Eesti Rahvaluule Arhiiv

Rapla 1932: Millistena kujutellakse neid hirmutisi? - Olemuse poolest - sabaga, karwane, nelja alaga, wälimuse poolet - hirmus, kõnnaku poolest - ---, hääle poolest - teeb lolli häält. Mida teewad need hirmutised lastega? lähewad laste juure, ajab lõuad laiali ja tahab ära süüa.

Lastehirmutiste küsitluskavale vastas teiste Raik(k)üla lastekodu algkooli õpilaste hulgas ka Eduard Pendis (1920-1987), toona 5. klassi õpilane, hilisem Leesi küla pillimees (mängis viiulit, akordeoni, kitarri, mandoliini), keda 1960. aastal salvestati ja filmiti Kiiu-Aablas Tuomari talus mängimas laulumängude saateks. ERA II 52, 617; KKI, RLH 60:40 (2). Kivikasukas Eduardi esituses:
https://kivike.kirmus.ee/ERA-20163-40380-80029

Maarja-Magdaleena 1889:
Enam mu vana Mareta
Kui kõiges külas kümme naista,
Läks turgu - tõi tubakat,
Panin piipu ja põletin

Laulu tüübiga "Oma naise kiitus" on Maarja-Magdaleena kihelkonnast Kudina vallast kirja pannud Hindrik Ostrat.
H II 28, 470 (41)

Fotol abielupaarist laulikud ning jutustajad Maali Saarmann ja Anton Saarmann Valgamaalt Sangaste kihelkonnast Mäekülast tegemas ettevalmistusi fotografeerimiseks. Pildistanud Ingrid Rüütel 1967. aastal.
ERA, Foto 8409

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto8409 #MaarjaMagdaleena #Sangaste #abielu #omanaisekiitus #viimasenaseisabarmastus #MaaliSaarmann #AntonSaarmann

[06/10/20]   Emmaste 1927: Sant siga, mitu viga, maa külmand, kärss haige. – Üteldakse sellele, kes mingi toimetusega hakkama ei saa ja selleks igasuguseid vabandavaid ettekäändeid otsib.
Vanasõna selgitanud Meinart Meiusi. E 61148 (1)

Rahastada või unustada – mis saab Eesti Rahvaluule Arhiivist?

Andreas Kalkun juunikuu Müürilehes: rahastada või unustada?
https://www.muurileht.ee/rahastada-voi-unustada-mis-saab-eesti-rahvaluule-arhiivist/?fbclid=IwAR0flxSFq05MBgO_7auvEnuqTLJ6srqXG2nXoSYEmLasImgaDpcWVX8Vvj0

muurileht.ee Rahvaluule teeb sageli kuuldavaks n-ö allutatute ja vaigistatute hääled, kuid seda on ka lihtne ideoloogilise vankri ette rakendada. Selleks et aarjalasliku klantspildi asemel oleks pärimus võimalikult kirju, tasuks võidelda Eesti Rahvaluule Arhiivi rahastamise eest, sest rahvuskonservatiivsed...

Fail | Helifail | RKM, Mgn. II 3042 (2) | ERA-17177-49334-11895 - Kirjandusmuuseum

Helme 1977: Kevde valss. Nüüd lilled õitsvad aasadel...
Mängib Tõrva külakapell, laulab Mall Saarts (1955-2012), salvestas Ingrid Rüütel: Paul Kaidre, snd 1902 (lõõts); Alma Kaidre, snd 1906 (basspill, laul); Leho Anton, snd 1918 (laul, viiul); Eduard Säks, snd 1918 (tuurkannel); Linda Säks, snd 1923 (jauram); Ville Saar, snd 1912 (tuurkannel); Uno Meil, snd 1918 (triangel); Mall Saarts, snd 1955 (laul, lokupill); Malle Pütsep, snd 1940 (laul, kahe otsaga trumm); Helvi Metsoja, snd 1939 (ühe otsaga trumm); Erna Anton, snd 1919 (lasspill). RKM, Mgn. II 3042 (2).
https://kivike.kirmus.ee/ERA-17177-49334-11895

