Tallinna Transpordikool

kooli õigusjärglaseks, kuid austusest kõigi Tehnika tn 18 asuvas koolis töötanud õpetajate, koolijuhtide ja endiste õpilaste suhtes, on oluline vaadata siin toimunud, kui tervikut. Kooli tabanud muutused on vahetult seotud riigis toimunud muutustega. Mõistmaks koolis toimunud muudatusi, on oluline kirjeldada ka Eesti ajaloolist tausta nendel aegadel. Kooli ajaloo lahterdamine erinevateks ajaperioodideks on ühelt poolt seotud nii ajalooliste sündmustega, kui koolis toimunud põhimõtteliste muudatustega.

1880-1918
Kooli asutamise vajadus oli seotud raudteeliikluse arenguga. Eesti esimese raudtee ehitus algas 1866 aasta mais. Sama aasta septembris saabus laeval Tallinna kaks esimest vedurit, üks neist nimega „Peeter Esimene”. Neli aastat hiljem, 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870 avati raudteeühendus Tallinna (Ревель) ja Peterburi vahel, mille kohta Eesti Postimehes (nr 43/1870) kirjutati: "Tartust. Kõige zeitungi sõnumete järrele piddi Tallinna-Peterburgi awwalik raudtee sõitmine mödaläinud laupäewal 24. algama, misga mõnnesuggused piddud kous käivad." Eraraudteena ehitatud Balti raudteel oli ka teeharu Tallinnast Paldiskisse (Балтийскій портъ), sest seal asus jäävaba sadam. Seda teeharu kutsuti Apelsiniraudteeks. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880 aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. Raudtee tolleaegse omaniku Balti Raudtee Seltsi teadaanne kõlas: "Käesolevaga tehakse üldsusele teatavaks, et on kavatsetud avada 7. jaanuaril 1880.a. Revali Tehniline Raudteekool."

16.jaanuari 1880 ajalehest Revaler Beobachter võis lugeda alljärgneva teate: "Eile pärastlõunal kell 1 leidis aset vastasutatud Revali Tehnilise Raudteekooli pidulik avamine, kuhu olid ilmunud raudteeametnikud, uue kooli direktor ja õpetajad ning külalised. Pärast seda toimus jaamahoone taga asuva koolimaja kiriklik sisseõnnistamine ja Balti Raudtee direktor von Opolski luges kooli avatuks.Seejärel kõneles kooli direktor riiginõunik von Mickwitz. Direktor viitas oma kõnes sellele, et Balti Raudtee Valitsus veendus oma kümneaastase eksistentsi vältel tehnilise elementaarkooli asutamise vajaduses, milline õpetaks välja raudtee allametnikke. Neile nõutava hariduse ja vaimse arengu kindlustamine olevat kooli peaülesanne. Kooli ülalpidamiseks määras Balti Raudtee Selts aastas 8500 rubla. Peale selle laekuvad kooli kassasse igalt õpilaselt võetav aastane kooliraha 10 rubla ja vabatahtlikud annetused. Kool avatakse alguses kahe klassiga: ettevalmistusklass ja eriklass, milles kümme õpetajat õpetusi annavad. Õpilaste arv ettevalmistusklassis on 20 ja eriklassis 2. Oma täies koosseisus saab kool 4 klassi, see on 1 ettevalmistus- ja 3 eriklassi."

11.04.1880.a. anti ajalehes "Revalische Zeitung" lastevanematele teada: "Raudtee koolid on iga raudtee juures. Nad seisavad teede ministeeriumi juhatuse all ja valmistavad raudtee asjanduse tarvis teise kraadi tehnikuid nagu näituseks vedurijuhte, nende abilisi, teemeistreid, telegrafiste jne. Õpetuse aeg raudtee koolis kestab 3 aastat, mille peale kooli kooliõppijatele sellekohane tunnistus antakse. Pärast kooli läbikäimist peavad aga kasvandikud 2 aastat raudtee teenistuses olema ja saavad alles siis kooli poolt niisuguse tunnistuse, mis neile raudtee teenistuses teise kraadi tehniku õigused annab". Kooli astumiseks oli esitatud ka rida tingimusi:

