Keelesamm

💡 Miks peab keeleõppija pingutama ja eksima?

EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja, eesti keele õpetaja Pille Pipar-Aksin kirjutab ERRis, et keeleõppes on väga oluline roll eksimustel ja sellel, kuidas vigade tegemisega toime tullakse. Õppimine ei ole kunagi sujuv protsess ja päris pingutus võib õpilastele tähendada sageli ebamugavust.

Pipar-Aksin toob välja, et vigade tegemine peab olema normaliseeritud, sest muidu hakkame inimlikult vältima keerulisi väljakutseid ja valime lihtsama tee, et kindlustada võimalikult hea või minimaalselt aktsepteeritav tulemus. Täiskasvanute roll ei ole laste või õpilaste elu võimalikult lihtsaks teha, vaid luua keskkond, kus on turvaline eksida ja kinnitada, et raskustes olemine ja neist ülesaamine on inimeseks olemise loomulik osa.

"Näiteks keelt õppides ei tohi lapsevanem oma lapse eest kõiki sõnu õpikus ära tõlkida (olen õpetajana ühel korral sellist täistõlkega õpikut näinud) ega tema eest jutte kirjutada. Me võime anda suuna ja aidata mõelda, aga kirjutama peab laps ise, isegi siis, kui see on raske," märgib ta.

👇 Loe pikemalt ERRist:

Keeleminutid. Keele õppimine algab julgusest pingutada ja eksida Keele õppimisel ja üldse õppimisel on väga oluline roll vigadel ning sellel, kuidas vigade tegemisega toime tullakse. Eksimused ei tohi saada takistuseks edasi õppimisel, vaid neid tuleks võtta kui protsessi normaalset osa, kirjutas EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja, eesti keele õpe...

📖📱𝗠𝗶𝘀 𝗸𝗼̃𝗻𝗲𝘁𝗮𝗯 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁 𝗹𝘂𝗴𝗲𝗷𝗮𝘁?
Kuidas muuta tekst muukeelsele õpilasele huvitavaks? Ja mis pistmist on sel TikToki, meemide ja koomiksitega?

12. mail jagasid Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabeosakonna juhataja Helena Kostenok ja Tartu Ülikooli keeleõppepoliitika teadur Helena Metslang E2 õppevara loojatele ja kirjastajatele soovitusi, kuidas luua tekste, mis panevad õppematerjali elama ning tekitavad soovi edasi lugeda.

Noortele kirjutades tasub lähtuda mõnest lihtsast põhimõttest.

𝗠𝘂𝘂𝗱𝗮 𝘁𝗲𝗸𝘀𝘁 𝗵𝗮𝗮𝗿𝗮𝘁𝗮𝘃𝗮𝗸𝘀. Pika ja tiheda teksti asemel jäta lõikude vahele õhku ja pause. See tekitab lugejas eduelamuse ning muudab lugemise vähem väsitavaks. Pika sissejuhatuse asemel alusta pigem küsimuse või konkreetse olukorraga. Samuti veendu, et tekstil oleks selge algus, keskosa ja lõpp.

𝗘𝗲𝗹𝗶𝘀𝘁𝗮 𝗹𝘂𝗴𝗲𝗷𝗮𝘀𝗼̃𝗯𝗿𝗮𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂 𝗸𝘂𝗷𝘂𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁. Selge ja kiiresti loetav kujundus aitab tekstist paremini aru saada ning muudab selle jälgimise lihtsamaks. Kui kasutad jutumulle või koomiksivormi, eelista neis lühemat ja konkreetsemat teksti.

𝗞𝗮𝘀𝘂𝘁𝗮 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲𝗹𝗲 𝘁𝘂𝘁𝘁𝗮𝘃𝗮𝗶𝗱 𝘃𝗶𝘀𝘂𝗮𝗮𝗹𝗲. TikTok, meemid, videod, mängud ja sümbolid on osa noorte igapäevasest keelest. Seepärast tasub õppematerjalides kasutada visuaale ja olukordi, mis on muukeelsetele õpilastele tuttavad. Kui sa ei ole kindel, mis noori päriselt kõnetab, küsi õpilastelt nõu või piilu hetkeks nende maailma.

