Loovuse Koolituskeskus

Loovuse Koolituskeskus pakub põnevat õpivõimalust kõigile, kes peavad lugu innovatsioonst, loovusest ja kunstist.

LOOVUS VIIB UNISTUSED TÄIDE! Unistuste täitumist! Ja uusi suuri unistusi…

Tallinna koolide õpilaste EV100 kingitus

Laulame Eesti ilusaks!

Timeline Photos

Õppesuunad Pirita Majandusgümnaasiumis
1. Loomeettevõtluse õppesuund
Õppesuund keskendub ennekõike tänapäevaste infotehnoloogiliste vahenditega loodavale loomingule ja selle loomingu kasutamisele äritegevuses nii eraldi objektina kui ka teiste toodete turundusvahendina. Loomeettevõtluse õppesuuna eesmärgiks on rakendada ja mõista kaasaegse multimeediumi suhtlemis- ja väljendusvorme ettevõtluses ning turunduses, ühtlasi arendada kriitilise mõtlemise ja analüüsi oskust, tutvudes põhjalikumalt meid igapäevaselt ümbritseva visuaalse inforuumiga ning seda reguleeriva õigusruumiga. Teoreetiliste ja praktiliste kursuste raames õpitakse fotograafia, filminduse, animatsooni ja graafilise disaini põhialuseid, treenitakse suhtlemise ning kirjaliku väljenduse oskust, õpitakse orienteeruma loomeettevtlusega seotud seadusandluses.

Õppesuuna väljakujundamisel ja ellurakendamisel tehakse koostööd Eesti kõrgkoolide ja teadusasutustega. Nõu, jõu ja konkreetse toena aitavad õppesuunas kaasa kooli vilistlased.

2. Majanduse õppesuund
Majanduse õppesuuna arendamine algas Pirita Majandusgümnaasiumis juba 1993. aastal. Aastate jooksul terviklikuks süsteemiks kujunenud õppesuund annab traditsiooniliselt heatasemelise majandushariduse, mille pinnalt võib minna julgemalt looma oma ettevõtet või jätkata edukalt õppimist kõrgkoolis. Majandusõppe kursuste raames tutvutakse ettevõtluse ja turunduse alustega, mängitakse läbi oma ettevõtte loomine ja kõik sellega kaasnev mikro- ja makromajanduse, raamatupidamise ning maksunduse ja äriplaani kursustel. Lisaks sellele on kõigil võimalus luua kogenud juhendajate ja mentorite käe all oma õpilasfirma, osaleda sellega erinevatel õpilaslaatadel ning konkurssidel.

Majanduse õpetamisel on kool teinud tihedat koostööd erialainimestest vilistlaste, Eesti Sisekaitseakadeemia ja organisatsiooniga Junior Achievement Eesti. Meie õpilased on edukalt osalenud Tallinna ettevõtluspäevade üritustel ja vabariiklikel majandusolümpiaadidel.

Timeline Photos

Timeline Photos

Tintu-Mon

Creativity

Kas ka Eesti koolide tulevik - telefonikastid igasse klassi? Lätis juba kasutusel (Adazi Free Waldorf School ĀBVS)!

media.giphy.com

media.giphy.com

Loovuse imeline avaldumine!

media.giphy.com

Timeline Photos

epl.delfi.ee

Lauri Leesi: hariduses on raha nii et tapab, ainult mitte õpetajate ehtsaks palgatõusuks

epl.delfi.ee Eestis ei ole mitte lastele ja noortele hariduse andmine kallis, kallis on hoopis hariduse haldamine.

youtube.com

Do Schools Kill Creativity? | Sir Ken Robinson | TED Talks

Sir Kenneth Robinson on inglise kirjanik, avalik kõneleja, rahvusvaheline nõustaja loovushariduse teemal valitsustele, MTÜ-dele ja kunstikoolidele. Aastail 1985–1989 töötas ta projektiga “Kunstid kooli”, mis loodi selleks, et parandada loovhariduse andmist Inglismaa ja Walesi koolides. Peale seda töötas ta 12 aastat Warwicki ülikoolis haridusteaduse professorina kunstide õpetamise valdkonnas. Teda on auhinnatud suure hulga autasude ja tiitlitega suurepärase töö eest oma valdkonnas ning 2003. aastal andis kuninganna Elizabeth II Robinsonile rüütlitiitli tema töö eest kunstide edendamisel. Järgnevalt kokkuvõte Robinsoni hariduse teemalisest kõnest TED konverentsil 2007. aasta algul.



Sir Ken Robinson: Kas koolid hävitavad loovuse?