Kooliõppijad peavad sisse astudes 14-17 a. vanad ja Wene riigi alamad olema;
Peavad sisseastujad tunnistuse ette näitama, et nad kaheklassilise rahvakooli, kreiskooli, koolide ministeeriumi all seisva linnakooli ehk kaheklassilise kirikukooli täitsa läbi on käinud;
Peavad nad vene keeles ja matemaatikas selle mõõdus eksami tegema nagu kaheklassilise rahvakoolide jaoks määratud;
Kooliraha, mis 10 rubla aastas, makstakse poole aasta kaupa;
Kes raudteekooli sisse astuda tahavad, peavad kuni 15.aug. selle kooli ülemale oma vanemate, sugulaste ehk käemeeste poolt ühe palvekirja andma, mille juures ristimistunnistus seisuse ning seniaegse kasvatamise tunnistus peab olema;
Täienduse eksameid tehakse 15.-20.augustini igal aastal;
Kooliõppijad peavad määratud ülikonda kandma ja oma kosti peal ning korteris elama.
Õppetöö koolis toimus vene keeles. Kooli esimeseks hooneks esimesel õppeaastal oli ühekorruseline puuhoone Balti jaama taga, mida enam alles ei ole. Kool kolis tema praegusele asukohale 1881 aastal. Praegune kooli peakorpus ja väike õppekorpus Tehnika tn 18 valmisid 1895 aastal. Lisaks raudteele õpetati koolis veel puidutööd ja sepatööd. Viis aastat hiljem esimene puidust õppehoone lammutati ja selle asemele ehitati töökojad (praegu võimla)

Tormilised muutused kooli ajaloos algasid koos I Maailmasõjaga. 1917 aasta tõi Eestile keerulise aja. Keset I Maailmasõja möllu oli Venemaal veebruaris alanud revolutsioon. Lisaks revolutsioonist tingitud segadusele hakkas Eestile lähenema Esimese maailmasõja rindejoon. Oktoobris 1917 vallutasid sakslased Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. Sõja jalust äraviimiseks anti koolile 1917 aasta oktoobris käsk evakueerimiseks Venemaale Võši-Volodskisse. Kool töötas seal ühe aasta. 1918 aastal evakueeriti kool Permi. Seal reorganiseeriti see Teede Ministeeriumi Tehniliseks kooliks. Hiljem viidi nimetatud kool Tomskisse, millega lõpeb ka Raudtee Tehnikakooli ajalugu.
1918-1926

Antud periood on ainus, mil kooli hooned ei olnud otseselt seotud kutseõppega. Sellesse vahemikku langeb Eesti okupeerimine Saksa vägede poolt, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, Vabadussõda ja teisi olulisi sündmusi. Kooli evakueerimise põhjustanud Saksa vägede pealetung 1917 oktoobris jätkus 21. veebruaril 1918 Hiiumaalt Haapsalu suunas.

23. veebruaril 1918. aastal kuulutati Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Endla teatri rõdult loeti rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifest”. 24. veebruaril toimus Pärnus äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad.

25. veebruari varahommikul jõudsid Eesti okupeerinud Saksa väeüksused Pärnusse. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Algas Saksa okupatsioon. 4. märtsiks 1918 oli kogu Eesti Saksa vägede poolt okupeeritud. Kõik raudteed läksid Saksa sõjaväe raudteeteenistuse Militär Eisenbahn Direktion 11 (MED-11) haldusesse, mille staap asus Tartus. Seoses revolutsiooniliste sündmustega Saksamaal hakkas 1918 aasta sügisest sakslaste mõjuvõim Eestis nõrgenema. 28.novembril 1918, pärast sakslaste lahkumist, võttis juba eesti kaitsevägi vastu Vene Nõukogude vägede pealetungi Narvale - algas vabadussõda. Raudteetehnikakooli evakueerimise järel 1917 aasta lõpust kuni 1919 aastani olid Tehnika tn 18 koolihooned sõjaväe kasutada. 1919 aastal asus koolihoones Vabariigi Sõjakool. Oktoobris 1919 jõudsid Tallinnasse 4 prantsuse kergetanki Renault FT. Tankid olid kasutatud ja väga halvas seisukorras, mistõttu nende hooldamine ja meeskondade väljaõpe võttis aega. Juba novembris 1919 formeeriti õppeväeosa nimetusega Tanki klass, mis oli iseseisva väeosa õigustes ja allus tagavaravägede ülemale. Väeosa asukohaks oli Paldiski linn, kus toimus ka meeskondade väljaõpe. Sellega lõppes sõjaväelaste koolitustegevus Tehnika tänava koolihoonetes ja need läksid Eesti Raudteevalitsusele, mis moodustati 15. novembril 1919. Raudtee ametnikud töötasid seal Tehnika tänava koolihoones 1926 aastani (ligi 7 aastat).

