TalTech Energiatehnoloogia instituut

Contact information, map and directions, contact form, opening hours, services, ratings, photos, videos and announcements from TalTech Energiatehnoloogia instituut, College & University, Ehitajate tee 5, Tallinn.

Operating as usual

30/04/2024

Head bakatudengid!
Ootame teid neljapäeval, 2. mail ENERGIATEHNOLOOGIA JA SOOJUSENERGEETIKA MAGISTRIÕPPEKAVA TUTVUSTUSELE, mis toimub Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudis aadressil Ehitajate tee 5 ruumis U06-441. Ürituse viivad läbi sama eriala magistrandid, seega on teil kõigil hea võimalus saada "otseallikatest" vastused kõigile tekkivatele küsimustele.
Koguneme kl 19:00-19:30 ruumis U06-441 ja suundume ringkäigule laboritesse. Järgneb eriala tutvustus, seejärel vabas vormis suhtlus, seltskondlikud tegevused ning mälumäng. Üritus kestab, kuniks juttu jätkub. Palun registreerige oma osalemine siin: https://forms.gle/mkkas6U31Nr6Z1ct5
Õppekava infotunnile eelneb TalTechi üldine magistriõpet ja sisseastumistingimusi tutvustav infotund, mis alagab kell 18:00 TalTechi Tudengimajas (lisainfo https://www.facebook.com/share/Tng3vfmhF5QXhNVX/?mibextid=9l3rBW).
Kohtumiseni! :)

10/04/2024

Eesti Teaduste Akadeemia kandidaat, Energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist osutus valituks Euroopa Teaduste Akadeemiate Teadusnõukoja EASAC (European Academies' Science Advisory Council) töörühma, mis tegeleb Jätkusuutliku energia varustuskindlusega SoSES (Security of Sustainable Energy Supplies). Töögruppi kuuluvad teadlased 26 Euroopa riigist, töörühma eesmärgiks on Euroopa energiajulgeoleku suurendamine ning heitkoguste vähendamine läbi sujuva ülemineku keskkonnasõbralikumatele energiatehnoloogiatele.
Projekti käigus hinnatakse Euroopa Liidu energiasüsteemide turvalisust, transpordiinfrastruktuuri ning salvestamise võimekust, energianõudluse juhtimise ja vähendamise võimalusi, kuid samuti süsteemide suutlikkust tagada piisavad energiavarud taskukohase hinnaga pikema perioodi vältel. Lisaks käsitletakse keskkonna-, kliima-, küberjulgeoleku, energiatooraine varustuskindluse ning teisi jätkusuutliku energiavarustusega lähemalt või kaudsemalt seotud teemasid.

MARI-LIIS UMMIK ⟩ Kuhu liiguvad ohtlikud jäätmed, mis Iru jäätmepõletusse ei sobi? 28/03/2024

Energiatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Mari-Liis Ummik kirjutab 28. märtsi Postimehes ohtlike jäätmete käitlemisest. Ta tõdeb, et jäätmereformi ja ringmajanduse valguses on muu jäätmekäitlus jäänud tagaplaanile - räägitakse ainult ringlussevõtust ning sageli võrdsustatakse see ringmajandusega. Selleks, et saaksime ringlussevõtuga tegeleda, peaksid aga tooted olema ringlussevõetavad. See tähendab muuhulgas ka seda, et tooted ei tohi sisaldada aineid, mida on keelatud turule lasta. Maailmas ringleb miljoneid kemikaale, mida lisatakse, et tooted vastaksid teatud tingimustele – oleksid tulekindlad, vett ja mustust hülgavad, UV kindlad jne. Paljud ained, mis täna on turul lubatud, võivad ühe, kahe või viie aasta pärast olla keelatud. See tähendab suurel hulgal ringlussevõtuks mittesobivat materjali ja jäätmekäitlus peab toime tulema kõigi nende ainete ringlusest kõrvaldamisega. Seega, seni kui meie toodetes ja tootmisprotsessides ringlevad keskkonnale ja inimtervisele ohtlikud ained, ei ole keskkonnahoidlik jäätmekäitlus ilma nõuetele vastava põletuseta tänapäeval kahjuks võimalik.

