tekst.ee

KAS HAKKAME JÄLLE VÄLJUMA?

Inglise sõnade „enter” ja „exit” eeskujul kiputi turule sisenema ja sealt väljuma. Vahepeal tundus, et see tendents taandus: hakati jälle turule minema ja tulema, oldi turul ja kui vaja, siis lahkuti sealt, olenemata sellest, kas tegu oli aktsiaturu, võlakirjaturu, kullaturu, kütuseturu või avaturu, sadamaturu või Nõmme turuga.

Vahepeal juhtus Brexit. Selle elasid keelekasutajad kenasti üle. Kui ei pruugitud lühendnime Brexit, tõlgiti see enamjaolt suupäraselt: kirjutati, et Ühendkuningriik teeb otsust Euroopa Liidust lahkumise ~ lahkulöömise ~ väljaastumise kohta. Väljumine eriti silma ei hakanud.

VÄLJUMISEST ON SAANUD TAASAVASTATUD MOESÕNA
Aga tegelikult hõõgus see kogu aeg vaikselt tuha all, et tõusta eriti võimsa fööniksina. Väljumisest on viimaste nädalate jooksul saanud taasavastatud moesõna, mis on paari pandud (eri)olukorraga:
• Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia“.
• Ministrid leppisid kokku seitse eriolukorrast väljumise mõõdikut.
• Plaanilise ravi taastamine on üks esimesi eriolukorrast väljumise etappe.

Sõna „turg” kõrvale on tulnud niisiis „eriolukord” (või olukord), kust soovitakse inglise keele eeskujul väljuda. Nii nagu turu puhul, on raske ette kujutada, kuidas väljuda kusagilt, kus ei ole ust, mõnda piiret, seinu, isegi lävepakku või maha tõmmatud kriipsu mitte. Lisaks nõuab kusagilt väljumine seda, et sinna on enne sisenetud, kuid ei ole märgata, et me oleksime eriolukorda sisenenud - selle asemel on kasutatud muid väljendeid.

MIS SÕNAD OLEKSID KEELEOMASED?
Untsuläinud otsetõlke asendamiseks võiks korra mõtiskleda, mis sõnad eriolukorraga võiks kokku käia. Proovime, kas strateegia, mõõdikud ja etapid õnnestub ühendada millegi keeleomasemaga.

LÕPETAMINE
Eriolukorral on kindel algus. Järelikult on sellel ka piiritletav lõpp. Lihtsaim on seega öelda „eriolukorra lõpetamise strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”.

JÄRK-JÄRGULINE TÜHISTAMINE
Eriolukord algab siis, kui valitsus selle „kehtestab” ja „välja kuulutab”. Kehtestamise vastandsõna on „tühistamine”, mis peaks üsna hästi sobima. Pisukest segadust võib siin tekitada asjaolu, et tühistamine käib enamjaolt ühe ropsuga, aga meil on plaanis jõuda tavaolukorda tagasi tasapisi. Seepärast oleks praeguses olukorras ehk parem ja täpsem valik „eriolukorra järkjärgulise tühistamise strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”.

ÜLEMINEKUSTRATEEGIA
Eriolukorra lõppedes naastakse igapäevaellu, st minnakse eriolukorrast üle tavaolukorda. Nii võiks kaaluda ka väljendit „eriolukorrast ülemineku strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”, lühemalt „üleminekustrateegia ~ -mõõdikud ~ -etapid”.

VÄLJATULEKU STRATEEGIA
Ehkki me eriolukorda „sisse ei läinud” ega „sisenenud”, kõlab küllalt loomulikult ka sõna väljuma osaline sünonüüm „väljatulek”. Võib-olla on see pelgalt isiklik keeletunnetus, aga „eriolukorrast väljatuleku strateegia ~ mõõdikud ~ etapid” tunduvad täitsa mõeldavad, kindlasti on need paremad kui „väljumine”.

LEEVENDAMISE STRATEEGIA
Kuna strateegiaga on kavas liikuda tasahaaval, saaks kasutada ka keelendit „eriolukorra leevendamise strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”. Sellel on üks miinus: väljendis puudub viide lõppemisele ja seepärast ei pruugi see igale poole sobida. Strateegia kõrval või kasvõi näiteks selle alla kuuluva tegevuskava nimetuse osana võib aga vabalt kasutada väljendeid „eriolukorra piirangute leevendamine ~ lõdvendamine ~ kaotamine”.

SÕNA „VÄLJUMINE” ON TOORTÕLGE, MIDA VÄLTIDA
Võib arutleda selle üle, kas kellegi keeletajus on eriolukorra kehtestamise algushetk just see ülalkirjeldatud piir või uks, mille kaudu me siseneme eriolukorda ja väljume eriolukorrast. Et aga väljumine ei ole keelelise loovuse väljendus ega ka kellegi endaloome, vaid pelgalt toores tõlge, pole erilist põhjust heaks kiita selle sõna kasutuselevõttu seniste toimivate sõnade asemel.

