TLÜ arheoloogia teaduskogu

Kas eestlased käisid moega kaasas? Mida saab arheoloogilisest materjalist rõivaste kohta välja lugeda? Blogis on üleval uus video, kus Riina räägib Eesti muinasaja lõpu rõivastustest. Link postitusele:
https://www.ajaroivas.ee/uncategorized/arheoloogi-pilk-eesti-muinasaja-lopu-roivastele/

Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud

Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud Loomapidamise mõttes on Eesti ajalooliselt olnud ääreala, millega soojas kliimas kodustatud loomad esimesel katsel ei kohanenudki. Jaht ja lemmikloomapidamine jäid aga pikaks ajaks ühiskonna kõrgkihi pärusmaaks. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Eve Rannamäe heidab nüüd koos Novaat...

Villu Kõve. Laenuvõlglaste viivised kohtus | Uudis+. Lauri Varik | Vikerraadio | ERR

Autelu Tartu Toome varemete ümber Vikerraadios

Villu Kõve. Laenuvõlglaste viivised kohtus | Uudis+. Lauri Varik | Vikerraadio | ERR Kohtunikud tõlgendavad seadusi eri moodi ja langetavad laenuvõlglaste viiviste kohta risti vastupidiseid otsuseid. Põhjuseid ja olukorra tausta selgitab riigikohtu esimees Villu Kõve.Oliver Laas mõtiskleb seadmete üle, mis mõõdavad ja annavad igasugu teavet meie tervise kohta. Tema meelest t...

Avalik pöördumine seoses restorani planeerimisega Tartu toomkiriku varemetesse » ICOMOS Estonia

Avalik pöördumine seoses restorani planeerimisega Tartu toomkiriku varemetesse » ICOMOS Estonia Avalik pöördumine seoses restorani planeerimisega Tartu toomkiriku varemetesse Written by Ave Paulus on september 15, 2022. Posted in 0 Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu toomkiriku varemetesse Toomemäel restoraniäri ...

Kaua tehtud kaunikene. Sinine põllekangas (I osa) - Long made beauty. Blue

Huvitavat lugemist teljeraskuste valmistamisest Rõuges

Kaua tehtud kaunikene. Sinine põllekangas (I osa) - Long made beauty. Blue Sellised näevad välja raskustega püstteljed. Lõimed pingutatakse raskuste abil ja kootakse ülevalt alla. Joon

10 olulist toiduainet vanade eestlaste toidulaualt

Muistsete eestlaste toidulaud ehk tulemusi arheokeemia vallast.

10 olulist toiduainet vanade eestlaste toidulaualt Kui kaugele ulatuvad meie maitse-harjumused?

Valmis raamat arheoloog Vello Lõugasest

Valminud on raamat Eesti arheoloogia ühest suurkujust, 1998. aastal surnud Vello Lõugasest. Lisaks viljakale tööle muinasaja uurimisel aitas Lõugas Venemaalt tagasi tuua Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi säilmed.

Valmis raamat arheoloog Vello Lõugasest Valminud on raamat Eesti arheoloogia ühest suurkujust, 1998. aastal surnud Vello Lõugasest. Lisaks viljakale tööle muinasaja uurimisel aitas Lõugas Venemaalt tagasi tuua Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi säilmed.

Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?

"Aeg on jätnud Eesti maastikele rohkelt kalmeid, asula- ja ohvrikohti, linna­mägesid, aardeid ja üksikleide. Eesti muististest on jõutud uurida vaid väheseid ning täielikult läbi kaevata vaid kaduvväike osa. Praegu on muistised rohkem ohus kui ealeski varem. Ohtu kujutavad endast arendustegevus ja aina kasvavad ehitusmahud, samuti metalli­detektorite massiline kasutamine. Arheoloogiapärand on teistest muististest enam ohustatud ka põhjusel, et suur osa sellest paikneb maa all ega ole nähtaval. Seetõttu ei osata selle olemasolu ja väärtusega tihti arvestada."

Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta? Eesti enam kui 13 000 aasta pikkusest ajaloost kajastuvad kirjalikes allikates arvestataval määral vaid viimased kolm sajandit. Teadmised kaugema mineviku ko

Arheoloogia teaduskogu arhiivi fotokogu klaas- ja filminegatiivid nüüd avalikult kättesaadavad

Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ (https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/digitaalne-kultuuriparand/kultuuriparandi) raames massdigiteeriti Rahvusarhiivi koordineerimisel 24 Eesti mäluasutuse fotopärand. Selles projektis osales ka arheoloogia teaduskogu arhiiv. Kokku digiteeriti 5500 arheoloogiaarhiivi klaas- ja filminegatiivi, mis jäid ajavahemikku 1921-1960.

