Lennusadama jahisadam/ Seaplane Harbour marina

06/08/2026

🚭🌊 Meri ei ole tuhatoos.

Väikesed asjad loevad. Ka üks suitsukoni.
Paljud ei tea, et suitsukoni filter sisaldab plasti ning sinna kogunenud kemikaalid võivad loodusesse sattudes saastada vett ja ohustada mereelustikku. Seetõttu ongi konid üks levinumaid väikeprügi liike nii randades kui ka sadamates.

Meie jahisadamas on juba mõnda aega kõigile suitsetajatele tasuta saadaval korduvkasutatavad konitopsid. Need on saadaval kontoris kui ka tualettruumis. Nii saad koni turvaliselt ära kustutada ja hiljem prügikasti visata – ilma, et see satuks merre või kai vahele.

💙 Väike tegu. Suur mõju.

Aitäh kõigile, kes aitavad hoida meie mere puhtana!

27/07/2026

Sellel nädalavahetusel on meil külas Rootsi ajalooline purjelaev Tre Kronor.

Nendel päevadel toimuvad Lennusadamast ka 3-tunnised purjetamised Tallinna lahel.

See on harukordne võimalus kogeda traditsioonilist purjelaevandust, nautida m**d ja Tallinna siluetti ning saada osa ehtsa purjelaeva meeleolust.

Soeta piletid siit:

Finnish Archipelago and Estonian Shores – Long Sailing Mariehamn – Tallinn July 27 – 31 July 27 @ 10:00 - July 31 @ 17:00 EEST Mariehamn Sjökvarteret 110 Österleden, Mariehamn, Åland Welcome aboard the Briggen Tre Kronor for a five-day sailing adventure where together we will sail further t...

03/07/2026

Mõnikord tuleb sadamasse sisenemise või sealt väljumisega lihtsalt oodata.
Või usaldad plotterit.
Või otsid vihmaseina vahelt navigatsioonimärke.
Või ootad, kuni meri sulle tee jälle kätte näitab.

Valikute küsimus. 🌧️

29/04/2026

Siin ta on - meie kolmas praktikant. Natukene maskuliinsust ka naiste sekka 😉

Olen Tallinna lähiümbrusest pärit 30-aastane Mihkel. Pärast keskkooli viis elu mõneks ajaks maailma eri nurkadesse kuid ühel hetkel leidsin end Tartus Ülikooli auditooriumist Riigiteadusi õppimast. Aga kuna elu ei ole ainult mõtlemiseks, vaid elamiseks ka, jäi see valdkond lõpuks liiga teoreetiliseks ja seetõttu pole sel alal tööd teinud. Tänasel päeval teenin leiba IT-sektoris konsultandina. Küll aga on olnud pidev soov millegi päris ning käegakatsutavama järele ja nii jõudsingi Hiiumaa Ametikooli, kuhu mineku mõte oli juba ammu idanenud. Viimase tõuke andis üks ligimene, kes paar aastat tagasi samuti seal tudeeris ning märkasin, kuidas see tema silma särama lõi.

Mingi abstraktne armastus mere vastu on alati olnud - võib-olla mitte päikeselise romantikaga, vaid pigem vaikse, sügava kohaloluga. Viimased pea kümme aastat on suved möödunud suuresti Vilsandi saarel ja kus sain päriselt aru, mida tähendab meri kui elukeskkond, mitte ainult vaade silmapiiril ja väikesadam kui kogukond. Pikemad meresõidud piirnevad Soome saarestiku ning mõne regatiga kodumaalt.

Praktikakohaks valisin Lennusadama sest lubati, et seal on tempot ja mahtu, mida praktika puhul pean oluliseks. Mitte niisama “käed taskus jalutamist”, vaid päris kogemust. Ootan, et saaksin teha, proovida ja vahel võib-olla ka eksida. Nagu nad ütlevad: ,,kes ei tee, see ei õpi”.

Oma tugevuseks pean rahulikkust ja külma närvi. Esmapilgul võin tunduda vaikne ja omaette, aga sõbrad teavad öelda, et olen nagu kevadine jää - kui kord murduma hakkab, siis enam pidama ei saa. Niisama tühjast-tähjast rääkida ei armasta, aga kui on põhjust, siis diskuteerin asjast meeleldi.

