Keeleilu Erahuvikool

Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud kõik eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad õppurid ja täiskasvanud keeleõppijad, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

sirp.ee 05/04/2021

Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega

Mis tõmbab lugema?

Kolm lihtsat asja: et oleks seiklust, et oleks naljakas, et oleks hästi kirjutatud. Niisuguseid raamatuid ilmus mullu rõõmustavalt palju.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seitseteist-kevadist-hetke-eesti-lastekirjandusega/?fbclid=IwAR3zFhW-moBNaPinOYUOFFxtOWR-AEu78LmM60sZtOH83Ir4775Nqx6yTYY

sirp.ee 2020. aastal ilmus Eestis 120 algupärase ilukirjandusliku lasteraamatu esmatrükki (95 proosa- ja 25 luuleraamatut). Eesti lastekirjanduse seis on olnud viima

02/04/2021

RAHVUSVAHELINE LASTERAAMATUPÄEV

Täna, 2. aprillil on Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, mil üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva.

IBBY Ameerika Ühendriikide sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi, mille kirjutas kuuba-ameerika lastekirjanik Margarita Engle (1951). Sõnumit saadab plakat, mille autor on tuntud brasiilia lasteraamatuillustraator Roger Mello (1965).

Sõnade muusika

Lugemine kasvatab mõtetele tiivad.
Kirjutamine annab sõrmedele laulu.

Sõnad on paberisse valatud trummilöögid
ja flöödid,
rõkkavad laululinnud ja pasundavad elevandid,
voolavad jõed, vahutavad joad,
liblikad,
kes lendlevad kõrgel taevas!

Sõnad kutsuvad meid tantsule -- rütmid, riimid,
südametuksed,
kabja- ja tiivalöögid, vanad lood ja uued,
väljamõeldud ja tõelised lood.

Ole sa mõnusalt kodus
või torma üle piiride uue
ja põneva maa poole, lood ja luuletused
on alati sinuga kaasas.

Kui jagame sõnu, ühinevad meie hääled
tuleviku muusikaks,
neist saab rahu, rõõmu ja sõpruse,
lootuse laul.
(Tõlge Kätlin Kaldmaa)

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva traditsioonile pani alguse Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aastal 1967 ning igal aastal läkitab üks IBBY sektsioon lastele üle kogu maailma tervitussõnumi ja plakati.

18/03/2021

KEELEILU EELKOOL jagab igal nädalal ühe soovituse, kuidas toetada lugemisoskuse väljakujunemist.

Alustatakse algusest - häälik ja täht
Alustada tuleks häälikute õppimisest. Kui lapsele on õpetatud j– häälikut hääldama „jott“, mitte „i“, m-häälikut „emm“, mitte „mmm", on teda hiljem väga keeruline ümber õpetada. Seega on hea vaadata, et häälikunimed oleksid selged.

Õppimiseni!

Lugemaõppimisest
ALUSTAME ALGUSEST - HÄÄLIK JA TÄHT

Ei ole üht kindlat vanust, mil kõik lapsed omandavad lugemisoskuse. Oluline on õppimist toetada ja õigel ajal märgata seejuures lapsi, kellele on lugemine raske.

Anname igal nädalal mõne soovituse ja mõtte, kuidas toetada lugemisoskuse väljakujunemist.

HÄÄLIMINE
Alustada tuleks häälikute õppimisest. Kui lapsele on õpetatud j– häälikut hääldama „jott“, mitte „i“, m-häälikut „emm“, mitte „mmm", on teda hiljem väga keeruline ümber õpetada. Seega on hea vaadata, et häälikunimed oleksid selged:

K, G = /k/, mitte KAA
P, B = /p/, mitte PEE
T, D = /t/, mitte TEE
H = /h/, mitte HAA
L = /l/, mitte ELL
N = /n/, mitte ENN
M = /m/, mitte EMM
R = /r/, mitte ERR/ÄRR
S = /s/, mitte ESS
J = /i/, mitte JOTT
V = /v/, mitte VEE

Rõõmuga õppimist!

emakeeleselts.ee 16/03/2021

“Keeletegu 2020” võitjad

"Keeletegu 2020" võitjad

Rahvaauhind: õ– ja ö-hääliku piiritähise avamine Saaremaal (Taavi Pae)

Peaauhind: “Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas” (Peep Nemvalts) ning Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eesti keele õppe projekt räpiooper „Karma“ (Krismar Rosin jt).

