Eesti Geograafia Selts (EGS)

EGS on geograafe ja geograafiahuvilisi ühendav ning Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud organ

2023. aasta Lev Vassiljevi mälestusstipendium — Tartu Ülikooli Sihtasutus 16/10/2023

Kandideerige Lev Vassiljevi stipendiumile!

2023. aasta Lev Vassiljevi mälestusstipendium — Tartu Ülikooli Sihtasutus Stipendiumi eesmärk on edendada kartograafia ja geoinformaatika-alaseid õpinguid, uurimis- ja teadustööd. Stipendium saavad taotleda Eesti ülikoolide magistrandid ja doktorandid, kes on spetsialiseerunud kartograafia või geoinformaatika valdkonnale või kelle uurimustöös on kartograafilisel ...

13/04/2023

Parimad õpilaste teadustööd on taaskord välja valitud ja auhinnatud! Rõõm oli ka see aasta välja anda seltsi eripreemia, mis läks Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele Elo Joandile töö „Toitumise tuvastamine juuste isotoopanalüüside põhjal: kaasaja ja arheoloogilise materjali juhtumiuuring“ eest. Töö juhendajateks Mari Tõrv, Ester Oras, Holar Sepp ja Helen Semilarski. Auhinna andis seltsi poolt üle meie asepresident Taavi Pae.
Palju õnne!

06/04/2023

Ann Marksoo (20.09.1930 – 05.04.2023)

Tegusa inimesena oli Ann Marksoo ka EGSi asepresident aastatel 1985-1990 ja seltsi auliikmeks valiti ta aastal 2001.

Täname sind. Puhka rahus.

On lahkunud Ann Marksoo (20.09.1930 – 05.04.2023)

Ann Marksoo sündis Aliise ja Harri Moora suurde haritlasperre ja tema esmane kujunemisaeg möödus ennesõjaaegses Eestis. 1949. aastal lõpetas ta Tartu 2. keskkooli ja 1954. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonna, millele järgnesid õpingud aspirantuuris ja geograafiateaduste kandidaadi kraadi ehk tänases mõttes doktorikraadi omandamine 1964. aastal. Tolleaegses nõukogude geograafiateaduses valitses regiooniuuringute paradigma ning nii oli tema väitekirja teemaks „Kirde-Eesti majandusgeograafiline iseloomustus“. Alates 1954. aastast töötas Ann Marksoo geograafia osakonnas vanemõpetajana, jätkates 1968–1984 dotsendina, särava teadlaskarjääri jätkuna 1984–1992 majandusgeograafia kateedri juhatajana ja alates 1992. aastast inimgeograafia korralise professorina. 1996. aastast alates oli Ann Marksoo TÜ emeriitprofessor, jätkates samas rahvastikualast kaastööd Eesti entsüklopeediale ja ka muudesse teatmeväljaannetesse.
Pärast kandidaadikraadi omandamist muutis professor Ann Marksoo oma teadustöö fookust. Regiooniparadigma taandus ning jõulisemalt hakkasid arenema erinevad geograafia allharud. Ann Marksoo valis asustuse ja rändeprotsesside uurimise. Nendel teemadel ilmus hulgaliselt artikleid, sh ka inglise keeles. Tema teadustöö põhiline panus seisnebki Eesti asustuse süsteemse arengu seaduspärade selgitamises: linnastumise ja maa-asustuses toimunud muutuste põhijoonte väljatoomine, Eesti-sisese rände ja töötajate pendelrände seaduspärade selgitamine ning linna- ja maa-asustuse restruktureerimise analüüsimine. Oma uurimistöös oli ta rangelt andmepõhine. Tollel ajal koguti rände andmeid paberankeetidele ning nende andmete põhjalik süstematiseerimine oli tema teadusuuringute aluseks. Andmepõhine lähenemine on jäänud üheks inimgeograafia õppetooli tugevuseks tänaseni.
Ann Marksoo oli Õpetaja. Tema olulisimaks loengukursuseks oli „Asustusgeograafia“, kus ta selgitas asustuse ja rände süsteemseid ja universaalseid seaduspärasusi, jättes kõrvale tolleaegsed ideoloogilised lähenemisviisid. Nii lõi Ann Marksoo silla professor Edgar Kanti ennesõjaaegsete uurimustega ja pani aluse tänasele süstemaatilisele rände- ja asustusuuringute alasele teadus- ja õppetööle Tartu Ülikoolis. Tema juhendamisel valmis üle 60 diplomitöö. Ann Marksoo õpilaste teadustööde ulatusest ja teemadest annab hea ülevaate 2005. aastal avaldatud põhjalik teaduskogumik „Asustus ja ränne Eestis. Uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks“. Ann Marksoo säravat karjääri teadlase ja õpetajana jäävad tähistama mitmed tunnustused, sh Tartu Ülikooli suur medal (1996), Tartu Ülikooli aumärk (2005) ja Valgetähe IV klassi teenetemärk (2008).
Kuigi professor Marksoo teadlasetee jäi nõukogude aega, oli ta hästi kursis mujal maailmas toimuvaga. Näiteks suhtles ta läänemaailma tolleaegsete rahvastiku-uuringute tippteadlastega nagu Tony Champion. Kuna sellel ajal tuli palju tegeleda ka rakendusuuringutega, oli professor Marksoo samavõrd hästi kursis Eesti piirkondliku arengu nüanssidega. Juhendatavatega kokkusaamisel möödus sageli aeg nii, kus professor pani silmad kinni ja rääkis: pikalt, põhjalikult ja süsteemselt. Süsteemiteooria oli tema lemmiklähenemine. Ka loengutes keskendus ta asustuse süsteemsele arengule ning seostele elukohavahetuste ja tööalase pendelrändega. Ann Marksoo oli esimene, kes märkas rändepööret Eesti-siseses rändes 1980. aastatel, kui linnadest hakkas järjest enam inimesi maale kolima.
Ann Marksoo sidus Eestis toimunud rändepöörde asustuse süsteemse arengu seaduspära, mitte nõukogude ühiskonna eripäraga, kuigi seda ei olnud lihtne teha. Teame, et nõukogude ühiskond püüdis inimeste liikumist rangelt suunata. Selleks oli passisüsteem ja sissekirjutuste süsteem. Kortereid jagati riiklikult. Noori suunati tööle, tööandjatel oli tööjõu värbamisel suur roll. Toiduainete defitsiit ja sellest tõukunud põllumajanduse tähtsustamine hilisnõukogude aastatel pani aluse majandite õitsengule, mis üksteise võidu meelitasid noori spetsialiste nii kõrge palga kui korteriga. Muidugi teadis professor Marksoo peenusteni kõiki neid nõukogude ühiskonna eripärasid. Ometi oli ta kõigutamatu, tõlgendas enda kogutud ja süstematiseeritud rikkalikele andmetele tuginedes toimunud rändepööret laiemast, asustuse süsteemse arengu vaatenurgast. Lähtudes Tony Championist ja teistest tolle ajal lääne tippteadlastest nägi ta asustuses ja rändes selgete seaduspäradega süsteemi, kus üksteisele järgnevad linnade kasvu ja kahanemise etapid sõltumata konkreetse ühiskonnakorralduse eripärast. Nii nagu õunapuule kasvavad sügiseks viljad ja siis puult maha kukuvad, on ka inimeste rändes mitmeid universaalseid tegureid: näiteks see, et erinevas vanuses inimeste elukoha-eelistused on erinevad. Oma põhjendustes viitas ta muu hulgas sellele, et kümnendi võrra varem toimus sarnane muutus rändes ka lääneriikides, kus inimesed hakkasid suurtest linnadest kolima maale. Sarnast üldistusvõimet süstis ta ka oma õpilastesse ja kolleegidesse.
Jääme meenutama oma suurt Õpetajat.

