Keelesamm

𝗠𝗶𝗸𝘀 𝗿𝗮̈𝗮̈𝗴𝗶𝗯 𝗞𝗲𝗲𝗹𝗲𝘀𝗮𝗺𝗺 𝘀𝗲𝗹𝗹𝗲𝘀𝘁, 𝗸𝗮𝘀 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗸𝗼𝗼𝗹 𝗺𝗮̈𝗿𝗸𝗮𝗯 𝗼̃𝗽𝗽𝗶𝗷𝗮𝘁 𝗼̃𝗶𝗴𝗲𝗹 𝗮𝗷𝗮𝗹 𝘃𝗼̃𝗶 𝗮𝗹𝗹𝗲𝘀 𝘀𝗶𝗶𝘀, 𝗸𝘂𝗶 𝗼𝗻 𝗷𝘂𝗯𝗮 𝗵𝗶𝗹𝗷𝗮?

Eestikeelsele haridusele üleminek ei tähenda ainult õppekeele muutumist. Koos keelega peab muutuma ka mõtteviis, koolikultuur ja õpetamise viis.

Teises keeles õppima asuva noore jaoks on üleminek eestikeelsele haridusele väga suur muutus. Seepärast vajab ta koolis professionaalset tuge ja märkamist. See omakorda eeldab, et kool on päriselt õppiv organisatsioon – koht, kus õpetajad õpivad koos, mõtestavad oma õpetamist, teevad koostööd ning kus märkamise kultuur ei sõltu ainult ühe õpetaja heast tahtest.

Just sellest rääkisime eile Arvamusfestivalil arutelus „𝗞𝗮𝘀 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗸𝗼𝗼𝗹 𝗺𝗮̈𝗿𝗸𝗮𝗯 𝗼̃𝗽𝗽𝗶𝗷𝗮𝘁 𝗼̃𝗶𝗴𝗲𝗹 𝗮𝗷𝗮𝗹 𝘃𝗼̃𝗶 𝗮𝗹𝗹𝗲𝘀 𝘀𝗶𝗶𝘀, 𝗸𝘂𝗶 𝗼𝗻 𝗷𝘂𝗯𝗮 𝗵𝗶𝗹𝗷𝗮?“

Arutelust jäid eriti kõlama neli märksõna.
👉 𝗦𝗨𝗛𝗘. Noorel peab koolis olema vähemalt üks usaldusväärne täiskasvanu. Õpilase elu ei koosne ainult koolist ja hinnetest ning väljaspool kooli toimuv jõuab paratamatult ka klassiruumi. Kui probleemidele lisanduvad halvad suhted koolis, võivad järgneda puudumised, õpilüngad, koolihirm ja tunne, et enam ei saagi järje peale.
Aga kuidas õpetajana noorega head suhet luua? Noorte esindaja Eva Maria sõnastas selle väga lihtsalt: „𝘖𝘭𝘦 𝘭𝘪𝘩𝘵𝘴𝘢𝘭𝘵 𝘯𝘰𝘳𝘮𝘢𝘢𝘭𝘯𝘦 𝘪𝘯𝘪𝘮𝘦𝘯𝘦.“ See mõte kandis tegelikult tervet arutelu. Kuula, tunne huvi, pea noorest lugu ja ole inimene, keda saab usaldada.

👉 𝗢̃𝗣𝗜𝗠𝗢𝗧𝗜𝗩𝗔𝗧𝗦𝗜𝗢𝗢𝗡. Motivatsioon ei ole isiksuseomadus, mis ühel inimesel lihtsalt on ja teisel mitte. Seda saab toetada ja kujundada. Õppija peab tajuma, miks õpitav on talle oluline ja kuidas see päriseluga seostub. Ta vajab autonoomiat, kompetentsuse tunnet ja kuuluvust.

Mõni õpetaja suudab oma ainevaimustusega terve klassi kaasa tõmmata. Aga õpetamine ei saa sõltuda ainult sellest, kas õpetajas on olemas x-faktor. On olemas meetodid ja tööriistad, millega õppija motivatsiooni teadlikult toetada. Ka laps, kes ütleb „ma ei taha lugema õppida“, ei pea oma sisemist motivatsiooni kusagilt ise üles leidma. Täiskasvanu ülesanne on aidata tal leida põhjus, miks õppimine võiks talle tähenduslik olla.

