Keeleilu Erahuvikool

HEAD ÕPETAJATE PÄEVA!

Milline on Eesti õpetaja?
Eesti Keele Instituudi vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja leksikograaf-nooremteadur Maria Tuulik on kirjeldanud õpetajate päeva puhul, milline pilt koorub õpetajast, kui analüüsida tema naabruses asuvaid sõnu eestikeelsetes tekstides.

Õpetaja kõige sagedasem tähendus on ‘lapsi õpetav isik’. Ilmneb, et eestikeelsetes tekstides on õpetaja sellel tähendusel peaasjalikult positiivne kuvand - õpetaja on tark, asjatundlik, pädev, kompetentne, professionaalne, toetav, asjalik, nutikas, arukas, julge, tasakaalukas, aus ja usaldusväärne.

Tuuakse esile õpetaja töökogemust – ta on enamasti staažikas, teeneline ja nimekas. Õpetajat kirjeldatakse kui innovaatilist, uuendusmeelset, loomingulist ja mitmekülgset ning ta on enamasti tubli, andekas, võimekas, osav, entusiastlik, agar, innukas, usin ja väsimatu.

Õpetaja on sageli ka särasilmne, karismaatiline, ettevõtlik, sõbralik, tegus, mõistev, kannatlik, hooliv, rõõmsameelne, abivalmis, armastav, kohusetundlik, energiline, lahke, töökas, vastutulelik, tähelepanelik, heasüdamlik, enesekindel, äge ja lahe.

Loomulikult võib õpetaja olla ka range, karm ja kuri, vähesemal määral ka kehv, halb, vilets, paha, vastik, nõme, rumal, ebameeldiv ja jube.

Õpetaja õpetab, juhendab, abistab, koolitab, selgitab, kiidab, põhjendab, kommenteerib, tutvustab ja vastutab, aga ka käsib, keelab ja ähvardab.

Õpetajaid austatakse, hinnatakse, väärtustatakse, tunnustatakse, kiidetakse, tänatakse ja usaldatakse, aga samas ka kardetakse. Õpetaja ametiposti olulisust näitab see, et neid väga sageli otsitakse ja vajatakse.

Loe lähemalt siit: https://arvamus.postimees.ee/.../eki-keelekool-opetaja...

Piltidel on meie tubli õpilane Karl oma õpetajat ja meie huvikooli asutajat Andra Kütt-Leedist tänamas ja lugemissemud rõõmustamas meie uue õpetaja Tuulike Kivestu-Rotella üle.

Õpetamis- ja õppimisrõõmu kõikidele headele õpetajatele!

Palju õnne, Kätlin Vainola!

Täna tähistab oma sünnipäeva meie lugemisringi juhendaja kirjanik ning Hea Lapse peatoimetaja Kätlin Vainola. Soovime palju-palju õnne ja ikka häid uusi raamatuid!

Kätlini kirjutatud raamatuid uudista siit:
https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/katlin-vainola/https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/katlin-vainola/

Tule kuulama! Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents 29.09.2023

Kõik keelehuvilised on oodatud Euroopa keelte päeva tähistamiseks traditsioonilisele üliõpilaskonverentsile.

Konverents toimub reedel, 29. septembril kell 12 Tallinna Ülikoolis ruumis A-325.

Teemaplokis „Keel hariduses“ selgub muuhulgas, kuidas suhtuvad Tartu lasteaialaste vanemad kakskeelsusesse ja varajasse keeleõppesse; milliseid tagasisidekommentaare õpilaste tekstidele kirjutavad eesti keel teise keelena õpetajad ja palju muud huvitavat.

Teemaplokis „Keel kasutuses“ räägitakse, kas laadivaheldus taandub põhikooli õpilaste keelekasutusest või milliseid tähendusi peale väiksuse, hellituse ja halvustuse eesti deminutiviid väljendavad ning palju-palju muud põnevat!

Lähemalt siit: https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/euroopa-keelte-paeva-uliopilaskonverents-29-09-2023/

Kohtumiseni konverentsil!

