Eesti Filmi Instituut / Estonian Film Institute

Eesti Filmi Instituut / Estonian Film Institute

Comments

Popalsja vot takoi kratkii obzor, vesma svezhenkii. ;)

Dear filmmakers, we have 3 days left to our submission deadline to the East Doc Platform 2019! We are looking forward to your short, feature lenght or interactive projects! Please, submit by Monday November 12!
Veel viimane võimalus esitada oma dokumentaalfilm East Doc Platformile!
Tere sõbrad, ma olen õnnelik, et ma sain ken johnilt laenu, on nad parimad, mida ma kunagi näinud olen, sest ma peaksin püüdma laenu saada, võite saata neile e-posti, kui vajate laenu: [email protected]
Dear filmmakers, if you have a documentary, animation or short fiction, please do consider submitting it to the Mumbai International Film festival. Deadline 15 November. It will be so wonderful if the Indian audience has a chance to watch some Estonian films at this esteemed biennial festival.
Asoloartfilmfestival new call for entry: films on art, shorts, videoart, animation, music video. Submit your videos to the oldest competition of films on art!

Eesti Filmi Instituut on suurim filmitootmise finantseerija Eestis. / Estonian Film Institute is the biggest financier of film production in Estonia.

EFI peamised ülesanded on:

- Kodumaise filmitootmise toetamine ja edendamine
- Eesti filmi- ja audiovisuaalkultuuri edendamine ja toetamine nii
- kodumaisel kui ka rahvusvahelisel tasandil
- Euroopa audiovisuaalpoliitika arengut puudutava ja filmialase rahvusvahelise praktilise informatsiooni edastamine Eesti filmitootjaile
- Filmialase koolituse ja teadusliku uurimistegevuse toetamine
- Eesti filmi ja filmitootjate andmebaasi loomine ja vastava statistika edastamine rahvusvahelistele koostööpartneritele

EFF's main goals:

- financing Estonian film production
- establishing and developing international film contacts
- promoting Estonian films at home and abroad
- supporting the training of Estonian filmmakers and audiovisual professionals
- creating and maintaining Estonian film databases.

02/06/2021

ERMis avati Rein Marani fotonäitus „Hõimude hällimail“

Juubilar Rein Marani fotod filmi „Linnutee tuuled“ ekspeditsioonidelt

VIII soomeugri maailmakongressi erinäitus
Avatud ERMi B-fuajees kuni 31.08.2021, K–P kell 10–18.

„Ärge oodake sellelt näituselt fotokunsti avastusi või tõsiteaduslikke etnograafilisi dokumente. Need on näpsatud parajasti siis, kui käed-jalad ja silm olid vabad filmikaamerast. „Linnutee tuulte“ poolteist aastat (1976–1977) kestnud matkadel ei olnud niisuguseid hetki palju. Vaevalt nendele fotodele jäädvustatud inimestest keegi enam elavate kirjas on. Ka enamik nende kodupaikadest on tsivilisatsiooni surve all tundmatuseni muutunud.
Ühest kännust oleme võrsunud ja erinevatesse keskkondadesse juurdunud, muutnud keskkonda ja muutunud ise, viimasel sajandil enam kui esimestel kokku. Lääts otsis latvu, jalg komistas juurtele.
Vahest uurali hõimu juurtele?"
Rein Maran 1978/2021

Esmakordselt saab näituse juures lugeda ka väljavõtteid Rein Marani ekspeditsioonipäevikust.

Näituse kuraator: Kristjan Raba (ERM)
Saatetekst: filmiajaloolane ja -õppejõud Jaak Lõhmus
Graafiline disain: Marje Eelma/Tuumik
Erilised tänud : Rein Marani perekond, Enn Säde
ja näituse töögrupp: Tiit Sibul, Lauri Tamm, Arvi Tragel, Priit Pajusalu, konservaator Silli Peedosk (ERM)
Avatud ERMi B-fuajees kuni 31.08.2021, K–P kell 10–18.
https://www.erm.ee/et/hoimude-hallimail

Foto: Aado Lintrop (ERM Fk 1926:36), pildil Rein Maran ja Lennart Meri.