kivike.kirmus.ee

Nõo 1898:
Lähme, neiud, hainula!
Ilus on heina, saisab,
pikan joonen jooseb.
Rühke, tüdruku,
et saas kuhja luvva,
virgembet saas tuvva
lilli, vaarikut!
Rühke, tüdruku!
Lähme neiud, rõõmuga
kodu poole
lehmil lambil süvva viima,
et na villa piima rohkest andva!
Regilauluainelise luulepala tüdrukute ilulevast ühistööst heinateo ajal kirjutas tartlasest kooliõpetaja Jaan Tüklov (H IV 9, 732/3). Uudset ühistööd Uue Elu kolhoosi siloteol pildistas Richard Viidalepp 1950. aastal (KKI, Foto 2082).

ERAtera

Äksi 1894: Ma hakkan igast kohast ja lõpen igasse kohta ja olen siiski kõige pikem maailmas?
Mõistatuse kirja pannud Paul Sepp. H II 56, 513 (46) – http://folklore.ee/era/tera/#200607

folklore.ee terasid Eesti Rahvaluule Arhiivist

Ехала карета · Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist

Narva 1992:
Ехала карета по мосту:
мост провалился – карета в низу,
не жалкo карету, не жалкo моста,
а жалкo принцессу – она молода
Mängualguse liisusalm koolipärimuse kogumisvõistluselt 1992.
RKM, KP 1, 164 (14)
http://folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/show/4756

folklore.ee Eesti Rahvaluule Arhiivi mängude saidi "Uka-uka" (http://www.folklore.ee/ukauka/) arhiivimaterjalide esitamiseks loodud alaleht.

Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed - Andreas Kalkun

Keele ja Kirjanduse 1/2-2020 erinumbris ilmus ERA teadur Andreas Kalkunil artikkel „Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed. Eulenburgi skandaal ja Magnus Hirschfeld 20. sajandi alguse Eesti ajakirjanduses“.

Andreas Kalkun tutvustab oma artiklit alljärgnevalt:

19. sajandi lõpus muutus eestikeelse ajakirjanduse haare globaalsemaks ning õpetliku ja hariva kõrval sai järjest olulisemaks meelelahutuslik funktsioon. Koos välismaiste kõmu-uudistega toitis ajakirjandus moodsa inimese hirme ja ihasid. Lugejate ette jõudsid linnalegendid, aga ka hirmulood ning intiimset seksuaalsfääri puudutav. Artiklis tutvustatakse Saksamaal toimunud Eulenburgi skandaali representatsioone 20. sajandi alguse eestikeelses ajakirjanduses ning 1920. lõpus toimunud homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise eest võitleva Magnus Hirschfeldi Eestis toimunud loengute kajastusi kohalikes lehtedes. Nii Eulenburgi skandaal kui Hirschfeldi külaskäigud sunnivad eestikeelset ajakirjandust sõnastama homoseksuaalset iha ning kontekstualiseerima seda lugeja jaoks. Mõlemate juhtumite kajastused on ambivalentsed, ühelt poolt homoseksuaalsust kui nähtust neutraalselt mõtestavad või pedagoogiliselt seda kontseptualiseerivad, aga teisalt ka homofoobsed ja eelarvamuslikud. Samas on need varased sõnastamised siiski igal juhul märgilised, kuna tõstavad homoseksuaalsuse teemaks, millest on ühtäkki võimalik ka eestikeelses avalikus ruumis diskuteerida. Homoseksuaalsuse sõnastamine toimus sageli pahelises, kõmulises või vaenulikus kontekstis. Välismaine homoseksuaal ilmus eesti lugejale tõeliselt võõrana: kui teolt tabatud kõrgest seisusest kõlvatu lõbutseja või hull ja ohtlik kurjategija. Siiski jagati koos Magnus Hirschfeldi sõna levitamisega ka empaatilisemat vaadet inimese seksuaalsuse kohta.

