Meelespea Waldorflasteaed

Tule julgesti,armas inimene! Ootame tööle juba augustis!

Tule vaatama, kuidas me elame!

Tule julgesti,armas inimene! Ootame tööle juba augustis!

Ootame Sind, armas inimene!

Sõbrad Aruküla Waldorflasteaias on ilusasti kirja pannud, kuidas teha lasteaiaaasta algus kõigile stressivabaks.

Suvi kestab veel, aga tasapisi hakkab ligi hiilima aeg, mil avame taas lasteaia uksed! Mõni laps teab täpselt, kuhu ta tuleb, isegi mäletab natuke, kuidas me toimetame ja harjub kiirelt uuesti lasteaiarütmiga. Aga igal aastal on mitmeid, kes astuvad sellest uksest sisse päris esimest korda! Kõik on uus ja huvitav, aga ka parasjagu hirmus ja harjumatu! Nii lapsele kui lapsevanemale! Tekib küsimus, et mida siis ikkagi teha, kui laps alustab oma lasteaiateed?

Kui laps tuleb lasteaeda – abiks lapsevanemale!

Lasteaeda minek on lapse ja terve pere elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteaia ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine.

Enne lasteaeda tulekut:

Mõelge enda jaoks selgeks ja olge endas kindel, et lasteaeda minek on lapsele hetkel parim. Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes. Mida sagedamini lasteaiast positiivselt räägite, seda kindlamalt laps ennast tunneb. Vältige lapse juuresolekul kriitilisi märkusi lasteaia, õpetajate ja teiste laste suhtes.

Tutvuge lasteaia õppekava, kodukorra, nädala- ja päevarütmiga meie kodulehel. Kohandage kodu päevakava lasteaia omaga (varasem ärkamine, lõunaune aeg, söögiajad, eneseteenindamisharjumused). Vaata meie kodulehelt http://www.avw.ee/

Võimaldage lapsel suhelda erinevas vanuses lastega, rääkige lapsele lasteaia põhimõttest (vanemad lähevad tööle, lapsed mängivad, vanemad tulevad järele), tegevustest ning kõike seda positiivselt häälestatuna.

Lubage oma lapsel iseseisvalt tegutseda riietumisel, käte pesemisel, tassist joomisel, söömisel, potil käimisel ja üksi voodis uinumisel.

Looge lapsele turvatunne piiride ja reeglitega (selgitus, keeld, korraldus), sest lapsele, kellele kodus piire ei ole seatud, võib lasteaiaelu tunduda arusaamatu.

Õpetage last mänguasju küsima ja oma asju teistele lubama.

Võtke osa lastevanematele mõeldud koosolekutest ja loengutest.

Külastage perearsti, veendumaks, et laps on terve.

Lasteaeda tulles oskab laps:

Iseseisvalt lusikaga/kahvliga süüa.
Iseseisvalt või vajadusel täiskasvanu abi paludes riietuda.
Iseseisvalt käsi ja nägu pesta ning kuivatada.
Iseseisvalt või meeldetuletamisel potil käia.
Päeval magada.
Enda järel mänguasju ära panna.
Aru saada kõige lihtsamatest pöördumistest: pane, too, vii, lähme jne.

Lasteaias:

Lasteaiaga kohanemise aeg võib olla ligikaudu 1 kuu. On lapsi, kes harjuvad paari nädalaga, on lapsi, kel võtab see kauem aega. NB! Olge valmis selleks, et lasteaiaga täielik kohanemine võib võtta terve aasta. Varuge aega lapse harjutamiseks lasteaia päevakava, õpetajate ja kaaslastega.

Harjutamise perioodil ei ole lapse päev alguses p**k, soovitame käia hommikupoolikuti ning lõunaunele ning pikaks päevaks jääda siis, kui laps on kohanenud lasteaia rütmi, õpetajate ja kaaslastega.
Võimalusel planeerige lapsele ka nädala sees puhkepäevi ning neil päevil veetke kvaliteetaega lapsega.

Lasteaeda viimise hommikutel mõelge välja oma rituaalid, mida igal hommikul läbi teete, jälgige, et ei tekiks kiirustamist ja sellest tingitud negatiivset meelestatust.

Leppige lapsega kokku hommikune lahkumise viis (kallistus, lehvitamine vms) ja olge lahkumisel enesekindel ning optimistlik. Lahkuge kohe, kui olete hüvasti jätnud. Rääkige talle juba kodus, mida ta lasteaias päeva jooksul teeb (vt päevakava), öelge, kes ja millal lapsele järele tuleb ja pidage oma lubadusest kinni.