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents 29.09.2023 Olete oodatud Euroopa keelte päeva tähistamiseks traditsioonilisele üliõpilaskonverentsile! Konverents toimub reedel, 29. septembril kell 12 Tallinna Ülikoolis (A-325). Kava 11.45 tervituskohv 12.00 avasõnad Emakeele Seltsi juhatuse liikmelt ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ...

"Ma võin muidugi eksida, aga mulle tundub, et meil kolmel oleks nagu midagi ühist. Kui see ettepanek liiga pealetükkiv ei ole, võiksime veel mõni kordki kokku saada. Kas te ei leia, et me võiksime ühineda!"
(Eno Raud, "Naksitrallid")

Nii nagu kohtusid Eno Raua raamatus Edgar Valteri joonistatud mehikesed Muhv, Sammalhabe ja Kingpool, said ka lugemissemud kokku.

Septembrikuu on pühendatud teemale "Kiri ja päevik, mina ise lugejana". Kuigi kõik lugemissemud on erinevad, ühendab lapsi huvi raamatute vastu, nii tutvumegi, millised oleme meie lugejatena. Kõige nooremate lugemissemude lugemispalaks oli lugu ja tegelased, kes on kindlasti tuttavad ja ehk ka ühed lapsepõlvelemmikud vanemate lugemislaualt - Eno Raua "Naksitrallid".

Muide, kas teadsite, et sõna ´naksitrall´ viitab eesti keeles tähenduslikult millelegi toredale, vahvale ja hakkajale. Sõna on kasutanud näiteks Tammsaare oma romaani "Tõde ja õigus" IV osas, iseloomustades linnas asuvat kena hoonet.

Pane oma teadmised proovile! Homme tähistatakse Euroopa keeltepäeva ja selle puhul on võimalik Vikerraadios nuputada, kuidas kõlab 14 eri keeles "Naksitrallide" lugu. https://menu.err.ee/1609106078/euroopa-keeltepaeval-loetakse-vikerraadios-naksitrallid-ette-14-keeles

Lugemine loeb!

Suur tänu suure panuse eest eesti kirjandus- ja kultuurimaailma, Helvi Jürisson!

Luuletustest
Helvi Jürisson (1928-2023)

I
Luuletused kõnnivad öösiti.
Neil on pikad peenikesed jalad
ja pisikesed plinkivad pead,
mida kutsutakse tähtedeks.

II
Vahel vaikse merega
hakkavad nad libisema
üksteisest mööda,
üksteise kõrvale,
üksteise vastu.

Plinkivad pead veepinnani,
tuleb neil hiljem endid
lahti harutada.

III
Nad komistavad tihti
asjadele,
mida varem pole märganud.
Neile meeldib komistada,
sest siis nad kõlisevad.

IV
Ühed olid otsustanud neid otsida,
teised läinud leidma,
kolmandad aga kuulsid kõlisemist.

V
Luuletused on öösiti
siinsamas
ja ulatuvad
läbi maailma.

Fotodel on Helvi Jürisson koos oma tütre Kerttu Soansiga kohtumas lugemissemudega. Aitäh ilusa mälestuse eest!

KEELEILU LUGEMISRINGI UUED JUHENDAJAD

Eelmisel nädalal algas lugemisringi uus hooaeg!
Sel aastal on lisaks meie huvikooli eestvedajale lastekeeleuurija ANDRA KÜTT-LEEDISELE juhendajatena liitunud kirjanik ja Hea Lapse peatoimetaja KÄTLIN VAINOLA ja illustraator TUULIKE KIVESTU-ROTELLA.

Kätlin Vainola:
„Lugemiseks aja võtmine näib tänapäeval olevat supervõime - usun, et on oluline lapsed selle võimega varustada, et neil oleks parem ja lihtsam koolis ja ka elus hakkama saada."

Tuulike Kivestu-Rotella:
"Raamatud on olnud läbi elu minu parimad kaaslased ja suurimad õpetajad. Lugemine arendab fantaasiat, pakkudes põnevaid ajahüppeid, reise maailma erinevatesse paikadesse ning osalemist pöörastes seiklustes. Lugemine õpetab empaatiat, võimaldudes kehastuda kelleks iganes ning näha maailma erinevatest vaatenurkadest. Lugedes omandab laps rohkem teadmisi, kui kogu kooliprogramm eales suudab pakkuda."