Mitmed EL riigid näevad jäätmepõletustehaseid olulise osana oma jäätmekäitluses. Kuid jäätmepõletus, nagu igasugune fossiilkütuse põletamine, on süsinikumahukas ning selleks, et jäätmepõletus vastaks ka EL kliimaeesmärkidele, tehakse mitmel pool juba katsetusi CCUS-tehnoloogia (süsinikdioksiidi kogumine ja ladustamine/kasutamine) rakendamiseks. Tutvu artikliga siin:

MARI-LIIS UMMIK ⟩ Kuhu liiguvad ohtlikud jäätmed, mis Iru jäätmepõletusse ei sobi? Jäätmereformi ja ringmajanduse valguses on muu jäätmekäitlus jäänud täiesti tagaplaanile. Räägitakse ainult ringlussevõtust ning sageli võrdsustatakse see ringmajandusega. Olgu kohe öeldud, et ringmajandus ei võrdu jäätmete ringlussevõtuga, kirjutab TalTechi doktorant Mari-Liis Ummi...

Professor Anna Volkova ja vanemlektor Igor Krupenski Läänemere potentsiaalist kaugjahutuse allikana | TalTech 27/03/2024

Professor Anna Volkova ja vanemlektor Igor Krupenski räägivad Läänemere potentsiaalist kaugjahutuse allikana: "Kuigi jahutuse teema on oluline n-ö soojade riikide jaoks, on kaugjahutus tehnilise lahendusena alguse saanud Põhjamaadest. Kaugjahutus on lokaalsest jahutusest energiatõhusam ja keskkonnahoidlikum. Võimaldab kasutada taastuvaid energiaallikaid – näiteks mere- ja jõevett või päikeseenergiat. Mõne tehnilise lahenduse puhul eraldub kaugjahutusel jääksoojus, mida saab kasutada suvel ka vee soojendamiseks. Mereäärsel linnal on võimalus kasutada m**d tasuta jahutusallikana," Loe artiklit kaugjahutusese kohta siit: https://taltech.ee/uudised/professor-anna-volkova-ja-vanemlektor-igor-krupenski-laanemere-potentsiaalist-kaugjahutuse . Artikli autor Kadri Hurt.

Professor Anna Volkova ja vanemlektor Igor Krupenski Läänemere potentsiaalist kaugjahutuse allikana | TalTech "Kuigi jahutuse teema on oluline n-ö soojade riikide jaoks, on kaugjahutus tehnilise lahendusena alguse saanud Põhjamaadest. Kaugjahutus on lokaalsest

Photos from TalTech Energiatehnoloogia instituut's post 26/03/2024

Energiatehnoloogia instituut võõrustas 21.märtsil tehnikahuvilisi gümnaasiumiõpilasi Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Prantsusmaa Bordeaux piirkonna koolidest. Vanemlektor Igor Krupenski rääkis, miks on soojusenergia oluline ning milliseid uusi energiatehnoloogiaid Eestis ja Prantsusmaal kasutusse võetakse. Alexela e-mobiilsuse juht ning soojusenergeetika eriala vilistlane Alan Vaht pidas loengu elektriautodest. Suurt elevust tekitas tutvumine elektriauto Hyundai Ioniq 6-ga - noored nägid, milline on elektriauto ehitus, mis on selle omadused ning kuidas toimub laadimine. Edasi tehti ringkäik teaduslaborites ja igaüks sai ise ehitada toimiva termoelektrilise generaatori. Tegusa päeva lõpus avaldasid pooled noortest soovi tulla õppima energiatehnoloogia ja soojusenergeetika eriala.

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõpe TalTechis 26/03/2024

Kas soovid anda oma panuse tuleviku rohelisemaks muutmisel? Tahad kaasa rääkida uute energiatehnoloogiate arendamisel? Siis tule energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõppesse, sest sinust sõltub planeedi tulevik!

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõpe TalTechis Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika eriala sobib kõigile inseneeriast, kaasaegsetest energia tootmise tehnoloogiatest ning keskkonnakaitsest huvitujatele...