Tegemist on mitu aastat kestnud projektiga, mille käigus said puhastatud ja ümber pakendatud kõik meie fotokogu klaasnegatiivid. Samuti pakendati ja valmistati digiteerimiseks ette varasemad filminegatiivid.

Meie arhiivi fotokogu koosneb peamiselt kaevamis- ja esemefotodest. Lisaks Eesti materjalile on üles pildistatud ka Läti, Leedu, Soome, Preisi jt muuseumide ja arheoloogiakogude esemeid.

Teaduskogu digiteeritud materjal on kättesaadav Rahvusarhiivi infosüsteemis Fotis (https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/searchAdvanced?code=12&digitised=1&q=1). Meie fotokoguga saab tutvuda kui valida „Täpsem otsing“ alalehelt asukohaks TLÜ arheoloogia teaduskogu arhiiv.

Parandusettepanekute tegemiseks või kõrgekvaliteediliste digikoopiate tellimiseks kirjutage [email protected].

Rohkem infot projekti kohta: https://blog.ra.ee/eesti-fotoparandi-massdigiteerimine/

Fotod:
1. Pöide Tumala ohvrikivi, 1921. Foto: Aarne Michaël Tallgren. AI FK 98
2. Mõõgad Saaremaalt (K 85:108, 120). AI FK 4826
3. Kaarma, Käku kalmistu kaevamised, 1948.a. AI FK 5693-10
4. Naanu linnamägi, 1952. a. kaevamised, peakaevand 1 m süg. Läänepoolne alustamisel. Foto: Osvald Saadre. AI FK 6374

🌱MUISTSED VILJATERAD ROSMAST. Viimase pooleteise nädala jooksul on arheoloogid Heiki Valgu juhatamisel taas tegutsenud Rosma linnamäel. Tegemist on Lõuna- Eesti ühe suurimaga, mida võiks mastaabilt võrrelda näiteks Tartu linnamäega. Kaevamiste eesmärgiks oli uurida linnuse põhjaosas paiknevat maja ja kaevu. Kaevamiste käigus on selgunud, et maja on olnud kasutusel kas viikingiajal või 13. sajandil ja kaevuks peetud lohu põhjast ei võetud mitte vett, vaid seal asus suur, vähemalt 8 m pikkune hoone. Süvendi põhjas paiknenud ehitis on põlenud maha, sellest annavad märku põlemisjälgedega kultuurkiht, põlenud tukid aga ka äärmiselt haruldane leid - söestunud viljaterad 🌾! Muinasaegseid viljateri on Eestis üldse leitud nüüd 10 korral, kui kaasa arvata Rosma leid. Tõenäoliselt on enamus viljast kaer aga terad on tunduvalt väiksemad, kui tänapäeva viljal. Edasi liiguvad terad Rosmalt koos pinnasega Tartu Ülikooli arheoloogia laborisse ja loodetavasti saab nendest täpsemalt lugeda järgmises Tutuluse väljaandes.

Foto autor on Marie Anna Blehner.

Arheoloogia XXI sajandil

Taas väärt lugemist arheoloogia rollist ühiskonnas: "Tõsine lisaprobleem, mis seostub metallidetektori laialdase leviku ja leiuautasude süsteemi sisseseadmisega ning paneb kõigi professionaalsete arheoloogide südame verd tilkuma, on kuvand, justkui ajalugu ja arheoloogia olekski vaid (ilusad) asjad. Ükski ese üksi ei anna mis tahes meetoditega uurides laiemat pilti toimunust, selle valmistajatest-kasutajatest mahajätjateni, rääkimata eseme enda ning selle „sünnikodu ja surmapaiga“ laiemast kultuuriloolisest tähendusest. Nende tõeliste ajalooteadmiste vundament on leiukontekst: täpne asukoht maastikul, eseme paiknemine seoses kunagiste ehitiste, maetute ja teiste esemetega, võimalus uurida konkreetset objekti kohapeal, kogudes tõestusväärtusega lisaproove leiukohast ja dokumenteerides üksikasjalikult leiusituatsiooni."

