Meelespea Waldorflasteaed

Waldorflasteaed on lapsele justkui teine kodu, kus tegutsevad head eeskuju andvad täiskasvanud, keda matkida, ning erinevas vanuses lapsed, kes saavad omavahel suhelda, üksteiselt õppida ja üksteist aidata.

dasgoetheanum.com

Zeitsymptome – Das Coronavirus

https://dasgoetheanum.com/zeitsymptome/2020/3/13/das-coronavirus

Tõlge eesti keelde
Katre Kelder

Das Goetheanum / 12. märts 2020

Georg Soldner

Koroonaviirus

Loomaarstile on koroonaviirused igapäevane asi, kuid nüüd on koroonaviirus SARS-Cov 2 ületanud piirid ja jõudnud inimeseni. Mis on viirus, kuidas ta organismi ründab ja kuidas me saame vastata? Viirused on tihedalt seotud füüsilise organismiga. Nad on pärit pärilikust substantsist ja võivad sellisena mõjutada rakkude ainevahetust ning rakke seeläbi organismile võõraks muuta. Kui toimub viirusega nakatumine, kui viirused tungivad organismis edasi, siis tunnetab organism, et teatud rakud on viiruste tõttu võõraks muutunud ja hakanud tegema midagi muud, kui see, mis oleks vajalik tervikule. Organism hakkab pöörduma nende rakkude vastu, et neid elimineerida. Miski muu ei ole selle haiguse sümptomiteks, mis nüüd tekib: organism püüab nakatunud rakkudest ja seega ka sissetunginud viirustest näiteks köha, palaviku, röga abiga lahti saada. Kes sureb viirusnakkusesse, on selle tulemusena ka omaenda kaitsetegevuse ohver.

Võõrandumine kehast

Mida enam on inimene nüüd sellises olukorras, et tema kehalisus hakkab temast võõranduma, seda vastuvõtlikum on ta selle viirushaiguse suhtes, mille nimeks on nüüd COVID-19. See kehtib loomulikul viisil kõrgema vanuse kohta, kui luud kaovad, lihasmass taandub, aga ka krooniliste haiguste kohta. Koroonaviiruse nakkuse puhul on nii, et ta võib inimestel, kes on üle 80 aasta vanad, kellel on diabeet tüüp II või südame-vereringe-haigestumine, eriti raskelt kulgeda. Mida vähem olen ma kohal oma kehas, mida vähem on keha selles mõttes täielikult minu poolt läbistatud, seda kergemini saab nakkus kehas levida ja seda raskemad võivad olla tagajärjed. Seejuures loeb loomulikult see, kuidas käiakse ümber inimesega, kelle testitulemus oli positiivne. Nii võetakse haiged sageli järsult oma kodusest ümbrusest eemale ja Hiinas raviti neid alguses koos paljude teiste haigetega vastavas improviseeritud ulualuses. Koolimeditsiinil ei ole siin kahjuks pakkuda ühtegi abistavat ravimit ega vaktsiini. Sageli langetatakse medikamentide abil palavikku. Mis siiski rasketel puhkudel võib elu päästa, see on tugi hapnikuga ja ajutine masina abil hingamine, mistõttu on oluline, et kliiniline ravi võiks võimalikult palju keskenduda raskematele haigetele. Vastavalt kõigele sellele, mida me siin teame, on hirmu ja palavikku alandavate meetmete mõjud pigem sellised, et need teevad patsiente pigem haigemaks, kui tervemaks. Sest inimesel aitab haigusest jagu saada kõik see, mis teda toetab, et ta saaks omaenda keha paremini läbistada, läbi soojendada, et ennast oma kehas paremini kodus tunda. Seetõttu ei ole üllatav, et see haigus ei ole lastele ohtlik. See kehtib ka edasi kuni 50. eluaastani, mil haiguse kulg vastab enamasti tavalisele gripile. Seejuures on köha, nohu ja roidumus tüüpilised varajased sümptomid. Lisanduda võib ohtliku aspektina kopsupõletik, mis annab endast algselt teada eelkõige kõrgema hingamissageduse abil.

