Eesti Keele Instituut

👩🏻‍ Kohanimede päritolus valitseb meil suur sooline ebavõrdsus naiste kahjuks. Ometigi leiame päris palju kohti, mis on oma nime saanud naiselt. Ühtegi küla pole konkreetse talunaise järgi teadaolevalt nimetatud, peamiselt Seto- ja Võrumaal on oletatud mõningate külanimede pärinemist naisenimest, näiteks 𝐀𝐮𝐝𝐣𝐚𝐬𝐬𝐚𝐚𝐫𝐞 küla Ouda ning 𝐊𝐚𝐝𝐨̃𝐧𝐢 küla Kade nimest. Küll aga on naised kollektiivselt nimetatud 𝐍𝐚𝐢𝐬𝐬𝐨𝐨, 𝐍𝐚𝐢𝐬𝐭𝐞𝐯𝐚𝐥𝐥𝐚 ja 𝐍𝐚𝐢𝐬𝐭𝐞𝐯𝐚̈𝐥𝐣𝐚 külanimedes, mis on pärit keskajast või varauusajast.

🕊️ Vähemalt sama vanad on naispühakute nimede järgi kutsutavad kohad. Kõigile on teada 𝐀𝐧𝐧𝐚, 𝐊𝐚𝐝𝐫𝐢𝐧𝐚 ja 𝐏𝐢𝐫𝐢𝐭𝐚, mis tulevad vastavalt Anna, Katariina ja Brigitta nimest, ning lausa 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚-𝐌𝐚𝐠𝐝𝐚𝐥𝐞𝐞𝐧𝐚 (aastail 1977–2005 kandis lihtsalt Maarja nime) Tartumaal.

⛪️ Mõne Eesti kohanime on andnud ka õigeusu naispühakud. Saaremaa 𝐎𝐥𝐠𝐚𝐤𝐮̈𝐥𝐚 nimetati 10. sajandil elanud püha suurvürstinna Olga auks, rahvasuu seob ka Ida-Virumaa 𝐎𝐥𝐠𝐢𝐧𝐚 küla nime konkreetselt temaga.

🕍 Väga tuntud on ka Tartu linnaosad 𝐀𝐧𝐧𝐞𝐥𝐢𝐧𝐧 ja 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚𝐦𝐨̃𝐢𝐬𝐚, mis mõlemad on tulnud mõisade järgi. Kui Maarjamõisa seostub Tartu Maarja kihelkonna ja selle pühaku Maarjaga, siis Anne mõis kuulub nende 18. sajandi teisel ja 19. sajandi esimesel poolel rajatud karjamõisade hulka, mille mõisahärra nimetas oma abikaasa või tütre järgi. Just sellistena võib nimetada veel kohanimesid, nagu laialt tuntud 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚𝐦𝐚̈𝐞 (Tallinnas), Charlottest tulnud 𝐋𝐨𝐭𝐚 ja Hedwigist tulnud Ä𝐝𝐮 (Valgamaal), Katharinast tulnud kolm 𝐊𝐚𝐝𝐫𝐢𝐧𝐚𝐭 (Tartu- ja Viljandimaal), 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚 Harjumaal ja teisigi.

Rahvusromantiline naisenimi 𝐄𝐧𝐝𝐥𝐚 pandi 1920. aastail Saaremaa külale, Eesti keskosas asuva 𝐄𝐧𝐝𝐥𝐚 järve nime lähteks võib olla hoopis mõni mehenimi.

📖 Vaata lähemalt „Eesti kohanimeraamatust“.

Nimeloo autor on Fred Puss.

Mõni ootab postkaarte, meie ootame uusi sõnu 💌

Taas on keelehuvilised saatnud meile uusi sõnapakkumisi, mis on sündinud tähelepanekust, uudishimust või lihtsalt loomepuhangust 😜

Vaata järgi, millised sõnad seekord välja mõeldi 👇🏻

https://sonaveeb.ee/sonapakkumine

📆 Uued sõnad avaldame iga kuu 5. kuupäeval Sõnaveebis.

