kirjutan veidi sellest, miks mina hakkasin mälestusi korjama ning raamatuteks koondama.

Prantslastel on kõnekäänd: „Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub üldse arutleda. Need on surm, armastus ja meri“
Olen juurelnud selle üle ja leian, et prantslaste omailm on ikka palju ahtam, kui eestlaste oma. Meie laulupeod! Meie rahvaluulekogud! Meie kohapärimus! Meie kihelkondlik elulaad ja rahvakombed! Meie taluarhitektuur ja metsakultuur!
See moodustab meie omailma. (Muuseas omailm ei ole otseselt seotud kultuurikihi rikkuse, sügavuse ja mahuga, kus me ilmselt mõnegi näitaja osas jääme prantslastele alla). Meie omailm on meie ühiskondliku mälu peegeldus.
Freud kinnitab, et ühiskondlik mälu on suunatud progressile, individuaalne mälu aga alalhoiuinstinktile.
Kõikide vallutajate esmane soov ja eesmärk on purustada rahva ühiskondlik mälu. Sellega muudetakse rahvas manipuleeritavaks, prevaleerima hakkab alalhoiuinstinkt.
See teostati eesti rahva seas ennenägematute repressioonidega 1940-50 tel aastatel. Lisandus harituma ja edumeelsema osa ühiskondliku mälu kandjate põgenemine Läände. Uus, noor, kõige vastuvõtlikum põlvkond kasvas täielikult uute, võõraste vaadete süsteemi tingimustes.
Olgem ausad!! Kui paljudes peredes kasvatati 1950tel/60tel lapsi tõeliselt eestimeelses vaimus!? Võib-olla oli seda 10%, mitte enam. Pealekaebamiste ja hirmu külm hingus tõi esikohale individuaalse mälu ja surus alla rahva ühiskondliku mälu omariiklusest.
Kuidas aga sai aga võimalikuks rahva kohamälu kadumine ühe põlvkonna jooksul?
Niinimetatud sõjaaegne põlvkond lõpetas oma koolitee maakoolides aastatel (mõni aasta siia-sinna) 1950 – 1955. Nemad läksid suures enamuses tehnikumidesse, tööstuskoolidesse . Nad lahkusid oma kodutaludest, kus sageli kolm põlvkonda koos elasid. Sinna tagasi nad enamasti ei tulnud, vaid suunati kolhoosidesse, sovhoosidesse. EPT-desse, tehastesse ja nad hakkasid elama keskuste kortermajades. Nende laste kodud olid juba ainult need sageli umbrohust ümbritsetud silikaatmajad. Kokkupuuted vanavanematega piirdusid koolivaheajal mõne päevaga aastas. Kust pidi tulema see kohapärimus?
Meie põlise kohamälu taastamine sai võimalikuks tänu tohutule rahvapärimuste kõikide liikide kogumile. See taastamisprotsess algas 1960tel just eestimeelsete teadlaste eestvõttel, kes mõistsid protsessi pöördumatust.
Ja just seda tunnetades õnnestus mul 15 aastat tagasi käivitada metsandusliku pärandkultuuri väärtustamise ja säilitamise protsess Eestis. Siis selgus ka , et rööbiti sellega koguneb tohutul hulgal elu- ja kohamälestusi. Nüüdseks olen suutnud koostada ja kirjastada neid mälestusi kolm köidet enam kui 120 inimese elust.
Leian, et iga inimene peaks hoolitsema selle eest, et tema ajastu ja tema mõtted saaksid jäädvustatud tulevastele põlvedele. Ei maksa arvata, et minu elu on ju nii tavaline, midagi huvitavat pole mu elus. Kui mina näiteks oma lastelastele räägin elust maal 1940tel, 1950tel ja hiljemgi, arvavad nad minu jutu olevat mõnest neile tundmatust Eesti Rahva Ennemuistsete Juttude köitest...
Seepärast kutsun ka kõiki Teid üles asutama oma perekonnaarhiiv mälestuste, kirjade, dokumentide, fotodega. Koolitunnistustega, haiguslugudega, peokutsete ja teatrikavadeni välja.
Soovitage seda teha ka oma lastel ja lastelastel. Nii moodustub suguvõsaarhiiv.
Ja alati leidub inimesi, kes panevad kokku selle või teise perekonna loo.
Lõpetuseks näide meist palju suuremate rahvaste kohamälu saatusest.
Mõttetera maailmakuulsalt inglise kirjanikult John Galsworthy `lt: „Arhitektuuri ja metsakultuuri allakäik on kogu rahva elamiskultuuri allakäigu algus.“ Mitte kirjanduse, mitte maalikunsti vaid arhitektuuri ja metsakultuuri!
Mida maailmamees selle all mõtles, võime aimata, kui vaatleme Hollandi näidet.
Metsade hävitamise protsess on siin ammu möödas. Nüüd püütakse Hollandis taastada 300-500 aastat tagasi olnud maastikupilti perenimede järgi. See on seal võimalik, sest maasuguvõsad said Hollandis perenimed juba keskajal, sageli iseloomuliku maastiku järgi ja nad on olnud väga paiksed.
Hollandi maastikku taastatakse onomatopoeetilisel teel !!! Veidi parafraseerides tuntud lauset, võiksime küsida: Kas me sellist Eestit tahaksimegi ?!
Eesti maarahva ja tema kohamälu säilumise fenomenid ongi rehetare, (see on meie põlisarhitektuur) ja mets, vaese mehe kasukas, metsarahva varjaja, kogu põllu- ja karjakasvatuse lähtepunkt, meie erakordse elukvaliteedi tagaja.
1000 aastat on tänu neile kahele üle elatud Euroopa kõige sõdaderohkemad ajad, vahepeal pea olematuks muutununa. Selle nimel tasub igal inimesel meie kultuuripärandit, sealhulgas pärimuslikku, koguda ja säilitada! Pärandit tuleb pärandada!

