18/08/2026
HELDE PUU LASTEHOIU ÕPPEKAVA
Kinnitatud käskkirjaga.
Kehtiv alates 1. september 2026.
SISUKORD
1. Sissejuhatus ja lastehoiu visioon
2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted
2.1 Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgid
2.2 Kehatunnetuse, liikumise ja värske õhu mõju lapse üldisele arengule
2.3 Loova käelise tegevuse mõju lapse arengule
2.4 Vabamängu ja sotsiaalsete oskuste lõiming
2.5 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
3. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ning lõimitud vastutus lähtudes riiklikust õppekavast
3.1 Valdkond „Mina ja keskkond“
3.2 Valdkond „Kunst“
3.3 Valdkond „Liikumine“
3.4 Valdkond „Keel ja kõne“
3.5 Valdkond „Matemaatika“
3.6 Valdkond „Muusika“
4. Osaajalise ajaga õppekorraldus ning koostöö perekondadega
4.1 Õppe- ja kasvatustegevuse rakendamine osaajaga hoius
4.2 Teadmiste ja oskuste eluline kinnistamine
5. Lapse arengut toetav õpikeskkond
5.1 Füüsiline ja tervislik õpikeskkond
5.2 Sotsiaalne ja vaimne õpikeskkond
6. Lastehoiu päevakava
7. Lapse üldoskuste areng ning eeldatavad tulemused vanuseti
8. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted ning korraldus
8.1 Hindamise korraldus ja dokumenteerimine
8.2 Kõne ja keelelise arengu hindamine
8.3 Arenguvestlused lapsevanemaga
9. Koostöö lapsevanematega
10. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord
11. Lisa: Lapse arengu vaatlusleht
1. SISSEJUHATUS JA LASTEHOIU VISIOON
Käesolev õppekava on Helde Puu lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Õppekava on koostatud kooskõlas koolieelse alushariduse riikliku õppekavaga ning lähtub lastehoiu unikaalsest tegevusmudelist.
Helde Puu lastehoid pakub osalise ajaga (kahel kuni kolmel päeval nädalas) alusharidust 3–7-aastastele lastele, pakkudes neile stabiilset omaealiste seltskonda, kellega ühiseid tegevusi tehes sõprussuhteid luua ja hoida. Meie päev algab laste poolt soojalt oodatud metsarännakuga lähedalolevatel loodusradadel. Päeva teises pooles oleme siseruumides, kus tegeleme käelise tegevusega. Aktiivne tegevus vaheldub loovate mängupausidega. Me usume, et turvaline looduskeskkond on parim paik lapse üldmotoorika, julguse ja füüsiliste oskuste arendamiseks, samal ajal kui siseruumis toimuv loovtegevus arendab käelist eneseväljendust ja peenmotoorikat ning ühine vabamängu aeg on aluseks heade sotsiaalsete oskuste kujunemisele.
Helde Puu lastehoid lähtub õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel alushariduse seaduses sätestatud paindlikkuse põhimõttest, mis lubab õppekorraldust kohandada vastavalt laste ja perede tegelikele vajadustele ning hoiu eripärale. Kuna tegemist on perelähedase mudeliga, mis on suunatud kodustele lastele, algab hoiu päev tavapärasest hiljem. See võimaldab lastel hommikul kodus rahulikult ja kiirustamata välja puhata.
Tulenevalt laste eakohasest unevajadusest, hommikusest pikemast unest ning hoiu lühendatud lahtiolekuajast, ei ole päevakavas ette nähtud lõunaund. See korraldus on kooskõlas riiklike alushariduse põhimõtetega, mis väärtustavad lapse individuaalset päevarütmi ja pere elukorralduslikke vajadusi, tagades samal ajal lastehoius aktiivse õuesveedetud aja ja rahuliku tubase aja tasakaalu.
Nii aktiivne liikumine mitmekesisel loodusmaastikul (üldmotoorika) kui ka loominguline käeline tegevus (peenmotoorika) arendavad süsteemselt lapse kahe ajupoolkera koostööd ja integratsiooni. See toetab ja on aluseks lapse heade õpioskuste, keskendumisvõime ja akadeemilise edukuse kujunemisele tulevikus.
Õppekava on üles ehitatud lõimitud õppe põhimõttel. Helde Puu lastehoid katab alushariduse riikliku õppekava valdkondi (keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond, liikumine, kunst, muusika) läbi kogemusõppe, igapäevatoimingute, vabamängu ning suunatud põhiliste tegevuste (metsarännakud ja käeline tegevus). Kuna tegemist on osaajaga tegutseva õppeasutusega, toimub lapse koolivalmiduse ja spetsiifiliste õpiväljundite toetamine tihedas koostöös lapsevanemaga, arvestades ning toetades lapse osalemist teistes paralleelsetes arendavates tegevustes (nt eelkool, huviringid, kodune õpe).
