Keeleilu Erahuvikool

Keeleilu on erahuvikool, mille õpe on suunatud eesti keele õppele. Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Häid pühi, head sõbrad!

Sees oli soe. All keldris põles keskküttekatlas aeglaselt tohutu turbalasu. Kuu vaatas aknast sisse ja kumas vastu mööbli valgetelt talvekatetelt ning tülli mähitud kristallist lühtrilt. Elutoas, kõige suurema kahhelahju ümber, magas muumipere oma pikka talveund. Nad olid alati maganud novembrist kuni aprillini, sest nõnda olid teinud juba nende esiisad, ja muumitrollid peavad lugu traditsioonidest. Neil kõigil olid kõhud kuuseokkaid täis, täpipealt nagu oli olnud ka esiisadel, ning voodite kõrval olid nad lootusrikkalt valmis pannud kõik, mida kevadel varakult tarvis võib minna. Vaikus oli rahumeelne ning tulvil ootust.

Tove Jansson „Muumitroll“, 1975

Pidagem kinni traditsioonidest, hoidkem lähedasi ning ilusaid pühi!

Lugemine teeb targaks ja heaks inimeseks. Jagame pühadeks mõned raamatusoovitused.

Raamatud sobivad ka jõuluvana kingikotti, pakkudes rõõmu, seiklusi ja tarkust eluks!

Häid pühi ja ikka põnevaid lugemiselamusi!
www.keeleilu.ee

portaal.eki.ee

EKI.ee - Sündmused - VII eesti teaduskeele konverents

Head keelehuvilised!

21. ja 22. novembril toimub VII eesti teaduskeele konverents.

Konverentsi lõplik ajakava: https://www.tlu.ee/VII-eesti-teaduskeele-konverents?fbclid=IwAR1GovTk2USDkJWf_GLoL47JJ38PVa0kSM5b_zXKtkw7n5txR5HXuqwTJSY

21. novembri otseülekannet näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=vyxwH0v1cs4

Konverentsi sisutoimkond: doktorant Andra Kütt, dr Peep Nemvalts (esimees),akadeemik prof Karl Pajusalu

Lisateave: Peep Nemvalts, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, [email protected]

Korraldajad: Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts

portaal.eki.ee Mitmeteadusliku konverentsi ettekandeis ja töötubades käsitlevad eri valdkondade asjatundjad eesti teaduskeelt paljudes seostes. Esinejaid on Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadist, Johannes Käisi Seltsist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Nar...

Täna on Astrid Lindgreni 112. sünniaastapäev

Täna on Astrid Lindgreni 112. sünniaastapäev.

Lindgren on ühes oma kõnes tabavalt öelnud, et mitte ükski teine teabevahend ei suuda asendada raamatut kasvulavana. Laps üksi koos raamatuga loob kuskil hinge salasopis omaenda pildid, mis ületavad kõik muu. Niisuguseid pilte on inimesele hädasti tarvis, sest päeval, kui laste fantaasia ei ole enam võimeline neid looma, jääb inimkond vaeseks.

Tänase päeva puhul jagame taas videot lastekirjanik Ilmar Tomuskist, kelle lapsepõlve lemmikraamat on just Lindgreni „Pipi Pikksukk“.

Kas teadsite, et just oma tütre Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust. Lindgreni tütar mõtles aga välja nii tegelaskuju nime kui ka Segasumma suvila. Tütar olevat soovinud, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust, kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra ning selleks, et raamatu alguses igav poleks, võiks Pipil olla kaks looma, ahv ja hobune.

Loe ja kuula lisaks:
https://arhiiv.err.ee/…/lapsepolve-lemmikkirjanik-astrid-li…
https://lood.delfi.ee/…/kuulus-lastekirjanik-astrid-lindgre…

Lugemine loeb!
www.keeleilu.ee

KUTSUME SEMINARILE „Meie lapsel mitu keelt: mitmekeelse lapse keelelisest arengust“

Kutsume kaasa mõtlema praktilisele seminarile-koolitusele kakskeelsusest. Kõneleb Tartu ülikooli psühholingvistika dotsent ja eesti keele vanemteadur ning kakskeelse lapse vanem Virve-Anneli Vihman.

