Eesti Keele Instituut

Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17. Keelenõu meili teel: http://keeleabi.eki.ee/?leht=1 Kirju keelenõuküsimustega palume saata meilivormi kaudu: http://keeleabi.eki.ee/?leht=1.

Aadressile [email protected] saadetud kirju loeb EKI kantselei töötaja, kes ei anna keelenõu. Teine võimalus on keelenõu küsida telefonitsi. Keelenõuande telefonile 631 3731 vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Mission: Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade eesti kirjakeele korraldamise ja arendamise, rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sõnaraamatute koostamise ja toimetamise, andme­kogude hoolde ning neid tegevusi toetavate alus- ja rakendusuuringute ning eesti keele keeletehnoloogilise toe loomise kaudu. Eesti Keele Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli.

Operating as usual

arvamus.postimees.ee

EKI keelekool: mul Jõuluvana nimeks

Kas sa tead, mitu inimest kannab Eestis perekonna nime Jõul või Jõulu? Kas sa tead, millised perekonnanimesid saab seostada otse jõuluvanaga ehk Püha Nikolausega? Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss kirjutab jõuludega seotud perekonnanimedest 👇

arvamus.postimees.ee Jõuludega seotud perekonnanimedest kirjutab Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss.

Soovime kõigile imelist jõuluaega ja paremat uut aastat!

leht.postimees.ee

EKI keelekool: kust vaadata kirjakeele normi?

Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemets ja juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll kirjutavad instituudis käsil olevast sõnastikureformist, mille tulemusel jõuab kasutajani edaspidi mitme senise sõnaraamatu asemele üks ja ühine sõnastik – EKI ühendsõnastik. Sõnastikureformi käigus on hakatud üle vaatama ka järgmises ÕSis antavaid soovitusi, et viia need paremasse kooskõlla tegeliku tarvitusega. Kust need Sõnaveebis üles leida, lugege siit 👇

leht.postimees.ee Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets ja peakeelekorraldaja Peeter Päll kirjutavad EKI sõnastikureformist.

Jõulude ja aastavahetuse paiku on keelenõutelefon suletud 23. detsembrist 2020 kuni 5. jaanuarini 2021. Aasta viimasel nädalal on keelenõuandjad puhkusel, meilidele vastatakse pärast puhkust.

Soovime mõnusaid jõulupühi ja toredat aastavahetust!
Foto: Maxpixels

blog.keel.ut.ee

Särasilmne keeleteadlane ja juukseid kitkuv keeletoimetaja

Eesti Keele Instituudi vanemteadur Geda Paulsen kirjutab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebis sellest, kuidas on keeleteadlasena keelt toimetada: "Usun, et paljud keeleteadlased on kogenud rohkem kui korra oma elus suhtumist: keeleteadlane, järelikult õigekeelsusasjatundja ja keelevigade parandaja. Tegelikult on lugu muidugi hoopis vastupidi. Keeleteadlase ülesanne ei ole hinnata keele vastavust normidele ega „otsida vigu“ nende parandamise eesmärgil, vaid püüda jõuda keele sügavama olemuse jälile."

blog.keel.ut.ee Särasilmne keeleteadlane ja juukseid kitkuv keeletoimetaja by IlonaPosted on13. dets. 202013. dets. 2020 Külastusi: 82 Geda Paulsen Usun, et paljud keeleteadlased on kogenud rohkem kui korra oma elus suhtumist: keeleteadlane, järelikult õigekeelsusasjatundja ja keelevigade parandaja. Tegelikult ...

leht.postimees.ee

Eesti nimed on laest võetud

Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss kirjutab, kuidas perekonnanimede paneku ajal aastatel 1822–1835 polnud ebatavaline nimesid n-ö laest võtta:
"Sõrve poolsaarel Torgu mõisas polnud vaja pikalt kaaluda, et nimedeks võtta merendusega seotud sõnavarast Ahing, Ankur, Kipper, Pära, Tüürman, Võrk jt. Kanepi pastor võttis appi tööriistad: Ader, Kirves, Peitel, Pikksilm, Reha, Saag, Vikat. Rabiveres läksid käiku Mürr, Salmiaak, Salpeeter ja Tolm."

