18/06/2026
Kuhu on kadunud meie märkamine ja elementaarne empaatia? 🤔
Viimased nädalad on minu jaoks olnud emotsionaalselt ja füüsiliselt väga silmiavavad. Liigun rebenenud kõõluse tõttu ringi kas karkudega või tugevalt longates, ülimalt aeglaselt ja ilmselgelt haavatavalt. Iga vale liigutus või kukkumine tähendaks minu jaoks praegu ränka traumat. Ja see, mida ma liikluses, poodides ja tänavatel kogenud olen, teeb mind lihtsalt kurvaks ja ausalt öeldes šokeerib.
Ma elasin vist seni roosade prillidega, uskudes, et hoiame ja märkame üksteist. Reaalsus on aga hoopis teine. Mind on viimase aja jooksul korduvalt sõna otseses mõttes tõugatud (ime, et püsti jäin!), trügitud järjekordades ette, jalale astutud ja ignoreeritud vöötrajal.
Mis mind aga kõige enam rabas: minu isiklik statistika näitab, et kõige hoolimatumad on olnud just (noored) naised. Need, kellelt ühiskonnana ootaks just intuitiivselt rohkem empaatiat ja hoolivust. Ja kõige hullem on see, et nad ei olnud ninapidi telefonis – nad vaatasid ringi, silmad lahti, nägid mind... ja otsustasid ikkagi täielikult ignoreerida… Täna nt kassajärjekorras üks lausa hüppas ette ja müüja lasi sellel juhtuda… ja siis sekkus karma, sest ta maksed ei läinud läbi 🙈
Me räägime tihti ühiskonna kapseldumisest, aga see on midagi enamat – see on teadlik, silmad lahti hoolimatus. Naised, kellest paljud on ka emad. Või tulevased emad. Kui meil tänaval kõndides on suva teistest, kellele otsa tormatakse või peale astutakse, siis milliseid väärtusi me oma lastele edasi anname? Kodu on ju noorte peegel ja pole imestada, et maailm on täis läbipõlemist, stressi ja kalkust.
Ma ei taha kedagi rünnata, vaid lihtsalt panna meid korraks mõtlema, seisatama ja märkama. Märgake inimesi enda ümber, sh kes liigub aeglaselt ja vbl abivahenditega. See ei ole koht, kus oma kiirust ja osavust näidata. See räägib sinust rohkem kui minust. Mida annab see trügimine, tõukamine, ignoreerimine? Kas tõesti ollakse nii katki, et siis hakkab parem olla ja ego saab hetkeks buustitud? Me ei tea ju kunagi, millal me ise võime olla need, kes vajavad teiste abi, pikemat kannatust ja turvalist ruumi.
Hoidke ennast ja hoidke teisi, nii on kõigil oluliselt parem olla ❤️