10/04/2024
Tartust on sel aastal kolm juhti Haridusjuhtide praktikaprogrammis. Need kolm juhti töötavad küll erinevate pidajate juures, mille tõttu meie hariduselu nii rikas ongi.
Siinkohal on võimalus lugeda Roosi mõtteid Tartu Kunstikoolist.
Mõnusat tagasinaasmist igapäevaellu!
Kes erilise hoole ja tähelepanelikkusega praktikaprogrammi viiendal hooajal silma peal hoidnud, teavad, et üks koolijuht ja tema mentor on veel tutvustamata.
Tartu Kunstikooli õppejuht Roosi Nemliher alustas oma praktikateekonda töistel põhjustel pisut hiljem kui teised osalejad. Kuid nüüdseks on praktika Ericssonis koos Marek Arruga hoogsalt käima läinud ja märkamisi, mida laiemalt jagada, on juba kogunenud.
Nagu ikka, esiteks kolm küsimust haridusjuhile, seejärel tema mentorile.
𝐑𝐨𝐨𝐬𝐢, 𝐮̈𝐭𝐥𝐞𝐝 𝐢𝐬𝐞, 𝐞𝐭 𝐨𝐥𝐞𝐝 𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐣𝐮𝐡𝐢𝐤𝐬 𝐨𝐦𝐚 𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢 𝐬𝐞𝐞𝐬𝐭 - 𝐯𝐚𝐫𝐚𝐬𝐞𝐦𝐚𝐥𝐭 𝐨𝐥𝐧𝐮𝐝 𝐓𝐚𝐫𝐭𝐮 𝐊𝐮𝐧𝐬𝐭𝐢𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢𝐬 𝐨̃𝐩𝐞𝐭𝐚𝐣𝐚, 𝐤𝐮𝐫𝐬𝐮𝐬𝐞𝐣𝐮𝐡𝐞𝐧𝐝𝐚𝐣𝐚, 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐤𝐭𝐢𝐣𝐮𝐡𝐭. 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐧𝐚 𝐬𝐚 𝐦𝐨̃𝐭𝐞𝐬𝐭𝐚𝐝 𝐨̃𝐩𝐩𝐞𝐣𝐮𝐡𝐢 𝐫𝐨𝐥𝐥𝐢 𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢𝐬?
Õppejuht on justkui erasektori tegevjuht, kes toetab kooli töötajaid ning hoiab koolis protsessid käigus ja arengus. Kogu õppija teekond sisseastumisest kuni koolist väljumiseni lõputunnistusega (või ka ilma) peab olema kvaliteetne ja turvaline ning vastama ka riiklikele ootustele. Samuti on õppejuhi roll olla inimeste juht, inspireerida ja motiveerida õpetajaid kaasa tulema näiteks tänapäevase pedagoogika või praegu toimuva kutsehariduse reformiga. Kutsekooli õppejuhina on oluline ka suhestumine töömaailmaga, olla kursis muutustega ja kaasata töömaailma spetsialiste õpetamisse. Minu jaoks on tähtis ka õpetaja vaimne heaolu, turvaline keskkond ja töörõõm. Usun, et lisaks iseseisvatele õppijatele on meil ka iseseisvad, ennastjuhtivad õpetajad.
Kõige sellega toimetama motiveeribki mind eelkõige õpilane. Õppejuhi amet on 100% tulevikku muutev, sest saad mõjutada tulevikutalentide kooliteed ja läbi selle tulevikku!