leht.postimees.ee Uue nimeseaduse eelnõu tutvustaval pressikonverentsil oktoobrikuus ütles siseministeeriumi ametnik: «Vaatame lakke ja mõtleme toreda nime – Lambipirn, Katuseluuk.» Paljudele tundus selline improviseerimine töötavat hoopis vastu traditsioonidele, mida nimetatud seadus peaks kaitsma. Selles m...

Peeter Päll sai Keeleametilt toreda tunnustuse.

Keeleameti sõber 2020 on keeleteadlane Peeter Päll!

Tänavune laureaat, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll, on enam kui 25 aasta jooksul andnud keeleametnikele nõu isiku-, koha-, ja ärinimede teemadel, andnud põhjalikke ning alati tasakaalukaid arvamusi kirjakeele normi küsimustes ning koostanud asjatundlikke keele-ekspertiise.

Tiitli koos tänukirja ja meenega andis dr Peeter Pällile 8. detsembril Eesti Keele Instituudis üle Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Tänavu neljandat korda välja antud tiitel antakse inimesele või organisatsioonile, kes on ametit toetanud ning aidanud kaasa selle eesmärkide täimisele eesti keele kaitsmisel.

Eesti Keele Instituut

leht.postimees.ee

EKI keelekool: jalatsite käänulised rajad

Tänases keelekooli artiklis kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, kust tulid eesti keelde ketsid, putsad, botased, tossud, kroksid ja plätud.

leht.postimees.ee Erinevate jalanõude kohta käivate sõnade päritolust kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

vikerraadio.err.ee

Keelesaade. Ajakirja Horisont keele-eri | Vikerraadio | ERR

Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik? Kuidas seostub aju ehitus keelega? Kas ja kui palju saame keele kaudu teada aju toimimise kohta?

Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele otsitakse vastust ajakirja Horisont viimases numbris, mis on pühendatud keelele ja keeleteadusele. Horisondi erinumbrit käisid Keelesaates tutvustamas Eesti Keele Instituudi vanemteadur Geda Paulsen ja Tartu Ülikooli dotsent Ilona Tragel.

vikerraadio.err.ee Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?

leht.postimees.ee

EKI keelekool: 18. novembri ruut

Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Tiia Valdre kirjutab läti keele näitel, kuidas reisides veebisõnastike abil keelt õppida:
"Veebisõnastike puhul tasub meeles hoida, et neis saab hõlpsalt navigeerida, vahetades keelesuunda ja uurides infot kord märksõnaväljalt, kord vastete hulgast või ka kogu sõnastikust. Läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamatud on oma materjalivalikult ja ülesehituselt üsna erinevad, näiteks ei sisalda esimene kasutusnäiteid. Nõnda on mõistlik tundmatu läti sõna – võtame näiteks upe – puhul kõigepealt vaadata läti-eesti sõnaraamatust järele, mida sõna tähendab (upe on ’jõgi’), ja siis huvi püsides selle teadmisega minna eesti-läti sõnastikku näitelausete varal uurima, kuis see sõna lausetes käitub. Inimesele, kel ärksam keelehuvi või pikal sõidul lihtsalt igav, on risti-rästi veebisõnastikes liikumine kui põnev detektiivitegevus, näiteks saab lahti muukida kohanimesid: Lielupe ’suur jõgi’, Dzirnupes ’veskijõe’ jne. Läti muutub seeläbi muide tunduvalt maalähedasemaks ja harilikumaks."

leht.postimees.ee Veebisõnastike kasulikkusest kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Tiia Valdre.

leht.postimees.ee

EKI keelekool: kust vaadata sõnade tähendusi?

Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Raadik kirjutab sõna "vast" tähendustest ning julgustab inimesi sõnade tähendusi vaatama Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/), kust saab ajakohaseimat infot.

leht.postimees.ee Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Raadik kirjutab sõna «vast» najal sellest, et sõnade tähendusi võiks vaadata EKI ühendsõnastikust 2020 Sõnaveebis.

emakeeleselts.ee

ESi keeletoimkond ootab arvamusi

Emakeele Seltsi keeletoimkond ootab kaasa rääkima ersa, mokša, mari (niidu- ja mäemari),
udmurdi ja komi (sh permikomi) nimede kirjutamise teemal:

https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/esi-keeletoimkond-ootab-arvamusi/

emakeeleselts.ee Emakeele Seltsi keeletoimkond on koostanud otsuse kavandi ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamisest eesti tekstis. Ootame arvamusi kuni 1. jaanuarini 2021 keeletoimkonna vanema e-posti aadressil.

[11/18/20]   Kellel on kõige rohkem nimetusi, kas ahvenal, haugil või ogalikul? Kalanimedest käis "Keelesaates" rääkimas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Mari Kendla.
https://vikerraadio.err.ee/1151356/keelesaade-kalanimed

keel.ut.ee

Loengusari TÜling

Täna kell 16:15 peab veebiloengu EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets, kes räägib eesti keele sõnavarast ja korraldusest. Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!
#TÜling

keel.ut.ee TÜlingu loengusari loodi 2019. aasta sügissemestril foorumina, kus saab kuulda keeleteaduslikke ettekandeid väga erinevatest lingvistika teemadest. Esinejaid on tulnud Tartust ja mujalt, Eestist ja välismaalt. Ettekanded toimuvad teisipäeviti kl 16–17 ning on kõigile huvilistele avatud. Ette...

kultuur.postimees.ee

Seto eripärased sõnad pandi raamatusse

Ilmunud on Eesti Keele Instituudi murdesõnastike sarja uus väljaanne „Seto eripäraste sõnade sõnaraamat“, mis valmis koostöös Tartu Ülikooli ja Seto Instituudiga. Sõnaraamatut saab kasutada ka veebis: www.eki.ee/dict/setoeri
Moosnat tarbõndamist! :)

kultuur.postimees.ee Valmis on saanud Eesti Keele Instituudi murdesõnastike sarja uus väljaanne «Seto eripäraste sõnade sõnaraamat», mis hõlmab iseloomuliku sõnavara Setomaalt, selle lähinaabrusest või lisaks ka lõunaeesti keelesaartelt. Sõnastik on ilmunud nii trükisena kui ka veebisõnaraamatuna.

leht.postimees.ee

EKI keelekool: kuidas me kirjutame isast

Eesti Keele Instituudi vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja leksikograaf-nooremteadur Maria Tuulik meenutavad nädalatagust isadepäeva:
"Keelt uurides on võimalik saada aimu meie argipäevast, suhtumistest ja mõttemallidest. Nagu ütleb ka rahvasuu: mis meelel, see keelel. Kirjapandud keele uurimiseks on keeleteadlastele viimastel aastakümnetel kättesaadavaks saanud korpused ehk elektroonilised tekstide kogud. Suure hulga tekstide põhjal (nt sisaldab Eesti keele ühendkorpus 2019 ligikaudu poolteist miljardit sõna) saab vaadata, millised sõnad esinevad tekstis sageli koos, mis omakorda võiks anda ettekujutust meie ühistest mõttemustritest. Korpuses sageli koos esinevaid sõnu nimetatakse naabersõnadeks.
Nädalatagusest isadepäevast inspireeritult võtame vaatluse alla sõnad isa ja vanaisa. Milline pilt koorub meie isadest ja vanaisadest naabersõnade põhjal?"

leht.postimees.ee Eesti Keele Instituudi vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja leksikograaf-nooremteadur Maria Tuulik kirjutavad äsjamöödunud isadepäeva puhul sõna isa naabersõnadest.