Rõõmustame, et meie huvikooli eestvedaja Andra Küti juhitud projekt oli samuti üks keeleteo kandidaat!

Loe võitjate kohta lähemalt siit: https://www.hm.ee/.../aasta-keeleteod-eesti-teaduskeele...

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Palju õnne võitjatele!

emakeeleselts.ee Rahvaauhind: õ– ja ö-hääliku piiritähise avamine Saaremaal (Taavi Pae) Peaauhind: “Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas” (Peep Nemvalts) ning Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eesti keele õppe projekt räpiooper „Karma“ (Krismar Rosin jt) Keeleteo konkursiga t...

14/03/2021

Kaunist emakeelepäeva!

Luuletus: Doris Kareva „Ema, kust tulevad sõnad?“, luulekogu „Suik ja sillerdus“ (2019)

13/03/2021

Lugemissemudel oli täna külas kirjanik ja Keeleilu eelkooli õpetaja Kerttu Soans.

Homsele emakeelepäevale mõeldes räägiti emakeelest ja emakeele ilust. Lapsed olid valinud luuletusi ja neid lugedes-kuulates arutati luulekeele ja kõnekeele erinevuste üle. Räägiti ka tõlkimisest ühest keelest teise ja uute sõnade loomisest. Ka salakeelest räägiti ja mõtiskleti, millises keeles võiksid suhelda loomad ja puud ja lilled, meri, taevas ja pilved. Tunnis olid külas ka Kerttu tütred Olivia ja Sirel, kes laulsid Jaan Kaplinski sõnadele loodud laulu tuulekeelest ja laulu, mille aluseks on Marie Underi luuletus “Õhtu”.

Väiksematele lugemissemudele luges Kerttu ette lugusid oma raamatust “Tere, Nööp!”. Teistes rühmades luges kirjanik ette oma loomalugusid ja lapsed lugesid luuletusi, mille nad olid tänaseks kohtumiseks välja valinud. Kuigi kõik toimus arvutite taga, suutis meie ilus eesti keel lapsi sedavõrd köita, et juttu oleks jätkunud kauemakski.

Lõpetuseks mõeldi välja ka pai-keel, mida saab üksteistega „kõnelda“ siis, kui ükskord on jälle võimalik päriselt kokku saada. Praegu saab igaüks pai-keelt „rääkida“ kodus, oma lähedastega. Mõned lapsed võtsid ekraani taga oma lemmiklooma sülle – nendele meeldib pai-keel ju veel eriti! :)

12/03/2021

PALJU ÕNNE!
MATI ERELT 80

Mati Erelt on ennekõike tuntud süntaksiuurijana. Ta on olnud eesti keele suurteoste „Eesti keele grammatika“ (1993-1995) ning „Eesti keele süntaks“ (2017) peatoimetaja ja üks põhiautoreid. Peagi on ilmumas uus eesti keele grammatika ülevaateteos „Eesti grammatika“.

Mati Erelt on töötanud Tartu Ülikoolis alates 1995. aastast. Ta on pälvinud oma töö eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2005), F. J. Wiedemanni keeleauhinna (2008), Tartu Ülikooli suure medali (2005) ning Eesti Teaduste Akadeemia medali (2005). Erelt on praegugi aktiivselt tegev keeleteaduses ning on muuhulgas Emakeele Seltsi aastaraamatu peatoimetaja.

https://www.facebook.com/keeleteadus/photos/pcb.447721869985540/447721759985551

novaator.err.ee 12/03/2021

Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise

Lugemissoovitus
"Mitmekeelsus on sama vana kui keel ise"

Vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik. Keeleteadlane Suzanne Romaine märkis kunagi, et oleks veider, kui ilmuks raamat pealkirjaga "Ükskeelsus", sest vaikimisi arvatakse, et ükskeelsus on tavaline ja mitmekeelsus mitte, kuigi asi on täpselt vastupidi: enamik maailma elanikest on mitmekeelsed.