Mind huvitab haridus. Õigupoolest olen avastanud, et kõiki huvitab haridus. Kas olete vahel öelnud pidulikul õhtusöögil, et töötate haridusvaldkonnas? Muidugi, hariduses töötades ei satu te tihti pidulikele õhtusöökidele. Aga kui te juhtute pidulikul õhtusöögil mainima, et töötate hariduses, siis suure tõenäosusega vajub vestluspartner näost ära. Ja samas, kui küsite tema hariduse kohta, siis naelutab ta teid oma jutuga seina külge. Sest haridusteema on üks nendest, mis on inimeses väga sügavalt juurdunud nagu religioon või raha.

Ma usun, et meie huvi hariduse vastu on seotud sellega, et see peaks meid viima tulevikku, mida me veel praegu ei suuda haarata. Meil ei ole õrna aimugi sellest, milline on maailm siis, kui täna kooliteed alustav laps pensionile läheb. Aga ometi peame me teda ette valmistama selleks tulevikuks, mida me ei tunne.



Laste innovatsioonioskus

Me võime kõik nõustuda, et lastel on suurepärane võime innovatsiooniks. Ma usun, et kõigil lastel on vaimustavad anded ning me laseme need üsna hoolimatult käest. Minu seisukoht on see, et loovus on hariduses sama oluline kui kirjaoskus ning sellele peaks olema omistatud sama staatus.

On üks tore lugu 6-aastasest tüdrukust joonistamise tunnis. Õpetaja sõnul ei armastanud ta eriti tundides tähelepanu pöörata, kuid kunstitunnis kuuletus hästi. Selles tunnis küsis õpetaja tüdrukult: “Mida sa joonistad?” Tüdruk vastas: “Joonistan pilti Jumalast.” Õpetaja oli hämmastunud ja avaldas arvamust, et keegi ei tea ju, milline Jumal välja näeb ning tüdruk vastas selle peale stoilise rahuga: “Nad hetke pärast saavad teada.”

Lapsed ei karda riskida ja eksida. Ma ei pea silmas seda, et eksimine on sama mis loovus, kuid me teame, et kui sa ei ole valmis vahel eksima, siis ei tule sa lagedale mitte millegi originaalsega. Ning selleks ajaks, kui nad kasvavad suureks, on suurem osa lapsi selle võime kaotanud. Nad on õppinud pelgama eksimist.

Meie ühiskonnas toimib kõik vigade stigmatiseerimise kaudu: riiklik õppekava teeb ruttu selgeks, et viga on kõige hullem asi, mida sa teha saad. Selle tulemusel harime me loova potentsiaali inimestest välja. Picasso on öelnud, et kõik lapsed on sündinud kunstnikud. Probleem seisneb selles, kuidas jääda kunstnikuks ka üles kasvades. Ma usun kindlalt, et me ei kasva loovaks, vaid me kasvame loovusest välja, õigemini meid haritakse loovusest välja.

Suurbritannias väga tuntud koreograaf Gillian Lynne on rääkinud sellest, kuidas teda peeti kooli ajal väga rahutuks ja sõnakuulmatuks lapseks. Ta ei suutnud kunagi tunnis paigal püsida ning tema ema suunati spetsialisti jutule, kuna koolis arvati, et lapsel on õppimisraskused. Psühholoog vestles emaga ning jälgis siis tuppa üksi jäetud väikese Gilliani käitumist, kes niipea kui omaette jäi, hakkas tantsima. Psühholoogi kokkuvõte Gilliani emale oli „Teie laps ei ole haige, ta on tantsija.“ Iga teine psühholoog oleks võib-olla kirjutanud välja ravimid ja käskinud lapsel maha rahuneda ning meil oleks tänapäeval üks suurepärane tantsija ja koreograaf vähem.



Haridussüsteem on üles ehitatud liiga ühekülgselt

Maailmas ringi rännates ja erinevaid haridussüsteeme nähes olen kohanud sama õppeainete hierarhiat. Tipus on matemaatika ja keeled, siis tulevad humanitaarained ning kõige lõpuks loovained. Terves maailmas ei ole mitte kuskil haridussüsteemi, mis õpetaks tantsu samal tasemel nagu matemaatikat. Miks mitte? Liikumine on sama oluline kui matemaatika. Meil kõigil on keha.

Ometi keskendub haridussüsteem ajule – täpsemalt ühele ajupoolkerale. Kui vaadata haridussüsteemi eesmärki väljastpoolt ning hinnata selle järgi, kes on selle süsteemi kohaselt kõige edukamad, siis näib hariduse eesmärgiks olevat ülikooliprofessorite tootmine. Ma austan väga ülikooliprofessoreid, olin ise ka aastaid üks neist. Kuid me ei peaks neid seadma ülimaks eesmärgiks.