Lembitu Twerdjanski,
põllum.tead. kand. (1975, Timirjazevi nim. PM Akad. Moskva), kultuurökoloogia mag. (2000, Stockholm.Rotterdam)
Hyvää itsenäisyyspäivää!
Deadline for the IOHA Finland 2018 abstract submision is gettin closer and closer!
Käisime Janika Orasega ICTMi (the International Council for Traditional Music) maailmakonverentsil Iirimaal Limericki muusikaakadeemias. Pildil on Limericki Ülikooli peahoone ja üks vabatahtlikest abilistest. :-)

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Operating as usual

06/05/2022

folklore.ee

OOTAME TEIE KAASTÖID 2022. aasta kogumisvõistlusele!

Tartu 2020 < Viljandi:
„Ta jutt, ta häälekõla on kui muusika mu kõrvadele.”

Muusika mu elus
Kui oled Viljandis ja seisad Rippuva silla väravas Lossimägedel, siis vaata läbi puude võrade üle Valuoja oru ja vastaskaldal märkad valget kahekorruselist maja. Maja on praegugi seal linnulennult
mõnesaja meetri kaugusel lagunenud lossi varemetest. Selle maja teise korruse aknal imetlesin looduse ilu ja vägevust.
Päike hakkab tõusma kõrgete puude ja varemete tagant. Alul piilub punakas triip vargsi kivimüüri suure augu vasakust servast meie aknasse, justkui mängiks peitust. Siis hakkab julgemalt suurenema, kuni pehme oranžikas-punane valgus täidab kogu augu. Käsipõsakil aknal jälgin värvide liikumist. Siis märkamatult võtab värvipall hoogu ja juba kaob paremale müüri taha puude latvadesse. Aga nende puude tagant tõuseb see kera juba täiesti muutununa võidutsema taevalaotusse. Avatud aknast hakkab kostma meeste rütmikat laulu, mis meie maja kohal võimsalt kõlab ja hakkab vaibuma, kaugenedes Reinu teed pidi alla. See on öine vangilaagri vahtkond, kes marsib kesklinna kasarmusse. Lemmiklauluks alati „Lily Marleen”. Ajad muutuvad ja me tänaval rõkatab meeshäälte käes „Katjuša”. See oli siis muusika, mis tuli hommikuti.
Lossimäe rohelistel nõlvadel laulsid ööbikud õhtul. Küll oli neil seal ilus segamatult laulu laksutada. SEST ei olnud sel ajal mingit müra: raadiod olid kokku korjatud, autod ei sõitnud. Helid, mis kuskilt kostusid, olid teada-tuntud, lühiajalised, nagu näiteks varahommikune Tikuvabriku vile, kukkede kiremisvõistlus, munakiviteel turule tõttava hobuse kapjade rütm nagiseva vankriga.
Harva tõstsid naabrid häält.

