TLÜ LTI Ökoloogia keskus

Sellel sügissemestril osales Ökoloogia keskuse reedeses teadusseminaris kuulajatena suur hulk tudengeid TLÜ LTI integreeritud loodusteaduste ja bioloogia erialadelt. Et lisaks targa jutu kuulamisele omandaksid tudengid ka ise uusi oskuseid, vormistasid nad rühmatöödena pärast seminari viite erinevat tüüpi kokkuvõtted.

Nii said kõik kätt harjutada pressiteadet kirjutades, Tweet'ides, graafilist kokkuvõtet tehes, uudislugu Novaatorile vormistades või Facebooki postitades.

Kogu tegevus toimus ettevalmistatud graafilistel põhjadel, ehket tegelikult need uudislood Novaatorisse ei jõudnud ja postitused sotsiaalmeediasse samuti mitte.

Allpool on väike valik tulemustest. Viska pilk peale ja tuleta meelde, mida sellel semestril reedeti räägiti!

Projekti LIFE adaptest teine aasta on TLÜ LTI Ökoloogia keskuse, Eesti Geoloogiateenistuse ja Keskkonnaagentuuri teadlastele olnud tegus ja töörohke.
Projekti tööpaketi „Kliimamuutustest mõjutatud veekogude kaardistamine ja meetmete väljatöötamine“ raames on aasta jooksul rajatud pilootalade seirevõrk üle Eesti, kogutud hulganisti veeproove ning seistud silmitsi kobraste tekitatud väljakutsete ja seireseadmete töökindluse tagamisega.
Lisaks on projekti raames ilmunud värske teaduspublikatsioon (http://dx.doi.org/10.3176/earth.2025.01), mis käsitleb Eesti jõgede hüdroloogilist tundlikkust kliimategurite suhtes, olles üheks esimeseks omalaadseks uuringuks Eestis.

Ökoloogia keskusel on käimas karstijärvikute uuring. Tegemist on haruldaste ökosüsteemidega, mida Euroopas on Eestist rohkem vaid Iirimaal ning mis on EL-i loodusdirektiivi alusel loetud üheks üleliiduliselt esmatähtsaks elupaigatüübiks. Eestis on karstijärvikute toimimist ja elukooslusi aga ääretult vähe uuritud. Seda lünka me selle ja järgmise aasta jooksul täidamegi.

Karstijärvikud on veega täitunud vaid mõned kuud aastas, kuna asuvad piirkondades, kus aluspõhja moodustavad karstunud lubjakivid ja põhjaveetase kõigub aasta jooksul mitmeid meetreid. Järvikud täituvad veega kevadel pärast lume sulamist või sügisel pärast suuri vihmasid, kui põhjaveetase tõuseb nõgude põhjadest kõrgemale. Ülejäänud aja on nende nõod kuivad ning seal kasvavad maismaataimed. Vanemast ajast on mitme Eesti karstijärviku kohta teada pärimus, et veel suve alguses käidi neis ujumas, aga juba suve lõpus tehti neis heina.

Suvel kaardistasime kaheksa Pandivere järviku taimestiku. Järgmisel suvel ootavad järge veel kaks Lääne-Eestis asuvat järvikut. Möödunud kahe nädala jooksul oleme paigaldanud kümnesse järvikusse veetaseme ja elektrijuhtivuse andurid, et mõõta nende veega täitunud oleku perioodi pikkust ja maksimaalset veetaset. Iga järviku eeldataval toitealal plaanime panna ühe veetaseme anduri ka sobiva sügavusega kaevu. Seitse on praeguseks paigaldatud, kolm ootavad veel ees, kuna Kuksema, Savalduma ja Saksi külas pole meil veel õnnestunud saada kontakti sobivas kohas ja sobiva sügavusega kaevuomanikega.

Kevadel võtame nii järvikutest kui kaevudest proovid veekvaliteedi hindamiseks. Määratud saavad ka järvikute füto- ja zooplankton, fütobentos (põhjaelulised ränivetikad) ning suurselgrootud.

Projekti "Uuring põhjaveest sõltuvate pinnaveekogumite ja maismaaökosüsteemide seoste kindlakstegemiseks ning ühiste kontseptuaalsete mudelite ja seirekava väljatöötamiseks" rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Selle nädala Osoonis rääkis Ökoloogia keskuse professor Jaanus Terasmaa veest ning selle hoidmisest.

Osoon: Virumaa veed puhtaks, Hooaeg: 1, Episood: 15 | Jupiter | ERR Fosforiidi kaevandamise mõju põhjaveele. Hiljuti puurimise faasi jõudnud fosforiidiuuringud Lääne-Virumaal on juba palju poleemikat tekitanud. Esialgu on fosforiidi puurimise eesmärgiks hinnata maavara kvaliteeti, selle kaevandamise majanduslikku mõttekust ja kaasnevaid keskkonnakahjusid. Sam...