2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED
Helde Puu lastehoiu õppe- ja kasvatustöö tugineb pikale (oleme tegutsenud alates 2011ndast aastast) praktilisele kogemusele perelähedase hoiumudeli rakendamisel ning kaasaegsetele teadmistele lapse kehast ja arenguetappidest. Õppetegevuse planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et koolieelse lapse intellektuaalne ja emotsionaalne suutlikkus on seotud tema füüsilise keha arengu ning närvisüsteemi küpsusega.
2.1 Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgid
Lapse loovuse, iseseisvuse ja sotsiaalse kohanemise toetamine turvalises loodus- ja siseruumikeskkonnas.
Lapse füüsilise tervise tugevdamine, kehataju ning üld- ja peenmotoorika süsteemne arendamine.
Eestikeelse suhtluskeskkonna kaudu lapse aktiivse suulise kõne, väljendusoskuse ja sõnavara toetamine.
Koostöös peredega lapsele eakohaste õpioskuste, püsivuse ja närvisüsteemile stabiilse vundamendi loomine.
2.2 Kehatunnetuse, liikumise ja värske õhu mõju lapse üldisele arengule
Seos õpioskustega: Kaasaegsed uuringud näitavad, et kognitiivsed võimed (tähelepanu, mälu ja sotsiaalsed oskused) võivad põhineda suuresti füüsilisel liikumisel, tasakaalul ja koordinatsioonil. Liikumine muutuval loodusmaastikul aitab stimuleerida aju piirkondi, mis toetavad lapse mõtlemis- ja seostamisoskust ning tähelepanu koondamist.
Värske õhu ja looduse mõju tervisele: Igapäevane pikaajaline viibimine värskes õhus tugevdab lapse immuunsüsteemi, karastab keha ja vähendab haigestumisriske. Looduslik valgus ja hapnikurikas keskkond parandavad aju verevarustust, mis tagab parema emotsionaalse tasakaalu ja erksuse.
Närvisüsteemi stabiilsus: Erinevad looduslikud pinnased, metsarajad ja ronimisvõimalused võimaldavad lapse kehal ja tajul loomulikult areneda. Looduskeskkonnas toimuv liikumine rahustab närvisüsteemi, aitab maandada pingeid ja luua tugeva vaimse vundamendi tulevasteks õpiväljunditeks.
Ajupoolkerade koostöö: Tempokas ja iseseisev liikumine ebatasasel maastikul on lapse jaoks loomulik, sihikindel tegevus, mis soodustab ajupoolkerade harmoonilist koostööd ja arendab lapse üldist kehataju.
2.3 Loova käelise tegevuse mõju lapse arengule
Käte koostöö ja koordinatsioon: Meisterdamine ja käelised tegevused on suunatud vasaku ja parema käe koostöö ning silma-käe koostöö arendamisele. Erinevate tehnikate ja materjalide kasutamine (lõikamine, voolimine, rebimine, voltimine, joonistamine, maalimine) loob vajaliku füüsilise vundamendi peenmotoorika arenguks ja pliiatsihoiuks.
Keskendumisvõime ja püsivus: Käeliste projektide kaudu harjutatakse lastehoius sihikindlust ja püsivust. Laps õpib oma tegevust planeerima, keskenduma ülesandele ning viima alustatud loovtöö eduelamuse saavutamiseks lõpuni.
Esteetiline ja emotsionaalne elamus: Loovtegevus pakub lapsele emotsionaalset eneseväljendusvõimalust ja esteetilist rahulolu. Läbi loovuse toetatakse lapse eneseusku ja julgust katsetada uute käeliste tegevustega.
2.4 Vabamängu ja sotsiaalsete oskuste lõiming
Empaatiatunde kujundamine: Helde Puu lastehoius on eriline koht ühisel vabamängul, mis pakub lastele emotsionaalset elamust. Just vaba ja suunamata mängu käigus õpib laps märkama kaaslaste emotsioone, vajadusi ja reaktsioone. See on loomulik keskkond vastastikuse empaatiatunde arenguks.
Sotsiaalne kohanemine ja rollimängude roll: Ühises mängus harjutavad lapsed teise osapoolega arvestamist, oma soovide väljendamist, jagamist ja kompromisside tegemist. Läbi rollimängude õpivad lapsed mõistma teiste osapoolte vaatepunkte, mis toetab rühmasiseste olukordade rahumeelset lahendamist.
