TLÜ arheoloogia teaduskogu

Uusaegsetest peit- ja aardeleidudest käis Vikerraadio saates "Eesti lugu" rääkimas teaduskogu numismaatik Mauri Kiudsoo. Väga huvitav kuulamine.

Eesti lugu. Rootsi aeg. Aardeleiud | Vikerraadio | ERR Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Kõik need varandused, mis on Liivimaa sõja ja sellele järgnenud Poola-Rootsi jätkusõja algusperioodil maasse jäänud, ei osuta kindlasti mitte jõukusele, vaid nad on pigem selle suure hävingu tunnistajad, mis tollal üle Vana-Liivimaa rullus."

Tule "Liivi lahe keeled ja kultuurid" loengukursuse vabakuulajaks!

Kursuse raames osalejad saavad mitmekülgse ülevaate Liivi lahe ümbruse ajaloolisest, geneetilisest, keelelisest, kultuurilisest ja majanduslikust kujunemisest. Eri teadusalade parimad asjatundjad Eestist ja Lätist tutvustavad Liivi lahe ümbruse rahvaid, keeli ja traditsioonilisi elatusalasid ning selle piirkonna mitmekultuurilisuse tagamaid.

Täpsema ainekavaga on võimalik tutvuda siin:
https://www.agl.ut.ee/oppeaasta-2022-23/
Vabakuulajaks registreerimine on avatud seni kuni kohti jätkub siin:
https://forms.gle/XMmF2uLhho2Z1t7bA

2023. aasta on liivi pärandi aasta. On parim aeg saada rohkem teada eri rahvaid ühendavatest liivi jälgedest Liivi lahe ümber!

Põhjalik doktoritöö Krista Karrolt Peipsiääre piirkonna kujunemisest.

Doktoritöö: Peipsiääre maastik kujunes poliitilis-majanduslikus võitluses Peipsi läänekaldal asuva ajaloolise Kodavere kihelkonna ajalugu uurinud doktoritöö ilmestab, millist rolli mängivad maastiku kujunemisel vallutusretked ja poliitiline võimuvõitlus. Kõik, mis on ajaloos juhtunud, on teatud määral maastikus näha, järeldab uurimuse autor Krista Karro.

Vanu leide üle vaadates avastatakse 🔍 pidevalt uusi nüansse, mida varem ei ole suudetud märgata. Ühte sellist avastust kajastab Jaana Ratas uues blogipostituses, kus tuleb juttu 13. sajandi põlledest ja nende "kõrvadest"! 👂🧐

Fotol on 2012-2014 aastal Kukruse emanda põllest valminud rekonstruktsioon, mis on praeguseks juba vananenud!

Blogipostituse link on kommentaarides! 👇

MTÜ Aitan Kaitsta eestvedaja Jaana Ratas saab presidendi teenetemärgi Vabariigi President tunnustab ajaloo ja arheoloogia instituudi töötajat Jaana Ratast Valgetähe V klassi teenetemärgiga

Arheoloogia TikTokis noortele ja vanadele!

Arheoloogist tiktokker Monika Reppo populariseerib teadust sotsiaalmeedia videotega Monika Reppo on Eesti esimene ja seni ainus arheoloogia tiktokker, kelle uusi videoid ootavad sajad huvilised. "Pealtnägija" uuris, miks üks ajaloolane sukeldub teismeliste maailma, kus peamiselt jagatakse kassi- ja tantsuvideoid.

UUS NÄITUS LENNUSADAMAS 🧐

Umbes 1300 aastat tagasi toimus Saaremaal tänapäeva Salme küla lähedal verine lahing, milles langenud skandinaavia sõjamehed maeti mererannal kahte laeva. Need laevad tõestavad, et viikingiaeg algas seni arvatust oluliselt varem.

Saaremaa Muuseumi ja Motor OÜ koostöös loodud rändnäitusel saab tutvuda viikingisõdalastele hauapanustena kaasa pandud esemetega, mis annavad meile ettekujutuse viikingite elust ja tavadest. Lennusadamas lisanduvad näitusele ligipääsetavuslahendused erivajadustega inimestele. Samuti ootame külastajaid proovima viikingite riideid ning sõudma viikingi kombel läbi Salme väina.