Suhe päikesega

Sellel viirusel on meditsiinilisest vaatepunktist eriti negatiivsed omadused. Nii võib väga kaua aega minna, enne kui organism ’ärkab’ ja märkab, et siin on pardal üks võõras külaline, kes ähvardab pahandust teha. On teada üks haigusjuhtum, mille puhul vallandus haigus alles 27 päeva pärast nakatumist. Keskmiselt on see ajavahemik siiski 5 päeva ning 12,5 päeva möödudes on 95 protsenti kõikidest juhtudest avaldunud. Seetõttu pannakse vastavad inimesed pikaks ajaks, kaheks nädalaks karantiini. Lisaks sellele on see viirus nakkavam kui tavaline gripiviirus. Gripi puhul nakatatakse keskmiselt 1,3 inimest, koroonaviiruse puhul on see arv pigem 3 (väga nakkuvate haiguste puhul, nagu leetrid või läkaköha, on see 12 kuni 18). Nakatumismäär on seega kõrgem kui gripi puhul ning samas muutub haigus hiljem nähtavaks. Need omadused koos, mis soodustavad epideemilist puhangut, muudavad arstid üle maailma närviliseks.

Suhe loomariigiga

Suur mõistatus on siiski: kust tulevad need ilmselgelt uuelaadsed viirused ja miks on nad tekkinud? Huvitaval kombel tulevad paljud viirused loomariigist. Koroonaviirus pärineb väidetavalt jaava nahkhiirelt. Miks muutuvad nüüd loomariigi viirused inimesele ohtlikuks? Me põhjustame loomadele praegusel ajal kirjeldamatuid kannatusi: massilised tapmised ja katsed laboriloomadega tekitavad valu, mille ohvriks loomariik abitult langeb. Kas see kannatus võib viia tagajärgedeni, et muutuvad viirused, kes elunevad looma organismis? Me oleme harjunud vaatlema ainult kehalist tasandit ja nägema seda enamasti eraldatuna hingelisest. Soolestiku floora, mikrobioomi uurimine, mille hulka kuuluvad nii bakterid kui ka viirused, näitab vastupidist. Seega tekib mitte ainult mikrobioloogia alane küsimus viiruse pärinemisest, vaid ka moraalne küsimus, mis on seotud loomariigiga ümberkäimisega. Rudolf Steiner viitas samuti nendele seostele rohkem kui 100 aastat tagasi. Tänapäeval on meie ülesandeks neid seoseid uurida ja esitada loodusteadusliku analüüsi kõrval sügavamaid küsimusi.

Mida me saame teha?

Isiklikus käitumises on nüüd terve rida meetmeid, mis toetavad organismi haigusest jagusaamisel. Siia kuuluvad loobumine alkoholist, mõõdukas suhkrutarbimine ja elurütm, milles on piisavalt und ja aktiivset suhet päikesega. Mille all meie immuunsüsteem sageli kannatab, see on päikesevalguse puudus, puudus, mis mõjub kõige tugevamalt märtsikuus. Kui vaadata aasta lõikes, siis langeb meie laiuskraadidel kõige kõrgem suremus seetõttu märtsi lõppu. See on seotud päikese puudusega talvekuudel ja meenutab meile, et on erakordselt kasulik igapäevaselt ja talvel võimalusel just keskpäeval vabasse õhku minna ja ennast niimoodi perifeeriaga, täiesti elementaarselt kosmosega ühendusse viia. Rudolf Steiner kirjeldas seda antroposoofilise meditsiini rajamise ajal, veel enne, kui oli avastatud D vitamiin, põhjalikult tuberkuloosi näitel. Seejuures kehtib immuunsüsteemi kohta tõsiasi, et D vitamiini tabletid võivad päikesevalguse vastuvõttu asendada ainult piiratud määral. Potentseeritud fosfor ja vastavalt potentseeritud meteooriraud hommikuti võivad valgussubstantsidena samuti toetada kaitsejõudu. Kes on juba vanem ja kellel on võib-olla esinenud südame-vereringe-haigestumist, sellele on lisaks soovitatavad antroposoofilised põhivahendid südame-vereringe-süsteemile, regulaarne kõndimine ning piisav uni. Kes magab vähem kui kuus tundi, see on selliste nakkuste puhul selgelt vastuvõtlikum.

