Tallinna Südalinna Kool

Meie armsast koolist on jätkuvalt puudu veel 2 õpetajat. Ole hea ja jaga kuulutust, sest võib-olla just sinu sõber, tuttav või kolleeg otsib tööd õpetajana.

Sellel aastal toimus põhikooli lõpuaktus veidi erinevalt, sest piirangute tõttu tuli teha mitmeid muudatusi traditsioonilises korralduses. Küll aga oli õpilastel hea meel, et lõpuks ikkagi piirangud leevenesid ja aulasse pääses vähemalt 1 lapsevanem. Õpetajad ja pereliikmed said aktust jälgida otseülekande abil.

NB! 9. klasside lõpuaktuse fotode tellimise info on leitav e-koolist.

Südalinna Koolis on alates 2011. aastast kasutusel koolivorm, mis väljendab kooli ühtsust ja identiteeti, väärtustab koolikultuuri ning loob ühtsustunnet.

26. juunil on viimane päev tellida uueks õppeaastaks koolivorm. Tellimise info on leitav kooli koduleheküljelt.

Samuti saab veel tellida õpilaspäevikut, mida kasutavad kõik 1.-6. klasside õpilased.

Jaga postitust, et leiaksime oma kooli parimad õpetajad.

Robootika virtuaalnäitus kevad 2020

Kuigi distantsõppe tõttu ei toimunud tavapärases vormis kevadisi robootikavõistlusi, siis tublimatel oli võimalus osaleda FIRST LEGO League Jr sarja virtuaalnäitusel.

Kiidame meie kooli 1.a klassi õpilast Astrid Kohvi ja 3.b klassi õpilast Oskar Kohvi, kes virtuaalnäitusel edukalt osalesid.

FIRST LEGO League Jr. 2019/20 hooaeg kandis nime Buumilinna ehitis (inglisk. Boomtown Build). Meeskondade ülesandeks oli uurida enda ümber üha suurenevat kogukonda ning sellega kaasnevaid vajadusi. Meeskonnal tuli ehitada hoone, mis lahendab selle probleemi ja teeb inimese elu lihtsamaks, õnnelikumaks või ühendab paremini selles hoones olevad inimesed.

Robootikaõpet koordineerib meie koolis õpetaja Jaanus Paasoja.

Veiko Rohunurm - muljed Haridusjuhtide Praktikaprogrammist

Südalinna Kooli direktor jagas oma mõtteid praktikast SEB pangas.

tallinn.ee Haridusamet koostöös Heateo Haridusfondiga käivitas aasta alguses Haridusjuhtide Praktikaprogrammi, mille raames veetsid viis Tallinna koolijuhti üle kahe kuu praktikal mõnes edukas ja tunnustatud juhtimispraktikaga ettevõttes. Siin on kolm küsimust ja vastust Tallinna Südalinna kooli direkt...

Alates 18. maist toimus õppetöö Südalinna Koolis projektõppena. Õpetaja Marili Juhkam ja õpetaja Lea Kütt kasutasid üldõpetuslikku lähenemist. Seetõttu tegelesid 3.a ja 3.b klassi õpilased teemaga "Kevad" mitme nädala jooksul väga mitmekülgselt. Lõpptulemusena valmisid omaloomingulised raamatud, kus on näha erinevates õppeainetes aasta jooksul õpitud oskuste/teadmiste kokkuvõtted. Hinnangud saadi nii eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, kunstis kui ka muusikas.

Raamatutes on mõistekaardid, lindude ja taimede ülevaated, muusikapalade arvustused, õuemängude kirjeldused, kodudes valminud toitude retseptid, omaloomingulised luuletused ja matemaatilised tekstülesanded, kevadiste tähtpäevade tutvustused jne.

Valminud raamatuid tutvustasid õpilased üksteisele videotundides. Õpetajad said lastelt väga positiivset tagasisidet projektile ja õpetajad rõõmustasid põhjalike tööde üle.

Fotodel on näha 3.b klassi õpilaste raamatud. Juba sügisel tuleb koolis näitus, kus esitletakse kevadiste projektide tulemusi.

NB! Aktus on järelvaadatav 11. juunini. (Link ja parool on e-koolis.)

Seekord toimus õppeaasta lõpuaktus 9. juunil kell 10.00 virtuaalselt otseülekande abil kõigi 1.-8. klassi õpilaste kodudesse. Õpetajad said samuti aktust jälgida kodust või koolimajas ekraani vahendusel.

