Eesti Keele Instituut

𝐈𝐓 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐤𝐭𝐢𝐣𝐮𝐡𝐭, kus sa end peidad? 👀

Otsime oma meeskonda inimest, kes aitab ellu viia keeletehnoloogia ja keeleandmete arendusprojekte ning kujundada eesti keele digitaalset tulevikku.

💡 Kui sind iseloomustavad analüütiline mõtlemine, otsustusjulgus ja hea koostööoskus ning sul on kõrgharidus IT, andmeteaduse või keeletehnoloogia valdkonnas, siis otsime just sind!

Vaata tööpakkumist lähemalt 👉🏻 https://www.cvkeskus.ee/it-projektijuht-tallinnas-eesti-keele-instituut-1037535

🗓️ Kandideeri läbi CV Keskuse hiljemalt 𝟎𝟖.𝟎𝟕.𝟐𝟎𝟐𝟔.

🏃🏼 Tundub, et kui mõni asi nurjub, hakkab see kuskile suunas liikuma. Asi võib minna metsa, rappa, aia taha, luhta või hoopis liiva joosta.

Meie vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel säutsub eesti keele rikkalikkust ebaõnnestumiste maailmast 👇🏻



https://vikerraadio.err.ee/1610031497/keelesauts-luhta-liiva-ja-vastu-taevast

📬 Tähelepanu! Sõnapost on saabunud.

Ka sel kuul on Sõnaveebi jõudnud uusi toredaid sõnu keelehuvilistelt, kes on tundnud, et mõni asi vajab veel paremat või täpsemat eestikeelset vastet.

🔎 𝑁𝑜̃𝑛𝑛𝑎𝑘𝑠, ära ole 𝑑𝑖𝑔𝑖𝑣𝑎𝑛𝑎 ja vaata, millised uued sõnapakkumised on meieni jõudnud: https://sonaveeb.ee/sonapakkumine

📆 Uued sõnad avaldame iga kuu 5. kuupäeval Sõnaveebis.

🔎 Kui hästi tunneb tehisaru ära Kremli propaganda?

Meie värske võrdlustest näitab, et keelemudelite võimekus ära tunda ja tõrjuda Kremli propagandat on ebaühtlane. Esmapilgul võivad mudelid tunduda usaldusväärsed, kuid sihilikult kallutatud küsimuste korral muutuvad mõned mudelid propagandale vastuvõtlikuks.

📊 Te**is hinnati mudeleid eesti, inglise ja vene keeles. Kui tippmudelid pidasid üldiselt hästi vastu, siis odavamate ja avatud mudelite puhul ilmnesid selged nõrkused, eriti vene keeles.

🛡️ Propagandakindluse võrdlustest on osa suuremast tervikust, sest lisaks ohutusele hindame ka mudelite eesti keele oskust ja teadmisi Eesti kultuuriruumist.

📈 Uuringu raames oleme loonud reaalajas uueneva keelemudelite 𝒎𝒐̃𝒐̃𝒅𝒖𝒑𝒖𝒖, mis aitab inimestel ja organisatsioonidel teha teadlikumaid valikuid tehisaru kasutamisel.

Uusi keelemudeleid testitakse jooksvalt ning tulemustega saab tutvuda siin 👇🏻https://moodupuu.eki.ee/

Haridus- ja Teadusministeerium
TI-Hüpe
Eesti.ai

https://eki.ee/uudis/eki-varske-uuring-paljusid-tehisaru-mudeleid-on-lihtne-propagandaga-mojutada/

EKI värske uuring: paljusid tehisaru mudeleid on lihtne propagandaga mõjutada Pressiteade 04.06.2026 Värsked keelemudelite võrdlustestid näitavad, et tehisaru võimekus Kremli propagandat ära tunda kõigub seinast seina. Esmapilgul paistavad tippmudelid usaldusväärsed, kuid alles sihiliku manipuleerimise peale selgub, et neistki on mõned propagandale vastuvõtlikud. 

