Kiirlugemine OÜ

Kuula: mälu alustab tööd, kui ärkame, ja lõpetab, kui jõuame tööle

Kuula: mälu alustab tööd, kui ärkame, ja lõpetab, kui jõuame tööle Saade on salvestatud Pärnu finantskonverentsil. Pakume teile kuulamiseks Tauri Tallermaa ettekannet „Kuidas oma mälu efektiivsemalt kasutada?“.

Appi, panin jälle autovõtmed külmkappi!

Õnneks on meil kõigil tegelikult hea mälu olemas. Tuleb vaid õppida seda enese heaks kasutama :)
http://www.xn--mlutreening-l8a.ee/

Appi, panin jälle autovõtmed külmkappi! Hajameelsust tuleb ette igas eas. Tõenäoliselt hakkame veidi kogenumana lihtsalt rohkem märkama, kui pangaparool või vana tuttava nimi ununeb.

Kiirlugemine, mälutreening, keskendumine ja enesejuhtimine

Kuidas saavutada parem keskendumisvõime ja parandada tähelepanu?
Kutsun Sind tähelepanu ja keskendumist arendavale koolitusele 23. oktoobril.
Praktilisel koolitusel annan sulle kasutamiseks 7 head töövahendit, mis aitavad igapäevaselt keskendumisvõimet tõsta ja parandada.
Oled väga oodatud! Vaata lähemalt ja registreeri end koolitusele:
http://www.kiirlugemine.ee/

Kiirlugemine, mälutreening, keskendumine ja enesejuhtimine Kiirlugemiskool OÜ korraldab 2000. aastast alates avalikke koolitusi, kursusi ja seminare. Samuti saab tellida ettevõttesiseseid koolitusi, töötajate arenguprogramme, treeninguid ja workshoppe ning esinemisi seminaridel ja üritustel. Meie koolitajad on oma ala kogenud spetsialistid - Tauri Tall...

“Õpi midagi. Kui õnn pöörab Sulle äkki selja,
ei lahku teadmised enne kui elu.”
Desiderius Erasmus

Nüüd on just õige aeg õppida, sest koolitustele registreerumine on 20-40% soodsam.

Vaata lähenevaid koolitusi: http://www.kiirlugemine.ee/koolituskalender

Info voolab meie argipäevast läbi nagu kosk oma miljonite piiskadega. Märgata neid kõiki, keskenduda, saada neist osa, endiselt veel mäletada eelnevaid ja ammuseid ning organiseerida see teave kõik oma peas veel ühtseks järjepidevaks tervikuks- kas me ootame endalt ikka mõistlikku pingutust?

Info ülekülluse mõju inimesele on palju uuritud ja võib öelda, et keskendumisprobleemid, ärevus, motivatsiooni langus, “rongist maha jäämise” tunne ja tähelepanuhäire on vaid mõned neist tagajärgedest.
Uurijad on leidnud, et lakkamatu e-kirjade või ka isiklike tekstisõnumite pealevoo tagajärjel võib tekkida lausa psühhofüüsiline probleem: I-Mei Lin ja Erik Peper* nimetavad seda “e-maili apnoeks”. Kui me trükime sõnumit, aktiveerub meie sümpaatiline närvisüsteem ja meie hingamine muutub enamikul juhtudest pinnapealseks ning kaelas ja kogu kehas tekivad pinged. Tagatipuks on trükkimise “mullist” tagasi tegutsemisse süvenemine väga ajakulukas: täielikuks ümberlülitumiseks kulub keskmiselt 25 minutit. Ja niimoodi me hüppame ühelt tegevuselt teisele, neile vaevu üldse keskendudes.

Mis siis meist saab? Selles muutuvas maailmas tuleb meil ju ellu jääda. Ehk võimalik, et ainuüksi väikene suhtumise muutus võib meie õlgadelt langetada selle painava koorma? Usun, et jah!
USA stand-up koomik ja transformative coach Kyle Cease tõi välja niisuguse mõtte: “Mis oleks, kui sa armuksid mitteteadmisesse? Meil ei ole vaja kogu aeg kõike teada, hallata ja kontrollida. Igas kaootilises ja etteavamatus olukorras võiksid lubada endal mõnu ja uudishimuga läheneda käesolevale hetkele ja isegi mõelda: “Ma lausa loodan, et ma keeran selle kihva!” Ja lastes põnevustundel endas maad võtta, asud üleni aktiivsena olukorraga tööle. Ja kihvakeeramisest pole jälgegi, sest sa oled üleni haaratud. Sa oled keskendunud ja täielikult kohal.”