👉 𝗘𝗡𝗘𝗦𝗘𝗥𝗘𝗚𝗨𝗟𝗔𝗧𝗦𝗜𝗢𝗢𝗡. Oskus seada eesmärke, oma tegevust juhtida, raskustega toime tulla ja alustatu lõpuni viia on õpitav. Just eneseregulatsioon võib olla üks oluline võti, mis aitab noorel ka keerulisel hetkel õppimisega järje peal püsida.

👉 𝗞𝗢𝗢𝗟𝗜𝗞𝗨𝗟𝗧𝗨𝗨𝗥. Kõik eelnev ei saa jääda üksikute heade õpetajate õlule. Koolijuht kujundab väärtused ja hoiakud, mille järgi kool tegutseb. Kas õpetajatel on aega ja võimalust koos õppida? Kas märgatakse ainult õpitulemusi või ka inimest nende taga? Kas noore käekäik on päriselt oluline?

Eestikeelsele haridusele üleminekul on need küsimused eriti teravad. Õppekeele muutmine üksi ei muuda veel kooli. Muutuma peab ka see, kuidas me õpetame, kuidas me õppijat vaatame ja kui vara me talle tuge pakume.

𝗞𝗮𝘀 𝗸𝗼𝗼𝗹 𝗺𝗮̈𝗿𝗸𝗮𝗯 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁 𝗹𝗶𝗶𝗴𝗮 𝗵𝗶𝗹𝗷𝗮? Arutelust jäi kõlama, et enamasti märgatakse õigel ajal, aga tegutsetakse liiga hilja. Märkamisest üksi ei piisa – sellele peab järgnema ka tegutsemine. Ja kool ei tohiks ise olla koht, mis noore katki teeb.

🙏 Suur aitäh meie panelistidele 𝗥𝗲𝗲𝗹𝗶𝗸𝗮 𝗧𝘂𝗿𝗶𝗹𝗲, 𝗔𝗻𝗻𝗲𝗹𝗶 𝗩𝗼̃𝘀𝗮𝗻𝗱𝗶𝗹𝗲, 𝗘𝘃𝗮 𝗠𝗮𝗿𝗶𝗮 𝗛𝗮𝗻𝘀𝗼𝗻𝗶𝗹𝗲, 𝗘𝗱𝗴𝗮𝗿 𝗥𝗼𝗱𝗶𝘁𝘀̌𝗲𝗻𝗸𝗼𝗹𝗲 ja 𝗘𝗹𝗲𝗻 𝗛𝗲𝗿𝗺𝗮𝗻𝘀𝗼𝗻𝗶𝗹𝗲 sisuka ja ausa arutelu eest!
Arutelu tõid päris elule veelgi lähemale noorte endi lood, mida kandis ette 𝗘𝗿𝗹𝗶𝗻𝗴 𝗘𝗱𝗶𝗻𝗴.

🎥 Vaata arutelu järele: https://play.saundland.ee/spqgwukz5r

🗣️ Juba homme toimub Arvamusfestivalil EKI arutelu "Kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja?".

Arutelus püüavad hariduseksperdid leida vastuseid, kuidas kool saab varakult märgata riske, toetada eri taustaga õppijaid ning kujundada õpetamist ja keskkonda nii, et iga noor tahaks õppida.

Teemal arutlevad Edgar Roditšenko (Tallinna Mahtra Põhikooli koolijuht), Eva Maria Hanson (MTÜ Eluks Valmis tegevjuht), Anneli Võsandi (Avatud Kooli HEVKO-eripedagoog, 7. klassi mentor) ja Elen Hermanson (Tartu linna Noortegarantii Tugisüsteemi koordinaator). Paneeli juhib Reelika Turi (Kindluse Kooli juht).

Arutelus loeb näitleja Erling Eding ette päris kogemuslugusid koolitee katkestanud noortest.

🎧 Tule Paidesse kaasa mõtlema või kuula arutelu siit:

Kas Eesti kool märkab kõiki õppijaid? Või alles siis, kui on juba hilja?

Arvamusfestivali arutelu viimase panelistina tutvustame Elen Hermansoni, kes töötab igapäevaselt Tartu Linnavalitsuses Noortegarantii Tugisüsteemi koordinaatorina. Küsisime temalt, kui palju sõltub noore haridusteel püsimine tema enda valikutest, ja kui palju sellest, millise õppimiskeskkonna kool talle loob.

