TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut

Ökoloogia ja maateaduste instituut (ÖMI) kuulub instituut loodus- ja täppisteaduste valdkonda. ÖMI al

Suuresilmsed konodondid kõnelevad Eesti kivimite noorusajast 30/11/2023

Miks on vaja stratigraafiat ja mis imeloomad olid konodondid? Tõnn Paiste artikkel räägib geoloogilisest ajast ja ka sellest, mis loomad ca 420 miljonit tagasi meie aladel võisid elada!

Suuresilmsed konodondid kõnelevad Eesti kivimite noorusajast Kivimikihid kujunevad maapõues välja inimesele hoomamatute miljonite aastate jooksul. Kui ammu ja kuidas mingi kiht kujunes, saab järeldada sinna ladestunud fossiilidest. Eesti kivimikihtide minevikust kõnelevad silmulaadsed suurte silmadega mikroorganismid ehk konodondid, osutab Tõnn Paiste om...

Tartus tuleb nahkhiire nägemiseks vaid õigel hetkel üles vaadata 28/11/2023

Roheringi projekt otsib Tartus võimalusi, kuidas tuua linna rohkem elurikkust! Vaata ülevaadet!

Tartus tuleb nahkhiire nägemiseks vaid õigel hetkel üles vaadata Teadlased otsivad Tartus võimalusi, kuidas tuua linna rohkem elurikkust. Eelmisel suvel loendati kokku, kui palju eri liike üldse linnas elab. Selgus, et linnas võib kohata omajagu nahkhiiri.

27/11/2023

Hariv esmaspäev! ÖMI geoloog Marko Kohv teeb lühikese ülevaate, mida saab droonilidariga teha. Täpsemalt on tegemist Raadi kaitseala majandamisega drooniseire abil, näiteks võõrliikide (kanada kuldvits, lupiin jne) kaardistamiseks ja tõrje korraldamiseks. Laserskäneerimine võimaldab puistus toimuvate muutuste jälgimist ja biomass mahu hindamist.

KAKS MILJONIT: professor Evelyn Uuemaa pälvis Euroopa Teadusnõukogu grandi 24/11/2023

Palju õnne professor Evelyn Uuemaa! Loe lähemalt, mida ERC grandi pälvinud Evelyn oma töörühmaga teha plaanib ja miks on loodavast lahendusest huvitatud muuhulgas ka Euroopa Kosmoseagentuur.

KAKS MILJONIT: professor Evelyn Uuemaa pälvis Euroopa Teadusnõukogu grandi artu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grandi, et arendada kaugseire andmetel ja masinõppel põhinevaid mudeleid, mis võimaldavad nii põllumeestel kui ka poliitikutel intensiivpõllumajanduse negatiivse keskkonnamõju l...

22/11/2023

ÖMIs tuleb viimasel ajal doktorikraade küll nagu seeni pärast vihma 😊! Linda Rusalepp kaitses täna taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal doktoritööd „The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch“ („Keskkonnategurite ja konkurentsi mõju hübriidhaava ja arukase fenoolsete metaboliitide profiilile“). Suured õnnesoovid ja kõrget lendu!

Photos from TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut's post 17/11/2023

Jälle üks PhD ÖMIs juures! Täna kaitses oma doktoritöö Tõnn Paiste teemal „Early evolution of the genus Amorphognathus and updated Sandbian (Upper Ordovician) conodont biostratigraphy in Baltoscandia“. Töö juhendajad olid prof Tõnu Meidla ja vanemteadur Peep Männik (TTÜ). Suured õnnesoovid! 🌹

📷 Peeter Paaver

15/11/2023

Sel nädalal jätkame vaid rõõmulainel. Teaduse populariseerimine on üks teadlase ülesannetest. Oleme uhked, et ÖMI teadlasi selle eest tunnustati!
Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" pälvis peapreemia geograaf Taavi Pae.
Kategoorias "Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)" pälvis peapreemia loomaökoloog Tuul Sepp.
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul pälvis linnuökoloog Marko Mägi.
https://novaator.err.ee/1609164409/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-aare-baumer
Foto: Karin Pai

