Ristiku Põhikool

Turvalise interneti päev

11. veebruar oli rahvusvaheline turvalise interneti päev. Selle aasta teemaks oli "Parem interneti kõigile". Eestis oli fookuses digitehnoloogia vastutustundliku kasutamise kultuur.

Meie koolis toimus ühisüritus 1. ja 2. klassile teemal "Turvaliselt internetis. Mobiili- ja arvutimängud" ning samal teemal oli tund ka 3. klassis. Ühiselt vesteldi ja arutleti, mis on mobiili- ja arvutimängude turvalisu ja tark käitumine internetis. Erilist rõhku pandi võrgumängudele, mis on laste seas üsnagi levinud. Leidus õpilasi, kes olid vägagi teadlikud, kuidas turvaliselt mängida. Nad teadsid, et kasutajanimeks ei tohiks panna oma pärisnime ega telefoninumbrit vm oma isikuga seotut ja parooli ei tohi teistega jagada. Vaadati filmi Netilammastest "Salasõber". Arutleti selle üle, kuidas käituda, kui saadakse virtuaalselt kellegagi tuttavaks. Väga keeruliseks osutus arusaamine, miks on vajalik vanusepiirangust kinni pidada ehk mängida selliseid mänge, mis on eakohased. Selgus, et väga vähestel lastel teavad vanemad, mida nende lapsed arvutis mängivad. 1. kooliastme õpilaste hulgas leidus mitmeid, kes mängivad või on mänginud mänge, mis on lubatud alles alates 18. aasta vanusest. Õnneks on siiski ka peresid, kes jälgivad laste toimetamisi arvutis ning kodus on kehtestatud mõistlikud reeglid.

Lõpuks jäid kõlama 4 tähtsat mõtet:
- Mängus toimuv ei tohi kanduda pärismaailma.
- Mängu konto ei tohi olla seotud lapse isikuga.
- Internetis ütlen ja teen ainult seda, mida teeksin päriselus.
- Mängin ja käitun internetis targalt ja turvaliselt.

6. ja 9. klasside õpilased panid digiturvalisuse teadmisi proovile õpetaja koostatud Kahoot! küsimuste keskkonnas. Kõige üldisemates turvakäitumise küsimustes on õpilased vägagi teadlikud - kõik mis puudutab viirusetõrjet, salasõnade turvalisust, õngitsuskirjade ignoreerimist, piltide jagamisest ja digitaalset jalajälge. Samas selgus, et kõik õpilased ei saa ühtmoodi aru küberkiusamisest, millega mitmed õpilased on kokku puutunud.

Digitaalse turvalisuse päeva Kahoot! ülesannetele ja aruteludele lisaks, meenutati koos ka Interneti ajalugu: millal ja kuidas sai alguse globaalne võrgustumine, mis tänapäeval tundub nii igapäevase suhtlus- ja töövahendina.

Interneti esimene proovivõrk hakkas tööle 1. septembril 1969.aastal USAs nelja militaarotstarbelise arvuti vahel, millega edaspidi hakkas järjest liituma uusi, enamasti ülikoolides loodud arvutite kohtvõrke. Külma sõja järel 1987.aastal sai võrgustik üldkasutatavaks ametliku nimega Internet. 1994. a. oli Interneti kasutajaid ligi 20 miljonit, 1997. a. 50 miljonit ja tänaseks katab Internetivõrgustik kogu maakera - aktiivseid internetikasutajaid on 4, 54 miljardit inimest.

Eesti ühines Internetiga pärast iseseisvumist 1991. aastal.

Õp. Eve Reisalu ja õp. Kadri Viires

Lööme kaasa taarakogumisvõistlusel! Löö ka kampa!

Alates veebruarist kuni mai alguseni osaleb meie kool taarakogumisvõistlusel #ärarääma. Kogu kampaaniat puudutav info on kättesaadav Eesti Pandipakendi kodulehelt https://araraama.ee/
Auhindadeks on Ahhaa teadusteatri külastused ja pandipakendite keskkonnaharidusprogrammid koolidele. Peaauhinnaks on ülekooliline festivalipäev õpilastele koos kuulsate influentserite ehk suunamudijatega.
Kuna tegemist on võistlusega, siis parema tulemuse saavutamiseks saame igaüks kaasa aidata!!!
Oluline ei ole koolis joodavate jookide tarbimist suurendada, vaid hoopis kodus seisev taara või hoopis muidu olmeprügisse minev taara tuua kooli taarakastidesse. Valged plastikust kastid asuvad igal korrusel, II korrusel asub kampaania enda kast ning I korrusel 9.a klassi Robini, 9.b klassi Kenneti ja 9.c klassi Rasmuse poolt koos õpetaja Sirliga tehtud roheline taarakast.
Taarakastide heakorra eest seisab õpetaja Kajalin koos 6.c õpilastega.