Tulge ja tutvuge uue peatükiga viikingite põnevas ajaloos juba 16.02.2023!

Arheoloogianäituse avapauk Kuressaares

📅 avamine 03.02 kell 16.00

♦ Alates 3. veebruarist saab Kuressaare linnuse peakorrusel näha MTÜ Eesti Arheoloogide Liit eestvedamisel valminud plakatinäitust “Arheoloogilised välitööd Eestis 2022”.

Tegemist on traditsioonilise, seekord juba 21. rändnäitusega, mis liigub saabuva aasta lõpuni mööda Eesti teadus-ja kultuuriasutusi ning tutvustab laiale avalikkusele kõige värskemaid Eestimaal tehtud arheoloogilisi avastusi ja uurimistulemusi kiviajast kuni uusajani välja.

Kui tavapäraselt on näituse avamine toimunud Tallinnas, toimub avapauk sel aastal hoopis Saaremaal. Selleks on ka põhjust. Enam kui tosinkonnast Eesti 2022. aasta põnevamast uurimisobjektist pärineb koguni neli Saaremaalt.

♦ Näitusel saab ülevaate uuringutest Valjala maalinnal (Marika Mägi) ja Tuiu rauasulatuskohal (Ragnar Saage, Agnes Unt). Lisaks tutvustatakse Mustla küla talumaja alt leitud katkuohvreid (Martin Malve) ja Kuressaare linnusest leitud kaevu (Garel Püüa, Tõnu Sepp).
Näituse koostasid Ulla Kadakas ja Arvi Haak.

♦ Linnuses on koos rändnäitusega välja pandud valik viimastel aastatel Saaremaa Muuseumi arheoloogiakogusse jõudnud ilusamaid leide. Avamispäeval saab tutvuda Kuressaare linnuse kaitsetorni seinast restaureerimistööde käigus avastatud kaevuga.

♦ Näituse avatakse 03.02. kell 16.00.
♦ Näitus jääb avatuks kuni 5.03.2023.

Millise lõike järgi valmistasid Siksälä naised enda pidulikke ülerõivaid ja kaua sellise uhke kuue valmistamine aega võtab? ⏳
Nendele küsimustele saab vastuse meie uuest blogipostitusest, kus on juttu Haldi Ellami lõputööna valminud Siksälä kuuest! 🧶
Postituse link on kommentaarides! 👇

24. jaanuaril toimub sarja Muinasaja teadus äsja ilmunud 29. köite esitlus.
Raamatust „Ilusad asjad, põnevad lood“ leiab lugeja kolmteist artiklit, mis käsitlevad Eesti ülikoolide ja muuseumide kogudes leiduvaid arheoloogilisi esemeid ning inim- ja loomaluid. Nii asjade „ilu“ kui ka lugude „põnevus“ on muidugi subjektiivne – ilu on vaataja silmades ja lugu muutub uurija jaoks põnevaks uuritavate leidudega aja jooksul toimunud sündmustesse ja protsessidesse süvenedes. Seda ilu ja põnevust püüavad autorid edasi anda ka lugejale.
Raamatusse kogutud artiklid on jagatud mitme teema vahel. Siin käsitletakse maapõues leiduvaid peitvarasid, erinevatest materjalidest tarbeesemeid ning inimeste rõivastust kaunistanud ehteid ja aksessuaare. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud muistsete inim- ja loomaluude põhjal uuritakse ka toitumust, haigusi ja vigastusi ning lõpuks peatutakse leidude konserveerimisel lahendamist vajavatel probleemidel.
Loodetavasti leiab arheoloogia- ja ajaloohuviline lugeja sellestraamatust ka enda jaoks ilusaid või seni tundmatuid asju ning põnevaid teemasid, mis mõnda väiksemat või suuremat killukest minevikust paremini mõistetavaks teevad või hoopis uusi küsimusi tekitavad.
Artiklite autorid on Tartu ja Tallinna ülikooli töötajad, doktorandid ja magistrandid ning muuseumide ja arheoloogilisi välitöid tegevate firmade arheoloogid. Raamatu väljaandja on Tartu Ülikooli kirjastus.