Meie haridussüsteem põhineb akadeemilistel võimetel ja sellel on üsna lihtne põhjus. Enne 19. sajandit ei olnud terves maailmas riiklikke haridussüsteeme, kõik need loodi, pidades silmas industrialiseerimise vajadusi. Seega, õppeainete hierarhia loodi selle põhjal, et kõige olulisemad olid õppeained, mida oli tarvis töö tegemiseks.

Ma usun, et paljusid meist on kooli ajal meelega eemale tõrjutud aladest, mis meile meeldisid, selle jutuga, et sellel alal ei saa sa kunagi tööd. Heade, kuid ekslike kavatsustega soovitati meil mitte tegeleda muusika või kunstiga, sest sinust ei saa professionaalset muusikut ega kunstnikku.

Meie nägemuses intelligentsusest domineerib akadeemiline võimekus, sest ülikoolid loovad süsteemi enda näo järgi. Üle maailma on avalik haridussüsteem ülikooli sisseastumiseksamite pikaajaline protsess. Ning selle tulemusel arvavad väga paljud andekad loovad inimesed, et nad ei ole targad. Sest seda, milles nad koolis tugevad olid, ei hinnatud või lausa halvustati.



Uus intelligentsuse kontseptsioon

UNESCO andmetel lõpetab järgmise 30 aasta jooksul haridustee rohkem inimesi kui ajaloo algusest peale. Äkitselt ei ole akadeemiline kraad enam midagi väärt, sest kõigil on see. Seal, kus varem sai tööd bakalaureusekraadiga, on nüüd magistrikraadi tarvis. Ning aladel, mis varem vajasid magistrikraadi, ei saa nüüd ilma doktorikraadita enam hakkama. See on akadeemilise inflatsiooni protsess, mis näitab, kuidas terve haridussüsteem hakkab meie jalge all kokku vajuma.

Me peame radikaalselt ümber mõtlema oma vaated intelligentsusele. Intelligentsus on mitmekülgne ja dünaamiline. Me mõtleme maailmast sel moel, kuidas seda tajume – visuaalselt, heliliselt, kinesteetiliselt, abstraktsetes terminites ja liikumises. Aju on väga interaktiivne ning kõik aju osad töötavad pidevas omavahelises suhtluses. Väga tihti ilmneb parim loovus erinevate distsipliinide omavahelise interaktsiooni käigus.

Ma arvan, et meie ainus lootus tulevikuks on vastu võtta uus inimökoloogia kontseptsioon. Me peame ümber sõnastama, mida tähendab inimlike võimete rikkalikkus. Praegune haridussüsteem ei teeni tulevikku. Me peame ümber hindama peamised põhimõtted, mille alusel oma lapsi harime ning nägema oma loovaid võimeid selle rikkusena, mida nad tegelikult on. Meie ülesanne on harida inimest terviklikuna, et ta saaks vastu astuda tulevikule, mida meie ei pruugi enam näha, aga nemad näevad ja peavad sellega midagi ette võtma.

http://www.ted.com Sir Ken Robinson makes an entertaining and profoundly moving case for creating an education system that nurtures (rather than undermines) ...

Timeline Photos

Teatrikriitik: liiga paljud õpetajad ei oska hinnata lastele esinejate taset

Festival „Teater noorele vaatajale 2015” koondas lastele ja noortele mängivad väiketeatrid ja ringreisitrupid, kes näitasid publikule oma parimaid lavastusi. ASSITEJ Eesti keskuse korraldatud festival toimus 28. ja 29. oktoobril Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses. Eelkõige ootasid korraldajad publikuks lasteaedade ja koolide õpetajaid ning huvijuhte, et leida koos leevendust lasteasutustes esinevate truppidega seotud muredele. Meeli Parijõgi ASSITEJ Eesti keskuse juhatuse liikmelt, teatriuurijalt ja -kriitikult Rait Avestikult, kuidas see õnnestus.

Kui suur oli õpetajate ja huvijuhtide huvi tänavuse festivali vastu?

Praegusel kujul, mil tahtsime publiku hulgas näha eelkõige ja hulgaliselt pedagooge, toimus festival juba kolmandat korda. Oleme seisukohal, et just lasteaedade ja koolide õpetajad-huvijuhid on olulised filtrid selles, millist teatrit lapsed ja noored näevad. On ju nemad need, kes teatri sõna otseses mõttes oma asutusse sisse lasevad. Ei tea, millest see tingitud on, kuid just pedagoogide huvi festivali vastu on tagasihoidlik olnud. Ma muidugi üldistan, kuid tundub, et siin on tegemist lihtsalt viitsimatusega mugavustsoonist väljuda.