Lasteaiaga harjutamise perioodil võib laps olla peale lasteaiapäeva tujukas ja väsinud. Koju jõudes varuge aega, mis kuulub vaid lapsele (laps vihjab oma käitumisega ise - kas ta soovib rohkem joosta, hüpata, jonnida, nutta või kaisus olla). Premeerige last koostegemiste, mitte asjadega! Toetage last emotsionaalselt, hoidke teda enda läheduses, kuna ta saab teiega nüüd vähem koos olla.

Ka aeg-ajalt lasteaeda mitte tulla tahtmine on normaalne.

Soovitame noorematele kui koolieelikud mitte planeerida peale lasteaiapäeva trenne ja muid aktiivtegevusi.

Õhtul kodus on samuti oluline, et lapsel oleks kindlad magamamineku rituaalid (näiteks võite teha koos tagasivaate päevale).

Kokkuvõtteks:

Rääkige lapsele, kelle poole ta lasteaias saab pöörduda abi saamiseks.
Rääkige lapsele, kui tore on see, et ta käib lasteaias.
Kehtestage piirid ja pidage neist kinni nii kodus kui lasteaias.
Lapse harjumiseks lasteaiaga on väga oluline vanemate ja õpetajate omavaheline usalduslik, avatud ning sõbralik suhtumine ja suhtlemine.
Lapsevanema usk lapse võimesse kohaneda, tunda rõõmu uutest sõpradest ja huvitavatest tegevustest, aitab ning toetab last sellel olulisel etapil tema kasvamise teel.

Foto: Helen Tulp

Tule nüüd! Juba ootamegi just Sind!

Ootame sind, armas inimene!

https://www.telegram.ee/arvamus/uus-kolumn-linda-mari-vali-mida-moodsad-manguasjad-meie-lastele-opetavad

Uus kolumn! Linda-Mari Väli: Mida moodsad mänguasjad meie lastele õpetavad? | Telegram Kui Iraani päritolu Isaac Larian 1971. aastal USA-sse tuli, siis oli tal oma sõnade järgi taskus 750 dollarit ja peas “suur Ameerika unelm”. Pool sajandit hiljem on mehest saanud globaalse haardega biljonär. Larianile kuulub maailma suurim üksikisikule kuuluv mänguasjafirma MGA Entertainme...

http://www.waldorflasteaed.ee/avaleht/otsime-opetaja-assistenti/

Laupäeval, 18.01.2020 kell 18.30 avalik loeng Michaela Glöckler: “Meie väärtuslik laps tänapäeva ekraanide-maailmas”

"Meie laste fantaasia on mattunud tohutu hunniku alla, mis koosneb arvutimängudest, multikatest ja mänguasjadest. Selle kuhja alla vaagib õnnetu fantaasia hinge, üritades väljaulatuva väriseva käega märku anda, et võtke ometi mõni asi vähemaks, ma lämbun selle kuhja all."

Mängimata laste põlvkond See lugu on juba ilmunud novembris Eesti Päevalehes. Mõtlesin, et siia kolmekuninga päeva sobib kenasti. Nüüd on jõuludest juba piisav aeg möödas, et vaadata kuidas lapsed kingitusteks saadud mängu…

Kui laps on kurb, agressiivne, ärrituv, ei kuula vanemat, keeldub koostööst jms, siis reeglina on see laps lihtsalt hädas.

Kui lapsed käituvad vanematele vastuvõetamatul viisil, soovitab peretepeut Meelike Saarna proovida vaadata lapse käitumise taha. Väikelaps ei oska öelda: palun ära ole nii kaua tööl, mul on sind väga vaja. Selle asemel hakkab ta õhtul issiga unetsirkust tegema: ei jää kuidagi magama, tahab teist patja, veel üht kaisukaru, veel juua, pissile... Laps ei oska öelda: emme, sinu tempo on liiga kõrge, ma tunnen end kiirustades hirmus halvasti. Selle asemel heidab ta hommikul esikuvaibale pikali, keeldub riidesse panemast, pluusivarrukas läheb tagurpidi, kingakesed sassi... Vahel tahab laps veel kolmandat jäätist ja just seda autot, millega mängib vend, ja kui ei saa, läheb suuremaks kisaks.

See kõik kuulub lapse arenemise juurde. Lapsel puudub see ressurss, mis täiskasvanule on kättesaadav: oskus oma tunnetega toime tulla, oma vajadustest aru saada ja neid iseseisvalt katta, võime ennast ise toetada. Vahel on k***akstegevalt selgesti nähtav, kuidas vanemad ei suuda heaks kiita lapse püüdu tulla toime tema eale omasel moel, selle asemel oodatakse väikeselt inimeselt käitumisviise ja suhtumisi, mis kuuluvad suure inimese juurde: mõistlikkust, kannatlikkust, impulsiivsuse taltsutamist (seda kõike ei suuda alati ka täiskasvanud).