#EestiLGBTI #ajalugu #ERAteadus #naeratateadlanesindloetakse

http://kjk.eki.ee/ee/issues/2020/1-2/1246

kjk.eki.ee Source: Keel ja Kirjandus - Title: Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed - Andreas Kalkun, author: Andreas Kalkun

[06/05/20]   Põltsamaa 1981: Mai lõpus ja juuni alguses klopiti ja tuulutati villased talveriided ära. Mõned panid veel naftaliini koide pärast rõivaste vahele. Kuid paljudele ei meeldinud see lõhn.
Maria Looritsalt (83 a) kirja pannud ERA pikaaegne kaastööline Helle Kull. RKM II 355, 24 (85).

Uue-Kariste 1939: Teoorjuse ajal olnud mõisa põllud väikesed, aga kui talusid hakati müüma, siis osa mõisa naabrustalusid liideti mõisa põldude külge. Nii kaotas Uue-Kariste 2 Paale talu ja talumehed pidid selle tagajärjel mujale elukohta otsima minema. Paale Kalm ostis talu Tartumaale. Üldse sel ajal rändas palju mulke Võru- ja Tartumaale.
Paale Kalm olnud valla teede trumbivaht, pidanud tee trumbid korras hoidma. Kui teede revident (vist haagrehi härra) sõitnud, siis pidanud Kalm alati trumbi juures olema. Härra lasknud trumbi juures tõlla peatada ja käsnud Kalmu trumbi alt läbi ronida, et näha kas trump puhas on. Mõni trump olnud kitsas ja mudane, aga vitsa hirmuga pidanud Kalm trumbi alt läbi ikkagi ronima. Ükskord lasknud härra tal trumbi juures 10 kepi hoopi anda. Maantee pidi olema täiesti sile ja ilma kivideta. Haagrehi härra tukkunud tõllas ja kui tõllaratas vahest juhtunud üle kivikese minema, siis härra karanud vihaselt üles ja ei ole seda tee osa vastu võtnud ja lasknud teeosa tegijat talupoega nuhelda.

Nii rääkis Albina Heinsalule 1898. aastal sündinud Johannes Heinsalu Halliste kihelkonnast Uue-Karistest.
ERA II 235, 89/91 (7)

Fotol Peksukivi e. Peksupink endises Rebase mõisas Lüllemäe lähedal Valga rajoonis. Pildistas T. Luikme juulis 1957. Arhiivile saatnud samal aastal R. Koppel Valgast.
ERA, Foto 2808

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto2808 #UueKariste #Lüllemäe #peksukivi #teoorjus #trumbivaht #204aastattalurahvaseadusekinnitamisest #pärisorjusekaotamine

[06/03/20]   Viljandi < Halliste 1893:
Näkk ei pidada inimest vee alla tõmmata saama, kui inimesel vana hõbesõrmus sõrmes on.
Kirja pannud Jaan Riiet. H III 19, 813 (247)

[06/02/20]   Jõhvi 1955: Vanasti noored tüdrukud ei tahtnud, et nägu ära päevitaks, siis panid enestele paberist maskid ette, ainult silma ja suuavad jäeti.
Emilie Krullilt (86 a) kirja pannud üliõpilane Mai Tiitsmaa (1933-2007). EKRK I 11, 237 (1).

Tallinn 1890:
Neitsikesed, noorukesed,
lähme kiike kiikumaie,
õunapuusse õetsumaie,
tammelauda laulemaie!
Kiigame siis kõrge'esse,
kõrge'esse, kauge'elle!
Mis me nääme kõrge'ella,
kõrge'ella, kauge'ella?
Kolm oli metsa kõrvustiku.
Üks on kulda kuusemetsa -
see on noorte meeste metsa,
teine kallis kaskemetsa -
see on noorte naiste metsa.
Kolmas õunapu ilusa -
see on noorte neitsikeste,
punapalge pruudikeste!
Üles, kiike, kõrge'elle,
kõrge'elle, kauge'elle!
Mis me nääme kõrge'elta,
kõrge'elta, kauge'elta?
Kolm on järve kõrvistiku.
Üks on viha viinajärve -
see on noorte meeste järve,
teine kallis kal´lajärve -
see on noorte naiste järve.
Kolmas on mõdu magusa -
see on noorte neitsikeste.
Anonüümne üleskirjutus arvatavalt Tallinnast - ikka ajale kohaselt kiikumisest ja õunapuudest.
Loksa lapsi kiikumas pildistas Rudolf Põldmäe 1937. aastal (ERA, Foto 589). Pelgulinna õitsvaid õunapuid on pildistanud arhiivi kauaaegne kaastööline Urve Buschmann (ERA, DF 35771).