Miks minnakse suvitama just 𝐏𝐚̈𝐫𝐧𝐮𝐬𝐬𝐞, mitte Pärnule? Eesti keeles pole see sugugi juhuslik küsimus ☝🏻

➡️ Meie kohanimed jagunevad laias laastus kaheks: ühed tahavad sisekohakäändeid (𝐉𝐮̈𝐫𝐢: Jürisse, Jüris, Jürist), teised väliskohakäändeid (𝗧𝘂̈𝗿𝗶: Türile, Türil, Türilt). Esmapilgul tundub, et kusagil peaks olema salajane reegel, aga tegelikult päris kindlat valemit ei olegi. Keeleteadlaste peamine soovitus on lihtne: kuula, kuidas kohalikud räägivad. Kui nemad ütlevad 𝐊𝐚𝐝𝐫𝐢𝐧𝐚𝐬, siis nii ongi (Lääne-Virumaal) – isegi kui mõne teise Kadrina puhul öeldakse hoopis 𝐊𝐚𝐝𝐫𝐢𝐧𝐚𝐥 (Tartumaal).

⬅️ Mõningaid seaduspärasusi siiski leidub. Talunimed armastavad väliskohakäändeid, 𝘷𝘦𝘳𝘦-lõpulised kohanimed aga sisekohakäändeid. Ka liitsõna teine pool annab vahel vihje: näiteks ‑𝘮𝘦𝘵𝘴𝘢 ja -𝘴𝘢𝘢𝘳𝘦 kipuvad olema „sees“ (𝐓𝐢𝐡𝐞𝐦𝐞𝐭𝐬𝐚𝐬, 𝐊𝐮𝐫𝐞𝐬𝐬𝐚𝐚𝐫𝐞𝐬), -𝘮𝘢̈𝘦 ja -𝘫𝘢̈𝘳𝘷𝘦 aga „peal“ (𝐕𝐢𝐢𝐝𝐮𝐦𝐚̈𝐞𝐥, 𝐏𝐮̈𝐡𝐚𝐣𝐚̈𝐫𝐯𝐞𝐥). Muidugi leidub alati ka erandeid.

🏝️ Saartega on lugu veel omaette põnev. Kirjakeeles on vaikimisi eelistatud väliskohakäändeid: saare peal, seega sõidame 𝐊𝐞𝐫𝐢𝐥𝐞, 𝐊𝐞𝐬𝐬𝐞𝐥𝐚𝐢𝐮𝐥𝐞, 𝐊𝐨̃𝐢𝐧𝐚𝐬𝐭𝐮𝐥𝐞, 𝐇𝐢𝐢𝐮𝐦𝐚𝐚𝐥𝐞, 𝐒𝐚𝐚𝐫𝐞𝐦𝐚𝐚𝐥𝐞, 𝐕𝐚𝐢𝐧𝐝𝐥𝐨𝐨𝐥𝐞 jne. Ometi kasutatakse päris paljude saarenimede puhul ka sisekohakäändeid: oleme 𝐊𝐢𝐡𝐧𝐮𝐬, 𝐌𝐮𝐡𝐮𝐬 või 𝐑𝐮𝐡𝐧𝐮𝐬. Mitme puhul koguni mõlemaid paralleelselt: puhkasime 𝐀𝐛𝐫𝐮𝐤𝐚𝐬 ~ 𝐀𝐛𝐫𝐮𝐤𝐚𝐥, 𝐀𝐞𝐠𝐧𝐚𝐬 ~ 𝐀𝐞𝐠𝐧𝐚𝐥, 𝐌𝐚𝐧𝐢𝐣𝐚𝐬 ~ 𝐌𝐚𝐧𝐢𝐣𝐚𝐥, 𝐏𝐢𝐢𝐫𝐢𝐬𝐬𝐚𝐚𝐫𝐞𝐬 ~ 𝐏𝐢𝐢𝐫𝐢𝐬𝐬𝐚𝐚𝐫𝐞𝐥, 𝐕𝐢𝐥𝐬𝐚𝐧𝐝𝐢𝐬 ~ 𝐕𝐢𝐥𝐬𝐚𝐧𝐝𝐢𝐥.