Kadrisandid, mardisandid ja ampersandid – nii võiks kõlada mõne anekdoodi algus. Erinevalt kadri- ja mardisandist võib ampersandi kohata aga üksnes kirjapildis: nii nimetatakse logogrammi & (’ja’). Logogramm on täht, sümbol vmt, mis tähistab mingit sõna.

📜 Nii sõna kui ka märgi juured on ladina keeles. Sõna 𝐚𝐦𝐩𝐞𝐫𝐬𝐚𝐧𝐝 on sulam väljendist 𝑎𝑛𝑑 𝑝𝑒𝑟 𝑠𝑒 𝑎𝑛𝑑. 19. sajandil õpetati Inglise koolides sümbolit & tähestiku viimase elemendina. Kuna selle hääldus kattus sõnaga and (’ja’), pidid õpilased tähestikku lugedes rõhutama, et mõtlesid just kõnealust märki. Seega loeti tähestikku nii: … 𝑥, 𝑦, 𝑧, and – 𝑝𝑒𝑟 𝑠𝑒 – „𝑎𝑛𝑑“ (’𝑥, 𝑦, 𝑧 ja siis „ja“ ise’). Märk & aga on ligatuur ehk liittäht, mis on tekkinud sõna 𝑒𝑡 (’ja’) tähtede ühinemisel.

🤝🏻 Eesti keeles ühendab ampersand harilikult kaht nime ja on kasutusel eeskätt ettevõttenimedes (nt 𝑎𝑑𝑣𝑜𝑘𝑎𝑎𝑑𝑖𝑏𝑢̈𝑟𝑜𝑜 𝐴𝑎𝑣𝑖𝑘 & 𝑃𝑎𝑟𝑡𝑛𝑒𝑟𝑖𝑑). Seda leiab ka väljaannete nimedest või ürituste pealkirjadest. Siin on ampersandil pigem stiililine funktsioon, kuna üldjuhul sobiks samasse kohta ka sõna 𝑗𝑎. Erandiks on matemaatiline loogika, kus logogrammi & kasutatakse konjunktsioonivalemis. Ampersand on vajalik ka teaduses laiemalt, kuna mõne (enamasti) võõrkeelse väljaande viitamisjuhend nõuab selle kasutust autorite nimede eraldamisel.

Erilisi oskussõnu tutvustab meie koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Enne kui oskasid kõndida, kukkusid sa korduvalt. Õnneks ei arvanud siis keegi, et kõndimine pole sinu jaoks 🫢

🙇🏼 Sama on õppimisega – eriti keeleõppes. Vead ei tähenda läbikukkumist, vaid seda, et õppimine toimub. Just siis, kui miski tundub raske ja nõuab pingutust, sünnib päris areng.

Keele õppimise julgusest räägib meie keeleõppe arendamise osakonna juhataja Pille Pipar 👇🏻

Keeleminutid. Keele õppimine algab julgusest pingutada ja eksida Keele õppimisel ja üldse õppimisel on väga oluline roll vigadel ning sellel, kuidas vigade tegemisega toime tullakse. Eksimused ei tohi saada takistuseks edasi õppimisel, vaid neid tuleks võtta kui protsessi normaalset osa, kirjutas EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja, eesti keele õpe...

🌍 Täna, 28. mail tähistame rahvusvahelist arekeele päeva juba seitsmendat korda!

𝐀𝐫𝐞𝐤𝐞𝐞𝐥 ehk lihtne keel on mõeldud neile, kel on raskusi tavalisest tekstist arusaamisega st nii keeleõppijatele kui ka toevajadusega inimestele, aga ka neile, kelle lugemisoskus on lihtsalt kehvem.

🗣️ Lihtsustatud tekstide kasutamine aitab kaasa inimeste kaasamisele ühiskonda ning suurendab ligipääsetavust, aidates teavet arusaadavamal kujul ja rohkematele edastada.