Hoiame loodust ja toome taara kooli!

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Tartu rahu 100!

2. veebruaril möödus teadupärast 100 aastat Eesti riigile ja selle kodanikele väga olulise leppe – Tartu rahulepingu – sõlmimisest.

Nii oli ka Ristiku Põhikooli külla kutsutud Tallinna Ülikooli ajaloo doktorant Kristo Siig, kelle õpetlike, kuid samas ka humoorikate videomaterjalidega on paljud õpilased varemgi kokku puutunud.

Nagu eespool mainitud, oli kohtumise põhisisu Tartu rahuga seotud. Tõdesime üheskoos, et Tartu rahuga sätestatud maa-alasid me enam tagasi ei saa, ja kas sellel olekski sisuliselt mõtet. Oluline on end tunda turvaliselt tänases Eestis, mida teatavast Venemaa ohust hoolimata NATO kaitsva tiiva all kogema peaksime.

Samas vestlesime Kristoga ka teistel olulistel aktuaalsetel teemadel. Eesmärk peab olema alati laiem – kooli ja ühiskondlike väärtuste toetamine.

Nõnda rääkis külaline ajaloo tundmise vajalikkusest, sest loodetavasti õpivad inimesed oma vigadest kas või veidikene. Rõhk oli asetatud aga pigem sellele, et meie riigi hea kodanik või elanik on alati arenemis- ning õpihimuline. Kui me ärkame iga päev sooviga endast kõik anda, siis oleme rahul ise, kuid jätame endast maha n-ö ühiskondliku jalajälje.

Et Kristo Siig on Tallinna Ülikoolis õppinud ka haridustehnoloogiat, vestlesime lõpetuseks nutimaailmast. On ju digikultuuri aasta! Kuidas leida tasakaal nutinduse ja traditsioonide (kui nii võib öelda) vahel, sellele polnudki ühest vastust oodata.

Aitäh meie külalisele, huvijuhile ja teistele abilistele!

Kestku meil rahu veel kaua!

Andres Hallik
ajaloo ainekomisjoni esimees

Haridusmess EDUCA 2020

24.- 25. jaanuaril külastas Helsingis toimunud haridusmessi EDUCA seekord 5 meie kooli õpetajat koos koolijuhiga.

Helsingis toimunud "Educa 2020" messi esimesel päeval külastati kaasaegse hariduse ingliskeelseid info-paneele, kus räägiti soome hariduse eduteguritest ning selgus, et just soome õpetaja on sealse maailmaklassi hariduse tagaja. Soome õpetajate parimad ja kõrgelt hinnatud omadused (superpowers) on järgmised: usalduslik suhe õpilastega, kannatlikkus, nõudlikkus, enesedistsipliin, huumorimeel ning õigus oma valdkonnas ise otsustada õpetatava sisu üle (nn autonoomsus).

Kuulati väga huvitavaid mõtteid vestlusvoorus, mida juhtisid inglise keeles soome haridusministeeriumi esindaja, kaks ülikooli õppejõudu ning kaks soome õpetajat. Kõik nad kinnitasid ühel meelel, et soome õpetajad juhinduvad oma pedagoogilises töös rahvusvahelistest teaduspõhistest uurimistulemustest (kuna nende riik on väike ja ressursid piiratud, siis pole suvaliseks katsetamiseks võimalusi) ning püüavad olla oma ühiskonnas trendiloojad (eestvedajad), kellega arvestatakse, mitte toimuvate muutuste järel "sörkijad". Seetõttu võtab ka Soome riik Soome Õpetajate Liidu väljaütlemisi ning hinnanguid väga tõsiselt!

Teisel päeval külastati Helsingi kunstimuuseumi Ateneum ja vaadati kuulsa soome naiskunstniku Helene Schjerfbecki isikunäitust, mis oli avatud veel viimaseid päevi.