Eesti rahvakalender | Poisid tegid kevadel kiige valmis nelipühiks …

Harju-Jaani 1942: Poisid tegid kevadel kiige valmis nelipühiks. Tüdrukud maksid töövaeva. Toodi võid ja piima kokku, keedeti niisugust vedelat munarooga. Kui esimest korda kiigele sel kevadel mindi, siis söödi seda rooga, mida tüdrukud kiige all keetsid.
Kirja pannud Paul Alvre. ERA II 302, 333 (9)
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/suvisted/item/47450

folklore.ee Veebiväljaanne www.folklore.ee/erk

[05/30/20]   Tarvastu, Vooru 1896:
Kadunud raha
Ühele mihele üteldud unes: „Tõuse ruttu ülesse ja mine metsa äärde suure kivi juure, sääl kivi pääl näed hulga raha, võta pool sellest rahast enesele, pool jäta maha.“
Mees tõusnud üles, läinud välja vaatama. Öö olnud külm ja oime, arvanud kuuldud juttu unenäoks, läinud tuppa, heitnud jälle magama. Silmad ei olnud veel kinni läinud, kui hääl teda jälle käskinud kivi juure minna ja pool raha ära tuua.
Mees tõusnud uueste ülesse, võtnud koti, teinud ennast julgeks ja läinud metsa poole. Leidnudki rahakivi üles. Sääl olnud hõbe- ja kuldraha, nii et mees korraga juba kaugemalt ennast rikkaks hüüdis.
Ajanud poole rahakotti. Tahtnud veel võtta. Korraga olnud hulk koeri. Koerad jooksnud vuhinal mihe pea ümber ja karjunud: „Küll! Küll!“
Mees ei pannud seda oma ahnusega tähelegi, ajanud kõik raha kotti. Ise ütelnud koertele: „Mis teie, kuradi, tahate!“
Niipea, kui ta seda ütelnud, kadunud raha kolinal ära ja paljas kott olnud mihel käes.
Kirja pannud Paul Arthur Meil. E 23125/6 (35)

Ilmasõjajärgsed lapsed matkisid mängides muinasjutulisi trofeefilme

ERA teaduril Astrid Tuisul ilmus Keele ja Kirjanduse 1/2-2020 erinumbris artikkel „Filmidest inspireeritud laste ja noorte mängud 1950. aastate Eestis“. Erinumbri teemaks oli meedia, visuaalsus ja folkloor.

Astrid Tuisk tutvustab oma artiklit:

Sõjajärgses Eestis, nagu kogu Nõukogude Liidus, oli kino üks väheseid meelelahutuse võimalusi, täites enne televisiooni tulekut tähtsaimat rolli visuaalse meediumina. Kassahittideks kujunesid pärast Teist maailmasõda linastunud nn trofeefilmid. Need olid peamiselt Ameerika, aga ka Saksa muusika-, komöödia- ja seiklusfilmid, mille Nõukogude Liit omastas võidetud Saksamaalt. Filmid linastusid Nõukogude Liidus aastatel 1947-1956, erinedes Nõukogude filmidest nii teemade, kujutusviiside kui ka olustiku poolest. Nende luksuslik, särav ja uhke maailm vastandus 1950. aastate Nõukogude Liidu vaesele tegelikkusele, hirmudele ja ideoloogilisele surutisele, tekitades omamoodi kultuurišoki.

