Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts

Sel nädalal leidis Ruhnus aset rootsi keele laager põhikooli õpilastele. Osalejaid oli Abja Gümnaasiumist, Emmaste Põhikoolist, Käina Koolist, Noarootsi Koolist, Tallinna Kristiine Gümnaasiumist ja ka Ruhnu Põhikoolist.
Toimusid rootsi keele tunnid koolimajas, tutvuti Ruhnu ajaloo, vanade ja uute traditsioonidega, liiguti saarel ringi. Tegevusi oli väga palju ja loodame, et reis oli laagrilistele huvitav ning meeldejääv.
Rootsi keele laagrit korraldatakse keeleõppijatele noortele igal aastal erinevas kohas. Ruhnu laagri eestvedajaks oli meie kooli rootsi keele õpetaja Kai Sommer.
Vaata rohkem https://kool.ruhnu.ee/

Laagri toetajad:
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus
Runöborns förening
Riksföreningen Sverigekontakt
Ruhnu vald

I Sverige förbjuds presenter till lärare:
https://www.tv4.se/artikel/3NAUxzw9uFyonviN3EigHy/laerare-far-inte-ta-emot-gavor-kan-bli-jobbigt-att-behoeva-tacka-nej

Svensklärarkonferens i Riga 23-25 oktober 2026.
https://www.instagram.com/p/DYmW9gXquzO/?igsh=NnV2dXJyMXUzOGoz

Baltikumkonferensen för svensklärare blir den 23-25 oktober. Läs mer på sverigekontakt.se. Välkomna!

Trots att språket är en nyckel till alla skolämnen får andraspråkselever inte den strukturerade och explicita svenskundervisning som de behöver, enligt professorn Tomas Riad.
Att den senaste Pisa-mätningen visar att nästan varannan 15-åring med utländsk bakgrund inte kan läsa och räkna på en grundläggande nivå är inte förvånande. Tvärtom, anser Tomas Riad, professor på Institutionen för svenska och flerspråkighet vid Stockholms universitet.

Trots att svenskan är avgörande i alla ämnen har skolan inte fokuserat på undervisningsmetoder som gynnar andraspråkselevernas kunskapsutveckling. I stället har insatserna präglats av ett socialt omhändertagande och ett allmänt stöd. Det är i sig inte negativt men räcker inte, anser Tomas Riad.

I drygt tio år har han arbetat med forskningsprojektet ”Intensivsvenska” som utvecklat språkundervisningen för nyanlända elever på gymnasiet. Nu arbetar forskarna även med flerspråkiga elever på lågstadiet. Enligt Tomas Riad får ingen av elevgrupperna den undervisning som de skulle behöva.

– Undervisningen för andraspråkselever fungerar inte. Det beror inte på lärarna utan på utbildningssystemet. Målen i styrdokumenten är alltför vaga. Det saknas också en tydlig struktur och träffsäkra arbetssätt för de här eleverna. Här måste man tänka ordentligt annorlunda.

Professorns hårda språkdom: ”Vi står handfallna” Tomas Riad om språksveket: ”Dagens undervisningsmetoder fungerar inte”

Ootame õpetajat, kes:
- omab või omandab vastavat erialast kõrgharidust ja vastab kvalifikatsioonile;
- on avatud uuendustele ja valmis meeskonnatööks;
tunneb kaasaegseid õpetamismetoodikaid;
- jagab meie kooli väärtusi ja ühiseid eesmärke;
kujundab laste koolirõõmu ja loob toetava õpikeskkonna.
Tööle asumise aeg augustis 2026.

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi rootsi keele õpetaja Asjalik tööpakkumine ettevõttelt: Tallinna Kristiine Gümnaasium

Andra modulen och träffen i Estland bakom oss. En kort sammanfattning finns att läsa på ERKOS hemsida:
🇪🇪 https://erkos.ee/2026/05/10/nordplus-projekti-i-sprakets-hav-teine-moodul-haapsalus-ja-noarootsis-7-9-mail-2026/

🇸🇪 https://erkos.ee/2026/05/10/svenskan-i-estland-och-hallbar-framtid-i-fokus-under-nordplus-natverkstraff-i-aiboland-7-9-maj-2026/?lang=sv

ERKOS och Nordplus-samarbete "I spåkets hav", 2:a modulen i Hapsal och Nuckö 7-9 maj 2026.
https://svenskanu.fi/2025/05/13/modul-2/

Europadagens orienteringsspel pågår under hela veckan i flera städer i Estland. I Tallinn kan man fota sig och sina kamrater utanför ambassaden tillsammans med självaste ABBA! :-) Välkomna!