Paljudes peredes kasvab laps kahe või enama keelega. Mitmekeelsus rikastab tema maailma, ent see ei ole iseenesest tekkiv nähtus. Selle toetamiseks on oluline aru saada lapse psühholoogiast, keelelisest arengust ning ka ühiskonnas levivatest arusaamadest kakskeelsusest. Räägime levinumatest müütidest ja sellest, mida me teame kakskeelse lapse arengust.

Seminar-koolitus toimub neljapäeval, 21. novembril kell 18.30 Keeleilu Erahuvikoolis (II korrus, ruum 206, Ahtri 12).

Seminaril osalemise hind on Keeleilu õpilastele ja klientidele 20 eurot, teistele registreerujatele 25 eurot.

Registreerimissoov palume saata aadressile [email protected] hiljemalt 19. novembriks.

Kohtumiseni!
www.keeleilu.ee

„Keeleseadus“, Keeleseadus või keeleseadus?

Tuletame meelde, et seaduste jm õigusaktide pealkirju võib teksti sees kirjutada kahte moodi.

1. Kui pealkiri on lühike ja selles on dokumendi liigile viitav sõna, soovitame kirjutada jutumärkideta ja väiketähega, nt metsaseadus, keeleseadus, asjaõigusseadus, käibemaksuseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, sihtasutuste seadus. Soovi korral võib rakendada pealkirjamalli, nt „Metsaseadus“, „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“

2. Jutumärke ja esisuurtähte sobib kasutada eelkõige seal, kus pealkiri on pikk ja/või selles pole viidet õigusakti liigile, nt tutvuti rahandusministri määrusega nr 42 „Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord ning tagatise suuruse määramise ja arvutamise alused“.

Laialt levinud jutumärkideta ja esisuurtähega kasutus pole reeglitega kooskõlas. Seega ei ole õige kirjutada nt Arutati Keeleseadust.

Vaata lähemalt: https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=1

Korrektset keelekasutust!
www.keeleilu.ee

TULE KEELEÕHTULE!
Mis muutub kiiremini - kas keel või reeglid?

Sellel neljapäeval, 7. novembril kell 18.15 toimub Tallinna ülikoolis (ruumis M135) Emakeele Seltsi noortesektsiooni keeleõhtu. Rääkima tuleb Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus, kes esineb ettekandega „Mis muutub kiiremini - kas keel või reeglid?“


Sageli on inimestel tunne, et eesti keel ja õigekirjareeglid muutuvad kogu aeg ning see, mis koolis õpitud, on kas „ära muudetud“ või „vabaks lastud“. Tegelikult ei muutu aga eesti õigekirjareeglid sugugi nii sageli ning tihti on need keelendid, mille puhul arvatakse, et „need on vabaks lastud“ ikka vana reegli järgi kasutatavad. Keeleõhtul tulebki juttu sellest, kuidas Eestis õigekirjareegleid muudetakse, mida on viimasel ajal muudetud ja miks. Keel ise aga muutub loomulikult palju kiiremini kui reeglid ega hooli reeglitest kuigi palju. Teeme ka väikese ülevaate viimaste aastate sellistest muutustest, mis eri tüüpi tekstides silma ja kõrva jäänud.

Keeleõhtule on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema kõik keelehuvilised, kes soovivad vabas vormis erinevatel keeleteemadel arutleda.

Osalemissoovist palume teada anda [email protected]. Projekti toetab Eesti Teadusagentuur ja osavõtt on tasuta.

Kohtumiseni!