05/04/2023

Meie Helve Kotli on lahkunud (27.06.1934 - 01.04.2023, sünd. Labi, vahepeal Ohak). Helve vahetas meteoroloogi töö EGSi teadussekretäri töö vastu aasta 2002 ja pidas seda ametit 2010. aastani.

Täname sind. Puhka rahus.

Anname kurbusega teada, et 1. aprillil lahkus igavestele radadele Helve Kotli (27.06.1934 - 01.04.2023, sünd. Labi, vahepeal Ohak).
Helve lõpetas 1958. a. TRÜ geograafiaosakonna okeanograafina. Enamus tema tööelust oli aga seotud ilmaennustamisega. Vanadest ajalehtedest võib leida tema kohta erinevaid tiitleid: Tallinna ilmajaama insener-sünoptik (1967), vanemsünoptik (1976), sünoptik-okeanoloog (1978), Tallinna Ilmajaama ülem (1983), Eesti Hüdro-Meteoroloogiakeskuse peasünoptik (1984), vabariikliku hüdrometeoroloogiliste prognooside osakonna juhataja (1988), Meteoroloogiakeskuse direktor (1994), Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituudi meteoroloogiakeskuse direktor (1999). Aastatel 2002-2010 oli Helve Kotli Eesti Geograafia Seltsi teadussekretär. 1980ndail võttis ta sünoptikuna osa purjelaev "Krusenstern" Atlandi-reisist ja purjeregatist.
Helve Kotli oli ilmateadustajana tervele põlvkonnale tuntud telenägu ja raadiohääl. Enamusele praegu Keskkonnaagentuuris töötavatele sünoptikutele oli ta hea kolleeg ja õpetaja. Helve Kotli sulest on ilmunud kümneid populaarteaduslikke artikleid ja üks ilmaraamat.
Ühtlasi oli ta juba ülikoolipäevil aktiivne rahvatantsus ja koorilaulus ning nagu kinnitab juuresolev foto VENÜ Naiskoori Vanaemad FB lehelt aastast 2019, tegeles ta koorilauluga kõrge eani.