ERMis avati Rein Marani fotonäitus „Hõimude hällimail“

Juubilar Rein Marani fotod filmi „Linnutee tuuled“ ekspeditsioonidelt

VIII soomeugri maailmakongressi erinäitus
Avatud ERMi B-fuajees kuni 31.08.2021, K–P kell 10–18.

„Ärge oodake sellelt näituselt fotokunsti avastusi või tõsiteaduslikke etnograafilisi dokumente. Need on näpsatud parajasti siis, kui käed-jalad ja silm olid vabad filmikaamerast. „Linnutee tuulte“ poolteist aastat (1976–1977) kestnud matkadel ei olnud niisuguseid hetki palju. Vaevalt nendele fotodele jäädvustatud inimestest keegi enam elavate kirjas on. Ka enamik nende kodupaikadest on tsivilisatsiooni surve all tundmatuseni muutunud.
Ühest kännust oleme võrsunud ja erinevatesse keskkondadesse juurdunud, muutnud keskkonda ja muutunud ise, viimasel sajandil enam kui esimestel kokku. Lääts otsis latvu, jalg komistas juurtele.
Vahest uurali hõimu juurtele?"
Rein Maran 1978/2021

Esmakordselt saab näituse juures lugeda ka väljavõtteid Rein Marani ekspeditsioonipäevikust.

Näituse kuraator: Kristjan Raba (ERM)
Saatetekst: filmiajaloolane ja -õppejõud Jaak Lõhmus
Graafiline disain: Marje Eelma/Tuumik
Erilised tänud : Rein Marani perekond, Enn Säde
ja näituse töögrupp: Tiit Sibul, Lauri Tamm, Arvi Tragel, Priit Pajusalu, konservaator Silli Peedosk (ERM)
Avatud ERMi B-fuajees kuni 31.08.2021, K–P kell 10–18.
https://www.erm.ee/et/hoimude-hallimail

Foto: Aado Lintrop (ERM Fk 1926:36), pildil Rein Maran ja Lennart Meri.

31/05/2021

EESTI KINOLEVI TOP 7
28.05.2021-30.05.2021

1. "Godzilla vs. Kong" - 2 754 vaatajat
2. "Tom ja Jerry" - 2 477 vaatajat
3. "Cruella" - 1 278 vaatajat
4. "Eikeegi" - 1 156 vaatajat
5. "Nomaadimaa" - 1 052 vaatajat
6. "Kaose planeet" - 739 vaatajat
7. "Võlukaar" - 718 vaatajat

EESTI KINOLEVI TOP 7
28.05.2021-30.05.2021

1. "Godzilla vs. Kong" - 2 754 vaatajat
2. "Tom ja Jerry" - 2 477 vaatajat
3. "Cruella" - 1 278 vaatajat
4. "Eikeegi" - 1 156 vaatajat
5. "Nomaadimaa" - 1 052 vaatajat
6. "Kaose planeet" - 739 vaatajat
7. "Võlukaar" - 718 vaatajat

28/05/2021

“Krati” Põhja-Ameerika esilinastus toimub maineka fantaasiafilmide festvali Fantasia raames

Rasmus Merivoo teine täispikk mängufilm “Kratt” on valitud Kanadas, Montrealis toimuvale fantaasiafilmide festivalile Fantasia. “Kratt” hõigati välja koos viieteiskümne teise rahvusvahelise filmiga festivali esimeses nimistus, kus see on märgitud kui üks hullumeelsemaid filme selleaastases valikus.

„Krati“ tegevus kannab meid suveunne suikunud alevisse, kuhu nutisõltlastest lapsed puhkama saadetakse. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati, mispeale võtab elu maakohas uued tuurid.

“Uhke kuulda, et Krati seiklused Põhja-Ameerikas algavad festivalil, kus on tuult tiibadesse saanud selliste suurkujude nagu Tim Burtoni ja Taika Waititi filmid,” kommenteeris filmi valikuprotsessi produtsent Tõnu Hiielaid.