Seitsmendikud Fotografiskas
Meie lähedal Telliskivi Loomelinnakus on avatud uus näitusemaja: Fotografiska. Tegu on rahvusvaheliselt tunnustatud fotokunstikeskusega, mis on alguse saanud Rootsist, kuid millel on hooned lisaks Stockholmile ja Tallinnale veel ka New Yorgis ja Londonis. Igal aastal vahetatakse näitusi kolm kuni neli korda. Nõnda on ka meil võimalus kursis olla maailma taemel fotokunstiga.
Seitsmendad klassid käisid Fotografiskas 28.jaanuaril ja said ülevaate Mandy Barkeri ookeanirisust sündinud teoste saamisloost, aga ka ookeani tervisest üldiselt. Giid tõi hulga näiteid selle kohta, kuidas meie ise saaksime oma tarbimisharjumusi muuta. Teosed ise on ilusad ja värvilised, kuid lähemal vaatlusel väga ehmatavad – mida kõike ookeanides ei leidu!
Omal käel saime tutvuda Vincent Petersi portreenäitusega „Sisemine valgus“ ja James Nachtway „Memoria`ga“. Kui esimene nendest oli tõeliselt ilus – ilusad inimesed ilusti pildile püütud, natuke kolmekümnendate aastate stiilis, siis teine näitus oli nagu Alex ütles: „Karm.“ Ja oli tõesti karm: veri, higi, pisarad, relvad, haavad, nälg, haigused, põgenemine, sõda. Kõik see, mida on tegelikult maailmas nii palju ja mida õnneks meie iga päev ei näe. Pani mõtlema ja tõi pisara silma. Järgmisel päeval sai pikalt arutletud nende piltide üle, mis meid enim kõnetasid.
Soovitame neid näitusi kõigil vaadata, on ju Fotografiska meie kooli akendessegi näha. Mõnus koht ja väga lähedal.
Ootame juba uusi ja huvitavaid näitusi.
Õpetajad Mari, Keili ja Birgit

4.-6. klassid osalesid esmaabikoolitusel

13. ja 15. jaanuaril toimus 4.a, 5.a, 6.a, ja 6.b klassile koolitus „Ennetus ja elupäästev esmaabi“. Koolitusi viis läbi Põhja- Eesti Regionaalhaigla Kiirabikeskuse parameedik Kalle Kask. Koolitust toetas Eesti Haigekassa.

Koolitus andis teadmisi sellest, kuidas õnnetusi vältides liikluses käituda ning enesekindlust ja teadmisi esmaabi andmisel. Iga klassi koolitus kestis 90 minutit.

Peamised teemad olid:

1. Mida peaksin teadma sõiduteele astudes

2. Miks „võiksin“ kasutada kiivrit

3. Helkur on kohustuslik ? Miks

4 .Millised ohud kaasnevad mobiiltlelefoniga liikluses.

5 .Õnnetuse korral valin numbri 112

6 .Milleks vajan esmaabi oskuseid

7. Kuidas käitun ninaverejooksu korral

8. Esmaabi põletuse korral

9. Kuidas tekib takistus (lämbumine) hingamisteedes ja milline oleks esmaabi

10. Elustamise ABC ja AED-aparaat

Veeohutusloeng 1. klassidele

15. jaanuaril käis Põhja päästekeskuse ennetusbüroo vanemspetsialist Margus Karjane rääkimas esimestele klassidele veeohutusest. Kohtumisel räägiti nii talvisest kui suvisest veeohutusest. Läbi piltide nägid lapsed, millised ohud paiknevad veekogude läheduses. Kõik soovijad said proovida päästeveste ning jäänaaskleid.

Tallinna Perekeskus alustab Tallinna autistlike laste vanematele ja tugiisikutele mõeldud videonõustamisega > Ristiku Põhikool > Tallinn

https://www.tallinn.ee/est/ristiku/Uudis-Tallinna-Perekeskus-alustab-Tallinna-autistlike-laste-vanematele-ja-tugiisikutele-moeldud-videonoustamisega?filter_otsing_uudis_rubriik_id=358

tallinn.ee Kõikidel Tallinna linnas elavatel autistlike laste peredel ja nende tugiisikutel on alates 1. jaanuarist 2020 võimalik pöörduda tasuta psühholoogilisele nõustamisele videonõustamise formaadis internetikeskkonnas www.minudoc.ee. Klient pääseb vastuvõtule mugavalt ja lihtsasti endale sobivas...