2.5 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe lõimitus: Koolieelse alushariduse riikliku õppekava tegevusvaldkonnad (keel ja kõne, matemaatika, muusika, mina ja keskkond, kunst, liikumine) on terviklikult lõimitud lastehoiu kolme põhitegevusse: metsarännakutesse, siseruumi vabamängu ja käelisesse tegevusse.
Mängulisus ja kogemusõpe: Õppimine tugineb lapse põhitegevusel – mängul. Teadmisi ja oskusi omandatakse läbi vahetu kogemise, katsetamise, loodusvaatluste ning loova eneseväljenduse.
Koduloolisus ja looduslähedus: Õppes lähtutakse ümbritsevast loodusest, aastaaegade rütmist ja kodukoha keskkonnast, väärtustades keskkonnasäästlikkust ja looduslähedust.
3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD NING LÕIMITUD VASTUTUS LÄHTUDES RIIKLIKUST ÕPPEKAVAST
Helde Puu lastehoid võtab alushariduse riikliku õppekava raames pedagoogilise vastutuse järgmiste valdkondade õpiväljundite kujundamise eest läbi lõimitud tegevusmudeli.
3.1 Valdkond „Mina ja keskkond“
Valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse põhimõte on toetada last iseenda ja ümbritseva maailma tundmaõppimisel ja mõistmisel läbi vahetu õuesõppe ning igapäevatoimingute.
Eeldatavad arengutulemused:
Laps tutvustab ennast, oma tugevusi ja märkab teise lapse emotsioone ning vajadusi.
Laps järgib lastehoiu igapäevaseid rutiine, täidab ühiseid kokkuleppeid ja käitub grupis ning metsarännakul ohutult ja turvaliselt.
Laps suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt, käitub säästlikult, märkab looduse nähtusi ning kirjeldab muutusi looduses (aastaajad, ilm).
Laps esitab ümbritseva kohta küsimusi ja rühmitab loodusnähtusi ning esemeid erinevate tunnuste alusel, kasutades metsarännakul leitud looduslikke materjale.
3.2 Valdkond „Kunst“
Valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse põhimõte on luua lapsele mitmekülgsed võimalused kogeda loomerõõmu, tunda rahulolu ning väljendada end visuaalselt ja käeliselt.
Eeldatavad arengutulemused:
Laps katsetab julgelt erinevate ideedega ja leiab oma loovtöödes isikupäraseid lahendusi.
Laps tutvustab erinevaid loovmaterjale, tunnetab nende omadusi ning kasutab töövahendeid säästlikult ja oskuslikult.
Laps rakendab kunstitegevustes eakohaseid käelisi baasoskusi (lõikamine, voolimine, rebimine, voltimine, joonistamine, maalimine).
Laps tunneb rõõmu loomisprotsessist ja viib alustatud loovtöö püsivust ning sihikindlust harjutades lõpuni.
3.3 Valdkond „Liikumine“
Valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse põhimõte on toetada lapse liikumisrõõmu, kehalist aktiivsust ja üldmotoorika arengut muutuvas looduskeskkonnas.
Eeldatavad arengutulemused:
Laps osaleb julgelt, reipalt ja rõõmuga igapäevastel metsarännakutel ning ilmutab eakohast füüsilist aktiivsust ja vastupidavust.
Laps sooritab üldmotoorikat arendavaid põhiliikumisi (ronimine, hüppamine, looduslike takistuste ületamine, jooksmine) ja säilitab füüsilise tasakaalu ebatasasel maastikul.
Laps tunnetab ja valitseb oma keha ning suudab iseseisvalt reguleerida oma keharaskust erinevates liikumissituatsioonides.
Laps järgib rännakutel ja liikumismängudes ohutusreegleid, kuulab täiskasvanu suuniseid ning teeb teiste lastega koostööd.
3.4 Valdkond „Keel ja kõne“
Keel ja kõne on kogu päeva läbiv lõimitud valdkond, mille õppe- ja kasvatuskeeleks on eesti keel. Toetatakse suulist eneseväljendust ja suhtlemisjulgust ilma kirjalike koolitunni tegevusteta.
Eeldatavad arengutulemused:
Laps kuulab tähelepanelikult eestikeelset kõnet, mõistab kuuldut ja täidab talle antud suulisi juhendeid.
Laps väljendab ennast suuliselt arusaadavalt, kasutades aktiivselt uut metsarännakul ja loovtegevuses kuuldud sõnavara.