𝐄𝐫𝐢𝐜𝐬𝐬𝐨𝐧 𝐨𝐧 𝐯𝐚̈𝐠𝐚 𝐬𝐮𝐮𝐫 𝐫𝐚𝐡𝐯𝐮𝐬𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯𝐨̃𝐭𝐞, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐞 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐬𝐮𝐮𝐫 𝐨𝐬𝐚 𝐨𝐧 𝐞𝐫𝐢𝐧𝐞𝐯𝐚𝐭𝐞 𝐬𝐢𝐝𝐞𝐯𝐨̃𝐫𝐠𝐮𝐬𝐞𝐚𝐝𝐦𝐞𝐭𝐞 𝐭𝐨𝐨𝐭𝐦𝐢𝐧𝐞. 𝐒𝐢𝐧𝐮 𝐢𝐠𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐭𝐨̈𝐨̈ 𝐨𝐧 𝐭𝐚̈𝐢𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭𝐬𝐮𝐠𝐮𝐬𝐞𝐬 𝐦𝐚𝐚𝐢𝐥𝐦𝐚𝐬. 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐨𝐧 𝐬𝐮 𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐦𝐮𝐥𝐣𝐞𝐝 𝐩𝐫𝐚𝐤𝐭𝐢𝐤𝐚𝐥𝐭?
See ongi hea ja põnev, et on väga erinev. Kohe esimesel nädalal kogesin, et mõnus kosmos on see 2200 töötajaga globaalne firma! Kohtusin mitmete inspireerivate inimestega ja kõik on olnud väga sõbralikud ja räägivad hea meelega, mida nad siin teevad. Tempo on kiire ja inimesed on kirglikud. On kohe näha, kuidas siin Ericssonis on näiteks mitmekesisus ja kaasamine (𝘥𝘪𝘷𝘦𝘳𝘴𝘪𝘵𝘺 𝘢𝘯𝘥 𝘪𝘯𝘤𝘭𝘶𝘴𝘪𝘰𝘯) väärtustatud. See avaldab muljet! Mina töötan Tartu Kunstikoolis väga loovate inimestega ja tore äratundmine on olnud, et ka siinsed insenerid on väga loovad inimesed.
Mul on nii hea meel, et saan ennast erasektoris proovile panna ja kogeda seda maailma. Koostöö ettevõtetega on üks kutsehariduse tugevusi ja minu praktikakogemus Ericssonis annab minu tööle koolis veel ühe kogemuse ja järgmise tasandi läbi selle praktika.
Muide, üks lõbus fakt - Ericssoni esimesed telefonid toodeti enne teist maailmasõda Tartus, Aparaaditehases! Aparaaditehases on ka Tartu Kunstikooli ruumid, seega meil on side olemas.
𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐬𝐚 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐨𝐠𝐞𝐦𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐤𝐮𝐢 𝐣𝐮𝐡𝐢 𝐣𝐚𝐨𝐤𝐬 𝐤𝐨̃𝐢𝐠𝐞 𝐫𝐨𝐡𝐤𝐞𝐦 𝐨𝐨𝐭𝐚𝐝?
Programmi raames on mul soov arendada oma juhtimiskäekirja, praktiseerida juhtimise tänapäevaseid tööriistu. Aga mind huvitavad ka teemad nagu jätkusuutlikkus, sealhulgas ka inimeste juhtimisel, ning töötajate vaimne tervis ja selle hoidmine. Vähetähtis ei ole seegi, et olen siin teadlikult ise õpilase rollis. Vahel on vaja unuõppimist, varem omandatud asjadest lahti laskmist ja uut vaadet.
***
𝐌𝐚𝐫𝐞𝐤, 𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐨𝐥𝐞𝐝 𝐄𝐫𝐢𝐜𝐬𝐬𝐨𝐧𝐢𝐬 𝐭𝐨̈𝐨̈𝐭𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐤𝐮̈𝐦𝐦𝐞 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭, 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬𝐭 𝐯𝐢𝐢𝐦𝐚𝐬𝐞𝐝 𝐬𝐞𝐢𝐭𝐬𝐞 𝐞𝐫𝐢𝐧𝐞𝐯𝐚𝐭𝐞𝐬 𝐣𝐮𝐡𝐢𝐫𝐨𝐥𝐥𝐢𝐝𝐞𝐬. 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐨𝐨𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐬𝐮𝐥 𝐨𝐥𝐢𝐝 𝐡𝐚𝐫𝐢𝐝𝐮𝐬𝐣𝐮𝐡𝐢 𝐦𝐞𝐧𝐭𝐨𝐫𝐢 𝐫𝐨𝐥𝐥𝐢 𝐚𝐬𝐭𝐮𝐝𝐞𝐬?