Nagu artikli allikana kasutatud mälestustest selgub, seostuvad sõjajärgsel ajal kasvanud meenutajatel trofeefilmidega eredad positiivsed emotsioonid, kinos nähtud lugusid etendati ja elati veel kord mängides läbi. Eskapistlikud muinasjutulised trofeefilmid tõid mängudesse teistlaadseid teemasid (džungliseiklused, armastusteema, iluga seotud teemadering), teistsuguseid mehe ja naise eeskujusid, ning laiemalt arusaamist romantilistest suhetest ja käitumisest. Romantiline seiklusfilm andis lastele nii seiklusteema, kui ka julge ja osava meeseeskuju. Uus kangelane ei olnud vägivaldne ning tema peamiseks eesmärgiks ei olnud võidelda vaenlase vastu, eristudes selgelt toonastest nõukogude filmikangelastest ja filmitemaatikast. Nii pakkusid trofeefilmid lastele valikuvõimaluse ja alternatiivi oma mängukultuuri ainese valimisel nõukogude ideoloogiast läbiimbunud maailmas.

Artikkel on loetav lingilt: http://kjk.eki.ee/ee/issues/2020/1-2/1245
Artiklit kajastab ka ERRi teadusportaal Novaator:
https://novaator.err.ee/1096101/ilmasojajargsed-lapsed-matkisid-mangides-muinasjutulisi-trofeefilme

#ERAteadus #lastemangud #naeratateadlanesindloetakse

novaator.err.ee Aastatel 1947–1955 näidati Nõukogude Liidus Saksamaa filmiarhiivist leitud niinimetatud trofeefilme. Sõjajärgsele reaalsusele vastanduvad muinasjutulised Lääne filmid jätsid tugeva jälje toonaste laste mängudesse, kirjutab mängu-uurija Astrid Tuisk oma artiklis.

Riia 1902: Tõllaga üle Wirtsjärwe.
Korra tulnud üks härra Kuikatsi jaama, tellinud sealt omale postihobused tahtnud Wiljandisse sõita. Olnud juba õhtu käes, kui nad Wirtsjärwe ääre jõudnud. Parw millega rahvast üle weetud, olnud parajaste teisel pool. Herra aga käskinud kutsarit kohe edasi sõita, kutsar ei sõitnud, sest juba olnudgi järwe ääre pääl. Härra wihastanud, istunud ise pukki ja wõtnud ohjad. Kutsarit käskinud ta tõlda istuda, aga tõllast mitte wälja waadata. Kutsar puiklenud wastu, sest ta oli juba aru saanud, et herra õige inimene ei olnud, waid wanapagan ise. Hirmuga istunud ta wiimaks tõlda. Korraga olnud kange wee kohin, wesi pritsind wastu tõlla aknaid, pois olnud kangeks ehmatanud, sest ta arwanud, et tõld järwe wajub. Kohin kadunud, tõld olnud kindlal maal, härra teinud tõlla ukse lahti ja kutsunud poisi wälja. Pois leidnud ennast teispool järwe olevat, siit sõitnud ta herraga Wiljandi.
Kirja pannud Rõngust pärit laevamehaanik, Hurda, Eiseni ja ERA kaastööline Herman Lell (1884–1941) Riia linnas, jutustanud Peet Jürison. E 43658/9 (35).
Võrtsjärv. Taamal Tondisaar. Foto Saba talu vanast albumist. ERA, DF 17958.

Tallinn 1893:
Täna sain ma täise juua
Hoome ula magada
Tuna hoome teule minna
Lauba lõunes lahti saaja
Ui, ui, ui peremees peksab
Siit aid maas, sealt aid maas
Kuked kanad kanepi aidas
Sead, lambad sinepi aidas.