Lõik arhiivi kaastöölise Kaie Humala (snd 1938) rahvaluule- ja elulookirjutajate ringi tööst. ERA, DK 778, 6.

Ootame teie kaastöid teemal "Muusika minu elus" aasta lõpuni. Küsitlusele saab vastata ja faile isada Krati veebilehel https://kratt.folklore.ee/. Küsimustiku võib ka alla laadida aadressilt folklore.ee/era/kysitlus/muusika2022.pdf ja saata vastuse e-kirja teel [email protected] või paberkandjal aadressil Tartu, Vanemuise 42, Eesti Kirjandusmuuseum, „Muusika minu elus“.

folklore.ee

05/05/2022

Juuru 2009:
Atla jõgi on Seli küla mail õgvendamata. Jõepere maja lähistel ühes jõekäärus on suur kivimuhkar, mida kohalikud häbelikuvõitu poisikesed näitavad, et olla näkikivi, aga omapoolset seletust ei lisa.
ERA kohapärimuse töörühma välitööd Juuru kihelkonnas 2009.
Kogunud ja pildistanud Mall Hiiemäe. Tekst EFA II 55, 347. Foto ERA, VF 8448

04/05/2022

Kärla 1890:
Külmking ja puuraiuja
Kord olnd üks vanamees metsas puid raiumas. Ta akand löunaks tuhlid küpsetama. Tuhlid olnd ääks saamas ja ta pannud kalad* ka pahlaga küpsema.
Kui mees just kalu pahla ajand, tulnd üks vöeras mees ta juurde ja ütelnud: „Raiu mulle ka üks kalapahl, ma tahan omale ka ühe kala küpsetada.“
Mees raiund siis temale parase pahla. Vöeras ütelnud: „Aeh, sa äi möista mitte kalapahla raiuda, kas see on möni kalapahl, raiu suurem!“
Mees raiund nii suure kui rataste kali. See olnd ka veel väike. Mees raiund nii suure kui rataste selpuu**. See olnd paras.
Äkitselt ütelnud mees: „Oh-oh, undid tulavad, oda, ma lää siia rattarummu sisse, ää ütle mette, et ma siia sisse olen läind.“
Undid tulnd sinna ja nuusutand ja otsind igal pool ja viimaks küsind mehe kääst: „Kus see vöeras läks siit?“
„Kus see läks,” ütles mees, „on sii rattarummu sees.“
Äkitselt käind rattarummu seest nagu suuretüki pauk ja all suitsuöhk läind metsa poole. Aga ennem, kui ta mehe silmist kadund, olivad undid teda juba peeniseks teind.

* Saaremaal on räimed igapäised kalad. Kui seega ainult kalad saavad nimetatud, siis on selle all ikka räimed mõista. Kui muud kalad on, siis nimetatakse need äärkalad, nagu aavid, ahvenad jne.

** Selpuuks kutsutakse seda puud, mis heinakoormale peale pannakse, millega koorm kinni tõmmatakse.

Kirja pannud J. Jõgi. H II 18, 904 (3)

03/05/2022

Železnovodsk < Kirovograd 1961:
Маю жинку, маю діти,
та я не їх не бачу,
як згадаю про їх житья -
сам гірко заплачу.

Kirovogradi kandist pärit ukrainlastelt pani laulukesi, vanasõnu ja kõnekäände kirja Paul Ariste, olles koos nendega Železnovodski sanatooriumis. RKM, Mitmed rahvad 1, 112 ( 8 ).
[Oma naisukest, oma lapsi ma ei näe, kui arvan ette nende elu - nutan ise kibedalt.]

