Eesti Keele Instituut

Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17. Keelenõu meili teel: http://keeleabi.eki.ee/?leht=1

Kirju keelenõuküsimustega palume saata meilivormi kaudu: http://keeleabi.eki.ee/?leht=1. Aadressile [email protected] saadetud kirju loeb EKI kantselei töötaja, kes ei anna keelenõu. Teine võimalus on keelenõu küsida telefonitsi. Keelenõuande telefonile 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Mission: Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade eesti kirjakeele korraldamise ja arendamise, rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sõnaraamatute koostamise ja toimetamise, andme­kogude hoolde ning neid tegevusi toetavate alus- ja rakendusuuringute ning eesti keele keeletehnoloogilise toe loomise kaudu. Eesti Keele Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli.

kultuur.err.ee

EKI keelekild. Karl August Hermann

Kas teadsid, et sõnad "helilooja", "heliredel", "keelpill" ja "löökpill" on nooremad kui laulupidu? Need sõnad lõi muusika- ja keelemees Karl August Hermann, kelle välja mõeldud on ka näiteks kõik eesti käänete nimetused: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev jt. Lähemalt räägib Tambet Tuisk.
Teksti autor: Maire Raadik

kultuur.err.ee Tänavuse laulupeo kavas on mitu Karl August Hermanni laulu: "Lauljate tervitus", katkend lauleldusest "Uku ja Vanemuine" ning "Kungla rahvas".

[07/08/19]   TEADAANNE ⚠ ⚡
Eesti Keele Instituudis renoveeritakse elektrisüsteemi, mistõttu võib juulikuus esineda tõrkeid sõnastike kasutamisel.
Järgmised, umbes tunniajased katkestused on ette nähtud 22. ja 23. juulil. Katkestuse ajal ei ole sõnaraamatud ja (e-)keelenõu ligipääsetavad.
Loodame teie mõistvale suhtumisele!

kultuur.err.ee

EKI keelekild. Õitsiline

Laulupeol saime kuulda "Õitsiliste koori". Jan Uuspõld võtab selgitada, kes või mis on 𝑜̃𝑖𝑡𝑠𝑖𝑙𝑖𝑛𝑒. :)
Teksti autor: Meeli Sedrik

kultuur.err.ee Selle aasta laulupeo repertuaaris on Eduard Tubina "Õitsiliste koor" balletist "Kratt". Aga kes need õitsilised on?

kultuur.err.ee

EKI keelekild. Miks Ernesaks on Ernesaks?

Laulutaat Gustav Ernesaks oli meeldejääv nii oma tubli koorijuhitöö kui ka erilise perekonnanime poolest. Mida see nimi õigupoolest tähendab, seletab lähemalt Tambet Tuisk.
Teksti autor: Udo Uibo

🇪🇪 Eesti Keele Instituut soovib kõigile ilusat laulupidu! 🇪🇪

kultuur.err.ee Ernesaksa nimi on populaarse laulupidude üldjuhi Gustav Ernesaksa tõttu Eestis hästi tuntud, aga samas kaunis haruldane. Ernesaks on unikaalne nimi, mida anti vabastatud talupoegadele 1835. aastal üldise perekonnanimede panemise käigus vaid ühes kohas – Harjumaal Perila mõisas.

[07/06/19]   Täna on meie kõigi silme ees ja südames kaks sõna: "Minu arm".

Eesti Televisioon

Kust on pärit mõiste 𝑟𝑒𝑔𝑖𝑙𝑎𝑢𝑙? Jan Uuspõld võtab viisijupi üles. :)
Teksti autor: Jüri Viikberg

Kas regilaulu on lauldud ainult talvel, kui reega sõidetakse? Jan Uuspõld võtab üles viisijupi, et regilaulu päritolu selgeks teha :)

Eesti Keele Instituut ja ETV on loonud muhedad keeleklipid, kus näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk räägivad laulu- ja tantsupeoga seotud sõnade ja nimede päritolust ning tähendustest. ETV ekraanil iga päev!

