TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut

08/09/2026

4. septembris esitleti eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Võru Instituudi välja antud "Võru grammatikat", mille autor on Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja Võru Instituudi teadur Helen Plado.

Grammatika kirjutamisel on lähtutud eelkõige Rõuge, Vastseliina ja Põlva kihelkonna keelekasutusest ja ka võru standardkeelest, kuid raamatus on esitatud ohtralt näiteid ja märkusi võru keele grammatika piirkondliku varieerumise kohta.

Teose valmimine võttis aega üheksa aastat ning see on esimene tänapäevane võru keelt kirjeldav grammatika. Eelmine võru keele grammatika ilmus Wiedemanni sulest aastal 1864.

07/09/2026

Instituudi all tegutsev Digihumanitaaria keskus jätab sügisel oma AI-teh seminarisarja. Esimene seminar juba TÄNA kl 16!

Esmaspäeval jätkub DigiTS-i seminarisari AI-teh: humanitaar- ja sotsiaalteadused tehisintellekti ajastul. Sel semestril oleme sarja kaasanud kolleege TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudist (Kaarel Sikk, arheoloogia teadur) ja psühholoogia instituudist (Alan Voodla, metakognitsiooni teadur). Lisaks esineb ettekandega Krister Kruusmaa, tehisintellekti hindamise programmijuht (Eesti Keele Instituut).

🔌Esimesena astub üles aga Nina Tahmasebi, arvutilingvistika professor (Göteborgi Ülikool), kes esineb ettekandega “Computational modeling of semantic change and its applications". Ootame kõiki huvilisi Zoomi kuulama!

📝Registreeru: https://forms.cloud.microsoft/e/KFQViWhGGN
💁🏻‍♀️Lisainfo seminarisarja kohta: https://digits.ut.ee/ai-teh/

__________________

On Monday, the DigiTS seminar series “AI-teh: Humanities and Social Sciences in the Age of AI” continues. This semester, we have invited colleagues from the University of Tartu’s Institute of History and Archaeology (Kaarel Sikk, Researcher Fellow in Archaeology) and Institute of Psychology (Alan Voodla, Research Fellow) to take part in the series. In addition, Krister Kruusmaa, AI Alignment Lead at the Institute of the Estonian Language, will give a presentation.

🔌The first speaker of the semester will be Nina Tahmasebi, Professor of Computational Linguistics at the University of Gothenburg, who will give a talk titled “Computational Modeling of Semantic Change and Its Applications.” Everyone interested is welcome to attend!

📝Register: https://forms.cloud.microsoft/e/KFQViWhGGN
💁🏻‍♀️More information about the seminar series: https://digits.ut.ee/ai-teh/

07/09/2026

31. augustil kaitses Aet Kuusik oma doktoritöö „Naming, normativity, and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023“ ("Nimetused, normatiivsus ja neis navigeerimine: LGBT-sildid Eesti meediadiskursuses ja kogukonna hinnangutes, 1995–2023)".

Töö juhendajad olid professor Liina Lindström ja professor Raili Marling Tartu Ülikoolist. Oponent oli dr Joanna Chojnicka Groningeni ülikoolist.

Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest kolme aastakümne lõikes.

Palju õnne 💐

Loe tööd siin: https://hdl.handle.net/10062/123441

02/09/2026

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis tegutsev digihumanitaaria keskus ootab endaga liituma uut nooremteadurit, et uurida lingvistilist märgendamist suurte keelemudelitega!
🔎 Doktoriprojekti eesmärk on testida mitut suurt keelemudelit erinevate lingvistiliste annotatsiooniülesannete lahendamisel. Peamine metodoloogiline lähenemine selles projektis põhineb juhendatud masinõppe stsenaariumidel, kus sama andmestik annoteeritakse automaatselt ning seejärel võrreldakse tulemusi inimese poolt annoteeritud „kuldstandardiga“.
🔎 Konkurss toimub 15.-30. septembril, sisseastumisintervjuud oktoobri alguses.
Lisainfo: https://ut.ee/et/sisu/doktorioppe-konkursid (keeleteadus)
__________________
The Centre for Digital Humanities is looking for a new junior researcher to join our team to investigate linguistic annotation with large language models!
🔎 The PhD project is aimed at testing several Large Language Models in solving a variety of different linguistic annotation tasks. The primary methodological setup used in this project will be a series of supervised machine-learning scenarios, in which the same set will be automatically annotated, and then compared against the human-annotated “gold set”.
🔎 Application period: September 15-30; online interviews in early October.
Additional information: https://ut.ee/en/content/phd-open-calls (Linguistics)

Digihumanitaaria keskus ootab endaga liituma uut nooremteadurit, et uurida lingvistilist märgendamist suurte keelemudelitega!
🔎 Doktoriprojekti eesmärk on testida mitut suurt keelemudelit erinevate lingvistiliste annotatsiooniülesannete lahendamisel. Peamine metodoloogiline lähenemine selles projektis põhineb juhendatud masinõppe stsenaariumidel, kus sama andmestik annoteeritakse automaatselt ning seejärel võrreldakse tulemusi inimese poolt annoteeritud „kuldstandardiga“.
🔎 Konkurss toimub 15.-30. septembril, sisseastumisintervjuud oktoobri alguses.