💭 Noore võime teha teadlikke valikuid kujuneb erinevate keskkondade koosmõjul – seal, kus ta kasvab, õpib ja igapäevaselt tegutseb. Koolil on seejuures oluline roll. Lisaks teadmiste edasiandmisele aitab kool kujundada noore enesekindlust, vastutustunnet ja oskust teha tulevikku suunatud otsuseid. Haridus ei tähenda aga ainult õpitulemusi. Kui kool pakub noorele võimalusi osaleda huvitegevustes, spordis või muudes arendavates tegevustes, suureneb tõenäosus, et ta leiab valdkonna, milles end edukana tunda. See kasvatab eneseteadlikkust, loob kuuluvustunde ning annab põhjuse kooli tulla ka neil päevadel, kui õppimine ise tundub raske.

Mida stabiilsem on noore taust ning tugevamad tema toimetulekuoskused, seda suurem roll on tema enda valikutel. Samas, mida haavatavamas olukorras noor on, seda olulisemaks muutub teda ümbritseva keskkonna toetus. Kui kool pakub turvalist ja toetavat (õpi)keskkonda ning märkab raskusi varakult, suureneb tõenäosus, et noor püsib haridusteel ka keerulisematel hetkedel.

Julgen arvata, et haridusteel püsimine ei ole ainult noore ega ainult kooli vastutus. See sünnib noore, kooli, lapsevanemate ja teiste toetavate osapoolte koostöös.

👉 Eleni ja teiste panelistide mõtteid saad kuulata juba sel laupäeval kell 14:30 Paides EKI arutelul “Kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja?”. Tule kohale või kuula arutelu veebiülekande vahendusel: https://play.saundland.ee/spqgwukz5r

📣 Juba sel nädalal toimub Paides Arvamusfestival, mistõttu on aeg tutvustada EKI arutelu järgmist panelisti. Seekord vastab küsimusele Edgar Roditšenko, kes töötab igapäevaselt Tallinna Mahtra Põhikooli direktorina.

Milline koolikultuur aitab märgata õppija raskusi enne, kui need muutuvad probleemiks? Selline koolikultuur, kus pole superkangelasi! Aga kus on targad ja armastavad inimesed, kes tahavad ise muutuda ja läbi selle luua muutust.

👋 Kohtume juba sel laupäeval kell 14:30 Paides EKI Arvamusfestivali paneelarutelul "Kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja?".

Arutelu saab jälgida ka veebiülekande vahendusel. Jagame ülekande linki vahetult enne festivali algust. Rohkem infot: https://fb.me/e/7QYo6KDGu

Tallinna Ülikooli teadlased Piret Baird ja Kristiina Bernhardt kirjutasid hiljuti ERR-is, et mitmekeelsete laste kodukeeli tasub näha eesti keele konkurendi asemel õppimist toetava ressursina. Artikli jätkuks jagavad teadlased viit põimkeelsuse praktilist võtet, mida õpetajad saavad klassiruumis kasutada.

🥪 Võileivameetod ehk sandwiching. Õpetaja ütleb uue sõna või väljendi eesti keeles, annab sellele lühikese vaste õpilase emakeeles ning kordab seejärel uuesti eestikeelset väljendit. Nii saab tähendus kiiresti selgeks, kuid tähelepanu jääb eesti keelele.

🧩 Põimkeelsed juhised. Õpetaja annab ülesande eesti keeles ning palub mõnel õpilasel selle oma sõnadega emakeeles kaaslastele selgitada. Nii väheneb oht, et õppijad ei saa ülesandest aru.

💭 Omakeelsed hetked. Enne keerulisemat rääkimis- või kirjutamisülesannet võivad õpilased paar minutit oma emakeeles ideid koguda. Seejärel viiakse tegevus läbi eesti keeles. Emakeeles või hoopis mõnes muus keeles, mida õpilane oskab, võib mõne teema sissejuhatuseks lasta õpilastel infot koguda või midagi lugeda.

📚 Kakskeelsed materjalid. Sõnad seintel, sõnastikud või eri keelte võrdlemine aitavad õppijatel luua seoseid ning uusi teadmisi kinnistada.

🌍 Keelte nähtavakstegemine. Õppijate identiteedi toetamiseks saab nende keeled koolis nähtavaks teha: panna seintele sõnu ja tervitusi õppijate keeles ning teadvustada mitmesuguste tegevuste kaudu õpilaste mitmekeelsust.