Kui agaralt osalesid õpetajad aruteludel?

Keskmiselt on festivale külastanud umbes 20 pedagoogi igal aastal. Loomulikult on neist suurem osa ka aktiivselt aruteludel osalenud. Need mõttetalgud ongi kohad, kus õpetaja saab vestluses teatriekspertide, tegijate ja teiste pedagoogidega tuge oma kahtlustele või tõekspidamistele. Loodan, et festivalidest osa võtnud õpetajad suudavad oma asutuses märksa paremini valida, kui üks või teine teater ennast pakkuma tuleb.

Festivali üks eesmärke oli tõsta õpetajate teadlikkust ja otsida lahendust probleemile, et lasteaedades ja koolides pakutava taseme eest ei vastuta justkui keegi. Tegemist on juba habemega murega. Milline võiks olla lahendus? Kuidas sujub sel teemal koostöö kultuuriministeeriumiga?

Üks variant ja vahend õpetajate teadlikkust tõsta ongi kõnealune festival. Kuid nagu mainisin, pole see teema õpetajatele küllalt oluline, et sellega töövälisel ajal tegeleda ja festivalidel tarkust juurde saada. Veel enam – tundub, et liiga paljudel õpetajatel on ükskõik, kes nende hoolealustele esineb. Samas ei saa neid ka süüdistada ebakvaliteetse teatri sisseostmises – neil puudub erialane ehk teatriteaduslik väljaõpe. Just seda oleme nende festivalidega üritanud pakkuda.

Ma ei tea, kuidas seda teha, aga õpetajad lihtsalt peavad võtma vastutuse, et lasteaedades ja koolides näeksid lapsed kvaliteetset teatrikunsti. Teine variant oleks muidugi see, kui meil liiguksidki ringi ainult head teatrit tegevad trupid. Aga see on ulme.

Kõige sellega võiksid ja peaksidki tegelema ministeeriumid – tooksin kultuuriministeeriumi kõrvale ka haridusministeeriumi –, aga nagu elu on näidanud, pole see teema neile prioriteet. Sellest on räägitud tõesti juba aastakümneid. Mingid värelused kultuuriministeeriumis aasta-paar tagasi käisid, kuid värelusteks need jäidki. Aga möönan, et see teema pole meie riigis ega meie kõikide elus tõesti kõige tähtsam.

Festivalil pakutav oli korraldajate valik, Eesti laste- ja noorteteatri koorekiht, aga kuidas kirjeldada lastele ja noortele pakutava teatri tervikpilti?

Kuna varasematel festivalidel said esineda kõik trupid, kes soovisid, siis kõikus etenduste tase seinast seina ehk kannatas festivali üldine tase. Nüüd tegime valiku ja iseenesest mõistetavalt oli festivalil avanenud pilt täitsa hea.

Kuid arenguruumi on. Nii nagu teater Eestis üldse, on ka noore vaataja teater väga eripalgeline. Sel aastal oli festivalil balletti, kaasaegset tantsu, pantomiimi, nukuteatrit, sõnateatrit, tugeva atmosfääriga seisunditeatrit jm. Tuleb aga rõhutada, et festivalil nähtu on väga väike osa sellest teatrist, mida tavaliselt lapsed lasteaedades-koolides näevad. Sest nagu teame, väisavad riigi haridusasutusi peaasjalikult n-ö haltuuratrupid, kes väldivad avalikke esinemisi. Üldistan ja kindlasti teen mõnele trupile liiga, kuid see teater on kahjuks üsna üheülbaline, tavaliselt kolme esineja poolt ettekantud jant.

Ehk siis ühest pilti noore vaataja teatrist on raske tekitada, kuna seda teatrit tehakse suures osas varjatult. Nähtava osaga võib üldiselt ja suurte mööndustega rahule jääda.

Varsti algab jõuluaeg, mil lastele ja kogu perele pakutavaid etendusi tuleb nagu küllusesarvest. Mida soovitate kimbatuses õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad pakkuda lastele teatrielamust, aga ei oska pakutava seast valida?

Paari lausega siin pole võimalik anda pedagoogidele teatrist üldteadmisi, mille põhjal üht etendust teisele eelistada. Teade heast asjast levib kõige paremini suust suhu. Kuulake oma tarku sõpru. Ja pidagem ka meeles, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab.