Arheoloogia XXI sajandil Arheoloogia kui teadusharu tegeleb mineviku uurimisega materiaalsete jäänuste abil, olgu nendeks siis inimese tehtud esemed (artefaktid), objektid maastikul (

Arheoloog Marika Mägi: aardejahtijate ülekuldamise peab lõpetama - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Mägi on siiski optimistlik: Eesti on väike paindlik maa, ehk õnnestuks seaduse ja suhtumise muutmisega veel midagi päästa. «Kindlasti tuleks kaitse alla võtmine teha lihtsamaks ja uute muististe kaitse alla võtmine peab olema prioriteet,»

Arheoloog Marika Mägi: aardejahtijate ülekuldamise peab lõpetama - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt Eesti arheoloogiapärandi päästmiseks peab kohe lõpetama ­aardejahtijate ülekuldamise ning tööaega ja raha ­raiskava tsentraliseeritud paberimäärimise, leiab SA Osiliana ja Tallinna Ülikooli arheoloog ­Marika Mägi.

Mure arheoloogiapärandi hoiu pärast ajendas teadlasi looma uut liitu - Tartu Postimees

3. juunil asutati Tartus Eesti Arheoloogide Liit (EArL), et koonduda arheoloogiapärandi kaitsmisel ning olla jõulisemalt esindatud arheoloogide ja arheoloogiaga seotud ühiste huvide eest.

Mure arheoloogiapärandi hoiu pärast ajendas teadlasi looma uut liitu - Tartu Postimees Reedel loodi Tartus Eesti arheoloogide liit (EArL). Liitu ärgitas looma 24. aprillil Tartus toimunud arheoloogide foorum, mis kutsuti kokku ärevust tekitavate sündmuste tõttu arheoloogiapärandi hoius.

Eestlaste muistsed pelgukohad ja salateed

Huvitav artikkel Eesti muistetest pelgukohtadest ja salateedest teaduskogu numismaatikult, Mauri Kiudsoolt.

Eestlaste muistsed pelgukohad ja salateed Et mitte sattuda julma vaenlase silme alla ning end turvalisemalt tunda, kasutasid meie esivanemad ajutiselt elamiseks nii looduslikke koopaid kui soo- ja rabasaari, mis ajapikku annavad igasuguseid saladusi välja.

FORTE PODCAST | Arheoloogid tegid Tallinnas sajandi avastuse

FORTE PODCAST | Arheoloogid tegid Tallinnas sajandi avastuse Arheoloogid Erki Russow ja Rivo Bernotas andsid Forte esimeses taskuhäälingu saates muu jutus sees justkui möödaminnes teada ühest alles hiljuti maapõuest päevavalgele tulnud harukordsest ja üleilmse olulisega leiust.

Teadlane: võib eeldada, et juba pronksiajal valmistati Eestis juustu

Teadlane: võib eeldada, et juba pronksiajal valmistati Eestis juustu Kui mõelda toidule, mida meie esivanemad sõid, meenuvad esmalt must leib ja jahukört. Tartu Ülikooli kaasprofessori Ester Orase sõnul olid muinasaja inimesed aga ennekõike kala- ja lihasööjad.

Ajahammas. Osa 3: milline oli 13. sajandi keel ja kultuur?

Ajahammas. Osa 3: milline oli 13. sajandi keel ja kultuur? 2009. aastal toimusid Ida-Virumaal, Kukrusel, maantee ehitusega seoses arheoloogilised päästekaevamised. Välitööde käigus paljandus osa 13. sajandi kalmistus...

„Viikingid enne viikingeid“ – mis saab edasi?

„Viikingid enne viikingeid“ – mis saab edasi? Näitus ja rahvusvaheline konverents "Viikingid enne viikingeid" jm põnevat

Kukruse isanda haud annab aimu eestlaste argielust keskaja hakul

Kukruse loole tuleb lisa

Kukruse isanda haud annab aimu eestlaste argielust keskaja hakul Kukruse kalmistult päevavalgele tulnud rikkalike panustega haud aitab valgustada ligikaudu 800 aasta eest elanud inimeste eluolu.

Valter Lang ⟩ Isamaa on hädaohus – meie ajalugu hävitatakse

Valter Lang ⟩ Isamaa on hädaohus – meie ajalugu hävitatakse Ainuüksi detektoristide töö tulemusena lisandub igal aastal 50–100 leiukohta, mis tuleks edasiste rüüstamiste vältimiseks kohe kaitse alla võtta, kirjutab akadeemik ja Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang.