14/11/2023

Kohe üks PhD maailmas juures! 🙃 Praegu algab Robin Gieleni doktoritöö kaitsmine. Juhendajad: professor Toomas Tammaru, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut ja kaasprofessor Kadri Põldmaa.
Oponent: kaasprofessor Nicolai V. Meyling (Kopenhaageni Ülikool, Taani)

10/11/2023

Järgmine nädal on ÖMIs üsna eriline, sest kaitstakse lausa kaks doktoritööd!
14. novembril kell 10.15 Robin Gielen kaitseb zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Diversity and ecological role of pathogenic fungi in insect populations“ („Patogeensete seente liigirikkus ja ökoloogiline roll putukapopulatsioonides“)
Reedel 17. novembril kell 10.15 kaitseb geoloogia osakonnas Tõnn Paiste oma doktoritööd „Early evolution of the genus Amorphognathus and updated Sandbian (Upper Ordovician) conodont biostratigraphy in Baltoscandia“ („Perekonna Amorphognathus varajane evolutsioon ja Sandby lademe (Ülem-Ordoviitsium) uuendatud konodondi-biostratigraafia Baltika ürgmandri läbilõigetes“) .

05/11/2023

Konkurss, millest võivad osa võtta kõik!

📣 ARTIKLIKONKURSS 📣
Kutsume võtma osa konkursist “Teadus Vikipeediasse”!
Vikipeediasse võivad kõik inimesed panustada, selle jaoks ei pea teadlane olema.
Ootame artikleid kuni 15.12, nii et võite rahulikult järgnevatel hämaratel nädalatel tekste kribada.
ENTA liikmed osalevad parimate artiklite väljavalimisel.
Parimatele autoritele on ka rahalised auhinnad.
Nii et osalege ja levitage infot!

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2023

Huvitaja. Putukatoit ja Hiina autod | Vikerraadio | ERR 02/11/2023

ÖMI entomoloog Sille Holm räägib muuhulgas kilgileivast ja miks putukatoit meil igapäevaselt juba laual pole. 😊

Huvitaja. Putukatoit ja Hiina autod | Vikerraadio | ERR Teadlaste hinnangul hakkavad inimesed tulevikus aina rohkem putukaid sööma. Uurime putukateadlaselt Sille Holmilt, millal võiks Eesti poelettidelt osta näiteks ritsikaleiba, kui tervislik see on ning millised putukad on kõige maitsvamad. Saate teises pooles teeme juttu hoopis Hiina autotööstu...

31/10/2023

Oktoobrikuu Rukkiräägu saates vestleme zooloogia teaduri Villu Soone ja harrastusteaduse peaeksperdi Veljo Runneliga. Selgitame välja, miks üldse talletatakse muuseumites ja teadusasutustes elusloodust, kuidas erinevad loomarühmad (või ka taimed) selleks sobivad, kuidas talletamine käib ning millised on need protseduurid. 🤓🧐 Kuula saadet 👇

https://podcasters.spotify.com/pod/show/tartu-likooli-loodusmuuseum/episodes/Villu-Soon-Teaduskogus-saab-see-eksemplar-mrksa-suurema-thenduse-e2b4o8i

Foto: Veljo Runnel

Selgunud on Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 30/10/2023

Palju õnne! Oleme teie üle uhked!

Tartu Ülikooli medal:
Erki Tammiksaar, geograafia ajaloo kaasprofessor

Tartu Ülikooli aumärk:
Ain Kull, loodusgeograafia kaasprofessor
Richard Meitern, loomaökoloogia teadur
Alar Rosentau, rakendusgeoloogia professor

Selgunud on Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid Täna, 27. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Riigikogu liiget ja Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professorit Margit Sutropit. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad kaks silmapaistvate saavutustega ülikool...

30/10/2023

Veebimaterjali "Kliimamuutuste ABC" koostasid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli reaal-, sotsiaal- ja humanitaarteadlased ning seda on tutvustatud paarisajale Eesti haridustöötajale. Nüüd on õppevahend kõigile vabalt kättesaadav: https://kliimatarkused.ut.ee/a1

Photos from TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut's post 27/10/2023

Just praegu kaitseb Ökoloogikumi suures auditooriumis oma PhD Gerli Albert. Gerli teemaks on "Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment" ("Läänemere makrofüütide süsiniku omastamise strateegiad, suureneva CO2 kontsentratsiooniga keskkonnas").
Oponeerib kaasprofessor Martin Gullström, Södertörni Ülikool (Rootsi).
Mõne tunni pärast võib juba õnne soovida!