Seepärast võiksime jätta eriolukorrast väljumata ja loota pigem selle „lõpetamisele”, „tühistamisele”, „sellest tavaolukorda üleminekule”, „sellest väljatulekule” või „selle leevendamisele”. Siis saame ühel päeval keeleliselt korrektselt väljuda oma kodust, kontorist, bussist, lennujaamast, pangast ja turuhoonest, kuhu oleme mõistagi ka enne sisenenud.

H. Mäekivi 28.04.2020

S-täht, üksi ja teistega

Lühendina on s-tähel muljet avaldav haare: ta tähistab muu hulgas nii sekundit kui ka sajandit ja nii sündi kui ka surma.

Kui ühelsamal lühendil on mitu sootuks erinevat tähendust, võib tekkida küsimus, kuidas hoida ära arusaamatusi, sest alati ei selgu lühendi tähendus ju kontekstist. Lühend s on siin hea selge näide. Võtame kõigepealt s-i kui sekundi ja s-i kui sajandi – ükssama täht, aga enam kui kolme miljardi kordne vahe! Paigus, kus ümbrus ei ütle, kas silmas on peetud lühemat või pikemat ajalõiku, peaks tegema järeleandmise lühendite säästupõhimõttes – hoida kokku ruumi, väljakirjutatud sõna või väljendiga võrreldes nii palju kui võimalik – ja tõstma esikohale selguspõhimõtte. See tähendab, et lühemale algustähtlühendile (s) peaks eelistama pikemat, aga üheselt mõistetavat katkendlühendit (sek, saj) või isegi väljakirjutatud sõna (sekund, sajand).

Vahel pannakse s algustähtlühendina märkima ka sõnu „sündinud“ ja „surnud“. Jällegi võimas, ütleks isegi, et fataalne erinevus! Ebamugavate vääritimõistmiste ennetamiseks tasuks siingi eelistada ülimale kokkuhoiule arusaadavust, kasutades sedapuhku algustähtlühendi asemel valiktähtlühendeid (snd, srn) või taas tervenisti väljakirjutatud sõnu (sündinud, surnud).

Muljet avaldav haare pole s-il ainult lühendina, vaid ka häälikut tähistava kirjamärgina: s on eesti keele kõige sagedam kaashäälikutäht, temast ettepoole jäävad vaid kolm vokaalitähte, a, e ja i. Niisiis ei maksa imestada, et kui Andrus Saareste pakkus, et eesti keelt võiks kutsuda ka a-keeleks, käis ta kohe välja veel teisegi tähepõhise eesti keele nimetuse:
s-keel („Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust“, 1952).

Oma sageduse, sisiseva kõla ja usja kujuga äratab s nii kõnes kui ka kirjas hästi tähelepanu. Aga ta on ka osav peituma; vahel seisab ta otse meie silma all, ilma et me teda näeksime. Näiteks samamoodi, nagu me ei tea ampersandist ehk &-märgist, mis on ladina sõna et (‘ja’) logogramm, otsida aja jooksul kokku sulanud ja pisut moondunud tähti e ja t, ei oska me tähte s silmata teada-tuntud paragrahvimärgis §. Õigupoolest koosneb § koguni kahest s-ist – üks istub teise kukil. Lahtikirjutatuna tähendavad need s-id ladina sõnu signum (‘märk, tähis’) ja sectiōnis (‘lõikamine, tükeldamine’), aga sobivad hästi kokku ka märgi ingliskeelse nimega section sign.

Kui armastatud ampersand oli 19. sajandil mõnda aega isegi inglise tähestiku viimane, kahekümne seitsmes kirjamärk, siis paragrahvimärk pole teadaolevalt veel ühessegi tähestikku pääsenud. Aga saksa tähestikus on see-eest üks teine huvitav s-tähe osalusel kujunenud märk: ß, saksa keeles Eszett või scharfes S (‘terav S’). Minule, kes ma koolis saksa keelt ei õppinud, jäi see märk kõigepealt meelde kirjanik Otfried Preußleri nimest ja Saksamaa tänavasiltidelt. Straße tähendab ju tänavat ja veel üks märgi saksakeelseid nimetusi ongi muuseas Straßen-S, „tänava-S“. Moodustunud on too ß aga sz-digraafist, täpsemalt gooti kirjale iseloomulikust pikast s-ist (ʃ) ja lühikesest sabaga z-ist (ʓ).

Naljakas on, et sellised üpriski läbipaistmatud liitmärgid nagu &, § ja ß ei tekita eriti küsimusi; need lihtsalt on, lahtimurdmatud reliktid, mille kuju ja kujunemine ei nõua selgitusi. Aga samas võidakse raevukalt kahtluse alla seada mõni kõige lihtsam ja läbipaistvam liitmärk, eriti kui see tabab ootamatult.