Laps osaleb rühma ühises dialoogis, oskab kaaslast kuulata, vastab küsimustele ja ootab hommikuringis või vabamängus oma kõnekorda.
Laps suudab hääli kuulmise järgi eristada ning osaleb mängulistes häälimisharjutustes looduskeskkonnas.
3.5 Valdkond „Matemaatika“
Matemaatika on lõimitud metsarännaku, käelise tegevuse ja vabamängu sisse. Mõisteid omandatakse praktiliselt ja eluliselt läbi lapse enda aktiivse kogemuse, mitte töövihikute kaudu.
Eeldatavad arengutulemused:
Laps loendab praktilises tegevuses esemeid (1–10 piires vastavalt vanusele) ja mõistab mõisteid rohkem, vähem, võrdselt.
Laps määrab ja kirjeldab enda ning esemete asukohta ruumis, kasutades mõisteid ees, taga, all, peal, sees, vahel, paremal, vasakul.
Laps tunneb ja eristab põhikujundeid (ring, ruut, kolmnurk) nii loovtöödes kui ka ümbritsevas looduses.
Laps võrdleb esemeid pikkuse, laiuse, paksuse ja kõrguse järgi, kasutades igapäevakõnes vastavaid mõisteid (pikk/lühike, jäme/peenike, kõrge/madal, suur/väike).
3.6 Valdkond „Muusika“
Muusikaline kasvatus tugineb terviklikult loodushelide kuulamisele, akustilisele tähelepanule ja helide eristamisele. Loodushelide kuulamine arendab lapse fantaasiat ning emotsionaalset tundlikkust, pakkudes lapsele rahu. Meie kultuuripärand ja esmane helitaju on sündinud looduse rütmidest. Laps, kes oskab metsarännakul kuulatada ja vaikust nautida, omandab sügava helide eristamise baasi. Laulmist, pillimängu ega rütmikatunde päevakavas ei kasutata.
Eeldatavad arengutulemused:
Laps märkab, kuulab ja eristab ümbritsevaid loodushääli ning keskkonnahelisid (linnulaul, tuule kohin, puude nagin, vihmapiisad).
Laps arendab kuulmistähelepanu, suutes vaikuses keskenduda looduse helitaustale ning määrata heli suunda või kaugust.
Laps suudab kuuldud loodushääli häälega matkida ning kirjeldada heli iseloomu (vali/vaikne, kõrge/madal).
4. OSAALISE AJAGA ÕPPEKORRALDUS NING KOOSTÖÖ PEREKONDADEGA
Helde Puu lastehoiu õppe- ja kasvatustöö toimub osaajaga (kahel kuni kolmel päeval nädalas). Kuna tegemist on perelähedase mudeliga, mis on suunatud peamiselt kodustele lastele, toimub lapse tervikliku arengu toetamine tihedas koostöös lapsevanematega.
4.1 Õppe- ja kasvatustegevuse rakendamine osaajaga hoius
Kuna laps viibib lastehoius osalise ajaga, keskenduvad hoiu ühised tegevused eelkõige kogemusõppe, sotsialiseerumisele ja füüsilise tervise tugevdamisele looduses. Lastehoid tagab alushariduse riikliku õppekava valdkondade täitmise mänguliselt ja lõimitult, arvestades järgmisi korralduslikke eripärasid:
Kogemuslik keele- ja matemaatikaõpe: Lastehoiu tegevuskavas ei kasutata koolitunni tüüpi õppemetoodikaid, kirjalikke töölehti, pliiatsihoidu treenivaid vihikuid, akadeemilist liitmist-lahutamist ega joonistähtedega kirjutamist. Kirja- ja lugemisoskuse ning matemaatiliste süsteemide spetsiifiline toetamine toimub koostöös lapsevanemaga ja perede poolt valitud paralleelsetes arendavates tegevustes (nt eelkool, huvikoolid, kodune juhendamine).
Looduslähedane helimaailm: Lastehoius ei viida läbi süsteemset vokaal-, pilli- või tantsuõpetust spetsiifiliste muusikariistadega (nt Orffi pillid). Muusikaline eneseväljendus põhineb täielikult akustilisel tähelepanul, loodushelide kuulamisel ja ümbritseva keskkonna tajumisel. Kui laps ilmutab sügavamat huvi spetsiifilise muusika-, vokaal- või pilliõppe vastu, saavad pered pakkuda lapsele täiendavaid arenguvõimalusi spetsialiseerunud muusika- või huvikoolis.