𝗩𝗮̈𝗹𝗱𝗶 𝗺𝗮𝗻𝗶𝘁𝘀𝗲𝗺𝗶𝘀𝘁. Abstraktse väärtusjutu või liigse õpetlikkuse asemel kõnetavad noori olukorrad, mida nad ise kogevad: suhted klassis, seiklused sõpradega, rühmadevahelised pinged, võistlused või piinlikud hetked. Lisa teksti ka emotsioone ja keerulisi suhteid, sest need haaravad lugeja tähelepanu.

𝗟𝗼𝗼 𝗲𝗯𝗮𝘁𝗮̈𝗶𝘂𝘀𝗹𝗶𝗸𝗸𝗲 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗹𝗮𝘀𝗶. Tegelased ei pea olema laitmatult head ega eeskujulikud. Inimestena samastume pigem karakteritega, kes eksivad, kahtlevad või tahavad üht, kuid teevad hoopis midagi muud.

𝗧𝗲𝗸𝘀𝘁, 𝗺𝗶𝘀 𝗸𝘂𝘁𝘀𝘂𝗯 𝗸𝘂̈𝘀𝗶𝗺𝗮. Hea tekst ei nõua lugejalt nõustumist, vaid jätab ruumi küsimustele, arutelule ja oma seisukoha kujundamisele. Eelista lugusid, kus õpetlik mõte ei ole selgelt välja öeldud, vaid lugu ise suunab lugejat selle üle mõtlema.

🎓 E2 õppevara loojate arenguprogramm lõppes 14. mail. Programmi korraldas juba teist korda Tallinna Ülikool Keelesammu tellimusel. Viimases moodulis valmisid ka uued õppematerjalid, mis jõuavad peagi kasutusse. Seni on E-koolikotis kättesaadavad programmi esimese grupi loodud eesti keele kui teise keele õppematerjalid:

𝟭. 𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34781-Eesti-keele-oppematerjal-1-klassile-tasemel-A1-A2

𝟰. 𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34741-Eesti-keele-oppematerjal-4-klassile-tasemel-A2-A2

𝟵. 𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34782-Eesti-keele-oppematerjal-9-klassile-B2-tase

𝗞𝘂𝘁𝘀𝗲𝗸𝗼𝗼𝗹: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34740-Kutsekooli-eesti-keele-oppematerjal-B2-tase

📚 Kuidas toetada eestikeelsele õppele üleminekut matemaatikas, loodusõpetuses ja eesti keeles teise keelena?

Sellele ja teistele küsimustele otsisid vastuseid 11.–12. mail seminarisarja „Kuhu liigume? Eesti keel teise keelena õppevara muutuvas õpikeskkonnas“ neljandal kohtumisel hariduseksperdid, õppevara loojad ja kirjastajad.

Kahe päeva jooksul jagati ideid, mis innustavad muukeelset õpilast rohkem rääkima, arutlema ja tegutsema. Mitut nippi saad proovida juba järgmises ainetunnis.

🇪🇪 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗸𝗲𝗲𝗹 𝘁𝗲𝗶𝘀𝗲 𝗸𝗲𝗲𝗹𝗲𝗻𝗮

Pakkuge ülesandeid, kus õpilane saab valida, luua ja ise otsustada, näiteks kirjutada blogipostituse või artikli.

Julgustage õpilasi oma mõtteid pikemalt väljendama. Õppevara, mis toetab jutustamist ja arutlemist, aitab kaasa ka iseseisva rääkimisoskuse arengule. Pildi vaatamisel paluge lapsel nähtut ka oma sõnadega kirjeldada.

Harjutage täislausetega rääkimist ja kirjutamist igapäevastel teemadel.

Innustage õpilasi seadma keeleõppes isiklikke eesmärke.

🌿 𝗟𝗼𝗼𝗱𝘂𝘀𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝘂𝘀

Kasutage avatud vastustega ülesandeid. Need annavad õpilasele võimaluse mõtteid põhjalikumalt väljendada.

Harjutage keerukama info jagamist osadeks ja selle põhjal otsuste tegemist.

Julgustage õpilasi kavandama väikseid projekte või uurimusi: sõnastama uurimisküsimusi ja hüpoteese ning mõtlema katse etappidele ja vajalikele vahenditele.

Arendage analüüsi- ja uurimuslikke oskusi: laske õpilastel otsida infot tekstidest, tabelitest ja joonistelt ning teha järeldusi.

Toetage ainealaste mõistete kasutamist loomulikus kontekstis.

