Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Mustjala 1928:Kuuled sina, kulla neiu,miks sa ennast mihele antsid?Kus on nüüd soo küldme pöli,vabaniku vaba pöli,kehva ...
28/09/2026

Mustjala 1928:
Kuuled sina, kulla neiu,
miks sa ennast mihele antsid?
Kus on nüüd soo küldme pöli,
vabaniku vaba pöli,
kehva inimese kerge pöli?
Nüid lehed äga ema kodund,
ema kodund, isa kodund,
veered neist ka vendadest,
selle suguvõsadest,
paksu metsa pardadest.
Kui lehed uue ämma koju,
ämma koju, äia koju,
äga ole oomiku usin,
enne valged varutud!
Kui nääd koidu kumavad ja
lääne poolt aga läikuvad,
siis võta pölleke peuse,
taarikannu kainelussa,
linna läbi lehmalaudad,
tantsi läbi tallelaudad,
pötku läbi pörssalaudad!
Kui levad lehmal vassika,
vöta vassikas öla peele,
tari talled kainelussa,
pörssad pane pölle sisse,
vii neid tuba äia näha,
äia näha, ämma näha!
Kui see äi sool öölast lausub,
kui see ämm sool öölast lausub,
nadu neid söna napatab,
keera need sönad kerase,
kera pöhja kergele!
Kevadega vete ajal
viska kerad vetesse
vesi viib kerad vendadele,
vennad tulevad veiste selgas.
Noorikut õpetas Julius Miller Küdema külas, laulu pani kirja üliõpilane Mihkel Tooms (ERA II 8, 378/80).
Laul on trükitud Mustjala "Vanas kandles" (VK V nr 283).
Foto Julius Millerst ja tema kaasast Friedast (1909. aastal) tõi Saaremaalt arhiivile Herbert Tampere (ERA, Foto 3664).

27/09/2026

Jüri, Kurna v 1898:
Meie naeste nali
Kord elanud üks abielupaar alalises tülis ja riidus. Mõlemad olnud kange südamega, kumgi ei tahtnud teisele järele anda. Naene olnud suurem ja tugevam kui mees, seepärast tuuseldanud ta meest tihtilugu üsna tubliste. Mees vaeneke või parata ühti.
Ühel õhtul, kui nad juba magama heitnud, läinud nad veel sängis tülisse. Naene lükanud mehe viimaks sängi alla koguni.
Siis juhtunud sinna üks külainimene minema. Mees pugenud ruttu sängi alt välja ja ütelnud külainimesele: „Kae meie naeste nalja, naera, nii et veere sängi alla!“
(Teisend: „Naera, nii et silmad vesised!“)
Üleüldine rahva jutt.

Naljandi kirja pannud J. Kurgan (Jaan Saalverk). E 37508 (7)

26/09/2026

Häädemeeste 1958:
Kümme meest vangist lahti päästma – varbad jalatsist vabastama.
Ütluse kirja pannud Marta Mäesalu. RKM II 90, 362 (55)

25/09/2026

📣Kolmapäeval 30. septembril kell 10.00 kaitseb Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Mari-Ann Remmel folkloristika erialal doktoritööd "Eesti kohapärimus ja pühad paigad: arhiivimuistenditest maastikukogemuseni" ("Estonian Place-lore and Sacred Sites: From Archived Stories to the Real Landscape Experience").
Juhendaja: kaasprof. Madis Arukask
Oponent: John Björkman (PhD, Åbo Akademi)
👩‍🎓Mari-Anne doktoritööga saab tutvuda Tartu ülikooli digiarhiivis:
👉https://hdl.handle.net/10062/124227
Kell 13:00 kaitseb Kärri Toomeos-Orglaan folkloristika erialal doktoritööd "Seto rahvaluule kirjakultuuri osana: kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia" ("Seto Folklore as Part of Written Culture: The Limits of Literacy and Cultural Hierarchy").
Juhendajad: kaasprof. Risto Järv, Jürgen Beyer
Oponent: vanemteadur Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool)
Kaitsmised toimuvad Ülikooli 16-218.
Ootame kuulama ja kaasa elama!
👩‍🎓Kärri doktoritööga saab tutvuda Tartu ülikooli digiarhiivis:
👉https://hdl.handle.net/10062/124229
Soovime kolleegidele edukat kaitsmist!👍

Helme 1936: Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare?Mõistatuse ütles 77-aastane R**t Jakk, kirja pani Aleksan...
25/09/2026

Helme 1936: Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare?

Mõistatuse ütles 77-aastane R**t Jakk, kirja pani Aleksandra Grünvald-Univer. ERA II 138, 520 (111).
Foto Eesti Vabaõhumuuseumist Age-Li Liivak 2012: Köstriaseme kanaküna "kiigub" lainetel - vanasti ju ikka sõideti suurvee ajal künadega ja toobritega. ERA, DF 30376.