4.2 Teadmiste ja oskuste eluline kinnistamine
Helde Puu lastehoid pakub lapsele elulist, loovat ja looduslikku keskkonda, mis toetab ja kinnistab peres või eelkoolis omandatud teadmisi ning osaoskusi läbi praktilise elulise kogemuse:
Metsarännakutel toetatakse matemaatilist mõtlemist looduslike objektide (käbid, kivid, puud) loendamise, rühmitamise ja võrdlemise kaudu.
Suulist kõnet ja häälimist arendatakse igapäevastes spontaansetes häälikumängudes, vestlusringides ja ühistes aruteludes värskes õhus.
Lapse loovust ja peenmotoorikat arendatakse siseruumides toimuvate käeliste tegevuste (voolimine, rebimine, lõikamine, meisterdamine, joonistamine, maalimine, voltimine) kaudu, mis loob füüsilise ja motoorse vundamendi edasisteks koolivalmiduse oskusteks.
5. LAPSE ARENGUT TOETAV ÕPIKESKKOND
Helde Puu lastehoiu õpikeskkond on loodud tervikuna viisil, mis tagab lastele emotsionaalse turvatunde, toetab füüsilist tervist, inspireerib loovust ja kutsub aktiivselt tegutsema.
5.1 Füüsiline ja tervislik õpikeskkond
Looduslik keskkond (peamine õpiruum): Peamiseks õpikeskkonnaks on lähedalolevad loodusrajad ja metsamaastikud. Erinevad pinnased, mahalangenud puud, künkad, kivid ja puujuured toimivad loomuliku treeningalana, mis arendab laste üldmotoorikat, koordinatsiooni ja füüsilist julgust. Looduses kasutatakse esmajärjekorras looduslikke õppevahendeid (käbid, kivid, oksad), mis toetavad uurimuslikku kogemusõpet.
Sisekeskkond ja loovust toetav tubane ruum: Pärast metsarännakut suunduvad lapsed siseruumi, mis on kohandatud ühiseks einestamiseks, rahuliku aja veetmiseks ja käelise tegevuse läbiviimiseks. Ruum on hubane, puhas ja turvaline, võimaldades lastel eakohase mööbli ja madalate riiulite abil iseseisvalt tegutseda.
Pedagoogiline inspiratsioon ja materjalid: Tubaste vabamängu nurkade loomisel on lähtutud Waldorfpedagoogika põhimõtetest, eelistades naturaalseid materjale (puit, vill, kangad) ja lihtsaid mänguelemente, mis ergutavad lapse fantaasiat. Arendavate mängude ja vahendite valikul on võetud aluseks Montessori pedagoogika põhimõtted, muis toetavad laste iseseisvust ja loogilist mõtlemist.
Tehnoloogia- ja digivaba keskkond: Lähtudes lastehoiu looduslikust suunitlusest, on keskkond teadlikult digi- ja ekraanivaba. See toetab laste närvisüsteemi stabiilsust, vahetut elavat suhtlust, sensoorset arengut ja loovat fantaasiamängu reaalses maailmas.
5.2 Sotsiaalne ja vaimne õpikeskkond
Turvatunne ja usaldus: Lastehoiu töötajad loovad sõbraliku ja emotsionaalselt turvalise õhkkonna. Päeva selge rütm, rutiinid ja kokkulepitud reeglid annavad lapsele stabiilsuse ning sisemise rahu.
Eestikeelne suhtluskeskkond: Õpikeskkond toetab keelelist arengut. Ühised vestlusringid matkal, lauamängud ja raamatute vaatlemine siseruumis soodustavad eestikeelset elavat dialoogi ja suunamata rollimänge.
Sotsiaalne sidusus ja koostöö: Erinevas vanuses laste rühmas (3–7-aastased) õpivad suuremad lapsed märkama ja aitama väiksemaid looduslikel takistustel, mis tugevdab empaatiavõimet, hoolivust ja üksteisega arvestamist.
Enesekohased oskused ja korrashoid: Õpikeskkond toetab töökasvatust. Mänguasjade ja meisterdamisvahendite asukohti tutvustatakse lapsele järjepidevalt ja jooksvalt, et suunata lapsi pärast tegevuse lõppu iseseisvalt ja vastutustundlikult ruumi koristama ning vahendeid oma kohale tagasi viima.