Ausalt, ootusi väga ei olnud - veider öelda, aga ma toetun tihti enda sisetundele ka ääretult tähtsates asjades. See omakorda tähendab mõtteviisi, et kõik, mis juhtub, on millegi jaoks hea. Lihtne filosoofia ja samas vabastav.
Kui aga ikka proovida mingit vastust anda, siis eelkõige mäletan ootusärevust enne esimest kohtumist Roosiga. See oli aga ääretult meeldiv, sest Roosi on üsna “minu inimene”. Sellest esimesest kohtumisest ja hilisematest vestlustest on tekkinud ootus - võib-olla isegi, et lootus - et kõik, mida me Roosiga koos arutame ja mida ta Ericssonis kogeb ja õpib, aitab tulevikus teda ja jõuab tema kaudu ka laiemalt haridusvaldkonda.
𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞 𝐭𝐞𝐞𝐦𝐚𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐤𝐨𝐨𝐬 𝐑𝐨𝐨𝐬𝐢𝐠𝐚 𝐞𝐧𝐢𝐦 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐞𝐧𝐝𝐮𝐭𝐞?
Meie mentorsessioonide põhiteema on ikkagi juhtimine ja selle mitmetahulisus - kuidas jääda iseendaks ja olla liider, kuidas delegeerida maatriksjuhtimise süsteemis. Hästi olulisel kohal on inimlikud väärtused, mis mõjutavad lisaks tööle ka elu väljaspool tööd. Kuidas ennast motiveerida, kuidas kalibreerida ja tasakaalustada ootusi endale ja teistele, kuidas leida üles enda tugevused ja nende baasilt ennast ehitada.
𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐤𝐚𝐬𝐮 𝐬𝐚𝐚𝐝 𝐩𝐫𝐚𝐤𝐭𝐢𝐤𝐚𝐩𝐫𝐨𝐠𝐫𝐚𝐦𝐦𝐢𝐬 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐣𝐮𝐡𝐢𝐧𝐚, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐤𝐚𝐬𝐮 𝐄𝐫𝐢𝐜𝐬𝐬𝐨𝐧 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢?
Minu soov selle programmiga liituda on tugevalt seotud sooviga panustada Eesti haridusse ja järgmisesse põlvkonda. Kui mulle seda võimalust pakuti, ei kõhelnud ma hetkekski, sest teadsin, et see on midagi, mida väga tahan teha. Tänaseks on selge, et tegin ainuõige otsuse!
Aidates mõtestada Roosi rolli ja tegevusi ja tulevikku koolis, olen mõistnud, kui palju mul endal on veel juhina õppida ja kogeda. Olen leidnud värskeid ideid, mida rakendada ja olla ise seeläbi parem juht.
Usun, et Ericsson Eesti jaoks on programmis osalemine hea võimalus avada uksed kellelegi, kes tuleb teistsugusest süsteemist, kellelegi, kes vaatab asju teistsuguse pilguga ja pakub väga lahkelt ka tagasisidet sellest, mida ta märkab. 𝘖𝘶𝘵𝘴𝘪𝘥𝘦-𝘪𝘯 vaate võime jääb pikalt (ühes) suurettevõttes töötanud inimesel paratamatult nõrgemaks. Haridusjuhi vaatepunkt on unikaalne ja toetab meie ettevõtte arengut.
Lisaks on programmis kaasalöömine suurepärane brändinguvõimalus, mis toetab tugevalt tööd, mida Ericsson teeb Eestis, tugevdades ka meie konkurentsivõimet tööturul.
Tartu Hariduse Hääl, Tartu linn, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti kutseõppe edendamise ühing, Fontes , Heateo Sihtasutus