Rein Munter: olmevee kvaliteedile mõeldes 22/03/2024

Energiatehnoloogia instituudi emeriitprofessor Rein Munter kirjutab rahvusvahelisel veepäeval, 22. märtsil, ERR uudisteportaalis joogi- ning tarbevee kvaliteediprobleemidest ja uutest maailmatrendidest vee puhastamisel. Ta tõdeb, et mitmed maailma väljapaistvad veespetsialistid on juba varem avaldanud arvamust, et klooritud vett ei tohiks tegelikult üldse juua, sest ükskõik milliste kloororgaaniliste ühendite pikemaajaline kogunemine organismis ei tule tervisele kasuks. Maailmas võib praegu täheldada selget trendi kloori väljatõrjumiseks olmevee tehnoloogiast ja selle asendamiseks kloordioksiidiga nii vee eeloksüdatsiooni kui ka järeldesinfitseerimise staadiumis. Artikliga saate tutvuda siin:

Rein Munter: olmevee kvaliteedile mõeldes Mõeldes 22. märtsil, mil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva, Eesti joogivee ja tehnoloogilise vee kvaliteedile ning jälgides sellealaseid trende maailmas, tekib mitmesuguseid huvitavaid mõtteid ja ettepanekuid, kirjutab Rein Munter.

Riik võtab kohustuse neljakordistada 2030. aastaks rohekütuste kasutamist 13/03/2024

Energiatehnoloogia instituudi professor Oliver Järviku sõnul tarbitakse praegu kogu aasta jooksul maailmas toodetav rohediisel ära kolme päevaga, mis tähendab, et mingis piirkonnas saaks rohediisliga küll eksperimenteerida, kuid kogu maailma fossiilset diislikütust see praegu asendada ei suuda. Loe täpsemalt Euroopa Liidu rohekütuste direktiivi kohta, mida Eesti valmistub jõustama, ning Oliver Järviku ja riigiasutuste ning kütusemüüjate kommentaare ERR uudisteportaalist:

Riik võtab kohustuse neljakordistada 2030. aastaks rohekütuste kasutamist Eesti valmistub üle võtma Euroopa Liidu direktiivi, mille täitmiseks peaks taastuvate kütuste, näiteks rohediisli ehk HVO kasutamine 2030. aastaks neljakordistuma. Kütusemüüjate sõnul ei soosi valitsus praegu aga biokütuste kasutamist. Ühelt poolt on rohediisli aktsiis sama kõrge kui fos...

29/02/2024

Kertu ja Romi tutvustasid ülikooli Avatud Uste Päevadel 27.-28.veebruaril Energiatehnoloogia instituudi tegemisi. Fotol on ka veebruaris doktoriõppes alustanud Fanfan.

26/01/2024

Rektor avas Energiatehnoloogia instituudi ja ettevõtete koostöös valminud unikaalse soojussõlme õppelabori.

25.jaanuaril toimus Energiatehnoloogia instituudi soojussõlme õppelabori pidulik avamine. Soojussõlme õppelabor rajati instituudi ja ettevõtete koostöös, valmimisse panustasid ettevõtted: AS Eesti Termotehnika, Danfoss AS, Silekt OÜ, Fimole OÜ, SIA Grundfos Eesti ning Küttemaailm OÜ, ettevõtjate-poolseks eestvedajaks oli Hain Dengo. Energiatehnoloogia instituudi poolne projektijuht oli Kertu Lepiksaar. Tänusõnad ettevõtjatele laususid rektor Tiit Land, dekaan Fjodor Sergejev ja instituudi direktor Alar Konist.
Õppelabori soojussõlme stendi näol on tegemist esimese omalaadse soojussõlme õppestendiga Eestis. Stendi abil hakkavad üliõpilased omandama praktilisi kogemusi soojusvarustussüsteemide planeerimisel ja nendega töötamisel, siin on võimalik testida kõikide omandatud soojus- ja massilevi, hüdromehaanika ning tootmisautomaatika alaste teoreetiliste teadmiste toimivust praktikas. Stendi abil saab väga hea ülevaate, millest peaks üks tänapäevane soojussõlm koosnema, lisaks saab kontrollida soojusvahetite arvutusi ning õppida, kuidas valida soojusvarustussüsteemidesse õigeid komponente (pumbad, ventiilid jne). Seadmeid saab juhtida interaktiivse arvutiliidese abil, kõikide parameetrite muutumisi on võimalik jälgida graafiliselt. Koos väikekatelde ja emissioonimõõtmise laboriga moodustus nüüd üks terviklik süsteem, kus tudengitel on võimalik uurida ja arvutada soojuse tootmise erinevaid viise, soojusjaotust ja tekkivaid õhuemissioone.