Need vormid on kui väikesed keeleajaloo fossiilid – nad hoiavad alles jälgi pika aja jooksul kujunenud kasutusviisidest. Nii et järgmine kord, kui keegi parandab sinu „Jõgevas“ või „Karksi-Nuial“, tasub meeles pidada: ta ei aja lihtsalt näpuga grammatikas järge, vaid aitab hoida elus üht ammust keeletraditsiooni 😉

📖 Vaata lähemalt „Eesti kohanimeraamatust“ ja EKI teatmikust https://eki.ee/teatmik/eesti-kohanimede-kohakaanded/.

Nimeloo autor on Tiina Laansalu.

🍓 𝐊𝐮𝐮𝐦𝐚𝐚𝐬𝐢𝐤𝐚𝐬 on metsmaasika teisend, mis annab vilju suvest esimeste öökülmadeni. Tänu pikale õitsemisajale on kuumaasikas ka hea ilutaim. Kui tavaline metsmaasikas ajab võrseid, siis kuumaasikas seda ei tee ning kasvab puhmikuna. Taim on Eestis talvekindel.

🗓️ „Kuu“ tähistab maasika nimetuses kalendrikuud ning osutabki taime kuudepikkusele õitsemisajale. Sisult sama nimi on kuumaasikal paljudes keeltes, näiteks soome 𝘬𝘶𝘶𝘬𝘢𝘶𝘴𝘪𝘮𝘢𝘯𝘴𝘪𝘬𝘬𝘢, rootsi 𝘮𝘢̊𝘯𝘢𝘥𝘴𝘴𝘮𝘶𝘭𝘵𝘳𝘰𝘯 ja saksa 𝘔𝘰𝘯𝘢𝘵𝘴𝘦𝘳𝘥𝘣𝘦𝘦𝘳𝘦. Taime teaduslik nimetus on 𝘍𝘳𝘢𝘨𝘢𝘳𝘪𝘢 𝘷𝘦𝘴𝘤𝘢 𝘷𝘢𝘳. 𝘴𝘦𝘮𝘱𝘦𝘳𝘧𝘭𝘰𝘳𝘦𝘯𝘴, mille toortõlge võiks olla ’söödava maasika igiõitsev teisend’. Maasikate perenimi 𝘍𝘳𝘢𝘨𝘢𝘳𝘪𝘢 on arvatavasti seotud sõnaga 𝘧𝘳𝘢𝘨𝘳𝘢𝘳𝘦 ’(magusalt) lõhnav’. 𝘝𝘦𝘴𝘤𝘢 tähistab botaanikas aga midagi söödavat.

Erilisi oskussõnu tutvustab meie koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Saaremaa on tuntud oma 𝘰̈ poolest, kuigi tavaliselt ei teadvustata seda, et Ida-Saaremaal, peamiselt Pöides, samuti Muhu saarel tehti 𝘰̈ ja 𝘰̃ vahel vahet.

🗣️ Kust aga tuleb 𝘰̃ neisse Saaremaa kohanimedesse, kus teda rahvasuus ei ole? Osalt on aluseks kirjakeele sõnad, kus see häälik on sees (nt Jõgela, Mõisaküla, Põlluküla), kuid paljude puhul ei ole nime millegagi seostada (nt Kõruse, Kõõru, Mõndalaid). Võib-olla on tegu nime fikseerija suvaga.