Hobideks on loodus ja liikumine. Igal aastal proovin ette võtta mõne pikema matka. Kui jalgsi, ratta või hobusega ei liigu, siis sõidan ringi enda ehitatud campervan’iga. Eesti ja lähiriigid on läbi sõidetud hoopis teise pilguga, kui sul on kodu ratastel kaasas. Lisaks mul on piiritu armastus hea toidu ja veini vastu. Usun, et elu peab maitsema hästi.

Praktikalt ootan eelkõige päris elu: meretuult, head seltskonda ja olukordi, mis panevad proovile. Tahan näha ja kogeda sadamaelu kõiki külgi – nii neid, millest räägitakse, kui ka neid, millest tavaliselt ei räägita.

Pärast kooli lõpetamist? Ega päris täpselt ei tea. Plaan on ühel hetkel leida töökoht merendusvaldkonnas. Ühtlasi vaatan õpinguid kui investeeringut tulevikku - igavesti e-kirju ei viitsi saata ega exceli tabelit uurida, tahaks ikka mingit päris asja.

Ootan huviga, et teiega sadamas juba kohtuda!

28/04/2026

Päevad sadamas hakkavad pikemaks muutuma. Ettevalmistustööd hooajaks on täistuuridel ☀️

20/04/2026

Nädal on möödas ning see tähendab vaid üht - tutvustame järgmist praktikanti. Saame tuttavaks Mariga. ☕️

Kuidas sattusid või mis viis Hiiumaa Ametikooli õppima?
Mul on paljud tuttavad seal käinud ja rääkinud sellest ainult head. Kaalusin seda mitmel aastal. See aasta pidin minema Keri saarele, aga rääkisin paadijuhiga teineteisest mööda ja ta läks ilma minuta. Sain uue paadimehe, kes lubas õhtul ära visata. Kuna aega oli palju, siis mõtlesin, et lähen meremessilt läbi. Meremessil oli ka Hiiumaa Ametikool oma boksiga. Seal saingi nendega jutule ja edasine on juba minevik.

Miks meri meeldib/tõmbab?
Meri on rahustav, meri on hoomamatu ja kõikvõimas. Meri on alati tugevam, suurem ja meri on ükskõikne.

Kui palju ja missugused on varasemad kogemused merel käimisega?
Kunagi 2014 olin esimest korda Keri saarel saarevaht. Siis sai nädal aega m**d vahtida. 2018 sai juba endale load tehtud ja paat muretsetud. Sealt minu merepisik alguse sai. Mina sõidan 4,8 m RIB-ga.

Mis erialasid oled õppinud?
Olen keskhariduse omandanud Tallinna Kuristiku gümnaasiumis, bakalaurusekraadi Tallinna ülikoolis, magistrikraadi Estonian Business Schoolis, praegu õpin Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks

Mis on su hobid?
Teater, aiandus, reisimine, Keri saar.

Esimene kokkupuude merega?
Kuna olen Lasnamäel üles kasvanud, siis suvel sai palju Pirita rannas käidud. Ma arvan, et seal sain oma esimese kokkupuute. Tõsisem armumine toimus 2014, kui olin esimest korda Keri saarevaht.

Miks valisid praktikakohaks Lennusadama?
Meil käidi koolis Lennusadama praktikast rääkimas ja otsustasin kandideerida. Tundus, et neil on sissekäidud rada olemas ja kõik on hästi organiseeritud. Rääkisin ka Kelnase sadamakapteniga, aga seal Pranglil oleks olnud mulle natuke keerulisem käia.

Mis on ootused praktikakohale?
Loodan, et saan palju paadijuhtidega üle ilma suhelda ja õpin mõnd uut tööd või tööriista kasutama.

Mida kindlasti soovid näha ja kogeda praktika jooksul?
Saada purjetamiskogemust ja erinevate alustega sõita. Soovin näha erinevaid rahvuseid ja inimesi. Õppida erinevaid töid tegema ja tööriistu kasutama.

Mis plaanid on pärast kooli lõpetamist?
Tulin töölt ära ja minu elu on täis uusi võimalusi.

Mis on su tugevad küljed?
Olen hea suhtleja ja organiseerija, saan võõrastega hästi jutule ja suudan inimeste südamed avada.

19/04/2026

Sadama igapäevatöö ei piirdu vaid kai ja alustega – oluline osa on ka koostööl ja teadlikkusel sellest, mis toimub meie vetel laiemalt.