Kui ma andsin kümmekond aastat tagasi välja Umberto Eco „Noore romaanikirjaniku pihtimused“, otsustas kujundaja teoses kasutada üht võluvat kalligraafilist ligatuuri: ülalt elegantse kaarekesega ühendatud s- ja t-tähte. Ja olgugi et see ei olnud mingi niisama, omaenese lõbuks valitud vidin, vaid sobis suurepäraselt nii teose sisu kui ka ülejäänud vormiga, olgugi et s ja t säilitasid ka liittähena igati oma äratuntava kuju ja loetavuse – ikka leidus üllatavalt palju ärritunud lugejaid, kes leidsid, et see annab neile õiguse võrrelda raamatut … trükipraagiga.

Vaat nii kõrge ongi meie valulävi, nii suur meie sallivus, kui asi puudutab meile kalleid

kirjatähti.https://opleht.ee/2020/04/keelekaste-s-taht-uksi-ja-teistega/

ON AEG – PÄRABAROKI AEG!

1978. aasta 15. detsembril ilmus Sirbi ja Vasara keeleveergudel artikkel „Pärabarokk“, kus klassikust tõlkija ja keeleteadlane HENNO RAJANDI luges kibehumoorikalt üles kümme tunnust-juhist, mille arvestamine „lubab vastavat moejoont soovi korral saavutada, matkida või ära tunda“.

Marek Tamm on selle artikli kaasanud ka Rajandi kirjutiste kogumikku „Tõlkija teekond“ (Ilmamaa, 2002) ja kui see mulle seal hiljaaegu jälle silma alla sattus, tabaski mind kohe äratundmine: pärabarokk on ju moevool, mida praegugi, vähemasti enamikus ettekirjutusis, järgivad mõned meie silmapaistvamad ministrid ja ärksamad arvamusliidrid ning hea hulk vaimult virgemaid noor-, aja- ja muidki kirjanikke. Aga veenduge ise, pärabaroki kümme käsku on teie ees.

1
Esimene ütleb, et kui sul pole midagi öelda, siis ütle ikka. „Tjähh! Kummatigi, kummatigi. On otsekui midagi päripidist. On justnagu midagi äraspidist. Mõte tümpsib teadvuse tanumal. Vaimsus virgub, poetamaks sõna sekka… Edasi tuleb juba iseenesest.“ Jaa, peaasi et vait ei ole, hakatakse veel tummahambaks-tobukeseks pidama.

2
Teine käsk jätkab sealt, kus esimene pooleli jäi: kui juba tuleb ja selle sõnastamiseks on lühem ja pikem moodus, siis vali veel pikem. Unustatagu eesmärgid stiilis multum in parvo, barokk peab olema pillav!

3
Kolmas käsk manitseb, et kui lausumisel on tavaline ja vähem tavaline variant, vali veel ebatavalisem. „Ära ütle naine võttis maast suure kartuli. Ütle õrnõbluke naisekämmal kaapas pühast maamullast määratu mugula.“ Ära ütle „Paigutine laste vähesus sunnib omavalitsusi põhikoole sulgema“. Ütle „Laiguti lastest kiilanev Eestimaa sunnib omavalitsusi põhikoole nudima“ (ERR, 15.05.2019).

4
Neljanda käsu järgi peab ühe sõna asemel alati kasutama kaht või parem kohe nelja, aga kõik nad olgu hästi ladnad ja rahvalikud. „Ära ütle lapsed. Ütle poisipõnglased-tüdrukutonglased või vähemalt Jukud-Anud-Reinud-Malled.“ Ja siinkohal pange kõrva taha, koolipapad-koolipreilid, vaimuelu-taiuolu edendajad-edasitõukajad, et pärabaroki „põhiline kirjavahemärk on sidekriips“.

5
Viies käsk: kasuta igal võimalusel algriimi. „Nagu kunagi esivanemaid, aitab see sindki edasi vaimuvälkude vahemikus, mis võib piinavalt pikaks venida. Las venib. Aga venimises olgu värskust, sonimises sõnasahvti.“ Siin ei ole lisada muud, kui et „Kalevipoeg“ stiilinäitena kõikide teatrite mängukavva ja järgmiseks Eesti suurfilmiks, mõistagi täht-tähelt ja värss-värsilt!

6
Kuuendaks tee aga tihti kalambuure ehk sõnamänge. „Kui muud meelde ei tule, siis hariduse-harituse ainetel imed ikka midagi välja.“ Ja ärgu heitugu need, kelle kalambuurid vana hea Pikri või Juure-Contra-Vilmsi tasemeni ei küündi. Laenata võib ju ka, ja seda teen minagi, soovides kõikidele kalambuurijatele „luult tiibadesse“!