ERA 99!Eestimaal leidus 19. sajandil rahvaluulekollektsioone nii õpetlastel kui asjaarmastajatel. Need kogud olid omanik...
24/09/2026

ERA 99!
Eestimaal leidus 19. sajandil rahvaluulekollektsioone nii õpetlastel kui asjaarmastajatel. Need kogud olid omaniku huvisid teenivad erakogud. --
J. Hurda innustusel talletatud vanade kommete ja tavade valdkonda kuuluva pärimuse populaarsus kasvas rahva seas märgatavalt nõukogude perioodil. Miks seda teadmust väga vajati, selle põhjuseks polnud sellal niivõrd kunstiväärtus ega memoreerimisvajadus, vaid püüd säilitada oma rahvuslikku identiteeti ja tunnetada osadust esivanemate kultuuripärandiga. 1960. aastatel leidsid sagedast kasutamist rahvakalendri kartoteegid, arhiivi baasil koostati esimest köidet tähtpäevade antoloogiast. 1970. aastatel läks hoogu folklooriliikumine, eriti suur oli huvi rahvamuusika vastu.--
90 aastat tagasi komplekteeritud uurimisbaasi fondide seas oli Hurda kogu kõige avarama sisuga, mõjustades ka Eesti folkloristika kujunemist ja uurimissuundade eelistusi.-- Et rahvaluule varaait on suuresti kokku kantud asjaarmastajate poolt, ilmnevad nii negatiivne kui positiivne külg. Eesti Üliõpilaste Seltsi kogu (1875–1917) on vanema rahvamuusika esinduskogu, ent tähtkujude nimetuste kohta on arhiivil välja pakkuda vaid üks põhjalik kaastöö astronoomiateadmistega korrespondendilt. Kümneid eri haigusi on kirjeldatud sarnaste sümptomite põhjal ning kümneid eri nimetusi antud samale taimeliigile. Teisalt on kohalikud kogujad saatnud oma kogukonna lugusid isikutest, paikadest ja sündmustest, mis on toeks kultuuriantropoloogilise uurimissuuna viljelemisel väärtusliku võrdlusmaterjalina.--

Mall Hiiemäe plenaarettekandest „Arhiiv kui teadmuskeskus“ Eesti Rahvaluule Arhiivi 90. sünnipäevaasta konverentsil 2017 „Arhiivid kui teadmiste teejaamad: mõtteid ja mõjusid“.

Fotol: Mall Hiiemäe kõnelemas, kuulajad kuulamas. Alar Madissoni fotod. ERA, DF 36259, 36256

23/09/2026

📌 Kogumisvõistlus Pärimus elus ja mälus

Eesti Rahvaluule Arhiiv kogub oma juubeliaasta (2027) eel märkamisi, mälestusi ja tõlgendusi pärimuse osast igapäevaelus, pärimuse kandmisest ja edasiandmisest, pärimuse talletamisest ning soovitusi tulevastele kogujatele:https://www.folklore.ee/era/kysitlus/parimuselus2026.pdf

✍Ootame kaastöid 2026. aasta lõpuni e-kirjaga [email protected], veebilehel kratt.folklore.ee või postiga: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu, märksõna PÄRIMUS ELUS.
NB! Vastustele tuleb lisada ka nõusolek kaastöö arhiveerimise ja kasutamise kohta:https://www.folklore.ee/era/kysitlus/nousolek2026.pdf

Lisainfo: Kadri Tamm, ERA peaarhivaar (e-post: [email protected] või rahvaluulearhiivi uurijasaal (tel 737 7730).

Klipi idee ja esitus: Ave Goršič, ERA vanemteadur
Kaamera ja montaaž: Hermo Udeküll

23/09/2026

Lüganuse, Kestla-Ahu k 1937: Enemb ikke korts kengas kui vill varbas. – See tähendab, et saabas peab olema suur.

Vanasõna seletusega teadnud Kadri Tapner (73 a v), kirja pannud Mihkel Tapner. ERA II 132, 270 (7)

Tartu 1907: Sept. lõpul. Vangik. 1907.Tükike Tormi "veskialusest" heinamaast."Tormi" talu on Voldi jaama poolt minna Tal...
22/09/2026

Tartu 1907: Sept. lõpul. Vangik. 1907.
Tükike Tormi "veskialusest" heinamaast.
"Tormi" talu on Voldi jaama poolt minna Tallinna maanteed Kaarepere poole, umbes 2 1/2 kilom. Voldi jaamast. Selles talus on sündinud kirjanik Eliisa Tenter. "Tormi" Elsa. Istus Tartu vanglas 1907. mässust osavõtmise pärast.

Tormi Elsa Tartu vangikongis kirjutatud klade annetas arhiivile ERA kaastööline Jaan Moodis (1877-1952) Võnnust. Klade sisaldab omaloomingut, tõlkeid, prantsuse keele õpingute märkmeid, vangivalvurite slängisõnu, joonistusi jm. ERA, AK 157, 88, 70.

Mustjala 1888:Oh sa petis peiukene, tõutasid osta rohelise põlle,maini maksakarvalise;tõutasid laia laki osta,tõutasid r...
21/09/2026

Mustjala 1888:
Oh sa petis peiukene,
tõutasid osta rohelise põlle,
maini maksakarvalise;
tõutasid laia laki osta,
tõutasid rinnaristi osta,
siidirätikud, sitsipaelad!
Said sa naise käde saanud -
rooskam oli aga roheline põlle,
mater maksakarvaline.
Antsid matsu lagipääle -
see on ta laia lakikesta;
antsid ruusikuga rinna pihta -
see on ta rinna ristikene;
sitsirätikud, siidipaelad -
see on ta selge silmavesi.
Peksust lubatud ilusa elu asemel kirjutas laulu üles Hurda korrespondent, nii kooliõpetaja, laevakapteni kui põllumehe ametit pidanud Friedrich Miller (H III 5, 107/8 (3)).
Laul on trükitud Mustjala "Vanas kandles" (VK V nr 1080).
Foto Toomas Kaasikust tõi Saaremaalt arhiivile Herbert Tampere (ERA, Foto 3662).

Address

Vanemuise 42
Tartu
51003

Telephone

+3727377730

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Rahvaluule Arhiiv posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The School

Send a message to Eesti Rahvaluule Arhiiv:

Shortcuts

Share

Category