1926-1940

05.detsember 1924 otsustas Eesti Vabariigi Valitsus anda Tehnika tn 18 Raudteevalitsuse haldushoonetena kasutatavad õppehooned Riigi Puu- ja Rauatöökoolile. Senine õppehoone Wittenhof’i tn 19 (praegune Endla tänav) anti Raudteevalitsusele. Koos Riigi Puu- ja Rauatöökooliga kolis Tehnika tänavale ka Riigi Tööstusõpilaste Kool. Mõlemat kooli juhatas Theodor Ussisoo. Kooli kolimist alustati 1925 aastal ja lõppes alles 1926 aasta mais. Riigi Puu- ja Rauatöökooli tekkelugu
18.novembril 1919 kinnitas tollane Haridusministeerium Tallinna Puutööstuse Õppetöötoa põhikorralduse, mida loetakse ka selle kooli asutamisajaks. 16.detsembril 1919 kinnitati esimeseks juhatajaks Karl Uibopuu. 29.detsemberil 1919 kinnitas Haridusministeerium kooli põhikirja. 3.veebruaril 1920 alustati õppetegevust, alustati 1 õpilasega. 1.märtsil 1920 avati kool ametlikult õppetööks. Avamisel asus kool Wittenhof’i tn 19 (praegune Endla tn) kahekorruselises puumajas. Seal paiknesid nii puutöökoda kui ka väike lukksepa töötuba, kokku 5 ruumi. Õppeag oli 3 aastat. 1.novembril 1921 nimetati juhataks Juhan Karell. 1.augustist 1922 sai juhatajaks Theodor Ussisoo. Mõnel juhul on kooli nimi kirjutatud Tallinna Puutööstuse Õppetuba või Tallinna Puutööstuse Õppetöökoda. Esimene tööstuskool Eestis. Seoses rauatööosakonna moodustamisega sai kool alates 21.05.1924 uueks nimeks Riigi Puu- ja Rauatöökool Tallinnas. 1924 aastal alustas samas majas tööd iseseisva õppeasutusena Riigi Tööstusõpilaste Kool. Kool korraldas õhtusi edasiharimiskursusi noortöölistele. Kutsetööoskused omandati tegelikus kutsetöös vastava ala meistri või oskustöölise juures vastava õppelepingu alusel. Õppeaeg oli kolm aastat.. Pärast kooli ümberasumist Tehnika tänav koolimajjasai Riigi Puu- ja Rauatöökooli 03.mail 1926 aastal uueks nimeks Riigi Tööstuskool Tallinnas. Koolis sisustati puidu-, metalli-, lukksepa- ja freesimistöökojad ning sepikoda. Eraldi moodustati sadulsepaosakond. Õpilasi oli kokku 119. 1.augustil 1928 avati lisaks maalritööosakond. Samas majas jätkas tööd iseseisva õppeasutusena Riigi Tööstusõpilaste Kool.

1926 aastal tulid Riigi Puu- ja Rauatöökooli allrentnikuks Tallinna Prantsuse Lütseum. Kool alustas õppetegevust juba 1921 aastal ja senised ruumid olid kitsaks jäänud. Tööstuskooli õpilastel toimusid ennelõunal praktikumid, koolimaja oli sel ajal tühi ja lütseumi päralt. Lütseumi oma hoone nurgakivi pandi 19. detsembril 1936. Uue koolimaja valmimine venis ja õppetööd sai seal alustada 20.septembril 1937.

1935/1936 õppeaastal alustati üleminekut kutsekeskharidusele (õppeaeg 4 aastat). Seoses sellega sai kool 1936 aastal uue nime - Riigi Tööstuskeskkool. Jätkati samade erialadega. Kooli vastuvõtt toimus katsete põhjal: matemaatika, eesti keel, kehaline kasvatus, tegelik kutsealane töö. Lõpetamiseks tuli sooritada lõpueksamid ja valmistada kutsealane lõputöö. Õppemaks oli 40 krooni, lisaks kulus õppevahendite ostmisele (ca 25 kr, vormi- ja tööriietusele ca 120 kr). 1939 aasta suvel valmis õppetöökodade juurdeehitus (piki Tehnika tänavat jääv hooneosa). Kutsekeskhariduse omandanud õpilaste esimene lend (26 õpilast) lõpetas 21.juunil 1939 aastal.