02/05/2022

Muhu 1975:
Tere, tere, tetermatsi,
tetermatsista marunga,
marungasta maanispilli,
maanispillista pibara,
pibarasta petserikku,
petserikusta riguna,
rigunasta rindasõlge,
rindasõlesta sõmera,
sõmerasta soolavakka,
soolavakasta valina,
valinasta vikerkaare,
vikerkaaresta kabuna.
Kabunasta kasvis metsa,
sealt mina raisin rataspuida,
isa ärja ikkepuida,
ema lehmalüpsikuida.
Nii laulis Ludmilla Luht Simiste külas, teda küsitlesid ning helisalvestasid Erna Tampere ja Ingrid Rüütel (RKM, Mgn. II 2680 c). Laulu ja kommentaare saab kuulata KIVIKEses: https://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-17177-37709-98700
Ludmilla küsitlemist pildistas Olavi Kiis (ERA, Foto 11119).

01/05/2022

Eesti rahvakalender | Ilmadest vaadati külvi, ja tähtpäevadest ...

Järva-Jaani 1965: Ilmadest vaadati külvi, ja tähtpäevadest. Volbripäeva külvati herneid või vähe enne.
Kirja pannud Mall Proodel (Hiiemäe). RKM II 195, 55 (14)

https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/volbripaev/item/47186

Eesti rahvakalender | Ilmadest vaadati külvi, ja tähtpäevadest ... Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

30/04/2022

Eesti rahvakalender | Enne volbrepääva piavad uad maha külitud olema …

Tori 1889: Enne volbrepääva piavad uad maha külitud olema, muidu saavad mustakirjud.
Kirja pannud Mihkel Ostrov. H II 21, 314 (1)

https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/volbripaev/item/47193

Eesti rahvakalender | Enne volbrepääva piavad uad maha külitud olema … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

29/04/2022

Pilistvere 1993:
Taeva all on kõver lennukite rivi,
mõni kukub alla niikui telliskivi.
Need on uljad punakotkad,
kel on taskus pudel vodkat
ilma milleta nad lennata ei saa...

Laulis Linda Kolk Venevere küla Uuetalu talust, salvestasid Janika Oras ja Aado Lintrop. "Postipoisi" viisil. ERA, DAT 13 (47).

Photos from Eesti Rahvaluule Arhiiv's post 28/04/2022

Haljala, Käsmu k. 2018:
Olen Aleksandr Tiidemann, sündinud 1957 ehk hakkan 62 saama. Sündinud olen Valgevenes — isa oli seal sõjaväes, võttis naise. Olin vist nelja-aastane, kui isa emaga tagasi koju Käsmu tuli. Nii et alates neljandast eluaastast olen ma Käsmus elanud. [---] Käsmuga olen ma seotud nii palju, kui mul vaba aega on. Nädalavahetuseti olen ma ikka käsmukas mis käsmukas! Ei ajanud ma oma juuri alla ei Viljandimaal ega kuskil mujal – nelja-aastaselt said need juured Käsmu sisse aetud ja siin nad on. [---] Kõik on ise ehitatud, jah. Vanaisa oli üks kolmest [kuulsast] Tiidemannist: Oskar Tiidemann on nendest kõige tuntum ja kaks venda oli veel.
Intervjuu on tehtud projekti "Käsmu inimesed ja majad 2013-2019" raames, mille läbiviimise eest pälvisid Eve Kask ja Saara Mildeberg Eesti Vabariigi Presidendi Rahvaluule kogumispreemia.
Pildistanud Eve Kask. ERA, DF 38906-38910.

27/04/2022

Väike-Maarja, Nurmetu k 1931:
Me elasime sealpool küla otsas, tema [= mehe] lell oma naesega ja minu tädi oma lapsega. Seal kuulime, et me toas ahju nurga all taoti rauda, ele kõlin oli nagu sepapaas. Seda kuulis pailu rahvast, käisid kuulamas. Kedagi neha ei old. Ei me soand muud otsa, kui nemad läksid ära. Tema lell, poeg viis nad ää. Tädi läks ää, laps suri ää. Siis sai saun ää lahutetud, kõik oli kadund. See tagumine tähendas äbinemist. Mu vend tahtis kaevama akata. Mõned rehendasid, et moaaluse sepad taovad, aga kas need me kätte kuuluvad? Selle juure ei jäänd muud tõemärki kui äbinemine.
Meie all peab veel rahvas elama. Eks neil ole sepad koa, kes seda nüüd teab õieti.
Maa-alustest jutustanud Anu Kikerpuu, kirja pannud Rudolf Põldmäe. ERA II 38, 357/8 (15)

26/04/2022

Simuna 1961:
Oli kevade õhtu nii vaga
ja taevas oli tähtesi täis.
Siin Pohlamaa mägede taga
me salgake salaja käis...