LUGEMISSOOVITUS
Kadri Hinrikus „Millest sa unistad?“

„Kui oled laps, pole ühelgi unistusel piire, “ kirjutab Kadri Hinrikus oma uusima lasteraamatu tagakaanel. „Võid hakata meremeheks, kes ümber maailma purjetab. Võid olla postiljon. Või muusik. Ehk unistad hoopis sellest, et saaks oma suure õega päev läbi koos mängida? Või esimest korda üksi öösel telgis ööbida? Maailmas on palju unistusi. Millised neist täituvad?“ küsitakse raamatututvustuse lõpus.

Žanrilt on „Millest sa unistad?“ jutukogu. Igas loos pajatatakse mõnest lapsest, kes argielus millegi üldises mõttes tavalise, kuid tema seisukohalt erakordsega kokku puutub. Ja kuigi taoline uus situatsioon või millegi esimest korda tegemine võib olla ühtlasi nii põnev kui ka hirmutav, ei saaks lapsed sellest kuidagi loobuda. Nagu näiteks Timmo, kellel on nõnda vankumatu soov postiljoniks hakata, et lisaks oma joonistustele ja ema ajakirjadele jagab ta teiste postkastidesse ka isale saabunud arved. Laura, kelle suurem vend telgis ööbimist ära kiita ei jõua ja oma väikesele õelegi telgiöö isu peale ajab, proovib küll telgis õhtul uinuda, kuid loobub siis, arvates, et peaks seda tegevust enne päeval harjutama. Elu õppetunni eest pole pääsu ka Mattiasel, kellele õpetaja Sirel annab kirjanditeemaks „Minu unistus“, mille kohta poiss ei saa sõnagi kirja pandud. Õpetaja antud hinnang on hävitav – „Unistuste täielik puudumine“. See aga ei takista poisil hiljem elus saavutamast seda, millest unistadagi ei osanud.

Märkava ja teadvustava autorina näikse Hinrikus toonitavat, et laste elu pole alati sugugi nii lihtne, kui suured inimesed üldiselt arvavad. Probleeme ja muresid, tundugu need täiskasvanuile kui tühised tahes, jagub poistele ja tüdrukutelegi. Me saame lugeda Eevast, kelle isa töötab kaugel pealinnas, nii et tüdruk igatseb kogu aeg tema järele. Andreas aga muretseb hoopis mitte niivõrd iseenda kui just vanemate pärast, talle näib, et emale-isale käib väikese õe eest hoolitsemine üle jõu – ei ole ju peale beebi sündi enam muud kui töö ja hool, lõbutsemiseks ja jutuajamisteks aga aega napib. Linnatüdruk Helena kipub maal vanaonu sünnipäeval kõike kartma: konni, usse, mesilasi. Vapper ja julge Jaagup on talle küll toeks, kuid siis poeb temagi hinge senitundmatu ärevus.

Hinrikus ei ole pessimist, vaid pigem päikeseline ja helge kirjanik. Igast tema loost leiab lugeja valguskiire, mis probleemkohta valgustama hakkab. Samuti on ta oma raamatutes ikka hoidnud laste poole. See kehtib ka käesoleva teose kohta. Nii ei kohta me üheski loos mingit üleolevat muiet kirjaniku suunurgas, pigem näeme rõhutamist, et laste olgu kui tühiste muredesse või hingekriipimistesse ei tasuks üleolevalt suhtuda. Samuti mõistetakse poiste ja tüdrukute tegutsemislusti ning soovi aidata, iseseisvalt toime tulla ja alati endast parim anda, isegi kui see alati nõnda välja ei kuku. Kui laps ise olukorrast väljapääsu ei suuda leida, laseb kirjanik tal avastada, et on suuri inimesi, kes oskavad väikeste muresid tõsiselt võtta. Ja uskumatu küll, vahel on neil suurtel päris hea lahenduski välja pakkuda.
https://www.elk.ee/?p=35358

Tulgem kuulama ja kaasa mõtlema!

Keeleajakirja Oma Keel esimene seminar toimub juba 1. novembril Eesti Keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6).