“Kratt on justkui mulleti soeng,” kommenteeris filmi olemust lavastaja Rasmus Merivoo. “Eest viisakas ja korrektne, aga kuklas käib pidu – ideaalne kõigile neile, kes naudivad filme, mis on pisut metsikud, veidrad, aga samas vabastavalt meelelahutuslikud. Mul on hea meel, et nii suur festival teisel pool maakera meie väikese alevi seiklusest vaimustub. Fantaasial pole piire, jumal tänatud,” lisas Merivoo.

Rahvusvaheline filmifestival Fantasia, mis keskendub nii Euroopa, Aasia kui ka Ameerika fantaasiaküllaste linateoste näitamisele tähistab sel aastal oma kahekümne viiendat aastapäeva. Varasemalt on Eesti filmidest Fantasia filmifestivalile jõudnud näiteks Miguel Llansó lavastatud mängufilm “Jeesus juhatab sind kiirteele” ja Mikk Mägi ning Oskar Lehemaa animatsioon “Vanamehe film”.

“Kratis” löövad teiste seas kaasa Mari Lill, Ivo Uukkivi, Jan Uuspõld, Paul Purga, Mari-Liis Lill, Jaanus Mehikas, Paul Laasik, Alo Kurvits, ITL Segakoor ning oma esimese filmirolli teevad ka Nora Merivoo, Harri Merivoo, Elise Tekko ja Roland Treima. Filmi lavastajaks ning stsenaristiks on Rasmus Merivoo, operaatoriks Jako Krull, filmikunstnikuks Krete Tarkmees, originaalmuusika kirjutas Tauno Aints ning filmi monteerisid Kristin Kalamees ja Rasmus Merivoo.

Filmi toodab Rain Rannu ja Tõnu Hiielaidi produktsioonifirma Tallifornia. Filmi kaasrahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

“Kratt” jõuab Eesti kinoekraanidele juba 30. juulil.

Lisainfo:

Tõnu Hiielaid, produtsent

[email protected]

+37253366981

“Krati” Põhja-Ameerika esilinastus toimub maineka fantaasiafilmide festvali Fantasia raames

Rasmus Merivoo teine täispikk mängufilm “Kratt” on valitud Kanadas, Montrealis toimuvale fantaasiafilmide festivalile Fantasia. “Kratt” hõigati välja koos viieteiskümne teise rahvusvahelise filmiga festivali esimeses nimistus, kus see on märgitud kui üks hullumeelsemaid filme selleaastases valikus.

„Krati“ tegevus kannab meid suveunne suikunud alevisse, kuhu nutisõltlastest lapsed puhkama saadetakse. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati, mispeale võtab elu maakohas uued tuurid.

“Uhke kuulda, et Krati seiklused Põhja-Ameerikas algavad festivalil, kus on tuult tiibadesse saanud selliste suurkujude nagu Tim Burtoni ja Taika Waititi filmid,” kommenteeris filmi valikuprotsessi produtsent Tõnu Hiielaid.

“Kratt on justkui mulleti soeng,” kommenteeris filmi olemust lavastaja Rasmus Merivoo. “Eest viisakas ja korrektne, aga kuklas käib pidu – ideaalne kõigile neile, kes naudivad filme, mis on pisut metsikud, veidrad, aga samas vabastavalt meelelahutuslikud. Mul on hea meel, et nii suur festival teisel pool maakera meie väikese alevi seiklusest vaimustub. Fantaasial pole piire, jumal tänatud,” lisas Merivoo.

Rahvusvaheline filmifestival Fantasia, mis keskendub nii Euroopa, Aasia kui ka Ameerika fantaasiaküllaste linateoste näitamisele tähistab sel aastal oma kahekümne viiendat aastapäeva. Varasemalt on Eesti filmidest Fantasia filmifestivalile jõudnud näiteks Miguel Llansó lavastatud mängufilm “Jeesus juhatab sind kiirteele” ja Mikk Mägi ning Oskar Lehemaa animatsioon “Vanamehe film”.