Jõuluajal on teatrielamuse saamine üldse pisut kahtlane. Suuremate teatrite turundus töötab täistuuridel ning vaevalt hakkab õpetaja ise midagi leiutama, kui talle ja tema klassile on teatrisse minek lihtsaks tehtud.

Konkreetsemaid soovitusi saab anda nii, kui hädasolija pöördub ASSITEJ Eesti keskuse kodulehel ­assitej.ee olevate kontaktide poole või küsib sealses foorumis nõu. Jagame hea meelega soovitusi.

13. november 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht

Loovuse Koolituskeskus's cover photo

Loovuse Koolituskeskus

Laste ja Noorte Erakooli Loovus lõpuaktus

Kevad südames.

Niiditehnika. Lihtne teostus, põnev tulemus!

Ilusaid kevadpühi soovivad Loovuse kooli 5-6 aastased kunstnikud!

Kallid Loovuse kooli õpilased ja lapsevanemad!
Laupäeval, 4.aprillil kevadpühade tõttu õppetööd ei toimu.
Ilusaid pühi!

5 aastaste laste meistritöö. Juhendas Lea Heier.

Varakevad 5-6 aastaste laste silmade ja käte läbi. Juhendas Lea Heier.

Volditud õied. Juhendas Aade Veskimägi.

Photos from Loovuse Koolituskeskus's post

Lumemehi saab teha küll, paberist!

PAJU ÕNNE KALLIS EESTI!

Värvusõpetus avab sügavuse maagia. Juhendas Aade Veskimägi.

Pilt pildis. Tõeline meistritöö.

Head uut aastat! Imelised lambad on loonud Loovuse kunstikooli kõige väiksemad lapsed. Juhendas Lea Heier.

[01/02/15]   Kallid õpilased ja lapsevanemad!
Vaheajal 21.12.2014-09.01.2015 õppetööd ei tõimu. Mängukoolis, eelkoolis ja laste ärikoolis jätkub õppetöö 10 jaanuaril. Teatrikoolis ja kunstikoolis jätkub õppetöö 12. jaanuaril.

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Location

Category

Telephone

Website

Address


Paldiski Mnt 3
Tallinn
10137
Other Schools in Tallinn (show all)
Andrus Noorhani fotokool Andrus Noorhani fotokool
Kopli 25a
Tallinn, 10412

fotokool kursused, töötoad ja konsultatsioonid

Mereneid Koolituskeskus / Учебный центр Меренеид Mereneid Koolituskeskus / Учебный центр Меренеид
Karjavälja 16
Tallinn, 10126

Kunstküünte baas- ja täinedkoolitused kutsestandardi põhiselt. OÜ Salong Mereneid on Eesti Töötukassa koolituskaardi Koostööpartner.

Keelepisik Keelepisik
Pärnu Mnt 20A
Tallinn

Keelepisik on Tallinna kesklinnas tegutsev keeltekool, kus saab õppida eesti, vene, inglise, soome, itaalia ja hispaania keelt.

Tallinn Language Centre / International House Tallinn Tallinn Language Centre / International House Tallinn
Luise 4
Tallinn, 10142

Inglise keele kursused / Курсы английского / English Courses

Rocca al Mare Uisukool Rocca al Mare Uisukool
Haabersti 3
Tallinn, 13516

Uisukool Reval Uisukool Reval
Haabersti 3
Tallinn

Figure skating is not only what we do, but it is who we are!

MTÜ Õigus MTÜ Õigus
Akadeemia Tee 3
Tallinn, 12618

MTÜ Õigus Juuratudengid is Tallinn Law School's student association.

Püha Johannese Kool Püha Johannese Kool
Siili 14
Tallinn, 11619 TALLINN

Püha Johannese Kool on 2013. aastal avatud kristlikel põhimõtetel rajanev üldhariduskool Tallinnas.

Kadrioru Saksa Gümnaasium Kadrioru Saksa Gümnaasium
Gonsiori 38
Tallinn, 10128

Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG) on saksa keele süvaõppega kool.

Tuulemaa Vabade Kunstide Kool Tuulemaa Vabade Kunstide Kool
Tuulemaa 12
Tallinn, 10312

Tuulemaa Vabade Kunstide kool hingab ühes rütmis Tallinna Vaba Waldorfkooliga. Ühtlasi asume samas majas, Põhja-Tallinna linnaosas, Tuulemaa tänaval.

Beebikool Beebikool
Võru,11
Tallinn, 13917

Уникальная программа занятий для детей вместе с мамами.

Plump Plump
Tallinn, 10614

PLUMP on Tallinna laste disaini- ja filmi erahuvikool,kuhu ootame õppijaid eelkooliealistest kuni täiskasvanuteni! Kõik on lahkesti oodatud!