Jõulukontserdid 2019

Jõulud on esinemiste ja kontsertide aeg. 18. detsembril toimus meie kooli traditsiooniline jõulukontsert, mis sel aastal leidis aset Püha Vaimu kirikus. Kontserdil osales esinejate ridades kokku pea 100 õpilast 1.-9. klassist. See oli erakordselt suur esinejate hulk, keda tuli vaatama palju vanemaid ja külalisi. Kontserdil astuti üles laulude, pillimängu ja luuletuste lugemisega. Lapsi juhendasid õpetajad Ago Niglas, Anneli Laev, Mirjam Jakovlev, Annely Raudsepp ja Triin Heinsalu.

Vaata Uku etteastet klaveril siit: https://www.youtube.com/watch?v=y3C1p4KOzi8

Kui 18. detsembril pidid suur hulk lapsi ise esinejate ridades üles astuma, siis 19. detsembril said kõik õpilased nautida publiku rolli. Kooli poolt olid kõikidele õpilastele kingiks Eesti Kontserdi kontserdid. 1.-4. klass sai kuulata telelavastuse „Mõmmi ja aabits“ tuntumaid lugusid läbi Ivo Eensalu ja Tarvo Kralli esituse. 5.-9. klassile esinesid ansambli Põhja-Tallinn liikmed kavaga „Läbi raskuste tähtede poole“.

Ellerheina lastekoor tõi jõulurõõmu

Aastatega on saanud kenaks tavaks, et jõulude eel külastab meie kooli Ellerheina Lastekoor. Nii ka sel aastal. 17. detsembril kajasid aulas kaunid laulud Ellerheina Lastekoori esituses.
Lastekoori dirigentideks olid Anneli Mäeots ja Ilona Muhel, kontsertmeister oli Reinut Tepp.

Oleme rõõmsad, et nad meile esinesid ja jõulurõõmu tõid.

Rahatarkuse külalistund

10.detsembril jagas 9B klassi õpilastega rahakäitumise tarkusi SEB Panga AML/KYC spetsialist Jevgenia Mihhailova. Kas sularaha on sama hea kui pangakaart? Kuidas teha turvalisi oma makseid ja kuidas neid kontrollida? Milleks on head panga äpp? Kuidas teha eelarve - millele raha kulutada ja kuidas säästa? Milliseid suuri eesmärke kogumisel silmas pidada? Millised on tuleviku töökohad ja lõpuks – mis tööd teeb AML/KYC spetsialist? Tund oli sisukas, õpilased arutlesid ja esitasid noorele külalisõpetajale, kes tõi toredaid näited omaenda kogemusest, küsimusi, nii et vahetunnist tuli aega juurde võtta. Aitäh!

Meie õpilased olid tublid inglise keele viktoriinis

5.detsembril, toimus Tallinna koolide 7. klasside inglise keele viktoriin Tallinna Arte Gümnaasiumis. Osa võttis 31 Tallinna kooli võistkonda. Viktoriini teema oli USA linnad (New York, Boston, Philadelphia ja Washington, DC) – kultuur, ajalugu, geograafia, vaatamisväärsused.

Ristiku Põhikooli õpilased 7.a-st Daniel ja 7.b-st Leonhard õpetajate Käddi-Kärt Kuurmanni ja Eve Varti juhendamisel jagasid 8.-10. kohta Püha Johannese Kooli ja Pirita Majandusgümnaasiumiga.

Õnnitleme tubli tulemuse eest!

Pärast asendusteenistust õpetajaks

https://opleht.ee/2019/12/parast-asendusteenistust-opetajaks/

opleht.ee Pärast asendusteenistust õpetajaks 6. dets. 2019 Raivo Juurak - Kommenteeri artiklit Artur Raag ja Joosep Soon said asendusteenistuse ajal vahetute kogemuste kaudu teada, et õpilastega tegelemine sobib neile. Foto: Raivo Juurak Kas asendusteenistus ei võiks olla üks nendest kanalitest, mille ka...

Koolimaja 90. sünnipäeva pühendatud 9. klasside aktiivõppepäevad

26. novembril oli Ristiku kooli 9.klasside õpilastel ja õpetajatel au osa saada Põhja-Tallinna linnaosavanema, õigusajalooprofessori Peeter Järvelaidi loengust, mis oli pühendatud kodanikupäevale. P. Järvelaid tõi näiteid kodakondsuspoliitikast erinevates riikides toonitades, et kodaniku õigustega kaasnevad alati ka kohustused. P. Järvelaidi huvitav ja õpilasi kõnetav loeng pani kuulama ka kõige püsimatumad õpilased. Esineja sõnul on alati tore rääkida inimestele, kes huvi tunnevad.