“Kratis” löövad teiste seas kaasa Mari Lill, Ivo Uukkivi, Jan Uuspõld, Paul Purga, Mari-Liis Lill, Jaanus Mehikas, Paul Laasik, Alo Kurvits, ITL Segakoor ning oma esimese filmirolli teevad ka Nora Merivoo, Harri Merivoo, Elise Tekko ja Roland Treima. Filmi lavastajaks ning stsenaristiks on Rasmus Merivoo, operaatoriks Jako Krull, filmikunstnikuks Krete Tarkmees, originaalmuusika kirjutas Tauno Aints ning filmi monteerisid Kristin Kalamees ja Rasmus Merivoo.

Filmi toodab Rain Rannu ja Tõnu Hiielaidi produktsioonifirma Tallifornia. Filmi kaasrahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

“Kratt” jõuab Eesti kinoekraanidele juba 30. juulil.

Lisainfo:

Tõnu Hiielaid, produtsent

[email protected]

+37253366981

27/05/2021

Pääru Oja ja Tanel Toom kutsuvad kinno!

Nüüd võid oma arvuti, nutitelefoni ja teleka puhkusele saata, sest kinod on jälle lahti! Tanel Toom ja Pääru Oja kutsuvad sind kinno värskeid Eesti filme vaatama.

26/05/2021

Kinodesse jõuab Ivar Heinmaa dokumentaalfilm “Naised rindejoonel”

Alates 28. maist jõuab kinodesse Ivar Heinmaa uus dokumentaalfilm “Naised rindejoonel”. Film on 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi.

Filmi peategelasteks on naised Oksana, Anna, Tatjana ja Marina, kes räägivad enda elust sõjatandril ja neist tulistavatest Vene eriüksustest. Heinmaa uus film jälgib naiste lahinguteekonda mitmel aastaajal ning näitab nende igapäevaseid toimetusi, käitumist stressiseisundis, ka vastupidamist kuulirahe all.

Lisaks naistele sõjas näitab režissöör ka Zaitsevo külas elava pensionäri Aleksandra elu ‘’hallis tsoonis’’ ehk eikellegimaal, kus naine püüab taastada purunenud aknaid, abiks taat Volodimir. Tare on pommitustes kannatada saanud, pikalt elektrita. Sarnaseid maju on Zaitsevos kümneid, paljud vanurid on jäänud ilma kodudest ja kogu maisest varast, mitmed on läinud manalateed.

Režissöör Ivar Heinmaa: “Sõda on jätnud seal paljude hinge sügavad haavad. Ka Aleksandra tahaks, et pommitused lõpeksid. Tahaks magada oma voodis, valgete linade vahel, mitte keldris pommivarjendis. Vana naine meenutab heldimusega Nõukogude aega, tulevik paistis helge ja kindlustatud. Nüüd on ta nii poeg Sergei kui ka pojapoeg Nikita jäänud separatistide käes olevasse Horlivkasse, viimati nägi ta neid kahe aasta eest. Sergei sõnas sõja puhkedes, et mundrit ta selga ei pane ja relva kätte ei võta, sest tal on sõbrad mõlemal pool rindejoont.”

“Naised rindejoonel” otsib vastuseid küsimustele, miks ajendab naisi üldse rindele minema, millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga nad seal vastu peavad? Mida naised tulevikult ootavad ning kas ja kuidas nende usk ja lootused ajas muutuvad.

Filmi režissöör ja operaator on Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Kati Laukkanen, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen ja Marko Lönnqvist, monteerija Andres Lepasar, helilooja Timo Steiner.
Filmi on tootnd Einmann Video ja Yleisradio, filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Ivar Heinmaa filmograafiasse kuuluvad varasemast sellised dokfilmid nagu 2005. aastal valminud “Afganistani armid” ning 2012. aasta film “Tšernobõli samuraid”. Heinmaa on teinud koostööd paljude rahvusvaheliste telekanalitega (Šveitsi TV, Channel Four, BBC, CNN, ARTE, Spiegel TV, Rootsi TV, Norra TV, Taani TV, Soome TV3 ja YLE) ning tema dokumentaalfilme on näidatud mitmete mainekate tele- ja filmifestivalide programmides. Heinmaa on viibinud kaameraga 128. riigis, filminud kõiki viimase paarikümne aasta sõdasid, kriise ja katastroofe (Süüria, Bosnia, Iisrael, Palestiina, Iraak, Iraan, Liibanon, Tšetšeenia, Gruusia, Karabahh, Afganistan, Kolumbia, Sierra Leone, Ruanda, Sudaan, Pakistan, Nigeeria, Abhaasia, Tadžikistan).

