TalTech Geoloogia Instituut

Rohepööre, geopoliitilised pinged ja kasvav vajadus kriitiliste toorainete järele on muutnud maavarad Eestis ja Euroopas senisest olulisemaks julgeoleku, varustuskindluse ja majanduse küsimuseks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi räägiti maavaradest peamiselt tööstuse ja energeetika võtmes, siis nüüd on neist saanud ka strateegilise sõltumatuse ja Euroopa konkurentsivõime teema.

Homme Tallinnas toimuva mäekonverentsiga tähistab Eesti Mäeselts oma 25. tegevusaastat. Sel puhul räägib TalTechi geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja ning Eesti Mäeseltsi juhatuse esimees Erik Väli sellest, kuidas on viimase veerandsajandi jooksul muutunud Eesti maavarade kasutamine, ühiskonna ootused ja kogu valdkonna tähendus.

Artiklist saab lugeda, miks ei saa rohepööret käsitleda maavaradest eraldi, millised muutused on kujundanud Eesti maapõuevaldkonda ning kuidas tehnoloogia on muutnud mäenduse järjest teadmuspõhisemaks ja kõrgtehnoloogilisemaks.

Link artiklile kommentaarides👇

🌍Rekordilise osalejate arvuga maateaduste olümpiaadi esikolmiku moodustasid Tallinna Reaalkooli õpilased Marten Suits, Kaarel Tammann ja Joel Rehe. Neli parimat saavad võimaluse kandideerida Eesti võistkonda rahvusvahelisel maateaduste olümpiaadil, mis toimub augustis Itaalias.

Eelvoorus osales 167 õpilast 32 koolist üle Eesti. Lõppvoorus pandi proovile sügavam arusaam ja probleemilahendusoskus. Ülesanded nõudsid nii füüsika ja matemaatika rakendamist, geoloogiliste tekstide analüüsi kui ka kivimite, mineraalide ja fossiilide määramist.

Parima kivimite ja mineraalide määraja eripreemia pälvisid Kaarel Tammann ja Kelli Pala Põlva Gümnaasiumist.

Loe lisaks: https://taltech.ee/uudised/maateaduste-olumpiaadi-voitis-ulekaalukalt-reaalkool

Loe tudengite Küprose välipraktika kokkuvõtet 👇

Atlandi ookeani hoovuste süsteemi ehk AMOC-i võimalikku kokkukukkumist peetakse üheks suuremaks kliimaohuks, ähvardades muuta Põhja-Euroopa drastiliselt külmemaks. TalTechi geo-teadlaste osalusel valminud uuring näitab nüüd, et viimati päädis hoovuste nõrgenemine küll krõbedamate talvekülmadega, jättes Eestisse siiski suvesooja.
Loe täpsemalt

Atlandi hoovuste kollaps tooks Eestisse karmima talve, ent jätaks suvesooja Atlandi ookeani hoovuste süsteemi ehk AMOC-i võimalikku kokkukukkumist peetakse üheks suuremaks kliimaohuks, ähvardades muuta Põhja-Euroopa drastiliselt külmemaks. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring näitab nüüd, et viimati päädis hoovuste nõrgenemine krõbedamate talvedega, jättes...

🌎Kaheksandale maateaduste olümpiaadile registreerumine lõpeb paari päeva pärast. Uurisime Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilase ja rahvusvaheliselt maateaduste olümpiaadilt seni ainsa individuaalse kuldmedali võitnud Marten Suitsu käest, kuidas ta olümpiaadiks valmistus ning miks see valdkond oluline on.

„Minule huvi pakkuvatest teemadest võib seda leida näiteks poliitikas, kus on tähtsal kohal strateegilised maavarad, nende kaevandamine ja töötlemine. Veel on minu insenerisüdamele lähedane kosmoselend, kus saab leida seoseid Maa ja teiste taevakehade geoloogiaga,“ kirjeldab Suits.