Maarjamaa (EKI keelekillud)

🇪🇪 Nime Maarjamaa kasutame enamasti just siis, kui oleme härdas meeleolus, paatosest ja isamaa-armastusest tulvil. Kuidas see nimi aga sündis? Sellest räägib lähemalt näitleja Elisabet Reinsalu.
Teksti autor: Tiina Laansalu

Eesti Televisioon

Uues keelekillus tutvustab näitleja Tambet Tuisk Eesti perekonnanimede ajalugu ja vürtsitab seda põnevate laulupeoteemaliste nimenäidetega.
Teksti autor: EKI leksikograaf Fred Puss

Eestis on 146 000 eri kujuga perekonnanime ja kindlasti on paljud meist vähemalt korra mõelnud, mida tema nimi võiks tähendada. Tambet Tuisk teab üht-teist põnevat nimedest rääkida 💬

Eesti Keele Instituut ja ETV on loonud muhedad keeleklipid, kus näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk räägivad laulu- ja tantsupeoga seotud sõnade ja nimede päritolust ning tähendustest. ETV ekraanil iga päev!

kultuur.err.ee

EKI keelekild. Kungla

𝐾𝑢𝑖 𝐾𝑢𝑛𝑔𝑙𝑎 𝑟𝑎ℎ𝑣𝑎𝑠 𝑘𝑢𝑙𝑑𝑠𝑒𝑙 𝑎𝑎𝑙 ... 🎶 🎵
Seekordses keelekillus räägib Elisabet Reinsalu kohanimest Kungla.
Teksti autor: EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll

kultuur.err.ee Kus asub Kungla, küsib rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen ajalehes Oma Maa aastal 1886. Ta viitab sel moel Friedrich Kuhlbarsi hästi tuntud koorilaulule "Kungla rahvas".

Lehkav isamaa (EKI keelekillud)

Miks meie isamaa lehkab? Jan Uuspõld selgitab!
Teksti autor: EKI vanemkeelekorraldaja Tiina Paet

Eesti Televisioon

Eesti Keele Instituut ja ETV on loonud muhedad keeleklipid, kus näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk räägivad laulu- ja tantsupeoga seotud sõnade ja nimede päritolust ning tähendustest.
Vaata Jani juba praegu, teised vahvad klipid on ETV eetris esmaspäevast!

Suvi on pidude aeg️🎉️🎉️🎉️
Mis seostub teile aga sõnaga pidu? Ja kust see sõna üldse tuleb?
Jan Uuspõld räägib pika loo lühidalt ära ;)

Eesti Keele Instituut ja ETV on loonud muhedad keeleklipid, kus näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk räägivad laulu- ja tantsupeoga seotud sõnade ja nimede päritolust ning tähendustest.
Vaata Jani juba praegu, teised vahvad klipid on ETV eetris esmaspäevast!

delfi.ee

Toredaid randlaste sõnu – luudima, kindukouk, nubuneul, korvasmies

Kuusalu rannakeeles esineb üsna palju soome laensõnu. Näiteks: aat ‘tähtpäeva või sündmuse eelõhtu’ (sm aatto), muia ‘eit, naine’ (sm muija), potku(kelk) ‘tõukekelk’ (sm potku, potkukelkka), kasa ‘hunnik’ (sm kasa), tossud ‘kontsata ülespidi ninaga nahksäärikud’ (sm tossu). Soome laenude kõrval kohtame hiliseid rootsi ja vene mõjusid, kusjuures rootsi laene on tulnud ka soome keele kaudu.

delfi.ee Äsja ilmunud “Kuusalu rannakeele sõnaraamat” sisaldab üle 7000 märksõna oma-pärasest murrakust, mida on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannakülades.

postimees.ee

Kaheksa küsimust: kui hästi oskad eesti keelt?

Pane oma teadmised proovile!

postimees.ee (function(d,s,id){var js,fjs=d.getElementsByTagName(s)[0];if(d.getElementById(id))return;js=d.createElement(s);js.id=id;js.src='https://embed.playbuzz.com/sdk.js';fjs.parentNode.insertBefore(js,fjs);}(document,'script','playbuzz-sdk')); Keelereeglite muutmise ettepaneku võib Eestis teha igaüks, pi...

arvamus.postimees.ee

Oh sa vaene eesti keel!

Keelereeglite muutmisel kehtib Eestis põhimõte, et koolis õpitu on alati õige. «Kui praegused noored käänavad või pööravad sõnu teisiti ja see saab normiks, siis vanamoodi harjunutel on ka õigus, sest kehtib põhimõte – mis koolis õpitud, on õige,» selgitab Raadik. Seda põhimõtet hakkas vabariiklik õigekeelsuskomisjon järgima juba 50 aasta eest.

arvamus.postimees.ee «No kuhu see kõlbab – enam pole vahet, kas mingi asi lõpeb või lõppeb, ja vastuvõtukutsel võib Rootsi laua kirjutada nii suure kui ka väikese algustähega. Kogu aeg lastakse keelereegleid lõdvemaks ja varsti pole enam mingeid reegleid – kirjuta, kuidas tahad.» Sellist nurinat kuuleb ik...

