Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut

"Teeme ära!" talgupäev tähendab ilusat ilma, toredat seltskonda, välkuvaid rehasid ja muidugimõista talgusuppi! Eile korrastasime juba traditsiooniks saanud talgul kirjandusinstituudi muuseumi hoovi.

Lahkudes viisime Nõmme Sõõrikukohvikule tagasi poti, milles enam polnud imemaitsvat talguseljankat. Poola kirjanikele pühendatud aiapink läks aga parandusse ja on loodetavasti peagi tagasi. Punakad kotid kiidavad usinaid riisujaid!

Aitäh kõigile osalenutele - tuleval aastal jälle ja tere tulemast muul ajalgi!

Õpilased tagasi muuseumisse!

Ühineme „Õpilased tagasi...!” kampaaniaga ning kutsume ka teisi kultuuri- ja haridusasutusi kampaaniaga liituma!

Kampaania tõukub vajadusest leida süsteemne lahendus õppekäikude korraldamise ja rahastamisega seotud segadusele, mille on põhjustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjal „Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides.”

Seetõttu kutsub „Õpilased tagasi...!” kampaania üles:

1) Haridus- ja Teadusministeeriumit kinnitama, et lapsevanematel on vabatahtlik õigus rahastada õppekava siseseid õppekäike ning uuendama oma juhendmaterjali sellele vastavalt, et luua selgus lapsevanematele, õpetajatele ja koolidele.

2) Kultuuriministeeriumit ja Haridus- ja Teadusministeeriumit kaasrahastama õppekäikude jaoks Kultuuriministeeriumi poolt loodud ja kasutajale tuttavat süsteemi „Kultuuriranits”. Kultuuriranitsa pearaha määr peaks olema 52 eurot õpilase kohta aastas. Sellega saaksime kindlustada, et ligipääs kultuuriharidusele säilib ka majanduslikult vähem kindlustatud peredel.

Kutsume ka teisi kultuuri- ja haridusasutusi kampaaniaga liituma!

Seisame koos kultuurihariduse tuleviku eest!

Pühapäeval on talgud! Tulge!

2026. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi Kirjandusinstituudi eripreemia pälvis Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Lisete Talvar teosega „Feminismi avaldumine Jane Austeni teoses „Uhkus ja eelarvamus“, Margaret Atwoodi raamatus „Teenijanna lugu“ ja Bernardine Evaristo romaanis „Tüdruk, naine, keegi teine““. Palju õnne!

Armastus allikate vahel - Sirp Martin Klöker on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse pikaajaline ja tunnustatud uurija1, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi juhtivteadur. 2020. aastal avaldas Klöker arhiiviallikate publikatsioonina veidi üle saja ar...

Humaniora väraval

Rõõmu ja elevusega teatame, et UTK on sõlminud koostöölepingu Eesti Rahva Muuseumiga! Juba on vormumas esimesed ühisseminarid ja plaane on mõistagi veel!

Pildil direktorid Kristi Viiding ja Laura Kipper EHAK-i konverentsi vastuvõtul TÜ muuseumis.

Palju õnne meie nooremteadur ja juubilar Aare Pilvele!

Täna, 15. aprillil tähistab 50. sünnipäeva kirjanik Aare Pilv. Soovime juubilarile õnne, üllatumist ja aega süvenemiseks! 💐

✨ Millest sa praeguses vanuses unistad ja mida unistamine sulle üldse tähendab?

Lavastuses "Hymn" ütleb üks noormees samale küsimusele vastates: "rahust - nii isiklikus elus kui ka üleüldiselt", ja ma olen temaga nõus. Unistan, et oma elu oleks töises mõttes vähem tormakas ja võimaldaks rohkem loovat süvenemist, aga samas, et oleks ka jätkuvalt avastada ja üllatuda. Et mul oleks veel midagi väärtuslikku teistele anda. Ja muidugi unistan sellest, et maailmas ei annaks tooni sõgedad vanamehed (east ja soost sõltumata), kes hoiavad iga hinna eest kinni mingitest oma hapuks läinud ideaalidest ja põhjustavad sellega palju kannatusi.
Üldiselt ma väga unistaja vist pole, pigem vaatlen ja siis aeg-ajalt kaalun, kas ma saan midagi natukegi head või kasulikku teha. Ilmselt selle taga on mingi ebamäärane unistus maailmast, mis oleks parim võimalikest.

✨ Milline on sinu esimene oma sünnipäevaga seotud mälestus?

Eelkõige vist see elevus, millega ma teisi enda sünnipäevale ootasin. Mu lapsepõlv oli üheksa korteriga vanas majas, kus oli umbes viis kuni seitse last, kellega ühiselt mängisime. Enne sünnipäeva viis sünnipäevaline kõigile teistele üle ukse kaardikese peal kutse, ja siis õigel päeval tuldi kokku, mängima ja salatit sööma, pisut pidulikumate riietega. Ja just see ootamine, uksekell muudkui helises järjest ja järjekordne naabrilaps oli ukse taga, oma kingitusega, selles saabumises oli mingit erilist rõõmsat ärevust.

