Nõmme Muusikakool

Rõõm on jagada tublide noorte ilusat saavutust Kerkrade festivalil, mille ajalugu on p**k ja väärikas. On erakordselt tore, et meie kooli mängijad Emma Paula Krekker, Trevor Ruut, Samuel Peäske, Kirke-Triin Pärn, Emma Saar, Hanna-Liis Ilus, Säde-Helis Pärn, Joosep Oliver Vinkel, Siim Kivi, Simona Maria Reischl ja Taaniel Kübar said anda oma panuse III koha saavutamisel. Suur tänu ja palju õnne neile ning soojad õnnesoovid kogu ENPOle ja dirigent Silver Niinemetsale!!

Youth Division 3rd place of WMC Kerkrade 2026!!!! 🎶🇪🇪❤️

Suvi kestab ja hea rannailm on kindlasti taas tulemas, aga vahepeal on end mõnus kosutada ka ilusa muusikaga ning ühe võimaluse selleks pakub meie kooli klaveriõpetaja Naily Saripova. Koos Ukraina/Soome pianisti Vjatšeslav Novikoviga esitavad nad Mustpeade Majas Mozarti, Beethoveni ja Schuberti klaverimuusikat neljal käel. Kontsert toimub 1. augustil kell 16.00, kaunis elamus kogenud duo poolt on ootamas!!

Ilusat võidupüha ja kaunist jaaniõhtut kõigile!!

Vaheaeg kogub hoogu ja muude suviste tegemiste kõrval on hea aeg-ajalt ka midagi lugeda. Paar nädalat tagasi toimus kooli lõpuaktus, kus õpilaste poolt pidasid kõne kaks toredat trompetisolisti - Emma Paula ja Trevor. Väikese lugemissoovitusena tahakski siinkohal nende mõnusaid mõtteid kõigiga jagada.

72. lend
Seitse aastat tagasi tulime me siia muusikakooli - väiksematena, pelglikumatena ja üsna kindlalt
uskudes, et muusikakool tähendab lihtsalt… natuke pilli mängimist.
Selgus, et „natuke pilli mängimist” tähendab tegelikult heliredeleid, etüüde, kontserte, eksameid, harjutamist, väga palju harjutamist. Kõige selle juurde käib veel see õpetaja pilk, mis ütleb ilma ühegi sõnata: “Sa tead ise ka, et see koht läks natuke… loominguliselt.”
Need seitse aastat õpetasid meile palju, näiteks seda, et lause „ma harjutan homme” on üks
ohtlikumaid otsuseid inimese elus.
Ja seda, et eksamipala ei õpi end ise ära lihtsalt sellepärast, et eksam on homme. Uskuge
meid, me proovisime järele. Korduvalt. Ei tööta.
Aga tegelikult õpetas muusikakool meile palju rohkem kui ainult noote - see õpetas
kannatlikkust, püsivust, julgust, ka seda, kuidas minna lavale siis, kui käed värisevad, süda
puperdab ja peas on ainult üks mõte: “Palun… ärgu ainult mälust ära mingu.”
Vahel ei läinudki, vahel läks, improvisatsioon on ju ka kunst.
Enne, kui edasi läheme… tahame rääkida natuke meie õpetajatest, sest seitse aastat ei ole
lihtsalt seitse aastat tunde. See on seitse aastat teie aega, teie kannatlikkust, teie usku meisse.
Te nägite meis potentsiaali isegi päevadel, kui meie ise nägime ainult valesid noote, pooleldi
õppimata pala ja peeglist üsna paanilist näoilmet enne eksamit. Ja ausalt… see on päris
muljetavaldav oskus. Te õpetasite meile, kuidas muusikat teha, aga veel rohkem õpetasite te püsivust, seda, et areng ei sünni ühe päevaga, et eksimine ei tähenda läbikukkumist ja et vahel peab lihtsalt veel ühe korra proovima, isegi siis, kui endal enam üldse isu ei ole.
Me ei pruukinud alati välja näidata, kui palju teie sõnad meile tegelikult tähendasid. See väike
“hästi tehtud” pärast rasket tööd, see “sa suudad küll” enne esinemist jaa vahel isegi see teine
õpetaja pilk, mis ütles: “Sa saad sellest paremini hakkama.” …kahjuks oli teil tavaliselt ka õigus.
Õpetaja töö ei ole ainult nootide õpetamine, see on südame, aja ja kannatlikkuse andmine
inimestele, kes alles õpivad iseendaks kasvama. Ja selle eest… oleme me teile südamest
tänulikud.
Aitäh meie vanematele, sest olgem ausad… tegelikult lõpetate natuke ka teie. Te olete olnud
taksojuhid, motiveerijad, kontserdikülastajad, logistilised geeniused… ja inimesed, kes on
pidanud kuulama ühte ja sama pala… uuesti ja uuesti ja uuesti.
Nii kaua, et mõni teist võiks ilmselt täna meie asemel eksami ära teha. Aga kõige rohkem…
aitäh, et te ei lasknud meil pooleli jätta. Ka siis, kui ütlesime: “Ma ei suuda”, “Ma ei oska”, “Ma ei
saa hakkama.” Teie uskusite ikka edasi, tegite seda pidevalt, kannatlikult, kogu aeg. See
tähendab rohkem, kui me võib-olla kunagi täielikult sõnadesse panna oskame.
Täna on natuke imelik päev, sest nii kaua tundus, et lõpetamine on midagi hästi kauget. Midagi,
mis juhtub „kunagi hiljem”, aga nüüd seisamegi siin ja järsku saad aru… et mõned kohad hiilivad märkamatult su ellu ja muutuvad koduseks: need koridorid, need klassiruumid, need
tuttavad helid enne tunde, see väike närv enne esinemist, see tunne pärast loo viimast nooti.
Ja ühel hetkel mõistad, et hakkad isegi igatsema asju, mille üle sa seitse aastat kurtisid. Jah…
isegi solfedžot …okei, võib-olla mitte päris nii kaugele ei lähe.
Aga neid inimesi, õpetajaid ja hetki küll.
Muusika juures on üks ilus asi: kui lugu lõppeb, ei kao see päriselt ära. Midagi jääb alati edasi
kõlama. Mõni meloodia, mõni mälestus, mõni inimene.
Ja need seitse aastat jäävad meie sisse veel väga kauaks mängima. Võib-olla kuuleme kunagiaastaid hiljem mõnda tuttavat pala… ja järsku oleme jälle siin - natuke väiksemad, natuke
närvis, lootmas, et õpetaja ütleks: “Tubli töö.”
Aitäh õpetajatele. Aitäh vanematele. Aitäh sõpradele. Aitäh, muusikakool. Aitäh, et andsite meile midagi palju suuremat kui lihtsalt oskuse noote mängida. Te andsite meile koha, inimesed ja mälestused, mis jäävad meiega veel väga kauaks. Ja kui elu vahel valesse helistikku läheb… siis loodame, et oskame edasi mängida.
Aitäh.