kultuur.err.ee

Romaanivõistluse võitis Paavo Matsin käsikirjaga "Kongo tango"

Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Sihtasutuse auhinna sai Paul Raud! Palju õnne!

kultuur.err.ee Eesti kirjanike liidu romaanivõistlusel pärjati esikohaga kirjanik Paavo Matsini käsikiri "Kongo tango". Teise koha vääriliseks valiti Joel Jans käsikirjaga "Tribestria". Žürii otsusel anti välja kaks kolmandat kohta, mille pälvisid Taavi Liias käsikirjaga "Taliib" ja Eia Uus käsikirjaga...

arvamus.postimees.ee

EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik

1930. aastail algab sõltuma-sõna võidukäik. Kui võrrelda sajandi alguskümnendite ja kolmekümnendate aastate ajalehti, näib, et sõltuma võtab üle kõik need ülesanded, mida varem oli täitnud olenema. Kuhu sobib olenema, sobib tõesti enamasti ka sõltuma (näiteks see ei olene ~ ei sõltu minust), kuid mitte alati vastupidi: näiteks riik on ikka sõltumatu ning inimene mõnuainetest sõltuv. Selleks, et olenema-sõna sõltuma kõrval kiduma ei jääks, võime siiski teha vahet: öelda sõltuma, kui mõtleme lõa otsas pidamist (Saksamaa sõltub Vene gaasist), ning olenema, kui räägime pigem mõjutusest (maja kütmine oleneb ilmastikust).

arvamus.postimees.ee Küllap olete kuulnud küsimust, missugune on kõige sõltumatum riik maailmas. Ja tõenäoliselt teate vastustki: Mongoolia, sest temast ei sõltu mitte midagi. Kuid mida tähendab õigupoolest see, et Mongooliast – või ka mõnest teisest maast – ei sõltu mitte midagi? Kas seda, et sellest ri...

[06/14/19]   Head keelehuvilised! 17. ja 18. juunil 2019. a on keelenõuandjad Eesti Keele Instituudi suveseminaril. Telefoninõu neil päevadel ei anta, meilidele vastatakse esimesel võimalusel.
Aitäh mõistva suhtumise eest!

[06/12/19]   Maire Raadiku värske keelenõunupp annab abi neile, kes on juurelnud sidendi "nii... kui ka" kasutamise üle. Kas sobib "nii mehed kui naised"? Aga "mehed kui ka naised"? Lugege lähemalt siit: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=419

10.06.2019 
Fotod: Johan Pajupuu

10.06.2019
Fotod: Johan Pajupuu

uudised.tv3.ee

Valmis Kuusalu Rannakeele sõnaraamat - Uudised.tv3.ee

Esitlus Leesil ja täna Viinistul – Kuusalu rannakeele sõnaraamat on valmis!

Igess peres moni sana isemuoti, sa metle vaid.
Kuda sanaraamat tehä sidämuoti, ja kaik jäid vaid.
Eks siis avida nie kielegurud linnass,
et sais rahvas peräst süammerahuss mennä. 😀

uudised.tv3.ee Täna esitleti Leesi Rahvamajas Kuusalu Rannakeele sõnaraamatut. Me kõik teame, et on seto või võro murre, aga rannarahva oma, mis sarnaneb päris palju soome keelega, on vähem tuntud. Kaante vahele sai üle 7000 sõna ja järgnevas loos ka

arvamus.postimees.ee

EKI KEELEKOOL: Veskist Ekilexini

Veski tegutsemisaja algusest tänapäevase Ekilexini on möödunud tublisti üle 100 aasta. Toona oli vaja seni saksa või vene keeles õpetatu eesti keelde panna, kõik erialad ootasid omakeelset oskussõnavara. Seisti valiku ees, kas eelistada võõrsõna või omasõna, mugandada või leiutada: kas administreerima või haldama, analüüsima või eritlema, partei või erakond, separatism või lahklus. Tänapäeval võime tõdeda, et haldamine ja erakond on võitnud, eritlemine jäänud tagaplaanile ja lahklus sootuks unarsõnaks jäänud. Aga praegusaja äppide ja gadget’ite maailmas on oma ja võõra sõna dilemma endiselt päevakorras, et mitte öelda laual.

arvamus.postimees.ee Ülikoolis usu- ja loodusteadust tudeerinud, kuid keelemehena ajalukku läinud Johannes Voldemar Veski jõudis oma pika elu jooksul olla kaastegev 30–40 oskussõnastiku koostamisel. Sõnastikud hõlmasid üle 150 000 termini. Matemaatikast ja taimenimetustest sõjanduse ja fotograafiani.

