Eesti Koolijuhtide Ühendus

📒Valminud on materjal koolidele ja lapsevanematele, mis aitab korraldada õppekäike, muuseumikülastusi, teatrietendusi ja muid õppimist rikastavaid tegevusi nii, et kõigil õpilastel oleks võimalik neist osa saada.

🔰Selgitava materjali eesmärk on anda koolidele praktiline tugi olukordades, kus tekivad küsimused õppetegevuste korraldamise, rahastamise või lapsevanemate panuse kohta. Tegemist ei ole uute reeglite ega õigusaktiga, vaid olemasolevate põhimõtete selgitusega. Materjal sisaldab praktilisi näiteid, kontrollküsimusi ja korduma kippuvaid küsimusi, et toetada koole nii juba planeeritud tegevuste kui ka tulevaste otsuste tegemisel.

🔰Materjal valmis koostöös partneritega.

➡ Eesti Koolijuhtide Ühenduse tegevjuht Aule Kink ütles: „Koolid vajavad eelkõige kindlust, et õppimist rikastavaid tegevusi, sealhulgas õppekäike, on võimalik jätkuvalt korraldada. See materjal aitab teha praktilisi otsuseid”.

➡ Pimedate Ööde filmifestivali korraldaja Mikk Granström rõhutas: „Koolidele peab olema üheselt selge, et õppimist toetavad kultuurikogemused – olgu selleks film, teater, muuseum või muu õppekeskkond – saavad jätkuda".

➡ Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop sõnas: “Meil on väga hea meel, et valminud materjal aitab tuua vajalikku selgust ja lapsed pääsevad taas muretult muuseumisse.”

👇Juhendi ja selgitava materjali leiab HTMi kodulehelt, link kommentaarides.

EKJÜ juhatusel olid eile põnevad ja sisukad kohtumised. Rääkisime haridusest ja haridusjuhtimisest nii poliitikute kui ettevõtjatega. Kogusime ideid ja jagasime oma mõtteid.

Tutvustasime Riigikogu Keskfraktsioonile Eesti Koolijuhtide Ühendust ja meie tegevuse eesmärke. Rääkisime koolijuhtimise kvaliteedist ning ka haridusest laiemalt.

Kui koolijuhid on Riigikogus, siis loomulikult on alati hea meel kohtuda Riigikogu Kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersnaga, kellega sai samuti räägitud hariduse murekohtadest ning võimalikest lahendustest.

Pärastlõunal võtsid meid vastu Swedbanki juhatuse liige Ede Raagmets, kes on Swedbanki Targa Tuleviku Fondi nõukogu esimees (fond investeerib uuenduslikesse haridus- ja teadusvaldkonna algatustesse, mis aitavad kujundada tuleviku õpimaastikku) ja juhib Swedbankis klienditeenuste divisjoni ning Swedbanki eraklientide finantskeskuse juht Kadri Jõhvikas.

Koolijuht Tarmo Loodus, kes on ka EKJÜ juhatuse liige, on avaldanud arvamust. Artiklis on kaalukaid argumente. Samas on kindlasti kaalukaid vastuargumente. Mõtleme ja arutame.

Kui mingi kaalukama muutuse peale hariduses mõelda, siis see ei tohi olla sprint. Pigem ikka maraton.

Aitame gümnaasiumi kutsekoolile järele – õpime 175 koolipäeva asemel 200 - Õpetajate Leht Minu siinse kirjatüki ajendiks sai koolikorralduse määrus, mille järgi algab koolipäev kell üheksa. Tunniajaline muudatus tundub algul tühisena, aga tegelikult toob kaasa palju muudatusi kogukonna hariduselu korralduses. Koolipäeva hilisem algus nihutab hilisemaks ka koolipäeva lõpu, huvih...

Hea haridus peab olema mitmekesine, eluline ja õpilast arendav.

Õppekäikude rahastamise teemal on üles kerkinud palju küsimusi. Anname vastused küsimustele, mis on kõige sagedamini esile kerkinud.

Täna kohtus minister Kristina Kallas kultuuriasutuste esindajatega ning kinnitasime ühiselt, et õppekäigud, muuseumikülastused ja teised kultuurisündmused on loomulik ja oluline osa õppekava rikastamisest. Õppekäigud ja kultuurikogemused on hariduse oluline osa, mida kool saab teadlikult planeerida ja korraldada.

⬇️ Siin on haridusministri selgitused koolidele õppekäikudel ja kultuurisündmustel osalemise kohta.

👉 Kas klassis võib koguda vanematelt vabatahtlikku raha õppekäikudeks ja üritusteks (nn klassiraha)?
Jah, klassiraha tohib koguda lastevanematelt ja selle eest korraldada õppekäike, klassiüritusi, ekskursioone. Oluline on, et nendest tegevustest saaksid osa kõik klassi lapsed sõltumata vanemate annetuse suurusest.

👉 Kas summa peab olema vabatahtlik?
Jah, klassiraha ja muud annetused peavad olema vabatahtlikud.

👉 Kas kool võib koguda annetusi lapsevanematelt õppekäikude toetamiseks?
Jah, ka kool võib koguda annetusi lapsevanematelt ja teistelt ja kogutud raha eest korraldada õppekäike. Kool peab sealjuures kehtestama selged tingimused raha kogumiseks ja kasutamiseks.