📖 Selle teemaga tegeleme põhjalikumalt ka EKIs 2026. aasta aprillis alanud projektis „Eesti keele keelelise ligipääsetavuse suurendamine“ (2026–2029), mida juhib Kärt Roomäe. Projekti eesmärk on muuta eestikeelsed tekstid digitaalses keskkonnas arusaadavamaks ja ligipääsetavamaks.

Selleks vaatame otsa nii Eestis kui ka mujal maailmas juba tehtule, kogume ise andmeid, uurime keeleõppijate kogemusi ja vajadusi ning kaasame töösse ka keeletehnoloogilisi lahendusi ja tehisaru võimalusi 🤓

🎙️Arekeelest räägime ka järgmises „Keelehäälingu“ 𝑝𝑜𝑑𝑐𝑎𝑠𝑡'is, kus lisaks Kärdile on külas Justiits- ja Digiministeeriumi taasühiskonnastamise talituse projektijuht Emma Bachmann. Uus saade jõuab kuulajateni juba järgmisel nädalal!

Kas tehisaru peegeldab päris keelekasutust või hoopis sõnaraamatuid? 🤖📚

🔎 Suurte keelemudelite uuringust selgus, et mõned tuntud vestlusrobotid suhtuvad keelde üsna normikeskselt ja konservatiivselt. Mõni sõna kuulutati vananenuks lihtsalt seetõttu, et nii on kunagi kirjas olnud — kuigi inimesed kasutavad seda siiani edasi.

Tehisaru ja sõnaraamatute põimumisest säutsub meie teadur Lydia Risberg 👇🏻



https://vikerraadio.err.ee/1610024522/keelesauts-suur-keelemudel-sinu-sadelev-sonaraamatusober

Üleeile, 25. mail kõlas meie majas tõeliselt rikas eesti keel – murdekeelte koostööpäevale saabuti 𝐊𝐢𝐡𝐧𝐮𝐬𝐭, 𝐇𝐢𝐢𝐮𝐦𝐚𝐚𝐥𝐭, 𝐒𝐚𝐚𝐫𝐞𝐦𝐚𝐚𝐥𝐭, 𝐌𝐮𝐥𝐠𝐢𝐦𝐚𝐚𝐥𝐭, 𝐕𝐨̃𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚𝐥𝐭, 𝐒𝐞𝐭𝐨𝐦𝐚𝐚𝐥𝐭, 𝐊𝐮𝐮𝐬𝐚𝐥𝐮𝐬𝐭 ja 𝐕𝐢𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚𝐥𝐭. Ja me mitte lihtsalt ei rääkinud murdekeelest, vaid ikka igaüks omas keeles 🗣️

🔸 Osalejaid oli pea 30, nende hulgas õpetajaid, koolijuhte, KOV ametnikke, kultuuriinstituutide esindajaid ja õppevara autoreid, lisaks head partnerid Kultuuriministeeriumist ja Eesti Rahvakultuuri Keskusest.

🔸 Koostööpäeva fookuses olid murdekeelte uus toetusmeede, õppevara- ja koolitusvajadus, murdekeeles õpetavate õpetajate märkamine ja tunnustamine ning üldine infovahetus. Üheskoos otsustati, et augusti keskpaigas saab Mulgimaal teoks 𝐨̃𝐩𝐞𝐭𝐚𝐣𝐚𝐭𝐞 𝐬𝐮𝐯𝐞𝐤𝐨𝐨𝐥, kuhu on oodatud kõik, kes oma kohalikust keelest innustust saavad.

Koostööpäev ise saab järje järgmise aasta aprillis ja loodame huviliste ringi järjest laiendada 🤩

Koostööpäeva korraldasid Kristiina Maripuu (EKI) ja Kätlin Kõverik (Haridus- ja Teadusministeerium), inspireeriva külalisettekandega “Omakultuuri lõimimine haridusellu” esinesid Meel Valk (Võrumaa Arenduskeskus) ja Triin Rõõmusoks (Võru Instituut) 💛