Eluterve hingamine seoses kaasinimestega

Kui nüüd esineb haigestumine, siis järgneb sellele praegusel ajal karantiinis hoidmine, kusjuures kergemaid juhte saab ravida ka kodus. Mulle tundub olulisena tõsiasi, et antroposoofilisel meditsiinil on aastakümnete pikkune kogemus viiruseliste ja bakterioloogiliste haiguste ravimisel ilma antibiootikumideta antroposoofiliste ravimite ja väliste protseduuride abil, mis võivad olla erakordselt tõhusad. Meditsiinilise sektsiooni arstid on välja töötanud vastava raviskeemi ning teinud selle arstidest kolleegidele rahvusvaheliselt kättesaadavaks.
Mis nõrgendab kopse? Siin on kaks asja: puudulik suhe maaga ja päikesega ning sotsiaalsed pinged. Seetõttu on soovitatav omaenda kopse, neid hingamiselundeid, sisemiselt ja väliselt toetada, püüdes tasakaalustada sotsiaalseid pingeid. Kellel on lahendamata sotsiaalseid konflikte, see on minu arvates oluliselt rohkem ohustatud. Meditsiin on tekitanud usku, et vaktsiinide abil on võimalik ennast kaitsta kõikide nakkuste vastu. See on eksimus. Isegi gripivaktsiin pakub kaitset ainult 10 kuni 30 protsenti; hoolikas kätepesu ning hügieen nuuskamise ja köhimise puhul on sama tõhusad – ilma võimalike kõrvaltoimeteta, mis on omased vaktsiinidele. Nii on see oluline samm, et vabastada ennast sellest hirmunud-kaitseseisundis pildist ümbritseva maailma ja omaenda keha suhtes ja küsida, mida on võimalik ise teha, et toetada oma keha elujõudu ja terviklikkust.

dasgoetheanum.com Für einen Tierarzt sind Coronaviren etwas Alltägliches, doch nun hat das Coronavirus SARS-CoV 2 die Schranke zum Menschen überschritten. Was ist ein Virus, wie greift es den Organismus an und was fordert es?

Meelespea Waldorflasteaed

Laupäeval, 18.01.2020 kell 18.30 avalik loeng Michaela Glöckler: “Meie väärtuslik laps tänapäeva ekraanide-maailmas”

piltsberg.com

Mängimata laste põlvkond

"Meie laste fantaasia on mattunud tohutu hunniku alla, mis koosneb arvutimängudest, multikatest ja mänguasjadest. Selle kuhja alla vaagib õnnetu fantaasia hinge, üritades väljaulatuva väriseva käega märku anda, et võtke ometi mõni asi vähemaks, ma lämbun selle kuhja all."

piltsberg.com See lugu on juba ilmunud novembris Eesti Päevalehes. Mõtlesin, et siia kolmekuninga päeva sobib kenasti. Nüüd on jõuludest juba piisav aeg möödas, et vaadata kuidas lapsed kingitusteks saadud mängu…

Laupäeval, 18.01.2020 kell 18.30 avalik loeng Michaela Glöckler: “Meie väärtuslik laps tänapäeva ekraanide-maailmas”

Kui laps on kurb, agressiivne, ärrituv, ei kuula vanemat, keeldub koostööst jms, siis reeglina on see laps lihtsalt hädas.

Kui lapsed käituvad vanematele vastuvõetamatul viisil, soovitab peretepeut Meelike Saarna proovida vaadata lapse käitumise taha. Väikelaps ei oska öelda: palun ära ole nii kaua tööl, mul on sind väga vaja. Selle asemel hakkab ta õhtul issiga unetsirkust tegema: ei jää kuidagi magama, tahab teist patja, veel üht kaisukaru, veel juua, pissile... Laps ei oska öelda: emme, sinu tempo on liiga kõrge, ma tunnen end kiirustades hirmus halvasti. Selle asemel heidab ta hommikul esikuvaibale pikali, keeldub riidesse panemast, pluusivarrukas läheb tagurpidi, kingakesed sassi... Vahel tahab laps veel kolmandat jäätist ja just seda autot, millega mängib vend, ja kui ei saa, läheb suuremaks kisaks.

See kõik kuulub lapse arenemise juurde. Lapsel puudub see ressurss, mis täiskasvanule on kättesaadav: oskus oma tunnetega toime tulla, oma vajadustest aru saada ja neid iseseisvalt katta, võime ennast ise toetada. Vahel on kurvakstegevalt selgesti nähtav, kuidas vanemad ei suuda heaks kiita lapse püüdu tulla toime tema eale omasel moel, selle asemel oodatakse väikeselt inimeselt käitumisviise ja suhtumisi, mis kuuluvad suure inimese juurde: mõistlikkust, kannatlikkust, impulsiivsuse taltsutamist (seda kõike ei suuda alati ka täiskasvanud).