7
Seitsmes käsk lubab veidi vabamalt võtta: ära hooli sellest, et sa nõiduslikult küütleva keelehelme tähendust täpselt ei tea. „Selles nipp ongi. Lugeja-kuulaja ka ei tea.“ Kõiki keerukaid võõrsõnu või Aaviku uudiskeelendeid tunnevad ehk ainult prognaatsed ürmad.

8
Kaheksas, eriti tähtis käsk paneb südamele, et ütle muudkui ümber. „Aotämus kappas nõgisikk-traktorist terastäkkhobul kõppadi-kõppadi ringi, tolmulakk lehvimas, suitsusaba seljas, järas põllusiiluhõlma, põlluhõlmasiilu…“ Ja nii edasi ja edasi, sest „moel on tohutu mass“.

9
Üheksas käsk suunab tegema uusi liitsõnu ja tuletisi, kogu aeg. „Keel on teatavasti ammendamatu varaait, -kamber ja -mu. Niikuinii sa ei ütle enam enne, vaid muiste-toona-möödanikus. Ära siis ütle ka pärast, vaid uni-puru-pärastikus.“

10
Ja dekaloogi viimane, kümnes käsk, vahest see kõige olemuslikum: ära häbene midagi, sest „mood ei lase ennast häbeneda“. Häbi ja pinget aitab vähendada Ülo Mattheuse asjakohane sedastus (Sirp, 03.05.2019): kõike võib öelda, miski pole rumal, ka ütleja mitte, sest rumalus kui nähtus ja mõiste on diskvalifitseeritud. Elagu plära…, vabandust, pärabarokk!

autor: Priit Põhjala

ÄRALÖRTSITUD SÕNA „OLULINE“

Iga toimetaja teab une pealt hulka sõnu, millel pole küll midagi viga, kuid mida kiputakse üle kasutama ja sellega ära lörtsima. Üks selline on „oluline“.

Mõnikord kipub kannatama ka mõtteselgus, nagu järgmises näites:
„Menetlused tõid kaasa olulise koormuse politseiametnikele“.
• Milline see oluline koormus oli?
• Kiuslikult tahaks ka teada, missugune on selle vastand – väheoluline koormus.
Vast on mõeldud, et politseiametnike koormus kerkis menetluste suure hulga tõttu MÄRKIMISVÄÄRSELT.

Veebilehtedel on hakanud levima hüüe „Oluline teada“, mille asemel oleks mõnikord värskem ja tabavam vana hea
• „Pane tähele“ ehk
• „Pane hästi tähele“.
Peale nende oleks teinekord aga võimalik kasutada
ladina lühendit NB! (ld „nota bene“).

https://kultuur.err.ee/1023464/keelesauts-aralortsitud-oluline

KAAMELI või KAAMLI?

kaamel : kaameli : kaamelit

kaamelid : kaamelite : kaameleid

E-täht käänamisel ei kao.

VASTIKU MUTI SAETUD MATERJALID ehk TÕLGE EESTI MOODI vol 2

«Oluliste materjalide ja hetkede juures tasuks tõlkimisel kasutada ikkagi professionaale.»

«See on puhas kuld.» Nii ütleb minu lemmikõpetaja arusaamatuste kohta, mis võõrkeeles suheldes tekivad. Selle asemel, et viga ruttu ära parandada ja edasi minna, võtab ta aja maha, et juhtunut luubi all uurida ning välja selgitada, mis, kuidas ja miks juhtus. Tema arvates aitavad just arusaamatused avastada, mõista ja vältida olulisi probleeme, mis võivad võõrkeelses suhtluses tekkida.

Martin saatis pildi kägistamisohu eest hoiatavast sildist Lego poes Tartu Lõunakeskuses. Ta kirjutab, et ingliskeelne «choking hazard» peaks selles kontekstis tähendama lämbumisohtu, sest kokku pandud Lego figuurid ei kipu ju ometi lapsi kägistama.

Merit oli teinud pildi Rimi riiulist. Klaasialuste (inglise keeles «coaster») komplekt on hinnasildil «romantiline rannasõidulaev». Loogilise arutluse juures on tuntud ütlus, et kui ta näeb välja nagu part, ujub nagu part ja prääksub nagu part, siis ta on tõenäoliselt part. Kui asi näeb välja nagu klaasialus ja seda klaasialusena kasutatakse, tasuks seda ilmselt ka klaasialuseks tõlkida.

Stockmanni kaubamajas asub «tare machine» (taaraautomaadi tõlge), mis võib inglise keeles tähendada hiirehernemasinat, umbrohumasinat, tühimassimasinat või pakendikaalumasinat. Stockmanni kaubamaja veebilehel esitletakse hiirehernemasinat.