Andriela Rääbis
„Kas anda kurtjale õng või kala“

Õpilase elu on raske: õppida antakse palju, koolikott on raske, homme
tuleb kontrolltöö ... Õpetaja elu pole sugugi kergem: vahetunnis tuleb
korda pidada, lapsevanemad on halbade hinnete pärast vihased,
õpilased on nii lollid, nii lollid.*

Ettekandes käsitletakse kurtmisjärjendeid kooliteemalistes argivestlustes. Uuritakse, missuguseid keelelisi vahendeid ja võtteid kasutab kurtja oma probleemi esitamiseks ja kaastunde otsimiseks. Seejärel käsitletakse kurtmisele järgnevaid reaktsioone ning vaadeldakse, kuidas need mõjutavad järjendi edasiarendamist.

Esimene OK seminar toimub juba 1. novembril kell 12.00 Eesti Keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6).

*Artiklit loe siit: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2019_1/OK-1-2019_06.pdf

Tulgem kuulama ja kaasa mõtlema!

OMA KEELE seminarid

OMA KEELE seminar - tule kuulama ja kaasa mõtlema!

Emakeele Selts alustab sellest sügisest Oma Keele seminaridega, kus saab kuulata viimase kahe numbri autorite artiklitel põhinevaid ettekandeid. Esimene seminar toimub 1. novembril kell 12.00 Eesti Keele Instituudi saalis.

Osavõtt on tasuta.

Olete väga oodatud kuulama!

www.keeleilu.ee

Education Website

Fenno Ugria

Täna, 19. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, millega väärtustatakse soome-ugri rahvaste kultuuri ja keeli.

Seekordsed Eesti hõimupäevad on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele põliskeelte aastale.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus ühendab Eesti organisatsioone ja asutusi, kes on huvitatud koostööst meie hõimurahvastega – soome-ugri ja samojeedi rahvastega.

Hoiame sidemeid Eesti ja teiste soome-ugri rahvaste vahel, toetame soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist, tutvustame hõimurahvaste kultuure ning loodushoidlikku ellusuhtumist, arendame soome-ugri rahvaste omavahelist suhtlemist ja läbikäimist muu maailmaga ning korraldame infovahetust.

LUGEMISSOOVITUS
Kim Fupz Aakeson „Lõvitüdruk“ (tõlkinud Eva Velsker, välja andnud kirjastus Päike ja Pilv)

Taani kirjanik Kim Fupz Aakeson jutustab loo tüdrukust, kes astub ettevaatlikult välja oma fantaasiamaailmast ja leiab sõbra päris elus.

See on omanäolise pildikeelega raamat, mis oma vaiksel ja tagasihoidlikul viisil räägib enesekindluse saavutamise raskest teest. Kõik lapsed ei ole julged ja ettevõtlikud, ehk ollakse juba haigetki saanud ja püütakse nüüd end maailma eest kaitsta. Kui aga oled kord enda ümber ehitanud müürid, mida kaitseb suur ja tugev lõvi, on väga raske neist seintest taas läbi murda ja teisi inimesi endale ligi lasta. Lõvitüdruk Louise otsustab riskida ja on tulemuse üle õnnelik. (https://www.elk.ee/?p=23247)

Austerlanna Julie Völki tundlikud ja väljendusrikkad illustratsioonid muudavad loo meeleolu väga eriliseks ja lasevad pildikeelel kõneleda oma loo.

Raamat pärjati 2016. aastal Paabeli Torni auhinnaga, mille pälvivad parimad tõlgitud lasteraamatud. 2016. aastal oli esimene kord, mil Paabeli Torni tõlkeauhind anti välja pildiraamatule.

LUGEMISSOOVITUS

Kõige nooremad lugemissemud uudistasid Sergei Kozlovi raamatut „Siil udus“.

Sergei Kozlov kirjutas omapärase mõtlike muinasjuttude tsükli, kus peategelased on Siil ja Karupoeg. Need lood rääkisid sellest, et ka lapsed võivad vahel olla kurvameelsed ja vaiksed. Juri Norštein vaimustus nendest lugudest ning võttis ühe muinasjutu oma filmistsenaariumi aluseks.