✨ Sul on kaks blogi. Kust blogipidamise harjumus sinu jaoks alguse sai ning miks seda jätkuvalt teed?

Alguses oli see lihtsalt huvi uue formaadi vastu, mõtlesin, et proovin. Vaatan, et ma olen alustanud 2007, tollal oli see natuke sama funktsiooniga, mis praegu Facebook (või need uuemad platvormid), üks viis mingeid oma asju vabamas vormis välja käia ja heal juhul vastukaja saada. See esimene blogi on uuemal ajal mõnevõrra soiku jäänud, kuigi mõnikord panen sinna asju, millest ei taha, et need Facebooki voogu ära kaoks. Uuem blogi, "Acta Nubis", on konkreetsemalt avaldatud tekstide ja muude avalikumate tööde kogumiseks, et nad oleks ühest kohast võtta nagu arhiivist - kuigi sedagi jõuan uuemal ajal üsna lünklikult täita.

✨ Teatriteaduse ja eesti kirjanduse kõrval oled õppinud semiootikat. Asjatundmatutele inimestele tundub semiootika olevat midagi väga abstraktset ja segast. Kas ja kuidas see sind sinu tegemistes ja maailma mõtestamisel aitab?

Semiootikaõpingud andsid mulle struktuuritaju - hakkasin aru saama, kuidas igasuguse (kultuuri)nähtuse saab muuta analüüsitavaks: milline on tema sisemine "grammatika", millistest üksustest ja nendevahelistest seostest asi koosneb, ühesõnaga, milline on tema n-ö tähendavuse viis, kuidas ta midagi tähendab. Semiootika iseendast ongi üsna abstraktne, umbes nagu matemaatika täppisteaduste jaoks, aga tema efektiivsus tuleb välja just konkretiseeringutes - biosemiootika, kultuurisemiootika, kirjandussemiootika, poliitikasemiootika jne. Ma tunnen, et mu uurimiste ja mõtlemiste aluspõhjas on see semiootiline instrumentaarium alati olemas, hoiak, et tähendusel on struktuur ja koostis, ta ei ole lihtsalt umbmäärane mõju. Aga muidugi alati on kõigel ka mingi analüüsimatu ja struktureerimatu aspekt (võib-olla isegi tuum) - ka selle müstilise piirjooni aitab too semiootiline alushoiak selgemini kombata.

✨Millist ja kui suurt rolli mängib sinu arvates tekst/ sõna nüüdisteatris?

Ta võib mängida igasugust rolli. Nn traditsiooniline sõnateatri all peetakse tavaliselt silmas teatrit, kus on selge tegelaskujude dialoogi kaudu jutustatav lugu - seda on ka nüüdisteatris vägagi heal tasemel. Aga sealt edasi tuleb nn postdramaatiline teater, kus on juba igasuguseid võimalusi. On omajagu ilma sõnadeta teatrit või teatrit, kus sõna on kõrvaline, aga on ka uudset teatrit, kus on palju teksti. Just äsja käisin vaatamas Oliver Issaku, Kairi Mändla ja Jan Teeveti lavastust "Kuni nad surnud ei ole, elavad nad igavesti" (Ekspeditsioonis), ja see koosnes suuresti just tekstist, mida esitati saateks akendest paistvale loojangule ja videvikule ning aknal seda vaatavale mehele - väga mõjuv kogemus. Me ise tegime Jarmo Rehaga 2022 tüki "Divide et impera", kus teksti oli massiivselt, aga see polnud mõeldud eeskätt info edastamiseks ja arusaamiseks, vaid pigem mingi mateeriana, mille sisse vaatajad aru saada püüdes ära eksiksid, võrdväärselt ruumilise, visuaalse ja helilise massiiviga - see oli mõeldud vaatajaist pigem üle rulluma või neid läbistama, tekitama teatavat nõustumise ja mittenõustumise vahelduvat kaskaadi.
Põhimõtteliselt on tekst tänapäeval teatris vaba - ta võib teha erinevaid asju, tähendada või mitte tähendada ja hoopis puhtalt meeltele mõjuda. Ta on näitleja kohaoluga, ruumiga, heliga, valgusega võrdväärne element. Ja ta on vaba ka selles mõttes, et teda pole teatritükis tingimata vaja.

✨Millal viimati said väga hea teatrielamuse ning mis sind selle lavastuse juures kõnetas?