04/04/2023

On suur rõõm teatada, et värskelt on ilmunud uus Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat!
Suur tänu raamatu toimetajale Arvo Järvetile, artiklite autoritele ja toetajatele!
Raamatut on võimalik soetada seltsi kaudu.

23/05/2022

Mälestuskivi geograafile!

Homme taasavatakse mälestusmärk ühele geograafile. Oli seotud Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga 1928–44. Lahkus 1944 Eestist, oli Balti Ülikooli (Pinnebergis, Hamburgi lähedal) geograafiaprofessor. Siirdus 1949 USA-sse, oli 1949–56 teadustööl Ohio ülikooli uurimiskeskuses (Columbuses) ja Clarki ülikoolis (Worcesteris). Oli ka tunnustatuimaid kooligeograafe ja Eesti maastikuteaduse pioneere (võttis kasutusele nt kompleksprofiili meetodi).

14/04/2022

Õpilaste riikliku teadustööde konkursi parimad on selgunud! Eile Tartus toimunud õpilaste teadusfestivali gaalal jagati välja nii riiklikud preemiad, kui ka hulgaliselt eriauhindu. Ka meie seltsil oli suur rõõm panna teist aastat järjest välja oma eriauhind.

Eesti Geograafia Seltsi eripreemia pälvis seekord Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Kulla Saatmäe oma tööga "Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs" Töö juhendajaks Sirje Miglai ja Elle Roosaluste. Auhinna andis seltsi poolt üle meie asepresident Taavi Pae.

Palju õnne Kulla, Sirje ja Elle!

Foto: Andres Teiss

Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolek 10.04.2022Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society | Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society 08/04/2022

Aastakoosolek koputab uksele! Juba sel pühapäeval, 10.04, kell 13:00 toimub seltsi üldkoosolek, kus lisaks tavapärasele ametlikule osale saab kuulata ka Tiit Tammaru teaduslikku ettekannet Eesti siserändest, tutvuda 2021. aastal Jaan-Mati Punning stipendiumi pälvinud Anna-Helena Purre tegemistega ning tutvuda Taavi Pae juhatamisel värske raamatuga "Eesti maastikulised üksused".
Täpsem ajakava - http://egs.ee/2022/03/eesti-geograafia-seltsi-uldkoosolek-10-04-2022/

Kohtumiseni pühapäeval!

Eesti Geograafia Seltsi üldkoosolek 10.04.2022Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society | Eesti Geograafia Selts I Estonian Geographical Society Kallid seltsilised, olete lahkesti oodatud seltsi aastakoosolekule, 10.04.2022 kell 13:00. Seekord toimub koosolek nii Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6)

100 aastat Eesti maastikke - Regio 06/04/2022

100 aastat Eesti maastikke - Regio Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest

17/03/2022

Leida Lepik
13. XII 1968 – 14. III 2022

Lahkunud on geograaf ja kartograaf Leida Lepik.
Leida kasvas üles Palmse mõisas. Tema pere pidas väga oluliseks Eesti looduse ja kultuuriloo põhjalikku tundmist. Leida lapsepõlv möödus samas taktis Lahemaa rahvuspargi loomise ja arenguga ning toonased rahvuspargi sünni juures seisjad peatusid sageli ka Lepikute kodus. Just sel ajal hakkas kujunema koolitüdruk Leida lai silmaring. Kooliteed alustas ta Võsul, keskkoolis käis Rakveres ja 1986. aastal asus õppima Tartu Ülikoolis geograafiat. See oli suurte muutuste aeg: vabaneti Nõukogude okupatsioonist, toimus akadeemiliste organisatsioonide taassünd, avanesid äritegemise võimalused. Leida võttis kõigist neist protsessidest aktiivselt osa, ta liitus korporatsioon Filiae Patriae taasasutajatega ja ülikooli geograafia osakonnast välja kasvanud Eesti esimese sõjajärgse kaardifirmaga Regio. 1998. aastal kaitses Leida magistritöö Eesti haldusüksuste muutustest kaartidel.
Regioga jäi Leida seotuks kogu oma järgneva elu ja firmast sai tema teine kodu. Tänu temale toimib Regio tänaseni. Regio ja Leida on andnud hindamatu panuse Eesti kaardikultuuri arendamisse, et tõsta see taasiseseisvunud Eestis uuele tasemele. 1990. aastal avaldas Regio esimese moonutamata Eesti maanteede atlase. Ajale iseloomulikult oli atlase tiraaž kosmiline – 100 000 eksemplari! Regio firmamärgiks Eesti ühiskonnas kujuneski igal aastal täiendatud Regio Eesti teede atlas – meie ruumiline entsüklopeedia. Sellele teosele on raske leida võrdväärset nii Eesti kui ka naaberriikide kartograafiast. Tegemist pole lihtsalt teedekaardiga, vaid atlas juhatab meid ja meie riigi külalisi kõikide Eesti kultuuri ja looduse jaoks märgiliste paikadeni. Leidal oli ka suur roll Eesti rahvusatlase sünnis 2019. aastal. Aasta eest pälvis Leida oma panuse eest kodumaisesse kartograafiasse presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Leida oli oma hoomamatult laia sõprusringi jaoks helde andja. Ta oli alati rõõmsameelne ja toetas kõiki nii, kuidas sai, ja sageli rohkemgi veel. Nõu ja jõuga innustas ta kümneid ettevõtmisi, oli siis selleks Tartu Lodjakoja toetamine, Heimtali muuseumi tegemised või noortele töövõimaluste pakkumine. Leida kirg oli rändamine. Eriline side tekkis tal Lapimaaga, aga ka näiteks koduse Vilsandiga. Viimasel aastakümnel pühendus Leida rohkem purjetamisele. Jahtlaev Marielle andis Leidale ühe võimaluse puhata ja nautida aja kulgu. Nüüd kulgeb Leida läänemeresoomlaste igavikulisel Toonela jõel.