Väga vaevaline on inglise keel Sandri pildistatud reklaamil, mis on pärit Eesti tootjaid esitlevast nurgakesest Tallinna lennujaamas. Näiteks lauses «If you are interested in bitch sawn materials take our visit card» («kui olete huvitatud vastiku muti saetud materjalidest, võtke meie visiitkaart») peaks sõna bitch asemel olema birch («kask») ja «visit card» asemel «business card». Pöördumine mõjuks inglise keeles
kentsakalt ja mitte eriti veenvalt isegi siis, kui need sõnad ära parandada. Tulemus oleks aga palju parem, kui panna firma nime alla näiteks tekst «High quality sawn
timber», seejärel «Please contact us», ning siis koordinaadid.

Johanna saatis foto tema jaoks veidralt kõlavaist vastetest Pärnu Kaubamajaka majajuhi tõlkes. Ta kirjutas: «Taaraautomaat» ehk «Reverse vending machine»?
«Vastupidine joogiautomaat»? Välismaalasena ei saaks mina ilmselt aru, et tegu on tühja pandipakendi kogumise automaadiga, pigem kõlab nagu masin, kuhu paned
oma ostetud joogipudeli sisse ja saad vastu summa, mille eest selle ostsid.

«Baby change» (laste mähkimislaua tõlge) asemel soovitab Johanna kasutada «Baby changing station», sest esimene tõlge tähendab «beebi vahetusraha».

MIS JUHTUS?
Nende tõlgetega on sama lugu nagu õnnetusega, millest näha vaid tulemus. Seda, millest asi algas ja mis täpselt juhtus, ei pruugi selgitada isegi juurdlus ning sõelale võibki igaveseks jääda mitu oletust. Seetõu on eriti väärtuslik kiri Johannalt, kes kirjeldas pikemalt oma mõekäiku.
Samamoodi mõtlejaid võib olla teisigi. Johanna leidis, et taaraautomaadi tõlge reverse vending machine ehk «vastupidine joogiautomaat» on arusaamatu, puine ja veider.

Tõde on rabav nagu Agatha Christie kriminaalromaani lõpusirge: just nii taaraautomaati inglise keeles nimetataksegi, nagu guugeldades selgub.

Meile võib tunduda imelik tõlge, mille sõnad ühekaupa eesti keelde tagasi tõlkides ei võrdu eestikeelse algtekstiga, samuti tõlge, mille sõnade arv, järjekord või grammatiline vorm ei kattu originaaliga. Seepärast võib tellija pidada tõlkija tehtud tõlget valeks ja asuda seda ise «õigeks» parandama.

Tegelikult on aga tõenäoliselt vale või suisa arusaamatu see tõlge, mis kopeerib kõiges lähteteksti. Nii on see eesti keelest ja eesti keelde tõlkides ning ka muude keelte vahelistes tõlgetes. Tare machine (taaraautomaadi tõlge) kõlab turvaliselt
kodusena, kuid on vale.

Laste mähkimislaua tõlke «baby change» praakis Johanna välja seetõu, et see tähendab beebi vahetusraha. Tema põhjendus on õpetlik mitmes mões. Esiteks on meis võõrkeelsele sõnale sageli kinnistunud üks tähendus ning sageli see, mida koolis esimesena õppisime, näiteks «coast» = rand. Enamikul sõnadest on aga mitu, sageli vägagi erinevat tähendust.
«Change» tähendab vahetusraha, vahetust, muutust, asendust, vaheldust, münte ja palju muud.
«Choke» tähendab nii lämbumist kui kägistamist.

Teiseks ei teadvusta me alati seda, mida nimetan sõnade keemiliseks reaktsiooniks. Nii nagu kollast ja sinist värvi segades tekib roheline värv, võib uus «värv» ehk
tähendus tekkida ka siis, kui mitu sõna kokku panna.
Reaktsioon ehk tähenduse muutus võib keeleti erineda,
see tähendab ühes keeles võib sõna A + sõna B võrduda tähendusega AB (kõrge + kool = kõrgkool),
teises keeles aga tähendusega F (high + school = high school ehk keskkool).

Ei saa eeldada, et visiitkaardi tõlkimiseks on lihtsalt vaja sõnad «visiit» ja «kaart» inglise keelde tõlkida ja ritta panna.

«Baby change» ei tähenda beebi vahetusraha. Veelgi enam,
kui guugeldada tekst «baby change» piltidena (images), on näha, et sellised sildid on laialt kasutusel.

KOKKUVÕTTEKS
Valitud näiteis on tõlgitud teksti eesmärk, olulisus, kasutamise olukord ja palju muud väga erinevad. Me ei saa panna samale pulgale hoiatust ja infot taaraautomaadi kohta, mis mõlemad tõlkes kaduma läinud.

Isegi ühes ja samas ettevões võivad tõlkeapsude tagajärjed väga erinevad olla. Kui puidueevõe töötaja kirjutab pikaajalisele partnerile «birch asemel kogemata bitch, ei
juhtu sellest midagi. Selliseid vigu võib ette tulla igaühel, kes võõrkeeles suhtleb. Paraku võib aga juhtuda nii, et koostööni välispartneriga ei jõuta, sest selle nurjab esmamulje.