6. LASTEHOIU PÄEVAKAVA
Helde Puu lastehoiu päevakava on üles ehitatud paindliku ajakorralduse põhimõttel. Päev algab tavapärasest hiljem, arvesades asjaoluga, et hoius käivad kodsed lapsed, kelle perede elukorraldus võimaldab hommikust pikemat puhkeaega. Kuna lapsed saabuvad hoidu puhanuna ja viibivad seal lühemat aega, siis päevakavas alushariduse regulatsioonidele vastavalt ühist lõunaune aega ei ole ette nähtud. Helde Puu lastehoiu päevakava loomisel on arvestatud võimalusega, et soovi korral saab laps magada lõunaund kodus pärast hoiupäeva ametliku tegevuskava lõppu kl 14.30. Juhul kui lapsel on ajaliselt varasem lõunaune vajadus, on lapsevanemal võimalus eraldi kokkuleppe alusel tulla lapsele järele ka pärast metsarännaku lõppu. Vajalik emotsionaalne ja füüsiline tasakaal päevakavas saavutatakse intensiivse õuesliikumise ja sellele järgneva rahuliku tubase vabamängu ning käelise loovtegevuse sujuva vaheldumisega.
Orienteeruv kellaaeg Päevaosa ja tegevus Pedagoogiline eesmärk ja tegevuse sisu
10:00 – 10:15 Kogunemine lastehoiu hoovis; vaba mäng hoovis Rahulik üleminek kodust hoidu. Laste vastuvõtt värskes õhus. Jooksev suuline infovahetus vanematega. Päeva kavandamine, kalendri ja ilma vaatlus. Enne metsarännakule minemist laste koondamine, neile metsarännaku marsruudi tutvustamine ning ohutusreeglite meeldetuletamine.
10:15 – 12:00 Suunatud õuesõpe ja aktiivne metsarännak Matkamine ja avastamine loodusradadel. Liikumiskasvatus ja koordinatsioon: ronimine, hüppamine, looduslike takistuste ületamine, jooksmine. Tunnetustegevus: ümbruse vaatlus, matemaatiline loendamine looduslike vahenditega, taimede, loomade ja putukate avastamine. Akustiline tähelepanu läbi loodushelide kuulamise. Vaatlemine ja soovi korral osalemine jooksvates aiatöödes ja -tegemistes. Sotsiaalsed oskused: ühised ettevõtmised ühtse meeskonnana; nooremate laste eakohaste oskuste märkamine ja nendega arvestama õppimine. Keele, kõne ja matemaatika valdkondade eluline ja mänguline lõimimine looduskeskkonnas.
12:00 – 12:30 Tuppa tulek ja eneseteenindus Eakohaste oskuste harjutamine riietumisel (lukud, nööbid, riietumise järjekord). Riiete vahetus ja korrastamine. Hügieeniprotseduurid: põhjalik kätepesu enne söömist, hügieeniharjumuste kinnistamine. Iseseisvuse arendamine, abi vajamise teadvustamine ja abi küsimise oskuse kujundamine.
12:30 – 13:00 Einestamine ja lõunasöök Tervisliku toitumise väljakujunemise toetamine. Ühine einestamine. Eakohaste eneseteenindusoskuste arendamine (lauakombed, iseseisev toidu tõstmine ja joogi valamine, enda järelt koristamine). Sotsiaalsete oskuste arendamine (toidu jagamine, kaaslasega arvestamine).
13:00 – 14:00 Vabamäng siseruumides Rahulikum periood päeva tasakaalustamiseks. Vajadusel lapsele füüsilise puhkeaja võimaldamine ruumis olevatel lahtikäivatel diivanitel. Suunamata vabamäng: lapsed valivad ise mängud, vahendid ja kaaslased. Sotsiaalsete ja empaatiliste oskuste harjutamine rollimängudes. Soovi korral individuaalsete loogilist mõtlemist toetavate arendavate mängude mängimise võimalus.
14:00 – 14:30 Suunatud käeline loovtegevus Käeliste oskuste, loovuse ja peenmotoorika arendamine (joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine, voltimine). Laste individuaalne toetamine. Tegevuse lõpus mänguasjade ja meisterdamisvahendite ühine koristamine, mis arendab kuuluvustunnet, vastutustunnet ja töökasvatust. Ametliku ühistegevuste programmi lõpp.
14:30 Päeva kokkuvõte ja koju minemine Sujuv üleminek hoiupäevalt koju minemisele. Kell 14:30 lastevanemate saabumine ja laste kojuminek (sh vajadusel laste suundumine kodusele lõunauinakule). Ooteajal toimub päeva reflekteerimine ja rahulikud individuaalsed tegevused (raamatute vaatamine, vaikne jutuajamine). Jooksva suulise tagasiside andmine lapsevanemale. Lastehoiu territooriumi (sh aed) ametlik sulgemine kell 15:00.