27. novembril külastasid 9. klassid Riigikogu – on ju Ristiku põhikooli ja Riigikogu hoonel sama arhitekt - Herbert Johanson. Riigikogu külastusest jäi õpilastele kõige enam meelde Valge saal koos uste kohal olevate maalidega, „koobas“, toonane telefonikeskus ja istungitesaal. Koos õpetajatega otsiti stiilisarnasusi meie koolimajaga.

Pärast ekskursiooni kohtusid õpilased Riigikogu saadiku Yoko Alenderiga, kes rääkis lähemalt oma tööst, keskkonnaküsimustest ja vastas õpilaste küsimustele. Diskussioon oli elav, õpilased märkisid, et see oli üks vahvamaid ekskursioone ja kohtumisi ning saadik omalt poolt tunnustas õpilasi sisukate küsimuste eest.

1B perehommik näituse, teatrietenduse ja suupistetega

06. detsembri hommikul nägi 1B klassiruum välja hoopis teistsugune – laudadest oli ehitatud lava ja koolipinkidest sätitud read pealtvaatajatele. Kõikjal olid väljas õpilaste loomingulised tööd: joonistused, meisterdamised savist ja plastiliinist, kollaažid ja ühiselt valminud lavadekoratsioon.

1B õpilased etendasid muinasjutulist improetendust isevalmistatud tegelaskujudega, mis rääkis loo kaugest maast, kus elavad mitmesugused tegelased ja kus headuse tuul kurjad jõud võidab. Etenduse publikuks olid lapsevanemad, kes omalt poolt tõid kaasa maitsvaid suupisteid. Õpilastel ja õpetajatel oli hea meel, et vanemad said tööpäeva hommikul tulla pikalt ja põhjalikult ettevalmistatud perehommikule tutvuma laste kunstitöödega ja kaasa elama etendusele. Aitäh!

Lapsi juhendasid kunstiterapeut Mai Sein-Garcia ja klassijuhataja Jaanika Jõgiste

2. detsembril kogunes koolipere aulasse, et tähistada esimest adventi ja süüdata jõuluootuse märgiks küünal. Ruuda Lind kõneles advendiaja kombestikust ja tuletas meelde- miks me jõule tähistame. Kogunemiste alguses kuulasime katkendit helilooja Antonio Vivaldi kirjutatud aastaaegade tsüklist “Talv”. Pärast advendiküünla süütamist esinesid õpetaja Mirjam Jakovlevi ja Ago Niglase juhendamisel solistid ja mudilaskoor.

Rahulikku jōuluootust kogu kooliperele!

Põhja-Tallinna Valitsus korraldas helkurikontrolli


2. detsembri hommikul teostas Põhja-Tallinna Valitsus koostöös kohalike koolide ja politseiga koolide juures helkurikontrolli. Õpilastele ja õpetajatele, kel helkur puudus, see anti ning aidati ka jope külge õigele kõrgusele paigaldada. Tulemused olid koolide lõikes erinevad, kuid võib öelda, et enam kui pooltel lastel helkur puudus või oli see valesti paigaldatud. Rõõm on tõdeda, et koolides, kus selline kampaania oli juba toimunud, olid ka rohkematel lastel helkurid küljes.

Sooviksime panna lapsevanematele südamele, et õues on juba pime ning jalgsi liiklemiseks kõige ohtlikum aeg. Vähim, mida saate teha laste nähtavamaks muutmisel, on paigaldada neile paremale poole täiskasvanu põlve kõrgusele helkur.

Kõikidesse linnaosa koolidesse jäi õpilastele meeldetuletuseks tänasest vaatlusest ja helkuri vajadusest välisukse kõrvale molbert plakatiga, millel ka tänase kampaania hüüdlause „Kas sul on helkur väljas?“. Linnaosa teostab helkurikontrolli uuesti jaanuari kuus.

Lapsevanemad, kellel on helkureid kodus palju, võiksid need tuua kooli lastele andmiseks.

Tänasel vaatlusel jäid kõlama laused: „täna on teine jope seljas“, „seljakoti küljes ju on helkur“, „meil on kodus hästi paljud helkureid“, „mul on helkur taskus“, „meil on jope küljes helkurriba“, kahjuks need põhjendused Tallinna liikluses kaalu ei oma.

Kokkuvõtte helkurikontrollist kirjutas Põhja-Tallinna Valitsuse kultuuri ja hariduse peaspetsialist Sten Svetljakov