Insener, kes näeb millimeetrist kõrvalekallet seinas, ei pruugi märgata, et ühes kohas on kask «birch» ja teises «bitch», samamoodi nagu keele suhtes kullipilguga tõlk võib-olla
ei märka mitu sentimeetrit viltu olevat nurka.

Vigadest kubisev reklaam on sama, kui minna ärikohtumisele soliidses ülikonnas, mille revääril laiutab tomatimahla plärakas. Äri võib soikuda ka e-poes, kus näiteks
klaasialused on tõlgitud romantilisteks rannasõidulaevadeks – köögitarbeid ei otsi ju keegi veesõidukeid tähistavate märksõnadega.

Oluliste materjalide ja hetkede juures tasuks niisiis tõlkimisel kasutada professionaale. Veelgi olulisem on aga mõista, kui suur tähtsus tõlkel võib olla. Loodetavasti oleme tänu terastele lugejatele selles osas suure sammu edasi astunud.

Ülle Leis

Ülle Leis: vastiku muti saetud materjalid ehk Tõlge Eesti moodi vol. 2 Postimehe arvamustoimetus kutsus lugejaid üles saatma fotosid ebaõnnestunud tõlgetest Eestis. Neid juhtumeid kommenteerib tõlk Ülle Leis. Tema sõnum on, et oluliste materjalide ja hetkede juures tasuks tõlkimisel kasutada ikkagi professionaale.

PASTA TUUBI TAGASI

Mis on pasta ja mis on tuub? Tsitaat ühest ajalehest: „Kuju järgi jagatakse pastasordid kuude suurde rühma: .. torukujulised sordid – seest tühjad sordid, näiteks meie armsad makaronid ehk maccheroni’d, penne’d – siledad tuubid, mille otsad on diagonaalselt lõigatud, ja penne rigate’d – soonilised tuubid.“

Toru- jm kujulised tainatooted (makaronid, nuudlid, spagetid) on eesti keeles saanud nime makaronide järgi – MAKARONTOOTED.

Pasta on meil tähendanud tainjat segu, nagu tomati- või hambapasta.

Tuub on pastaga seotud – sedasi oleme nimetanud kruvitava korgiga torukujulist plast- või plekkkesta kreemide, pastade jms mahutamiseks.

See „tuub“, mida loo alguses toodud näite autor mõtleb, on eesti keeli hoopis TORU (ladina tubus, inglise tube). Toru otsa lõikab eestlane viltu.

Tõlgime nüüd maakeelde: penne on viltu lõigatud otsaga torud. Itaalia penna tähendab sulge ja eks lõigatud ka kirjutussule ots viltuselt. Mitmuse tunnust
-d ei pea enam lisama, sest itaalia penne ja maccheroni on isegi mitmuses, ainsus on penna ja maccherone.

Võõramaid makaroninimetusi sobib – vähemalt esiotsa – kirjutada kursiivkirjas (FB-s ei saa sõnu kaldkirja panna, seda peab lugeja järgmistes sõnades ette kujutama):
sööb fettuccine’t, tagliatelle’t, pappardelle’t (eri laiusega lintnuudlid), farfalle’t (liblikmakaronid), fusilli’t (spiraalmakaronid), orzo’t (otstarbelt supimakaronid, kujult riisiterataolised), cannelloni’t, tortellini’t (mõlemad on täidisega makaronid, esimest neist on kuju järgi nimetatud ka rullmakaronideks). Võõrsõnana on ÕS 2006-s sees ravioolid, tuntuse suurenedes võiksid lisanduda nt kannelloonid ja tortelliinid. Muidugi ei maksa makarone nimetades unustada ka ilmekaid liitsõnu, mis eespool sulgudes lisatud.

Mitmesuguse kujuga makaronvigurite ühisnimetus on VIGURMAKARONID, mille hulka kuuluvad ka näiteks teokarbid (itaalia conchiglie).

Makaron, mida pasta praegu inglise keele toel välja sööb, ei ole tulnud eesti keelde nõukogude ajal, nagu vahel arvatakse. Sõna on sees juba 1918 ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“. Ei ole küll makaroni süü, et ta mõnele meist vaid Vene aega meenutab.

Maire Raadik
https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=105

RAPORTEERIMA

Võõrsõna „raporteerima“ tähendab ’millestki ametlikult teada andma, (ametlikku) ülevaadet, kokkuvõtet tegema’, sõjalises kontekstis ’raportit tegema, ette kandma’.

Seda sõna tuleks eesti keeles kasutada koos SEESTÜTLEVA käändega: raporteerima millest?, nt
• politsei raporteeris rahutustest või
• piirivalvurid raporteerisid presidendile valmisolekust.