Regio
TÜ geograafia osakond
Korp! Filiae Patriae
Lodjakoda
Eesti Geograafia Selts
Eesti Geoinformaatika Selts
J/L Marielle
Heimtali muuseumi sõprade selts

IGU Executive Committee suspends the IGU National Committee of Russia 07/03/2022

Seltsi president Hannes Palang:
Eesti Geograafia Selts loodi 1957ndal aastal Nõukogude Liidu Geograafia Seltsi harukontorina, päris iseseisvaks seltsiks saime alles 1991. 1992. aastast tegutseb selts ühtlasi Eesti Geograafide Rahvuskomiteena, mis esindab Eestit Rahvusvahelise Geograafiauniooni (IGU) juures. Venemaal on samasuguses rahvuskomitee rollis Vene Geograafia Selts, meie kunagine emaorganisatsioon.
Tänaseks on kujunenud huvitav olukord, kus Vene Geograafia Seltsi on valinud presidendiks Sergei Šoigu ja seltsi hoolekogu juhib esimehena Vladimir Putin ise.
Sõjapidamine ei ole ühele geograafia seltsile sobiv tegevus.
Seetõttu koostasime eelmisel nädalal koos sõsarseltsidega Norrast, Rootsist, Soomest, Taanist, Islandilt ja Leedust pöördumise IGU täitevkomitee poole peatada Venemaa ja Valgevene esindatud IGU juures vähemalt kuni sõja lõpuni. Kohe toetas seda avaldust Sloveenia geograafide assotsiatsioon, seejärel riburada pidi teised Euroopa sõsarorganisatsioonid, otse küsis toetust ka Ukraina Geograafia Selts.
Ja tänane uudis on siin:
https://igu-online.org/igu-executive-committee-suspends.../

IGU Executive Committee suspends the IGU National Committee of Russia The International Geographical Union (IGU) has already expressed its strong objection to the invasion of Ukraine, an independent sovereign state, by Russian armed forces (see: However, the escalati…

Teadlased hoiatavad ⟩ Randade ja kallaste täisehitamist võimaldav seadusemuudatus ohustab kõigile Eesti elanikele olulisi väärtusi 24/01/2022

Looduslikus seisus ja rahvale ligipääsetavad rannad ja kaldad on rikkus, mida ei tohi kaotada. Kuulame ja toetame teadlasi!

Teadlased hoiatavad ⟩ Randade ja kallaste täisehitamist võimaldav seadusemuudatus ohustab kõigile Eesti elanikele olulisi väärtusi Riigikogule menetlemiseks esitatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõuga 483 SE plaanitakse senist randade ja kallaste kaitset tunduvalt nõrgendada, mis viib Eesti loodusväärtuste kahjustumiseni ning märkimisväärsete piiranguteni ranna- ja kaldaalade edasisel avalikul kasutamisel, hoiatavad p...

21/12/2021
Anto Raukase mälestusseminar 26. novembril - Eesti teaduste akadeemia 24/11/2021

Juba sel reedel, 26.11, kell 14:00 toimub otseülekandena akadeemik Anto Raukase mälestusseminar.
Olete kõik oodatud kuulama, meenutama ja kaasa mõtlema!

https://www.akadeemia.ee/anto-raukase-malestusseminar-26-novembril/

Anto Raukase mälestusseminar 26. novembril - Eesti teaduste akadeemia 26. novembril 2021 algusega kell 14 toimub Eesti teaduste akadeemia saalis akadeemik Anto Raukase mälestusseminar. Kõik huvilised saavad seminari jälgida otseülekandena akadeemia veebilehelt. Teaduste akadeemia presidendi teadusnõuniku Rein Vaikmäe sõnul oli Anto Raukas küll eelkõige süvat...

Tänavu pürgib neljale akadeemikukohale 20 kandidaati 13/10/2021

Eesti Teaduste Akadeemia saab peagi juurde neli uut akadeemikut. Meie seltsil on suur au kultuuriajaloo valdkonna kandidaatideks esitada seltsi liige Marju Kõivupuu ja seltsi asepresident Taavi Pae. Palju õnne ja hoiame pöidlaid!