Loe lähemalt: https://taltech.ee/uudised/noor-maateadlane-kivimeid-uurides-saab-end-tunda-detektiivina-kes-paneb-vihjete-jargi

Maateaduste olümpiaadile oodatakse osalema 10.–12. klassi õpilasi. 20. märtsil toimub olümpiaadi kirjalik eelvoor koolides, 20 paremat kutsutakse vabariiklikku lõppvooru, mis toimub 11. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis. Lisainfo olümpiaadist: https://taltech.ee/olumpiaadikool/olumpiaadid-ja-voistlused/maateaduste-olumpiaad

🪨Kuidas on omavahel seotud kivimid, kliima, loodusvarad ja ühiskond? Maateadused annavad sellele küsimusele vastuse, sidudes nähtused, mida sageli käsitletakse eraldi.

Krete Roopõld, kes on maateaduste olümpiaadil osalenud nii õpilase, mentori kui ka žürii liikmena ning omandanud erialase kõrghariduse, jagab oma mõtteid valdkonnast ja olümpiaadist.

NB! Maateaduste olümpiaadi eelvoor toimub 20. märtsil ja lõppvoor toimub 11. aprillil.

Loe lähemalt artiklist, link kommentaarides 👇

🌐Kas droonid võiks tulevikus aidata koguda ilmaandmeid kiiremini ja täpsemalt kui ühekordsed raadiosondid? Geoloogia instituudi Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogia eriala tudengid otsisid sellele vastust projektõppe raames.

Projektõpe annab tudengitele võimaluse tegeleda päriselu probleemidega alates andmete kogumisest ja analüüsist kuni järelduste tegemise ja tulemuste esitlemiseni.

Lisaks loodus- ja tehnoloogiateadustele jõutakse projektides ka ühiskondlike küsimusteni, näiteks uuriti samas projektõppes ka Lääne- ja Ida-Virumaa elanike hoiakuid fosforiidikaevandamise teemal.

Loe lähemalt artiklist, link kommentaarides 👇

🌊Inspireerituna Läänemere mikroplasti artiklist, tuli Vikerraadio “Ökoskoobi” saade TalTechi, et Natalja Buhhalko käest täpsemalt uurida, miks tuleb selle teemaga rohkem tegeleda, kuidas teadus valdkonnas areneb ja miks vajab valdkond uusi teadlasi.

🐟Natalja tõi intervjuus muuhulgas välja, et iga teine kala, mida nad uurinud on, sisaldas mikroplasti!

🎧 Kuula saadet järele (alates 25.53):
https://vikerraadio.err.ee/1609922833/okoskoop-loomataudid-ja-mikroplast-laanemeres

🌊Mikroplasti on kõikjal – mitte ainult merevees ja rannaliival, vaid ka põhjasetetes, atmosfääris ja elusorganismides. Kuigi need osakesed ei ole palja silmaga nähtavad, ulatub nende mõju toidulauale, joogivette ja inimeste tervisesse.

„Kõik, mida me keskkonda ja merre saadame, tuleb lõpuks ringiga meie endi juurde tagasi toidu, vee, õhu ja kogu elukeskkonna kaudu,” selgitab TalTechi meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori teadur Natalja Buhhalko. „Mikroplast ei ole kauge või abstraktne probleem, see mõjutab otseselt meie tervist, heaolu ja tulevikku. Mida varem selle teemaga tegeleme, seda suuremad on võimalused hoida nii maailma mered kui ka ennast tervemana.”

Geoloogia instituudi Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia eriala tudeng Iida Virunurme sõnul on oluline osa tema õpingutest on välitööd: „Hoopis teine tunne on näha, kuidas võrguga keset m**d kogutud proovis on tegelikult plastitükid ja -kiud sees, kui lihtsalt laboris kellegi teise toodud proove analüüsida,” tõdeb Virunurm.

🔗Link artiklile kommentaarides 👇

Kaks päeva ja kaks uut geoteaduste doktorit TalTechist: Mawo Ndiaye ja Juan David Acosta Solano!