Lapsel on palju turvalisem kasvada, kui täiskasvanu tema kõrval mõistab, et väike inimene ei saa veel aru ei iseenda sees ega maailmas toimuvast, ta vajab abi: kuulamist, toetamist, mõistmist, mõistlikke ja toimivaid piire. Kui õpitakse aru saama lapse kogemusest, tema tunnetest ja vajadustest, tuleb ka mõistmine, et laps ei tee midagi niisama, ta lihtsalt seisab ausal ja eakohasel moel enda eest.

Kui laps on kurb, agressiivne, ärrituv, ei kuula vanemat, keeldub koostööst jms, siis reeglina on see laps lihtsalt hädas. On väga oluline aru saada, et lapsel on eripärane viis oma probleemist märku anda. Tihti püüavad vanemad mõista käitumist. Tegelikult ei ole käitumise üle vaja üldse nuputada. On vaja aru saada, milline vajadus on peidus käitumise all ning tegelda sellega.

Vanemal peaks olema selge arusaam oma vastutusest lapse elu ja tervise, sh emotsionaalse tervise eest. Vastutus väikese ilmakodaniku ees algab tegelikult juba sel momendil, kui mees ja naine otsustavad: meil sünnib laps. See tähendab: meie koos võtame vastutuse.

Oluline on algusest peale tegelda tunnete-teemaga. Laps ei saa oma tunnetega hakkama. Ta lihtsalt tunneb halbu tundeid enda sees (sest midagi on puudu, ta vajab või tahab midagi), ta ei saa ise aru, mis temaga toimub, ei oska end aidata ega muul moel väljendada kui käitumise kaudu, mida meie, täiskasvanud, aktsepteerida ei taha.

Hädas laps ootab täiskasvanu tuge. Kui laps tunnetab, et ka täiskasvanu ei saa samas olukorras tema kõrval oma tunnetega hakkama – hääle tõstmine ja karistav käitumine on selle tunnused – siis laps ärritub veelgi enam, sest ta on ju veel suuremas hädas. Kui kurva või agressiivse lapsega silmitsi seisev vanem, selle asemel, et olukorraga rahulikult ja konstruktiivselt toime tulla, tunneb hoopis abitust, süüd ja pahameelt, on asi sarnane: laps lootis, et tal on kellelegi toetuda, aga selgus, et ei ole.

Vastutus taoliste olukordadega hakkamasaamise eest lasub 100% täiskasvanul, kel peaksid olema olemas teadmised ja kogemused, kuidas pingelises emotsionaalses olukorras käituda. Lapsel need teadmised ja oskused puuduvad. Vahel nimetavad vanemad jonnivaid lapsi väikesteks terroristideks. Ent see, mida vanemad nimetavad laste terroriks nende üle, on tegelikult lapse valu seetõttu, et tema vanemad ei võta vastutust ja lapsele on see vastutus liiga suur koorem kanda. Laps nagu küsiks isalt-emalt oma nutu ja ülepiiri käitumisega: kui palju ma pean veel vinti üle keerama, et te aru saaksite, et ma ei tule ise toime? Isa-ema kooskõlalised, selged ja hoolivad sõnumid aitavad neid olukordi lahendada, seejuures on äärmiselt oluline vanema ennasttoetav, kindel hoiak, lugupidamine iseenda ja lapse vastu.

Oluline on ka märgata, et kõik see, mis juhtub meiega, juhtub ka meie lastega. Laps seisab enda vajaduste eest omal lapselikul moel, lapsevanem peaks oskama enda vajaduste eest seista täiskasvanu kombel. Vanemate ärritus, viha, rahulolematus iseenda ja tööga, õnnetuolek paarisuhtes jms peegeldub laste käitumistes väga erinevatel viisidel. Ka nii, et pealtnäha tundub seoste loomine võimatu. Muutuste võti on ikka ja alati täiskasvanu käes. Laps lihtsalt reageerib olukorrale (näiteks oma vanemate halvale paarisuhtele), tema ei saa seda muuta.

fatherly.com

Nature Is Better for Kids Than Expensive Toys

Kui tahate, et teile laps oleks edukas teaduses ja matemaatikas, siis kallite "arendavate" mänguasjade ostmise asemel laske neil vabalt looduses mängida.

fatherly.com Toys designed to help children learn about the world teach them a lot less than a short walk in the woods.