Tänavu pürgib neljale akadeemikukohale 20 kandidaati Eesti Teaduste Akadeemia juhatus registreeris saabunud esildiste alusel 20 kandidaati neljale akadeemikukohale. Kõige tihedam on konkurents rahvatervise valdkonna akadeemiku kohale, kuhu pürgib üheksa kandidaati.

16/08/2021

Virtuaalne rahvusvaheline geograafiaolümpiaad
11.–16. augustini toimunud virtuaalsel rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil võitsid Eesti õpilased neli medalit.
17. olümpiaad pidi toimuma juba eelmisel aastal Istanbulis, sel aastal jäi türklaste rolliks virtuaalse ürituse korraldamise taustajõuks olemine.
Seekordne võistlus oli ajaloo suurim: osales 46 riiki 177 õpilasega, kellest osad olid isolatsioonis. Rahvusvaheline geograafiaolümpiaad sai alguse 1996. aastal vaid viie riigi kohtumisega.
Showbie’s koos Zoomi vahendusel õpilase ja ruumi jälgimisega toimus multimeedia test, kus tuli valida nelja etteantud vastuse seast õige. Kirjalikus töös koos materjalidega käsitleti muuhulgas hiljutist Suessi kanali probleemi, kruiisiturismi, liustikke jm. “Välitööl” tuli tunda nii geoloogiat kui taimi.
Eraldi võistlusena toimus kliimamuutuse postri esitlemine. Osalejad said hängida virtuaalses kohvikus ning Facebooki grupis.
Eestit esindasid neli gümnaasiumi tublimat, kes neil kuupäevadel osaleda said:
32. hõbe Anna Milena Linder, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 10. klass, õpetaja Katri Mirski
55. pronks Mikk Rooden, Miina Härma Gümnaasiumi 11. klass, õpetaja Ita Ilves
78. pronks Martin Rahe, Tallinna Reaalkool1 12. klass, õpetaja Piret Karu
87. pronks Oliver Mõttus, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass, õpetaja Maiu Kaljuorg
Välja jagati 19 kulda, 32 hõbedat ning 46 pronksi. Eesti jäi riikide arvestuses 16. Üldvõit nii individuaalses kui riikide plaanis läks Venemaale.
Üldjoontes võib võistlust lugeda kordaläinuks, kuigi eks olümpiaadi ajal on palju segast, mis ajatsoonis keegi on või milline Zoomi link töötab. Eestlastele kummastavalt tuli nii kirjaliku kui välitöö küsimusi vaadata ekraanilt, neile siiski paberil kirjutades vastused anda – mis siis pärast testi lõppu kiiresti sisse tuli skännida ning üles laadida. Käsikirjaliste skännitud dokumentide parandamine ekraanil nõudis omajagu aega.
Reisiseiklusi asendas Tartus suur vihmauputus, mis meid lõunale minnes läbimärjaks kastis.
Järgmisel aastal loodetakse pikkisilmi kohtuda Pariisis.
Vaata täpsemalt: https://www.igeo2021.org ja http://www.geoolympiad.org.
Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.
Võistkonda juhendasid Anu Printsmann ja Ülle Liiber.

10/08/2021

Õõ..öige ekskursioon, see EGSi suveekskursioon, on alanud. Seekord Saaremaal. Teejuhiks Taavi Pae.

10/06/2021

Suur suvine soe on käes ja nüüd on õige aeg teha plaane seltsi igasuviseks ekskursiooniks. Seekord lähme Saaremaale 10.-12. augustil. Ekskursiooni tehinilise poole eest hoolitseb seltsi teadussekretär Eva Kruuse, marsruudi ja põnevad jutud paneb kokku Taavi Pae.

Oma osalemissoovist anna palun teada hiljemalt 30. juuniks Eva Kruusele aadressil [email protected] või helistades numbril 5142953.

Reisi maksumus on 170 eurot. Hinnas: bussisõit, öömaja, praamipiletid, 2 hommiku- ja õhtusööki, lõunasöögid, programmis olevad muuseumipiletid ja teejuhtide huvitavad jutud. Tasumise kohta tuleb teade pärast registreerimise lõppu.

Esialgne kava, milles toimuvad veel väikesed täiendused-muudatused:

10. august

Väljasõit Tallinnast
Õ/Ö piiritähis
Pöide kirik
Tornimäe kirik
Lõunasöök
Kaali keskuse külastus
Arensburgi meridiaani tähis Kuressaares
Majutus Kipi-Koovi Matkakeskuses (2 inimest toas)
Õhtusöök (ööbimiskohas)

11. august
Hommikusöök (ööbimiskohas)
Sõrve külastuskeskus
Carl Oswald Bulla majamuuseum
Viidumäe LK
Lõuna
Lahetaguse ja Belligshausen
Majutus Kipi-Koovi Matkakeskuses
Õhtusöök (ööbimiskohas)

12. august
Hommikusöök (ööbimiskohas)
Kihelkonna kirik
Odalätsi allikad
Panga pank
Karja kirik
Lõunasöök
Maasilinn
Tagasi Tallinna

Täpsem kava ja lisainfo saadetakse registreerunutele.