Sellel reedel, 13. detsembril kell 10:00 räägib ökoloogia keskuse seminaris (ruum M-523) Hannes Palang (TLÜ humanitaarteaduste instituudi professor) teemal:

"Maaturismist ja maastiku identiteedist"

Seminari tutvustus: "Juttu tuleb kahest kultuuriturismiga seotud projektist, SPOT (2020-22) ja CROCUS (2024-26) - et mis nemad on ja kuidas nende vastu võidelda. Ja natuke rohkem sellest, kuidas viimasel ajal läbi (maa- ja kultuuri-)turismi maastikuidenteedi edendamisega tegeldakse."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse ja tagantjärele keskuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/LTIOK.

Sellel reedel, 6. detsembril kell 10:00 räägivad ökoloogia keskuse seminaris (ruum M-523) Triin Edovald ja Ruta Tamre (Keskkonnaagentuur) teemal:

"Keskkonnaportaal – üks värav kõikidele keskkonnaandmetele"

Seminari tutvustus:
"Kuidas pääseda ligi kogu Eesti keskkonnaandmetele ühest kohast? Keskkonnaportaal koondab kokku olulisema keskkonna- ja kliimainfo ning seotud andmestikud eesmärgiga vähendada lõputut otsimist ja kaevamist erinevates andmeallikates. Portaal võimaldab andmeid pärida ja alla laadida – olgu need kaardikihid, andmed või uuringute aruanded. Lisaks leiab portaalist erinevaid keskkonna- ja kliimaandmetel põhinevaid töölaudasid ning keskkonnaülevaate, kus on ära toodud erinevate valdkondade seisund, survetegurid ning valdkondlikud meetmed.

Keskkonnaportaal on loodud selleks, et tagada kvaliteetsed ja ajakohased andmed kõikidele keskkonnahuvilistele, teadlastele, ametnikele, avaliku sektori asutustele, ettevõtetele, idufirmadele, haridusasutustele, andmeteadlastele jt.

Seminaril tutvustame:
✅ Erinevaid Keskkonnaportaali osasid, näiteks milliseid uusimaid uuringuid ja keskkonnateavet andvaid töölaudu võib portaalist leida;
✅Kuidas Keskkonnaportaal muudab andmed hõlpsasti leitavaks ja ruumiliselt seotud kaardil nähtavaks;
✅ Tööriistu ja andmeid, mida portaali kaudu kasutada saab."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse ja tagantjärele keskuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/LTIOK.

Sellel reedel, 29. novembril kell 10:00 räägib ökoloogia keskuse seminaris (ruum M-523) Elve Lode (TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur) teemal:

"Põhjavee bilanssidest lähtuvad põhja- ja pinnavee sesoonsus; ehk et, kas ja mida kasulikku on varjus vanades empiirilistes mudelites?"

Seminari tutvustus:
"Ettekanne täidab projekti LIFE SIP AdaptEst tööpaketi WP3 ühte eesmärkidest - anda lühiülevaade aastatel 1968-1979 Eesti Geoloogia Valitsuse alluvuses läbiviidud uuringu ühest osast, mis oli seotud põhjavee sesoonsusest lähtuvate põhjavee veebilansside (Põh-VeeBil-de) koostamisega.

Tolleaegse, kümneaastase uuringu venekeelsed aruanded on leitavad tänase Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafondist (https://fond.egt.ee/fond/) pealkirja all: "Põhjavee muutlikkuse hindamine ning põhja- ja pinnavee hooajaliste ja pikaajaliste muutuste korrelatsiooniseoste tuvastamine".

Üldistatult jaguneb ettekanne kaheks, kus esimeses osas tutvustatakse põhjavee sesoonsete veebilansside koostamise metoodikat ja saadud tulemusi ning teises osas - Põh-VeeBil-dest lähtuvate tulemuste ühildamise katset pinnavee režiimi traditsioonilise sesoonse jaotusega, seda eriti pikaajaliste hüdroloogiliste andmejadade alusel (Keskkonnaagentuuri andmestik) LIFE SIP reepervalglatele."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse ja tagantjärele keskuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/LTIOK.

Pilt: Microsoft Copilot. Ilma mägedeta pilti ei olnud ta nõus seminari tutvustuse põhjal joonistama :-).

Järgmisel esmaspäeval (02.12) kell 10:00 saab Ökoloogia keskuse saalis kuulata meil külas olevate kolleegide ettekannet.