Me suudame pingutuseta keskenduda kõigesse, mis on meile põnev ja nauditav. Oleks siis kõik nõnda! Õnneks on võimalik oma hoiakuid ja keskendumisoskusi lihvida, et stressivabalt tegeleda ka sellega, millesse süveneda on esialgu raske. Suhtumise muutmine infovoo haldamisse on küll esimene samm, kuid võtteid paremaks keskendumiseks on täiesti võimalik õppida!
Indu ja värsket meelt selleks ettevõtmiseks!

Kadri

*Lin, I.M. & Peper, E. (2009). Psychophysiological patterns during cell phone text messaging: a preliminary study. Applied Psychophysiology & Biofeedback, Vol 34: 53-57.

Testitulemused ütlevad, kus õppija asub praegusel hetkel, kuid nad ei ütle midagi selle kohta, kuhu see inimene võib jõuda kunagi tulevikus. –Carol Dweck

Mõõtmine ja testimine võivad olla päris lõbusad. Küll aga on need traumeerivad kõigile, kelle tulemused madalad on. Kas pole nii?
Sinu testitulemused ei ole sina, sa oled midagi oluliselt plastilisemat! Just sinu uskumus oma võimete kohta on nagu muusikainstrumendi eelhäälestus igaks järgnevaks esituseks. Kui sa näiteks usud, et võõrkeele äraõppimine on sinu jaoks võimatu, kuna sul isiklikult puudub keeleanne (või vähemalt niimoodi sulle algkoolis öeldi), siis ei tee sa kunagi oma õpikanaleid lahti, ega hakka ka selle nimel tõeliselt tööle, et võõrkeelt omandada, isegi kui satud vastavasse keelekeskkonda ja võiksid keele omandada mõne kuuga nagu väikesed lapsed.

Carol Dweck Stanfordi ülikoolist on uurinud, kuidas mõjutavad hoiakud ja uskumused oma annete ja intelligentsuse kohta seda, kuidas inimene elus edasi jõuab. Kõik ei vali akadeemilist teed ja mitte kõik ei tegele oma intellektuaalsete võimete pideva arendamisega, aga sellegipoolest on kõik inimesed oma loomult õppijad- mis tahes tegevuse või töö teostamiseks on esmalt vaja seda õppida. Ka enda elu nauditavamalt elamist on vaja õppida! Harjudes mõtlema endast kui kivisse raiutud võimete ja annetega isikust, lukustad sa end oma uskumuste vangikongi. Mis annab sulle tiivad, et sealt tõusta?

On lugematu arv lugusid, mille kangelased on tavalised inimesed meie tavalisest elust, kuid nad kannavad endas üht hävimatut idu- vankumatut veendumust, et nende võimekus kasvab ja just tegutsemine annab võimetele elu. Jah, me sünnime siia tõesti erinevatena, kuid küpsemise ja kasvamise “anne” on meil kõigil. Sinu enda veendumus, et homme suudad paremini kui täna, on sinu tõeline käimatõmbaja, mitte su saavutuste võrdlus kellegi teisega.

Too õige oma küünal vaka alt välja ja avasta, mismoodi oma ellu uut värsket valgust heita- õpi õppima ja sa oled alati omadega mäel!

Kiirlugemine OÜ

“Õppimine” on üks intrigeeriv sõna, mis võib ühekorraga tekitada nii mitmeid vastukäivaid tundeid. Õppimisest ei saa elus üle ega ümber, kuid mida see meie jaoks siiski tähendab? Õppimise olemuse kohta on mitmed uurijad väitnud, et see ei ole lihtsalt oskuse või teadmise omandamise protsess, vaid igasugune hoiakute ja käitumise muutumine, mis põhineb kogemusel ja väljast tuleva info ümbertöötamisel. Meil on vaja õppida selleks, et jääda ellu, kuid mitte ainult.

Loodus on inimesele kaasa andnud enesearendamise refleksi. See ilmneb lastel juba varakult ja jääb püsima terveks eluks. Uurimise ja õppimise himu on lastel kooli minnes veel olemas, kuid seda tuleb säilitada, et õppija tunneks sellest naudingut terve elu.