24/01/2024

22. jaanuaril võõrustas Energiatehnoloogia instituut dr. Park Kyoungtae´d ja dr Lee Ro Woon´i, kes olid võtnud ette pika teekonna Lõuna-Koreast Tallinna, et sõlmida teadus- arendustegevuse koostöökokkulepe Korea Tööstustehnoloogia Instituudi (KITECH) ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Koostöö hõlmab nii ühisseminare, teadusuuringute läbiviimist mõlemale osapoolele huvi pakkuvatel teemadel, kui teadlaste vahetust. Energiatehnoloogia instituuti esindasid kohtumisel direktor Alar Konist ja professor Oliver Järvik.

17/01/2024

16. jaanuaril kaitsesid magistritöö ning omandasid diplomeeritud soojusenergeetikainseneri 7. taseme kutse kaks Energiatehnoloogia instituudi magistranti: Lauretta Maks ja Karl Järve. Palju-palju õnne lõpetajatele ja juhendajatele!
Lauretta Maks uuris oma magistritöös geotermaalenergia kasutamise võimalusi kaugküttevõrkudes. Maapõuesoojus on suure potentsiaaliga taastuvenergiaallikas, mis võimaldab tagada stabiilse ja jätkusuutliku energiavarustuse ning vähendada sõltuvust fossiilset päritolu kütustest. Lauretta juhendaja oli Igor Krupenski.
Karl Järve pakkus oma uurimistöös välja uue kontseptsiooni lume kasutamise kohta Tallinna kaugjahutusvõrgus. Lumijahutussüsteemiga lahendatakse lisaks jahutusvajadusele ka lumekoristamise ja selle hoiustamisega seotud probleemid, keskkonnakaitse seisukohast on oluline, et tekivad kindlad lume ladustamise kohad ning lume sulamisest tingitud reostus ei jõua pinnasesse ega merre. Karli juhendajad olid Anna Volkova ja Sreenath Sukumaran.
Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika õppekava on ainus õppekava Eestis, mille edukal lõpetamisel on võimalik lisaks magistridiplomile saada soojusenergeetikainseneri 7. taseme kutse.

Emeriitprofessor: vee kohta pole veel kõik teada, oodata on suuri avastusi 11/01/2024

Armsad tudengid!
Energiatehnoloogia instituudis algab kevadsemestril uus õppeaine, mille läbimisel on võimalik saada 9 EAP-d! Õppeaine nimetus on "Kaasaegsed veetehnoloogiad“ (EIS0170) ja õpet viib läbi emeriitprofessor Rein Munter, kes on tunnustatud teadlane veetehnoloogiate ning veekeemia alal.
Loengutes käsitletakse näiteks järgmisi teemasid: vee tehnoloogia ülesanded säästva arengu tagamisel; vee kvaliteedi põhinäitajad ning saasteained; vee/reovee tehnoloogilised protsessid (vee pehmendamine, eeltöötlemine, filtrimine, desinfitseerimine jne); reovete aeroobne ja anaeroobne biokeemiline puhastus; tööstusreovete puhastamise tehnoloogilised skeemid. Harjutustundides analüüsitakse tehnoloogilisi protsesse ning tehakse juhtumianalüüse.
Kuna tegemist on valikainega, mida ei ole hetkel veel õppekavas, kantakse õppeaine sooritamisel ainepunktid esialgu vabaõppe moodulisse. Aga et õppeaines leiavad käsitlemist teemad, mis on olulised nii energia-, keskkonna- kui ka keemiatehnoloogia suunast huvitatutele, on programmijuhiga kokkuleppel võimalik kanda need ainepunktid kas tehnoloogilise aine- ja energialevi moodulisse (kus saate asendada 9 EAP aineid „Kaasaegne keskkonnatehnoloogia“ (KAK0065) või „Energiatehnoloogiad“ (MSJ0003)) või põhiõppe valikmoodulisse.