Film alustab kinolevi 28. maist kinos Artis.

Rohkem infot:

Ivar Heinmaa
Režissöör
5041557
[email protected]

Margit Vremmert
Produtsent
5148738
[email protected]

Kinodesse jõuab Ivar Heinmaa dokumentaalfilm “Naised rindejoonel”

Alates 28. maist jõuab kinodesse Ivar Heinmaa uus dokumentaalfilm “Naised rindejoonel”. Film on 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi.

Filmi peategelasteks on naised Oksana, Anna, Tatjana ja Marina, kes räägivad enda elust sõjatandril ja neist tulistavatest Vene eriüksustest. Heinmaa uus film jälgib naiste lahinguteekonda mitmel aastaajal ning näitab nende igapäevaseid toimetusi, käitumist stressiseisundis, ka vastupidamist kuulirahe all.

Lisaks naistele sõjas näitab režissöör ka Zaitsevo külas elava pensionäri Aleksandra elu ‘’hallis tsoonis’’ ehk eikellegimaal, kus naine püüab taastada purunenud aknaid, abiks taat Volodimir. Tare on pommitustes kannatada saanud, pikalt elektrita. Sarnaseid maju on Zaitsevos kümneid, paljud vanurid on jäänud ilma kodudest ja kogu maisest varast, mitmed on läinud manalateed.

Režissöör Ivar Heinmaa: “Sõda on jätnud seal paljude hinge sügavad haavad. Ka Aleksandra tahaks, et pommitused lõpeksid. Tahaks magada oma voodis, valgete linade vahel, mitte keldris pommivarjendis. Vana naine meenutab heldimusega Nõukogude aega, tulevik paistis helge ja kindlustatud. Nüüd on ta nii poeg Sergei kui ka pojapoeg Nikita jäänud separatistide käes olevasse Horlivkasse, viimati nägi ta neid kahe aasta eest. Sergei sõnas sõja puhkedes, et mundrit ta selga ei pane ja relva kätte ei võta, sest tal on sõbrad mõlemal pool rindejoont.”

“Naised rindejoonel” otsib vastuseid küsimustele, miks ajendab naisi üldse rindele minema, millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga nad seal vastu peavad? Mida naised tulevikult ootavad ning kas ja kuidas nende usk ja lootused ajas muutuvad.

Filmi režissöör ja operaator on Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Kati Laukkanen, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen ja Marko Lönnqvist, monteerija Andres Lepasar, helilooja Timo Steiner.
Filmi on tootnd Einmann Video ja Yleisradio, filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Ivar Heinmaa filmograafiasse kuuluvad varasemast sellised dokfilmid nagu 2005. aastal valminud “Afganistani armid” ning 2012. aasta film “Tšernobõli samuraid”. Heinmaa on teinud koostööd paljude rahvusvaheliste telekanalitega (Šveitsi TV, Channel Four, BBC, CNN, ARTE, Spiegel TV, Rootsi TV, Norra TV, Taani TV, Soome TV3 ja YLE) ning tema dokumentaalfilme on näidatud mitmete mainekate tele- ja filmifestivalide programmides. Heinmaa on viibinud kaameraga 128. riigis, filminud kõiki viimase paarikümne aasta sõdasid, kriise ja katastroofe (Süüria, Bosnia, Iisrael, Palestiina, Iraak, Iraan, Liibanon, Tšetšeenia, Gruusia, Karabahh, Afganistan, Kolumbia, Sierra Leone, Ruanda, Sudaan, Pakistan, Nigeeria, Abhaasia, Tadžikistan).

Film alustab kinolevi 28. maist kinos Artis.

Rohkem infot:

Ivar Heinmaa
Režissöör
5041557
[email protected]

Margit Vremmert
Produtsent
5148738
[email protected]

[05/25/21]   Sänna kultuurimõisas toimub 11.-13. juunil 2021 taas Soome-Ugri Filmifestival FUFF.