Lisaks on lugemissemudega raamatumaailma avastamas meie külalisjuhendaja ja suur raamatusõber HELERI HANKO ning paljud Eesti lastekirjanikud.

Tule koos meiega lugema:
https://www.keeleilu.ee/lugemisring-lugemissemud/

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Head vanavanemate päeva!

Õnnitleme tähtsal päeval kõiki vanavanemaid ja teadvustame nende olulist rolli elutarkuste ja -kogemuste jagamises!

Kirjanik Leelo Tungal on rõhutanud vanavaematega olulisust ka lapse keele kujunemise juures:
„Veel paljude praeguste noorte vanemate vanemad ja vanavanemad teadsid palju mahlakaid murdesõnu ning lapsed ja lapselapsed võtsid väljendeid ja sõnu üle loomulikul teel. Mul on hea meel, et minu lapsed said minu ema ja isaga rääkida. Siis ei olnud veel arvutiaega ja sai ise oma elu põnevaks tehtud. Ma usun, et ka praegusi lapsi huvitab see, kuidas nende vanavanemad elasid, ja neil on tegelikult huvitav kuulata kas või sellest, kuidas vanaisa metssigu taga ajas. On asju, mida guugeldades teada ei saa.“

Võtkem aeg ja miks mitte külla minnes kaasa ka mõni tore raamat, mida koos või ette lugeda.

Fotol: meie lugemissemude Ingeri ja Kaarli vanaema lugejatega kohtumas.

Palju õnne ja suur tänu, head vanavanemad!

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Head õppijad ja õpetajad ning kõik tarkuse tagaajajad!
Rõõmu õppimisest ja ilusat uut tarkuseaastat!

TARKUS TULEB TASAPISI
Olivia Saar

Tarkus tuleb tasapisi,
tuleb tasahilju,
tarkuselt ei tasu loota
kohe valmis vilju,
pole tarkus ladvaubin,
mida haarad käega,
ei saa tarkust pähe panna
võimu ega väega,
ei saa tarkust krati kombel
külast kokku kanda
ega selle tabamiseks
rasket raha anda.

Mehe sõnal mehesõna,
mida tarkus juhib,
lollus tarkust tagaselja
nüpeldab ja nuhib,
vastandite vastasseisus
targem ikka võitnud,
pole tarkus ülekaela
kunagi ju sõitnud.

Tarkus tuleb tasapisi,
aga kannab vilja,
tarkust tragilt taga nõuda
pole iial hilja.

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

LUGEMISTUND

8. septembril tähistatakse rahvusvahelist kirjaoskuse päeva Lugemistunni ehk Read Houriga. Soome Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu kutsuvad sel päeval kell 11-12 võtma aega, et lugeda mõnda head raamatut!

Korraldage 8. septembril oma Lugemistund ja registreerige selle toimumiskoht siin: https://tinyurl.com/lugemistund

Kui Sul on kodus kasvamas aga lugemislaps, kes soovib iga päev natuke lugeda, registreeri lugemissemu meie huvikooli lugemisringi. Viimased vabad kohad on koolieelikute, 4.-6. klassi ja 7.-9. klassi rühma.

Lugema!

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Tule Keeleilu eelkooli!

Keeleilu eelkooli on jäänud veel kaks viimast kohta.

Eelkooli tunde juhendab lastekeele uurija Andra Kütt, õppeaasta jooksul juhendavad tunde ka Eesti erinevad lastekirjanikud.

OOTAME Keeleilu Eelkooli lapsi, kes lähevad I klassi 2024. aastal. Tunnid toimuvad 1 kord nädalas Tallinna kesklinnas. Erilist tähelepanu pöörame kirjutamis-, lugemis- ja jutustamisoskusele ning suhtlemiskunstile.

Kindlustamaks võimaluse igale õpilasele individuaalselt läheneda on õpperühmad väikesed – igas rühmas on kuni 8 last.

Eelkool 6–7-aastastele igal kolmapäeval kl 9.00–10.30

Esimene eelkooli tund toimub 13.09.2023.

Õppetöö kestab septembrist maini (k.a mai).