Tutvu professor Rein Munteri artikliga vee mälust siin:

Emeriitprofessor: vee kohta pole veel kõik teada, oodata on suuri avastusi Vee kõige tuntumad füüsikalis-keemilised parameetrid on anomaalsed ehk teistest vedelikest kõvasti erinevad, aga fakt on ka see, et vee omaduste kohta avastavad teadlased endiselt uut. Nüüdseks on teada, et vesi mäletab, aga kui p**k on «vee mälu»?

05/01/2024

5. jaanuaril käis Energiatehnoloogia instituudis meie soojusseadmete katselaboriga tutvumas president Alar Karis. Professor Alar Konist rääkis instituudi teadlaste uurimistööst CO2 püüdmisel. Ühiselt arutleti põlevkivi kui tooraine kasutamisvõimaluste, elektrienergia varustuskindluse ning energiajulgeoleku teemadel.

Photos from TalTech Energiatehnoloogia instituut's post 04/01/2024

2. kuni 7. jaanuarini on Energiatehnoloogia instituudi õpperuumid inseneeriahuviliste tüdrukute päralt, sest toimub energeetikalaager Enerhack. Osalejaid on seekord 300, osalemine on tasuta. Eri päevadel keskendutakse erinevatele teemadele: 2.-3. jaanuaril soojusenergiale, 4.-5. jaanuaril taastuvatele energiaallikatele ning 6.-7.jaanuaril energiale transpordis. Tüdrukutele jagavad teadmisi erinevate eluvaldkondade esindajad, näiteks NATO sõjaväelased, kelle juhendamisel õpiti sildu ehitama. Enerhack laagri peakorraldaja on Energiatehnoloogia instituudi vanemlektor Igor Krupenski, teda abistavad üliõpilased.

Vesiniku kasutamine transpordis ning energeetikas toob omajagu muresid 18/12/2023

Energiatehnoloogia instituudi professor Oliver Järvik selgitab vesiniku kasutusele võtmise keerulisust ERR uudisartiklis. Loe artiklit siit:

Vesiniku kasutamine transpordis ning energeetikas toob omajagu muresid Kuigi rohevesinik on kütusena heitmevaba, ei pruugi see transpordisektoris ega energeetikas olla parim lahendus. Mureks on vesiniku hoiustamine, ohutus ja ka vesinikusõidukite tankimise keerukus.

TalTechi teadlased edendavad innovatsiooni gaasistamise ja pürolüüsi teemal | TalTech 13/12/2023

Värskes Mente et Manu ajakirjas kirjutab Energiatehnoloogia instituudi doktorant Alejandro Lyons Cerón sel sügisel Tallinnas toimunud gaasistamise ja pürolüüsi teemalisest konverentsist. Energiatehnoloogia instituut esindab Eestit Rahvusvahelises Energiaagentuuris (IEA) kahes tehnoloogia koostööprogrammis (TCP): professor Alar Konist on Eesti esindaja keevkiht muundamise koostööprogrammis (IEA-FBC) ning on hetkel ka selle koostööprogrammi juht; professor Anna Volkova on Eesti esindaja kaugkütte ja -jahutuse koostööprogrammis (IEA DHC). Artikliga saate lähemalt tutvuda siin:

TalTechi teadlased edendavad innovatsiooni gaasistamise ja pürolüüsi teemal | TalTech Sel sügisel toimus Tallinnas – ümbritsetuna kaunitest vaadetest ja tugevast innovatsioonitundest – konverents gaasistamise ja pürolüüsi teemal. Need on protsessid, mis muudavad kütused väärtuslikeks jätkusuutlikeks energiaallikateks. Kohe räägime lähemalt.