Kohtumiseni!

Jaan-Mati Punningu sihtkapitali stipendiumi pälvis käesoleval aastal Tallinna Ülikooli doktorant Anna-Helena Purre - Kultuurkapital 19/05/2021

Aprillikuus jäi üks väga hea uudis teiega jagamata, aga selle vea parandame kohe.
Selle aasta Jaan-Mati Punningu sihtkapitali stipendiumi pälvis Tallinna Ülikooli ökoloogia doktorant Anna-Helena Purre. Suured õnnesoovid Anna-Helena!

https://kultuurkapital.ee/jaan-mati-punningu-sihtkapitali-stipendiumi-palvis-kaesoleval-aastal-palvis-tallinna-ulikooli-doktorant-anna-helena-purre/

Jaan-Mati Punningu sihtkapitali stipendiumi pälvis käesoleval aastal Tallinna Ülikooli doktorant Anna-Helena Purre - Kultuurkapital Jaan-Mati Punningu sihtkapitali stipendiumi pälvis käesoleval aastal pälvis Tallinna Ülikooli ökoloogia eriala doktorant Anna-Helena Purre. Sihtkapitali stipendiumikomisjon kaasatud ekspertidega otsustas...

10/05/2021

Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis Kalev Sepp. Palju-palju õnne Kalevile, kes on ka meie seltsi juhatuse liige!

Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ning EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp ! 👏

Kalev Sepa eriala on maastikukaitse. Mitmed tema tööd on leidnud praktilise väljundi, näiteks on ta uurinud inimeste ning looduse suhteid kaitsealadel. Lisaks sellele on Kalev Sepp aktiivselt löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses, ta on olnud maailma suurima looduskaitseliidu (IUCN) asepresident. Samuti on ta pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ning möödunud suvest ka seltsi esimehe kohusetäitja.
👉 Märtsikuises "Eesti Looduses" on Kalev Sepp kirjutanud: "Kuigi lähiminevikus on meil märkimisväärseid saavutusi, seisame praegu silmitsi paljudele Euroopa piirkondadele omaste probleemidega: maastik kui kohaliku identiteedi sümbol tuhmub tasahilju, maatiku kui elukeskkonna kvaliteet läheb allamäge." Ja veel: "Maastike kaitse, korraldamine ja planeerimine eeldab kõigile sobiva lahenduse nimel sageli tihedat koostööd eri valdkondade, asutuste ja isikute vahel."

Looduskaitsekuul kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärkide saajad: Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.
Palju õnne kõigile laureaatidele! 💐

UUS! magistriõppekava "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes" 07/05/2021

UUS! magistriõppekava "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes" Rahvusvaheline inglisekeelne ühisõppekava „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes“ annab looduteaduste magistrikraadi (MSc) 2 aastat, päevane õpe, 120 EAP Eduka lõpetamise korral ühisdiplom kahest ülikoolist korraga Sisseastumisperiood: 1. veebruar – 31. mai 2021 Õppetöö algus...

06/05/2021

Meil oli suur rõõm välja anda seltsi eriauhind õpilaste teadustööde konkursil. Palju-palju õnne Torm Vatsfeld!

Kes pälvis õpilaste teadustööde konkursil Eesti Geograafia Selts (EGS)-i eriauhinna?👀🌍

Eesti Geograafia Selts valis oma lemmikuks Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilase Torm Vatsfeldi töö „Euroopa naaritsa (mustela lutreola) taasasutamise võimalikkusest Saaremaal“ (juhendajad: Inge Vahter, Martin Silts).

Palju õnne ja aitäh, Eesti Geograafia Selts!

Pildil Eesti Geograafia Seltsi president Hannes Palang.

22/04/2021

Veebiseminar "Google maps 1839: väärtuslikud maastikud vanadel kaartidel: https://www.youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhpCXOBpbgmrxTFXtT3F2_c4

Millised on vanad kaardid ja millist väärt infot neilt leida? Vanade kaartide teemalisel veebiseminaril uuriti erinevaid allikaid, kust vanu kaarte leida ja kuidas erinevate kaartide legende lugeda. Vanad kaardid on lisaks kultuuriloole ka head abimehed tänapäevaste loodusväärtuste kaardistamiseks. Vanade kaartide abil võib näiteks leida põliseid põllualasid, pärandniite ja muid kooslusi, mis on saanud kujuneda pika aja vältel ja on seetõttu elurikkad ning väärtuslikud.

Seminaril tegid ettekanded:
** Pille Tomson asustuse ja maakasutuse uurimisest ajaloolise kaardimaterjali abil: https://youtu.be/Q1BKU_xd9uo
** Jüri Metssalu kohapärimusest: https://youtu.be/wQxY87--l3o
** Taavi Pae vanade kaartide allikatest Eestis: https://youtu.be/Xc_4O5SdRyU

Seminar toimus Eestimaa Looduse Fondi projekti "NaturallyEst LIFE" (Piloting Natura 2000 communication in Estonia) raames. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid. Seminar ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.