7. LAPSE ÜLDOSKUSTE ARENG NING EELDATAVAD TULEMUSED VANUSETI
Üldoskuste kujundamine on Helde Puu lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse vundament. Kuna rühmas viibivad koos eri vanuses lapsed, toetab lastehoiu keskkond iga lapse individuaalset arengutempot ja iseseisvumist läbi igapäevaste rutiinide, metsarännakute ning loovtegevuste.
Oskuste valdkond 3-aastane laps / 5-aastane laps / 7-aastane laps (Koolivalmidus)
Mänguoskused: * Mängib peamiselt üksinda või kõrvuti teistega. / * Tegutseb ühe mänguga püsivalt mõned minutid. / * Mängib suunatud ühismänge ja rollimänge.
* Jagab mänguasju ning suudab oodata oma korda. * Algatab, juhib ja arendab rolli- ning reeglimänge.
* Suudab kokku leppida ühistes mängureeglites ja neist kinni pidada.
Sotsiaalsed oskused * Reageerib oma nimele ja loob silmsidet.
* Vajab turvatunde tagamiseks tuttava täiskasvanu lähedust. /* Valib endale mängukaaslasi ja näitab üles esmast empaatiat.
* Kasutab igapäevaselt elementaarseid viisakusväljandeid. * Arvestab kaaslaste emotsioonide ning vajadustega. /
* Teeb teiste lastega koostööd rühmas ja metsarännakul ühise eesmärgi nimel.
Enesekohased oskused (iseseisvus ja eneseteenindus) * Sööb iseseisvalt lusikaga.
* Oskab juhendamisel pesta ja kuivatada käsi.
* Paneb selga lihtsamad riideesemed. / * Riietub ja seab välisjalanõud jalga iseseisvalt.
* Kasutab tualetti ilma täiskasvanu abita.
* Suudab oma emotsioonidest ja vajadustest sõnadega märku anda. / * Riietub iseseisvalt ja valib riided vastavalt ilmastikule.
* Seab oma asjad ja mängupaiga pärast tegevust korda, hoiab puhtust.
* Järgib lastehoiu rutiine ning suudab oma tegevust ise juhtida.
Õpioskused (liikumine ja uuriv taju) * Kõnnib kindlalt maastikul ja püsib grupiga koos.
* Ilmutab huvi ümbritseva looduse ja materjalide vastu. / * Suudab hoida füüsilist tasakaalu kividel ja palkidel.
* Suudab keskenduda suunatud ühisele tegevusele matkal või käelises töös. / * Liigub ja ületab julgelt ning ohutult looduslikke takistusi metsamaastikul.
* Märkab ja mõistab lihtsamaid põhjus-tagajärg seoseid looduses.
* Suudab alustatud loovtöö või ülesande püsivust harjutades lõpuni viia.
8. LAPSE ARENGU HINDAMISE JA TOETAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS
Lapse arengu hindamise ja analüüsimise eesmärk Helde Puu lastehoius on toetada iga lapse individuaalset arengut, märgata õigeaegselt tema tugevusi ning võimalikke toetusvajadusi ja planeerida sellest lähtuvalt igapäevaseid lõimitud tegevusi looduses ning siseruumis.
8.1 Hindamise korraldus ja dokumenteerimine
Lapse arengu jälgimine on pidev protsess, mis põhineb igapäevasel vaatlusel matkadel, vabamängus ja loovtegevustes.
Arengu hindamisel keskendutakse alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud üldoskuste (mängu-, sotsiaalsed, enesekohased ja õpioskused) ning füüsilise arengu jälgimisele lastehoiu keskkonnas.
Lapse loovtööd (joonistused, maalingud, meisterdused) antakse jooksvalt lapsega koju kaasa, et toetada pere vahetut osalust lapse loovusteekonnal ja ühtlasi hoida lapsevanemat kursis lapse keskendusvõime, püsivuse ja peenmotoorika jooksva arenguga.
Lapse arengu ametlikuks dokumenteerimiseks koostatakse iga lapse kohta füüsiline arengumapp, mis koosneb kevadperioodil täidetavast lapse arengu vaatluslehest ning arenguvestluse protokollist. Arengumappi säilitatakse turvaliselt lastehoius kuni lapse lastehoius viibimise (lepingulise suhte) lõpuni.