[06/06/19]   2019. aasta suvel on keelenõutelefon suletud 25. juunist kuni 11. augustini. Keelenõumeilidele vastatakse pärast puhkuse lõppu.
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=0&id=418

Fotod Endel Apsalon

Fotod Endel Apsalon

Eesti Keele Instituudi ametiühing toetab akadeemiliste ametiühingute streiki ja nõuet täita teaduslepet.

Eesti teadus ja kõrgharidus on pikaajalisest alarahastusest hoolimata olnud märkimisväärselt edukas. Selline olukord saab aga toimida ainult lühiajaliselt. Kadriorus 19. detsembril 2018 allkirjastatud teadusleppe eiramine puudutab kõiki Eesti teadusasutusi. Süveneva alarahastuse jätkudes kaotame oma töös seni saavutatu – meie teadlased lahkuvad välisülikoolidesse, löögi alla satub teadlaste järelkasv ning kannatab Eesti ühiskonna uuenduslikkus tervikuna. Me ei saa jääda lootma sellele, et raha hakkaks puu otsas kasvama.

hm.ee

Täna täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat | Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

hm.ee Täna, 4. juunil toimub rahvusooperis Estonia eesti keele aasta kontsertaktus, millega tähistatakse saja aasta täitumist eesti keele kui riigikeele esmakordsest mainimisest eelkonstitutsioonis.

arvamus.postimees.ee

EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel

Ometi on kokku-lahkukirjutamine üks keelenõuküsijate lemmikteemasid. Vastata on sisu ning küsija väljendussoovi teadmata raske, kuid küsija eeldab sageli, et kahte konkreetset sõna saab vaid kas kokku või lahku kirjutada, st õige on vaid üks variant.

Hoolimata mõningatest keerukustest, st lisareeglitest ja eranditest, on aga kokku- ja lahkukirjutusel kanda ka tähendusliku eristuse roll. Vana ema ja vanaema on täiesti eri mõisted ning täis karsklane on lausa täiskarsklase vastand.

arvamus.postimees.ee Vahel tundub, et sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on mõeldud eeskätt õigekirjagurmaanidele. Suulises kõnes meil ju nii kindlat eristust ei ole, kuigi vana ema ja vanaema vahel võime häälduse ja kaasteksti põhjal ka suuliselt enamasti vahet teha, kirjutab Eesti Keele Instituudi peak...

ut.ee

Keeleteadlased lõid digimängu, mis aitab õppida eesti keele keerukusi

Uus digimäng Käänuk aitab eesti keele õppijal sihitist ja muudki treenida.

ut.ee Tartu Ülikooli keeleteadlased koostöös Eesti Keele Instituudiga ja ettevõttega Interactive Fate on töötanud välja keeleõppemängu ja sõnastiku eesti keele kui teise keele grammatika õppeks. Keeleõppemängu „Käänuk“ moodustavad 40 humoorikat koomiksit koos lausete, lünkade, valikvas...

docs.google.com

Ehe Eesti - Eesti ettevõttele eesti nimi

Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti 2019". Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe kaudu oktoobri alguses.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Kandideerida saab iga tegutsev ning Eestis registreeritud ettevõte. Kandidaate võivad esitada kõik ettevõtjad ja füüsilised isikud ES-i postiaadressil (postitempli kuupäev 15.09.2019) või otselingil https://goo.gl/forms/3tEyWS4FUbv4dNiK2.

Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang:
"Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta kevad ja sügis. Innustagu see meid kõiki märkama tabavaid nimesid enda ümber, alustavaid ettevõtjaid aga sõeluma paljudest variantidest välja sisukad ja kujundlikud nimed. Senised võistlused on näidanud, milliseid toredaid nimesid kannavad meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused ja uustulnukad. Nüüd lisandub veel üks kategooria: haridus- ja kultuuriasutused. Märgakem ka huvitavate nimedega lasteaedu, rahvamaju, huvikoole."

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.

2016. aasta võitjad olid
• tööstuse kategoorias Puupagana OÜ,
• teeninduse kategoorias Valge Klaar,
• vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.

2017. aasta võitjad olid
• tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn,
• teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ),
• vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning
• aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber.

2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver);
• teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind));
• vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning
• aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).

http://www.emakeeleselts.ee

docs.google.com Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Keelenõukoguga kuulutab 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019“. Ettevõtmine saab teoks juba neljandat korda. Nimevõistluse auhind antakse välja viies kategoorias: 1) t...