1938 aastal asutati iseseisva õppeasutusena Tallinna Poeglaste Ametikool. Kooli ülesandeks oli kutsealaste üldaluste õpetamine alla 15 aastastele noortele.

1939 aastal avati kaheaastase õppeajaga Tallinna Raudteekool nimetatud ka Raudtee Kutsekool (28.06.1938 Vabariigi Presidendi otsus Tallinna Raudteekooli asutamise kohta millele eelnes Vabariigi Valitsuse otsus)

1939/1940 õppeaastat alustas kõigis nelja õppeasutuses kokku 762 õpilast
Riigi Tööstuskeskkool 222
Riigi Tööstusõpilaste kool 346
Tallinna Poeglaste Ametikool 155
Tallinna raudteekool 39
Kõikide koolide juhatajaks oli Theodor Ussisoo.

1940-1941
Antud perioodile annab pitseri Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi leping. Saksamaa kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas Teine Maailmasõda. 1940. aasta 16. juuni keskpäeval okupeerisid punaarmee üksused Tallinna. Eesti okupeeriti 21.juunil 1940 aastal ja seejärel ühendati NSV Liiduga 6.augustil 1940. Veel 1940 aasta juulis määrati Tehnika tänaval asuvate koolidele Theodor Ussisoo asemele uus direktor Mihkel Nõmmik (vabastati Tallinna Merekooli direktori kohalt 19.juulil 1940 aastal Vabariigi Presidendi käskkirjaga). Valitsevat üldist õhkkonda ilmestab järgmine juhtum: 18.juulil 1940 Kadrioru staadionil toimus Eesti ja Läti vaheline jalgpallimatš, mille Eesti võitis. Kui rahvas pärast matši spontaanselt toimunud rahvuslikus meeleavalduses tahtis presidendi juurde pääseda piirasid presidendilossi punaarmee soomusautod, kes meeleavaldajad laiali saatsid.

1940 aasta sügisel ühendati Riigi Tööstuskeskkool ja Tallinna Poeglaste Ametikool ning muudeti 2 aastase õppeajaga nõukogude tööstuskooliks. 1941 aasta kevadel lõpetasid kooli üheaegselt Riigi Tööstuskeskkooli 4., 3. klassi õpilased.

1. veebruaril 1941 suleti Tallinna Raudteekool. Õpilased viidi üle Tallinna Tehnikumi, mille koosseisus moodustati raudteeosakond.

03.mail 1941 suleti Riigi Tööstusõpilaste Kool. Osa õpilasi viidi üle 1940 aastal moodustatud tööstuskooli.

22.juunil 1941 algas sõda ja Eesti okupeeriti Saksamaa poolt.

1941-1944
2. septembril 1941 avasid Saksa raudteevõimud Theodor Ussisoo ettepanekul Raudtee Õppetöökojad ja Raudtee Kutsekooli. Theodor Ussisoo sai ühtlasi õppeasutuse juhatajaks.

30. septembril 1941 andis Haridusdirektor Hjalmar Mäe määruse, millega tunnistati kehtetuks kõik pärast 21.juunit 1940 tehtud koolialased õigusaktid, seega kutsekoolide tegevuses taastati eesti Vabariigi seadusandlus. Riigi Tööstuskeskkool anti Tallinna Linnavalitsuse ülalpidamisele ja sai uueks nimeks Tallinna Tööstuskeskkool. Tallinna Poeglaste Ametikooli ja Riigi Tööstusõpilaste Kooli õigusjärglaseks sai Tallinna I Poeglaste Ametikool. Koolil oli kaks haru:
täisajaline (Tallinna Poeglaste Ametikooli õigusjärglane) ja

osaajaline (Riigi Tööstusõpilaste Kooli õigusjärglane)

6. oktoobril 1941 määras Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe Tallinna Linnakoolivalitsuse kirja alusel Tallinna Tööstuskeskkooli, Tallinna I Poeglaste Ametikooli ja Raudteekooli juhataja ajutiseks kohusetäitjaks Aleksander Keskneeme (varem Tallinna II Poeglaste Ametikooli õpetaja ja Tallinna Tehniliste Õhtukursuste juhataja). 30 oktoobril 1941 kinnitas Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium Aleksander Keskneeme Tallinna Tööstuskeskkooli ja Tallinna I Poeglaste Ametikooli täisajalise ja osaajalise haru juhatajaks.