Zooloog: hiir poeb tuppa ka läbi kümnesendise mõõtu augu 26/10/2023

ÖMI vilistlane zooloog Joosep Sarapuu näitab erinevaid loomi, keda rahvakeeli hiirteks kutsutakse ja räägib lõbusat juttu juurde ka. Hommikukohvi kõrvale mõnus kuulamine🙃!

Zooloog: hiir poeb tuppa ka läbi kümnesendise mõõtu augu Nii nagu inimene tahab külma ilmaga soojas toas olla, poevad kodudesse sooja ka kõikvõimalikud närilised. Loodusmuuseumi zooloog-kuraator Joosep Sarapuu sõnul on rahvakeeli lihtsalt hiirteks nimetatud liike Eestis 20 ringis ja nad suudavad pugeda majapidamisse läbi üllatavalt väikeste aukude...

Kõiki Munamäe üraskikahjustusega puid ei saa haruldaste samblike tõttu maha võtta 24/10/2023

Munamäel leidub nii üraskeid kui haruldasi samblikke. Suure Munamäe mets on elupaigaks ligi 80 samblikuliigile ja vähemalt 40 samblaliigile. 😊

Kõiki Munamäe üraskikahjustusega puid ei saa haruldaste samblike tõttu maha võtta Rõuge vald tahaks Suure Munamäe üraskikahjustusega puud maha võtta, et niiviisi takistada üraskite levikut. Keskkonnaameti hinnangul ei ole see võimalik, sest metsas kasvab mitu haruldast samblikku, mistõttu võib metsast eemaldada vaid külastajatele ohtlikud puud.

Eesti imelised metsaelupaigad, Hooaeg: 1, Episood: 1 | Jupiter | ERR 23/10/2023

Sotsiaalmeedias ringi vaatamisele hea alternatiiv on Eesti imeliste metsaelupaikade sari. Vähem kui viie minuti pikkused klipid imelisest kodumaisest loodusest + hariv kompaktne info. Videotes räägivad mitmed ÖMI teadlased!

Eesti imelised metsaelupaigad, Hooaeg: 1, Episood: 1 | Jupiter | ERR Lühisari viib vaataja avastama Eesti metsade mitmekesist elu. Vaatame lähemalt, kes meie metsades elavad, mis on nende tegelaste roll ja mis neid praegu ohustab. Imelisest metsaloodusest räägivad tunnustatud asjatundjad, kes jagavad lahkelt soovitusi, kuidas oma era- või kodumetsa looduse vää...

TURBA ALL | Lääne-Euroopa aiandustööstuse turbanõudlus koorib paljaks Eesti sood. Tohutud heitekahjud jäävad Eesti kanda 20/10/2023

Tõsine ja väärt lugemine! Kui palju maksab turvas ja mis ühikutes me seda hinda mõõdame?
"On üksainus atmosfäär, pole olemas eraldi Eesti ega Saksa atmosfääri." rääkis Tartu ülikooli rakendusgeoloogia teadur Marko Kohv.

TURBA ALL | Lääne-Euroopa aiandustööstuse turbanõudlus koorib paljaks Eesti sood. Tohutud heitekahjud jäävad Eesti kanda Kuna enamikus riikides turvast enam pole või on selle kaevandamine keelatud, suureneb nõudlussurve Eestile, mis on kaevanduslube andes „paindlik“ ega nõua tööstuselt ka mingit kulude hüvitamist ja maavara ennast jagatakse aga poolmuidu. Arve tuleb aga meile kõigile: CO₂ heide on tohutu,...

Eesti sai uue kimalaseliigi võrra rikkamaks 17/10/2023

Imelisi uudiseid kohalikult putukamaastikult! Villu Soon on leidnud Eesti jaoks uue kimalaseliigi!

Eesti sai uue kimalaseliigi võrra rikkamaks Tänavu juulikuu keskpaigas märkas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia teadur Villu Soon Lahemaa rahvuspargi alal pikktiib-kimalast (Bombus sporadicus). Ehkki liik oli kunagi Eestis kaitsealusena kirjas, olid kõik varasemad leiud valesti määratud. Seekord viitab leid aga vähemalt ühele Ee...