Mitmekeelsus ei tee kedagi paremaks või õnnelikuks, aga annab üsna palju ja mitte ainult praktilises mõttes: õppides või lihtsalt pannes tähele teisi keeli enda ümber, täiustub inimene kognitiivselt, omandab uusi malle ja kombinatsioone. Areneb keeleline loovus, mis toob keelekasutajale rõõmu ja tekitab heaolutunde.

novaator.err.ee Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende...

novaator.err.ee 11/03/2021

Peep Nemvalts: iga rahvas vajab emakeelset teadust

Lugemissoovitus:
"Iga rahvas vajab emakeelset teadust"

Rahvusvaheline teadussuhtlus saabki olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust. Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on maailmas ainsad, kus võimalik järjekindlalt edendada eesti teaduskeelt, nii et iga õpetlane saaks täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada teadlaskonnale ja kogu ühiskonnale. Arendada ja rakendada saab seda, mille olemust on uurides mõistetud.

novaator.err.ee Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Keeleteaduse ja teaduskeele tagamaid avab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

novaator.err.ee 11/03/2021

Kirjanduse positsioon ühiskonnas peegeldub vastu ülikoolist

Lugemissoovitus:
"Kirjanduse positsioon ühiskonnas peegeldub vastu ülikoolist"

On selge, et maailm muutub järjest komplekssemaks, nõuab järjest enam uusi teadmisi ja sellest tulenevalt ka uusi õppeaineid koolidesse ja ainekursusi ülikoolidesse. Kui eesti keelt ja kirjandust ei väärtustata aga ainsas riigis maailmas, kus eesti keel on riigikeeleks ja eesti kirjandus inimeste identiteedi üheks nurgakiviks, siis on küll midagi väga valesti.

Eesti keele ja kirjanduse tunde ei tohiks koolisüsteemis vähendada ainuüksi juba sellepärast, et need võimaldavad kõige laiahaardelisemalt mõtestada inimesi meie kõrval ja elu meie ümber, eristada meid eestlastena teistest rahvastest.

novaator.err.ee Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus kirjutab, kuidas ülikoolis tehtav kirjandusteaduslik uurimistöö on otseses seoses eesti kirjanduse saatuse ja staatusega tänases Eesti ühiskonnas.

novaator.err.ee 10/03/2021

Emakeele omandamine – kas sünnipärane või õpitud?

Lugemissoovitus:
"Emakeele omandamine – kas sünnipärane või õpitud?"

Ka esimese keele omandamine on pidev ja pingutust nõudev protsess, seejuures on aga hulk strateegiaid, mis aitavad kiirele keeleomandamisele kaasa. Keeleomandamise teeb lihtsamaks ka see, et kõiki keele kategooriaid ja vorme ei omanda laps ühekorraga: ta alustab ikka neist, mis on sagedased (nimetav ja osastav kääne), ja mis on kõige vajalikumad (nt käskiv kõneviis). Samuti ei käi omandamisprotsess pidevas ühtlaselt tõusvas joones. Laps vajab vahel aega, et omandatud harjutada ja kinnistada.

Vahel n-ö jaotuvad ressursid nii, et igasse valdkonda ei jätku ühel ajal õpivõimet. Näiteks kui on aktiivne grammatika omandamise periood (umbes kaheaastaselt), ei suurene sõnavara sel ajal nii hoogsalt, kui on grammatika kõige tähtsamad vormid omandatud, tõuseb jälle sõnade omandamise tempo.

Loe lähemalt siit: https://novaator.err.ee/1608134587/emakeele-omandamine-kas-sunniparane-voi-opitud

novaator.err.ee Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus selgitab, kas esimest keelt ehk emakeelt õpitakse või tuleb see loomupäraselt sünniga kaasa.

10/03/2021

Emakeele Seltsi noortesektsiooni keeleõhtud

PÕNEVAT LUGEMIST

Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle puhul ilmuvad Novaatoris eesti keelt ja kirjandust käsitlevad artiklid.

Meie huvikooli eestvedaja ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi ja nooremteaduri Andra Küti juhtimisel valmis teaduse populariseerimise projekt, kus ülikooli teadlased räägivad põnevatel keele ja kirjanduse teemadel.
Keeleõhtuid saab vaadata ja kuulata siit: https://www.facebook.com/Emakeele-Seltsi-noortesektsiooni-keele%C3%B5htud-109972154267355/

Emakeele Seltsi keeleõhtute eesmärk väärtustada eesti keele õppimist, uurimist ning populariseerida humanitaarteadusi. Keeleõhtute korraldamist on toetanud Eesti Teadusagentuur.