Info ja registreerimine:
https://www.keeleilu.ee/eelkool/

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Keeleilu kutsub LUGEMISRINGI!

Septembris algab lugemisringi uus hooaeg!

Kutsume raamatuhuvilisi lapsi ja noori lugema ja põneva kirjandusmaailmaga tutvuma. Meie kõige olulisem eesmärk on teha lugemisest meeldiv kogemus ja tuua lapsed raamatute juurde. Seda, mida õpid armastama lapseeas, hoiad kogu elu!

Sel aastal juhendavad lugemisringi lastekeele uurija ja keeleteaduse doktor ANDRA KÜTT-LEEDIS (varasem Kütt), Hea Lapse peatoimetaja ja lastekirjanik KÄTLIN VAINOLA ja illustraator ja Õpetajate Lehe ajakirjanik TUULIKE KIVESTU-ROTELLA.

Lugemisringi ajad:
5–6-aastased (koolieelikud) laupäeviti kell 10.00-11.00 (3 vaba kohta)

1.–3. klass neljapäeviti kell 17.45-18.45 (kohti ei ole, võimalik kirja panna ootejärjekorda)

4.–6. klass laupäeviti kell 11.15-12.15 (2 vaba kohta)

7.-9. klass reedeti kell 17.00-18.00 (2 vaba kohta)

Lisainfo ja registreerimine [email protected], 5552 4008
Lugemiseni!
www.keeleilu.ee

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Head taasiseseisvumispäeva!

Ärgem unustagem, et pühadel, tähtpäevadel, nädalapäevadel, kuudel ja idamaa aastatel on nimetused, mis kirjutatakse väikese algustähega:
näiteks taasiseseisvumispäev, tarkus(e)päev (1. september), vanavanemate päev, mihklipäev, õpetajate päev, hõimupäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, esimene advent jt.

Loe lisaks: https://keeleabi.eki.ee/viki/Puhad,_tahtpaevad,_idamaa_kalendri_aastanimetused.html

Ilusat pidupäeva ja korrektset keelekasutust!
www.keeleilu.ee

Millal alustada lapsele ettelugemist?

Kohe! Esimesteks mänguasjadeks sobivad hästi ka toredad beebiraamatud. Väikelapsega suhtlemisel kasutage rahvaluulesalme koos liigutustega. „Kuts läks karja“, „Patsu, patsu kooki" jms. Sellised salmid on ette kantavad ka liigutuste saatel, mis päris väikestele väga meeldib ning aitab emade ja laste päeva rikastada. Lapse kõne arengule mõjuvad hästi salmides olevad kordused ja intonatsioon.

Nüüd räägitakse minuga! Intonatsioon on justkui akustiline konks, mis haagib väikelapse tähelepanu.

Lapse keeleomandamise areng sõltub tugevalt lapsele suunatud
kõnest, aga ka välisest kontekstist ja keelesisendist – sellest, kui palju temaga räägitakse ja millist keelt ta kuuleb, milliseid materjale loetakse.

Siduge kirjandus igapäevaeluga. See on kasulik mitmel moel. Lapsed saavad sel kombel aimu lastekirjanduse klassikast, teisalt õpetab kirjandus last märksa tõhusamalt kui kuivad õpetussõnad. Näiteks Eno Raua “Porist” on eriti aktuaalne sügistalvisel hooajal, Ellen Niidu “Jussi suss” aitab sokid-sussid jalga saada ning pesemaminekut innustab Paul-Eerik Rummo ”Pinni ja panni“ või Ellen Niidu “Silmapesulaul”.

Lugege lapsele unejuttu. Päris väikestele lastele meeldib magama jääda lauluga. Jutustage lugusid, lugege ette. Igaõhtune unejutu lugemine on ka lapsega ühiselt veedetud kvaliteetaeg. Ettelugemisest saab alguse lapse side raamatutega, tema lugemishuvi ning tee iselugemiseni.

Raamatuid ei pea väikelapsel olema palju, sest kogu raamatukuhjast valib ta välja vaid mõned, mida talle korduvalt lugeda meeldib. Tõenäoliselt on tegemist raamatuga, millele on iseloomulik visuaalsus, piltide kiire vahetumine, tegevuse domineerimine, aga ka poeetilisus ja mängulisus.