Dr. Emmanuelle Le Pichon-Vorstman on haridusteadlane, kelle töö keskendub mitmekeelsusele, rändele ja kaasavale haridusele. Üleminekus ühelt õppekeelelt teisele mängib võtmerolli asjaosaliste usk, et see õnnestub. Ühtlasi selgub, et keele eduka omandamise tagab õppekvaliteet, mitte õppimisele kulutatud aeg.
[---]
Kvaliteet oleneb aga väga mitmest asjast ja parema sõna puudumisel on kõige tähtsam motivatsioon. Kui see on olemas ja õpilane ootab pikisilmi olukordi, kus end proovile panna, omandab ta keele kiiresti. Kui sellist motivatsiooni ei ole, siis pole tihti ka õppimisele kulutatud ajast kasu. Seega on kõige tähtsam teha uue keele omandamine laste jaoks atraktiivseks.
[---]
Seega ei seisne probleem mitte õpetajates või teistes õpilastes, vaid suhtumises ja süsteemis, mis paneb lapsi tundma, et nad ei ole oodatud ja on teiste jaoks probleem. Tuleb meeles pidada, et kõik need noored ja nende oskused on Eesti jaoks väga olulised. Kui anda selline signaal, tekib neil ka motivatsioon õppida.

Pygmalioni efekti kohaselt oleneb õpilaste edukus sellest, kui palju neisse usutakse. Ja uskuma ei pea mitte ainult õpetajad, vaid ka koolijuhid ja riik. Mina olen oma koolitustel palunud kuulajatel silmad sulgeda ja mõelda, kas nad usuvad sellesse, et kõik muukeelsed lapsed uue õppekeele omandavad. Kui ei usu, siis tuleb asjaga otsast peale alustada, sest midagi on valesti läinud ja õnnestumise tõenäosus ongi väike.

[---]
Ma ei saa hinnangut anda, kuna ei ole nii hästi kõigega kursis, aga koole külastades jäi mulle silma, kui pühendunud õpetajad ja ülejäänud koolitöötajad on. Oli näha, et õpilastest hoolitakse ja probleemidele julgetakse silma vaadata.

Kanadas on üks väga kuulus professor Bonny Norton, kes rõhutab, et kuigi motivatsioon on väga tähtis, ei ole seda võimalik saavutada ressurssideta. Ressursid peab leidma riik ja need tähendavad nii aega kui raha. Seejuures tuleb panustada ka teadustöösse.

Haridusteadlane: motivatsioonita võõrkeelt ei omanda - Õpetajate Leht Aprilli alguses käis Le Pichon-Vorstman Eestis koolitamas ning külastas ka Eesti koole. Vahetult enne Õpetajate Lehele intervjuu andmist oli ta Tallinna Tõnismäe reaalkoolis, et näha esireast, kuidas eestikeelsele haridusele üleminek kulgeb.  Kuidas teie hommikune koolikülastus läks?  Mul...

Palju õnne, Karolina Ullman! 🌹
"President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 inimest. Nii palju teenetemärke pole Karis varem oma ametiajal välja andnud.

"Teenetemärgid on tunnustus erinevate elualade inimestele kodumaal ja meie sõpradele ning toetajatele välisriikides sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl või kogukonnas," kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.
[---]
Samuti saavad teenetemärgi [---] 🇪🇪Eesti-🇸🇪Rootsi suhete ja siinse rootsi kogukonna edendaja, advokaat Karolina Ebba Anna Ullman."

President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 inimest. Nii palju teenetemärke pole Karis varem oma ametiajal välja andnud.