Oodatakse nii soome-ugri kultuuride austajaid kui ka filmihuvilisi noori, kes soovivad töötubades ise oma filmitegija karjääri alustada. Toimuvad filmivaatamised ja kontserdid, mõttevahetused-seminarid ning õhtused olemised suitsusaunas. See on festival, kus mitte ainult ei vaadata temaatilisi filme, vaid kus elataksegi ugrilastena ugrielu, tunnetatakse loodusrahvaks olemist ning saadakse seejuures eri moel targemaks. Filmiprogrammi on võimalik vaadata ka veebis, kuid paraku suitsesaunas leili visata ja kultuurikaaslastega juttu vesta saab vaid kohapeal.

Nii Sännas kohapeal kui veebikinos on võimalik vaadata filme “Viimane liivlane” (rez. Mikko Piela) ja noorte lühidokumentaalfilmide kogumikku mitmekesisuse teemal "Rääkimata lood/Stories Untold", dokumentaalfilmi eesti ungarlastest ning valikuid saami, ungari, eesti, soome ja väikerahvaste programmi lühifilmidest.

Õhtuti saab kuulata ugrihõngulist muusikat – 12. juunil esineb Tuulikki Bartosik, teistel õhtutel on oodata üllatusesinejaid.

Hõimurahvaste toidutöötubades on kõigil huvilistel võimalus õppida erinevaid soome-ugri väikerahvaste söögivalmistamise nippe. Lisaks toimuvad töötoad ka noortele ja lastele, kus saab peale filmitegemise ja animatsiooni õppida ka laululoomist, joogat, käia looduses matkamas ja kuulata aovalguses linnulaulu, meisterdada, savitada, riietele taimetrükki teha ning harjutada tsirkusetrikke.
Kultuurilise mitmekesisuse olulisuse tunnetust saab kinnistada lõkkeõhtul ja suitsusaunas.
Festivali lõpetuseks on kõik oodatud kaasa mõtlema loodusliku mitmekesisuse vajalikkusele pühendatud seminarile, mille peaesinejad on Aveliina Helm ja Rea Raus.

“Iga kultuur kätkeb endas mingit saladust, lugu, mis on ainult selle kultuuri oma ning mis väärib hoidmist. Me püüame nii kultuurilise mitmekesisuse kui ka loodusliku mitmekesisuse hoidmisele kaasa aidata,” võtab festivali teema kokku FUFFi vedaja Edina Csüllög.

Lisainfo: [email protected]
58877144

Doktoriõpe 24/05/2021

Doktoriõpe

Filmitööstus toetab doktoriõpet Tallinna Ülikoolis

TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ehk BFM loob koostöös Eesti Filmi Instituudiga doktorandiprojekti ENFFE ehk “Eesti nüüdisaegne filmitööstus, filmiturud ja ekspordistrateegiad”.
Tegemist on esimese tööstusvaldkonna rahastatud doktorikohaga Tallinna Ülikoolis.

“Kui Eestis on audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktorantuur, siis oleks ilmselge mõtlematus, kui valdkond ei kasutakse keskuse poolt teostatuid uuringuid kohaliku filmitööstuse hüvanguks. EFI koostöös MEDIT’iga loob parimad eeldused eesti audiosivuaalvaldkonna terviklikuks tulevikuvisooniks, mis põhineb teadusel,mitte ainult sisetundel,” selgitas Edith Sepp, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige.

Audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktoriõppekaval on aastal 2021 aga koguni kolm vaba kohta. Üks neist puudutab, nagu juba mainitud, Eesti nüüdisaegse filmitööstuse, filmiturgude ja ekspordistrateegiate majandusteaduslikku ja poliitikauuringute põhist uurimist, ülejäänud kahe teemad on vabad.

Doktoriõppesse astuda soovijal peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, kindel eesmärk ja plaan tulevasteks õpinguteks ning inglise keele oskus B2 tasemel. ENFFE projektikohale kandideerijatel palutakse ühenduda professor Ulrike Rohni või professor Indrek Ibrusega.

Üldised vastuvõtutingimused on leheküljel www.tlu.ee/doktoriope.