Raamatu lehekülgedel kulgeb pikaldane ning rahulik jutustus Siili ja Karupoja üldiselt turvalisest ja pisut müstilisest maailmast. Loo vormis tervikuks kunstnik Francesca Jarbusova. Tema kujutluspildid on mõjusad, ehedad ning omanäolised, kõik detailid on väga olulised. Tänapäeval järjest enam kogu kujutavat kunsti mõjutava arvutigraafika taustal mõjub selle raamatu pildikeel oma erakordselt särava poeetilisuse ja nukker-helge lüürilisusega väga kosutavalt.

On iseenesestmõistetav, et just nimelt selle muinasjutu Siil õpetab lapsi taevatähti kokku lugema!
(https://www.avita.ee/14817)

Otsisime ka meie udust tähti, tarkust ja häid sõpru.

Lugemine loeb!
www.keeleilu.ee

VEGAN
Kas sõna vegan võib olla ka omadussõna?

Tuletame meelde, et eesti keeles on vegan nimisõna. Omadussõnaks sobib näiteks veganlik või veganistlik: veganistlik ideoloogia, see toit on veganlik, suitsetada pole veganlik.

Võimalik on ka teisiti sõnastada, näiteks see toit sobib veganile, või teha liitsõna, näiteks veganiideoloogia.

Ärgem unustagem, et liitsõnade puhul tuleb silmas pidada, et täiendosa vegan on omastavas käändes (kelle?): veganiküpsised, veganitoit, veganielustiil, veganikohvik jt.

Loe lisaks: https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=262

Korrektset keelekasutust!
www.keeleilu.ee

Õpilane Karl harjutab kirjutamist ning koostas retsepti, mille järgi valmivad Karli kuninglikud võileivad. :)
Proovi järele!*

Millal kasutada sõna järgi ja millal sõna järele? – Järgi tähendab 'millegi põhjal, kohaselt', nt Toimisin tema õpetuse järgi. Tegin retsepti järgi. Järele kasutatakse tähenduses 'üle, alles, kannule', nt Kõik võileivad jäid järele. Nad jooksid meile järele.

Postimehes ilmus taas eesti keele aastale pühendatud lehekülg - oktoober on lugemise ja mängude kuu.

Oleme väga rõõmsad, et Keeleilu on märgatud!

Raadio 2e saade või Raadio 2 saade?
Millal kasutada üksinda seisva arvu puhul käändelõppu?

Üksinda seisva arvu puhul esitatakse käändelõpp alates osastavast (keda? mida?).

Näiteks: Kuulasin (mida?) Raadio 7-t ~ Raadio 7t.

Tüve lõpphäälikuid ega tüvevokaali ei näidata, nii on omastavas (kelle? mille?) Kanal 2 tegevjuht (mitte Kanal 2e), Raadio 4 meeskond (mitte Raadio 4a), osastavas kuulas Raadio 4 (mitte Raadio 4a), tänas TV3 (mitte TV3e),
lühikeses sisseütlevas tere tulemast Tele 2 (võimalik on ka sse-lõpuga Tele 2-sse ~ Tele 2sse või lisandiga firmasse Tele 2, ent mitte Tele 2te).

Õige on kirjutada jälgisin huviga TV3-st ~ TV3st uudiseid, töötab Raadio 2-s ~ Raadio 2s (mitte TV3-est ega Raadio 2-es).

Eespool antud juhis kehtib ka Rooma numbrite puhul, nt Elizabeth II visiit (mitte Elizabeth IIse), Karl XII istutatud tamm (mitte Karl XIInda).

Loe lisaks: https://keeleabi.eki.ee/pdf/218.pdf

Korrektset keelekasutust!
www.keeleilu.ee

vikerraadio.err.ee

Osale kokkuvõttevõistlusel TUUM | Vikerraadio | ERR

Eesti keele aasta kokkuvõttevõistlus TUUM - VÕTKEM OSA!

