EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

11. juunil Tallinna Linnaarhiivis toimunud Eesti ajalookirjanduse aastapreemiate kätteandmisel tõsteti 2/3 KVI töötajate (Linda Kaljundi ja Kristina Jõekalda, koos Ulrike Plathiga TLÜst) poolt koostatud Mõisaajaloo kogumikku esile kui parimat nomineeritud kogumikku!

Laureaat on selgunud!

Eesti muusikalugu I.
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2025.

Aastapreemia laureaadid on raamatu peatoimetaja Toomas Siitan ning toimetaja Anu Schaper.

Raamatu autorid on Toomas Siitan, Anu Schaper, Kristel Pappel, Heidi Heinmaa, Anu Kõlar, Tiiu Ernits ja Virge Joamets, Aleksandra Dolgopolova.

Parima monograafiana tõstis ekspertkomisjon esile Heiki Valgu teose „Miikse Jaanikivi ja jaanipäev“ (Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikooli Kirjastus).

Parimaks artiklite kogumikuks hinnati Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi ja Ulrike Plathi koostatud „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade“ (Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus).

Parimaks aimeraamatuks tunnistati Raul Vaiksoo „Aja lugu 3“ (Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo).

Aastapreemia 2025 ekspertkomisjoni kuulusid ajaloodoktorid Mart Kalm (komisjoni esimees) ja Peeter Kaasik ning Malle Ermel kui eelmisel aasta preemia laureaat.

Õnnitleme kõiki autoreid!

Eelmisel nädalal kaitsti KVI-s kaheksa magistritööd, mis uurisid keha ja soolisust fotokunstis, neoliberalismi refleksioone kaasaegses kunstis, väliseesti kunsti hargmaist identiteeti, ERKI soomeugri ekspeditsioone, saami kaasaegse kunsti eksponeerimist, Eesti cosplay'd, nägemispuudega inimeste kogemusi kunstimuuseumis ning seda, kuidas kõnetab Bernt Notke "Surmatants" gümnaasiumiõpilasi. Magistritööde väljundiks on ka kaks näitust (Metropoli galeriis ja Seegi galeriis) ning üks Niguliste muuseumile loodud haridusprogramm.

Palju õnne!

KVI tuuritab neil päevil Saaremaal. Foto: Kristina Jõekalda

KVI vanemteadur Ingrid Ruudi uurimus „Tallinna Vabaduse väljak kui heterogeenne avalik ruum“ pälvis äramärkimise AABSi (Association for the Advancement of Baltic Studies) Vilis Vītolsi artikliauhindade hulgas.

Ingrid Ruudi rahvusvahelise tähelepanu keskmes: — Eesti Kunstiakadeemia Ingrid Ruudi Tallinna avaliku ruumi uurimus pälvis tunnustuse. 30. mail 2026 avalikustas Association for the Advancement of Baltic Studies tänavused Vilis Vītolsi artikliauhinna laureaadid.

In memoriam Kaia Lehari (16. jaanuar 1944 – 7. mai 2026)
Sügav kaastunne perele ja lähedastele.
Lahkunud on mainekas keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane, EKA emeriitdotsent Kaia
Lehari, kes on andnud olulise panuse mitme põlvkonna disainerite ja kunstiteadlaste
kujunemisse.
Kaia Lehari kasvas Pärnus ja suundus kunstiajalugu õppima Leningradi ülikooli. See oli julge
samm, sest enamasti õppisid kunstiajaloolased toona kas Tartu ülikoolis või nn vabariiklikel
kohtadel Leningradi Repini akadeemias. Pärast ülikooli lõpetamist 1967. aastal sattus Lehari
sellesse eesti kraadiõppurite rühma, kes n-ö eksperimendi korras võeti Moskva ülikooli
esteetika aspirantuuri. Kandidaadiväitekirja „Ruumi organiseerimine arhitektuuris kui
esteetiline probleem” kaitses ta 1972. aastal. Pärast kaitsmist töötas ta Ehituse Teadusliku
Uurimise Instituudis, koostades arhitektide Alar Kotli ja August Volbergi loomingu
ülevaateid. Kaia Lehari aktiivsele ja suhtlusaltile loomusele jäi töö instituudis siiski ahtaks ja
nii läks ta Bruno Tombergi jutule, kes sel ajal juhatas ERKI, tänase Eesti Kunstiakadeemia
ühte uuendusmeelsemat, tööstuskunsti (ehk disaini)kateedrit. Sellest kohtumisest kasvas välja
aastatepikkune viljakas koostöö. 1976. aastal võeti Lehari tööle ERKI-sse, kus ta õpetas
eestkätt disainiajalugu ja esteetikat. Ühtaegu anti talle kureerida Üliõpilaste Teaduslik Ühing,
mis pakkus paljudele tudengitele tavaõppega võrreldes intellektuaalselt põnevamat ja
vabamat tegutsemisruumi ning mille raames valminud uurimused pälvisid mitmeidki
preemiaid. Noore esteetikuna koostas ja tõlkis ta eestikeelset kunstiteooria mõistmist
avardanud kogumikud „Kunst ja ühiskond” (1976, 1979, 1983) ning oli üks esimesi
disainikriitikuid Eestis. Oluliseks impulsiks oli 1980. aastate alguses pooleaastane
enesetäiendamine Halle kunstikoolis ja Bauhausi keskuses Dessaus, mis sai teoks tänu
toonase kunstinstituudi ning disainikateedri rahvusvahelistele suhetele.
Taasiseseisvumise järel avanenud erialastest suhtlusvõimalustest haaras Kaia Lehari innukalt
kinni, külastades konverentse, käies end täiendamas Soomes, Suurbritannias jm. 1995. aasta
rahvusvaheline esteetikakongress Lahtis oli murranguline keskkonnaesteetika kujunemise
jaoks ja just selles tundis ka Lehari ära oma senised implitsiitsed uurijahuvid. 1997. aastal
ilmus nende vahekokkuvõttena tema monograafia „Ruum. Keskkond. Koht”.
Sellele järgnes koos Virve Sarapikuga ette võetud rahvusvaheline konverentsi- ja
kogumikusari „Koht ja paik” alates 1998. aastast, kuhu esteetikute kõrval kutsuti esinema
arhitektuuriuurijaid, semiootikuid, inimgeograafe, kirjandusteadlasi jt. Samuti vormusid
loengukursused EKA-s ning paljud uusi põnevaid vaatenurki avavad artiklid, esseed ja