16/10/2023

20. oktoobril statistikapäevale Antsu kuulama!

Euroopa statistikapäeval teeb Ants Kaasik (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut) avalikkusele ettekande „Ilma vigadeta metsastatistika“.

Ants Kaasiku nime võib leida teadusartiklitelt, mis käsitlevad sammalde konkurentsisuhteid, ahvide kui ka putukate käitumisuuringuid ning keskkonnasäästlike kalakasvatusmeetodeid. Peale Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika erialal doktorikraadi omandamist 2009. aastal asus Ants aktiivselt tööle samasse ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituuti. Tänaseks on Ants tänu produktiivsetele kolleegidele enam kui 60 elusloodust puudutava 1.1 teadusartikli kaasautor.

Euroopa statistikapäev toimub 20. oktoobril Tartu Ülikooli Delta keskuses. Kõik statistikahuvilised on oodatud.

Statistikapäeva info:
https://www.facebook.com/events/822324562689748

Registreeri end statistikapäevale:
https://forms.gle/vQSXkHSDerxyqkX68

Pariisi tabanud lutikaprobleem võib ka Eestisse jõuda 10/10/2023

Putukateadlane Mati Martin annab väga praktilist nõu, muuhulgas:
1) Kuidas reisilt tulles kindlaks teha, et endaga lutikaid kaasa ei too.
2) Lutikad võivad päevaks peitu pugeda kas pistikupesasse või kasvõi sinu sülearvutisse.
3) Lutikatel ja peatäidel pole midagi inimese hügieeniga pistmist.

Pariisi tabanud lutikaprobleem võib ka Eestisse jõuda Pariis on asunud võitlusesse lutikatega. Parasiite võib leida nii metroodest kui ka haiglatest. Kuna inimesed reisivad palju, võib laieneda lutikaprobleem ka teistesse Euroopa riikidesse.

07/10/2023

Kes meist ei oleks Vanemuise pargis jalutanud? Vahest ka pardikesi vaadanud või lihtsalt pingil raamatut lugenud? Olukord võiks olla aga palju parem. Selle idee elluviimisel muutub Vanemuise pargi tiik looduslikuks elupaigaks ja suurendab selle turvalisust nii loomade kui ka inimeste jaoks. 💗 Iga elu loeb!

Teadlased õpivad putukaid printima 04/10/2023

Kolmemõõtmelised putukamudelid ei ole enam kaugel! ÖMIs tegutsevad imelised teadlased, kes teevad oma tööd kire ja pühendumusega - mis võiks olla veel ilusam?

Teadlased õpivad putukaid printima Aeg, mil Tartuski saab täpselt ja mugavalt uurida väikseid putukaid arvutiekraanilt, ei ole enam kaugel. Nimelt löövad Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kaasa iselaadses muuseumide digitaalse inkubatsiooni programmis, mille tulemusena luuakse kogude eksemplaridest kolmemõõtmelised ...

Photos from TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut's post 01/10/2023

Teadus on niiiiii äge 😍! Teadlaste öö 2023 Maarjaväljal - Elu nagu filmis!

28/09/2023

Täna toimus kohtumine dekaani kandidaadi professor Leho Ainsaarega. Intervjueerija rollis professor Krista Fischer. Räägiti nii Leho nooruspõlvest kui ka tõsisematel teemadel. Jutuks tuli nii õpetajakoolitus, sisseastujate arv kui ka teaduskommunikatsioon. Hääletamine toimub 3. oktoobril.

Vaba Akadeemia loeng ⟩ Robin Gielen: «Seenapokalüpsis. Ulme või reaalsus?» 25/09/2023

Novembris doktoritööd kaitsev Robin Gielen on kirglik nii seente kui putukate osas. Inimeste fantaasia on piiritu - seenapokalüptilisel teemal on kirjutatud ca 34 raamatut ning muuhulgas rääkiski Robin kuulajatele, kas zombi-sipelgaid tootev seen Cordyceps võib hakata inimesi ründama nagu HBO populaarses teleseriaalis "The last of us"? :)

Vaba Akadeemia loeng ⟩ Robin Gielen: «Seenapokalüpsis. Ulme või reaalsus?» Reedel, 22. septembril on Vabal Akadeemial külas Robin Gielen, kes kõneleb teemal «Seenapokalüpsis. Ulme või reaalsus?» Otseülekanne algab kell 18.15.