Kõneleb rannikugeoloog ja vanemteadur Donatas Pupienis Vilniuse Ülikooli Hüdroloogia ja Klimatoloogia instituudist teemal "Leedu rannik ja selle majandamine viimase 70 aasta jooksul"

Tutvustus:
Leedul on Balti riikide kõige lühem rannajoon – vaid 90 kilomeetrit, kuid see on looduslikult ja ajalooliselt äärmiselt mitmekesine. Rannikule on iseloomulikud liivarannad, rannavallid ja moreenastangud. Eriti tähelepanuväärsed on rannavallid ja eelluited, mis on kujunenud nii loodusjõudude kui ka inimtegevuse mõjul enam kui kahe sajandi jooksul. Üle 80% Leedu rannajoonest on tänaseks kaitsealade all ning ligi pooled piirkonnad on määratud puhkealaks, mis vajab ainulaadset lähenemist nii majandamisel kui ka kaitsmisel. Seminaril tutvustatakse Leedu ranniku eripära ja selle majandamise kogemusi viimase 70 aasta jooksul.

Sellel reedel, 22. novembril kell 14:00 (NB! kellaaeg on tavapärasest erinev) räägib ökoloogia keskuse seminaris (ruum M-523) Leeli Amon (TTÜ geoloogia instituudi nooremprofessor) teemal:

"Kliima jäljed setetes: näiteid Põhjapoolkeralt"

Seminari tutvustus:
"Juttu tuleb sellest, kust ja kuidas lugeda mineviku - aga geoloogilises mõistes lähimineviku - looduslugu settearhiividest. Näiteid toon nii siit- kui sealtpoolt ookeani."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse ja tagantjärele keskuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/LTIOK.

Sellel reedel, 15. novembril kell 10:00 räägib ökoloogia keskuse seminaris (ruum M-523) Galina Kapanen (TLÜ Ökoloogia keskuse ekspert) teemal:

"Elavhõbeda ringlemine ökosüsteemides"

Seminari tutvustus:
"Elavhõbe on püsiv keskkonnasaasteaine, mille mõju ulatub veekogudesse, toiduahelatesse ja inimeste tervisesse. Selle bioakumuleeriv iseloom ja piirideülene levik muudavad probleemi kiire lahendamise keeruliseks, hoolimata rahvusvahelistest kokkulepetest ja regulatsioonidest. Ettekande eesmärk on käsitleda elavhõbeda keskkonnamõjude ulatust, selle levikut toiduahelas ning Euroopa ja rahvusvaheliste meetmete tõhusust, mis on loodud selle ohtliku aine vähendamiseks ja heade keskkonnaeesmärkide saavutamiseks."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse ja tagantjärele keskuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/LTIOK.

Illustratsioon: Microsoft Copilot

Sellel reedel, 8. novembril kell 10:00 räägib ökoloogia keskuse seminaris (ruum M-523) Andres Marandi (Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja) teemal:

"Jutt valgla bilansist ja ohutust põhjaveetarbimisest ehk kas põhjavett saab pumbata ilma mõjuta?"

Seminari tutvustus:
"Ettekandes selgitatakse, kuidas on seotud pinnavee ja põhjavee tarbimine ning kuidas see mõjutab meie keskkonda. See põhineb vee üldisel bilansil ehk tasakaalul. Pinnavee ja põhjavee liikumisviisid on erinevad, kuna pinnavesi voolab maapinnal, samas kui põhjavesi liigub maa-all poorses keskkonnas. Sellest lähtuvalt seletatakse põhimõtteid, kuidas pinnavee ja põhjavee vahelised seosed toimivad ning kuidas inimtegevus, näiteks vee tarbimine, kaevandustegevus vms mõjutab veebilanssi ehk kui kaugele ulatub kaevanduse mõju.
Ettekande keskseks mõtteks on „veeringe jäävuse seadus“ mille kohaselt vesi ei teki ega kao iseenesest vaid see voolab ühest kohast teise. Kui vooluteel võetakse midagi ära, siis jääb väljavoolualal see puudu. Selle seaduse järgi tuleb nii pinnavee kui põhjavee tarbimist vaadata terviklikult, võttes arvesse selle pindalaist mõju pinnaveevalglates ning vertikaalset mõju põhjaveekihtides."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse ja tagantjärele keskuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/LTIOK.

Ökoloogia keskuse nooremteadur Pamela Abreldaal külastas möödunud nädalal Espoos Soome Geoloogiateenistust, kus ta täiendas välitööde oskusi ja omandas bioinformaatilisi teadmisi oma doktoritöö juhendaja Lotta Purkamo ning tema kolleegide juhendamisel.
Sisutiheda nädala jooksul sai külastatud Kopparnäsi seireala, täiendatud oskusi põhjavee proovivõtu meetodites, omandatud teadmisi mikroorganismide sekveneerimistulemuste järjestusandmete töötlemises ja analüüsis ning külastatud ka Soome Geoloogiateenistuse geoloogiateemalist näitust.
Lisaks tutvustas Pamela omalt poolt Ökoloogia keskust, keskuses käimasolevat LIFE adaptest projekti tegevusi ning oma doktoritöö plaani, mis keskendub redoksringete uurimisele põhjavees.