Tallinna Ülikooli BFM tervikuna on orienteeritud tudengite ettevalmistamisele tööks kaasaegses, dünaamiselt arenevas meediasüsteemis. Lisaks filmi- ja televisioonierialadele on loodud ristmeedia või videomängutootmisele keskenduvad õppekavad, hiljuti käivitus Nüüdismeedia magistriõppekava. Kõik need on sisend ka doktoriõppekavale.

Loe lähemalt: www.tlu.ee/bfm/audiovisuaalkunstid-ja-meediauuringud

Doktoriõpe Sisseastumise ajakava 10.05.2021 - 01.07.2021 Kandideerimine SAIS'is 05. - 14.07.2021 Vastuvõtueksamid Doktoriõppe nimekirjad avalikustatakse jooksvalt pärast vastuvõtueksami tulemuste selgumist.

Videos (show all)

Pääru Oja ja Tanel Toom kutsuvad kinno!

Location

Telephone

Address


Uus 3
Tallinn
10111
Other Tallinn schools & colleges (show all)
Kolm Rähni lastehoid Kolm Rähni lastehoid
Mai 18a Nõmme
Tallinn, 11621

Lastehoiu teenus ⊙ http://www.3rähni.ee

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor / EUAS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor / EUAS
Suur-Sõjamäe 10a
Tallinn, 11415

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, asutatud 1992, on Eesti suurim erakõrgkool, kus õpib kokku üle 1600 üliõpilase. ______ Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences (EUAS), founded in 1992, is the largest private University in Estonia.

Kellukese lasteaed Kellukese lasteaed
Uus-Kalamaja 6
Tallinn, 10415

Aadress Uus-Kalamaja 6 10415 Tallinn Telefon: 641 3288 e-mail: kelluke [ät] la.tln.edu.ee Meile saab tulla bussiga nr. 3, maha tulla "Vana-Kalamaja" peatuses; Trammiga nr. 1 ja 2 , Telliskivi peatus (üks peatus peale Balti jaama).

Anu Purre kunstistuudio Anu Purre kunstistuudio
Suur-Karja 13
Tallinn

Õpime kalligraafiat, kunstitehnikaid ja kompositsiooni

Tallinna Tehnikagümnaasiumi Õpilasesindus Tallinna Tehnikagümnaasiumi Õpilasesindus
Sõpruse Pst 187
Tallinn, 13422

Tallinna Tehnikagümnaasiumi Õpilasesinduse ametlik kodulehekülg

EKA graafiline disain EKA graafiline disain
Põhja Puiestee 7
Tallinn, 10412

Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond

Sergei Bobrovi Spordikool Sergei Bobrovi Spordikool
Võru 11
Tallinn, 13612

Sergei Bobrovi Spordikool (lühidalt „SBSK“) on era spordikool, mis tegutseb alates 1996. a. Meie spordialad on: vehklemine, Aikido, Sports Chanbara.

Tantsukool Tantsukool
Kiriku 6
Tallinn, 10130

Erinevaid tantsustiile nagu džässi, laste šõutantsu ja loovtantsu pakkuv põnev tantsuõpe stuudios, koolis ja laagrites nii väikelastele, koolilastele kui ka täiskavanutele.

Lavakas Lavakas
Toom-Kooli 4
Tallinn, 10130

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool | Drama School of the Estonian Academy of Music and Theatre

Paekaare lasteaed vilistlased Paekaare lasteaed vilistlased
Pae 51
Tallinn

14. aprillil 1980 aastal avati Tallinna Mererajoonis Tallinna 153. Lastepäevakodu. Algselt oli majas kuus eesti ja kuus vene õppekeelega rühma.

Nõmme Muusikakool Nõmme Muusikakool
Pärnu Mnt 320
Tallinn, 11614

Nõmme Muusikakool on huvikool Tallinnas, kus saab õppida mängima erinevatel muusikainstrumentidel.

Koolitussahver Koolitussahver
Ahtri 10A-46
Tallinn, 10151

Kursused: väikeettevõtte raamatupidaja, sekretär, hotelliteenindaja Keelte kursused: Inglise ja rootsi keel algajatele ja edasijõudnutele A1, A2 B1,B2