Lapsel on palju turvalisem kasvada, kui täiskasvanu tema kõrval mõistab, et väike inimene ei saa veel aru ei iseenda sees ega maailmas toimuvast, ta vajab abi: kuulamist, toetamist, mõistmist, mõistlikke ja toimivaid piire. Kui õpitakse aru saama lapse kogemusest, tema tunnetest ja vajadustest, tuleb ka mõistmine, et laps ei tee midagi niisama, ta lihtsalt seisab ausal ja eakohasel moel enda eest.

Kui laps on kurb, agressiivne, ärrituv, ei kuula vanemat, keeldub koostööst jms, siis reeglina on see laps lihtsalt hädas. On väga oluline aru saada, et lapsel on eripärane viis oma probleemist märku anda. Tihti püüavad vanemad mõista käitumist. Tegelikult ei ole käitumise üle vaja üldse nuputada. On vaja aru saada, milline vajadus on peidus käitumise all ning tegelda sellega.

Vanemal peaks olema selge arusaam oma vastutusest lapse elu ja tervise, sh emotsionaalse tervise eest. Vastutus väikese ilmakodaniku ees algab tegelikult juba sel momendil, kui mees ja naine otsustavad: meil sünnib laps. See tähendab: meie koos võtame vastutuse.

Oluline on algusest peale tegelda tunnete-teemaga. Laps ei saa oma tunnetega hakkama. Ta lihtsalt tunneb halbu tundeid enda sees (sest midagi on puudu, ta vajab või tahab midagi), ta ei saa ise aru, mis temaga toimub, ei oska end aidata ega muul moel väljendada kui käitumise kaudu, mida meie, täiskasvanud, aktsepteerida ei taha.

Hädas laps ootab täiskasvanu tuge. Kui laps tunnetab, et ka täiskasvanu ei saa samas olukorras tema kõrval oma tunnetega hakkama – hääle tõstmine ja karistav käitumine on selle tunnused – siis laps ärritub veelgi enam, sest ta on ju veel suuremas hädas. Kui k***a või agressiivse lapsega silmitsi seisev vanem, selle asemel, et olukorraga rahulikult ja konstruktiivselt toime tulla, tunneb hoopis abitust, süüd ja pahameelt, on asi sarnane: laps lootis, et tal on kellelegi toetuda, aga selgus, et ei ole.

Vastutus taoliste olukordadega hakkamasaamise eest lasub 100% täiskasvanul, kel peaksid olema olemas teadmised ja kogemused, kuidas pingelises emotsionaalses olukorras käituda. Lapsel need teadmised ja oskused puuduvad. Vahel nimetavad vanemad jonnivaid lapsi väikesteks terroristideks. Ent see, mida vanemad nimetavad laste terroriks nende üle, on tegelikult lapse valu seetõttu, et tema vanemad ei võta vastutust ja lapsele on see vastutus liiga suur koorem kanda. Laps nagu küsiks isalt-emalt oma nutu ja ülepiiri käitumisega: kui palju ma pean veel vinti üle keerama, et te aru saaksite, et ma ei tule ise toime? Isa-ema kooskõlalised, selged ja hoolivad sõnumid aitavad neid olukordi lahendada, seejuures on äärmiselt oluline vanema ennasttoetav, kindel hoiak, lugupidamine iseenda ja lapse vastu.

Oluline on ka märgata, et kõik see, mis juhtub meiega, juhtub ka meie lastega. Laps seisab enda vajaduste eest omal lapselikul moel, lapsevanem peaks oskama enda vajaduste eest seista täiskasvanu kombel. Vanemate ärritus, viha, rahulolematus iseenda ja tööga, õnnetuolek paarisuhtes jms peegeldub laste käitumistes väga erinevatel viisidel. Ka nii, et pealtnäha tundub seoste loomine võimatu. Muutuste võti on ikka ja alati täiskasvanu käes. Laps lihtsalt reageerib olukorrale (näiteks oma vanemate halvale paarisuhtele), tema ei saa seda muuta.

Kui tahate, et teile laps oleks edukas teaduses ja matemaatikas, siis kallite "arendavate" mänguasjade ostmise asemel laske neil vabalt looduses mängida.

Nature Is Better for Kids Than Expensive Toys Toys designed to help children learn about the world teach them a lot less than a short walk in the woods.