🧐 Sellele oletusele leiab ehk tuge kolmest nimest Saaremaa keskosas, väljaspool seda ala, kus 𝘰̃-d eristati. Need on 𝐉𝐨̈𝐨̈𝐫𝐢, 𝐋𝐨̈𝐨̈𝐧𝐞 ja 𝐑𝐨̈𝐨̈𝐬𝐚. Läbi aegade on eestikeelsetes allikates neid kirjutatud ka 𝘑𝘰̃𝘰̃𝘳𝘪, 𝘓𝘰̃𝘰̃𝘯𝘦 ja 𝘙𝘰̃𝘰̃𝘴𝘢. Nimede päritolu on ebaselge, tõenäolisimalt on nad pärit mõnest isikunimest. Ametlikus nimekirjas on nad kõikunud 𝘰̈ ja 𝘰̃ vahet ning päris kindlaks see vahe ei kujunenudki.

💭 Igatahes siinkirjutaja isiklik mälestus on see, et kui 1997. aastal asuti külanimesid ametlikult taastama ja nimekuju fikseerima, siis nende kolme kohta esitati ka ettepanekud. Huvitavaks tegi selle asjaolu, et kui konkreetse nime ametlik kuju oli varem 𝘰̃-ga, siis uueks nimeks taheti 𝘰̈-ga nimekuju. Ja vastupidi, varasema 𝘰̈ asemele taheti 𝘰̃-d. See ehk näitab, kui suvaline see vahe on. Nüüd on kõik kolm 𝘰̈-ga ja õnneks nurinat pole kuulda olnud.

📖 Vaata lähemalt „Eesti kohanimeraamatust“.

Nimeloo autor on Peeter Päll.

🐙 Paljud on kuulnud, et Saaremaal on üheksa jalga. Kuni 2017. aastani loeti Saaremaad üheksajalgseks: 𝐀𝐧𝐢𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐀𝐧𝐬𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐇𝐚𝐤𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐊𝐨̃𝐥𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐋𝐚𝐚𝐝𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐋𝐚𝐢𝐦𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐌𝐮𝐬𝐭𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐌𝐚̈𝐧𝐝𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐕𝐚𝐥𝐣𝐚𝐥𝐚, millest Ansjala oli talunimi, kuigi talu ennast enam pole. Tegelikult on neid jalgu rohkemgi ning nende arv on ajas muutunud. Mõned 𝑗𝑎𝑙𝑎-lõpulised kohanimed on lühenemise tõttu kadunud (näiteks *Kahtjala > 𝐊𝐚𝐡𝐭𝐥𝐚, *Ratjala > 𝐑𝐚𝐭𝐥𝐚), mõned on ununenud (näiteks 𝐓𝐮𝐫𝐬𝐬𝐣𝐚𝐥𝐚 põld), mõned aga juurdegi tulnud. Aastal 2017 lisandus 𝐍𝐨̃𝐦𝐣𝐚𝐥𝐚, kui varem Nõmme nime kandnud küla tuli Saaremaa valla moodustamisel samanimelistest eristamiseks ümber nimetada. Laimjala ja Valjala eeskujul moodustati Nõmjala nimi. Samal ajal loodi juurde veel 𝐕𝐚𝐥𝐣𝐚𝐥𝐚-𝐀𝐫𝐢𝐬𝐭𝐞, 𝐕𝐚𝐥𝐣𝐚𝐥𝐚-𝐊𝐨𝐠𝐮𝐥𝐚 ja 𝐕𝐚𝐥𝐣𝐚𝐥𝐚-𝐍𝐮𝐫𝐦𝐞 küla, kuid nende esiosa on siiski põline Valjala nimi.

👣 Jalad pole vaid Saaremaale omased kohanimed, neid leiame üle Eesti. Tuntumad on ehk 𝐇𝐚𝐥𝐣𝐚𝐥𝐚 Lääne-Virumaal, 𝐉𝐚̈𝐦𝐞𝐣𝐚𝐥𝐚 Viljandimaal ja 𝐕𝐚𝐬𝐤𝐣𝐚𝐥𝐚 Harjumaal. Kohanimedes esineva -𝑗𝑎𝑙𝑎 päritolu on erinev. See võib tähendada jalamit, alumist või kitsast osa (näiteks põllul või heinamaal), samuti võib kohanime aluseks olla isiku lisanimi (𝐍𝐚𝐡𝐤𝐣𝐚𝐥𝐚, 𝐏𝐮𝐮𝐣𝐚𝐥𝐚) või muistne isikunimi 𝐽𝑎𝑙𝑒. Harvem võib -𝑗𝑎𝑙𝑎 tuleneda 𝑙𝑎-lõpulisest kohanimest (𝐕𝐚𝐧𝐝𝐣𝐚𝐥𝐚, algselt ehk *Vandela). Sama nimeosis leidub ka kohanimede alguses, näiteks Järvamaal on 𝐉𝐚𝐥𝐠𝐬𝐞𝐦𝐚 ja 𝐉𝐚𝐥𝐚𝐥𝐨̃𝐩𝐞.