Tehke ise lapsele tema raamat. Uurige pildiraamatuid! Ka fotosid meeldib lastele väga vaadata ja “lugeda”.

Ärge näidake tüdimust ühte ja sama raamatut korduvalt lugedes. Püüdke teksti laiendada uute nüansside leidmisega, küsimuste või kommentaaridega.

Paigutage lapse raamatud elutuppa, mitte kabinetti vm eraldi ruumi ja sellisele kõrgusele, et ta ka ise need kenasti kätte saab. See annab lapsele võimaluse märku anda, millal ta tahab, et talle loetaks.

Kõige enam mõjutab lapse kirjanduslikku arengut pere ja kodu. Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja isiklik eeskuju - et kodus oleks raamatuid ja et neid ka loetaks.

Loe ka lisaks: https://elk.ee/kulastajale/lapsevanemale/

Foto: Anna Savelieva

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Tule kuulama lugusid loomadest!

Sel pühapäeval kolib Keeleilu lugemisring Karjatse hobitallu, kus talu on avanud oma uksed kõigile loomasõpradele. Väga on oodatud ka kõik raamatusõbrad, sest oleme valmis pannud toreda valiku kirjandust, kus loomad on ühel või teisel moel olulisel kohal.

Talu perenaine Triin Tohver:
"See päev on mõeldud kõigile, kelle jaoks on oluline, et meie lapsed oskaksid loomadega suhelda ja nende eest hästi hoolitseda ning et nende koos veedetud hetked oleksid õnnelikud ja ohutud. Meie unistuseks on maailm, kus kõik loomad ning lapsed saaksid üheskoos õnnelikud olla. Kõlab utoopiliselt, aga unistama peabki suurelt! See üritus on väike, ent oluline samm selle unistuse täitmiseks!"

Loeme koos loomadedga 16.08 kell 12.45 ja kell 14.30.
Uudista täpsemalt siit: https://www.facebook.com/events/3938227903070779

Lugemiseni!

Laulupidu raamatukaante vahel

Täna algab XIII noorte laulu- ja tantsupidu! Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab raamaturiiulist haarata Leelo Tungla lasteraamat „Naljatilgad lähevad laulupeole“ (illustreeris Kirke Kangro, Menu, 2009), kus kuueaastase Maria silmade läbi jutustatakse lustakalt perekond Tilga ettevalmistustest laulupeoks - milliseid äpardusi juhtus laulupeole sõites, milline nägi välja laulupeolinn ning kuidas väike Maria ise kogemata laululavale lauljate hulka sattus ja seal täiel häälel kaasa laulis.

Kõige noorematele raamatusõpradele soovitame Anu Röömeli kirjutatud raamatut (illustreeris Tuulike Kivestu-Rotella, Vali Press OÜ) „Laulupeole!“. Metsas korraldatakse loomade ja lindude laulupidu. Kõik saavad koori laulma, vaid karumõmm jääb välja. Aga talle nii meeldib muusika! Ta käib salamisi teiste proove kuulamas ja tunneb juba sellestki suurt rõõmu. Otsib ka lauluraamatud välja ja hakkab ise harjutama, sest ehk järgmine kord temagi... Koorirahval aga ilmneb enne pidu suur mure. Mis küll saab? Aga kõik laheneb lõpuks kenasti. Tuleb tore laulupidu, kust ei puudu ka üllatus.

Toredat pidu ja ikka häid raamatuid!

Keeleilu koduleht on uuendamisel. Seniks lugege häid raamatuid!
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemissoovitused leiad siit: https://elk.ee/lastekirjandus/raamatusoovitused/

Palju õnne! LEELO TUNGAL 76

Täna tähistab oma sünnipäeva armastatud kirjanik Leelo Tungal. Palju-palju õnne, head tervist ja hoogsat sulge!

MÕNI RIDA RAAMATUST

Poisist, kes on ulakas, ja
plikatirtsust saamatust
õige pea võib saada asja,
kui ta hoolib raamatust.
Raamat kaaslaseks võib olla
sulle iga ilmaga.
Mis kord oli, mis võib tulla -
uuri oma silmaga!
Mõtled, kuis saaks reise teha
suurde ilmaruumi, ja
milline võiks välja näha
muumitrolli muumia,
milleks värisevad haavad,
miks on süsi süsimust...