Arheoloog Mati Mandel pani kaante vahele Läänemaa arheoloogilise uurimise lood ning keskendub põhjalikumalt viimase poole sajandi kaevamistele.

Mati Mandel pani enda Läänemaa arheoloogilise uurimise lood raamatusse

📣 Tutuluse 2022. aasta number on poodides!! Jutuks tulevad Eesti Arheoloogide Liidu loomine ja selle tagamaad, Tallinna Lootsi tänava keskaegne laevavrakk, muinasaegsed tuleriidad, kiviaegse asulakoha uurimine Karjala kannase piiril, Eesti vanimad ehtenõelad, haruldane aare Mõdrikult Virumaal⚱️, matused Niguliste kirikus, haiged lapsed varauusaegse Tallinna eeslinnas, Eesti vanimad kalkunid ja vigane koer Otepäält🦃🐕, lohukivid eesti kohapärimuses, lennukivrakk Väinameres ning õpilaste arheoloogiapäev Vihil Viljandimaal.
Muinasrõivastuse plokis on juttu 12.–13. sajandi naiserõivastest – peploskleitidest ja saare naiste toonasest moest, samuti Siksälä keskaegse naisekuue rekonstruktsioonist. Raualood käsitlevad keskaegset sepatööd Tarvastu linnuses ja Tartus Lossi tänaval, samuti keskaegse Liivimaa raua päritolu. Meenutatakse paljude arheoloogide õpetajat Vilma Trummalit.
Numbris on ka iga-aastaste välitööde lühiülevaated, filmiarvustuse ja uue raamatu tutvustus. On ka piltmõisatus: kes jooksid Viljandi ordulinnuse põletamata savist toortellistel?

Tutulust saab osta kõigist suurematest poekettidest ja R-kioskitest ning otse koju tellida sirvi.eu lehelt, ilma postikuluta.

Põhja-Euraasia kütid ja korilased tundsid ka keraamikat Põhja-Euraasia kütid ja korilased ei võtnud keraamikat kui uuenduslikku tehnoloogiat üle põlluharijatelt, vaid jõudsid murdelise innovatsioonini ise, selgus rahvusvahelises uuringus. Ilmselt levis keraamika seejärel Põhja-Venemaast Lõuna-Skandinaaviani hoopis kütt-korilaste kogukondades.

Soontagana maalinn - Eesti üks imelisemaid muinaslinnuseid!

Eesti imelised maamärgid | ETV | ERR 1. hooaeg, 16. osa: Soontagana maalinn |

Uuring tõestas Maalasti kuulumist Eesti vanimate inimasustuste hulka Lõppev aasta oli Maalasti asulakohas Põhja-Viljandi­maal Navesti jõest põhja pool neemikul leidude poolest küll tavatult vaikne, ent valmis ­uurimus, mis kinnitab, et Maalasti kiviaegse asustuse võib dateerida hilismesoliitikumi ehk ­7000.–5000. aastasse enne Kristust. Seega elati seal ju...

The seminar ‘Interdisciplinary Possibilities in the Studies of the Past’ is happening this Friday, the 9th of December. Listen online to hear these fantastic presentations. 💃

Reedel, 2. detsembril toimunud arheoloogiliste välitööde päeval esitleti väljaannet “Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021”, mis on esimene põhjalikum ülevaade eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest.

- 18 artiklit eelmise aasta välitöödest
- Lisaks ülevaated arheoloogia-aastast ning hobiotsijate leidudest
- Artiklid inglise ja saksa keeles, eestikeelsete kokkuvõtetega
- Arvukalt jooniseid ja fotosid

Värsket väljaannet saab hankida

- TLÜ arheoloogia teaduskogust ja Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna raamatukogust
- Rahva raamatu e-poest https://rahvaraamat.ee/p/archaeological-fieldwork-in-estonia-arheoloogilised-v%C3%A4lit%C3%B6%C3%B6d-eestis-2021/1778754/et?isbn=9771406397001

Artiklid, sh ka varasemad, suisa 2008. aastast alates, on kättesaadavad veebilehel https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/

On Friday, 2 December, the new volume of Archaeological Fieldwork in Estonia was presented. It includes 18 articles of fieldwork that took place in 2021, plus overviews of archaeological research, and of the finds handed over by hobby searchers in that year.