Lisainfo toimunud seminari kohta siin: https://bit.ly/39SV3UD

www.youtube.com

Timeline photos 13/04/2021

🌊Sel kolmapäeval, 14. aprillil algusega kell 10 toimub veebiseminar “Muutuv Arktika”, kus keskendutakse pika polaaruuringute ajalooga Norra ja Eesti Arktika-alase teaduskoostöö uutele võimalustele.

🇪🇪🇳🇴Eesti ja Norra teadlased annavad ülevaate globaalsetest kliimamuutustest mõjutatud Arktika olukorrast ja sellealasest teadustööst. Konverentsi lõpuosas toimub arutelu edasise koostöö võimalustest.

🌊Seminariga tähistavad Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kliimamuutuste-alast koostööd Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames.

🇪🇪🇳🇴Teaduste akadeemia poolt modereerivad konverentsi ja esinevad ka ettekannetega akadeemik Maarja Kruusmaa ning akadeemia presidendi teadusnõunik ja Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe. Sissejuhatava ettekande teeb teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

🌊Täpsema info ja seminari otseülekande leiab siit👉 https://www.akadeemia.ee/en/events/webinar-the-changing-arctic/

11/04/2021

Hea Eesti Geograafia Seltsi liige, juba täna kell 13:00 algab seltsi üldkoosolek. Olude sunnil oleme vahetanud Teaduste Akadeemia väärika saali Zoomi keskkonna vastu ja koosolekust saab osa võtta videosilla vahendusel:
https://zoom.us/j/97398406878?pwd=N0ZsbHBOa0ZzcXROSHlqYm9TNExQZz09

Kohtumiseni õige pea!

Join our Cloud HD Video Meeting Zoom is the leader in modern enterprise video communications, with an easy, reliable cloud platform for video and audio conferencing, chat, and webinars across mobile, desktop, and room systems. Zoom Rooms is the original software-based conference room solution used around the world in board, confer...

Rakvere riigigümnaasiumi direktoriks valiti loodusteadlane Liisa Puusepp 08/04/2021

Meie seltsi juhatuses on nüüd ka tulevase Rakvere riigigümnaasiumi direktor! Palju-palju õnne, Liisa!

Rakvere riigigümnaasiumi direktoriks valiti loodusteadlane Liisa Puusepp Tulevase Rakvere riigigümnaasiumi juhiks valitud Liisa Puusepp ütles, et Rakvere riigigümnaasiumi loomine annab suurepärase võimaluse rajada õppijakeskne ja tulevikku vaatav kool, mis lähtub säästva arengu hariduse lähtekohtadest ning panustab koostöösse kogukonnaga.

Tartu uus keskpunkt Rahingel saab viiemeetrise tähise 01/04/2021

Täna kell 15.00 toimub Rahinge külas Tartu linna (Tartu linn kui omavalitsusüksus) keskpunkti tähise avamine. Uurimisrühma juhtis Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafiaosakonna geoinformaatika ja kartograafia õppetooli geoinformaatika kaasprofessor Evelyn Uuemaa. Kõik huvilised uudistama!

Tartu uus keskpunkt Rahingel saab viiemeetrise tähise Tartu ülikooli geograafiaosakonna teadlased on selgitanud välja Tartu linna geograafilise keskpunkti. Sellega on lahendatud aastakümneid hoogu kogunud segadus. Lisaks hästituntud Mandri-Eesti keskpunkti vaatlemisele Tartu-Tallinna maantee ääres saab nüüd minna lähedalt uurima ka Lõuna-Eest...

Inimesest lähtuv linnaplaneerimine 26/03/2021

Inimesest lähtuvast linnaplaneerimisest Tallinna kesklinnas räägib meie seltsi liige Kairi Mänd

Inimesest lähtuv linnaplaneerimine Linn on loodud inimese poolt ja inimese tarbeks. Linna kui elukeskkonna pluss on alati olnud tihedus ja mitmekülgsus ning lühikesed vahemaad ehk kõik vajalik

17/03/2021

👉Ootame oma keskkonnaanalüüsi osakonda tegusat ruumianalüütikut, kes aitaks hinnata keskkonnaseisundis toimuvaid muudatusi ja suunata seeläbi ühiskonna arengut. Uue tiimiliikme peamisteks tööülesanneteks on geoinfosüsteemide töötlemine ja seeläbi uute lahenduste välja pakkumine.

👉Edukal kandidaadil kõrgharidus loodus-, täppis- või tehnikateadustes, teadmised andmemassiividest, geoandmetest ja nende töötlemiseks vajalikest tööriistadest. Oluline on põhjalikkus ning oskus näha nii detaile, suurt pilti kui ka andmetevahelisi seoseid.

👉Uuri töö kohta lähemalt ja kandideeri hiljemalt 16.03.2021 https://bit.ly/2NKDhL8

👉Tahad saada eelist konkurentide ees? Lisa juurde põnev ja sisukas motivatsioonikiri.