1. novembril 1941 alustati õppetööga, kuid ainult puutöökojas. Riigi Tööstuskeskkooli endistes ruumides oli end sisse seadnud saksa võimudele alluv Raudtee Kutsekool. 3. novembril esitas Aleksander Keskneeme taotluse tema vabastamiseks Raudtee Kutsekooli juhata kohustustest. 5.novembril 1941 taotlus rahuldati ja Raudtee Kutsekooli asus juhatama Theodor Ussisoo. Koolide eraldumine 1942 aastal. Kuna konflikti Raudtee kutsekooliga ei õnnestunud lahendada pöördus Tallinna Linnavalitsuse Haridusosakonna Linnakoolivalitsus 13.juulil 1942 kirjalikult Eesti Omavalitsuse haridusdirektooriumi ja linnavalitsuse poole. Tehti ette panek viia Tallinna Tööstuskeskkool omaette hoonesse aadressil Karu tn 16 (endine Juudi ja Vene Gümnaasiumi hoone). Tol ajal töötas hoones Tallinna Linna XIX Algkool. Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Haridusosakonna juhataja Elmar Etverk tegi haridusdirektorile ettepaneku liita 1.augustist 1942 Tallinna Tööstuskeskkool ja Tallinna I Poeglaste Ametikooli täisajaline haru (Tallinna Poeglaste Ametikooli õigusjärglane) ja moodustada Tallinna I Tööstuskool. Kooli asukohaks sai Karu tn 16 hoone. Tallinna I Tööstuskool (Riigi tööstuskooli õigusjärglane) tegutses kuni 1944 aastani). Sõja lõppedes ja vene okupatsiooni uuestikehtestamisel. Muudeti kool taas 2 aastaseks ja sai nimeks Tööstuskool nr.1. Tänaseks on kool tuntud Eesti Mereakadeemia merekooli nime all. Tehnika tänava koolis jätkas 1942 aasta sügisest õppetegevust Raudtee Kutsekool ja Tallinna I Tööstusõpilaste Kool (endine Tallinna I Poeglaste Ametikooli osaajaline haru, enne 1940 aastat Riigi Tööstusõpilaste Kool). Taoliselt jätkasid koolid tegevust kuni 1944 aasta sügiseni, mil Nõukogude väed vallutasid taas Eesti.
1944-1988
Nõukogude võimu kehtestamise järel jätkati haridussüsteemi korraldamist nõukogude malli kohaselt. Kutsekoolides taastati 2 aastane õppeaeg, paljud koolid allutati erinevatele ametkondadele. Tehnika tänava kool allutati ENSV Tööjõureservide Valitsusele. Raudteekooli ja Tallinna I Tööstuskooli baasil moodustati ENSV Tööjõureservide Valitsuse Ülema Rediksoni 16.11.1944 käskkirjaga nr 32 Raudteekool nr 1. Sama käskkirjaga määrati direktori kohusetäitjaks T. Ussisoo.
Приказ № 32
Начальника Респ. Упр. Тр. Резервов Эст. ССР.

г. Таллин
16. Ноября 1944. г.

Об открытии железнодорожного училища №1 в г. Таллин
В развитие приказа начальника Гл. Упр. Тр. Резервов при СНК СССР за № 1930 от 8/Х 1944.г. приказываю:
§1.
На базе существующей ранее и действ. в настоящее время производственной школы по ул. Техника дом №1 с общим контингентом учащихся 400 чел.
ЖУ №1 открывается на производственной базе собственных мастерских и Таллинского железнодорожного узла Эст. Упр. Жел. Дороги НКПС.
§2.
В дополнение приказа №20 от 20/Х 44.г. назначить на должность и.о. директора ЖУ №1 т. У с с и с о о T. M. с 16/ХI с.г. с окладом 850 р. В месяц и исп. обяз. ст. Бухгалтера ЖУ №1 т. Р о о т с м а а К л а р и с с а с 15/XI с.г. с окладом 550 рубл. в месяц с месячным испытательным сроком.
§3.
Разрешить директору документовать училище до планового контингента учащимся за счёт местного жителей по добровольному набору без предоставления общежития.
§4.
Предложить т. У с с и с о о T. M. организовать 3х разовое питание учащихся к 20/XI с.г.
§5.
Гл. бухгалтеру т. К а р г и н у А. В. Открыть финансирование ЖУ №1 на 4. квартал.
§6.
Начальнику Отд. Произв. Теор. обучения т. М о л о к А. Г. Представить мне согласование Эст. Упр. Жел. дороги план подготовки профессии по ЖУ №1 к 1/XII с.г.

