Keeleilu Erahuvikool

21/09/2026

Täna on 97. sünniaastapäev EDGAR VALTERIL (21.09.1929–04.03.2006)

Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed, nagu Eno Raua „Naksitrallid” ja „Sipsik”, Ellen Niidu „Krõlli-raamat”, Aino Perviku „Kunksmoor”, Jaan Rannapi „Nublu”, Oskar Lutsu „Nukitsamees” jpt.

1994. a ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja ka illustreeritud lasteraamat „Pokuraamat”. Kokku on Valter kirjutanud 15 autoriraamatut lastele, lisaks J. Mildebergi illustratsioonidega postuumselt avaldatud „Noodaspea luiskelood”.

Valteri loomingust kõneldes võib tunduda uskumatuna, et meistril puudus akadeemiline kunstiharidus: kaheksalapselises peres kasvanud nooruk joonistas küll juba poisipõnnina igal võimalusel, kasutades modellidena nii oma õdesid-vendi, naabrilapsi kui ka koeri-kasse, kuid pärast Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli lõpetamist 1945. aastal hakkas edasiõppimise asemel leiba teenima hoopis lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena… Joonistamishuvi aga jätkus ning kasvas: esimese trükiproovi tegi Valter juba 15aastasena, kui Õhtuleht avaldas ühe ta karikatuuridest. Järgnesid rohked reportaaž- ja portreejoonistused ajalehtedele-ajakirjadele, postkaardid ning raamatuillustratsioonid, mis võimaldasid viljakal noormehel juba 21aastaselt jääda vabakutseliseks. 1956. aastal võeti Valter kunstnike liidu liikmeks. (loe lisaks: https://www.sirp.ee/edgar-valter-21-ix-1929-4-iii-2006/)

Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on ta vastanud: „Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajap**ku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud.”

Edgar Valter oli sajandivahetuse üks viljakamaid ja tunnustatumaid eesti lastekirjanikke. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996. a kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja, et märkida tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a omistati talle Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk.

Otsige raamaturiiulist mõni Edgar Valteri teos ja uudistage koos lastega!

FOTO: Külli Leppik
https://www.elk.ee/?profile=edgar-valter

13/09/2026

Head vanavanemate päeva!

Kui on võimalus ja eelkõige õnn, mine külla, helista või kirjuta oma kallitele vanavanematele!

Lapsega koos on tore:
*Kirjutada vanavanematele kiri, mõni tore lugu nendest või neile!
*Lindistada koos lapsega lugu vanavanematega koos veedetud ajast või mõnest toredast sündmusest.
*Kinkida neile tore raamat, mida koos lugeda.
*Mõelda ja öelda ilusaid sõnu südamest!

Foto: erakogu, huvikooli eestvedaja koos oma tütre ja emaga.

01/09/2026

Ilusat 1. septembrit kõikidele tarkuse tagaajajatele!
Rõõmu uutest teadmistest ja õppimisest!

Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

22/08/2026

Ettelugemist saab alustada väga varakult. Kuidas teha seda targalt?

Beebidele ettelugemine on oluline juba esimestest elukuudest alates – isegi siis, kui laps veel sõnade tähendusest aru ei saa. Beebi kuulab täiskasvanu häält, kõnerütmi ja intonatsiooni ning õpib tasapisi eristama oma emakeele häälikuid ja sõnu.

Vastsündinu nägemine alles areneb ning esimestel elukuudel on tal lihtsam märgata tugevaid kontraste kui peeneid värvierinevusi. Seetõttu köidavad mustvalged ja selgete kontuuridega pildid väikese beebi tähelepanu hästi.

Kõige paremini sobivad beebidele raamatud, kus on selged ja suured pildid, vähe teksti, kordused, riimid ja rütm.

Beebiga lugedes ei ole kõige olulisem raamatut algusest lõpuni ette lugeda. Palju väärtuslikum on koos raamatut vaadata ja sellest rääkida. Võib nimetada piltidel olevaid esemeid ja tegelasi, teha loomahääli ning reageerida sellele, mille vastu laps ise huvi tunneb. Kui beebi tahab sama lehekülge mitu korda vaadata või kiiresti edasi liikuda, tehke seda.

Ettelugemine toetab lapse kõne ja sõnavara arengut. Raamatus esineb sõnu ja väljendeid, mida igapäevases suhtluses ei pruugi nii sageli ta kuulda. Samuti õpib laps seostama kuuldud sõnu piltide, esemete ja tegevustega. Näiteks pilti vaadates võib vanem öelda: „Vaata, koer! Koer jookseb.“ Selline kordamine aitab lapsel sõnade tähendust mõista.

Ettelugemisel on lisaks keelelisele arengule ka oluline sotsiaalne ja emotsionaalne roll. Vanema lähedus, tuttav hääl ja ühine tähelepanu muudavad lugemise meeldivaks koosolemise hetkeks. Nii kujuneb lapsel juba väga varakult arusaam, et raamatud ja lugemine on seotud millegi turvalise, huvitava ja nauditavaga.

Beebile lugemine ei pea olema p**k tegevus. Ka 5–10 minutit korraga, näiteks enne magamaminekut või rahuliku mängu ajal, on väärtuslik. Kõige olulisem on regulaarsus, lapse huvi järgimine ja ühine suhtlemine.

Toredat raamatulapseks kasvamist kõikidele väikestele maailmaavastajatele!

05/05/2026

Tule Oma Keele seminarile!

14. mail 2026 kl 12 toimub Tallinna Ülikoolis Silva majas (S-240) Oma Keele seminar.

Ettekanded on põnevad! Kuulda saab, millised raamatulood saabusid Emakeele Seltsi raamatulugude üleskutse peale, üliõpilaste ja õppejõudude lugemisharjumustest, elegantsest eesti teaduskeelest, uuest ÕSist ja Sõnaveebist ning vist, lihtsalt, tegelikult, üldse, muidugi, võibolla, kindlasti, äkki, tõesti, ilmselt, ehk EHK partiklitest!

Sel korral on üritus registreerimisega. Pane end kirja ja palun jaga infot ka kõikide teiste keelesõpradega.
Täpsem info ja registreerimine:

EELTEADE: Oma Keele seminar toimub 14. mail 2026 Tallinna Ülikoolis.