Sõjalaulu saab tervikuna kuulata: https://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-17174-54913-34576
Laulis pillimees, laulja ja ERA kaastööline Villem Viirmann (1897-1978) Rakkes, salvestas Ingrid Rüütel. RKM, Mgn. II 670 d. Villem Viirmanni Rakke mäel kõlamajas parmupilli mängimas pildistas 1960. aastal Õiemets (eesnimi teadmata). ERA, Foto10166.

25/04/2022

Viljandi < Suure-Jaani 1936:
Läksin üle iiu õue,
ei mind kuulnud iiu kuked,
ei mind kuulnud iiu koerad.
Kuulis iiu noorem poega.
"Kus sa lähäd, neiukene,
tule siia, neiukene!"
"Ei ole aega, peiukene!
Lehmad on mul lüpsemata,
kari väl´lä saatemata,
vasikad on jootemata,
piima on mul kurnamata."
"Küllap kuuske kurnab piima,
küllap vaher joodab vasika,
küllap kaske saadab karja.
Tule ikka, neiukene!"
"Ei ole aega, peiukene!"
Salapärasest hiie nooremehest ja asjalikust külaneiust laulis
Tiina Simonlatser Pärsti asunduses, kirja pani Linda Köögardal (ERA II 123, 279/80 (29)).
Tüdrukut lehmi, lambaid ja sigu karjatamas pildistas Uusnas Aleksander Lepik 1922. aastal, foto saadud Aime Lellepilt (ERA, Foto 17531).

ERAtera 24/04/2022

ERAtera

Jõhvi 1889: Ma kannan koormad üle vee, käin ühest äärest tõise?
Mõistatuse kirja pannud Paulus Paurmann. H II 8, 440 (100) –
https://www.folklore.ee/era/tera/#220424

ERAtera terasid Eesti Rahvaluule Arhiivist

23/04/2022

Eesti rahvakalender | Ma olen kuulnud küll, et jürituld tehti …

Karja 1959: Ma olen kuulnud küll, et jürituld tehti. Pöldudel ja mere ääres tehti; minu noores eas oli jürituli. Pole suuremat tuld olnd. Noored tantsisid, kessel oli ölut.
Kirja pannud Selma Lätt. RKM II 86, 554 (6)
https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/juripaev/item/46540

Eesti rahvakalender | Ma olen kuulnud küll, et jürituld tehti … Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

22/04/2022

Maarja-Magdaleena 2021: Jüripäeva oleme perega oma majas (Maarja-Magdaleenas) tähistanud omaalgatuslikult majaümbruse prahi koristamise ja jüritule tegemisega. See tava pärineb Virumaalt lapsepõlvekodust. Seal oli ettevõtmisel praktiline otstarve: tuli süüdati kohta, kuhu sai kapsalava, tuhk segati maa sisse, kapsa- ja kaalikaseemned külvati sinna peale. Täpselt õigel päeval või jüripäeva eelõhtul siiski tuletegemist ette võtta oluline pole olnud ja kaugeltki igal kevadel pole meil jürituld tehtud. Oleneb ilmast ja lõkkematerjali olemasolust. Kord - nii umbes 15 aasta eest olid tuld tegemas kolm põlvkonda ja üks koer. Plaanitsesime mängida Püha Jüri võitlust lohemaoga, jagasime rolle, otsisime rekvisiite, katsetasime stseene. Ettevõtmine oli sedavõrd lõbus ja nalja sai palju, et päris etenduseni ei jõutudki.

Mall Hiiemäe kaastööst "Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal". EFA I 396, 2/3. Jürituld pildistas 2011. aastal Kuremaal Ene Raudkats. ERA, DF 35859.