Aprill: tavaline, ent samas haruldane.
See 18. sajandi tinaratsanik leiti kümmekond aastat tagasi Maakri tänavalt keskaegse Jaani seegi ala uuringutel. Harva satub meie kätte asju, mis on niivõrd detailirikkad ja ilmekad, kuid see metall-lelu on huvitav ka muu poolest. Ühest küljest olid sellised miniatuursed inim- ja loomakujud ning argiriistu (relvad, köögiriistad, mööbel jpm) jäljendavad pisiesemed hiliskeskajal ja uusajal ilmselt kõige massilisemalt linnalaste seas levinud mänguasjad, sest valuvormiga oli neid võimalik valmistada tuhandeid. Teiselt poolt läksid pehmest metallist esemed kergelt katki ning leidsid kiirelt tee ümbersulatamisele. See vankumatu ratsaväelane pääses imekombel sellisest saatusest, olles kõigest üks neljast seni Tallinnast teada 15.–18. sajandi vahel valminud ratsasõdalasest. Neile saab lisada veel mõned jalaväelased, koerad ja vankrirattad – tühine piisk omaaegsest, pigem poistekesksest mängumaailmast.

Puust ja punaseks. Ukraina on arheoloogiliselt väga rikas riik. Sandra Saar ja Marge Konsa | Raadio 2 | ERR

Raadio 2 saates Puust ja punaseks tutvustas Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa Ukraina muinasaega.

Puust ja punaseks. Ukraina on arheoloogiliselt väga rikas riik. Sandra Saar ja Marge Konsa | Raadio 2 | ERR Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Photos from Paks Margareeta - Eesti Meremuuseum's post

Septembri lõpus toimus Kuku raadio saates Kuue samba taga Madis Ligi intervjuu Riina Rammoga rõivastuse uurimisest arheoloogia põhjal. Nüüd on paras aeg seda meenutada. Intervjuus räägitakse, mille põhjal ja kuidas üldse arheoloog kunagi elanud inimeste väljanägemist uurib. Mida on võimalik selle läbi mineviku kohta teada saada?
Kuula siit: https://kuku.pleier.ee/podcast/kuue-samba-taga/106755
Illustratsioon: Jaana Ratas

Veebruar: tavalised-erilised täringud.
Tallinna arheoloogilistel kaevamistel tuleb aeg-ajalt ikka päevavalgele mõni täring. Pealtnäha on need samasugused nagu tänasedki, kuid lähemal vaatlusel võib selguda, et esmahinnang oli ekslik. Nii ka nende Jahu tänava leiukogumi täringute puhul, mille seas on meile tuttavate isendite kõrval vähemalt üks eriline, mutrikujuline täring. See ei ole siiski midagi unikaalset, sest üksikuid samasuguseid on teada nii Turust, Malmöst, Gdańskist kui ka Lübeckist – need on vurrvürflid, mida tuli tulemuse saamiseks keerutada. Meie leiul on täringusisemus lihtsalt haihtunud. Ent ka ülejäänud leiud pole ühesugused, sest täringusilmad paiknevad neil erinevalt. Kahe vasakpoolse silmad liiguvad skeemis 1–2, 3–4, 5–6, samal ajal kui parempoolsel on kasutatud varianti 1–6, 2–5, 3–4. Neist esimene numbrilahendus esindab n-ö põhjamaist märgistamistüüpi, samal ajal kui vastaskülgede silmade liitmisel saadav 7 vastab juba Antiik-Kreekas ja -Roomas kasutatud süsteemile. Mõistagi ei olnud nummerdusviis mängude valikul oluline, kuid mida täpselt nende täringutega mängiti, jääb ilmselt alatiseks teadmata.

Uut lugemist!

