Zooloogiaring

Sügiskonverents „Elurikkus loodusmajas“ 8.11.2018

tartuloodusmaja.ee Loodusmaja huvikooli traditsiooniline sügiskonverents toimub neljapäeval, 8. novembril algusega kell 16.00 loodusmaja saalis. Sügiskonverentsiga tähistame huvikooli 65. sünnipäeva, mistõttu on eriti oodatud ettekanded, kus räägitakse loodusmaja elurikkusest (näit. meie pargi puud ja põõs...

Zooloogiaringi õppeklassis on uus väike-kuningmadu
(alamliik Lampropeltis triangulum campbelli)

Eelmine oli Lampropeltis triangulum nelsoni

Mõlemad alamliigid on looduses levinud Mehhikos

Lugege täpsemalt zooloogiaringi 2016. a. sügise postitust:
https://www.facebook.com/zooloogiaring/posts/1174869912568600

TULGE OSALEMA!

Teadlaste Öö festivalil 28. septembril kell 18-22 hakkavad Vanemuise 46 ruumid põnevusest ja teadusest särisema! 💥

Meeleolukaid tegevusi viivad läbi Tartu ülikooli loodusmuuseum , TÜ zooloogia osakond ,TÜ Geograafia osakond .

Kas te veel ei tea, mis zooloogiaringis toimub?

Eks tulge vaatama!

Zooloogiaringi tegevustega saab tutvuda avatud looduskeskuste päevadel. 8. ja 9. septembril kell 10-14 on õppeklassi uksed avatud kõigile huvilistele.
Kaasa saab lüüa mitmetes zooloogiateemalistes mängudes ning tegevustes, saab näha ja katsuda leopardgekot, küülik Käbi, väike-kuningmadu ning Madagaskari sisiprussakaid.

Tegevused toimuvad zooloogiaringi õppeklassis, ruumis 248

Sündmus on tasuta.

TÜ loodusmuuseum, Vanemuise 46 Tartu

Olete oodatud!

http://zooloogiaring.ee/

Tartu loodusmaja

Mis? HUVIKOOLI AVAAKTUS
Millal? 3.09.2018 kell 16.00
Kus? Tartu loodusmaja saalis ja pargis
****************
Head lapsevanemad ja õpetajad!
Tartu loodusmaja huvikool avab oma uue õppeaasta, seekord 65. tegevusaasta traditsioonilise piknikuga esmaspäeval kell 16.00 Lille 10 majas ja pargis.
Oodatud on kõik loodus- ja tehnoloogiahuvilised nii üksi, sõprade kui vanematega.
*****************
Kaasa võtta rõõmus meel ja midagi toredat, tervislikku, omavalmistatut piknikulauale. Tunniplaanijärgne õppetöö algab teisipäevast, 4. septembrist.
****************
Lisainfo huviringidesse registreerimise ja huviringide tunniplaani kohta meie kodulehel www.tartuloodusmaja.ee

Zooloogiaring Tarkusepäeval

Zooloogiaringi telgis sai aja peale loomapuslesid kokku panna, loomakesi voolida ning mikroskoobiga vapsikut ning mardikaid vaadata . Toimus loomaviktoriin. Parim osaleja vastas kõik küsimused õigesti. Kaks parimat said auhinnaks loodusmuuseumi perepileti.
Zooloogiaringist lõid kaasa Kärt, Hanna Liis, Roosi, Annika, Annaliisa, Adeliis, Elo ja Henrik. Aitäh!
Zooloogiaringi kohta saab lugeda zooloogiaring.ee

Ootame huvilisi zooloogiaringiga tutvuma laupäeval ja pühapäeval, 8. ja 9. septembril kell 10-14 TÜ loodusmuuseumis Vanemuise 46-248
Kaasa saab lüüa mitmetes zooloogiateemalistes tegevustes, näha ja katsuda saab leopardgekot, küülik Käbi, väike-kuningmadu ning madagaskari sisiprussakaid.
Tegevused toimuvad zooloogiaringi õppeklassis, ruumis 248
Olete oodatud!
Aivo Tamm [email protected] 5111724