Lisainfo: https://digits.ut.ee/join-the-team/

__________________

The Centre for Digital Humanities is looking for a new junior researcher to join our team to investigate linguistic annotation with large language models!
🔎 The PhD project is aimed at testing several Large Language Models in solving a variety of different linguistic annotation tasks. The primary methodological setup used in this project will be a series of supervised machine-learning scenarios, in which the same set will be automatically annotated, and then compared against the human-annotated “gold set”.
🔎 Application period: September 15-30; online interviews in early October.

Additional information: https://digits.ut.ee/join-the-team/

04/08/2026

Meie värskeim doktor Adele Vaks tutvustab sulle, mida oma doktoritöös mitmekeelsuse kohta teada sai 🤓

09/07/2026

Palju õnne, Martina 💐

Tänavu pälvis Johannes Voldemar Veski stipendiumi Tartu Ülikooli keeleteaduse magistriõppe esimese aasta üliõpilane Martina Pysarevska. Stipendiumiga toetatakse eesti keelt põhierialana õppivaid silmapaistvaid bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi.

08/07/2026

Kas sa teadsid 🤓☝️ kumb mõjutab rohkem su lugemise kiirust, kas see kui tihti sa sõna näed või see, kas sõnavormi peetakse kirjakeeles normingupäraseks?

Tulemused tulenevad projekti Eesti keele morfosüntaktiline varieerumine (VarEs) uuringutest

29/06/2026

Maria räägib sulle oma magistritöö tulemustest 🤓 kui teema sind huvitab, saad ka sina kandideerida meie instituudi bakalaureuseõppesse või ühesse kahest magistriõppekavast

⏰ Kandideerimistähtaeg: 30.06

18/06/2026

Täna, 18. juunil, kaitses Adele Vaks oma doktoritöö „The role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children’s language“ („Keelte vastasmõju ning sisendi roll kakskeelsete laste keelekasutuses“)

Töö juhendajad olid professor Virve Vihman Tartu Ülikoolist ja kaasprofessor Jan de Jong Bergeni Ülikoolist Norras. Oponent oli professor Yulia Rodina Norra Arktika Ülikoolist.

Doktoritöö annab ülevaate 4‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekeskkonnast ja keelekasutusest. Adele Vaks uuris, kuidas laste sõnavara ja morfosüntaksit mõjutab keelesisend ehk keel, mida lapsed kuulevad, ning milline roll on keelte vastasmõjul.

Palju õnne 💐

Loe tööd siin: https://dspace.ut.ee/items/ff7bd34d-3e49-4406-996f-784531785327

16/06/2026

„On rõõmustav, et paari aasta jooksul on muresid ja hirmusid lastevanemate poolt oluliselt vähemaks jäänud. Ka Ida-Virumaal on agressiivsust ja vastuseisu palju vähemaks jäänud. Samuti ei ole põhjust muretseda esimese klassi hakkamasaamise pärast, aga suuremad mured on just neljandas-viiendas klassis,“ ütles Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor 𝐁𝐢𝐫𝐮𝐭𝐞 𝐊𝐥𝐚𝐚𝐬-𝐋𝐚𝐧𝐠 tänases „Vikerhommikus“.

▪️Ta uuris koos kolleegidega Eesti Teaduste Akadeemia eesti keele ja selle õpetamise uurija-professorina kahe aasta jooksul, kuidas suhtuvad lapsevanemad Tartu, Tallinna Lasnamäe ja Ida-Virumaa üleminekukoolides ja -lasteaedades eestikeelsele õppele üleminekusse.

▪️Värskelt lõppenud uuring näitab, et reformi edu sõltub suuresti sellest, kuivõrd toetatuna tunnevad end muutuste keskel lapsed ja lapsevanemad. Suurimad murekohad on seotud koolide valmisoleku, hariduse kvaliteedi, kasvava õpikoormuse ja lõimumise eesmärkide saavutamisega.

▪️Vanemate hinnangul vajab eestikeelsele õppele üleminek tugevamaid tugimeetmeid. Oluliseks peeti eesti keele tuge, erineva kodukeelega laste samas koolis õppimist, pikapäevarühmi ning laste emakeele ja omakultuuri säilitamist. Samuti sooviti rohkem ühiseid kooliväliseid tegevusi eri kodukeelega lastele.

👉Loe lähemalt uudisest: https://www.akadeemia.ee/eestikeelsele-oppele-ulemineku-edu-soltub-laste-ja-vanemate-toetamisest/

🎧Kuula järgi ka intervjuud Birute Klaas-Langiga, lingi leiad kommentaariumist.👇

📸Fotol: uuringu töörühma kuulunud Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Diana Vender (vasakul) ja professor Birute Klaas-Lang.

TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut