Keeleilu Erahuvikool

Tule Oma Keele seminarile!

14. mail 2026 kl 12 toimub Tallinna Ülikoolis Silva majas (S-240) Oma Keele seminar.

Ettekanded on põnevad! Kuulda saab, millised raamatulood saabusid Emakeele Seltsi raamatulugude üleskutse peale, üliõpilaste ja õppejõudude lugemisharjumustest, elegantsest eesti teaduskeelest, uuest ÕSist ja Sõnaveebist ning vist, lihtsalt, tegelikult, üldse, muidugi, võibolla, kindlasti, äkki, tõesti, ilmselt, ehk EHK partiklitest!

Sel korral on üritus registreerimisega. Pane end kirja ja palun jaga infot ka kõikide teiste keelesõpradega.
Täpsem info ja registreerimine:

Oma Keele seminar 14.05.2026 EELTEADE: Oma Keele seminar toimub 14. mail 2026 Tallinna Ülikoolis.

2. aprillil on H. C. Anderseni sünniaastapäev ja tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva! Sel puhul on IBBY Küpros sektsioon läkitanud maailmale sõnumi “Külvake lugusid ja maailm puhkeb õitsele”. Sõnumi autor on Elena Perikleus ja seda illustreeriva plakati autor kunstnik Sandra Elephteriou. Sõnumi on uuskreeka keelest tõlkinud Kaarina Rein.

IBBY Eesti kuulutab sel puhul välja luule- ja joonistusvõistluse “Külvake lugusid ja maailm puhkeb õitsele”. Oodatud on sõnumist inspireeritud luuletused ja/või joonistused lastelt vanuses 7-12.
Fotod töödest palume saata 30. aprillini aadressil [email protected], märkides ära autori nime, vanuse, kooli ja kontakti. Kõikidest töödest luuakse virtuaalne näitus IBBY Eesti FB lehel ja parimatele on auhinnaks kunstitöötuba koos kunstnik Viive Noorega mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Sõnumi leiate sellelt lingilt: https://elk.ee/.../2026-kulvake-lugusid-ja-maailm-puhkeb.../

Head rahvusvahelist luulepäeva!

„Mis on see luuletaja luule? See on, kui mõtled elule ja millelegi muule“
Juhan Viiding

Juhan Viidingu luuletus „Mis on see luuletaja luule“ on tuntud 1975. aasta teos, mis defineerib luulet kui mõtiskelu elu üle, rõhutades ka inimese kohustust end laias ilmas mitte "ära magada".

Sellised kaunid ilmad ei lubagi kergelt sõba silmale saada! Luulet on aga iga päev tervistav lugeda või suisa ise kirjutada!

Miks lugeda luulet?
Päris väikestele beebidele on luule rütm kasulik kõnearenduse osa.

Soovitame lugeda lisaks:
Piret Voolaid „A, B, C, mängust välja läheb see! Salmipärimus lastekeele arengus“ https://www.opleht.ee/2023/08/a-b-c-mangust-valja-laheb-see-salmiparimus-lastekeele-arengus/

Tuulike Kivestu Rotella „Lasteluulest lasteluuletajatega“, Lasteluulest vestlevad Olivia Saar, Leelo Tungal, Maarja Kangro, Jaanus Vaiksoo ja Anti Saar. https://www.opleht.ee/2023/06/lasteluulest-lasteluuletajatega/

Suurematele ja väiksematele lastele ning kõikidele täiskasvanud raamatusõpradele avab luule lugemine aga kõige salapärasemaid maailmu!

Piilu postitusele lisatud pilte - soovitame head luulet ja nobedatele näppudele ja hoogsatele sulgedele ka Hea Lapse toredat luulevõistlust.

Head emakeelepäeva!

Lugemissoovitus tänaseks ja homseks - Udo Uibo etümoloogiliste vestete kogumik „Sõnalood”:

Nii ema kui ka keel kuuluvad meie iidse sõnavara hulka. Mõlemal sõnal leidub vasteid ka meie kõige kaugemates sugulaskeeltes kuni samojeedi keelteni välja ja mõlemat peetakse ürgvanaks Uurali sõnaks.

Samasuguseid sõnu leidub aga rohkesti ka paljudes keeltes, mis meie sugulaskeeled ei ole - inglise keeles mother tongue, saksa keele Muttersprache, prantslastel langue maternelle, itaallastel lingua materna, rootslastel modersmål, tšehhidel mateřský jazyk ja nõnda edasi. Seda näidete rida võiks pikalt jätkata.

Keelendi lai levik võiks viia mõttele, et tegemist on omamoodi universaaliga. Nii see siiski ei ole, emakeele mõiste pole ei universaalne ega iseendastmõistetav. Antiikmaailmas polnud emakeelest kellelgi veel õrna aimugi, küll oli vanadele roomlastele tuntud patrius sermo - sõna-sõnalt tõlkes isakeel. Ja mis puutub tänapäeva Euroopasse, siis pole emakeel siingi ainuvaldav, ehkki rõhuvas ülekaalus: ukrainlastel рiдная мова, venelastel on родной язык (sünnikeel või sugukeel), leedulastel gimtoji kalba. Omapärane erand Euroopa taustal on poolakad, kes räägivad isakeelt nagu vanad roomalsed. [...]