Ometi näeb aina sagedamini keelekasutust, kus „raporteeritakse leetrijuhtumeid“ või „raporteeris majandusaasta tulemused“. Millest selline kasutus?
Võib-olla on asi selles, et inglise „report“ tõlgitakse liiga sageli võõrsõnaga „raporteerima“, kaalumata teisi võimalusi, ja sellega tuleb kaasa ka inglispärane rektsioon „report something (to somebody)“.

Inglise tegusõna „report“ tähendusteks annab inglise-eesti sõnaraamat ’teadustama, teatama; ette kandma, esildama, esitama, raporteerima; avaldama, jutustama; üles andma, peale kaebama, kaebust esitama; aruannet tegema, esitama’.

Võõrsõnu „raport“ ja „raporteerima“ võikski eesti keeles kasutada eeskätt sellises kontekstis, kus on juttu ametlikust ettekandest, ja muudel juhtudel valida sõnu eelnevast loetelust.

Mõned asendussoovitused:
• Kõiki töötajaid julgustatakse pöörama tähelepanu töökeskkonnale ja
raporteerima tähelepanekuid tööl → .. TEATAMA tähelepanekutest tööl ~ .. ETTE KANDMA tööl tehtud tähelepanekutest.
• Tööandja ei pea Tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid
tööõnnetusi → Tööandja ei pea Tööinspektsiooni enam INFORMEERIMA ~
Tööinspektsioonile enam TEATAMA kõikidest kergetest tööõnnetustest.
• 19. juuli seisuga oli lõppenud kvartali saavutused jõudnud raporteerida 16%
firmadest → .. saavutused jõudnud ESITADA ~ saavutustest jõudnud
TEATADA 16% firmadest.
• Fujitsu raporteeris majandusaasta tulemused → .. AVALDAS majandusaasta
tulemused.
• Viipemaksetega seotud probleemid palume raporteerida siin. →
Viipemaksetega seotud probleemidest palume TEATADA siin. ~
Viipemaksetega seotud probleemid palume ÜLES ANDA siin.

Nimisõna „report“ eesti vasteteks annab sõnaraamat ’teadustus, teade; ettekanne, esildis, aruanne, raport; referaat; teatis; avaldus, jutustus; kuuldus, kumu; (hea, halb) kuulsus’ – samuti üsna lai valik.

Sagedamini sobivad kantseliitliku maiguga „raporti“ asemele eesti keeles ARUANNE, ETTEKANNE või ÜLEVAADE, ent ka PROJEKT, UURING või ANALÜÜS.

Tähelepanelikuks võiksid muuta sellised laused nagu
• „raportis analüüsitakse“
(siis on see suure tõenäosusega hoopis ANALÜÜS),
• „raportis uuritakse“
(see on ilmselt UURING),
• „raportis antakse ülevaade“
(siis see ongi ÜLEVAADE või ARUANNE).

Iga lugeja saab siit ise edasi mõelda.

Tuuli Rehemaa
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=426•

ÜLLE MADISE KRITISEERIS BÜROKRAATLIKKU KEELT JA KIRJELDAS KAFKALIKKE OLUKORDI

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris teisipäeval riigikogu ees aastaülevaadet tehes ametnike bürokraatlikku keelekasutust, kirjeldas inimesi tabanud kafkalikke olukordi ja soovitas pensionireformi tehes mõelda sellele, kuidas tulevikus tagada vaesusse jäävate pensionäride toimetulek.

Madise hinnangul pärsib bürokraatlik keelekasutus igaühes väärtusliku inimese nägemist. «Kui tegu on kliendi ja teenusega, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: noh, klient ei saanud teenust. Kui tuleks öelda, nagu asi on, näiteks et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta, oleks vist raske inimesi uksest välja menetleda. Ehk ongi taas aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on, ja tunnustada neid, kes räägivad loogilist, ausat ja selget juttu ja kelle teod on jutuga kooskõlas,» ütles Madise oma kõnes, milles ta andis ülevaate oma tegevusest ajavahemikul 1. septembrist 2018 kuni
31. augustini 2019.

Puudutades põhjusi, miks ametnikud sageli niimoodi käituvad, leidis Madise, et neid ei väärtustata piisavalt. «Ma arvan, et suurim probleem on meie nn eesliini nõrkus. Kas ametites ja inspektsioonides, koolides ja haiglates, lastekaitses ja hooldekodudes ikka on oskajatel spetsialistidel toetav töökeskkond, õiglane tunnustus ja vastutusele vastav palk? Kardan, et ei ole. Ja me oleme näinud, et ei ole tõesti. Vahe ministeeriumide palkadega üha kasvab. Ja samal ajal eks ju eesliini inimesed näevad, kui palju on tegelikult ministeeriumides asendustegevust ja kui vähe on tulemust. See ei tõsta motivatsiooni,» tõdes ta.

