28/09/2026
Mustjala 1928:
Kuuled sina, kulla neiu,
miks sa ennast mihele antsid?
Kus on nüüd soo küldme pöli,
vabaniku vaba pöli,
kehva inimese kerge pöli?
Nüid lehed äga ema kodund,
ema kodund, isa kodund,
veered neist ka vendadest,
selle suguvõsadest,
paksu metsa pardadest.
Kui lehed uue ämma koju,
ämma koju, äia koju,
äga ole oomiku usin,
enne valged varutud!
Kui nääd koidu kumavad ja
lääne poolt aga läikuvad,
siis võta pölleke peuse,
taarikannu kainelussa,
linna läbi lehmalaudad,
tantsi läbi tallelaudad,
pötku läbi pörssalaudad!
Kui levad lehmal vassika,
vöta vassikas öla peele,
tari talled kainelussa,
pörssad pane pölle sisse,
vii neid tuba äia näha,
äia näha, ämma näha!
Kui see äi sool öölast lausub,
kui see ämm sool öölast lausub,
nadu neid söna napatab,
keera need sönad kerase,
kera pöhja kergele!
Kevadega vete ajal
viska kerad vetesse
vesi viib kerad vendadele,
vennad tulevad veiste selgas.
Noorikut õpetas Julius Miller Küdema külas, laulu pani kirja üliõpilane Mihkel Tooms (ERA II 8, 378/80).
Laul on trükitud Mustjala "Vanas kandles" (VK V nr 283).
Foto Julius Millerst ja tema kaasast Friedast (1909. aastal) tõi Saaremaalt arhiivile Herbert Tampere (ERA, Foto 3664).