06/03/2021

2020. aasta head laste- ja noorteraamatud

Maarja Kangro „Isa kõrvad“ ehk lugemissemud 2020. aasta häid laste- ja noorteraamatuid lugemas ja uudistamas.

01/03/2021

Head viipekeele päeva!

Täna tähistatakse eesti viipekeele päeva.

Eesti viipekeel on äramärkimist leidnud juba 2007. aastal kehtima hakanud keeleseaduses eesti riigikeelega võrdväärses staatuses oleva iseseisva keelena.

Viipekeeli tuleb „kuulata” silmadega ning „kõnelda” käte-, näo- ja kehaliigutustega ehk viiplemise abil. Viipekõne mõistmiseks tuleb aga jälgida kogu viipleja keha.

Viipekeele kohta loe lähemalt siit:http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_04.pdf

Viipekeele sõnastiku leiad siit: http://www.eki.ee/dict/viipekeel/

Videos tervitab sõpru tubli lugemissemu Lydia.

www.keeleilu.ee

24/02/2021

Palju õnne, Eesti!

24. veebruaril on iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev. Tuletame meelde, et tähtpäevadel ja pühadel on nimetused, mis kirjutatakse väikese algustähega.

Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed):
103. aastapäeva pidustused.

Pangem ka tähele, et üte ehk kõnetlussõna eraldatakse komaga:
Palju õnne, Eesti!

24/02/2021

Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Hoiame üksteist, sest igaüks loeb!

14/02/2021

Raamatuga sõbraks!

14/02/2021

Raamatuga sõbraks!

14/02/2021

Raamatuga sõbraks!

14/02/2021

Raamatuga sõbraks!

14/02/2021

Raamatusõbrad

Häid raamatuid ja sõpru igasse päeva!
Eilses lugemisringis rääkisid lugemissemud raamatutest, mis on olnud neile väga tähtsad ja millega on sõbraks saadud.

11/02/2021

Tänavune F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi pälvis Wiedemanni keeleauhinna Helle Metslang, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Palju õnne!

Tänavune F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel. Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. Temalt on ilmunud „Eesti murdegrammatika“, „Eesti murrete sõnaraamat“ ja „Eesti murded ja kohanimed“.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi pälvis Wiedemanni keeleauhinna Helle Metslang, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

65 000 euro suurune auhind antakse üle 23. veebruaril.

Loe lähemalt laureaadi kohta meie veebist: https://www.hm.ee/et/uudised/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-juri-viikberg

Foto: Eesti Keele Instituut

11/02/2021

HELJO MÄND 95

Täna on 95. sünniaastapäev armastatud kirjanikul HELJO MÄNNIL (11.02.1926–06.12.2020)

Heljo Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume („Mõmmi ja aabits”, „Nõiakivi”), tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde.

„Mul on siiamaani kahju, et olen lapsepõlvest välja kasvanud. Ainuke viis lapsepõlve tagasi pääseda on olla aeg-ajalt lastekirjanik.“ See oli Heljo Männi vastus küsimusele, miks ta lastele kirjutab. Pärast esimese täiskasvanutele kirjutatud romaani „Umbjärv“ ilmumist 1985. aastal vastas kirjanik pärimise peale, et kuhu edasi, järgmist: „Arvatavasti lastekirjandusse tagasi, täiskasvanute maailmast läbi nooruse jälle laste juurde. Kuid loodetavasti kaalukamalt.“
[...]
„Rõõm on me juures alati, kui me lubame tal olla. Kirjutama peab ikka ainult rõõmuga ja selle sisemise tundega.“
Kui armastus on kingitav aeg, siis on Looja Heljo Mändi väga armastanud ja andnud talle aega, et hoolitseda pere eest, luua, kasvada, küpseda, jõuda kõige olulisemani, mille järgi kirjanik soovib, et teda mäletataks – see on headus ja armastus.
https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elu-tais-armastust/

hm.ee 03/02/2021

Keeletegu 2020 | Haridus- ja Teadusministeerium

KEELETEGU 2020

Aita valida parim keeletegu 2020 - hääli ootavad 35 mullust keeletegu!

2020. aasta parima keeleteo kandidaatide seas on Keeleilu Erahuvikooli eestvedaja Andra Küti juhitud projekt „Emakeele Seltsi noortesektsiooni keeleõhtud“.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile 👉 https://www.hm.ee/et/node/12848

hm.ee 2020. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile. 2020. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 35 mull...