Photos from TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum's post 05/03/2021
Photos from Paks Margareeta – Eesti Meremuuseum's post 03/03/2021
TARTU KULTUURKAPITAL KUULUTAB VÄLJA KONKURSI JAAN-MATI PUNNINGU SIHTKAPITALI STIPENDIUMILE - Kultuurkapital 02/03/2021

Suurepärane uudis geograafiatudengitele!
Tartu Kultuurkapital kuulutab välja konkursi Jaan-Mati Punningu
sihtkapitali stipendiumile.
Stipendiumi eesmärk on toetada loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase aasta üliõpilaste, magistrandide, doktorandide ja järeldoktorantuuris õppivate noorteadlaste teadusalaste eesmärkide saavutamist.
Taotlemise tähtaeg on 29.03.2021 ja stipendium antakse üle aprillis Geograafia Seltsi aastakoosolekul.
Täpsem info ja juhised kandideerimiseks leiad siit:
https://kultuurkapital.ee/tartu-kultuurkapital-kuulutab-valja-konkursi-jaan-mati-punningu-sihtkapitali-stipendiumile-3/

TARTU KULTUURKAPITAL KUULUTAB VÄLJA KONKURSI JAAN-MATI PUNNINGU SIHTKAPITALI STIPENDIUMILE - Kultuurkapital Tartu Kultuurkapital kuulutab välja konkursi Jaan-Mati Punningu sihtkapitali stipendiumile. Stipendiumi eesmärk on toetada loodusgeograafia ja sellega seotud erialade põhiõppe viimase...

24/02/2021

Palju õnne, Eesti!

Piret Karu: Maa-teaduste õppimise ja õpetamise rolli on raske ülehinnata 15/02/2021

Geograafia õpetamisest koolides räägib Reaalkooli õpetaja ja Geograafia Seltsi juhatuse liige Piret Karu

Piret Karu: Maa-teaduste õppimise ja õpetamise rolli on raske ülehinnata See, kuidas õppimistegevus koolis toimub ning õpilaste loodusteaduslikud huvid ja teadmised kujunevad, sõltub eelkõige õpetaja oskustest, initsiatiivist ja ka tema enda väärtushinnangutest, kirjutab Tallinna Reaalkooli õpetaja Piret Karu.

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Location

Category

Telephone

Address


Kohtu 6
Tallinn
10130
Other Education in Tallinn (show all)
Õpilasakadeemia Õpilasakadeemia
Narva Mnt 25
Tallinn, 10120

Õpilasakadeemia pakub gümnasistidele kursusi huvipakkuvates valdkondades, näiteks ristmeedia, psühholoogia, õigus jpm. Õpi ülikoolis juba täna!

Florens Beauty Florens Beauty
Katusepapi 4
Tallinn, 11412

Студия маникюра и наращивания ногтей FLORENS BEAUTY. Дизайны ногтей. Обучение мастеров.

Meta-Profit OÜ Meta-Profit OÜ
Laki 19
Tallinn

Organisatsioonide psühholoogilise arendamise ekspert aastast 1996. Lisaks isiksuse arengu ja NLP ko

Sümpoosion Sümpoosion
Tallinn

TLÜ filosoofia tudengid esitlevad: SÜMPOOSION. Igal korral esineb mõni erialaspetsialist, kes annab vabas vormis ettekande, millele järgneb avatud arutelu.

Prodance Dance Center Prodance Dance Center
Kreutzwaldi 24/Tartu Mnt 39 (sisehoovis)
Tallinn

Prodance Dance Center is home for all who love to express themself throgh movement and dance. Studi

Логопед-дефектолог. Анастасия Куприян. Логопед-дефектолог. Анастасия Куприян.
Katusepapi/4
Tallinn

Помощь детям с речевыми и интеллектуальными нарушениями. Консультация родителей. Информация о всестороннем и гармоничном развитии.

Enerhack Estonia Enerhack Estonia
Ehitajate Tee 5
Tallinn

💡Teadlikkuse tõstmine ja hariduse pakkumine energeetika valdkonnas noortele ning ka spetsialistidele

Stemy & Mentornaut Stemy & Mentornaut
Tallinn

Stemy ja Mentornaut aitavad sul pakkuda oma lapsele parimat õpituge.

Eesti inseneripedagoogika keskus Eesti inseneripedagoogika keskus
Ehitajate Tee 5
Tallinn, 19086

Rahvusvaheliselt akrediteeritud STEM valdkonna kompetentsikeskus tehnikaülikoolis.

Lastesõim Planeedi Mudila Lastesõim Planeedi Mudila
Planeedi 16
Tallinn

Lastesõim Planeedi Mudila on üks Tallinna ainulaadsest neljast lastesõimest. Asume kesklinnas kenas rohelises piirkonnas, aadressil Planeedi 16. Lastesõimes töötab neli eestikeelse töökeelega rühma: Päikene, Täheke, Pilveke ja Vikerkaar.