👉 Kas sellest rahast võib toetada õpilasi, kelle perel pole võimalik maksta?
Jah, on oluline, et õppekäikudest ja kooli üritustest saaksid osa kõik lapsed sõltumata lapsevanemate annetuste suurusest.

👉 Kas õppekäike võib teha koolipäeva jooksul?
Jah, võib ja vajadusel saab kasutada annetatud raha. Oluline on, et kõik õpilased saaksid osaleda.

📜 Kordame veel ka üle selle, mida põhiseadus ning põhikooli ja gümnaasiumiseadus sätestab munitsipaal- ja riigikoolides:

Lapsevanematele ei saa panna kohustust tasuda õppekavas ette nähtud õppetöö eest ning lapsevanematelt ei saa nõuda õppetegevuse kaasrahastamist. Eestis kehtib õppemaksuta kohustuslik haridus kutse- või keskhariduse omandamiseni ning ühtsuskooli põhimõte, et kõikidel lastel peab olema võimalus saada head haridust, valida endale sobilik kool sõltumata lapsevanema rahalistest võimalustest.

Eesti hariduse tugevus ei ole ainult klassiruumis toimuv. Meie süsteemi eripära ja rahvusvaheline edu on olnud seotud võimega siduda õppimine päriseluga – muuseumide, teatrite, looduse ja ühiskonnaga. Õppekäigud ei ole olnud pelgalt lisand, vaid loomulik osa õppimisest. Õppekäik ei ole lihtsalt väljasõit. See on õppimise vorm, mis loob tähendusi, seoseid ja kogemusi, mida klassiruum ei suuda üksinda pakkuda. Kui see osa haridusest hakkab vähenema, ei pruugi see kohe kajastuda testitulemustes, kuid see kajastub kindlasti õpilaste maailmapildis, motivatsioonis ja õppimise sügavuses.
Koolidel pole praegu kindlust, mida nad tohivad teha. Ei tohiks olla nii, et on hirm ning see hirm väljendub selles, et kool jätab midagi tegemata, sest see on kõige turvalisem valik. Eesti hariduse edu ei ole olnud üles ehitatud detailsele kontrollile, vaid professionaalsele autonoomiale. Kui koolijuht vastutab kooli toimimise eest, peab tal olema ka õigus otsustada, millised õppevormid on tema koolis vajalikud. Kui koolijuhti usaldatakse, on tal julgus otsustada.

Koos kultuuri- ja haridusinimestega väljendasime muret. Täna hommikul otsiti koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga lahendusi. Usume, et leiame need lahendused ja saame minna positiivselt ning rahulikult edasi.

AVALIK PÖÖRDUMINE Haridus- ja Teadusministeeriumi poole – Ekjy AVALIK PÖÖRDUMINE Haridus- ja Teadusministeeriumi poole 7. aprill – Anett Peel Lugupeetud Kristina KallasMeie, allakirjutanud kultuuriorganisatsioonid, haridus- ja kunstiasutused, muuseumid, teatrid, festivalid, kinod, loomeliidud ja MTÜ-d, pöördume Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministe...

Jaanuaris saime kokku Põltsamaal nende koolijuhtide ja -pidajatega, kel mitu haridusasutust ja/või õppekohta juhtida. Kohtumisel osalejaid tõid välja olulisi mõtteid ja märkamisi ning aja jooksul on neist sündinud mitu artiklit, kuhu need koondatud. Üks tänases Õpetajate Lehes:

Kobarkoolide kobarjuhtimisest - Õpetajate Leht Haridusasutuste pidajad moodustavad kobarkoole ja -lasteaedu, et pakkuda kodulähedast kvaliteetset haridust piiratud ressursside tingimustes. Küsimus pole niivõrd rahas, kuivõrd selles, et õpetajate, tugispetsialistide ja haridusjuhtide nappuse tõttu peame mõtlema, kuidas saaksid lapsed selli...

Haridussüsteemi kvaliteet sõltub otseselt selle õpetajate kvaliteedist.

The quality of an education system cannot exceed the quality of its teachers.



But how can education systems ensure that teachers are prepared to give high-quality teaching? What qualifications should teachers be required to have? How can different pathways into teaching ensure equal levels of support for teachers?

Ahead of the launch of the OECD’s Teacher Knowledge Survey, this webinar will bring together policymakers and international experts to look at the importance of teachers’ professional knowledge and different pathways into teaching.

Speakers include:

▶️ Chetty Mark, National project manager for the Teaching and Learning International Survey in South Africa

▶️ Taavi Kreitsmann, Chief expert at the Ministry of Education and Research, Estonia

▶️ Daniel Pinchas, General Manager, Teaching and School Leadership, Australian Institute for Teaching and School Leadership

▶️ Marco Paccagnella, Analyst at the Directorate for Education and Skills, OECD

▶️ Moderated by Heewoon Bae, Analyst for the Teaching and Learning International Survey, OECD

📅 1 April 2026

⏰ 10:00 CEST

Sign up here: https://meetoecd1.zoom.us/webinar/register/WN_xyy4ilPGTdKq-_JgmIq03A