Lõppeval nädalavahetusel oli meie sadama korrapidajal võimalus osaleda vaatlejana Pranglis toimunud õppusel. See andis väärtusliku vaate, kuidas erinevad osapooled panustavad merel turvalisuse tagamisse.

Samal ajal oli meil ka hea põhjus tunnustada Prangli Vabatahtliku Merepäästeühingut, kes pälvis Siseministeeriumi tunnustuse aasta merepäästeühinguna 👏

Viisime neile Lennusadama ja Eesti Meremuuseumi poolt väikese kingituse – südamliku tänuavalduse nende pühendumuse ja töö eest, mis aitab hoida meie mered turvalised.

⚓ Koostöös peitub jõud.

13/04/2026

Aeg on nii kaugel, et tutvustame Teile meie selle hooaja praktikante. Võtke kohvitass ligi, sest juttu jätkub kauemaks ☕️

Tere!
Mina olen Katrin.
Kuigi pean ennast väga avatud ja vahetuks suhtlejaks, on end avada ja endast kirjutada millegipärast eriliselt suur väljakutse. Aga eks raskusi ületataksegi proovides.

Niisiis…
Mere ääres ma sündinud ja kasvanud ei ole. Lapsepõlves nautisin hoopis Pirita jõe looklevaid kaldaid ja kärestikulise vee vulinat.
Esimene kogemus mida merest mäletan, oli sõit Prangli saarele, laagrisse. Olin toona umbes 9-10 aastane kui üksinda, lainete pritsmetest märjana, reelingu ääres seisin ja seda looduse ilu ja jõudu nautisin. Ei raatsinud kuidagi koos teistega sisse istuma minna. Need tunded, mis mind tookord valdasid, on mul siiani meeles ja elavad mu sees. Lummav. Võimas. Aukartus mere ees – tunne mis korraga tõmbab ja hoiab distantsi.

Kui teismelisena Tallinnasse kolisin, hakkas meri märkamatult mu südamesse pugema. Aastaid leidsin oma hingerahu mere ääres jalutamisest, samas merele minek tundus kuidagi kättesaamatu ja ka hirmutav. Küllap ei olnud ma siis selleks veel lihtsalt valmis. Aga eks Soomes ja Rootsis sai suurema laevaga ikka käidud. Sedasi, enamasti eemalt vaadatuna, oli meri mulle olemas ka siis kui õppisin ülikoolis tekstiilidisaini, kasvatasin lapsi ja käisin tööl Eesti Kunstiakadeemias.

Umbes kuus aastat tagasi tegin elus väga olulise muutuse – liikusin loomeinimese maailmast kliendihalduri ning kinnisvaramaakleri valdkonda. Veidral kombel, umbes samal ajal, tuli meie perre pisike kaater (tegelikult päris ise ei tulnud, mees ostis). Piinlik tunnistada, aga tol hetkel ei osanud ma sellest rõõmu tunda, vaid hoopis vastupidi – mu hinges oli hirm, võibolla isegi paanika. Minu esimesed sõidud merele ei olnud üldsegi mitte nauditavad - kartsin meeletult ja reageerisin igale lainele üsnagi häälekalt. Tol hetkel ei osanud ma aimatagi, et kunagi tuleb see päev kui olen selle sama paadi roolis, üksinda merel, suu naeratamas suurimat naeratust ja õnnepisarad silmis.
Aga kuidagi tasapisi see juhtus. Meri hakkas mind kutsuma. Vaikselt. Nõudlikult. Sihikindlalt. Tundus, et universum teab minust rohkem kui ma ise.
Olin nakatunud „merepisikuga“. Hakkasin aegajalt sõpradega koos merel käima. Hirm vähenes.
2021. aasta suvel tekkis minus väga tugev sisemine tunne, et ma pean minema purjekaga merele. See oli murdepunkt. Mte see nn prosecco-purjetamine, vaid ehe - tuule, kreeni ja märjaks pritsivate lainetega. Sain aru, et meri ja merel toimuv on minu jaoks midagi palju enamat – see on koht, mis toidab sügavuti mu hinge ja paneb silmad eriliselt särama. Nurusin sõpradelt juba igapäevaselt merele viimist ja hakkasin otsima uusi võimalusi kuidas merele saada, haarasin kinni igast võimalusest.