NÜÜD PROFESSOR: Oliver Järvik | TalTech 13/12/2023

Meil on hea meel teada anda, et Oliver Järvik on alates 1. novembrist Energiatehnoloogia instituudi keemiatehnika professor! Intervjuud Oliveriga saate lugeda siit:

NÜÜD PROFESSOR: Oliver Järvik | TalTech Oliver Järvik on Energiatehnoloogia instituudis keemiatehnika tenuuriprofessor alates 1. novembrist.

Romi Viskari lugu stipendiumile kandideerimisest ja praktikas 07/12/2023

Energiatehnoloogia instituudi tudengid on edukad stipendiumisaajad!

2023. aasta sügisvooru stipendiumite üleandmise aktusel 6. detsembril paistsid silma Energiatehnoloogia instituudi tudengid, kes „tõid koju“ 14 stipendiumi:
Arvo Otsa keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia stipendiumi pälvisid Elisabet Karro, Karolina Toding, Pavel Morozyuk, Romi Viskar, Sandra Meltsas, Silvia Šults, Anastasia Šimuk ja Georg Martin Potsepp. AS Tallinn Vesi stipendiumi õnnelikuks omanikuks on Eliise Tuulemäe. Utilitase puhta energia bakalaureuseõppe stipendiumid said Nora Eensalu, Andreas Jakobson ja Birgit-Lume Paju ning magistriõppeõppe stipendiumid Ergo Pärnits ja Kiur Kalme.

Õnnitleme kõiki stipendiumisaajaid!

Uus võimalus stipendiume taotleda on juba järgmisel kevadel, kandideeri kindlasti! Arengufondi stipendiumikonkursil panevad stipendiume välja mitmed ettevõtteid ning eraisikud, kes soovivad panustada tuleviku haridusse. „Soovitan kindlasti stipendiumitele kandideerida – see võib olla elumuutev,“ julgustab bakalaureusetudeng ja stipendiaat Romi Viskar. Vaata Romi lugu siit:

Romi Viskari lugu stipendiumile kandideerimisest ja praktikas Romi Viskari on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna tudeng, kes pälvis Adven Eesti bakalaureuseõppe stipendiumi Arengufondi 2023 kevadisel konkursil...

04/12/2023

Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituudi 3. kursuse bakalaureuse tudengid, koos juhendaja Kertu Lepiksaarega, käisid esimesel detsembril külastas meie ettevõttel.
TalTech Energiatehnoloogia instituut õppeaine „Praktilised soojustehnika alused“ raames, tutvustasime Eesti Termotehnika Saue tehases toodetavaid soojussõlmi. Hain Dengo rääkis soojusvahetite arvutamisest, seadmete (pumbad ja automaatika) valikust, projekteerimisest ja valmistamise eripäradest, sõltuvalt millisele turule-tellijale sõlmi toodetakse.
Tootmishoones vaatasime Rootsi, Norrasse ja Eestisse valminud soojussõlmi, selgitasime erinevaid keevitustehnoloogiaid. Noorte inimeste asjalikud küsimused ja siiras huvi meie tegevuse vastu, annab lootust, et peale kooli lõpetamist võib Eesti Termotehnika pere kasvada mõnegi tubli inseneri võrra.

Vaata, kes TalTechi tudengitest said Raestipendiumi | TalTech 29/11/2023

Tallinna linna poolt välja antava Raestipendiumi sai sel aastal rekordarv Energiatehnoloogia instituudi tudengeid. Magistrantidest pälvisid stipendiumi Karl Järve (juhendaja Anna Volkova), Kiur Kalme (juhendaja Kertu Lepiksaar) ja Ergo Pärnits (juhendaja Igor Krupenski). Doktorantidest sai stipendiumi Kertu Lepiksaar (juhendajad Anna Volkova ja Igor Krupenski). Palju-palju õnne kõigile asjaosalistele! Stipendiumi ja stipendiaatide kohta leiate lisainfot siit:

Vaata, kes TalTechi tudengitest said Raestipendiumi | TalTech Enamik Tallinna linna Raestipendiumeid tuli sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli. Kokku jagati välja 15 stipendiumit, millest üheksa said omale TalTechi tudengid, neist viis magistri- ja neli doktoriõppest.