KAFKALIKUD OLUKORRAD SAID LAHENDUSE
Õiguskantsler kirjeldas olukordi, mis tema hinnangul on oma absurdsuses kafkalikud – ekslikult surnuks kuulutatud mees ei saanud ennast legaliseerida või olukord, kus liikumispuudega inimesel kästi ID-kaardi abil maksta selle eest, et tema töötamast lakanud ID-kaart korda teha.

«Kõige uskumatum ja nukram on lugu surnud mehest, keda ükski riigiasutus ei pidanud vajalikuks ellu tagasi aidata. Inimene oli tagaselja surnuks tunnistatud, soovis ellu tagasi pöörduda. Ja enne seda, kui ta meile jõudis, ei olnud mitte keegi talle öelnud, mida ta peaks tegema, et uuesti elavate kirja jõuda. Tegemist oli tõeliselt kafkaliku teekonnaga.

Muu hulgas öeldi inimesele ka kohtu kantseleis, et ta ei saa avaldust tuua, sest ta on surnud,» rääkis Madise. «Siis leiti, et ka tema esindaja ei saa tuua, sest surnul ei saa esindajat olla. Ja inimene kaotas tõepoolest praktiliselt lootuse. Asi lõppes sellega, et me olime sunnitud aitama ise vajalikud dokumendid valmis teha ja õigesse kohta ära viia. Praegu on inimene jälle elus, maksab makse, ma usun, et tal on ka tervisekindlustus nüüd,» kirjeldas õiguskantsler.

«Üsna sarnane oli olukord liikumisvõimetu inimesega, kelle ID-kaart blokeerus. Pangakontol, mida ainult sedasama
ID-kaarti kasutades oli võimalik käsutada, oli kogu tema raha. Ja siis teatati, et tee ülekanne, maksa ära riigilõiv ja siis teeme su ID-kaardi uuesti lahti,» rääkis Madise, lisades, et tegelikult tuleb seda teha tasuta ja inimese juures kodus. «Asi õnnestus mõnenädalase pingutuse järel jällegi korda ajada. Ja ma loodan, et paremaks sai ka süsteem. Aga ometi suudeti selle inimese emale, kes tema eest võitles, nädalaid ajada täielikku jama, anda täiesti vastukäivaid soovitusi ja vihastada inimene absurdsete nõudmistega välja, muu hulgas nõudmisega sedasama blokeerunud ID-kaarti kasutades siseneda oma pangakontole ja teha vajalik ülekanne,» tõdes Madise.

Madise ütles riigikogu saadikute küsimustele vastates, et jälgib «suure hoole ja tähelepanuga» kavandatavat pensionireformi ning rõhutas sellega seoses, et igal juhul tuleb tagada pensionide minimaalne tase ja vajadusel kasutada selleks ka maksumaksjate rahastatud sotsiaaltoetusi.

«Juhul, kui ei muudeta Eesti põhiseadust, mille kohaselt ühiskond tervikuna peab tagama igaühele minimaalse väärika äraelamise, ja Eesti ei ütle lahti rahvusvahelistest lepingutest, mis nõuavad riigilt sedasama, siis tuleb sedalaadi plaane pidades päris kindlasti läbi mõelda, et kuidas vaesusesse sattuvate pensionäridega hiljem toime tulla või millised on need meetmed, mis tagavad vanaduspõlves pensioni, mille asendusmäär on vähemalt 40% eelnevast sissetulekust,» rääkis Madise teisipäeval riigikogus. «Juhul, kui kaob ära selline pensionisüsteem, mis võimalikult paljudele tagaks põhiseaduse mõttes inimväärse äraelamise vanaduspõlves, et siis tuleb arvestada sellega, et nendele inimestele tuleb ette näha senisest palju suuremas ulatuses sotsiaaltoetusi ja seda siis maksumaksja arvel.»

Madise rõhutas oma esinemises ka, et omastehooldus ei tohi ebamõistlikult koormata perekonda ning lähedastele ei saa panna suuremat koormat, kui nad kanda suudavad. Omavalitsused ja riik peavad tagama abivajajate sotsiaalhooleande ning kedagi ei tohi sundida loobuma oma tööst ja õpingutest või laste toetamisest, kuna ta peab hooldama oma vanemaid, rõhutas Madise.

Õiguskantsler juhtis oma ettekandes tähelepanu ka sellele, et ametnike ja poliitikute tööalaseid vigu hinnates tuleks hukka mõista teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulevad eelkõige laiskusest, hirmust ja südametunnistuse puudulikkusest. Kui aga eksimuse taga on valearvestus või -info, peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada. Siin saame me kõik parastava suhtumise muutmiseks palju ära teha.

Just hirm meelepaha ees kehutab vigu eitama ning inimeste heaolu ja meelerahu arvel kujuteldavat mundriau kaitsma.

Edasi vt https://bit.ly/38aUaEn