avalikud esinemised. Tema edasised uurijahuvid kandusid üha enam fenomenoloogilise
esteetika, keskkonna vahetu kogemise, kehalisuse ja taju seoste suunas. Kaia Lehari kirjutisi
iseloomustabki uudsete seoste loomise oskus, originaalne nõtkus ning uute probleemide
esiletoomine, mis on kindlasti olnud tähelepanuväärsed ka rahvusvahelises plaanis. Kuid
ennekõike tuli Kaia särav vaim esile loengutes. Ta arendas oma teemasid just rääkides,
dialoogides teiste inimestega, pikituna vaheda huumorisoone ja teraste märkustega. Kaia
mõtleski rääkides, mis tähendas, et kuulajad said vahetult kaasa elada uute ideede, hoogsate
mõttekäikude ja lennukate seoste tekkimisele. Kui kunstiakadeemiasse loodi 1992. aastal
kunstiteaduse eriala, sai Kaia võimaluse juhendada ka talle erialalt lähedasemaid lõputöid ja
juhendamine oli kindlasti tegevus, kus tema inspireeriv, kaasaelav ja dialoogiline vaim
parimal viisil esile tuli.
Kaia Lehari oli Rahvusvahelise Esteetikaassotsiatsiooni, Eesti Kunstnike Liidu ja
Põhjamaade Fenomenoloogia Seltsi liige ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu
auliige. Aastal 2006 pälvis ta kultuurkapitali „Ela ja sära” stipendiumi.
Inimlikult sooja, mõnusa huumorimeelega Lehari rahulik jutuhääl EKA kunstiteaduse
instituudi suitsuses kohvinurgas on midagi, mis me kõrvust niipea ei kustu.
Kaia Lehari ärasaatmine toimub neljapäeval, 14. mail, algusega kell 15:30 Pärnamäe
krematooriumis. Perekond palub pärgi mitte tuua.

Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kultuuriministeerium

Call for applications: Researching the art of Central, Eastern, and Southeastern Europe

The University of Innsbruck Department of Art History is cooperating with the Kontakt Collection to offer a doctoral scholarship, sponsored by the Kontakt Collection. The scholarship may be awarded for up to 24 months for a dissertation supervised by Univ.-Prof. Dr. Magdalena Nieslony.

»The doctoral project should be situated within art history, art theory, visual studies, or a comparable field. In order to be considered, the project must feature a recognizable substantive focus on the art of Central, Eastern, and Southeastern Europe and on the period between ca. 1960 and the present. Furthermore, it is desired that applicants take into account artistic stances and themes that are represented in the Kontakt Collection.«

Applicants must have earned a degree (MA or equivalent) in art history, art theory, visual studies, or a comparable field with excellent marks.

❗Application deadline: 15 April 2026
🗓️ Scholarship period begins: 1 October 2026

More information: https://www.e-flux.com/announcements/6785550/call-for-applications

We established Kontakt Collection as a non-profit art association in 2004 in collaboration with Erste Group.

📷: KwieKulik, Open Form - Game on an Actress's Face, 1971. Courtesy of Kontakt Collection, Vienna.

EKA ehk ka KVI uksed on täna ametlikult avatud! 👏

KVI programm on teie ees ning lisaks sellele on terve hoone pulbitsemas muude põnevate tegevustega

👉 Vaata lähemalt: https://www.artun.ee/et/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

EKA, ERMi ja EVMi ühisprojekti "Linlane maal: suvila ruumikultuuriline analüüs," mida juhib KVI, täitjad ERMist - Anu Kannike ja Anu Järs kirjutasid Eurpeanas Nõukogude Eesti unikaalsest suvilakultuurist -

Nõukogude Eesti unikaalne suvilakultuur - Sunnitöö või puhkuseparadiis? Europeana

13 –15. jaanuaril toimus kunstiteaduse ja muinsuskaitse magistrantide museoloogia välispraktika reis Varssavisse, kus osalesid ka museoloogia mikrokraadlased. Käisime Poola Ajaloomuuseumis, Juudi Muuseumis POLIN, Rahvusmuuseumis, Moodsa Kunsti Muuseumis, Zachęta galeriis ja Varssavi Kunstiakadeemia konserveerimisosakonnas. Õhtustel seminaridel liitusid meiega Varssavi Ülikooli professor Joanna Wawrzyniak ja Karolina Łabowicz-Dymanus Poola Teaduste Akadeemia kunstiinstituudist

Fotod: Laura Arum-Lääts