Otsi välja õige raamat,
küll ta teab su küsimust!
Tahad saada targaks, rikkaks,
ilusaks ja tugevaks -
ole lahke, mis seal ikka:
hakka kohe lugejaks!

Foto: https://elk.ee/22-juunil-tahistab-70-juubelit-leelo-tungal/

Keeleilu Erahuvikool Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Palju õnne!
Eelkooli lõpetamine

Keeleilu eelkooli lõpetas juba 6. lend! Kõige ilusam on aeg, mis on veedetud perega - nii on meie lõpetamistel saanud traditsiooniks, et seda päeva tähistatakse koos peredega. Sel korral juhendas loovkirjutamist kirjanik ja Hea Lapse peatoimetaja Kätlin Vainola. Ühise kirjutamise aluseks oli Vainola raamat "Kus on armastus", millest ilmus hiljuti ka ukrainakeelne väljaanne (tõlkis Katja Novak).

"Argielus on hoolimist ja armastust palju. See on peidus vanaema kootud kinnastes, isa värvitud majas, ahjus küpsevas koogis. Seda saab katsuda ja tunda. Armastust tuleb hoida, et see ära ei kaoks"
("Kus on armastus", Kätlin Vainola)

Palju-palju õnne ja rõõmu teadmistest!

2023/24. eelkooli registreerimine avatakse 19.06.
Info ja registreerimine: [email protected]

Mine kunsti kaema!

Lastekirjanduse keskuse trepigaleriis on üleval illustraator Ulla Saare isikunäitus „Töttermann ja teised“.

Ulla Saar:
"Oma töödes püüan lähtuda pigem kontekstist – kas mingist tekstikatkest, mis on pähe kummitama jäänud, või tekstist, mida parajasti illustreerin, või hoopis millestki, mis pole esimesel hetkel hoomatav ning nõuab vaatajalt rohkem süvenemist, tekitades temas loodetavasti küsimusi ning pannes otsima vastuseid."
https://elk.ee/lastekirjandus/illustraatorid/ulla-saar/

Näitust saab uudistada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16.

Näitusele!
www.keeleilu.ee

HEAD EESTI KIRJANDUSE PÄEVA!

Täna, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Tänavu saab Tammsaare sünnist 145 aastat.

Alates 2023. aastast on 30. jaanuar riiklik tähtpäev ja lipupäev.

Selle päeva tähistamiseks kutsuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.

Sel aastal kutsutakse üles koos lugema Andrus Kivirähki raamatut „Sirli, Siim ja saladused”. Autori varasemasse loomingusse kuuluv „Sirli, Siim ja saladused” on lugu unistustest ja unistamisest. Jätkugu unistusi raamatukaante vahele ja meie põue!

Häid lugemiselamusi igaks päevaks!
www.keeleilu.ee

AASTA KEELETEGU 2022

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2022. aasta parimat keeletegu.

Parima keeleteo rahvaauhinna väljaselgitamiseks on käimas avalik hääletus. Hääletada saab ühe või mitme lemmiku poolt. Hääletus kestab kuni 20. veebruari keskööni.

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Hääletada saab siin:

Aita leida aasta keeletegu 2022! | Haridus-ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2022. aasta parimat keeletegu. Parima keeleteo rahvaauhinna väljaselgitamiseks on käimas avalik hääletus.

KÄSITSI KIRJUTAMISE PÄEV

Täna, 23. jaanuaril tähistatakse mitmel pool maailmas käsitsi kirjutamise päeva. See päev sai alguse 1977. aastal Ameerikast, kui sealsed õpetajad hakkasid muret tundma laste kehva käsitsi kirjutamise oskuse pärast. Tänapäeval on see päev ehk veelgi enam aktuaalne, sest käsitsi kirjutamist jääb aina ja aina vähemaks.