Kõigi nende võtete eesmärk on sama: kasutada õppija olemasolevaid teadmisi selleks, et toetada eesti keele arengut. Kui sul on klassis mitmekeelseid õpilasi, kasuta järgmine kord tunnis neid põimkeelsuse võtteid!

📚 Koolist välja langemine saab harva alguse päevast, mil noor enam lihtsalt kooli ei ilmu. Enamasti eelneb sellele rida väiksemaid muutusi, näiteks raskused õppeainetes või nõrgenev side eakaaslaste ja kooliga, kirjutavad Eesti Keele Instituudi keeleõppe osakonna juhataja Pille Pipar-Aksin ja Tallinna Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko Delfis ilmunud arvamusloos.

Eksperdid toovad välja, et väljakukkumise ennetamine saab alguse koolikultuurist ja selle loojast ehk koolijuhist, kelle ülesanne on ehitada üles keskkond, kus märkamine on töökorralduse loomulik osa ja vastutus jaguneb mitme täiskasvanu vahel.

Samas ka parim koolikorraldus vajab kodu aktiivset panust. Lapsevanem peab julgema noore raskusi avameelselt tunnistada ja otsida koos kooliga lahendusi juba esimeste muremärkide ilmnedes. Seega peame väljalangemise ennetamisel vaatama kaugemale üksiku õpetaja tähelepanelikkusest ja looma (kooli)kultuuri, kus murele leitakse lahendus kooli, noore ja tema vanema tihedas koostöös.

Samal teemal arutlevad hariduseksperdid ka Arvamusfestivalil, kus 8. augustil toimub EKI arutelu "Kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja?". Rohkem infot leiad: https://fb.me/e/7QYo6KDGu. Tule kuulama! 👋

Hariduseksperdid: iga kümnes Eesti noor jääb vaid põhiharidusega. Koolist välja kukkumine ei tohi saada suuremaks trendiks Koolist väljakukkumisest rääkides pöörame pilgud sageli esmalt õpetaja poole. Tema näeb noort koolitunnis, märkab puudumisi, paneb kirja hinded, suhtleb koduga ja peab õigel hetkel aru saama, kui lapse side kooliga nõrgeneb.

💡 Tallinna Ülikooli teadlased Piret Baird ja Kristiina Bernhardt kirjutavad ERRi Novaatori portaalis, et mitmekeelsete laste õpetamisel tuleks nende kodukeeli näha pigem õppimist toetava ressursi kui eesti keele konkurendina.

Pedagoogiline põimkeelsus võimaldab õpilastel toetuda oma varasematele keeleoskustele ja kasutada kodukeelt sillana, mis aitab eesti keelt kiiremini ja teadlikumalt omandada. Kui paarkümmend aastat tagasi käsitleti eri keeli pigem üksteisest eraldatud süsteemidena, siis põimkeelsus rõhutab nendevahelisi seoseid. Pedagoogilise põimkeelsuse rakendamine Eesti hariduses aitab seega liikuda arusaama suunas, et eesti keel ei ole teiste keelte vastand ega konkurent, vaid mitmekeelse õppija identiteedi loomulik osa.

Loe pikemalt ERRist:

TLÜ teadlased: kas põimkeelsus klassiruumis aitab keelt paremini õppida? Mitmekeelsete laste õpetamisel ei peaks kohtlema nende kodukeeli eesti keele konkurendina. Pedagoogiline põimkeelsus aitab mitmekeelsetel õpilastel kasutada kodukeelt praktilise sillana, et riigikeel teadlikumalt ja rutem selgeks saada, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased Piret Baird ja Krist...

Arvamusfestivali arutelus osalejate tutvustamise järg on jõudnud MTÜ Eluks valmis tegevjuhi Eva Maria Hansoni kätte. Uurisime, miks võivad tema hinnangul noored koolis kuuluvustunde kaotada.

💬 Kuuluvustunnet ei rahulda ainult head suhted ümbritsevate inimestega. Seda rahuldab ka õppesisu enda tähenduslikkus – see, kas õpitu on seotud õpilase päris vajaduste ja huvidega.

Me ei saa igavesti silmi kinni pigistada selle ees, et õpilased tunnetavad õppekava steriilsena. Eraldiseisvana päriselust, mis neid ümbritseb väljaspool kooli.