Aktusel esinesid direktor Veiko Rohunurm, I kooliastme õppealajuhataja Kerttu Mölder ja II-III kooliastme õppealajuhataja Monika Ellakvere. Loeti ette kiituskirjaga lõpetanud õpilaste nimed. Meil on suur rõõm teatada, et sellel õppeaastal on kiituskirjaga lõpetanud ligi 20 õpilast rohkem kui eelnevatel õppeaastatel.

Aktusel laulsid hümni, koolilaulu ja suvelaule 1. klasside õpilased Dominik, Maria, Ida Lotta Ingel ja Astrid ning 2. klassi õpilane Ida Lidia ja 4. klassi õpilane Laurel. (Juhendaja õpetaja Angelika Kadarik.)

Esines ka 6. klasside ansambel koosseisus: Anneliisa, Nelli, Anna Maria, Oliivia, Pärleen, Zana Zeka, Marion, Anni Marii, Luisa Maria. (Juhendaja õpetaja Tiina Toiger.)

9. klassi õpilane Heli laulis ja mängis ukulelet. (Juhendaja õpetaja Tiina Toiger.)

Pillimängijad:
viiul - Dominik (1. klass)
viiul - Astrid (1. klass)
kannel - Ida Lidia (2. klass)
(Juhendaja õpetaja Angelika Kadarik.)

Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes olid abiks, et aktus õnnestuks!

Sellel kevadel oli 9. klassi õpilastele tutipäeva üritus hoopis erinev kõigist eelnevatest. Ei saanud teha veesõda ja ei saanud sõpradega mängida. Ei olnud põhjust ka kostüüme kanda ja ei saanud ühiselt kooliperega aulasse koguneda. Ja ka üritus pidi toimuma virtuaalselt Google Meet vahendusel.

Tutipäeva veebikohtumisel jagasid oma mälestusi ja mõtteid 9. klasside õpilased. Vaadati ühiselt fotosid lapsepõlvest. Julgustavad sõnad laususid klassijuhatajad Regina Kivi ja Anneli Kesksaar, direktor Veiko Rohunurm ja õppealajuhataja Monika Ellakvere ning 8. klassi õpilane Emma-Liis.

Koolilaulu laulsid 1. klasside õpilased Dominik, Maria, Ida Lotta Ingel ja Astrid ning 2. klassi õpilane Ida Lidia ja 4. klassi õpilane Laurel.

Traditsiooniliselt kutsub direktor õppeaasta lõpus vastuvõtule "Tubli õpilane" koolis sellel õppeaastal kõige silmapaistvamaid tulemusi näidanud õpilased ja nende vanemad. Sellel aastal toimus üritus virtuaalselt otseülekande vahendusel. Peale direktor Veiko Rohunurme sõnavõttu esines külalistele Uku Suviste.

Sellel õppeaastal jäid COVID-19 tõttu kahjuks väga paljud õpilasvõistlused ära ja seetõttu on ka saavutuste nimekiri kindlasti tavapärasest lühem, sest suur hulk võistlusi toimub traditsiooniliselt just märtsist maini. Tunnustustega saab tutvuda kooli kodulehel.

Kiidame kõiki õpilasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi, ja kõiki õpetajaid, kes on aidanud õpilastel või koolil tervikuna erinevate uhkete saavutusteni jõuda. Palju õnne!

Juba 2 nädalat on koolimajas igal pool meetrite ja meetrite kaupa juhtmeid. Lähiajal on kõikjal väga hea wifi ja saame senisest veel paremini nutiseadmeid kasutades õppetööd korraldada.

Samas jätkame ikkagi nutitelefonide kasutamise piiramist vahetundides ja meelelahutuseks. (Lubatud kasutada õpetaja loal õppetegevuseks.) Meil on hea meel, et rahulolu-uuringu tulemuse põhjal pooldab seda 96% lapsevanematest.

Tallinna Südalinna Kool on viimased 5 aastat olnud avatud külalistele, kes soovivad kuulda meie kooli kogemusest muutunud õpikäsituse rakendamisel ja arendustöö juhtimisel. Kõige rohkem tuntakse huvi digiõppe ja robootika vastu. Samuti HEV õpilaste toetamise ja koolipäeva korralduse vastu. Väga palju oodatakse, et leitakse üles Eesti edukuse võti PISA testides.