Pelgalt teadmiste omandamist aga tõhusaks õppimiseks nimetada ei saa. Hoolikalt pähetuubitud infokillud, kuid ülekoormuse all murduv tundeelu, õppeprotsessist liiga sageli välja jäetud emotsioonid ja üheülbalised õpioskused ei vii noort inimest elus just eriti kaugele.
Õppima õppimine võib olla tõeliselt nauditav! Eriti siis, kui saame protsessi kaasata ka emotsioonid, sest tundmine on osa igast terviklikust kogemusest.

Tule uuele ja inspireerivale koolitusele "Kuidas nauditavalt õppida ja õpetada?", mis toimub 5. jaanuaril 2017 Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses.
http://www.kiirlugemine.ee/182

Kiirlugemine OÜ

Kiirlugemine, mälutreening, keskendumine ja enesejuhtimine

Kui mälu veab alt

Tänapäevane tehnoloogia on meid kõiki muutnud sõltuvaks elektroonilisest mälust. Kunagi mäletasid inimesed väga hästi kasvõi telefoninumbreid või nimesid. Nüüd on tehniline abi alati saadaval ja seetõttu pole vaja oma aju üldse pingutadagi. Aga mis juhtub siis, kui kaotame oma nutika telefoni või ütleb üles meie arvuti? Me unustame minna oluliselt kohtumisele, ei oska enam kellelegi helistada, jääme tööasjadega hätta või juhtub midagi veel hullemat...

Sa ei soovi ju seda?

Tegelikult on hea uudis see, et inimese mälu on tohutult võimekas. Pruugib vaid teha õigeid asju ja kogu oluline „infopank“ on sinuga alati kaasas.

Kuidas?

1. Ole keskendunud. Hajunud tähelepanu ja keskendumine mõjuvad uue info salvestamisele hävitavalt.
2. Treeni oma mälu lihtsate asjadega. Näiteks ära kirjuta telefoninumbreid üles vaid loo seoseid – mida jaburamad, seda toimivamad.
3. Vähenda stressi. Püüa nii palju kui võimalik stressi tekitavatest asjadest eemale hoida ja võta aeg maha.
4. Treeni oma füüsist. Tugev süda ja kopsud – need on hea füüsilise vormi jaoks vajalikud. Kui kehaline vorm on hea, siis paraneb oluliselt ka ajutegevus.
5. Tule mälutreeningule! Sealjuures ei tasu sul arvata, et kahe päevaga saab sinust supermäletaja. Kaugel sellest. Mälutreeningu koolitus annab sulle selleks head töövahendid – omamoodi nagu jõusaali treeningaparaadi koos programmiga. Kõiki neid vahendeid kasutades areneb sinu aju, tähelepanu, mõtlemisvõime ja koos sellega vaimne võimekus. Garanteeritult!

Tauri Tallermaa mälutreeningu koolitus toimub 11. ja 12. mail kell 9.30-14.30 Tammsaare Ärikeskuses.
Loe täpsemalt http://www.kiirlugemine.ee/avalikud-kursused

Kiirlugemine, mälutreening, keskendumine ja enesejuhtimine Kiirlugemiskool OÜ korraldab 2000. aastast alates avalikke koolitusi, kursusi ja seminare. Samuti saab tellida ettevõttesiseseid koolitusi, töötajate arenguprogramme, treeninguid ja workshoppe ning esinemisi seminaridel ja üritustel. Meie koolitajad on oma ala kogenud spetsialistid - Tauri Tallermaa…

Endel Tulvingu arhiiv: mälu-uurija mälu

Võib liialdamata öelda, et Endel Tulving on kuulsaim eesti soost teadlane.
Mälutreener Tauri Tallermaa meenutab sageli kohtumist Tulvinguga: "Ta on väga siiras inimene, kes ilma häbenemata tunnistab - Olen ainult teoreetik, mitte praktik!". Aga see, mida Tulving tegelikult mälu uurimise valdkonnas saavutanud on, väärib pilvelõhkuja kõrgust ausammast juba praegu.

Endel Tulvingu arhiiv: mälu-uurija mälu Jaan Aru, Tartu Ülikooli ajuteadlane Endel Tulving on Eesti teaduses nagu Arvo Pärt muusikas. Nii nagu on muusikahuvilisi, kes teavad Eestist vaid seda, et Arvo Pärt on eestlane, on ka teadlasi, ke…