Начальник Респ. Упр. Тр. Резервов ЭССР:
/Редиксон./

Koolitust võimaldati järgmistel erialadel: vedurijuhi abi, veduri remondilukksepp, vaguni remondilukksepp, vaguni järelvaataja, autoremondilukksepp, SCB montöör, teebrigadir, teemasinate mehaanik, katelsepp, elektrik, mööblitisler, santehnik, tööriista lukksepp, seadmeremondilukksepp. Kuni 1962 aastani kandis kool nime Raudteekool nr 1. Alates 01.09.1962 sai kool uueks nimeks Linnakutsekool nr 3 (ENSV Ministrite Nõukogu 02.03.1962 aasta määrus nr 102, lisa 1 ja Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja käskkirjaga 14.05.1962 nr 198)
03.septembril 1969 toimus koolis põleng, mille tagajärjed ei ole tänaseni täielikult likvideeritud.

1964 aastal, pärast Leonid Brežnevi võimuletulekut, algas nn stagnatsiooniaeg. Alates 1966. aastast märgitakse tolleaegsetes dokumentides üleminekut üldisele keskharidusele. Seda üldsõnaliselt ja propagandistlikus laadis. 12. okt. 1972.a. pärineb valitsuse määrus „Noorte üldisale keskharidusele üle­mineku lõpuleviimise ja üldharidusliku kooli edasiarendamise kohta” millega seati sihiks saavutada, et 1975. aastal jätka­sid õppimist kõik kaheksandate klasside lõpetajad ja sellele vastavalt suurendati ka aastaiks 1972-1975 vastuvõttu keskharidust andvatesse õppeasutustesse. Määrus ei sätestanud kohustuslikku keskharidust. Endiselt piirdus koolikohustus 8-klassilise kooliga. Kuigi üldhariduskoolides võttis keskharidusele üleminek veel mõnda aega, siis kutsekoolides rakendus see juba alates 1969 aastast. Seoses kutsekeskharidusele üleminekuga alates 01.septembrist 1969 nimeks Kutsekeskkool nr 3 (EKP Keskkomitee ENSV Ministrite Nõukogu otsus 28.05.1969 nr 242)

03.novembrist 1970 nimetati kool Aleksei Müürisepa nim. Kutsekeskkooliks. 1971 aastal valmis uus õpilaskodu mis ehitati koolimajast eraldi (Tulika tn 37). 70-ndate keskel lõhuti vana sepikoda ja ehitati uus 4-korruseline õppehoone, mis ühendati läbikäigu kaudu vana koolimaja osaga. Uus hoone valmis 1978 aastal.

1979 aastast kandis kool nime Aleksei Müürisepa nim. Kutsekeskkooliks nr.3. Vaatamata sügavale stagnatsioonile, mis tol ajal valitses, pöörati kutsehariduse edendamisele suurt tähelepanu. Eestis ehitati uusi õppehooneid, koole varustati tehnika ja seadmetega. Eesti suunati suurel hulgal Nõukogude Liidu ressursse, mida tuleb tolleaegsete kutseharidusjuhtide heaks lobitööks lugeda. Kutsekeskkooli aegu kool oli tuntud Eestis ja üleliiduliselt tehnilise loomekeskusena. Õpilaste ja pedagoogide ühistööna valmisid suure töömahulised töötav tsentraliseeritud reisijaama makett, mootorveduri mudel, automatiseeritud elektrotehnika kabinet, teletehnikaga varustatud elektrotehnika laboratoorium, elektrilised teadmiste kontrolli seadmed ETEKS – 1 ja 2, koolikella seade, hulgaliselt grafoprojektori läbipaistvaid raudtee ning elektrotehnika näitvahendeid jt., mida eksponeeriti nii Eesti kutsehariduse näitustel kui ka Moskvas Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel Kutsehariduse paviljonis. Nendel aastatel autasustati tehnilise loometöö tegijaid kokku üle 150 kuld-, hõbe-, pronks- ja noore osavõtja medaliga.

1980-1982 sai kool esimesed kompuutri DVK2M, mida kasutati andmebaaside töötlemiseks ja elektritehnika ülesannete lahendamiseks. Juba 1982 aastal sai kool esimese arvutiklassi, milles oli 12 arvutit KUVT-12. Aastatel 1984-1986 töötas esimene kodumaiste arvutitega „JUKU” varustatud klass. Juba uuemad arvutid saadi Soomest humanitaarabina. Need olid Soome pankadest mahavõetud arvutid Nokia MikroMikko.