Nagu Eesti koolides üldiselt, nii pöörame ka meie Keeleilus kirjatehnikale suurt rõhku. On uuritud ja järeldatud, et inimestel, kes kirjutavad arvutitöö kõrval palju ka käsitsi (peavad päevikut, teevad märkmeid, kirjutavad "päriskirju") on laiem sõnavara ja rikkam keelekasutus. Koolis on täheldatud kirjatehnikast lugu pidavatel õpilastel paremat lugemisoskust ja mälu.

Keeleilu eelkooli juhendaja Kerttu Soans:
"Ei maksa ka unustada, et käsitsi kirjutamine on ainulaadne enese väljendamise viis (pole ühtki sarnast käekirja!) ja ilus võimalus rõõmu valmistada. Niisiis ärgem laskem end arvutiklaviatuuril liiga mugavaks muuta ja kasutagem võimalusi ka ise midagi otse paberile kirjutada. Just nii on sündinud ja sünnivad maailma paljud olulised tekstid. Ja lapsed tahavad kõik kirjutama õppida - toetagem neid ka oma eeskujuga!"

Kuidas läheb eesti kirjandusel?

Selle aasta 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval, tähistatakse esimest korda eesti kirjanduse päeva lipupäevana. Kuidas läheb aga eesti kirjandusel?

Mõtle kaasa:
https://kultuur.err.ee/1608854603/kultuuristuudio-arutelu-kusib-kas-eesti-kirjandus-oitseb-voi-haabub

KEELENÕU - Eesti kirjandus või eesti kirjandus?
Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada.
Näiteks: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst.
Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt.

"Kultuuristuudio. Arutelu" küsib, kas eesti kirjandus õitseb või hääbub Selle aasta 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval, tähistatakse esimest korda eesti kirjanduse päeva lipupäevana. Tundub, justkui oleks eesti kirjandusel käes väga head ajad, kuid ometi on kirjanike rahulolematus väheste toetuste ja hüvitiste tõttu kasvamas ning ka lugejad...

Lugema!

Ilmunud on selle aasta esimene Hea Laps ja Täheke!

Jaanuarikuu Hea Lapse ajakirjast saab lugeda põnevast uurimusest, kuidas räägitakse oma lemmikloomadega. Samuti saab uudistada, kuidas läks väikeste kodu-uurijate võistlus ja lugeda ühe pere hokilugu. Esikaanel on Viive Noore portree rebasest.

Täheke pakub põnevat lugemist Ilmar Trulli, Tarmo Vaarmetsa, Andrus Kivirähki jpt sulest. Kuulutatakse välja verivärsked jubejutuvõistluse võitjad, tutvustatakse möödunud aasta parimaid tõlkeraamatuid. Lugeda saab ka selle aasta linnuks valitud aulist. Esikaane joonistas Eike Ülesoo

Head lugemist!
www.keeleilu.ee

Üleminek eesti õppekeelele algab 2024. aastal, ent ettevalmistused selleks on juba täies hoos.

📌 Oodatakse küsimusi, mis on seotud üleminekuga eestikeelsele õppele.

Küsimuste põhjal valmib videotund, kus vastuseid jagavad nii minister kui kui ametnikud.

Oma küsimusi saab esitada kuni 18. jaanuarini
⬇️⬇️⬇️
🔗https://hm.ee/uleminekuKKK

Loe lähemalt ja mõtle kaasa:
https://hm.ee/uleminek?fbclid=IwAR3hzE6Q_FrjVo97rR07uMetR1REWoBNmU9XkUGIVBd3PBAuooFGbSBq6NI

Helget ja õnnelikku uut aastaringi!

AASTAD LENDAVAD IMERUTTU

Aastad lendavad imeruttu,
ainult päevad on aeglased vahel.
Pikka järgnevat muinasjuttu
teavad ööd, mis on päevade vahel.

Sel, kes und mõistab öösel näha,
aga päeval on virge ja kraps,
väga kerge on töö sel teha,
olgu suur ta või olgu laps.

Väga kerge on töö sel teha.
Tehtud töö on kui lill ta peos.
Kosub öösel ta vaim ja keha,
ära paraneb vill ta peos.

Maailm voolab nii ruttavana:
kes on laps, on ju suur õige pea,
kes on suur, õige varsti on vana -
ja küllap see nõnda on hea.