Käbi tervitused

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia küülik Käbi tervitab kõiki kooliaasta alguse puhul ning kutsub vanu ja uusi huvilisi zooloogiaringi. Seal näeb Käbi ennast ka! Lisainfo kodulehel www.zooloogiaring.ee

Zooloogiaring jätkab alates 4. septembrist.
Nagu näha on kõik juba valmis ja proovitunnid toimuvad. Liiguta pilti või keera nutiseadet. Ringi kohta loe täpsemalt zooloogiaring.ee

Zooloogiaring on suvepuhkusel ja õppeklassis peaks olema vaikne, kuid vaadake, mis zooloogiaklassis tegelikult toimub 😉

https://theta360.com/s/c5vLWfIZ6Q2XwdBnSHSRiIo88

Tartu Ülikooli muuseum

Tulge Teaduslinna!
Loodusmuuseumi telk asub Tähetorni juures.
Meil saab digitaalse luubiga uurida putukaid ja mikroskoobiga kivimeid ning mineraale. Pilte võib salvestada oma nutiseadmesse. Saab proovida oma teadmisi imetajate nahkade määramisel. Kompimiskastides on äraarvamiseks midagi loomariigiga seotut, kus ei puudu ka ekstreemsus...

Sel nädalavahetusel toimub taas Teaduslinn! Meie valmistume hoolega ja sama teevad kõik toredad inimesed, kes siia kokku kogunevad, et teile ägedaid tegevusi ja uusi teadmisi pakkuda! Laupäeval ootame teid 11-18 ja pühapäeval 11-16. https://bit.ly/2IIgXJR

Head Uut Aastat!

Münton - Püüton!

Täna selgus suvel koorunud kuningpüütoni poja nimi! Valimiskomisjon luges kõik hääletussedelid üle. Kümnest väljapakutud nimest oli kõige populaarsem Münton.

Palju õnne maopojale toreda nime puhul!

Pakkuge maopojale nimi!

Siin ta on! Palun saage tuttavaks - juulis ilmavalgust näinud kuningpüütoni pojake! Alates tänasest vallutab pisike maopoeg loodusmuuseumi elavnurgas külastajate südameid. Tule ja veendu ise, kui vahva ta on!

Väikesel maopojal pole veel nime, mistõttu ootame kõigilt vahvaid sooneutraalseid nime ettepanekuid siinsamas kommentaarides.

Kuningpüütoni poegade koorumine oli teadaolevalt Eestis esmakordne sündmus. Loodusmuuseumi 11-aastane emane kuningpüüton munes viis muna aprilli lõpus. Esimene maopoeg pistis nina munast välja 14. juulil. Kokku koorus kolm poega.

Tarkuse nädala kolmas päev – kolmapäev

Jätkusid meie tegevused: mikroskoobiga uurimine, loomapuslede kokkupanemise võistlus, loomajälgede tembeldamine ja muidugi prussakate paitamine.

Täna olid abiks zooloogiaringi õpilased Adeliis, Konrad, Mildred, Martin, Kärt, Hanna Liis, Roosi, Ingrid, Ida Marie, Artur, Katariina, Stefan, Riinu Liis, Sander ja Miia. Aitäh!

Zooloogiaring ootab osalema loomahuvilisi õpilasi Tartu linnast ja lähiümbrusest.

http://zooloogiaring.ee

Tarkuse nädala teine päev – teisipäev

Oleme jätkuvalt Küüni tänaval suures valges telgis kaubamaja poolses otsas ukse juures.

Pinget tõstab loomapuslede kokkupanemise võistlus.
Osad auhinnad on juba jagatud, kuid lõplikud tulemused selguvad kolmapäeval!