19. märtsil 1985 sai Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei etteosal Mihhail Gorbatšov, millele järgnes nn Perestroika.

1980 ndate teisel poolel algab Eestis aktiivne muutuste aeg, mille ilmekaks näiteks on 1987 aastal alanud nn fosforiidisõda. Iseseisvustaotlused olid ka haridussüsteemis. Nõukogude ideoloogilisest mõjust vabanemine hariduses algas juba 1987. aastal Eesti õpetajate kongressiga, kus üldhariduskoolide õpetajad koos kultuuri- ja haridusavalikkusega nõudsid üldhariduskoolidele oma õppekava, mis erineks üleliidulistest standardiseeritud õppeplaanidest ning arvestaks ka kohalike kultuurilisi ja ajaloolisi eripärasid.

1988-...........

Tehnika tänava kool alustas 1988 aktiivselt välja töötama astmelise ametiõpetuse kava. Samas alustati juba eksperimentaalsete kavade aluse õpet. Kooli juhtkond osales aktiivsele mõttetalgutel, Eesti kutseharidusmudeli väljatöötamisel.

26.jaanuarist 1990.a. kannab kool Tallinna Transpordikooli nime. Tallinna Transpordikool (haridusministri käskkiri 26.01.1990 nr 19). Haridusministeeriumi poolt moodustatud töörühm töötas aastatel 1990 -1991 välja raudteehariduse arengukava, mille tulemusena 01.juulist 1992 Tallinna Transpordikool likvideeriti (Haridusministri käskkiri 29.04.1992 nr 91). Sama käskkirjaga likvideeriti Tallinna Raudteetehnikum. Järgmise käskkirjaga (29.04.1992 nr 92) asutati alates 01.06.1992 Tallinna Raudteetranspordikool. 1992/1993 õppeaastal jätkasid likvideeritud Tallinna Raudteetehnikumi 2. ja 3. Kursus juba uues koolis. 1992 aastal planeeriti 200 õpilase vastuvõtt. Uuele koolile anti üle ka Tallinna Vedurijuhtide kooli funktsioonid, samuti tuli üle osa õppejõude. 15.novembrist 1992 saab kool taas nimeks Tallinna Transpordikool (Haridusministri käskkiri 11.11.1992 nr 248). Hiljem likvideeriti Leningradi Raudteeinseneride instituudi õppe-konsultatsioonipunkt Tallinna Pikal tänaval. Üliõpilased jätkasid õpinguid ja lõpetasid Leningradis. Arengukava kohaselt pidi Tallinna Transpordikoolist kujunema transpordialane kutseõppekeskus õpilaste arvuga kuni 800 õpilast, kindlustamaks Eesti Raudteele iga aasta 100-140 oskustöölist, 40-50 tehnikut ja 10-15 inseneri, lisaks vastavalt vajadusele raudteelaste täiendkoolitus kõikidel tasemetel. Järgnevatel aastatel see arengukava realiseeriti, lahendamata jäi kõrgharidusega raudteeinseneride koolitus. IV astet, kutsekõrgharidusega raudteeinseneride koolitust, alustati kokkuleppeliselt Haridusministeeriumiga alles 2000.a. Lubatud vastuvõtt oli 45 üliõpilast, tegelikult võeti vastu 52. 2003.a. anti üle Tallinna Tehnikakõrgkoolile 37 üliõpilast, kelledest lõpetas 32. Seega kõrgharidusega raudteeinseneride koolitus Eestis sai alguse Tallinna Transpordikoolis.

1992 võeti vastu EV hariduse raamseadus (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning täiskasvanute koolituse seadus 1993, ülikooliseadus 1995., kutseõppeasutuste seadus, erakooli seadus ja rakenduskõrgkooli seadus 1998. ja koolieelse lasteasutuse seadus 1999. aastal).

1992 aasta suvel tuleb kasutusele Eesti Kroon.