Oliver Järvik: kliimaeesmärke aitaks kõige paremini täita vaesus 27/11/2023

Energiatehnoloogia instituudi professor Oliver Järvik kirjutas 27.11.2023 ERR uudisteportaalis avaldatud artiklis CO2 atmosfääri paiskamise vähendamise võimalustest. Iga toote valmistamise, kasutamise või utiliseerimisega kaasneb paratamatult süsihappegaasi emissioon, kuid elektrienergia tootmise kõrval saavad teised seda põhjustavad tegevused märksa vähem tähelepanu. ERR uudisteportaalis avaldatud artiklis kirjeldab Oliver Järvik, milliste CO2 emissiooni vähendamise tehnoloogiate väljatöötamise ning arendamisega maailmas ja Eestis tegeletakse. Üldisele konsensusele on jõutud selles, et CO2 emissioone tuleb kiirelt ja järsult vähendada. Paljudel juhtudel ei ole aga toodetele või nende tootmise tehnoloogiatele CO2-neutraalset alternatiivi. Sellisel juhul tuleks rakendada CO2 püüdmist, ladustamist või kasutamist, mistõttu nähaksegi CCS (carbon capture and storage/sequestration) tehnoloogiaid ühe olulise võimalusena kliimakokkuleppe eesmärkide täitmiseks. CO2 püüdmine on piisavate ressursside olemasolul ja õigete tehnoloogiate kasutamisel tänapäeval juba võimalik. Kuid kui me hakkame seda püüdma suuremates kogustes, siis mida sellega edasi teha? Üks väljund on CO2-st uute toodete tootmine, näiteks on võimalik siduda CO2 anorgaanilise ühendi (sh teatud tsemendi) koostisesse või muundada orgaaniliseks ühendiks. Kiiremini realiseeritavaks lahenduseks, mis võimaldaks kõikide nende sadade miljonite CO2 tonnidega tegeleda, loetakse CO2 ladustamist selliselt, et see ei pääseks atmosfääri. Täpsemalt saate lugeda siit:

Oliver Järvik: kliimaeesmärke aitaks kõige paremini täita vaesus Iga toote valmistamise, kasutamise või utiliseerimisega kaasneb paratamatult süsihappegaasi emissioon, kuid elektrienergia tootmise kõrval saavad teised seda põhjustavad tegevused märksa vähem tähelepanu. Oliver Järvik kirjutab, kas ja kuidas tuleks maailmas CO2 probleemiga võidelda.

20/11/2023

Mis on tuli?🔥

Meie instituudist doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar on ka nüüd raamatus ja seletab. 😊

🤔Kuidas tekkis vesi? Kust tuleb raha? Miks metssiga on siga? Miks piim on valge? Miks ma olen hommikul väsinud?

🤩Lapsed oskavad küsida väga põnevaid küsimusi. Kirjastus Argo kogus kõik need põnevad küsimused kokku, uuris teadlaste käest välja vastused ning pani selle kõik raamatusse. Nõnda sündis raamat "Miks munad kukuvad?

🔥✏️♻️📜Meie kolm teadlast - Jaan Kers, Tiia Plamus ja Kertu Lepiksaar teadsid samuti osadele küsimustele vastuseid. Nemad panid vastused kirja küsimustele, kuidas tehakse plasti, kuidas leiutati paber, kuidas tuli alguse saab, kuidas liimi tehakse, kuidas on tehtud värvipliiatsid ja sinna sisse saadud värviline sisu ning mida nad prügiga siis teevad, kui prügiauto on selle kokku korjanud.

Aitäh teadlastele selgituste eest ning aitäh lastele, et nad oskavad küsida!