Waldorfharidus on juba 100 aastat vana! Selle tähistamiseks istutasime oma lasteaia hoovile õunapuu, mis jõuab Waldorf 200 tähistamise ajaks juba kõvasti kosuda ning vahepeal lastele palju rõõmu ja nosimist pakkuda.

Gawler Books

Naava

Üks Soome klass, kus loovus toetab õppimist.

Have you ever seen a classroom like this? Can you guess the secret behind the pupils math grades improving by 1.5 points? Kudos to Jukka Sinnemäki for his award-winning teaching method! More info coming up 🔜

Kuidas Sa küll enda lapse raamatuid lugema said?

Not sure who the artist is, but I love this...

"Kui me õpetame lapsele mitte tõugule peale astuma, on see lapsele sama kasulik kui tõugule".

Other species have much to teach us about symbiotic relationships and how much we need each other.

sirp.ee

Ruumi potentsiaal alushariduses

Mängu olulisusest!

Suuresti Waldorfi pedagoogikal põhinevas lasteaias anti lastele rohkelt aega, vabadust ja vahendeid mängida vabalt kogu ruumiga, mänguvahenditeks olid kangad, padjad, heegeldatud paelad, puupakud, toolid ja muu onniehituseks kõlbulik materjal. Kostüümid (keebid ja vildist kroonid) aitasid rühmaruumi muuta tõeliseks fantaasiamaailmaks, kus lapsed lõid õhinal oma mänguruume, reegleid ja rolle.

Teine äärmus oli keskkond, kus laste tegevus ruumis oli pideva kontrolli all. Laua alla pugemist ja seal nurruvate kasside mängimist peeti ebasobivaks. Äsja renoveeritud avaral rühmaruumil polnud justkui mingit otstarvet. Õpetaja oli väga järjekindel laste suunamisel mõne rahuliku lauamängu juurde, selmet lasta neil vabalt ja unistades mööda tuba ringi uidata.

sirp.ee Inimese esimesed eluaastad, lapsepõlves omandatud oskused ja hoiakud on kaaluka tähtsusega kogu elu kujunemisel. Läbi aegade on vanemad ja ühiskond püüdnu

Meelespea Waldorflasteaed otsib sooja südame ja säravate silmadega õpetaja assistenti.
Kas see on Sinu unistuste töökoht?
Või tead kedagi, kes teab kedagi, kes tahab pühenduda lastele?
Kui jah, siis kandideeri või jaga kuulutust! http://www.waldorflasteaed.ee/otsime-opetaja-assistenti/

Waldorfnuku kursus Saaremaal

Perekeskus Sina ja Mina

Kui lasteaialaps on pidevalt kuri või nutune, siis ta vajab vanema abi. Kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi?

1) Võimalusel paku lapsele nädala sees puhkepäevi, et ta saaks puhata suurest kollektiivist.

2) Kui lasteaiavabu päevi pole nädala sees võimalik pakkuda, mine kord nädalas lapsele varem järele ja ole temaga koos, kasvõi jalutage teistkaudu koju vms.

3) Pärast lasteaiapäeva algavasse huviringi võib lapse panna alates 4.-5. eluaastast ja siis soovitavalt mitte rohkem kui ühte huviring nädalas. Lapse arengule on parim, kui ta saab pärast väsitavat lasteaiapäeva olla koos perega.

4) Võta iga päev pärast lasteaeda minimaalselt 15 minutit aega, et lapsega suhelda nii, et samal ajal ise millegi muuga ei tegele (sh autojuhtimine, toiduvalmistamine jne).

5) Keskendu kuulamisele ja väldi kas-küsimust. Palu lapsel näiteks kirjeldada, mis talle täna meeldis/maitses, kellega ja mis mängu ta mängis, millises olukorras ta kurvastas või rõõmustas jne.

6) Kui laps väljendab muret, siis väldi lohutamist, nõu andmist, analüüsimist või mure vähendamist (nt oh, pole hullu; sa oled lihtsalt väsinud; see nüüd küll mingi mure ei ole) vaid lase lapsel rääkida, püüa tema tunnetest aru saada ning neid tagasi peegelda: „Tundub, et sa tõesti väga igatsesid täna mind“ või „Sa pahandasid, et Pille sind lükkas, sest sa said haiget.“ Laps vajab eelkõige tunnet, et sa oled teda mõistnud.