1992/1993 õppeaastal algas üleminek 3,5 aastase õppeajaga keskhariduse kavadele ja 4,5 aastase õppeajaga keskerihariduse õppele. Kasutusel oli õppesuundade mõiste. 1992 aastal asuti õppima järgmistel õppesuundadel:
Raudtee energeetika;
Automaatika ja side;
Metallitöö ja transpordivahendid
Raudtee ja raudteeveerem;
Raudteede ekspluatatsioon. Aktiivselt asuti otsima võimalusi kutseõppevõimaluste laiendamiseks arvutiõppes ja autoremondis (1992-1994). Kuna riigil puudusid selleks vajalik raha otsiti tuge välisriikidest, eriti Soomest. Sõprussidemed Soome ametikoolidega algasid juba 1986-1987 aastal. Eriti tihe koostöö tekkis Pieksämäe AOL-ga, Seinäjoe AOL-ga ja Haukiputa AOL-ga. Koostöö raames alustati õpetajate täienduskoolitust Soomes, aga samuti õpilaste suunamist nendesse koolidesse. Samasse perioodi langeb elektriõppe baasi arendamine uue õppekorpuse 4 korrusel. Ehitati välja elektrimõõtmiste, elektrimasinate ja elektrimontaaži laborid

1994 aasta sügisest asendati õppemeistrid kutseõpetajatega (õppemeistrite arvu vähendamist alustati juba 1992 aastal). Käivitati 4astmeline kutseõpetus: I aste – 2,5 aastat 5 moodulit
II aste – 4 aastat 8 moodulit
III aste – 5 aastat 10 moodulit tehniku koolitus
IV aste – 6 aastat 12 moodulit inseneri koolitus.

1996 aastal alustatakse Eesti kutsehariduse reformimist. Plaanid seati kuni aastani 2000. Ühiskondlike kokkulepete tulemusena sündis lõpuks 1998 aasta Kutseõppeasutuse seadus (RT I 1998, 64/65, 1007). Rahvusvahelise koostööna arendati õppekavasid, kehtestati Riikliku õppekava üldnõuded, kuid Riiklikke õppekavasid ei ole suudetud tänaseni (2005a) koostada. 1999 aastal kehtestati koolijuhtide ja õpetajate kvalifikatsiooninõuded. 1999 aastal moodustati kutsekoda ja algas kutsestandardite väljatöötamine.

1997/1998 Uued lühendatud õppeajaga moodul-õppekavad. 1999 aasta detsembrist sai Tallinna Transpordikool õiguse avada Arvutikasutaja oskustunnistuse eksamikeskuse. 2000/2001 Alustati arvutikutseõpet. Lootuses kutsehariduse edendamisele uut hoogu anda koostas haridusministeerium Tegevuskava kutseharidussüsteemi arendamiseks aastatel 2001-2004, mis kinnitati Vabariigi Valitsus otsusega 12.juunil 2001 aastal. Nimetatud perioodi korrastati koolivõrku, suleti ja ühendati koole, vähendati kutseõppe dubleerimist. Rakendati pearaha süsteem koolide rahastamisel. Jätkuva alarahastamise tulemusena on muudatused vaid kosmeetilised. Muudatustest on võitsid mitmete koolide ühendamisel moodustatud kutseõppekeskused, keda on ka näidiseksemplaridena vastavalt rahastatud. Tallinna Transpordikooli arengut järjekordne riiklik kava põhimõtteliselt ei muutnud. Kaotuseks oli autoremondi eriala rahastamise lõpetamine, millega nulliti aastatepikkune töö töökodade arendamise ja personali koolitusel. Autoremondi erialal lõpetasid viimased õpilase 2004 aasta kevadel.

2004/2005 õppeaastal alustati laomajanduse õppega, keskhariduse baasil 2 aastase õppeajaga. Esimesel kursusel alustas 14 õpilast.

2005 aasta suvel kinnitati uus riigi kutsehariduse arengukava aastateks 2005-2008. Uue arengukava sai ka Tallinna Transpordikool. Uus arengukava kinnitas põhimõtteliselt senist arengusuunda.

2005/2006 Alustati postiteeninduse õppega, põhihariduse baasil (õppeaeg 3 aastat) ja keskhariduse baasil (õppeaeg 2 aastat).

2006/2007 alustati veokorralduse õpet. Postiteenindajate õppesse võeti lisaks vene õppekeelega rühm. Laomajanduse õppekaval lisandus põhihariduse baasil õpe. Transporditeenindajate õppekava registreeriti uue nimega Liikluskorraldus. Raudteeveeremi mehaanika õppekava ümberregistreerimise tulemuseks oli Mootorliikurite remondi õppekava.

2007 aasta kevadel renoveeriti autoremondi töökoda, mille käigus valati uus betoonpõrand ning värviti seinad.

2007/2008 õppeaastal lõpetati vastuvõtt automaatika ja elektriku õppekavale. Alates 2009/2010 õppeaastast võeti kasutusele riiklike õppekavade alusel valminud uued kooli õppekavad.