Külalisi on Eestist, aga veel rohkem välismaalt. Iga aasta on külaliste arv kasvanud. Peaaegu igal nädalal on vähemalt 1 kui mitte 3-4 gruppi külalisi. Vahel on grupis 3-4 inimest, kuid meil on tulnud võõrustada korduvalt ka 50 inimesega gruppe.

Külaliste hulgas on nii õpetajaid, koolijuhte, haridusametnikke (KOV, ministeeriumid), -teadlaseid, ettevõtjaid, ajakirjanikke, ülikoolide esindajaid jne. Külalisi on olnud vähemalt 39 erinevast riigist.

Kõige rohkem külastatakse Südalinna Kooli Hollandist 🇧🇶, Belgiast 🇧🇪, Lõuna-Koreast 🇰🇷 ja Jaapanist 🇯🇵.

Aga külalisi on olnud ka nt Ghanast, Keeniast, Tansaaniast, Colombiast, Mehhikost, Brasiiliast, Iisraelist, Mongooliast, Kasahstanist, Islandilt ja suurest osas Euroopa riikidest.

Külalisi üllatab enamasti, et meie koolis pakutakse palju mitte-formaalseid õppimise võimalusi, pakutakse suurel valikul huvitegevust, kasutusel on kogupäevakooli mudel, koolil on mitmekülgne õueala ja õpetajatel on kasutusel mitmekesised metoodikad (sh virtuaalreaalsus, robootika ainetundides, liikuvad ainetunnid jne).

Külalised imestavad tunde külastades, et lapsed teevad ka rühmatöödes või aktiivsetes mängudes tööd vaikselt ning süvenenult. Õpetajad pidid olema soojad, kuid konkreetsed oma nõudmistes.

Palju küsimusi tuleb ka selle kohta, miks kool on piiranud vahetundides mobiiltelefonide kasutamist, kui samal ajal on kasutusel tundides mitmesugused digivahendid. Huvi tekitab tihti ka oskusainete (käsitöö ja kodundus, töö- ja tehnoloogiaõpe, kunst, muusika, kehaline kasvatus) suur maht õppekavas.

Samuti saame palju kiidusõnu koolimaja puhtuse ja heakorra tõttu, sest koolimaja renoveerimisest on möödas juba 10 aastat.

Südalinna Kool on avatud erinevatele õpikogemustele ja erinevatele kultuuridele. Juba 3 aastat on olnud meil koolis õpilastele ja õpetajatele abiks vabatahtlik välismaalt Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi raames. Sellel õppeaastal on meil kogupäevakoolis abiks Alina Sodnam. Tema vabatahtliku teenistus jätkub küll praegu piiride sulgemise tõttu n-ö kaugtööna Venemaalt, kuid täna jagab ta oma mõtteid aastast vabatahtlikuna Südalinna Koolis.

🇪🇪 Minu Euroopa Vabatahtliku Teenistus Tallinna Südalinna Koolis (sügis 2019 kuni kevad 2020) 🇷🇺

Autor: Alina Sodnam

“Mis sind peatab? Täpselt, mitte midagi.” Sellised olid minu mõtted enne Euroopa Vabatahtliku Teenistusega liitumist, kuigi olin selles juba ammu osaleda soovinud.

Minu nimi on Alina. Ma olen Venemaalt (Siberist). Minu lapsepõlve möödus Tõvas, mis asub Venemaa ja Mongoolia piiril ja see on väga kaugel Eestist. Hoolimata pikast vahemaast valisin oma vabatahtliku teenistuse sihtkohaks Tallinna.

Eesti oli atraktiivne oma digitaaliseerituse ja moodsa haridussüsteemi tõttu. Ma olin kuulnud, et Eestis on kõrgel tasemel hariduslikud (nuti)lahendused ja soovisin näha, kuidas need töötavad. Ma valisin Tallinna Südalinna Kooli, sest kooli kirjeldus avaldas muljet ja ma olin varasemalt töötanud õpetajana. Ma töötasin Venemaal saksa ja inglise keele õpetajana ning olin valmis õppima uusi asju oma välismaa kolleegidelt.