Eesti keele aasta kokkuvõttevõistlus TUUM toimub 27. ja 28. septembril.

TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Võistlusest saab osa võtta Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee).

Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm vm.

Parimatele antakse rahalised auhinnad. Kahele parimale kooliõpilasele lisaks eriauhinnad ja 25 parimale kokkuvõtjate tippu kuulumist kinnitav sertifikaat. Iga osavõtja saab väljaprinditava osavõtutunnistuse.

Hea kokkuvõte on eluedu alus!

www.keeleilu.ee

vikerraadio.err.ee Eesti keele aasta TUUM toimub 27. ja 28. septembril Vikerraadio koduleheküljel. Kaheksandat korda toimuv TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist.

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Häid pühi, head sõbrad!
Täna on Astrid Lindgreni 112. sünniaastapäev
Ettelugemispäev
JAANUS VAIKSOO LAPSEPÕLVE LEMMIKRAAMAT
Ilmar Tomuski lapsepõlve lemmikraamat
Ma arvan, et see raamat lõppeb nii ...
Eesti lastekirjanike lapsepõlve lemmikraamatud
Loovkirjutamise päev Keeleilus

Location

Category

Telephone

Address


Ahtri 12
Tallinn
10151
Other Education in Tallinn (show all)
Lapsehoidja Tetkool Lapsehoidja Tetkool
Sõle 3, Tallinn
Tallinn

Образование

Kinnisvarast konkreetselt Kinnisvarast konkreetselt
Tallinn

Räägime kinnisvarast, konkreetselt!

Polygoni Teatrikool Polygoni Teatrikool
Pikk 20
Tallinn, 10133

Polygoni Teatrikooli ōppes lisanduvad teatrikunsti ōpetusele enesearendamise oskused.

Võlutõru Võlutõru
Karjamaa 18
Tallinn, 10416

VÕLUTÕRU LASTEHOID pakub hubast kasvukeskkonda, mis põhineb waldorfpedagoogikal. Hoiame lapsepõlvemaagiat ja toetame võlutõrude kasvamist.

Jaapani-Inglise Keeltekool Jaapani-Inglise Keeltekool
Parda 8, 2.korrus, Tuba 46,47
Tallinn, 10151

Inglise, jaapani ja korea keelte kursused igale maitsele; Aasia kultuurikeskus; ettevalmistus eksamitele, IELTS, TOEFL, Noryoku Shiken

Lastekeskus Lilleke Lastekeskus Lilleke
Ыйсмяе 46а
Tallinn

Кружки по интересам. Летние лагеря для детей с 5 до 8 лет. Детский сад. Логопед . Психолог. Детские дни рождения.

Bliss Yoga Bliss Yoga
Niine 11, 4.korrus
Tallinn, 10404

Meie rasedate joogatunnid nüüd kolisid City Yoga stuudiosse Niine tn 11, 4.korrusele!

Ресторатор Ресторатор
Sõle 3
Tallinn, 10614

Управление рестораном это искусство, а искусству надо учиться!

Психолог Алёна Готлейб Психолог Алёна Готлейб
Aedvilja 4
Tallinn, 10120

Психологическое консультирование. Тренинги, Семинары. Взаимоотношения. Здоровье. Любовь. Секс. Карьера.Семейные отношения.

Learn to cook in Estonia Learn to cook in Estonia
Sõle 3
Tallinn, 10614

Learn to cook in Estonia.

Eesti Vabaharidusliit Eesti Vabaharidusliit
J. Vilmsi 55
Tallinn, 10130

Eesti Vabaharidusliit koondab organisatsioone, kes tahavad inimeste elu läbi vabahariduslike koolituste pakkumise paremaks teha.

Liivakella Seminar Liivakella Seminar
Tuulemaa 12
Tallinn, 10312

Vestlust juhib see, kes küsib. Mõistab see, kes kuulab ja kuuleb. Muutust suunab see, kes mugavustsooni avardab.