Tegevused | Aul 19/09/2023

Joonistusvõistlus igas vanuses huvilistele! Lase enda fantaasial lennata ja joonista aasta lindu! 🙃

Tegevused | Aul Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud pilte saab võistlusele esitada kuni 31. oktoobrini.

Photos from Geoloogia osakond - Tartu Ülikool's post 19/09/2023

Geoloogia sügiskooli piltmeenutusi.

Tihaseliikide rohkuse salgas määrab kisklusrisk 18/09/2023

Millised ohud varitsevad tihast ja mida linnukesed selles osas ette võtavad?

Tihaseliikide rohkuse salgas määrab kisklusrisk Mitu pead on ikka mitu pead ja see võib kehtida ka tihaste puhul. Eesti teadlase osalusel valminud uuring viitab, et kui mingis piirkonnas on kiskjaid palju, moodustavad eri liiki tihased turvakaalutlustel suuremaid linnusalku.

Supilinna tiigis algasid kahepaiksete tagasimeelitamiseks puhastustööd 15/09/2023

Oluline uudis Tartlastele! Supilinna tiigi taastustööd on alanud! Intervjuus räägib muuhulgas ÖMI loomaökoloog Tuul Sepp, miks tiik on aastatega kinni kasvanud ja millised eelised selle taastamisega kaasnevad.

Supilinna tiigis algasid kahepaiksete tagasimeelitamiseks puhastustööd Tartu Supilinna on eelkõige seostatud Emajõega, kuid supilinlastele on väga tähtis ka üks teine veekogu. Supilinna tiigis alustati puhastustöödega, et kahepaiksed tagasi meelitada.

14/09/2023

ÖMI direktor Maarja Öpik eilsel Zooloogia osakonna seeneretkel omas elemendis. Mükoloogist on ikka zooloogidele metsas abi. Ja vastupidi ka!
Foto: Peeter Hõrak

Kuue samba taga: Mida näitab Eesti metsade elurikkuse mudeldamine? | Kuku 12/09/2023

KUULA JÄRGI! Ookeanitest ja saartest, aga peamisest metsade mudeldamisest, nii vanade kui noorte metsade olulisusest räägib ÖMI makroökoloogia peaspetsialist Madli Jõks, kes oma doktoritöös on põhjalikult neid asju uurinud.

Kuue samba taga: Mida näitab Eesti metsade elurikkuse mudeldamine? | Kuku Saatesari räägib Tartu Ülikooli osast Eesti ja maailma ees seisvate probleemide lahendamisel ning otsingutest sel teel.

Mis on Eestisse saabunud hitt-puraviku rünnaku tagamaad? 09/09/2023

Kas sa männi-kuldpoorikut oled juba näinud? Kui seen levib kiirusega kuni 100 kilomeetrit aastas, on tegu küll justkui tippklassi autoga.
ÖMI mükoloog Leho Tedersoo artikkel 😊

Mis on Eestisse saabunud hitt-puraviku rünnaku tagamaad? Männi-kuldpoorik on hittpuravik, mis on tõusnud tänavu ereda tähena seenetaevasse. Juba on levinud üleskutsed seda seent levitada ja koos puudega laiemalt kasvatada. Ent arutlegem männi-kuldpooriku tuleku ja võimaliku levitamise tagamaade üle teiste võõrliikide näitel.

Tiina Randlane 70 | ajakiri.ut.ee 08/09/2023

Botaanika osakonna emeriitdotsent ja kaasprofessor Tiina Randlane saab 10. septembril 70-aastaseks! Südamlikud õnnesoovid juubilarile!

Tiina Randlane 70 | ajakiri.ut.ee 10. septembril saab 70-aastaseks rahvusvaheliselt tuntud lihhenoloog, ökoloogia ja maateaduste instituudi emeriitdotsent ja kaasprofessor Tiina Randlane.