Performants, perfokas või tegevuskunst? Ühe tarviliku tsitaatsõna mugandamisest kirjutab Kairi Tamuri keelenõuande kodulehel: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=447. Foto allikas: Max Pixel

leht.postimees.ee

EKI keelekool: kust tulid Lemmingud ja Korjused?

Kust tulid Eesti perekonnanimed Lemming, Reka, Kets, Tamm, Klaas, Piir, Korjus ja Lipp? Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss kirjutab: "Eesti rikkalik perekonnanimevaramu sisaldab suure hulga nimesid, mis tegelikult ei tähenda seda, millena nad paistavad. 1820.–1830. aastail saadud nimede Raal, Laser, Mikser, Reka ja Kets puhul on kõigile selge, et need ei ole tähendanud arvutit, valgus­kvantgeneraatorit, köögiriista, veoautot ega spordijalatsit. Reka on ilmselt hoopis eesnime Dietrich või Heinrich lühendvormist Rekk tekkinud omastavaline talunimi, mis sai ka perekonnanimeks. Kets võib olla samuti isikunime Gothard lühendvorm, vahendajaks jälle talunimi."

leht.postimees.ee Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss kirjutab põneva päritoluga perekonnanimedest.

Tuum 2020

TUUM 2020 on alanud ja kõik on oodatud osalema! Pane proovile oma oskus teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist, mille leiad lingilt https://www.eki.ee/tuum/
Võistlus lõppeb laupäeval, 7. novembril kell 19.
Parimatele auhinnad!

eki.ee TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist.

kultuur.err.ee

Video. Algas uudisdigisõnade korje Sõnaus

Alanud on järjekordne sõnaus, uudissõnu saab välja pakkuda 28. novembrini.
https://sonaus.ee/

kultuur.err.ee Neljapäeval algas 28. novembrini avatud uudisdigisõnade korje Sõnaus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja suupäraseid eestikeelseid vasteid tehnoloogiaga seotud terminitele.

leht.postimees.ee

EKI keelekool: kes siis ikkagi tohib vabandada?

Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Raadik arutleb selle üle, kas verbi «vabandama» võib kasutada tähenduses «vabandust paluma», mida on juba 50 aastat peetud ebasoovitatavaks:
"Alates 1999. aasta ÕSist antakse osa sõnade tähenduste kohta soovitusi, nii on see ka verbil «vabandama». Kui algul sõnastati tähenduspiirang rangelt sõnastuses «ei tähenda», siis alates 2006. aasta ÕSist on see sõnastatud soovitusena «ei soovita tähenduses», sest juba vähemalt 1980. aastatest on eesti keelekorralduses mindud soovituslikku teed. ÕSi soovitus on aastate jooksul jäänud samaks, ehkki tegelikus keelekasutuses vabandatakse rahulikult ebasoovitataval kujul."

leht.postimees.ee Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Raadik kirjutab sõnast «vabandama».

kultuur.err.ee

Keeleteadlased: eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam

Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pälli ja Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professori Liina Lindströmi hinnangul võiks eesti keel olla normingutest vabam. Peeter Päll: "Keel on kokkulepe, mida inimesed vabatahtlikult järgivad. Kui nad ei taha, ei pea nad tingimata kirjakeele normingut järgima. Keelenorm ei ole juriidiline norm. Keegi ei hakka neid karistama. Minu jaoks oleks ummiktee hakata inimesi keelenormi rikkumise eest karistama. Vigast keelt kui sellist ei ole keeleteaduse mõttes ka olemas. Saame rääkida normingu kõrvalekaldest, aga viga on rohkem kooliõpetuse mõiste."

kultuur.err.ee Kirjakeel on eestlastele olnud ajaloolistel põhjustel sümboolse tähendusega ja tolerants keelenormi kõrvalekallete suhtes väike. Samas tuleb asjatundjate sõnul teadvustada, et tegelikult pole vale ja vigast eesti keelt olemas, sest keel kujuneb kõnelejate, mitte normide järgi. Eesti keel võ...