Aastatega tuli palju erinevaid kogemusi ja erakordselt meeldivaid tutvusi. Olen saanud sõita nii kaatrite, purjekate kui katamaraanidega, olnud merel erinevates olukordades, osalenud ka mõnel regatil ning teinud pikema purjetamispuhkuse Lääne-Eesti rannikul ja saartel. Ühtäkki avastasin endal uue unistuse , uue eesmärgi – minna üksi merele.
Ja nii see läks, et mina, kes ma mõned aastad tagasi merel olemist kartsin, tegin 2025. aasta jaanuaris väikelaevajuhi load. Nüüd saabusid need hetked, kui sain minna merele teistest sõltumata. Eriti armsad on hommikud kui muu maailm alles magab… see vaikus ja rahu… Olen pisarateni tänulik, et mul on võimalus seda nautida.
Nende aastatega sai sadamast mulle koht, kus veetsin oma aega igapäevaselt, nii ilusate kui ka tormiste ilmadega. Sadamast sai mu „kodukontor“, kus tegin tööd, mis hetkel leiva lauale toob ja jälgisin samal ajal sadamas toimuvat. See kõik paelus mind liigagi palju. Minus kasvas soov täiendada oma teadmisi ja arendada oskusi, et sadamatöös päriselt kaasa lüüa. Kogemused on näidanud, et kui unistustest natuke „valjemini“ mõelda, siis hakkab elu su ette uusi võimalusi sättima. Nii sattus mu sotsiaalmeediakontole ka info Hiiumaa Ametikoolist õpetatavast väikesadama spetsialisti erialast. Ma ei julgenud sellest mõttest algul isegi sõpradele rääkida. Pelgasin, et äkki ma ei ole piisavalt küps.
Seda õnnelikum oli hetk, kui sain teada, et olen kooli vastu võetud. See kool on mulle nii uskumatult palju andnud - rohkemgi kui oskasin oodata, sain teadmisi, kogemusi, oskusi ja sõpru.

Tulvil tänu, ja rõõmu olin ka siis, kui selgus, et olen valitud Lennusadamasse praktikale.
Lennusadam ei ole minu jaoks lihtsalt praktikakoht. Nagu juba eelnevalt mainisin, on see paik, mis on kuulunud juba pikemalt minu igapäevaellu. Nüüd on mul võimalus olla seal mitte ainult kõrvaltvaatajana, vaid osana sellest kõigest - olla päriselt kohal, näha, kuidas sadam toimib, õppida targematelt, teha kõik kaasa mida pakutakse (kui lubatakse siis rohkemgi) ja arendada mitmekülgselt oma oskusi. Siin saan aidata kaasa sellele, et sadamas oleks turvaline ja samas kodune, et inimesed sooviksid siia ikka ja jälle tagasi tulla.

Lisaks merele on minu suureks kireks pildistamine – ma lihtsalt pean ilusaid hetki kaadrisse püüdma. Hetki, mida ei saa korrata. Nii maal kui merel. Neid pilte on küll juba liigagi palju, aga on olukordi millele on raske vastu panna.... Veel meeldib mulle maalida, aeg-ajalt lavakujundusega tegeleda ning luuletusi kirjutada.
Enda tugevuseks pean avatust ja avameelsust ning sügavat austust looduse ja elu vastu. Olen enamasti rõõmsameelne ja üritan ka raskemas olukorras ise positiivseks jääda.

Mis edasi saab, seda näitab aeg. Tean, et soovin olla mere ja sadamaga seotud ning haaran võimalusest kinni kui väikegi võimalus tekib, et sadamasse päriselt tööle minna.

01/04/2026

Anname teada, et sadamas on kasutusele võetud uus tulepaak merelt tulijatele 💡

Tegu on eksperimentaalse navigatsioonimärgiga, mille valgus aitab orienteeruda keerukates oludes – juhatades vajadusel otse slipile ning täpsemal lähenemisel ka pauguga kividesse.

Tulepaak süttib iga 4 nädala tagant ning on nähtav vaid hämaratel õhtutel, kui nähtavus on “piisavalt piisav”.

Soovitame kõigil merelt tulijatel säilitada kainet mõistust, mitte usaldada kõiki tulesid ja vajadusel kasutada ka teisi meeli.