Minult on tihti küsitud, et mida ma vabatahtlikuna teen. Vabatahtliku töö on esiteks vabatahtlik abistamine, aga mitte ainult. Samuti oled osa rahvusvahelisest kogukonnast ja vastastikusest kultuuride jagamise kogemusest. Lisaks saad töötada uutes olukordades ja avastad enda kohta palju uut.

Ma töötan vabatahtlikuna kogupäevakoolis. See on n-ö pikendatud koolipäeva osa, millega lapsed saavad liituda peale ainetunde. Ma töötan assistendina ja abistan õpetajat. Minu ülesanneteks on nt valvata lapsi õuetundides, juhtida oma huviringi (vene kultuuriklubi) ja omada infot, et kes lastest tuleb ja läheb kogupäevakooli jne. Samuti abistan organisatsioonis erinevate ürituste raames ja näiteks aitan lastel peale tegevusi kogupäevakooli ruumi koristada. Aeg lendab kogupäevakoolis kiiresti, sest iga päev osaleb peaaegu 100 last. Päevad on väga tegevuste rohked ja huvitavad. Kui sa töötad lastega, siis sa mitte ei õpeta ainult neid, vaid ka nemad õpetavad sind.

Kõige suurem väljakutse on olnud minu jaoks eesti keele õppimine. Paraku ei ole keelekursuseid minu taolistele inimestele ja ma õppisin eesti keelt veebis iseseisvalt. Alguses ei mõistnud lapsed mind ja mina neid kuigi hästi, kuid sellest hoolimata saime me siiski hakkama. Nüüd ma oskan põhilisi fraase eesti keeles öelda ja appi tuleb ka inglise keel. Vahel õpetavad ka lapsed mulle eesti keeles uusi sõnu. Samuti tuleb vajadusel appi kehakeel ja käemärgid.

Mul on hea meel, et sain võimaluse jagada oma kultuuri ja keelt rääkides oma kodumaast vene kultuuriklubi raames iganädalaselt. Lapsed said nt vaadata videoid Venemaast, tundma õppida erinevaid linnu, mängida mänge ja maitsta vene toite. Me harjutasime ka vene keeles dialooge ja arutasime, millised on kultuurilised ja keelelised erinevused ning sarnasused.

Ma armastan lapsi ja soovin jätkata tööd õpetajana. Mõned õppe- ja kasvatusmeetodid Tallinna Südalinna Koolis olid minu jaoks eriti huvitavad. Näiteks õpetajad rääkisid lastega alati rahulikult ja ei tõstnud häält. Minu arvates on selline lähenemine positiivselt distsiplineeriv ja nii on austav suhtumine üksteisesse. Samuti kasutavad koolid Eestis e-kooli. Ma arvan, et see digitaalne keskkond on parim viis organiseerida kogu vajalikku informatsiooni õppimise ja õpetamise kohta tänapäeval.

Minu meelest on oluline tähelepanek, et koolis on telefonide kasutamist piiratud. Aga samal ajal annab kool lastele vabadust. Näiteks saavad nad vahetundides mängida lauajalgpalli ja -tennist koridorides. Samuti olin ma väga üllatunud ja mulle avaldas muljet huviringide arv ja moodsad tehnoloogiad, mida Südalinna Koolis kasutatakse. Ma pole midagi sellist kunagi varem näinud.

Tallinna Südalinna Koolis viibides sain professionaalselt areneda ja palju toredaid mälestusi. Ma tõesti hindan seda kogemust ja tuge, mida minu mentor/tuutor, kolleegid ja õppealajuhataja mulle pakkusid. Ma loodan, et kool on avatud vabatahtliku teenistuse programmile ka tulevikus. Ma tõesti usun, et see on suurepärane võimalus vabatahtlikele, lastele ja õpetajatele, et vahetada kultuurilist ja hariduslikku teavet ning õpetada üksteisele uusi asju.

Kogupäevakooli õhtuste tegevuste üks osa on igapäevaselt n-ö vaikne pooltund, kus kõik lapsed loevad enda valitud raamatut. Lastele väga meeldivad teatmeteosed ja ka koomiksid. Aga kõige rohkem soovitakse lugeda "Hirmus Henry" sarja teoseid. Ollakse väga pettunud, kui keegi on selle sarja raamatu juba lugemiseks võtnud ja jäädi hiljaks oma valikuga.