📖 Vaata lähemalt „Eesti kohanimeraamatust“.

Nimeloo autor on Fred Puss.

Aktsent on meie keeleline sõrmejälg 🫆

Iga keel jätab meie kõnesse oma jälje. Võõrkeele aktsent ei viita halvale keeleoskusele. Vastupidi – see on loomulik osa keeleõppest ning peegeldab meie emakeelt, keelekogemust ja õpiteekonda 📚

Tartu Ülikooli nooremteadur Katrin Leppik säutsub võõrkeele õppest ja sellest, miks ei tasu oma aktsenti häbeneda 👇🏻

https://vikerraadio.err.ee/1610063579/keelesauts-voorkeele-aktsendist

Mis on ühist Kiviõli linnal, Sitsi asumil Tallinnas ja Vesiflirdi alleel Viljandis? 🤔 Vastus on lihtne: kõigi nende nimede aluseks on olnud ettevõtte nimi.

Linnanimi 𝐊𝐢𝐯𝐢𝐨̃𝐥𝐢 lähtub aktsiaselts 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐊𝐢𝐯𝐢𝐨̃𝐥𝐢 nimest, 𝐒𝐢𝐭𝐬𝐢 𝐚𝐬𝐮𝐦 on saanud nime Balti Puuvillavabriku rahvapärase nimetuse 𝐒𝐢𝐭𝐬𝐢𝐯𝐚𝐛𝐫𝐢𝐤 järgi ning 𝐕𝐞𝐬𝐢𝐟𝐥𝐢𝐫𝐝𝐢 𝐚𝐥𝐥𝐞𝐞 kunagise 𝐕𝐞𝐬𝐢𝐟𝐥𝐢𝐫𝐝𝐢 𝐫𝐞𝐬𝐭𝐨𝐫𝐚𝐧𝐢 järgi.

🏭 Enamik Eesti kohanimesid on olnud motiveeritud paiga looduslikest omadustest või seal elanud inimestest. Leidub aga ka kohanimesid, mis lähtuvad mõne ettevõtte või asutuse nimest – see on märksa tavalisem tänavanimede kui asulanimede puhul. Paralleeli võib tõmmata ka kõrtsinimedega, mille tähtsusest märkimisväärsete teetähiste ja orientiiridena oli juttu ühes varasemas kohanimeloos.

📍 Tänapäeva kohanimekorralduses suhtutakse kohanimede määramisse ettevõtete ja asutuste järgi ettevaatlikult, sest need võivad ajas kaduda või nime vahetada. Siiski tehakse mõnikord erandeid, kui ettevõttel või asutusel on paiga ajaloos või identiteedis oluline roll ning sellest on kujunenud silmapaistev maamärk.

📖 Vaata lisaks „Eesti kohanimeraamatust“.

Nimeloo autor on Tiina Laansalu.

Üheksa korda võrdle, üks kord hinda 📊

Esmapilgul võib tunduda, et piisab ühest edetabelist, et välja selgitada maailma parim keelemudel. Tegelikult sõltub tulemus aga väga palju sellest, 𝘮𝘪𝘥𝘢 ja 𝘬𝘶𝘪𝘥𝘢𝘴 mõõdetakse.

