12/06/2026
🇪🇪 VÄRSKE AJAKIRI! 🇪🇪
Ilmunud on Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat nr 12 pealkirjaga „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemal“. Eesti Vabadussõja ajalugu on tähtis kõigile eestlastele, kuid teadmised samal ajal naaberriikides ja kaugemalgi toimunust annavad võimaluse avastada seni vähe tuntud seoseid ning ehk ka mõista, miks teised rahvad paljusid ajaloosündmusi hoopis teisiti näevad kui meie.
Varem inglise keeles ilmunud number on nüüd saadaval eesti keeles ja lisaartiklitega.
10/06/2026
Värskes Sirbis saab lugeda Alari Purju intervjuud "Võrdsuse lühiajaloo" autori Thomas Pikettyga.
Sõda ei ole õigluse vältimatu eeltingimus - Sirp
Maikuu viimastel päevadel viibis Eestis festivalil „HeadRead“ prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty, kes oli siin koos abikaasa Julia Cagéga. Piketty sai kuulsaks 2013. aastal ilmunud raamatuga „Kapital XXI sajandil“ („Le Capital au XXIe siècle“). Eestis viibis ta muu hulgas seos...
04/06/2026
Aleksei Turovski jagas Apollole lugemissoovitusi. "Minu jaoks lemmikraamat on minu elukaaslane. Igat autorit, igat lemmikut ma olen lugenud kordi ja kordi ja kavatsen samamoodi ka jätkata. Minu jaoks on lemmikraamatu taaskülastamine kõige loomulikum kohtumine. Sest mina ju muutun ajas ja seda ka lugejana. Minu väärtused ja baashoiakud jäävad küll samaks, kuid nende värvingud, toonid, perspektiivid muutuvad."
Näiteks väärib tema sõnul ikka ja jälle lugemist Konrad Lorenzi "Niinimetatud kurjus".
01/06/2026
⚓ UUS RAAMAT! NEW BOOK! ⚓
The Salme ship burials, discovered in 2008 and 2010 on Saaremaa Island, represent a unique and significant archaeological site. This collection of 13 articles highlights that the site remains an important source for understanding pre-Viking and early Viking Age societies, warfare, and burial traditions.
2008. aastal ja seejärel 2010. aastal Saaremaalt avastatud Salme laevamatused kujutavad endast ainulaadset ja märkimisväärset arheoloogilist leiukohta. 13 artikliga kogumik näitab, et leiukoht on jätkuvalt oluline allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskondade, sõjapidamise ja matusekommete mõistmiseks.
28/05/2026
Jätkub Festival HeadRead, jätkuvad head uudised!
Laupäeval, 30. mail kl 14 toimub vestlus majandusteadlase Thomas Pikettyga. Meil ilmus äsja tema võimas teos „Võrdsuse lühiajalugu“!
28/05/2026
Käes on Festival HeadRead!
Pühapäeval, 31. mail kl 12 toimub vestlus teadusfilosoof Paco Calvoga. Tema silmiavavat teost „Planta Sapiens“ soovitas „Terevisioonis“ kirjanik Tiina Saar-Veelmaa.
🔗 https://jupiter.err.ee/1610023862/terevisioon?t=3196
22/05/2026
⚖️ UUS RAAMAT! ⚖️
Maailmas valitsev ebavõrdsus võib panna lootust kaotama, kuid selles mõjukas teoses näitab prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty (snd 1971), et ajalugu annab põhjust optimismiks. Vaatamata tagasilangustele oleme sajandite jooksul liikunud üha suurema võrdsuse poole. Raamat annab ülevaate olulistest faktoritest, mis on maailma positiivselt või negatiivselt mõjutanud: sõjad, revolutsioonid, orjandus, kapitalismi tõus ja heaoluriigi teke. Üldises plaanis on ühiskonnad liikunud sissetulekute ja varade õiglasema jaotuse, rassilise ja soolise ebavõrdsuse vähendamise ning tervishoiu, hariduse ja kodanikuõiguste parema kättesaadavuse poole. Edasiminekuks tuleb aga meeles pidada mineviku õppetunde.
Teose tõlkis Mirjam Lepikult ja selle väljaandmist toetas Prantsuse Instituut Eestis.
15/05/2026
👉 Hartmut Rosa teos "Maailma kontrollimatus": kes on lugenud, need soovitavad!
11/05/2026
❄ UUS RAAMAT! ❄
Tänapäeva inimese eesmärk kipub olema maailm kontrollitavaks muuta. Ent ainult kontrollimatusele avatud olles saame maailma tõeliselt kogeda. Saksa sotsioloog Hartmut Rosa on nüüdisaegse sotsioloogia elav klassik, kelle teoreetilised ideed ja analüüse ärgitav mõistestik on inspireerinud ka Eesti ühiskonnateadlasi ning saanud siinmail tuttavaks laiemas sotsiaalteadusliku mõtte huviliste ringis. Esimese Rosa teosena eesti keelde jõudnud „Maailma kontrollimatus“ annab kompaktse sissevaate tema resonantsiteooriasse, mis on suunatud kõigile ühiskonnahuvilistele.
Teose tõlkis saksa keelest Mari Tarvas ja järelsõna kirjutas Juhan Hellerma. Teose väljaandmist toetasid Goethe Instituut ja Eesti Kultuurkapital.