Arvo Ülenõmm tegi meie lõpetajate kontsert-aktusel pilte ja need on nüüd valmis, näha ja tellida saab kooli kantseleis 18. juunini. Kätte saab sügisel ja hinnad on endised: 50 senti väike pilt ja 1 euro suur üldpilt. Maksta saab kohapeal ja paluks kinnitada see tellimislehel allkirjaga. Head vaatamist!!

Nädalavahetusel toimus meie puhkpilliorkestri reis Saaremaa laulupeole. Proov oli vihmane ja tuuline, rongkäik ja kontsert päikseline-soe. Ilma igale maitsele. Orkester oli tubli nii marssides kui ühendorkestris mängides (millest Nõmme moodustas suure osa🙂), publikut oli palju ja vastuvõtt tore.
Järgmisel hommikul sai külastada Kuressaare lossi muuseumi ja giidi juhatusel nii mõnegi uue teadmise mällu salvestada. Siis oli aeg oma esinemiseks linna keskväljakul. Ettekandele läks kümmekond lugu ning mängijad tulid sellega suurepäraselt toime. Tagasitee kulges kiiresti väikeste peatustega Liival ja Karusel '300 aastat kooliharidust' mälestusmärgi juures. Suur-suur aitäh Mardile orkestrit vedamast, samuti Aigarile ning Karlile! Ja kummardus ning tänu kõigile osalejatele ilusa ja tubli töö eest vaheaja esimestel päevadel!!

Neljapäeval sai meil kahe aktusega suvevaheaeg avatud. Esimesel said tunnistused ja kiituskirjad teise astme ehk 4. klassi lõpetajad, teine oli kogu kooliperele ning seal musitseerisid põhiliselt õpetajad õpilastele. Reedel toimus Nõmme Kultuurikeskuses aastalõpupidu. Sai süüa-juua, juttu ajada, natuke tantsida ning loomulikult muusikat teha ja kuulata. Tegus ja toimekas aasta sai tegusalt ja toimekalt kokku tõmmatud ning siit on hea suvesse liikuda. Suur ja soe tänu kõigile!! Videotes väike ülevaade aktustel kõlanust.

Enne suve algust väike kontserdisoovitus. Meie kooli klaveriõpetaja Anneli Tohver astub üles 'Duo Infinito' koosseisus põneval kontserdil kaunis Kadrioru lossis 6. juunil kell 18. Duo esines ka eilsel aktusel ning Nõmme sõbrad saavad koodiga MUUSIKAKOOL Fientast endale sooduspileti hankida. Suurepärased interpreedid ja karge põhjamaine muusika ootab kuulajaid!!
https://fienta.com/et/pohjala-meditatsioon-duo-infinito-185351

Vaskpillikõla jätkus pühapäeval ka Saaremaale, kus meie trombooniansambel esines koos Karlis Saare juhendatava Kuressaare Muusikakooli vaskpilliansambliga Püha Jakobi kirikus. 'Pasunate kontsert' tõi saarele päikselise meeleolu ning kinnitas
tõsiasja, et 'ei paremat ole kuskil maal, kui suisel ajal Saaremaal'
Aitäh Nõmme mängijatele Iiris Rebekale,
Kaarlile, Mihklile ja Toomasele, samuti vastuvõtjatele!!