Tulge vaatama ja tegutsema kolmapäeval kell 14-17

Täna olid abiks zooloogiaringi õpilased Lisete, Roosi, Kärt, Hanna Liis, Ingrid, Ida Marie, Konrad, Mildred, Sander, Pärtel, Kaisa, Adeliis, Stefan ja Anna-Riika. Aitäh!

ZOOLOOGIARINGIST SAAD LUGEDA SIIT:
http://zooloogiaring.ee/
https://www.facebook.com/zooloogiaring/

Tarkuse nädala esimene päev - esmaspäev

Oleme Küüni tänaval suures valges telgis kaubamaja poolses otsas ukse juures.

Meie juures saab mikroskoobiga mitmesuguseid loodusobjekte uurida, seitsme meie metsas elava looma jäljetemplid paberile pressida ja osaleda loomapuslede kokkupanemise võistlusel.

Pildil on näha, kuidas saab digimikroskoobi pilti otse oma nutiseadmesse salvestada.

Võtsime kaasa madagaskari sisiprussakad, keda saab paitada, peos hoida ja proovida, kas nad ikka sisisevad.

Huvilised saavad uurida, mis zooloogiarngis tehakse.

Täna olid abiks zooloogiaringi õpilased Tõnis, Karl, Ida Marie, Kaisa, Adeliis, Karl Erik, Pärtel, Hanna Liis, Ingrid, Roosi ja Kärt. Aitäh!

Tulge vaatama ja tegutsema teisipäeval ja kolmapäeval kell 14-17

Zooloogiaringi tunnid algavad teisipäeval, 5. septembril

Palun registreerige lapse osalemine.
Registreerida saab alloleva lingi kaudu:
https://goo.gl/forms/FhGLC35PW0VA1z2q1

Õpilastel alates 7. klassist võiksid osaleda 1. või 2. rühmas
1.- 4. klassi õpilastel soovitan osaleda eelkõige 5., 6., 7., või 8. rühmas
5. ja 6. klass 3. või 4. rühmas

Esialgu ei pea kindlat rühma valima
Rühma saab igal ajal muuta

Zooloogiaringi tunniplaan:
http://zooloogiaring.ee/tunniplaan

Rõõmsat kooliaastat!
Aivo

------------------------------------------

28.-30. augustil 2017 toimub Tartu kesklinnas kõikidele noortele ja noortemeelsetele suunatud Tarkusenädal: Mina olen eeskuju!
Õpitoad on iga päev kella 14.00-17.00 Tartu kesklinnas, Küüni tänaval.
Zooloogiaringi ja TÜ loodusmuuseumi õpitoas "Looduse mikromaailm" uuritakse mikroskoopidega lindude sulgi, liblikate tiibu, putukaid, maokesta ja teisi põnevaid looduslikke objekte. Huvilised saavad kujundada loomajälgedega postkaardi või mikromaailma joonistada. Toimub loomapuslede aja peale kokkupanemise võistlus. Kiirematele auhinnad!

Kolmapäeval, 30. augustil kl 18-21 toimub Tartu loodusmajas (Lille 10) suur pereõhtu.
Pereõhtu teemaks on helid looduses ning osalema on oodatud igas vanuses loodusesõbrad.
http://www.tartuloodusmaja.ee/ET/uldinfo/uudised/loodusmaja-pereohtu-loodushelidega/

4. septembril kell 16 toimub Huvikooli Tartu Loodusmaja avaaktus (Lille tn 10)

Head zooloogiaringi liikmed!

Tulge kaasa lööma abilistena zooloogiaringi õpituppa "Looduse mikromaailm".

28.-30. augustil 2017 toimub Tartu kesklinnas kõikidele noortele ja noortemeelsetele suunatud Tarkusenädal: Mina olen eeskuju!