Waldorfharidus on juba 100 aastat vana! Selle tähistamiseks istutasime oma lasteaia hoovile õunapuu, mis jõuab Waldorf 200 tähistamise ajaks juba kõvasti kosuda ning vahepeal lastele palju rõõmu ja nosimist pakkuda.

Kuidas Sa küll enda lapse raamatuid lugema said?

Not sure who the artist is, but I love this...

"Kui me õpetame lapsele mitte tõugule peale astuma, on see lapsele sama kasulik kui tõugule".

Other species have much to teach us about symbiotic relationships and how much we need each other.

Mängu olulisusest!

Suuresti Waldorfi pedagoogikal põhinevas lasteaias anti lastele rohkelt aega, vabadust ja vahendeid mängida vabalt kogu ruumiga, mänguvahenditeks olid kangad, padjad, heegeldatud paelad, puupakud, toolid ja muu onniehituseks kõlbulik materjal. Kostüümid (keebid ja vildist kroonid) aitasid rühmaruumi muuta tõeliseks fantaasiamaailmaks, kus lapsed lõid õhinal oma mänguruume, reegleid ja rolle.

Teine äärmus oli keskkond, kus laste tegevus ruumis oli pideva kontrolli all. Laua alla pugemist ja seal nurruvate kasside mängimist peeti ebasobivaks. Äsja renoveeritud avaral rühmaruumil polnud justkui mingit otstarvet. Õpetaja oli väga järjekindel laste suunamisel mõne rahuliku lauamängu juurde, selmet lasta neil vabalt ja unistades mööda tuba ringi uidata.

Ruumi potentsiaal alushariduses Inimese esimesed eluaastad, lapsepõlves omandatud oskused ja hoiakud on kaaluka tähtsusega kogu elu kujunemisel. Läbi aegade on vanemad ja ühiskond püüdnu

Meelespea Waldorflasteaed otsib sooja südame ja säravate silmadega õpetaja assistenti.
Kas see on Sinu unistuste töökoht?
Või tead kedagi, kes teab kedagi, kes tahab pühenduda lastele?
Kui jah, siis kandideeri või jaga kuulutust! http://www.waldorflasteaed.ee/otsime-opetaja-assistenti/

Waldorfnuku kursus Saaremaal

Perekeskus Sina ja Mina

Kui lasteaialaps on pidevalt kuri või nutune, siis ta vajab vanema abi. Kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi?

1) Võimalusel paku lapsele nädala sees puhkepäevi, et ta saaks puhata suurest kollektiivist.

2) Kui lasteaiavabu päevi pole nädala sees võimalik pakkuda, mine kord nädalas lapsele varem järele ja ole temaga koos, kasvõi jalutage teistkaudu koju vms.

3) Pärast lasteaiapäeva algavasse huviringi võib lapse panna alates 4.-5. eluaastast ja siis soovitavalt mitte rohkem kui ühte huviring nädalas. Lapse arengule on parim, kui ta saab pärast väsitavat lasteaiapäeva olla koos perega.

4) Võta iga päev pärast lasteaeda minimaalselt 15 minutit aega, et lapsega suhelda nii, et samal ajal ise millegi muuga ei tegele (sh autojuhtimine, toiduvalmistamine jne).

5) Keskendu kuulamisele ja väldi kas-küsimust. Palu lapsel näiteks kirjeldada, mis talle täna meeldis/maitses, kellega ja mis mängu ta mängis, millises olukorras ta k***astas või rõõmustas jne.

6) Kui laps väljendab muret, siis väldi lohutamist, nõu andmist, analüüsimist või mure vähendamist (nt oh, pole hullu; sa oled lihtsalt väsinud; see nüüd küll mingi mure ei ole) vaid lase lapsel rääkida, püüa tema tunnetest aru saada ning neid tagasi peegelda: „Tundub, et sa tõesti väga igatsesid täna mind“ või „Sa pahandasid, et Pille sind lükkas, sest sa said haiget.“ Laps vajab eelkõige tunnet, et sa oled teda mõistnud.

7) Kui pead argiõhtul tegelema kodutöödega, kaasa laps mänguliselt appi. Vanemad mõtlevad tihti, et teevad kiirelt kodutööd valmis, et siis lapsega mängida. Kuid lastele meeldib tegeleda n-ö päris asjadega. Vastavalt lapse vanusele ja oskustele saab ta toiduvalmistamisel näiteks asju segada, hakkida, ulatada ning samal ajal võite arutada, mis loomad veel porgandit söövad, millest tehakse jahu jne.