➗ 𝗠𝗮𝘁𝗲𝗺𝗮𝗮𝘁𝗶𝗸𝗮

Tekstülesannete puhul kasutage jooniseid, diagramme ja skeeme, et õpilane saaks ülesannet enne lahendamist „näha“ ehk visualiseerida.

Probleemide lahendamisel toetage matemaatilise keele kasutamist: mis on teada, mida tuleb leida ja millised võiksid olla võimalikud lahendusviisid.

Näidake, et ühel ülesandel võib olla mitu õiget lahendusviisi.

Julgustage õpilasi oma mõttekäiku selgitama, mitte piirduma ainult vastusega.

Kui õpilane eksib, aidake tal oma mõtlemist rahulikult analüüsida.

📖 Juba järgmises postituses jagame soovitusi õppetekstide valimiseks. Saad teada, millised lood kõnetavad muukeelseid noori lugejaid (iseäranis poisse) ning kuidas muuta tekst õpilase jaoks huvitavamaks.

🏆 Veel jõuad esitada silmapaistvaid õpetajaid, lasteaedu, koole ja algatusi keelekümbluse kvaliteediauhinnale!

Auhind tunnustab haridusasutusi ja pedagooge, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi ja lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) rakendamisse. Kvaliteediauhinnale on võimalik kandideerida kolmes kategoorias: aasta keelekümblusasutus, aasta keelekümblusõpetaja ja aasta keelekümblustegu.

Möödunud aasta keelekümblustegude laureaadid olid Tartu lasteaia Annike "Joonisfilmide festival" ja Haabersti gümnaasiumi koostööprojekt Vabaõhumuuseumiga "Eesti rahvakultuur 1. klassi õpilastele". Komisjon kirjeldas laureaatide tegusid järgmiselt:

🥇 Tartu lasteaia Annike "Joonisfilmide festival" on tunnustust väärt algatus, mis kombineerib keeleõppe, loovuse, digipädevuse ja koostöö arendamise. Festival on innustav eeskuju nii laste, õpetajate kui ka haridusasutuste vahelise koostöö rikastamisel. Selle kaudu on arendatud laste keelelist pädevust, sotsiaalseid ja digioskusi ning õpetajate digipädevust. Algatus loob pikaajalise väärtuse lasteaia arengule ja keelekümblusvõrgustikule laiemalt. "Joonisfilmide festivalist" saab vaadata videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=0NszNvQyzNs

🥇 Haabersti gümnaasiumi koostööprojekt Vabaõhumuuseumiga suunab muukeelseid õpilasi suhtlema eestikeelsete kaaslastega läbi lihtsate sotsiaalsete olukordade. Samal ajal saavad õpilased teada, kuidas tähistatakse eesti rahva tähtpäevi. Muuseumikülastusele järgnesid praktilised tegevused koolimajas, mis aitab veelgi täita keelelist eesmärki. Projekt on pikaajaline ning õpilased saavad kokku mitu korda õppeaasta jooksul. See keelekümblustegu on hea näide, kuidas kaasata erinevaid haridusasutusi tegema koostööd ja luua uusi sidemeid.

👉 Saada oma kandidaat keelekümbluse kvaliteediauhinnale hiljemalt 1. juuniks koos lisainfoga [email protected]. Rohkem infot nominentide esitamise kohta leiad siit: https://eki.ee/keeleope/keelekumbluse-kvaliteediauhind/

Fotod: Mailis Vahenurm

📚 🐶 “Minu keelesammud” õppematerjali postituste sarja kolmandas ehk viimases loos jagab oma kogemusi Tallinna Ojakese Lasteaia metoodikakeskuse koordinaator Agnessa Jakobson.

Jakobsoni hinnangul on õppematerjali suurim tugevus selle paindlikkus, sest laste keeleoskuse tase ja rühmade vajadused on erinevad. “Mõnikord saame kasutada keelekohvri tervet tegevuskava, teinekord sobib rühma teemaga ainult mõni pilt, mäng või sõnakaart,” jagas ta.

Ojakese Lasteaias kasutatakse materjali näiteks pere, sõprussuhete, loomade, transpordi ja meelte teemade käsitlemisel. “Saan kohvrist valida just need elemendid, mis toetavad käsil oleva tegevuse õppimist ja õpetamist enim,” täpsustas Jakobson. Tema kogemusel jäävad lastele eriti hästi meelde loomadega seotud tegevused.