21/04/2022

Pühalepa u. 1956:
Perekond Kõmmuse lapsed Heltermaal.
ERA, Foto 18676
Kõmmuste perekonnaloost räägib ka raamat: Jegard Kõmmus, Hiiumaa meremees jutustab, II. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost. Koostanud ja toimetanud Helen Kõmmus. Tartu, EKM Teaduskirjastus 2021. Vt lähemalt https://folklore.ee/kirjastus/?raamat=116

20/04/2022

🎶Eesti Rahvaluule Arhiiv kuulutas välja uue kogumisvõistluse teema "Muusika minu elus", mis kindlasti kõnetab meist paljusid!
🎵 Vastata saab nii vabas vormis kui küsitluskava täites. Mõelda võid, mis olukordades kuulame muusikat, laulame või mängime pilli? Millised on Eestis hästituntud laulud? Arvesse läheb igasugune muusika igasuguses vormis – kontserdid, festivalid, CD-plaadid, filmid, enda ja pere muusikategemised. Kirjuta ka väikestest asjadest nagu seltskonnas või lapsega laulmine, pillimäng sõpradega, raadio (või tolmuimejaga) kaasa ümisemine, metsas hõikamine, pidu naabri aias või tümps parkimisplatsil.
🎵 Täpsem info siin: https://kratt.folklore.ee/ Head muljetamist!
📷 Palade valik Muusikamuuseumis rahvamuusikast heliplaatide valmistamiseks. Tallinna linn, Peeter Parikas (05.1937). ERA, foto 777

20/04/2022

Häädemeeste 1966: Lapse sündimisest öeldi nõnda: „Kui palju lapsi kellegil on loodud, niipalju neid tuleb.“ Meid oli küll palju lapsi, no meil oli talu, leivapuudust ei olnud. Siin Jaagupsoni Endrekul oli väike maa ja pailu lapsi, vana Endrek ütles iga kord: „Kui tuleb laps, tuleb ka leib.“ Sii ütlemine „Annab jumal varsakest, annab ka kaerakest“ oli alati kuulda.
Vanasõna selgitanud Elisabet Kallas, kirja pannud Marta Mäesalu. RKM II 221, 493 (53)

19/04/2022

Setomaa 1935: Vanast olli kõõ suur tii veereh kõrdsi ja rahvas käve kõõ sinnä puhkama ja üüsest. Vanast oll siih Utsä mäe otsah ka kõrts ja üts potimiis tütrikõsõga lätsi sinnä kõrtsi üüsest. Kõrdsih tapõti tuu potimiis ar ja tütär näk ja kai koes timmä pandas ja näk' õt tarõ ala hiideti.
Tütrükõsõ panni ummi lastõ mano sängü magama ja panni musta kolbagu ummilõ latsilõ päähä ja valgõ kolbagu tütrükõsõlõ tütrükõnõ märke ar'ki õt no märgise õks midä tetä ja täl inäp üüse uni õs tulõ. Uma lats tiijäõs midägi pelädä ja jäi kovastõ magama. Tütrükõnõ vaeld ar kolbagu, pand uma valgõ kolbagu ummilõ latsilõ a' esi pand musta kolbagu päähä ja läts ar saina viirde magama inne oll veere pääl. Nimä üüse kai kual valgõ kolbak pääh ja tapi tuu ar mõtli õt tütrükõnõ. Ni hiidi tuu ka ar tarõ ala, tiijakis õt uma lats.
Hummogult varra tull jo rahvas kõrdsi mano ja sisse ni tuu tütrükõnõ pagõsi jo ruttu rahva sisse ar ja kõnõli õt mu esä tapõti siih ar ja minno ka taheti ar tappa ma õnnõ pässe ar käest. Nää tapi potimehe ar ja jäi kõik kraam näile, raha ni hopõn kõik.
Kaeti tarõ ala kohe potimiis hiideti ni sääl oll pallö jo tapõtuisi S´is anti kohtuhe näide pääle ja mõistõti kõrdsi elänigu kõik surma. Ja tuust aost häädü ka kõrts ar Utsä mäe otsast ja selle olõi no kõrtsi inäp.
Jutustanud Odö Hunt Vilo valla Lõtina külas, kirja pannud Samuel Sommeri kaastööline, suurkoguja Aino Oinas-Tammeorg (1914-1999). S 107808/10 (34). Vaata käsikirja Kivikesest: http://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-22103-56844-59625