Seetõttu teeme sügiseks üleskutse, et kui teil on kodus lasteraamatuid, mida enam kodus ei loeta, siis võite need tuua kogupäevakooli. Nii saavad lapsed uusi raamatuid, mida igapäevaselt lugeda. Väga hea meel oli õpetajatel sellel õppeaastal näha, et raamatu lugemine ei olnud enam tüütu kohustus, vaid leidus päris palju lapsi, kes täitsa vabatahtlikult võtsid raamatu ja leidsid koridorist mõne vaiksem nurga ning lugesid diivanil lamades mõnusalt raamatut.

Eriliselt rõõmustatakse, kui lugemisvara hulka lisanduks "Hirmsa Henry" raamatuid, koomikseid, joonistähedes algajatele lugejatele sobivad raamatuid, muinasjutte, teatmeteoseid ja soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid raamatuid. Väga rõõmsad oleksid lapsed ka raamatute üle, mis on inglise või vene keeles, sest neid on raamaturiiulil hetkel väga vähe, kuid lugejaid leiduks mitmeid.

Kui olete valmis tulema järgmisel õppeaastal lastele raamatuid ettelugema, siis võite võtta ühendust [email protected]. Raamatute ettelugemine aitab arendada laste lugemis- ja kuulamisoskust. Samuti rikastada sõnavara ja harjutada keskendumist. Seetõttu soovime alustada sellega, et igal nädalal tuleb mõni lapsevanem või vanavanem tutvustama uut lasteraamatut.

4.c klassi kompositsioonid

Jagame täna 4.c klassi loovaid kompositsioonide lahendusi. Õpilastele andis ülesande õpetaja Kati Rand.

5.-9. klassil on perioodil 18. mai-8. juuni projektõpe. Igal nädalal on õpilastel uued ülesanded, mille on välja mõelnud erinevad aineühendused. Nii on üks nädal võõrkeelte teemaline, üks nädal humanitaarainetest lähtuv ja üks nädal reaalainetel põhinev.

Võõrkeelte nädala raames on üheks ülesandeks koostada vene keeles koomiks. Koomiksid tehakse digitaalselt ja teema saavad õpilased ise valida (näiteks "Ulme", "Naljakas lugu", " Muinasjutt". ) Õpilased peavad ise välja mõtlema nii süžee, tegelased kui ka tegelaste dialoogid vene keeles.
Kõige populaarsemaks koomiksi teemaks on osutunud loomulikult praegusele ajale omane "COVID-19".

Koomiksite ideed ja huvitavamaid õpilastöid jagas meiega õpetaja Jelena Kozubnja.

Projektõppe II nädala projekt oli 1. klassidel seotud koduga. Tutvuti mõistetega plaan ja kaart. Saadi selgeks pikkusühikud (cm, m) ja korrati kujundeid. Praktilise ülesandena koostati kollaaž "Minu unistuste tuba".

Oma unistuste toa ideid jagavad teiega 1.b klassi õpilased ja õpetaja Signe Kivi.

Sellel kevadel oli meil plaanis Südalinna Kooli töötajatega osaleda maijooksul. Paraku seekord suurel rahvaüritusel osaleda ei saa, kuid virtuaalselt üritus ikkagi toimub. Tänase imeilusa ilmaga kutsuvad virtuaalsel matka osalenud õpetaja Laura, õpetaja Marili, sekretär Kerttu ja õpetaja Anne ka kõiki kolleege, õpilasi ja lapsevanemaid ette võtma mõnusat jalutuskäiku looduses.

Südalinna Kooli direktor Veiko Rohunurm oli 3 kuu vältel SEB pangas haridusjuhtide programmi raames praktikal.
Täna hommikul oli direktor koos oma mentori Ringa Maripuuga KUKU raadio saates "Ärataja", kus nad rääkisid, mida praktikal perioodil õpiti nii kooli kui ka panga kontekstis.

Peale raadiosaadet kohtusid Südalinna Kooli õppealajuhatajad Monika Ellakvere ja Kerttu Mölder vestlusringis direktori ning tema mentoriga. Üheskoos arutati, kuidas arenguvestlusi korraldada ja mis on kõige tõhusamad viisid, et leida üles iga inimese varjatud potentsiaal.

Raadiosaadet saab kuulata:
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-veiko-rohunurm-ja-ringa-maripuu-haridusjuhtide-praktikaprogramm-joudis-lopule-arataja/