You can obtain it from the bookshop Rahva Raamat (which also offers international shipping), or read the articles (also earlier issues, since 2008) at the web page https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/

Tänavu sai vabariigi aastapäeval vaadata ETV-st keelekilde, kus kõneleti eesti keelt neljal eri ajastul: 2000 aastat tagasi, 1650ndatel, 1970ndatel ja tänapäeval.
Kuid kas panite tähele, mis oli inimestel seljas? Uues blogiloos räägib Jaana, kuidas ta kahe esimese klipi jaoks kostüümid välja mõtles!
Link blogipostitusele kommentaarides!

Doktoritöö: Eesti keskaegne linnalaps sõi nagu väike täiskasvanu Eesti laste eluolu ning ühiskondlikku rolli kesk- ja uusajal on seni uuritud vähe. Nüüd osutab Tartu Ülikooli doktoritöö Tartu linnast leitud materjali põhjal, et last peeti ilmselt igas mõttes inimeseks juba päris vastsündinuna. Alates kolmandast eluaastast sõid lapsed sarnast toitu nag...

Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitli.

24.11.2022 toimus Tallinnas Mustpeade majas Muinsuskaitseameti iga-aastane tänuüritus, millel tunnustatakse 2022. aastal valdkonnas silma paistnud mälestisi, tegevusi ja inimesi. Aasta leiu kategoorias võitis kevadel Tallinnas Lootsi tänavalt leitud 14. sajandi laevavrakk, kuid TLÜ arheoloogia teaduskogul on eriti hea meel selle üle, et amet tunnustas parima restauraatori kategoorias meie kolleegi Aive Viljust. Aive töö torkab sõna otses mõttes silma, kogenud ja südamega tegijana paistavad tema konserveeritud esemed alati silma. Hea näide sellest on tänavu korrastatud Mõdriku ja Metsla aarded Virumaalt ja Järvamaalt. Palju õnne Aive!

Fotod pärinevad Muinsuskaitseameti lehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uudised/selgusid-muinsuskaitseameti-aastaauhindade-laureaadid

Ilmunud on uus mahukas raamat "Eesti muinasusundid". Selle autor, Tõnno Jonuks rääkis muinasusunditest Vikerraadio saates Huvitaja.
https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus/tonno-jonuks-eesti-muinasusundid-1

Huvitaja. Eesti muinasusundid ja muusikute elu | Vikerraadio | ERR Küsimused selle kohta, milline võis olla muinaseestlaste maailmapilt, millesse nad uskusid ja keda kummardasid, on ikka ja jälle üles kerkinud. Arheoloog Tõnno Jonuks on seda teemat hulk aastaid arheoloogina uurinud ja nüüd on teadaolev materjal kaante vahel. Ilmunud on raamat "Eesti muinasus...

Karja matus XV - 3D model by Ragnar Saage - Sketchfab Supported devices: iPhone 6S+ & iPad 5+ on iOS 12+ and Android 8.0+ with ARCore 1.9 support Open this page with such a device to experience AR.

Heiki Valk ⟩ Klaasrestoran Tartu toomkiriku varemetesse? Juba varasügisest on avalikkuses, eriti aga Tartus laineid löönud kavatsus rajada Tartu toomkiriku varemetesse Michelini tärnidega klaasrestoran. 8. novembri «Aktuaalses kaameras» edastatud sõnumi põhjal toetavad Tartu Ülikooli nõukogu ja rektoraat restorani tegemist ning edasise arutuse a...

Mõni lastesaade on väärt jagamist ka teaduskogu lehel. Kõik olulised teemad on kaetud - perekond, sõprus, usaldus, seiklus, viikingid, muinsuskaitse, arheoloogia!
Sari sai läbi, aga on järelvaadatav lasteekraan.err.ee lehelt.