😉Muuseas, raamatust saab näha ka, millised olid Jaan, Tiia ja Kertu lapsena 😇

TalTech Materjalitehnoloogia TalTech Energiatehnoloogia instituut TalTech - Tallinna Tehnikaülikool

Photos from TalTech Energiatehnoloogia instituut's post 17/11/2023

Täna külastasime Keemia-, energia- ja keskkonnatehnoloogia bakalaureuse ja Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistritudengitega Rakvere koostootmisjaama et näha kuidas väiksemas mastaabis toimub soojuse ja elektri koostootmine ning kuidas ORC tehnoloogia väliselt erineb. Külastasime ka vastvalminud Sõmeru katlamaja, kus on väike aga moodne puiduhakke katel.
Suured tänud Adven Eesti meid vastu võtmast!

16/11/2023

38 energiatehnoloogia instituudi baka- ja magistritudengit käisid 10. novembril õppereisil Auveres asuvates Enefit Poweri elektrijaamades. Bussisõidu ajal tegi prof. Alar Konist ülevaate Tallinnas asuvatest koostootmisjaamadest ning Ida-Virumaal toimivatest elektrijaamadest. Teooriale järgnes praktiline osa ehk tehastega tutvumine: külastati Auvere elektrijaama, Eesti elektrijaama ning Enefit280 õlitehast, kus jagasid kogemusi ettevõtte spetsialistid. Üliõpilased said oma silmaga näha, kuidas toimub elektri- ja õlitootmine, millised on selleks kasutatavad meetodid ning vajalikud seadmed. Räägiti ka põlevkivi kui tooraine kasutamise kitsaskohtadest ja eelisomadustest energia tootmisel. Rohkeid muljeid kompleksi külastamisest vahetati õhtul Meresuu Spaas.

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Head bakatudengid!Ootame teid neljapäeval, 2. mail ENERGIATEHNOLOOGIA JA SOOJUSENERGEETIKA MAGISTRIÕPPEKAVA TUTVUSTUSELE...

Location

Telephone

Address


Ehitajate Tee 5
Tallinn
19086
Other Colleges & Universities in Tallinn (show all)
TalTech Infotehnoloogia Kolledž TalTech Infotehnoloogia Kolledž
Raja 4C
Tallinn, 12616

TalTech IT Kolledž loodi 1.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Infotehnoloogia Kol

TalTech - Tallinna Tehnikaülikool TalTech - Tallinna Tehnikaülikool
Ehitajate Tee 5
Tallinn, 19086

TalTech on teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse pakkuja Eestis ⚡️ Pildid: flickr.com/people/taltech/

EELK Usuteaduse Instituut EELK Usuteaduse Instituut
Pühavaimu 6
Tallinn, 10123

Haridus inimeselt inimesele!

Asserirai Fata Asserirai Fata
Filtri 21
Tallinn, 14785

Asserirai Fata

Eesti keel vestluskeelena ülikooli sisseastumiseks Eesti keel vestluskeelena ülikooli sisseastumiseks
Narva Mnt 29
Tallinn, 10120

Ootame Sind eesti keele vestluskursusele, kus saad praktiliste meetodite toel ja eesti keele õpetajate juhendamisel arendada eestikeelset vestlus- ja väljendusoskust ning omandada ülikooli sisseastumiseks ja ülikooli õpingutes vajalikku sõnavara.

Dilazioniamo Visonati Dilazioniamo Visonati
Ilmarise 36
Tallinn, 18053

Dilazioniamo Visonati

Auspici Nubiano Auspici Nubiano
Imanta 39
Tallinn, 14737

Auspici Nubiano

TLÜ Üliõpilaste nõustamiskeskus / TLU Student Support Centre TLÜ Üliõpilaste nõustamiskeskus / TLU Student Support Centre
Narva Mnt 29
Tallinn, S-142

Pakume tasuta psühholoogilist, karjääri- ning erivajaduse alast nõustamist TLÜ üliõpilastele.

Milaita Milliampere Milaita Milliampere
Abaja 49
Tallinn, 12911

Milaita Milliampere

Iienstitu Iienstitu
Tallinn, 10115

Attend classes from expert trainers. You'll be able to learn new things while others are too!

Vestisse Ritagliate Vestisse Ritagliate
Invaliidi 30
Tallinn, 11121

Vestisse Ritagliate

Preparava Dializzatore Preparava Dializzatore
Liblika 2
Tallinn, 13016

Preparava Dializzatore