Meie juhtivkeeletehnoloog Eleri Aedmaa selgitab, miks tasub keelemudelite võrdlemisel numbritest kaugemale vaadata 👇🏻

Tõmbame kõik keelemudelid ühele pulgale* Uute keelemudelite arendamisel on eesmärk ületada varasemate mudelite tulemusi. Seda kontrollitakse automaatsete võrdlustestidega (ingl k benchmark), millel saadud tulemused esitatakse objektiivselt mõjuvate numbritena. Harvem küsitakse, kust need numbrid pärinevad, mida need tegelikult näita...

Loomakaitsjate liit pole seni märganud, et meil on südametunnistusel veretöö oma lemmikute suhtes. Sest mida muud võiksid sellised nimed, nagu 𝐊𝐚𝐬𝐬𝐢𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐊𝐨𝐞𝐫𝐚𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐊𝐚𝐧𝐚𝐯𝐞𝐫𝐞 ja 𝐊𝐮𝐤𝐞𝐯𝐞𝐫𝐞 tähendada? 🐈🐕🐓

🩸 Tõdegem sedagi, et 𝘷𝘦𝘳𝘦-lõpuliste nimede esiosaks on vahel isikunimi või isikule viitav nimetus, näiteks 𝐀𝐧𝐧𝐢𝐤𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐄𝐞𝐫𝐢𝐤𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐊𝐮𝐧𝐢𝐧𝐠𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐑𝐞𝐢𝐧𝐞𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐓𝐚𝐚𝐝𝐢𝐤𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐓𝐢𝐝𝐮𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐓𝐨̃𝐧𝐮𝐯𝐞𝐫𝐞. Nemadki on ohvriks toodud? Veristustöö laiahaardelisusele ja rahvusvahelistele tagajärgedele võivad viidata 𝐑𝐨𝐨𝐭𝐬𝐢𝐯𝐞𝐫𝐞, 𝐒𝐨𝐨𝐦𝐞𝐯𝐞𝐫𝐞 ja 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐯𝐞𝐫𝐞. Ja siis on veel 𝐋𝐞𝐦𝐛𝐞𝐯𝐞𝐫𝐞 ja 𝐋𝐮𝐬𝐭𝐢𝐯𝐞𝐫𝐞, mis viitavad kire ajel sooritatud kuriteole. Ning palun väga, veresüüd tõestab see, et meil on ka 𝐍𝐨𝐚𝐯𝐞𝐫𝐞, kuigi 𝐔𝐝𝐮𝐯𝐞𝐫𝐞 vihjab katsetele seda varjata või 𝐕𝐚̈𝐚̈𝐧𝐢𝐤𝐯𝐞𝐫𝐞 tõde väänata.

🛖 Enne, kui meid kohtusse kaevatakse mineviku pattude eest, võtame aga vaadata, kuidas läbi aegade on 𝘷𝘦𝘳𝘦-lõppu seletatud. Ükski neist ei võta tõsiselt seost sõnaga 𝘷𝘦𝘳𝘪, kuigi üks uurija oletas ka, et 𝘷𝘦𝘳𝘪 neis nimedes viitab sugulussuhetele. Vasteks on pakutud nii germaani keelte sõnu, näiteks 𝘧𝘪𝘢𝘳𝘢 ’ala’, lähisugukeelte sõnu, nagu soome 𝘷𝘦𝘳𝘩𝘢 ’vari, pelgupaik, elupaik’, vaara ’mägi’, kui ka omasõnu, kõige visamalt sõna pere. Praeguste nimeuurijate enamik seostab selle nimelõpu sõnaga 𝘷𝘦𝘦𝘳, mis varem on ehk tähendanud alepõllundusega metsalt võidetud maad või midagi sarnast.

Mis puudutab nime esiosas olnud looma- ja linnunimetusi (sh Kurevere, Kurgvere jms), siis on üsnagi võimalik, et need on olnud isikunimed. Seega näiteks Kassivere on ehk olnud küla, mille asutas Kassiks kutsutud inimene metsaserva põletatud maale.

📖 Vaata lähemalt „Eesti kohanimeraamatust“.

Nimeloo autor on Peeter Päll.