Zooloogiaringi ja TÜ loodusmuuseumi õpitoas "Looduse mikromaailm" uuritakse binokulaaridega sulgi, liblika tiibu, putukaid, maonahka ja teisi põnevaid looduslikke objekte. Huvilised saavad kujundada loomajälgedega postkaardi või mikromaailma joonistada. Toimub loomapuslede aja peale kokkupanemise võistlus.

Registreerige ennast. Kirjutage oma nimi vastavasse lahtrisse valides kuupäeva ja tegevuse.

Registreerida saab siin:

https://docs.google.com/spreadsheets/d/1BYXAe6gfHv058ioskZGzFfIpapYGQWKs6b7QVRlUQ2M/edit?usp=sharing

1 tund osalemist annab koguni 1500 zooloogiaringi punkti!

Tulge ka lihtsalt uudistama!

Lisan kaks fotot meenutamaks suviseid laagreid Järvseljal.

Peagi tulevad pildivalikud zooloogiaringi kodulehele.

Parimate soovidega
Aivo

Teadusuudised » Linnuvaatleja

Hei!
Lugege jahedate suveilmade kiuste linnuvaatleja teadusuudiseid!

linnuvaatleja.ee Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii…

Zooloogiaringi õppeaasta sai läbi ja me oleme nüüd suvevaheajal

Head ringiliikmed ja lapsevanemad!

Soovin ka seekord tagasisidet lõppeva õppeaasta kohta
Tehes järgmise õppeaasta plaane, soovin teada,
kes õpilastest soovib jätkata zooloogiaringis osalemist järgmisel õppeaastal

1. Osalen
2. Võibolla osalen/ei tea
3. Ei osale

Palun põhjendage valikut

Sellega saaksin teada teie praeguse soovi. Seepärast palun vastake kohe praegu
Vastus saatke facebook´i teel või e-mailile [email protected]
Aitäh neile, kes on juba vastanud

Viimasel nädalal olime õues ja vaatlesime peamiselt linde.
Allpool on valik pilte, mille tegin meie õppetundide ajal Vanemuise pargis, Tiigi tn ja Kuperjanovi tänava vahelisel haljasalal, Vallikraavi tänaval, Toomemäel ja Supilinna tiigi ääres

Ilusat suve!
Aivo

Nädal zooloogiaringis
6.-9. veebruar 2017
AHVIKOTKAS

Ahvikotkas (Pithecophaga jefferyi) on levinud neljal saarel Filipiinidel. Ta on äärmiselt ohustatud, peamiselt elupaikade hävimise ja killustumise tõttu. Ahvikotkas on üks suurimaid kotkaliike maailmas. Tema tiibade siruulatus on 184-220 cm ning üldpikkus 86-102 cm. Saba on võrdlemisi pikk, 42-45 cm. Kehakaal on 4.7-8 kg. Ülakülge katavad pruunid suled, kõht ja tiivaalused on valged. Peas ja kuklal on iseäralik pikkadest sulgedest tutt, mida kotkas aegajalt turritab. Ahvikotkad elavad troopilistes mäestiku-vihmametsades. Nende lend on kiire ja väle, sarnaneb pigem väiksemate röövlindude lennule. Võrdlemisi lühikesed tiivad võimaldavad saaki jahtida puuvõrade vahel. Ilmselt nähti esimesi ahvikotkaid just ahve küttimas. Sellest ka nimetus. Saagiks on tal peale ahvide (makaakide) veel kaguanid, tiiburid (lendrebased), sõralised, närilised, linnud, maod ja sisalikud. Ahvikotkad moodustavad enamasti eluaegseid paare. Pesitsusperiood kestab 2 aastat, mille jooksul kasvatab kotkapaar üles ühe järglase. Täiskasvanuks saab emalind 5 aastaselt ja isalind 7 aastaselt. Eluiga looduses võib olla 30-60 aastat.