Päevast päeva istub noor tunnis ja küsib endalt, milleks mul seda vaja on? Kui ta ei näe seost selle vahel, mida ta õpib, ja elu, mis teda ees ootab, siis kaob ka tunne, et ta sinna ruumi kuulub. Sellest tulenevalt kaob õppimistahe, -rõõm ja -huvi.

Me kipume arvama, et kaasatus õpiprotsessis on õpilase isikuomadus - see kas on või ei ole. Aga tegelikult saaksime koolisüsteemis palju ära teha, et toetada õpilasi viisil, mis paneb neid tundma huvi õppimisprotsessi ja maailma vastu.

📍 Pikemalt saad Eva Maria mõtteid kuulda juba 8. augustil kell 14:30 Paides EKI Arvamusfestivali paneelarutelul, kus arutame, kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja.

Rohkem infot jagame arutelu FB sündmuse lehel: https://fb.me/e/7QYo6KDGu

Jätkame Arvamusfestivali arutelus osalejate tutvustamisega! Seekord vastab küsimusele üks panelistidest, Tallinna Avatud Kooli HEVKO-eripedagoog Anneli Võsandi. Küsisime Annelilt, mida tähendab õpetaja jaoks olukord, kus klassis õpivad koos erineva keele-, kultuuri- ja õpikogemusega õppijad. Kas kõigini jõudmine on üldse võimalik?

🗣️ Erineva taustaga õpilaste koos õpetamine tähendab, et iga tund eeldab paindlikkust, teadlikkust ning ennekõike oma õpilaste tundmist. Ükski tund ei ole päris samasugune ning õpetaja peab märkama õppurite erinevaid vajadusi ja leidma viise, kuidas kõigini jõuda.

Minu jaoks ei tähenda kõigini jõudmine seda, et kõik saavutavad samad tulemused. Kõige olulisem on see, et iga õpilane tunneb end märgatuna, osana tervikust ja saab edasi liikuda oma tempos ja oma võimetele vastavalt.

Kuigi see võib esmapilgul tunduda väljakutsena, on mitmekesises klassiruumis peidus niivõrd palju erinevaid võimalusi, mis toetavad kõigi laste ja noorte õpikogemust ja aitavad luua koolist paiga, kus päriselt tahetakse olla ning õppida.

👋 Kohtume juba 8. augustil kell 14:30 Paides Arvamusfestivalil, kus arutame, kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja. Märgi end osalejaks ka arutelu FB sündmusel: https://fb.me/e/7QYo6KDGu

💭 Eesti Keele Instituut korraldab tänavusel Arvamusfestivalil arutelu “Kas Eesti kool märkab õppijat õigel ajal või alles siis, kui on juba hilja?”. Diskussioonis otsime vastuseid sellele, kuidas saab kool märgata riske juba varakult, toetada eri taustaga õppijaid ning kujundada õpetamist ja keskkonda nii, et iga noor tahaks õppida.

Järgnevatel nädalatel tutvustame kõiki arutelus osalejaid. Esitasime igale panelistile ühe teemaga seotud küsimuse. Esimesena jagab oma mõtteid Reelika Turi, kes on arutelu juht. Igapäevaselt töötab Reelika Kindluse Kooli juhina.

❓Kas õppija edukus sõltub rohkem tema võimetest või sellest, kui hästi kool oskab õppimist toetada?

Eestis on väga head koolid, tugevad õppijad saavad õppida igal pool, Salmest Narvani, küll aga on mure nendega, kellel on koolis erinevatel põhjustel keeruline. Inimese võimed (ja ka uskumused) annavad lähtekoha, kuid keskkond määrab sageli, kui kaugele inimene jõuab. Me peame mõistma, et koolid peavad jõudma väga erinevate õppijateni ja suutma neid kõige positiivsemalt mõjutada. Kutsun haridusinimesi üles mõtlema, kuidas jõuda olemasolevate ressurssidega iga õppijani ja aidata neil teha järgmine samm, et iga laps saaks võimaluse õnnestuda.

📌 Tule kuula Arvamusfestivali arutelu 8. augustil kell 14.30 Paides. Kel pole võimalik kohapeale kuulama tulla, saab paneeli jälgida ka ülekande vahendusel. Jagame linki vahetult enne Arvamusfestivali algust.

Täpsemat infot jagame arutelu sündmuse lehel: https://fb.me/e/7QYo6KDGu