8.2 Kõne ja keelelise arengu hindamine
Vastavalt alushariduse seadusandluse nõuetele tagatakse lastehoius vähemalt üks kord õppeaastas iga lapse kõne ja keelelise arengu hindamine kvalifitseeritud logopeedi või eripedagoogi poolt.
Hindamine viiakse läbi lastehoiu lahtiolekuaegadel koostöös lepingulise spetsialisti või kohaliku omavalitsuse tugisüsteemiga.
Kõne hindamise tulemusi tutvustatakse lapsevanemale. Toetusvajaduse ilmnemisel nõustab spetsialist lastehoiu töötajaid ja vanemaid lapse kõne arengut toetavate harjutuste ning meetmete rakendamisel igapäevaelus.
8.3 Arenguvestlused lapsevanemaga
Lastehoiu meeskond viib lapsevanemaga läbi suunatud arenguvestluse vähemalt üks kord õppeaastas (kevadperioodil).
Arenguvestluse käigus analüüsitakse lapse edusamme, tugevusi ja arenguvajadusi lastehoiu keskkonnas ning tutvustatakse lapse arengumappi ja logopeedilise hindamise tulemusi.
Kuna tegemist on osaajaga asutusega, arvestatakse vestlusel lapse tervikpildi mõistmiseks ka vanema tagasisidega lapse tegevuste ja toimetuleku kohta väljaspool hoidu (nt eelkoolis või koduses keskkonnas). Vestlus protokollitakse kirjalikult.
9. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA
Helde Puu lastehoiu ja perekonna koostöö põhineb usaldusel, avatusel ja partnerlusel, toetades lapse sujuvat kohanemist ning heaolu.
Igapäevane jooksev infovahetus: Lastehoiu meeskond tagab vanematele igapäevase vahetu ja suulise infovahetuse lapse emotsionaalse seisundi, tervise, enesetunde ja päeva tegevuste kohta. See toimub usalduslikult last hoidu tuues ning koju viies.
Operatiivne teavitamine: Korralduslikku infot, teateid ja õppekorralduslikke muudatusi jagatakse vanematele e-kirjade või kokkulepitud e-keskkonna kaudu.
Peredele suunatud tagasiside: Lapse igapäevased käelised loovtööd antakse jooksvalt lapsega koju kaasa, pakkudes vanemale nähtavat ülevaadet lapse loovuse ja peenmotoorika arengust.
10. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Lastehoiu õppekava on pidevalt arenev dokument, mida täiendatakse ja uuendatakse vastavalt alushariduse seadusandluse muudatustele, lastehoiu meeskonna eneseanalüüsile ning laste ja perede vajadustele.
Õppekava muudatused ja täiendused arutatakse läbi ja kinnitatakse lastehoiu pidaja poolt enne uue õppeaasta algust.
11. LISA: LAPSE ARENGU VAATLUSLEHT
Lapse nimi: __________________________
Sünniaeg / Vanus: __________ aastat
Vaatlusperiood: ⬜ Sügis 20___ / ⬜ Kevad 20___
Hindaja (lastehoiu spetsialist): __________________________
Skaala: O – Oskus olemas; A – Arengujärgus; V – Vajab toetamist.
Hindamisvaldkond ja oskus Hinnang (O/A/V) Märkused / Tähelepanekud
1. MÄNGUOSKUSED
Suudab keskenduda ühele tegevusele vastavalt vanusele
Jagab vahendeid ja suudab oodata oma korda
Koristab tegevuse lõppedes oma mängu- või töökohta
2. SOTSIAALSED OSKUSED
Kasutab viisakusväljandeid ja järgib rühma kokkulepitud reegleid
Lahendab konflikte suuliselt, arvestab kaaslastega
Teeb matkal ja siseruumis eakaaslastega koostööd, märkab teist
3. ENESEKOHASED OSKUSED
Sööb iseseisvalt ja kasutab söögiriistu korrektselt
Riietub ja seab jalanõud jalga iseseisvalt vastavalt vanusele
Suudab oma emotsioonidest ja vajadustest sõnadega märku anda
Järgib lastehoiu igapäevaseid rutiine iseseisvalt
4. ÕPIOSKUSED JA AVASTAMINE
Ületab looduslikke takistusi matkarajal (ronib, hoiab tasakaalu)
Ilmutab füüsilist vastupidavust ja liikumisrõõmu igapäevastel matkadel
Märkab, uurib ja kuulatab huvi ning hoolega ümbritsevat loodust
Viib alustatud meisterdamis- või loovtegevuse püsivust harjutades lõpuni
Lastehoiu spetsialisti allkiri: _______________
Lapsevanema allkiri: _______________
Kuupäev: _______________