[01/26/21]   Kingi Eesti teadusele 15 minutit oma ajast!

KUI ABSTRAKTSED VÕI KONKREETSED ON EESTIKEELSED SÕNAD?

Ilmselt nõustuvad kõik, et sõprus on abstraktsem sõna kui näiteks laud. Enamjaolt tuleb see sellest, et sõprust on raske näha, kuulda või käega katsuda. Laud on seevastu üpris konkreetne, sest see on meeltega tajutav: seda saab näha, kuulda ja katsuda, vahel isegi nuusutada või maitsta. Mõne sõnaga pole aga lugu nii selge: näiteks valitsus kui institutsioon ei ole otseselt nähtav ega kuuldav, aga ometigi koosneb see vägagi konkreetsetest inimestest.

Osale põnevas projektis ja panusta Eesti teadusesse!
Vaata lähemalt siit: https://www.eestiabstraktsus.ee/

Keeleilu Erahuvikool

Eesti keele individuaaltunnid lastele ja täiskasvanutele, lugemisring, eelkool.

Õppima on oodatud eel- ja algkooliealised lapsed, et koos kooliks valmistuda, lugemist harjutada ja põnevat kirjandusmaalima avastada ning kõik vanemad ja täiskasvanud õppurid, kes soovivad eesti keele õpet toetavaid harjutamistunde.

Videos (show all)

2020. aasta head laste- ja noorteraamatud
Raamatusõbrad
Ilusat taasiseseisvumispäeva!
Palju õnne, Leelo Tungal!
Ulf Nilsson „Maailma parim esineja“
RAAMATULOOS

Location

Category

Telephone

Address


Ahtri 12
Tallinn
10151
Other Education in Tallinn (show all)
Pelgulinna kunst Pelgulinna kunst
Mulla 7
Tallinn

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu
Tatari 13
Tallinn, 10116

Vilistlaskogu koondab EMTA vilistlasi ja räägib kaasa akadeemia arengus.

Saksa Keskkonnafondilt Eesti noorteadlastele Saksa Keskkonnafondilt Eesti noorteadlastele
Raua 37/14
Tallinn, 10124

Saksa Keskkonnafond (DBU) jagab stipendiume Eesti noorteadlastele.

Royal Ambassador School Royal Ambassador School
Tallinn

ELU on elamist väärt! Aga iga elu pole ELU, mille vääriline ma olen!

Sattari Studio Sattari Studio
Narva Mnt 4
Tallinn, 10117

Sattari Studio OÜ language learning * English * open events * out-of-classes * workshops for teachers and parents +372 583 72 583 [email protected]

Laste õue Loovuskeskus Laste õue Loovuskeskus
Huulheina Tee 50, Muuga
Tallinn, 74117

Laste õue Loovuskeskus on omanäoline lasteaed, kus laps omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised ning koolivalmiduse, läbi mängu vabas looduses.

Rocca al Mare Kooli raamatukogu Rocca al Mare Kooli raamatukogu
Vabaõhumuuseumi Tee 8
Tallinn, 13521

Kolmekordse koolimaja neljandal korrusel asuva imeilusa vaate ja eriti sõbralike töötajatega raamatukogu, kus on mõnus olla.

Krookus Koolitused MTÜ Krookus Koolitused MTÜ
Mustamae 5-407
Tallinn, 10616

Образовательные экскурсии для школьников

Autokool Venta Plus Autokool Venta Plus
Liikuri 46
Tallinn, 13618

Tiit Elenurm Eesti 200 Tiit Elenurm Eesti 200
Nõmme
Tallinn, 12617

Eesti 200 Riigikogu kandidaat 828 Mustamäel ja Nõmmel. Mõttevahetuseks põhimõtetest, mida Eesti 200 Riigikogu kandidaadina esindan ja ootustest mulle

Онлайн-школа Premium Management Онлайн-школа Premium Management
Peterbury Tee 2F
Tallinn, 11415

Создаем онлайн-курсы по актуальным вопросам управления. Вы не только прослушаете, но и многослойно проработаете материал!

Laste päevahoid Jumbu Laste päevahoid Jumbu
Paldiski Mnt. 199
Tallinn, 13517

Meie väike armas päevahoid asub Õismäel Harku järve vahetus läheduses, 100 aasta vanuses hubases puumajas. Jumbus käib 12 last vanuses 2-3 aastat.