[05/27/19]   Uus keelenõunupp meenutab üht võõrnimede käänamise nüanssi: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=417

arvamus.postimees.ee

EKI keelekool: taas­kasutus on popp!

Mis me siis teisiti teeme? Kõige üldisemalt võibki öelda, et taaskasutame andmeid. Kui mingi info ühes sõnastikus juba on, siis pole seda mõtet teise uuesti lisada, pigem tasub täiendada olemasolevat. Näiteks eesti märksõnade valik ja tähenduste seletused on paljude sõnastike jaoks üsna põhjalikult läbi mõeldud. Seega, kui praegu hakata koostama uut sõnastikku, näiteks eesti-araabia, siis ei ole enam tarvis alustada märksõnadest ja seletustest, vaid võib keskenduda araabia vastete lisamisele. Sama puudutab uusi sõnu: kui uus sõna või tähendus on kord Ekilexi lisatud, siis on ta olemas kõigi ülejäänud sõnastike jaoks.

arvamus.postimees.ee Tuhandeid aastaid on sõnaraamatud püsinud paberil üsna muutumatuna. Veeb lõi uued võimalused – nüüd soovime kogu vajaliku info sõna kohta kätte saada ainsa otsinguga.

eki.ee

[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Eesti Keele Instituudi veebisõnastike hulka on lisandunud ülimalt mahukas „Vadja keele sõnaraamat“.
Veebisõnastiku aluseks on 2013. aastal raamatuna ilmunud „Vadja keele sõnaraamat“, mille maht äratab aukartust: 1800 lehekülge ja umbes 30 000 märksõnaartiklit. Sõnaraamat on kolmekeelne, lisaks eesti ja vadja keeleinfole leiab sellest ka venekeelsed tõlkevasted.
Veebiväljaande veebiliidese looja on Indrek Hein, märksõnaviiteid on ühtlustanud Marit Alas ja Tiina Laansalu.
Head tutvumist!

eki.ee

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Maarjamaa (EKI keelekillud)
Lehkav isamaa (EKI keelekillud)
Naeratus (eesti viipekeeles)
Konverents „Kirjakeele korraldamise sajand“, ÕS 1918 ja ÕS 2018 esitlus
Konverents „Kirjakeele korraldamise sajand“, ÕS 1918 ja ÕS 2018 esitlus
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents. Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents. Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
„Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III

Location

Category

Telephone

Address


Roosikrantsi 6
Tallinn
10119
Other Education in Tallinn (show all)
Забота о себе. Личностный рост. Забота о себе. Личностный рост.
Tuulemäe 5
Tallinn

Как обучать взрослых рассказывает наука андрагогика.Качественное обучение далеко от модели " показать и рассказать".

Skills.Qatar Skills.Qatar
Harjumaa, Tallinn, Narva Mnt 5 Tallinn Harjumaa 10117
Tallinn, 10117

where skills live

Fotokoolitus.ee Fotokoolitus.ee
Tulika Põik 4
Tallinn

Fotograafia Koolitusliit on veendunud, et õpetus inimeselt inimesele, on parim viis omandamaks oskusi fotograafiast.

Babaji Kriya Jooga Stuudio Babaji Kriya Jooga Stuudio
Müürivahe 31-1 (2. Korrus)
Tallinn, 10140

Babaji Kriya Jooga Stuudio vahendab huvilistele ja edasijõudnud joogaõpilastele autentset joogateadmist, mitmekesist ja kvaliteetset praktikavõimalust

Loomaaia looduskool Loomaaia looduskool
Ehitajate Tee 150
Tallinn

Loomaaia looduskoolis toimuvast

Wellminded Wellminded
Pirita Tee 20
Tallinn, 10127

We are Your partner in (self)leadership and developing of wellness projects.

Mastering Electronics Mastering Electronics
Ehitajate Tee 5
Tallinn, 19086

Advanced Course of Power Electronics

Triin-Maret Laulu Klaveristuudio Triin-Maret Laulu Klaveristuudio
E. Särgava Allee 6
Tallinn, 12013

A private piano studio where everyone is welcomed and nurtured with love and dedication toward music.

Entrum International Entrum International
Laki 24
Tallinn

Entrum International is starting point for all, who is passionated about enterprisingl mindset and values that could be expressed as Be the master of your own life!

MSH CREW MSH CREW
Pärnu Mnt 141
Tallinn, 11314

Центр раннего развития "Умница" Центр раннего развития "Умница"
Järveotsa Tee 23-39
Tallinn, 13520

Центр раннего развития "Умница" в Таллинне имеет три направления: раннее развитие «Умница», «Английский язык» и "Подготовка к школе".