7) Kui pead argiõhtul tegelema kodutöödega, kaasa laps mänguliselt appi. Vanemad mõtlevad tihti, et teevad kiirelt kodutööd valmis, et siis lapsega mängida. Kuid lastele meeldib tegeleda n-ö päris asjadega. Vastavalt lapse vanusele ja oskustele saab ta toiduvalmistamisel näiteks asju segada, hakkida, ulatada ning samal ajal võite arutada, mis loomad veel porgandit söövad, millest tehakse jahu jne.

8 ) Lasteaialaps peaks õhtul uinuma umbes kell 20-21.30. Õhtuseks lõõgastuseks ei sobi teleka vaatamine ega arvutimäng, kuna need on liigselt stimuleerivad ja lapsel on raske uinuda. Mida lähemal on magamisaeg, seda aeglasemad peaksid olema tegevused, tasasemad hääled, hämaram valgus. See kõik soodustab rahunemist. Kui magamaminek võtab pikalt aega, alusta unerituaalidega (riietumine, pesemine, unejutt) kasvõi tund aega varem.

Kokkuvõttes võib öelda, et agressiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi tekitavad lastes eelkõige väsimus, unevõlg, liigne stimuleerimine ja vähene või nõrk kontakt ema-isaga.

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Vihm, lõpuks! 🌦

Location

Category

Telephone

Address


Pallasti 39
Tallinn
11413

Opening Hours

Monday 08:00 - 18:00
Tuesday 08:00 - 18:00
Wednesday 08:00 - 18:00
Thursday 08:00 - 18:00
Friday 08:00 - 18:00
Other Day Care & Preschools in Tallinn (show all)
Lastehoid Naerusuu Lastehoid Naerusuu
Mirta 32
Tallinn, 13516

Oleme lastehoid Tallinnas, Kakumäel ja pakume lastehoidu väikelastele vanuses ca 1,5-3 aastat.

Tallinna Tähekese Lasteaed Tallinna Tähekese Lasteaed
Ehitajate Tee 50
Tallinn, 12911

Lasteaed / детский сад.

Põnni Mängumaa Põnni Mängumaa
Vana-Lōuna 39a-8, Lutheri Kvartal
Tallinn

Põnni Mängumaa pakub Montessori sugemetega, lapsehoiu tegevusloaga turvalist, pikaajalise kogemusega päevahoiuteenust.

Tallinna Kelmiküla Lasteaed Tallinna Kelmiküla Lasteaed
Tehnika 23
Tallinn, 10149

Mängime ja kasvame koos!

Kelmiküla lastehoid Kelmiküla lastehoid
Tehnika 23
Tallinn, 10149

Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed
Suitsu Põik 4
Tallinn, 11313

Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed on 1-7 aastaste laste hoidu ja eakohast alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

Väike Päike Väike Päike
Tallinn, 10120

Lasteklubi Väike Päike alustas oma tegevust 2003-ndal aastal ning tegutseb täna Tallinna kesklinnas, Mustamäel, Laagris, Viimsis, Peetris ja Tartus.

Vesiroosi Lasteaed Vesiroosi Lasteaed
Sütiste Tee 8
Tallinn, 13411

Eralasteaed Naba Eralasteaed Naba
KLOOSTRIMETSA TEE 29 / METSAVAHI TEE 24A
Tallinn, 11911

Mis on Naba? Naba on terve pere maailm - maailmanabade lasteaed, huvialakool ja beebiklubi. Naba on maja, mis on tehtud laste jaoks ja lastele mõeldes!

Eralasteaed Fidan Eralasteaed Fidan
Võru 11
Tallinn, 13612

Eralasteaed Fidan Lasnamäe linnaosas Tallinnas. Частный детский сад "Фидан" в Ласнамяэ, Таллинн.

Tallinna Arbu Lasteaed Tallinna Arbu Lasteaed
Arbu 15, Lasnamäe Linnaosa
Tallinn, 13617

Tüüpprojekti järgi ehitatud basseiniga lasteaed oli mõeldud 12 rühmale, millest 4 olid sõime- ja 8 aiarühma.

Paekaare lasteaed vilistlased Paekaare lasteaed vilistlased
Pae 51
Tallinn

14. aprillil 1980 aastal avati Tallinna Mererajoonis Tallinna 153. Lastepäevakodu. Algselt oli majas kuus eesti ja kuus vene õppekeelega rühma.