8 ) Lasteaialaps peaks õhtul uinuma umbes kell 20-21.30. Õhtuseks lõõgastuseks ei sobi teleka vaatamine ega arvutimäng, kuna need on liigselt stimuleerivad ja lapsel on raske uinuda. Mida lähemal on magamisaeg, seda aeglasemad peaksid olema tegevused, tasasemad hääled, hämaram valgus. See kõik soodustab rahunemist. Kui magamaminek võtab pikalt aega, alusta unerituaalidega (riietumine, pesemine, unejutt) kasvõi tund aega varem.

Kokkuvõttes võib öelda, et agressiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi tekitavad lastes eelkõige väsimus, unevõlg, liigne stimuleerimine ja vähene või nõrk kontakt ema-isaga.

Psühholoog: lapse depressioon võib tihti väljenduda käitumishäiretes

Iga lapsel on omad veidrused. Kui tema ellu stressi lisada, saab veidrusest häire.

tervis.postimees.ee WHO andmeil on Eesti depressiooni poolest maailmas esirinnas - see on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel (5,9% elanikest) Täiskasvanute depressiooni osas oleme üsna teadlikud ning oskame seda ära tunda, aga kuidas märgata depressiivset last?

Study: Kids Who Spend Time in Nature Become Happier Adults

Teadusuuring, mis tehti mitmekümne aasta jooksul ja miljoni (🌹) inimesega:
lapsena looduses viibinud inimesed on täiskasvanuna õnnelikumad.

adventure-journal.com Decades-long study shows that the more time we spend outdoors as kids, the less chance we have of mental illness as adults.

LIHTSUS LASTEKASVATUSES: Kim John Payne, Lisa M. Ross - Raamat | Rahva Raamat

Rahva Raamatus on soodushinnaga väga hästi kirjutatud raamat, mis teeb lihtsamaks nii lapsevanema kui lapse elu :)

rahvaraamat.ee LIHTSUS LASTEKASVATUSES [KIM JOHN PAYNE, LISA M. ROSS] Rahva Raamatust. Kohaletoimetamine alates 24h ja tasuta. Tänapäeva üha tempokam maailm, kus...

Jaan Aru keskendumisharjutus: arenda loovust nutiseadmete valitsetud maailmas

Neuroteadlane Jaan Aru räägib intervjuus, millal on õige aeg lastele nutiseade kätte anda ja kuidas tehnoloogia mõjutab kunsti ning leiutisi.

novaator.err.ee Järgnev tekst on keskendumise ja püsivuse harjutus. Kui suudate selle läbi lugeda nii, et ei tegele vahepeal ühegi kõrvaltegevusega ning pühendute üksnes artiklist saadavale infole, olete tõenäoliselt lugemise lõpetamise ajaks natuke osavamad. Milles? Osavamad keskendumises, aga ka targema...

Jaan Aru: teaduspõhine looduslik kõrvaltoimeta imerohi ülekaalulisuse ja rumalate otsuste vastu

Häid mõtteid nii laste hüperaktiivsuse kui vanemate ületöötamise vähendamiseks :)

heureka.postimees.ee Eesti Noorte Teaduste Akadeemia artiklitesarja esimeses loos tutvustab neuroteadlane Jaan Aru aju-uuringute tulemusi, mis näitavad, et teadlaste tööst on kõigil midagi õppida.

"Kui väikestel inimestel käivad suured tunded üle pea,
siis on meie ülesanne jagada rahu,
mitte ühineda nende kaosega".

Wise words from L.R. Knost.

Herbert Hahni Selts

Tähistame 2019. aastal waldorfhariduse 100. aastapäeva aasta jooksul toimuvate erinevate sündmustega. Jaanuaris, veebruaris ja märtsis toimuvad waldorfkoolides üle kogu Eesti avatud uste päevad, kuhu on oodatud kõik huvilised. Tulge meile külla!
Enam infot leiad koolide kodulehekülgedelt või http://xn--waldorf-hendus-nsb.ee/

Andrus Kivirähk: uus kool või uued õpetajad?

"Kas hariduspoliitika eesmärk peaks olema just võimalikult suure kooli rajamine, on samasugune küsimus nagu see, kas planeedi parim kokk on ikka inimene, kes suudab valmistada kilomeetrip**kuse viineri."

delfi.ee Hendrik Aguri grandioosne 3000 õpilasega riigigümnaasiumi idee toob judinad ihule ja paneb fantaasia tööle.

Risky play for children: Why we should let kids go outside and then get out of the way

Miks peaksime lapsed õue mängima laskma ja siis valvamise lõpetama? Lapsed vajavad ka väikese riskiga mänge.

cbc.ca It turns out play with an element of risk may be exactly what today’s kids are missing