Eestisse on ilmunud mitu uut seeneliiki 06/09/2023

Nagu seeni pärast vihma..
Ja seeni meil on! Mükoloog Kadri Pärtel räägib nii uutest kui vanadest seentest 🙃

Eestisse on ilmunud mitu uut seeneliiki Tänavu on hea seene-aasta, ka teadlastele, kes on avastanud Eestis päris mitu uut seeneliiki.

Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena 04/09/2023

ÖMI linnuökoloog Marko Mägi avas seekord hoopis lõbusaid teljetaguseid makaakide intiimelust.
Ilusat alanud nädalat kõigile loomasõpradele!

Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena Ehkki paljud makaagid mängivad kividega, patsutasid ühe jaava maakaakide asurkonna esindajad kividega oma genitaale. Rahvusvaheline teadlasrühm jägis nende pärdikute käitumist ja sai osalist kinnitust oletusele, et kivid olid makaakide jaoks masturbeerimislelud.

Eesti loodusuurijad kohtasid Abrukal haruldast eremiitpõrnikat 14/08/2023

Paljud meist on temast kuulnud, aga väga vähesed on näinud..

Eesti loodusuurijad kohtasid Abrukal haruldast eremiitpõrnikat Kaitsealune eremiitpõrnikas elab vaid vanades lehtpuistutes, puisniitudel ja parkides. Tänavu juuli lõpus leidsid Eesti loodusteadlased Abruka saarel liigi ühe isendi. Leid annab uut teadmist, kuidas paremini vanu puisniite kaitsta.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Hariv esmaspäev! ÖMI geoloog Marko Kohv teeb lühikese ülevaate, mida saab droonilidariga teha. Täpsemalt on tegemist Raa...

Location

Telephone

Address

Liivi 2
Tartu
Other Colleges & Universities in Tartu (show all)
University of Tartu University of Tartu
Ülikooli 18
Tartu, 50090

Welcome to the University of Tartu community page! Please like, comment and share! // Founded in 1632. http://www.ut.ee/en

Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences
Fr. R. Kreutzwaldi 1
Tartu, 51006

Maailma 1000 parima ülikooli hulka kuuluv teadusülikool, mille valdkonnad on seotud looduse, loomade ja säästliku maaeluga. Kus töötab 1000 töötajat ja õpib ligi 3000 tudengit.

European Union - Russia Studies, University of Tartu European Union - Russia Studies, University of Tartu
Lossi 36
Tartu, 51003

The EU-Russia Studies (EURUS) module provides the analytical tools to critically read and interpret

Unitartu Chemistry Unitartu Chemistry
Ravila 14a
Tartu, 50411

Information about the activities of the Institute of Chemistry of the University of Tartu.

UT Futulab UT Futulab
Narva Mnt 18
Tartu

Futulab toob kokku üliõpilase, ettevõtte ja ülikooli oskused ja teadmised, et sünniksid parimad tulevikutegijad.

Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond
Ülikooli 18/024
Tartu, 51005

Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool rajati 1919. aastal eestikeelse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, tegutses järjepidevalt kuni 1950. aastani ja avati uuesti 1992. aastal.

TalTech Tartu kolledž TalTech Tartu kolledž
Puiestee 78
Tartu, 51008

Tehnikahariduse värav Lõuna-Eestis. Haridus, mis töötab. Unikaalsed erialad. Elu ülikoolilinnas.

Arktiliste kultuuride keskus / Arctic Studies Centre - Tartu ülikool Arktiliste kultuuride keskus / Arctic Studies Centre - Tartu ülikool
Ülikooli 16
Tartu, 50090

Arktiliste kultuuride keskus korraldab põhja põlisrahvaste teemalist uurimistööd ja toetab teadmiste levikut arktiliste rahvaste kultuurist ja maailmapildist ning kohandumisest urbaniseerumise, industrialiseerumise ja muutuvate keskkonnaoludega.

ERA Chair in e-Governance and Digital Public Services ERA Chair in e-Governance and Digital Public Services
Lossi 36
Tartu

The ERA Chair in e-Governance and Digital Public Services is based at the University of Tartu, and i

Pallase täienduskoolitused Pallase täienduskoolitused
Tähe 38b
Tartu, 50604

Kõrgema Kunstikooli Pallas täienduskoolitused

Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus
Jakobi 2-429
Tartu, 50090

Tahad õppida õpetajaks? Uuri lähemalt Tartu Ülikooli didaktikakeskusest