Kuid et aastad kaovad nii ruttu,
on üks mõte mind vaevanud vahel -
rohkem peaksime ajama juttu
enne pimedat veel omavahel.

/Ellen Niit/

AASTA KEELETEGU

Aita leida aasta keeletegu 2022!

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis:
🔹 tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
🔹 väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist;
🔹 soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
🔹 edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 16. jaanuarini Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Rohkem infot:
https://hm.ee/keeletegu2022

Kauneid pühi!

Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab tema okste peal tähtede tuled.
Inglijuustena lumised karrad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava, kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Kui tuleb, siis võib-olla läbi su une.
Läbi unenäo ta kaitseb ja soojendab sind.

/Leelo Tungal/

Raamatukogude oluline roll laste lugemiseharjumuste toetamisel

Lapse lugemisharjumuste tekkimisel on kõige olulisem roll kodul ja vanematel. Raamatukogu on koht, kuhu võiks minna koos lapsega või suunata laps ise sinna uudistama minna.

Keelesaates räägitakse, kas ja kui palju lapsed raamatukogus käivad, missuguseid raamatuid raamatukogudest küsitakse, kuidas raamatukogud eesti keele mainet kujundavad.

Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg: "Väikestele lastele ja ka suurematele lastele tuleks ikka ette lugeda. See on armas ühine hetk: ema-isa on praegu ainult minu päralt, ta ei vaatagi arvutiekraani, tal ei ole nutitelefoni ees, tal on raamat ees, ta on minu jaoks!"

https://vikerraadio.err.ee/1608801940/keelesaade-lapsed-ja-raamatud?fbclid=IwAR0EjDRGya6TGdYRaEIy3kSITOf_7QJqvNDqVenTmSi9dfHVnzIuAW2bXiE

Keelesaade. Lapsed ja raamatud | Vikerraadio | ERR Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg: "Väikestele lastele ja ka suurematele lastele tuleks ikka ette lugeda. See on armas ühine hetk: ema-isa on praegu ainult minu päralt, ta ei vaatagi arvutiekraani, tal ei ole nutitelefoni ees, tal on raamat ees, ta on minu jaoks!"

Kohustuslik ja soovituslik kirjandus

Viimasel ajal on palju polemiseeritud kohustusliku kirjanduse muutumise üle soovituslikuks. Mõttevahetusele lisab uue tahu Viivi Luige ja Jan Kausi vestlus.

Loe lähemalt: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kohustuslik-ja-paratamatu-kirjandus/?fbclid=IwAR1PmsTBLzo6jdZROYuO3xehmIhtC8tHnzYFOfyISCvaw9YUSBK4QS8l_TQ

Kohustuslik ja paratamatu kirjandus Jan Kaus: Hiljuti avaldas Märt Väljataga Sirbis artikli „Nn kirjandusvaldkond“, milles ta on võtnud kiretult kokku eesti kirjanduse mitte just kõige ro

Milline on teismeliste keelekasutus?

Teemast räägib Tartu ülikooli psühholingvistika kaasprofessor Virve-Anneli Vihman.

Kuula ja mõtle kaasa:
https://kuku.pleier.ee/podcast/kuue-samba-taga/135189?fbclid=IwAR0QEakVkP3NYKF-jgqvZCRoBrYNYE5_9btZ0FaKEQewMJMgapNPjr4WZJo

Kuue samba taga: Milline on meie teismeliste keelekasutus? | Kuku Saatesari räägib Tartu Ülikooli osast Eesti ja maailma ees seisvate probleemide lahendamisel ning otsingutest sel teel.

Kribinal-krabinal kirjutama!

Ajakiri Täheke ootab oma lugejatelt taas uusi jubejutte.

Jubejutt tuleb ise välja mõelda, see ei tohi olla kuuldud, loetud või filmina nähtud.

Võisteldakse vanuserühmades: 1. klass ja nooremad; 2. klass; 3. klass; 4. klass ja vanemad. Osaleda võivad kuni 12-aastased lapsed.

Kirjutamislusti!

Fotod: https://www.facebook.com/photo/?fbid=654161963088169&set=a.550758413428525 ja Keeleilu Erahuvikooli erakogu