Samuel Sommeri (1872-1940) seto vanavarakogu (S) on nüüd tervikuna kättesaadav infosüsteemis Kivike. Esialgu on võimalik materjale otsida isikute (kogujate ja esitajate) ning kohanimede järgi, detailne folklooripalade kaupa andmesisestus ootab veel tegemist. Head uurimist! kivike.kirmus.ee

Videos (show all)

ERA kaastööliste veebipäev
ERA veebipäev
ERA kaastööliste veebipäev 2021: tiiser
Mall Hiiemäe maitulest: tiiser
Urve Schkiperov õpetab kassikangast kuduma.
Veskimees Priidu Raudkatsi jutud
Kandlemängija Heino Sõna
Asundused, Venemaa, Omski obl, Okonešnikovo raj, Zolotaja Niva k 1995:Elmar Sõrmus ja "Suhkrutükk".Jäädvustasid Anu Korb...
Asundused, Venemaa, Omski obl, Krutinski raj, Rõžkovo k 1999:Siberi eestlased, Olga Klaus ja Emilia Naarits tantsivad, k...
Laeva ehitamine (mäng)
„Siberi setode laulud“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 7) nüüd ka veebiväljaandena http://www.folklore.ee/pu...

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information


Other Education in Tartu (show all)
Exploring Landscape Boundaries - Open Seminars Exploring Landscape Boundaries - Open Seminars
Kreutzwaldi 56/3
Tartu, 50406

Established at EMÜ Chair of Landscape Architecture our seminars bring together scientists & specialists from different disciplines to talk about their work on the topic of landscapes We will have monthly seminars on different topics regarding landscape

EKA+Sandbox Design Community EKA+Sandbox Design Community
Narva Maantee 18
Tartu, 51009

Design Thinkers and Doers from the Estonian Academy of Arts Design Faculty and Tartu University's Delta Sandbox.

Effect Effect
Tartu

The project objective is to encourage teachers in schools to raise the efficiency of learning processes by adapting their teaching approaches to adult learner centered.

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus
Ülikooli 18b
Tartu, 51007

Üliõpilasesinduse ülesanne on üliõpilaste huvide esindamine. Üliõpilasesindajad osalevad ülikooli otsustuskogude töös, et teha ülikool paremaks.

Learn Estonian by captions Learn Estonian by captions
Tartu

Learning Estonian from pictures around. Feel free to propose your photos and translations. You will be mentioned as an author of the post. I am not a native speaker, so feel free to correct if you see mistake;)

P2P: Politics to People P2P: Politics to People
Tartu, 51008

Our aim is to sustainably impact political education in Estonia - among the natives as well as the international residents. We are planning on having several events on a variety of topics.

KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.

UT Philosophy Club UT Philosophy Club
Tartu

University of Tartu philosophy club is a student led club that is based in Tartu.

Juunika Koolitus Juunika Koolitus
Riia 35
Tartu, 50410

Juunika Koolitusel on üle 20 aasta koolitamiskogemust. Viimase kolme aasta jooksul oleme koolitanud enam kui 20000 inimest.

Griffin Keskus Griffin Keskus
Raekoja Plats 9
Tartu, 51004

Griffin koolituskeskus asub Tartu südames emajõe ääres. Me koolitame nii eesti kui ka inglise keeles. Põhi suundadeks on ettevõtlus, turundus, arvutiõpe, disain, enesejuhtimine, keeleõpe ja sotsiaalsed oskused.

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Kompanii 3/5
Tartu, 51004

Nüüd on raamatukogu Facebookis! Leia Facebookist ka raamatukogu noortenurk; muusikaosakond ja seemneraamatukogu.

Transmedial Turn Conference Transmedial Turn Conference
Jakobi 2
Tartu, 51005

TRANSMEDIAL TURN? POTENTIALS, PROBLEMS AND POINTS TO CONSIDER 8–11 December 2020, University of Tartu, Estonia