Seesama pika nimega lavastus meeldis, eelkõige just seetõttu, et oli leitud veenev viis, kuidas muuta päikeseloojang kunstiteoseks, ja et oli osatud ette valmistada lõpupaus, mida publik hoidis nii pikalt, et ma korraks jõudsin isegi unustada, et paus kestab.
Aga lavastused, mida viimati käisin korduvalt vaatamas, olid Mart Kangro "Pantheon" Von Krahlis (sest see oli lihtsalt nii ümbersõnastamatult poeetiline) ja Jarmo Reha "Baar Amsterdam" Ekspeditsioonis (sest ta suutis väga lihtsas vormis rääkida sellest, mis seisus me siin praegu oleme).

✨ On sul ehk jagada mõnda lõigukest millestki valmivast või värskelt valminust?

mistahes
võibolla
veelkord

📸 Liisi Rünkla

—————————————————

Eesti Kirjanike Liidu Facebooki-lehelt saab lugeda lühiintervjuusid liidu juubilaride ja uute liikmetega.
Usutleb Maarja-Liis Mölder / EKL.

Eesti humantaarteaduste aastakonverentsil pidas UTK direktor Kristi Viiding eile plenaarettekande "Dracones mordaces: varauusaegse Eesti- ja Liivimaa kirjanduslikke kihistusi", keskendudes küsimusele, kas üldse, mille üle ja kuidas siinses varauusaegses kirjanduses naljatati ja mida pilgati.

Loeng Tartu ülikooli aulas läks täissaalile!

Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi (EHAK) eelõhtul on paslik tegeleda statistikaga!

Uhkusega tõdeme, et suurkonverentsil astub üles suisa 71,43% UTK inimestest! Mis on ilmselt kõrgeim näitaja osalevate asutuste seas.

Võrdluseks: sama tulemus saavutataks näiteks Tartu Ülikoolis 1898 osaleja puhul.*

----

Meie inimesed konverentsil:

08.04. Kolmapäev

Hegely Klaus: Varane eestikeelne tööliskirjandus progressi ja ekspluateerimise kokkupuutepunktis. Posterettekanne.

Jaanus Valk: Kaplinski rõhuline silbiline luule või silbiline rõhuline luule. Posterettekanne.

09.04. Neljapäev

Elle-Mari Talivee: Eesti diplomaadid Aino Kallas ja Bernhard Riives. Ettekanne.

Kristi Viiding: Dracones mordaces: varauusaegse Eesti- ja Liivimaa kirjanduslikke kihistusi. Plenaarettekanne.

10.04. Reede

Merlin Kirikal. Milliseid üldkäsitlusi vajavad Eesti soouuringud? Ümarlaud.

Aare Pilv: Kunstide ajalood ja humanitaaria eneseloome. Ümarlaud.

Viktors Dāboliņš: Doctor and nobleman Zacharias Stopius (~1530-1593) and his reflections on Livonian war.
Aira Võsa: Kuramaa aadlidaami Anna von Medemi (1613-1674) maine ja vaimne teekond.
Kaarel Vanamölder: Aadlikust kroonikakirjutaja - Gustav von Lode juhtum.
Mark Alexander Ummelas: Eestimaa maanõunik Otto Fabian von Wrangell ajalehtede lugeja ja nende talletajana.

(Viimased neli ettekannet kuuluvad paneeli "Vaateid Balti aadli loomingulisse maailma varauusajal")


Kogu programmi näeb siit: https://ehak2026.ee/ee/ehak/

Kui Tartusse kohale ei jõua, saad plenaarttekandeid jälgida ka veebi vahendusel või ERR Novaatorist.

* TÜ-s on 2025. aasta seisuga akadeemilisi töötajaid 2657 hinge.

Underi ja Tuglase muuseumis toimuvatesse haridusprogrammidesse on oodatud kõik koolilapsed! 🖋️

Õpilaste lemmik “Marie Underi, Artur Adsoni ja Tuglaste elust Nõmmel” avab 20. sajandi esimese poole kirjanduslikku ja kultuuriloolist tausta. Siiliprogramm kõige pisematele sisaldab siilimängu töölehti Kirjandusinstituudi väljaandest “Väikese kirjaniku raamat”. Loe pikemalt haridusprogrammidest Kirjandusinstituudi kodulehelt! 🦔

Pildil Gustav Adolfi Gümnaasiumi rõõmusuised õpilased koos oma armsa õpetajaga. 👩🏼‍🏫

Jõulu ajal on kahtlemata tervislikum suurema söömise asemel end rammusa vaimutoiduga kosutada - nii et koos heade pühadesoovidega tuleb siit suurepärane spikker, milliste paladega eriti! Mmm!

Ülevaade. Kirjandusaasta 2025 ERR-i kultuuriportaali kirjandusaasta ülevaatest võttis sel korral osa 40 valdkonna spetsialisti, kelle hulgas on nii kirjanikke, kriitikuid, kirjandusteadlasi, kirjastajaid kui ka tõlkijaid. Kui viimastel aastatel on osalejad tõstnud esile ühe teose, siis sel korral tegime põhjalikuma kokkuv....