Eile, 11. novembril anti Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni konverentsil kätte Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ pälvis Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, peatoimetaja Heiki Valk. Palju õnne!💐🎉
Samuti tunneme uhkust teise peapreemia üle, mille pälvis viikingiaegsetest laevmatustest kõnelev dokumentaalsari „Salme viikingid“, režissöör Liis Lindmaa kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil“. Dokumentaalsarja valmimisse on oma panuse andnud ka mõned meie arheoloogid. ✨
Loe lähemalt siit: https://etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-geeniteadlane-andres-metspalu/?fbclid=IwAR2dmoy3HMTpmLDuwg8i-c9CSqgMMStPivJaTvko2cbiY0A0apeX_792UPI

Loodusajakiri: Kiviaegne pisiplastika | Kuku Looduse eluringis on oma koht nii elul kui surmal ja selle viimase osas on kahjuks suur "roll" inimtegevusel.

KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Valter Lang: läänemeresoome rahvaste kujunemisel oli Eesti keskuseks Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar kutsus külla arheoloogi, Eesti Teaduste Akadeemia liikme Valter Langi, et heita valgust eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloosse. Arheoloogilise ainese põhjal arvatakse, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa m...

Arheoloogia ei kujuta endast vaid hoidlates istumist 🔬, vaid vahest saab ka ise käed külge panna ja midagi praktilist teha!

Kaua ühe kanga valmistamine tegelikult aega võtab? 🪡 Võiks ju arvata, et mis seal ikka rasket, kuid tegelikult on asi keerulisem kui esmapilgul tundub!

🧶 Seekordses postituses tuleb juttu suvisest Rõuge muinastalu kangakudumisest. 🧶

👇 Link blogipostitusele kommentaarides!👇

𝘐𝘯 𝘮𝘦𝘮𝘰𝘳𝘪𝘢𝘮 arheoloog Vilma Trummal (21.11.1924–18.10.2022).
„Pikka aega oli Vilma Trummal Tartu ülikoolis ainus arheoloogia õppejõud, kelle õlul lasus selle rahvusteaduse spetsialistide ettevalmistus. Tema juhendamisel on kaitstud 40 arheoloogiaalast diplomitööd.“ Pikema järelehüüde leiab ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehelt: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/sisu/arheoloog-ja-oppejoud-vilma-trummal-memoriam
📷 ÜAM F 298:79 F, Tartu Ülikooli muuseum

Kas eestlased käisid moega kaasas? Mida saab arheoloogilisest materjalist rõivaste kohta välja lugeda? Blogis on üleval uus video, kus Riina räägib Eesti muinasaja lõpu rõivastustest. Link postitusele:
https://www.ajaroivas.ee/uncategorized/arheoloogi-pilk-eesti-muinasaja-lopu-roivastele/

Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud Loomapidamise mõttes on Eesti ajalooliselt olnud ääreala, millega soojas kliimas kodustatud loomad esimesel katsel ei kohanenudki. Jaht ja lemmikloomapidamine jäid aga pikaks ajaks ühiskonna kõrgkihi pärusmaaks. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Eve Rannamäe heidab nüüd koos Novaat...

Autelu Tartu Toome varemete ümber Vikerraadios

Villu Kõve. Laenuvõlglaste viivised kohtus | Uudis+. Lauri Varik | Vikerraadio | ERR Kohtunikud tõlgendavad seadusi eri moodi ja langetavad laenuvõlglaste viiviste kohta risti vastupidiseid otsuseid. Põhjuseid ja olukorra tausta selgitab riigikohtu esimees Villu Kõve.Oliver Laas mõtiskleb seadmete üle, mis mõõdavad ja annavad igasugu teavet meie tervise kohta. Tema meelest t...

Avalik pöördumine seoses restorani planeerimisega Tartu toomkiriku varemetesse » ICOMOS Estonia Avalik pöördumine seoses restorani planeerimisega Tartu toomkiriku varemetesse Written by Ave Paulus on september 15, 2022. Posted in 0 Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu toomkiriku varemetesse Toomemäel restoraniäri ...

Huvitavat lugemist teljeraskuste valmistamisest Rõuges

Kaua tehtud kaunikene. Sinine põllekangas (I osa) - Long made beauty. Blue Sellised näevad välja raskustega püstteljed. Lõimed pingutatakse raskuste abil ja kootakse ülevalt alla. Joon