Selle laulu (folkloristlik tüüp "Peremees peksab") on Tallinnast üles kirjutanud Jakob Weltmann.
E 6636 (8)

Fotol Ara talu sulased puhkepausil. Pildistanud Madis Odenberg, aasta teadmata. Negatiivilt ümber võetud 1974. aastal.
ERA, Foto 1417

#eestirahvaluulearhiiv #rahvaluule #folkloor #folklore #estonianfolklorearchives #eratera #estonia #photography #FolkloreThursday #erafoto1417 #sulased #puhkehetk #vägikaigas #peremeespeksab #Tallinn #PõhjaEesti

[05/27/20]   Suure-Jaani, Kuhjavere k 1936: Õnniste küla, sii va õnnis küla. Ku katkuaeg olli, sis es saa katk sinna. Tõmmand punase lõnga ümmer küla, keelnd lapsed kõvasti ära, et ei tohi üle astu. Kis üle astus, selle sis sai katk kätte.
Jutustanud Jaak Siimer, kirja pannud Leili Takk. ERA II 124, 430 (56)

Tartu-Maarja 1932: Laksi Tõnisse pojal Kaarlil oli niisugune obune, kes oli kus ta ka oli, adra ees või karjamaal söömas, kui aga karjalaste kisa kuulis, jooksis sinna - ja palju rahvast päästis libaundi käest ära.

Jutustas Kaarel Jürjenson (1868-1943), kirja pani Richard Viidebaum. ERA II 54, 150 (159).
1994. aastal pildistas Jurjevi eesti külas Venemaal (Kemerovo oblast) toona seal veel igati au sees olnud hobust Astrid Tuisk. ERA, Foto 15436.

Kuusalu 1911:
Juba rukkipää näikse,
ohraoras aljendakse,
kaeraoras katab maada,
nisud tuhesta tulevad,
läätsed säärile sääväd,
kapsas käärib äile oile,
kaalid lehti kasvatavad,
naurid lehti lahutavad.
Kevade jõudsast edenemisest laulis Joosep Kilström Pedaspää külas. Laulu pani kirja üliõpilane Gustav Vilberg (EÜS VIII 1736/7 (101)).
Kuusalu rahvast kartulipanekul on pildistatud Kahala järve ääres, foto on arhiivile annetanud M. Odenberg (ERA, Foto 1415).

[05/24/20]   Saarde 1898:
Muistsel põlvel, kui püssisid veel väha olnud ehk kui neid veel ei olnudki, teinud jahimehed metsa mitmesugused püünused, nõnda kui sulgloomadel vibud, suurema neljajalgstel augud ja vähematel lõksud. Järelevaatamine olnud ikka alati pühapäev lõuna ajal.
Minu sugulane Juhan Süsi läinud kirikuaeg oma lõksusid vaatama, aga kõik olnud lõhutud. Oja äärt mööda minnes pahandanud mees ja kirunud. Sääl kuulnud ta metsast huikamist: „Partuu, kus mu loksu ankurid?“
Mees lasknud nõndasama vasta.
Jälle lasknud laanest: „Partuu, kus mo loksu ankurid?“
Nüüd läinud mehe süda kohe külmaks ja hakkanud kohe koju poole tulema, aga metsmees olnud vastu. Mees pöörnud ümber ja läinud väikese jõest läbi, kus vesi põlvest saani olnud. Aga metsmees olnud jälle vastu. Mees pöörnud tagasi, aga vesi olnud niuetest saani, aga saatan olnud jälle vastu, sest muu ei võinud ta olla. „Pööra ümber, mees, ja mine teisepoole ääre!“
Aga vesi olnud juba rinnust saani. Mees märkanud, et see muu ei ole kui kurat ja hakkanud taevast abi paluma. See on palvet kuulnud ja abi saatnud. Hall mehikene istunud kannu otsas oja kaldal ja ütelnud: „Pööra siiapoole, pojuke!“
Kole mees kadunud kui maa alla. Vesi olnud jälle madal kui ennegi.
Hall mehike viinud mehe koju ja ütelnud jumalagajätmiseks: „Pea pühapäeva kalliks!“ ja kadunud mehe silmist.

Kirja pannud H. Sepp. E 35856/8 (4)