📣 Tutuluse 2021. aasta number on poodides!! Jutuks tulevad mõistatuslik metsmehe pronkskujuke, imeväikestes taimejäänustes ja hambakivis peituv info muistse toidulaua kohta, kiviaegne maja Narva jõe taga, edukas rauasulatuseksperiment, Eesti osalus Rooma impeeriumi aegses globaliseerumises ja kiviaegsed kivitöötlemistehnikad. On ka lood muistsete ja keskaegsete koerte suurusest ning kasside nülgimisest keskaegses Tartus. 🐕🐈
Mitu pikemat ülevaadet räägivad uutest avastustest Lõuna-Eestis. Neis kajastuvad kaevamised Tartus Väikse gildi hoone krundil ja Supilinnas, kust leiti Põhjasõjas langenud sõdurite ühishauad, samuti uuringud Rosma linnamäel, Rannu kirikus ja Tarvastu ordulinnuses. Kaks kaastööd on Pihkva arheoloogidelt: 1268. aasta Rakvere suurlahingu võimalikust eellahingust Narva kose juures ja Pihkva uutest viikingihaudadest. Esemelood tutvustavad keskaegseid sukajäänuseid, 18. sajandi aadlike lauanõusid ja sarvest kotisulgurit. Numbrist leiab ka iga-aastased välitööülevaated ja filmiarvustuse ning kolme uue arheoloogianäituse tutvustused. Tutulust saab osta kõigist suurematest poekettidest ja R-kioskitest ning otse koju tellida sirvi.eu lehelt, ilma postikuluta.

Eesti vanimatest sokkidest oleme juba rääkinud. Nüüd on järg vanimate kinnaste käes. Need on samuti valmistatud nõeltehnikas, kasutades suuri silmaga nõelu. Tihe ja vastupidav nõeltehnikas kude ei hargne ning hoolega vanutades muutub peaaegu et kuulikindlaks. Olgu-olgu, mitte täiesti kuulikindlaks, aga tõmmates nõelutud käpikule peale veel suure nahkkinda, sai valmistada äärmiselt sooje ja käsi rasketel töödel ka vigastuste eest kaitsvaid topeltkäpikuid. https://www.ajaroivas.ee/uncategorized/noelutud-ja-paigatud-kindad/ (PS. Kui leht esimesel korral ei lae, proovi uuesti. Teame probleemist ja tegeleme sellega.)

Photos from Muinsuskaitseamet's post

Arheoloogiaajakirja Tutulus eelmine number, kus ilmus lugu 12.-13. sajandi vahetusest pärineva Kukruse emanda uhke rõivakomplekti rekonstrueerimisest, on nüüd tasuta kättesaadav Tutuluse kodulehel: https://tutulus.ee/valjaanded/ Head lugemist!

Kauneid pühi arheoloogia teaduskogu poolt!

Muinsuskaitseamet tunnustas tänavusel riiklike teadustööde konkursil 6 teadustööd | Muinsuskaitseamet

Palju õnne Jaana Ratasele, keda Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga TÜ Viljandi kultuuriakadeemias 2021.a. kaitstud magistritöö eest!
Töö pealkiri on "Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel". Meie teaduskogu jaoks on see oluline, kuna töös käsitletakse Jahu tn leiukollektsioonis sisalduvaid haruldasi tekstiilileide. http://dspace.ut.ee/handle/10062/73522

Muinsuskaitseamet tunnustas tänavusel riiklike teadustööde konkursil 6 teadustööd | Muinsuskaitseamet 15. detsembril kuulutati välja Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste riikliku teadustööde konkursi laureaadid ning selle raames anti üle ka Muinsuskaitseameti kultuuripärandi eripreemiad. Konkursile laekunud pea 500-st teadustööst oli pära...

Huvitavat keskaja jõuludest.

On pühadeaeg ja viimane aeg mõtelda, mida kingikotti panna. Kuigi keskajal meie ajale omast palehigis kinkide otsimist ja ostmist kindlasti polnud, tähistati toonagi nii jõule kui ka aastavahetust. Arheoloogilisi jälgi jääb sellest mõistagi harva järgi, kuid vahel siiski. Näiteks see savist 15. saj keskpaiga koogivorm, millel on kujutatud vastsündinud Jeesuslast vaatama tulnud kolme Idamaa tarka, on üks sellistest esemetest. Kirjasõnast teame, et uue aasta puhul kingiti Jeesuslapse kujukesi, samuti jagati pühade ajal kauni kujundusega vahvleid, kooke, martsipani. Ja nii võib arvata, et küllap ka siin said soovijad lisaks harduspildi vaatamisele kosutada end ühe erilise kehakinnitusega. Muuseas, kel soovi, saab keskaegset hõrgutist ka ise järgi proovida, sest toona kloostris sarnaste koogivormidega tehtud maiustuste retseptid on tänaseni säilinud. Häid saabuvaid pühi!

Huvitav ja hariv loeng 13.-14. sajandi rõivastusest Saaremaa Pöide ja Karja kirikute skulptuuride näitel.