ohtuleht.ee

EKI direktor: sõnastik on keelealase info, mitte poliitilise vaidluse jaoks | Õhtuleht

ohtuleht.ee Kuidas kommenteerib Eesti keele instituudi direktor Arvi Tavast (pildil) Urmas Reitelmanni väidet, et „Eestis võib õigekeelsussõnaraamatu kokku kirjutada suvaline inimene?“

err.ee

Keeleteadlased soovivad rahvaloendusesse eraldi küsimust emakeele kohta

err.ee Kui varem on Eestis tehtud rahvaloendustes alati eraldi inimese emakeele kohta küsitud, siis 2021. aasta küsitluses seda plaanis pole. Keeleteadlaste sõnul on rahvaloendus aga kõige usaldusväärsem viis emakeele andmete saamiseks.

vikerraadio.err.ee

Keelesaade. EKI uus juht Arvi Tavast | Vikerraadio | ERR

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast käis kõnelemas tänases "Keelesaates". Head kuulamist!

vikerraadio.err.ee Arvi Tavast (fotol): " Mõistmine põhineb suures ulatuses kuulaja ja kõneleja koostöövalmidusel, sellel, et nad on motiveeritud leidma selliseid sõnu, mis tagavad nende ühise eesmärgi täitmise." Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast vastas nii küsimusele, kas keele kiire muutumine ohu...

leht.postimees.ee

EKI keelekool: tahaksin pihlapuu rüppe

Eesti Keele Instituudi teadur Mari-Liis Kalvik kirjutab sõna "pihlakas" murdekeelsetest variantidest ning sellest, mida murdekõnelejad pihlakast räägivad:
Nagu paljude teiste puhul, on selgi puul oma roll ennustustes. Veel tänapäeval on külakohas kuulda, et marju täis pihlapuu tähendab külma talve. Kuusalus lisatakse: "kui on palju pihlajamarju, tuleb tormine sügüs", Lüganusel: "kui pihelgad õitsevad, et valged üleni, siis [tuleb] ia kartulisaak sügise". Mitmel pool on marju täis puu tähendanud palju abiellumisi. Pihlaka õitsemise aegu tuli ka külvama hakata: "kui pihlakas õitsis, siis sai lina külitud" (Kolga-Jaani); "kesvä külvä, kui pihlik äitseb" (Rannu).

leht.postimees.ee Eesti Keele Instituudi teadur Mari-Liis Kalvik kirjutab sõna pihlakas juurtest meie keelemaastikul.

podcast.kuku.postimees.ee

Intervjuu: Fred Puss - Eesti perekonnanimedest ja perekonnanimeraamatu koostamisest (Ärataja) - KUKU taskuhääling

Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss kõneles Kuku raadio saates "Ärataja" Eesti perekonnanimedest ja perekonnanimeraamatu koostamisest. Intervjuu on seotud täna Võru Instituudis peetava konverentsiga "Perekonnanimede seosed teiste nimedega".
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-fred-puss-eesti-perekonnanimedest-ja-perekonnanimeraamatu-koostamisest-arataja/?fbclid=IwAR1qYnRv05LLA5AvEveqKwuTLdjMOaZIIbmLnpvV9UmXLy-uLxVyyT0Z5MQ

podcast.kuku.postimees.ee Fred Puss – Eesti perekonnanimedest ja perekonnanimeraamatu koostamisest (Ärataja)

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium kutsub osalema nimekonkursil. Mõtle kaasa ja anna oma panus!

📣 Justiitsministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei koostöös loodav IT-lahendus, mis peaks tulevikus koondama Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta ja katma kogu õigusakti elukaare, otsib omale väärikat nime.

Aita meil see leida! 🧐

💡 Paku nimi, sellega kokku sobiv suupärane lühend ning lühike põhjendus või lugu, miks just selline nimi võiks sobida.

📅 Oma nimepakkumise saad esitada kuni 26.10 siin: https://forms.gle/CV3FVuGw3XXsSf5P6.