“Minu keelesammud” õppematerjali kasutamist soovitab Jakobson alustada lihtsamatest ja lastele tuttavatest tegevustest, näiteks pildikaartide abil igapäevaste juhiste andmisest. Tema sõnul tasub esmalt aga veenduda, kas lapsed tunnevad Lotte ära ja teda vajadusel neile tutvustada. Sel viisil pakub õppematerjal lastele rohkem huvi.

Materjali tasub Jakobsoni arvates kasutada ka seetõttu, et see on põhjalikult läbi mõeldud ja sobib ideaalselt erinevate keeletasemetega laste keeleõppeks. Seda saavad kasutada ka vähese töökogemusega õpetajad. Tema hinnangul on kohvri teemad just sellised, mida lasteaias igapäevaselt käsitletakse.

📣 Hea õpetaja! Kui ka sina oled lastega õppematerjali juba katsetanud, jaga julgelt Keelesammuga oma kogemusi!

"Minu keelesammud" valmis Eesti Keele Instituudi eestvedamisel Keelesammu programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

🎓✈️ Õpetaja, astu järgmine samm ja hakka metoodikuks. Tule tasuta arenguprogrammi ja saad osa õppekäigust välisriiki.

Ootame eesti keele teise keelena (E2) õpetajaid, kes soovivad lähiajal taotleda vanem- või meisterõpetaja kutset, kandideerima uude arenguprogrammi „Eesti keele teise keelena metoodikute arenguprogramm“.

𝗣𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶 𝘁𝘂𝗹𝗲𝗺𝘂𝘀𝗲𝗹 𝗸𝘂𝗷𝘂𝗻𝗲𝗯 𝗦𝗶𝗻𝘂𝘀𝘁 𝗺𝗲𝘁𝗼𝗼𝗱𝗶𝗸, 𝗸𝗲𝘀
✔ on oma kooli ja piirkonna võtmeisik eestikeelsele haridusele üleminekul,
✔ loob õppijakeskseid, disainmõtlemisel ja kogemustel põhinevaid tegevusi,
✔ koostab ja hindab õppematerjale,
✔ on ettevõtlik ning kasutab õppetöö kvaliteedi tõstmiseks digipedagoogikat ja keeletehnoloogiat,
✔ lähtub teaduspõhistest E2 õpetamise põhimõtetest,
✔ loob tegevusplaani oma õpetamise ja mentorlusoskuste arendamiseks,
✔ toetab kolleege ning aitab kujundada õppivat organisatsiooni.

🇫🇮 Programmi osana toimub õppekäik Soome, kus tutvud sealsete keeleõppe praktikatega ja tood parimad ideed tagasi oma kooli.

Programm ühendab teaduspõhise lähenemise, refleksiivse praktika ja kogemusõppe. Sinu arengut toetavad kogenud õpetajad, ülikoolide eksperdid ja haridusinnovatsiooni spetsialistid.

📍 𝗔𝗲𝗴 𝗷𝗮 𝗸𝗼𝗵𝘁
26.08.2026–08.06.2027, 6 × 2-päevast moodulit.
Avamoodul Tallinnas, järgmised kohtumised eri linnades.

📅 𝗔̈𝗿𝗮 𝗷𝗮̈𝘁𝗮 𝘃𝗶𝗶𝗺𝗮𝘀𝗲𝗹𝗲 𝗵𝗲𝘁𝗸𝗲𝗹𝗲, 𝗸𝗮𝗻𝗱𝗶𝗱𝗲𝗲𝗿𝗶 𝗸𝗼𝗵𝗲, 𝘁𝗮̈𝗵𝘁𝗮𝗲𝗴 𝟴. 𝗷𝘂𝘂𝗻𝗶!
👉 Vaata mooduleid ja esita avaldus: https://eki.ee/eesti-keele-teise-keelena-metoodikute-arenguprogramm/
⏳ 𝗞𝗼𝗵𝘁𝗮𝗱𝗲 𝗮𝗿𝘃 𝗼𝗻 𝗽𝗶𝗶𝗿𝗮𝘁𝘂𝗱.

📚 🐶 Juba peagi saavad koolid ja lasteaiad üle Eesti hakata õppetöös kasutama “Minu keelesammud” õppematerjali. Sel puhul jagame kogemusi lasteaedadest, kus õpetajad ja lapsed on seda juba pikemalt kasutanud.

Postituste sarja teises kogemusloos jagab oma mõtteid Narva Kirsikese Lasteaia õpetaja Jelizaveta Golubeva.

