27/08/2026
Kõik EKJÜ vastused ajakirjaniku küsimustele on siin:
Kas peate õpetajate töötasu alammäära tõstmist 2304 euroni 2027. aastal realistlikuks? Milline oleks teie hinnangul mõistlik palgatase?
Kooliaasta alguses näeme, kui suur puudus on õpetajatest, mistõttu toetame õpetajate töötasu kasvu. Koolijuhid otsivad endiselt õpetajaid ning on mures, kuis leida inimesed, kes hakkavad algaval kooliaastal meie lapsi õpetama. Paljuski on põhjus selles, et õpetaja töötasu ei ole korrelatsioonis töö mahu ja vastutusega.
Samas on Eesti koolid väga erinevad: on koole, kus õpetajal tuleb hakkama saada 24 – 36 väga erineva õpilasega (erinev keeletaust, hariduslikud erivajadused jm) ja on koole, kus klassiruumis on 2 kuni 6 õpilast ja me ei räägi siin HEV-klasist. Toetame koolide eripalgelisust ja ka suurust ja see tähendab ka õpetajate erinevat töötasu.
Samas peame mõistma, et õpetaja ja kool ei seisa eraldi muust keskkonnast. Koolijuhtide Ühendusena seisame koolijuhtide heaolu eest ning teame, et paljud koolijuhid saavad sama tasu, mis õpetajad või veel vähemgi. Me ei pea seda olukorda mõistlikuks.
EKJÜ toetab mõtet, et õpetajate töötasu vastaks ametikoha nõuetele ja vastutusele. Viimastel aegadel toimunud palgaläbirääkimised õpetajatega on näidanud, et magistrikraadiga õpetaja töötasu ootus on 2200 - 2400 eurot, aga kuivõrd on see realistlik, saavad öelda inimesed, kellel on ülevaade eelarvest jm rahalistest võimalustest.
Kui suur mõju oleks sellisel palgatõusul koolide eelarvetele ja koolijuhtide tööle? Kas see tekitaks surve tõsta ka teiste koolitöötajate, näiteks tugispetsialistide ja muu personali palku?
Koolijuhtide tööle on loomulikult õpetajate palgatõusul positiivne mõju – lihtsam on värvata õpetajaid. Samas on selge, et kool on tervik ja töötajate palgad koolis peavad olema võrreldavad. Iga inimene, kes koolis töötab, on teatud määral „õpetaja“, kes peab märkama ja toetama lapsi. Kool on terviklik ja samasugune peab olema kogu palgasüsteem koolis. Õpetajate palgatõusuga peab muutuma ka teiste töötajate palk.
Rahalised vahendid koolile eraldab kooli pidaja ja ka pidaja peab eelnevat mõistma. Mõista küll võib, aga kas KOVil on olemas ka vahendid, on hoopis teine teema.
Kas õpetajate palgatõusust piisab, et leevendada õpetajate puudust ja muuta õpetajaamet noorte jaoks atraktiivsemaks? Millised on teie hinnangul lisaks palgale kõige suuremad probleemid, millega õpetajaid kooli meelitada ja seal hoida?
Palk on üks osa õpetajaameti atraktiivsemaks muutmisel. Samas väga oluline osa. Lisaks töötasule on oluline, et koolijuht ja õpetajad analüüsiksid koos õpetaja töökoormust – kas see on mõistlik ning millist tuge õpetaja vajab oma töös paremaks hakkama saamiseks. Töökoormus sõltub ka miinimumpalgast. Hetkel võetakse suurem töökoormus õpetaja poolt selleks, et palk tagaks kõik eluks vajaliku.
Teame, et Haridus- ja Teadusministeerium plaanib sel aastal mahukat õpetaja töökoormuse uuringut. Ootame väga selle tulemusi, et tekiks reaalsem pilt õpetajate koormusest.
Kindlasti vajavad tuge alustavad õpetajad - nt mentorit, väiksemat koormust esimesel tööaastal jne.
Aitab kaasa parem koostöö lapsevanematega. See on koht, kus õpetajad viimasel ajal tunnevad ehk kõige rohkem muret. Et tekiks ühine arusaam – igaühel on omad õigused ja ka kohustused ning vastutus.
Õpetaja töö positiivse mõju tutvustamine ja edulood on olulised. Palju räägitakse praegu nt Aliis Aalmanni Roosiaia kõnest, aga vastukaaluks sellele on paljud õpetajad ühismeedias jm kirjutanud õpetaja töö positiivsest poolest.
Haridustöötajate Liidu eestvedamisel kehtestati õpetajate karjäärimudel. Peaksime ootama ja analüüsima ka selle mõju.
Millist tulemust ootavad koolijuhid 9. septembril algavatelt palgaläbirääkimistelt? Kas 2304 eurot võiks olla eesmärk, mille poole peaks kindlasti liikuma?
2304 eurot võiks olla eesmärk, mille poole pikas perspektiivis liigutakse, aga kindlasti tuleks kuulata erinevate osapoolte seisukohti läbirääkimistel. Siinkohal tuleks olulisena välja tuua see, et kui tõstetakse õpetajate miinimumi, tuleks tõsta ka üldist palgafondi. Kui miinimum tõuseb, aga üldine palgafond ei tõuse, on koolijuhid ja koolid keerulises olukorras.
Ootused on kõrged ja tahame, et hariduse rahastus muutuks, aga peame vaatama ka riigi tänaseid võimalusi. Lisaks õpetajate palkadest rääkimisele tuleks rääkida haridussüsteemist tervikuna: sh nt IT-lahendused, mis kooli ja õpetajaid toetaks, õppematerjalid, juhtimise arendamine jne.
Kindlasti soovivad koolijuhid, et läbirääkimistel leitakse lahendus ning see ei lõpeks streigiga. Lisapingeid kool ei vaja.
Teisipäeval alanud järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistel hõõgub nagu tuli tuha all palgasurve. Õpetajate palgaootus võib lükata ümber esimese doominokivi, mille järel kasvab surve ka teiste riigi ja omavalitsuste töötajate palkadele.