Koht eluslooduse süsteemis:
Riik: Loomad (Animalia)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: Linnud (Aves)
Selts: haukalised (kullilised) (Accipitriformes)
Sugukond: Haugaslased (Accipitridae)

Video: http://www.arkive.org/philippine-eagle/pithecophaga-jefferyi/video-00.html
Fotod: http://www.arkive.org/philippine-eagle/pithecophaga-jefferyi/

Tartu ülikooli loodusmuuseum

Osale linnalooduse fotokonkursil METSIK LINN!
Fotosid saab esitada kuni 20. maini 2017.

Vaata täpsemalt http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017

Nädal zooloogiaringis
20. jaanuar - 2. veebruar 2017
TOKEE GEKO

Tokee geko (Gekko gecko) on üks suurimaid gekoliike maailmas. Ta võib kasvada kuni 35 cm pikkuseks, kuid on andmeid veel suurematest isenditest. Värvus on tavaliselt hallikas või sinakas, millel on punased, oranžid või kollased tähnid. Nad võivad muutuda tumehalliks, kahvatusiniste täppidega. Valges on heledamad ja pimedas tumedamad. Tokee gekol on suur pea ja tugevad lõuad, millel on hulk pisikesi hambakesi. Ta on üsna agressiivne. Kaitseb oma territooriumi - ründavab liigikaaslasi ja teisi sissetungijaid. Ohu korral kaitseb ennast raevukalt. Lemmikloomana kasvatades peab arvestama, et tokee geko võib valusalt hammustada. Nagu enamik gekosid suudab ka tokee geko üsna siledal pinnal kiiresti liikuda. Seda tänu varvaste all olevatele ülipeenikestele karvalaadsetele moodustistele. Sarnaselt paljudele gekoliikidele on tokee geko silmalaud kokkukasvanud ja läbipaistvad. Seetõttu peab ta silmade puhastamiseks neid keelega limpsima.
Tokee geko on levinud Lõuna- ja Kagu-Aasias. Ta on öise eluviisiga, elutseb peamiselt vihmametsades ning ronib puudel ja kaljudel. Sageli kohtab teda hoonetes, kus jahib putukaid. Sööb putukaid, teisi lülijalgseid ja väiksemaid selgroogsed, kellest jõud üle käib.
Sigimise ajal häälitsevad isased valjult. Oma nime tokee on nad saanud just häälitsuste järgi, milles on kuulda korduvaid silpe „to-kee“. Emane muneb korraga 1-2 muna. Munad on kõva, kuid õhukese lubikoorega. Sigimisperiood kestab 4-5 kuud. Selle aja jooksul munetakse mitu korda, keskmiselt kord kuus. Emane jääb mune valvama kuni gekopojad kooruvad. Mune võib valvata ka isane. Keskmine eluiga on 7-10 aastat. Terraariumis on elanud üle 18 aasta.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi terraariumis elab juba mõnda aega üks noor tokee geko.

Koht eluslooduse süsteemis:
Riik: Loomad (Animalia)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: Roomajad (Reptilia)
Selts: Soomuselised (Squamata)
Sugukond: Gekolased (Gekkonidae)

Fotod:
http://online-field-guide.com/Tokaygecko.htm
https://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page