Golubeva sõnul näitab nende kogemus, et keeleõpe muutub eriti tõhusaks siis, kui see ühendada liikumise ja robootikaga. “Näiteks saab Lotte keelekohvri ülesannetes laps otsida õpetaja juhiste järgi rühmaruumist pildikaarte ja programmeerida seejärel Bee-Boti põrandarobotit kaartide juurde liikuma,” jagas ta.

Õpetaja hinnangul aitavad sellised lõimitud lähenemised hoida laste tähelepanu ja teha keeleõppe põnevamaks, arendades samaaegselt kuulamisoskust, ruumitaju ja digipädevust. “Tähelepanu tasub pöörata sellele, et tegevused oleksid selged, eakohased ja mängulised ning toetaksid laste aktiivset osalemist ja keele kasutamist,” märkis Golubeva.

Lisaks terviklahendustele saab Golubeva arvates materjali siduda ka igapäevase õppetöö ja õppekava erinevate valdkondadega. Näiteks saab tema sõnul keele ja kõne õppevaldkonnas kuulamis- ja rääkimisoskuse arendamiseks kasutada pildikaarte ja fraase ning kasutada matemaatika õppevaldkonnas ruumitaju arendamiseks kaarte ja Lottemaa plaani.

Just nendel põhjustel soovitab Golubeva “Minu keelesammud” õppematerjali ka teistele õpetajatele. Ta soovitab alustada lihtsamatest tegevustest, näiteks piltide ja fraaside sobitamisest ning seejärel lisada aktiivsemaid tegevusi ja digilahendusi.

📣 Hea õpetaja! Kui ka sina oled lastega õppematerjali juba katsetanud, jaga julgelt Keelesammuga oma kogemusi!

"Minu keelesammud" valmis Eesti Keele Instituudi eestvedamisel Keelesammu programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

🇪🇪 🇧🇪 4.–8. maini osalesid Eesti haridustöötajad, Eesti Keele Instituut ning Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistid Brüsselis NLC 2026 konverentsil (Networked Learning Conference).

Euroopa südamest naasti koju mitme väärt mõttega, mis toetavad ka eestikeelsele õppele üleminekut.

Keel ja õpetajad ei seostu vaid õppeainega, vaid loovad ka kuuluvustunnet. Rootsi kolleegid tõid näiteks õpetajate juhitud taskuhäälingu, mis pakub tudengitele õpingute alguses emotsionaalset tuge ja ühtekuuluvustunnet.

Haridus ei muutu ainult tehnoloogia tõttu, vaid muutus algab siis, kui julgetakse küsida uusi küsimusi. Õpetaja ei ole enam lihtsalt teadmiste edasiandja, vaid õppimise suunaja, kujundaja ja ühendaja.

Euroopa haridusruumis ei võida enam see, kes teeb kõike üksi, vaid see, kes oskab õppida koos teistega. Koostöö ja uued ideed sünnivad siis, kui erinevad kogemused, keeled ja vaatenurgad kohtuvad, mitte ei võistle.

Innovatsioon ei alga tehnoloogiast, vaid uudishimust. Vahel piisab ühest inspireerivast vestlusest, et hakata oma koolis midagi päriselt muutma.

Eesti tugevus ei ole suurus, vaid võime kiiresti õppida, kohaneda ja teha koostööd. Hea näide on Üleilmakool, kus Eesti lapsed ja noored üle maailma saavad hoida sidet eesti keele, kultuuri ja kogukonnaga. Muide, Eesti Üleilmakool on veebipõhiste koolide võrgustiku (ICON-võrgustik) suurima õpilaskonnaga kool.

Kuigi Brüsselis räägiti palju keelte õppimisest, mitmekeelsusest, digioskustest ja tehisarust, jäi osalejate sõnul kõige enam kõlama lihtne mõte, et tuleviku kool vajab rohkem inimlikkust ja mõistmist ning mitmekeelsus on rikkus, mitte nuhtlus.

Õppereisil külastati ka hollandi keele maja, mis pakub tuge nii, et inimene ei pea liikuma eri ametkondade vahel, vaid keelemaja analüüsib saabuja tausta, võimalusi ja võimekust ning kujundab siis sobiva kohanemisteekonna. Eesmärk on alustada keeleõppega võimalikult varakult. Samuti toodi esile, et keeleõpe on tõhusam, kui vanemad ja laps õpivad keelt koos.