ℹ Avaliku sektori innovatsiooni programmist tuule tiibadesse saanud koosloome keskkond koosneb kahest osast: kinnine töökeskkond, kus saab erinevate akti liikide jaoks kohandatud ühtsete mallide ja tööriistadega materjale ette valmistada, ja avalik vaade, mis võimaldab osalust õigusloomes ja annab selge pildi õigusloomeprotsessi kõigist etappidest koos avalike materjalidega. Esimene lahendus valmib 2020. aasta lõpuks, kasutusele hakatakse seda võtma samm-sammult.

📖 Kõikide kaasamõtlejate vahel, kes jätavad meile ka oma kontaktandmed, loosime välja kolm Rait Maruste raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“ ja teisi natuke väiksemaid, kuid igati soliidseid auhindu.

⚖ Lisaks ootab ühte õnnelikku igavene au ja kuulsus - tema pakutud nime hakkab kandma süsteem, mis saab meie õigusloome tehniliseks alustalaks!

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Jõulurahu, lahkeid sõnu
Maarjamaa (EKI keelekillud)
Lehkav isamaa (EKI keelekillud)
Naeratus (eesti viipekeeles)
Konverents „Kirjakeele korraldamise sajand“, ÕS 1918 ja ÕS 2018 esitlus
Konverents „Kirjakeele korraldamise sajand“, ÕS 1918 ja ÕS 2018 esitlus
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents.Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III
Wiedemanni konverents. Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III

Location

Telephone

Address


Roosikrantsi 6
Tallinn
10119
Other Tallinn schools & colleges (show all)
Sipsu Lastehoid Sipsu Lastehoid
Kesktee
Tallinn, 12112

Sipsu hubane lastehoid asub Meriväljal. Pakume hoiuteenust alates 1,4 aastastele pisipõnnidele kuni koolini välja. Meie hoid asub aadressil Kesktee 18.

Услуги репетитора Услуги репетитора
Tatari 56
Tallinn, 10116

ettevalmistus kooliks, järeleaitamine algõppes

Estonian Academy of Music and Theatre Estonian Academy of Music and Theatre
Tatari 13
Tallinn, 10116

EAMT is the only Estonian music university offering the studies in the BA, MA & PhD programme in the field of arts, teacher training & cultural management.

99Bullets Academy 99Bullets Academy
Tallinn

+DJ Koolitused / Praktika +Диджей школа / Практика

EKA Keraamika EKA Keraamika
Põhja Puiestee 7
Tallinn, 10412

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond / Estonian Academy of Arts ceramics department

Nesty Yoga Nesty Yoga
Narva Mnt 38
Tallinn

@ NestyYoga -joogatunnid kvalifitseeritud joogaõpetaja juhendamisel. Me armastame joogat ja usume, et jooga on üks tee elu paremaks muutmiseks.

Kristina Ilukool / Kristina's Beauty School Kristina Ilukool / Kristina's Beauty School
Lauteri 5
Tallinn, ESTONIA

Ilukoolitused Tallinnas Oleme Töötukassa koolituspartner.

Tallinna Saksa Kultuuriinstituut Tallinna Saksa Kultuuriinstituut
Tolli 2
Tallinn, 10133

Oleme Goethe Instituudi akrediteeritud koostööpartner ja pakume kvaliteetseid keelekursusi.

Tallinna Mahtra Põhikool Tallinna Mahtra Põhikool
Mahtra 60
Tallinn, 13812

Tallinna Mahtra Põhikool on üldhariduslik munitsipaalkool ning asub aadressil: Mahtra 60, Tallinn 13812, Eesti Vabariik.

Mareki liiklusleht Mareki liiklusleht
Tallinn

Abiks kasvandikele

Drive It Up Drive It Up
Carl Robert Jakobsoni Tänav 14
Tallinn, 10128

Drive It Up Kitarrikool on Tallinna kesklinnas asuv huvikool, kus saab õppida kitarri (akustilist- ja elektrikitarri) ja basskitarri.

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C