Saaremaa Pöide ja Karja kirikute keskaegsed skulptuurigrupid, mis kujutavad tõenäoliselt kohalikke elanikke, on pälvinud suhteliselt palju tähelepanu. Mida on nende põhjal võimalik järeldada 13.–14. sajandi rõivastumistavade kohta saarel? Vaata videot: https://www.ajaroivas.ee/videod/

Maalasti asulakoht - käsitöö kiviajast tänapäevani

Huvitav video ühe asulakoha uurmisest ning ka sellest, mida uurib laboris arheometallurg ning kiviaja esemete uurija.

Maalasti asulakoht - käsitöö kiviajast tänapäevani Maalasti arheoloogilised välitööd 2021. aasta sügisel. Muusika:trent hawkins - l6putiitrid / ending creditshttps://soundcloud.com/trent-hawkins

Tänapäeval on pimedal novembrikuul valgus kõigest ühe nupuvajutuse kaugusel ja ongi tuba hele. Ent varem nii lihtne ei olnud – kasutatud valgusallikate ramm jäi väikeseks ning samal ajal elati ka pidevas põlenguohus. Küll võis laual ümber minna õlilamp või küünlajalg, maha pudeneda peerg. Palju turvalisem oli tegutseda päevavalguses ukse või akna all. Selliseid tugevamaid seina- ja laevalgusteid nagu pildil olev pronksisulamist lühter said endale lubada vaid jõukamad linnakodanikud, kel oli raha Nürnbergist pärit valgustite ostmiseks. Meie lühter on Tallinnast Jahu tänava kaevandist. Milline see oma täies ilus välja võis näha, pole teada, kuid mingi vihje välimuse osas saame näiteks Van Eycki teada-tuntud maali vaadates… https://www.wga.hu/art/e/eyck_van/jan/15arnolf/15arno.jpg

Kas pime sügis juba rõhub? Selle vastu aitab uus MetDect lugu Mari-Liis Posti sulest arheoloogilistest ja etnograafilistest rõhkudest.

Maapõuest leiab sageli üksikuid tähelepanuväärseid esemeid, teine kord aga terve esemete kogumi, mis üksikult võetuna polegi midagi erilist, kuid komplektina annab kasulikku infot minevikus elanud inimeste kohta. Üheks selliseks leiuks võiks pidada Kuusalu vallast, Saunja külast 2018. ja 2019.a. samalt põllult leitud esemeid (joonisel nr 1–4), mis tõenäoliselt on kuulunud ühele ja samale ehtekomplektile – naiste vööl kantavatele rõhkudele (rõhtudele). Võimalik, et tegemist on peitleiuga ning rõhud koos hõbeplekist helmeste, sõrmuse ja preesi katkendiga on maapõue tahtlikult maetud.

Rõhkudeks on nimetatud nahkvööle kinnitunud kettidest ja heli tekitavatest ripatsitest või ripatsmüntidest koosnevat ehtekomplekti, mida naised kandsid puusal ja selja taga (nr 5). Mõnikord on vööle kinnitunud mõni üksik kett koos ripatsitega, mõned rõhud on aga päris keerukad vaheplaatidega omavahel ühendatud kettide süsteemid, mis nägid välja väga toretsevad ning olid kindlasti auks ja uhkuseks selle kandjale.

Arheoloogilises materjalis tervena säilinud rõhkude komplekte on säilinud harva, küll on leitud vasest ripatsite katkeid, koos mitmesuguse kujuga vasest ketilülide, rõngaste ning vaskplekist keekandjatega nagu jooniselgi näha. Keekandjateks on õhukesed plekist plaadid, mille kõiki servi või siis osasid, ääristasid aukude read, kuhu sai rõngaste abil kinnitada kette. Sageli on keekandjad kaunistatud altpoolt kummitud muhukeste või peale graveeritud geomeetriliste kujunditega.

Tänapäeval peetakse rõhkusid peamiselt Hiiumaa naiste rahvarõivaste juurde kuuluvaks, ent need vööilustused olid varasematel aegadel kasutusel naiste rõivaste juures ka mujal Eestis. Arvatakse, et rõhkudest sai talurahva ehted 16. sajandil linnamoe eeskujul ning veel ka 17. sajandil kanti neid mitmel pool Eestis. 19. sajandi lõpul jäid rõhud ainukesena kasutusele veel Hiiumaal ning 20. sajandil jäid alles vaid üksikud meistrid, kes neid valmistada oskasid. Õnneks on siiski tänapäeval traditsioon taas au sisse tõstetud ning käsitööna valmistatakse neid jälle.