Video:
https://www.youtube.com/watch?v=r-XsANhBnmA

Nädal zooloogiaringis
16.-19. jaanuar 2017
KAELKIRJAKUD

Kaelkirjakud (Giraffa sp.) on kõige kõrgemad tänapäeval elavad maismaaloomad. Nad võivad olla ligi 6 m kõrgused ja isased võivad kaaluda peaaegu kaks tonni. Eriti pikad on nende jalad ja kael. Kaelkirjakul on seitse kaelalüli nagu enamikul imetajatel. Lülid on vaid pikemad, keskmiselt 28 cm. Nende laiguline muster võimaldab puude ja põõsaste vahel hästi maskeeruda, eriti tähtis on varjuda poegadel. Kaelkirjakutel on omapärased sarved. Need koosnevad luust ja on naha ja karvadega kaetud. Laubal ja ninaluudel on üks kühmukujuline lisasarv. Isastel võivad olla kuklal lisasarved.
Kaelkirjakute keel on väga pikk, ligi 45 cm. Hästi liikuvate mokkade ja keele abil saavad nad puudelt sobivaid võrseid noppida. Kaelkirjkud söövad peamiselt puittaimede lehti, õisi ja vilju. Peamised toidutaimed on akaatsia liigid, mis on kõrged ja milleni teised taimetoidulised ei ulatu. Akaatsia teravad okkad neid ei häiri, sest mokad, keel ja suuõõs on kaetud nahkjate näsadega. Kaelkirjakud joovad harva, sest saavad piisavalt vett mahlakast toidust. Nii võivad nad nädalate viisi joomata olla. Joomise ajal peavad kaelkirjakud vee juurde küünitamiseks eesjalad laialt harki ajama.
Kaelkirjakud eelistavad elada savannides ja kuivades hõrendikes. Nad liiguvad küliskäigul - tõstavad samaaegselt ühe külje jalgu. Kaelkirjakud on sotsiaalsed loomad, kes elavad enamasti väikeste rühmadena, milles on suguluses olevad emased ja nende järglased. Rühmad võivad mõnikord ühineda kuni sajast loomast koosnevaks karjaks. Täiskasvanud isased elavad enamasti üksikult. Karjasisese hierarhia (alluvussuhted) panevad paika turniirid, mille käigus rivaalitsevad isased jagavad omavahel pea- ja kaelahoope. Pärast 14–16 kuud kestvat tiinust sünnib üks poeg. Sünnituse ajal seisab emane püsti. Vastsündinu kukub 2 m kõrguselt maapinnale. Kaelkirjakupoeg varjab ennast esimestel elunädalatel. Emased koguvad on järglased kokku ja kasvatavad neid nagu lastesõimes.
Praegu on teadlased jaganud varem ühte liiki kuulunud kaelkirjakud nelja liiki. Siis kuulusid nad eri alamliikidesse. Nüüdki eristatakse nelja liigi seas mitut alamliiki. Liike ja alamliike on hea eristada kehalaikude kuju ja värvi järgi. Hea oleks teada ka esinemise piirkonda. Kaelkirjakud on levinud Aafrikas allpool Sahhaara kõrbe. Nende levikualad on küllaltki katkendlikud. Kõik kaelkirjakuliigid on ohustatud ja mõni alamliik on lausa väljasuremise äärel. Maailma Looduskaitse liidu (IUCN) punases nimestikus on kaelkirjakute liigid hinnatud ohualdideks. Viimase 30 aastaga on maailmast kadunud pea 40 protsenti kaelkirjakutest. Peamisteks ohtudeks on elupaikade hävimine, salaküttimine ja rahutused ning kodusõjad, mis Aafrika riikides toimuvad ja võivad otseselt või kaudselt kaelkirjakute elu mõjutada. Looduses jahivad kaelkirjakuid lõvid, leopardid, hüäänid ja hüäänkoerad. Eriti ohustatud on pojad ja noored loomad. Lõvid võivad karjaga murda ka täiskasvanud kaelkirjaku. Tehistingimustes elavad kaelkirjakud üle 30 aasta, looduses kuni 25 aastat.

Fotod:
http://www.arkive.org
Videod:
http://www.arkive.org/giraffe/giraffa-camelopardalis/video-re00.html
http://www.arkive.org/giraffe/giraffa-camelopardalis/video-re08b.html
http://www.arkive.org/giraffe/giraffa-camelopardalis/video-09a.html

Kaelkirjakute liikidest:
http://novaator.err.ee/v/loodus/abe4a996-8495-40a0-ae39-c70a7926ba31/kaelkirjakud-osutusid-neljaks-eri-liigiks