Kesksele kohale tõusis emakeele mõiste 16. sajandil, kui reformatsiooniliikumine Saksamaal Martin Lutheri juhtimisel Rooma vastu tõrkuma hakkas ja kõige muu hulgas rahvakeelst jumalateenistust nõudis. [...] Saksa hingekarjuste hoolel jõuab aktuaalne ja moodsaks saanud mõiste ka Eestisse. Seejuures saab eestikeelse sõna teadaoleva esmakasutuse fikseerida lausa kuupäevalise täpsusega. Veidi rohkem kui nelisada aastat tagasi, 16. septembril 1603 (vkj), pani Tallinna Pühavaimu koguduse pastor Georg Müller pühapäevast jutlust ette valmistades kirja lause: Minckprast meddÿ Ello ninck tegko, eb woÿ Iumala meleprast mitte olla, se olkut sÿß, eth meÿe Iumala kartuße siddes, tædda kaunÿ Laulude kaas tæñame, ninck meddÿ Ema Kele kaas abbÿ hüÿame”. Sellega oli sõna emakeel teekond meie emakeeles alanud. Ajani, mil üks seitsmeteistkümneaastane imelaps pani kirja "kas siis selle maa keel" ja kõik teised ülevad sõnad, oli jäänud täpselt kakssada viisteist aastat.

Hea koolinoor, jaga oma raamatulugu!

Emakeele Selts ootab koolinoorte meenutusi ja mõtteid raamatutest, mis on neid puudutanud, õpetanud või saatnud olulistel hetkedel. Oodatud on ka põnevate leidude tutvustused oma raamaturiiulist.

Kuidas osaleda?
Saada oma lugu hiljemalt raamatuaasta lõpuks, 14. märtsiks 2026 aadressil [email protected].

Käsikirjalised lood võib saata aadressil Emakeele Selts, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Kirjale palume lisada märksõna „Raamatulugu“.

Miks osaleda? Iga saadetud lugu on osake ajaloost! Saadud tekstid on aluseks edasisteks tegevusteks ja aruteludeks, sh näitus, kogumiku koostamine, koolide keelepäevade tegevused ning muud põnevat.

Lähemalt siit:https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2025/12/ES-kutsub-koolinoori-kirja-panema-oma-raamatulugusid_OK2025-2.pdf

Jaga head lugemiselamust!

Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Hoiame üksteist, sest igaüks loeb!

Täna tähistame eesti kirjanduse päeva, mis on ka kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Alates 2023. aastast on eesti kirjanduse päev riiklik tähtpäev ja lipupäev, mille eesmärk on väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.

Juba kuuendat korda toimub sel päeval ka ühislugemine. Selle üleilmse idee algataja on Tuglase selts.

Sel aastal kutsutakse üles kõiki üheskoos lugema Ellen Niidu raamatut „Onu Ööbik Öösorri tänavast“. Kel raamatut käepärast ei ole, siis Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt leiab tekstid eesti, soome ja inglise keeles. Vt siit: https://elk.ee/blog/2026/01/29/kooslugemise-paeval-loeme-ellen-niidu-raamatut-onu-oobik-oosorri-tanavast/

Ellen Niit on paarkümmend aastat tagasi kirjutanud nii: “Kui ma noor olin, tundsin ma ühte kena väikest asjameest, kelle nimi oli onu Ööbik. Ta elas meie lähedal ja ma nägin teda peaaegu iga päev. Ma kirjutasin temast isegi mõned väikesed jutud. Onu Ööbik oli mu poegade hea tuttav ja ma pean ütlema, et ta oli nendega ka õige sarnane. Küllap sellepärast on ta veel praegugi nii armas, kui ma ta peale mõtlen.”

Lugemine loeb!

Kaunist ja keelerikast uut aastat!

Keelega võiks ringi käia samamoodi nagu tervisega - kasutada kõiki võimalusi seda tugevdada! Siruta ja venita (loe, kuula, räägi, arutle) et hoida keeleoskus paindlikuna.

Looge võimalused keeleoskuse arendamiseks ja harjutamiseks, kui mõne keele kasutamise võimalused ei tule igapäevaelus niisama kätte. Keeletreeningu pingutus tasub ära nii lastel kui täiskasvanutel – see avab väliseid ja sisemisi maailmu. Keelerikas inimene on rikas inimene!

Jagame uue aasta alguseks ka mõned lugemissoovitused.

Kõiki keelesõpru rõõmustas, et ilmus uus pea seitsme sentimeetri paksune õigekeelsussõnaraamat – „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“. Kuigi keel on pidevas muutumises, on keelenormi talletamine raamatuna oluline ajastu peegeldus ja jälg. Kodusõpe, maksuküür, rohepööre, sõjaudu, tehisaru – ÕS-i jõudis ligi 500 uut sõna. Saadaval on ka sellega rööpne ja muutumatu veebiversioon, mis ei ole Sõnaveebi osa, vaid ilmub omaette veebilehel. Neljateistkümnes ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026.

Anti Saare „Härra Haraldi unistuste aed"
Suurepärane ette- ja kooslugemine igas vanuses raamatusõbrale.
Härra Haraldil on aed, milles ta kasvatab oma unistusi. See on kirju nagu džungel. Mõned unistused siin on juba väga vanad – need istutasid sinna härra Haraldi isa ja ema, teised aga on sinna toonud aia peremees ise. Mõned unistused kasvavad nii lopsakalt, et vajavad harvendamist, teised aga on nii haprad, et nõuavad pidevat hoolt ja meelespidamist. On neid unistusi, mida tarvis poputada ja neid, mis nõuavad kärpimist. Ja siis on veel unistused, mis Haraldi hoolitsusest õieti ei hooligi. Kogu selle roheluse keskel kasvab härra Haraldi aias üks päris tavaline pirnipuu. Iga kevad, kui see õitseb, unistab härra Harald, et tuleb hea pirniaasta.

Tulgu ilus uus aasta ja uute kohtumisteni!

Koolinoored, oodatakse teie raamatulugusid!

Seoses raamatuaastaga kutsub Emakeele Selts koolinoori
kirja panema oma raamatulugusid – meenutusi ja mõtteid raamatutest, mis on neid puudutanud, õpetanud või saatnud olulistel hetkedel. See võib olla ka mõne põneva leiu tutvustus oma raamaturiiulist, olgu selleks kõige vanem raamat või muul viisil lugeja jaoks eriline ja eristuv lugemine.

Raamatulugusid oodatakse hiljemalt raamatuaasta lõpuks, 14. märtsiks 2026 aadressil [email protected]. Käsikirjalised lood võib saata aadressil Emakeele Selts, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Kirjale lisa märksõna „Raamatulugu“.

Saadud tekstid on aluseks edasisteks tegevusteks ja aruteludeks.
Kavandamisel on mitu põnevat algatust, sh näitus, kogumiku koostamine, koolide keelepäevade tegevused ning muud põnevat.
Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja kirjutama!

Loe lähemalt:https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2025/12/ES-kutsub-koolinoori-kirja-panema-oma-raamatulugusid_OK2025-2.pdf

Jagame meie huvikooli õpilase Inger Jürgensoni toredat väikest raamatulugu:

Üks minu jaoks olulistest raamatutest on Isaac Asimovi „Asum“ (teos ilmus 1951. aastal, tõlge eesti keelde 1985). Minu eksemplar kuulub „Mirabilia“ sarja. Raamatu teeb oluliseks see, kuidas selle leidsin. Olin eelmisel suvel maal ja igavlesin. Mul oli just läbi saanud Isaac Asimovi raamat „Kivike taevas“ ja uut lugemist polnud kusagilt võtta. Mu vanaisa ütles mulle, et tal on pööningul kast „Mirabilia“ sarja raamatuid ja äkki ma leian sealt midagi. Vaatasime läbi terve suure pappkasti tolmuseid raamatuid, kuni lõpuks nägin pealkirja „Asum“. Olin raamatust varem kuulnud ning võtsin selle kätte ja uurisin seda. Nähes, et teose autor on sama, mis minu viimati loetud raamatul, tekkis mul kohe soov seda lugeda. Lugesin
raamatu poole nädalaga läbi ja see meeldis mulle väga. Minu jaoks oma raamatu valimisel suur tähtsus pere või sõprade soovitustel ning ka sellel, kuidas raamatu sisu ühtib minu meeleolu ja emotsioonidega. Soojal ja igaval suvepäeval on minu arvates ideaalne lugeda põnevat teadusulme raamatut. Valikut hõlbustab ka muidugi see, kui olen sama kirjaniku või žanri raamatut lugenud ja seda nautinud. Teos „Asum“ sarnanes ka Frank Herberti raamatuga „Düün“, mis on üks mu lemmikraamatutest, ja seegi
asjaolu suunas minu otsust just seda raamatut lugeda. Olen õnnelik, et „Asumit“ lugesin ja soovitan seda ka kõigile teistele.

Ilusat teist adventi!

Sel aastal toimub lugemissemude kirjaklubi, kus igal kuul vahetatakse omavahel kirju.

Väikeste lastega kirjade vahetamine või päkapikuna kirja saatmine on imetore viis harjutada kirjutamist, aga mis veelgi olulisem - loodetavasti on see unustamatu mälestus lapsepõlvest!

Suuremad lapsed enam päkapikult kirju ei oota, aga rõõm heast sõnast ja põnevatest raamatusoovitustest teeb kindlasti meele rõõmsaks. Eriti, kui kiri potsatab postkasti.
Ja muide, käsitsi kirjutamine on tõeline nutitegevus!

Kaunist advendiaega nii õue kui ka põue!