📸 Vaata õppereisi hetki ja muljeid galeriist.

📚 🐶 Samm-sammult jõuab "Minu keelesammud" õppematerjal koolidesse ja lasteaedadesse üle Eesti. Sel puhul jagame kogemusi kolmest lasteaiast, kus õpetajad ja lapsed on saanud materjali kasutada juba pea terve õppeaasta. Esimesena jagab oma mõtteid Pärnu Raja Lasteaed.

Lasteaia õppejuhi Halliki Tammiste sõnul on "Minu keelesammud" neile asendamatu abiline, sest see vähendab õpetajate materjalide koostamise koormust ja pakub kvaliteetset tuge igapäevases õppetöös.

"Tänu selgetele piltidele sobib materjal ideaalselt nii eesti- kui ka muukeelsetele lastele. Materjali abil saavad lapsed harjutada käänete kasutamist, arendada lauseehitust ning selgitada omadussõnade tähendust," jagas ta. "Pildid motiveerivad lapsi rääkima, kaasa mõtlema ja aktiivselt tegevustes osalema."

Tammiste hinnangul arendab materjal eluliste teemade kaudu laste arutlusoskust. "Näiteks teemad nagu headus ja oskus märgata vägivalda kutsuvad lapsi oma arvamust avaldama ning teiste mõtteid kuulama. Sellised teemad kõnetavad lapsi, sest need on neile arusaadavad ja elulised," sõnas ta. "Ka loomaaia kaart ja Eesti linnade tutvustamine tekitasid lastes palju elevust ja aitasid arendada koostööoskust."

Tammiste sõnul toetab "Minu keelesammud" õppematerjal suurepäraselt laste väärtuskasvatust ja sujuvat üleminekut lasteaiast kooli. Materjal paneb laste silmad särama ja teeb keeleõppe tõeliselt mänguliseks.

📣 Hea õpetaja! Kui ka sina oled lastega õppematerjali juba katsetanud, jaga julgelt Keelesammuga oma kogemusi!

"Minu keelesammud" valmis Eesti Keele Instituudi eestvedamisel Keelesammu programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

🎙 Täna hommikul rääkis EKI keeleõppe osakonna juhataja Pille Pipar "Huvitajas" erinevatest digilahendustest, mis aitavad eesti keelt õppida. Juttu tuli nii Keeleklikist kui Hääldusabilisest, mis võimaldavad eesti keelt omandada interaktiivselt ja õppijale sobival ajal omas tempos.

Keeleklikk on ainulaadne lahendus, kus keeleõppija saab õppida eesti keelt kuni B2 tasemeni ja harjutustele annab tagasisidet päris õpetaja. Hääldusabiline aitab keeleõppijal aga kuulata, kuidas eestikeelseid sõnu hääldatakse, näiteks saab sellega harjutada välteid. See on mõeldud nii õppijale, õpetajale kui teadlasele. Näiteks saab õpetaja seal jagada õppijatega ülesandeid eesti keele häälduse harjutamiseks.

"Õpetasin paar aastat tagasi üht algtasemel täiskasvanud õppijat, kes ütles, et kui ta teisi kuulab, siis tundub talle, et nad räägivad hoopis teistmoodi. Meil läks tükk aega, et hääldus paika saada. Kui mul oleks õpetajana juba kaks aastat tagasi olnud võimalus kasutada Hääldusabilist, oleksin seda rakendanud just selleks, et õppija saaks keelt harjutada korduvalt ja korduvalt.“

Lisaks digivahenditele tuli juttu ka eri võimalustest eesti keelt turvalises keskkonnas harjutada. Näiteks on olemas nii keelekohvikud kui ka keelesõbra programm Integratsiooni Sihtasutuse juures, kus õppija saab suhelda teiste eesti keelt kõnelevate inimestega.

Pipar märkis, et kõige olulisem on anda õppijale võimalus keelt päriselt kasutada. "Keeleõppijaga rääkides kiputakse sageli inglise või mõne muu keele peale üle minema, sest tundub, et ta veel ei oska. Ka iga viga ei pea tegelikult kohe parandama. Alguses on kõige tähtsam, et õppija saaks julguse uues keeles rääkida.“

🎧 Kuula täispikka intervjuud siit: https://vikerraadio.err.ee/1610012379/huvitaja-eesti-keele-oppimine-distantsilt